Page 1

VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI AJALEHT

Kooli Leht

HIND 0.50€

jaanuar 2013 7. aastakäik nr 3

Jõulukellul tõi võidu professionaalsus Kolmapäeval, 12. detsembril kell 10.00 oli uue õppehoone ühes osas, vanal ehituspolügoonil eriliselt elev ja ootusärev õhkkond. Seina ääres ootas 11 virna telliseid, millel lisaks mõned segukotid, tööriistakastid ning iga virna otsas kaks kiivrit. Joonist, mille järgi pidi kohe algav võistlusülesanne kerkima hakkama, polnud veel näha. Nii algas Vana-Võidus müürseppade kutsemeisterlikkuse võistlus Jõulukellu 2012. Võistluse pidulikud avasõnad lausus Mari Sammul, varalahkunud õpetaja ja võistluste ellukutsuja Jüri Sammuli lesk. Jüri Sammul oli võistluse käimalükkaja, kes koostas 2005. aastal esimese Jõulukellu võistlusülesande ja hindamisjuhendi ning koolitas võistlejaid. Mari Sammul avaldas heameelt, et võistlus on püsima jäänud ja traditsiooni kantakse ning soovis võistlejatele edu. Seekord astusid võistlustulle 11 kutseõppeasutuse kaheliikmelised võistkonnad, keda moraalselt toetas kaasas olev juhendaja. Viljandi ühendatud kutsekeskkooli esindasid seekord Martin Mäemees ja Rainer Saksniit, kelle juhendajaks õpetaja Jaan Moor. Noormeestel seisis ees topeltraske ülesanne. Kõigepealt võistlusülesandega hästi, täpselt ja õigeaegselt toime tulla, aga lisaks kaitsta ka korraldajakooli au ja hoida kõrget kohta, sest meie kooli esindajad on varasematel aegadel tihti auhinnalisi kohti noppinud.

õpilased Siim Kaljurand ja Steven Šubin. Neile järgnesid Mihhail Orlov ja Maksim Vinogradov Sillamäe kutsekoolist ning Elmo Jaaniste ja Mihkel Viirsalu Võrumaa kutsehariduskeskusest. Ehitusosakonna juhataja Rein Kalda ütles, et saarlastele tõid võidu professionaalne koostöö ja tugev võistlusnärv. Kahte päeva hindas ta pingeliseks. «Ülesanne oli kõigile küll jõukohane, kuid etteantud ajast läks nii mõnigi võistkond üle. Juba esimesel päeval oli näha, et võidu poole sammub jõudsalt Kuressaare ametikool,» rääkis Kalda. Kaheksandat korda peetud võistluse korraldamises oli Viljandi ühendatud kutsekeskkoolile abiks sihtasutus Innove ning toetas Euroopa Liidu sotsiaalfond. Möödunud aastal võidutsesid «Jõulukellul» Sillamäe kutsekooli õpilased, toona võistlesid meie kooli eest Arno Piirson ja Joosep Hütt, kes saavutasid auväärse teise koha, Joosep Hütt sooritas teooriatesti parimale tulemusele. Järgmine, 9.ndat järjekorranumbrit kandev Jõulukellu juba 2013. aasta detsembris Epp Välba

Võistkondadel tuli laduda etteantud jooniste põhjal sein koos soojustuse ja tuuletõkkega, lisaks sooritada teooriatest. Võistlus kestis kaks päeva, töö pidi valmis saama kahe päeva jooksul, siis asus žürii töid hindama. Seekordse esikoha noppisid Kuressaare ametikooli lk 7

Uue õppehoone ametlik avamine toimub reedel, 1. veebruaril kell 14.00

Hott notes—mis see on ja kuidas seda kasutada?

lk 4-5

Tugiõpilane on vahel ka hingetohter


2 Kooli Leht

jaanuar 2013

Direktori veerud

Õppedirektor külastas õppetunde

Õppimiseks pole keegi vanavõitu Ametiõpetust on Vana-Võidus antud 93 aastat ehk aastast 1920. See oli noore Eesti riigi algusaastate ilus otsus, et riigistatud mõisates just koolid asutati. Sümboolne, sest mõisa asemele oli nüüd kool. Nii ka Vana-Võidus. Viljandi maavalitsuse otsusega asutati siin põllutöökool. Kool, kus maarahvas omale saadud maad paremini harima õppis. Hea meel on tõdeda, et siin kool ikka alles on ja ajaga kaasas käib. Sel korral on meile suurim kingitus uus praktiliste õpingute baas, meie tehnomaja. Maja on valmis, käib sisseseadmete paigaldamine ja häälestamine. Ka õppetöö on osaliselt juba uues hoones, sest .... mis tal ikka tühjalt seista lasta. Suur tänu projekteerijatele ja ehitajatele ning seadmete tarnijatele selle kingituse eest. Loodan väga, et õpetajad õpivad koos õpilastega seda maja hästi kasutama. Ikka selleks, et iga inimene, kes meile õppima on tulnud, saaks siit võimalikult hea baashariduse meistriks kasvamisel. Õppimiseks pole ju keegi vanavõitu!

Tarmo Loodus direktor

Ajavahemikul 29.11 – 13.12 2012 külastas õppedirektor Heinrich Jürna 17 üldaineõpetaja 30 õppetundi. Õpilasi pidi osalema neis tundides 357, osales 249, puudus 108 õpilast. H. Jürna: „Soovisin õpetajatega rohkem tutvuda ning saada ülevaade nende tööstiilidest. Kas tunnid olid huvitavad? Kuidas seame eesmärke? Kuidas toimub aine seletamine ja missugune on juhendamise ulatus? Millisel tasandil on suhtlemisoskus ja kuidas on lood kiitmisega? Kuidas lahendatakse õpetus-, kasvatus- ja arendusülesandeid? Tunnikülastused näitasid, et õppetunnid olid kõigil väga hästi ja oskuslikult ette valmistatud. Tundide etapid olid selgelt arusaadavad ja eristatavad. Õpetajad olid õpilastega konkreetsed, selgesõnalised, samas soojad ning hoolivad. Tagasisidevestlused õpetajatega olid mulle väga informatiivsed. Päris keeruline oli õpilaste tähelepanu köitmine ja õpimotivatsiooni saavutamine õppetunni algul. Tunni teema ja eesmärkide väljatoomine õnnestus praktiliselt kõigil. Hindamispõhimõtted olid lahti räägitud pooltel õpetajatel. Varem õpitu kordamisele kulutati 812 minutit, aga võiks kulutada rohkem. Uuele osale kulutati 16-22 minutit, harjutamisele ja iseseisvale tööle kulus põhiaeg. Suurem osa tundidest olid paaristunnid, kus on eriti ökonoomne ajakasutus ja terviklikkus. 3 juhul jäädi ajakasutusega hätta. Arvan, et need tunnid olid plaanikindlad ja tihedad ning hästi õpetajate poolt juhitud. Kindlasti tahame kõik, et tunni kasutus oleks võimalikult suur. Tähtis on see, palju õpilased tunnis omandavad, kuid õpetajad arvestavad vägagi õpilaste võimete ja tasemega. Nägin väga palju erinevaid töölehti, paljundusmaterjale ja õppevahendeid, millega loodi õpilastele erinevaid valikuvõimalusi. 6 korral kasutati tehnilisi vahendeid, diskussioone täheldasin 5 korral, 3 juhul näidati õppefilme. Kahel juhul kanti ette referaate, ühel juhul loeti ette katkeid õpilaste kirjanditest. Rühmatöö oli aktuaalne 4 korral, rollimängud tundsin ära 2 juhul. Oli ka puudusi: õppeklasside seisukord pole eriti kiita, mõni klass on hästi kujundatud, lauad mõnusalt ringi paigutatud ja oli äratuntav, millise aine klassiga on tegemist. Mõnes klassis olid stendid tühjad, niiskuse kahjustused laes, hallitus seinte nurkades, värv maas, laed lasevad sooja läbi, mille tunnistajaks on võimsad jääpurikad akende taga. 8 korral pidin kirjutama puuduseks, et õpilastel puuduvad elementaarsed töövahendid. 11 korral jättis tunni alustamine ja lõpetamine soovida. Õpilaste liikumine klassis ja väljumine klassist ilma õpetaja loata oli mulle väga võõras kogemus. Kahel juhul segasid tunni käiku õpilaste arvutid ja mobiiltelefonid. Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et õppetund on õppetöö korraldamise põhivorm, millesse tuleb suhtuda suure lugupidamisega. Igas tunnis arendatakse õpilaste tunnetuslikku iseseisvust, loovust ning kohusetundlikku suhtumist õppetöösse. Tunnis kehtivad reeglid, mille täitmist tuleb nõuda järjekindlalt. Selleks, et õppetunnist võtta maksimum, ei tohi sealt kunagi puududa. Epp Välba


3 Kooli Leht

jaanuar 2013

Uudised

Õpilasesinduses on puhumas uued tuuled!

Anne pimedate ööde näputööd

1. – 15. november oli õpilastel võimalus avaldada soovi kuuluda õpilasesindusse. Oma soovist andis teada 13 esimese ja teise kursuse noort, kes 26. novembrist said õpilasesinduse täieõiguslikeks liikmeteks. Praeguse seisuga kuuluvad õpilasesindusse Reet Joosing, Sten Kivilaan, Eve Link, Eleri Vain, Egon Hansberg, Andreas Siimon, Hannes Pärn, Roger Ote, Caty Savi, Kermo Anijärv, Tõnis Soa, Sander Juurik, Mari Kuljus, Merit Leius, Riin Joosing, Priit Kaasik, Marianne Jakobson, Kätlin Vaarend, Edle Eha, Tanel Peep, Marite Kallassoo, Sergei Vorobjov, Signe Sangernebo.

Kahel jõulukuu päeval oli peamaja õpetajate toas üles seatud soe ja südamlik väljapanek, pealkirjaks „Anne pimedate ööde näputööd“ Nimelt on endine õppedirektor ja praegu kaugõppijate tegevuse koordineerijana töötav Anne Lapp teada kirgliku käsitööharrastajana ja oma jõulueelsel perioodil valmistatud esemeid on ta ennegi esitlenud. Kõigi rõõmuks oli näituse eksponaate võimalik jõulukinkideks kaasa osta.

18. detsembril toimus ühiselamu koosolekuruumis õpilasesinduse õppepäev, mille raames tutvuti kooli dokumentatsiooniga, alustati uue aasta tegevuskava koostamist ning pandi paika õpilasesinduse struktuur ja tööde jaotus. Uude juhatusse kuulub neli liiget. Presidendivalimised võitis II kursuse õpilane Eleri Vain, asepresidendiks valiti Reet Joosing, kes on samuti II kursuse õpilane. Juhatuse vabaliikmeks, kes tegeleb presidendi või asepresidendi kohustuste täitmisega nende puudumisel, sai AUT11 õpilane Sten Kivilaan. Protokollija ametisse määrati I kursuse kokaõpilane Merit Leius.

Näituse korraldaja Anne tänas kõiki näitusekülastajaid ja avaldas lootust, et soojade sokkide, kinnaste ja mänguasjade saajad esemetest rõõmu tunnevad. Näputööde eest saadud raha läheb Tartu Ülikooli juures olevasse Toomas Lappi mälestusfondi ja ilmselt rõõmustab stipendiumi näol mõnda tublit noort inimest.

Õppepäeval vaadati läbi kooli arengukava, põhimäärus ja akadeemiline kalender. Samuti tutvusid ÕE liikmed kooli juhtimisstruktuuri, õpilaste sisekorraeeskirjade ning ÕE põhikirjaga. Ühiselt veenduti, et põhikiri on aegunud ning uue aasta üheks suureks katsumuseks saab selle viimine kooskõlla praeguse korralduse ning esinduse vajadustega. Õppepäeval külastasid ÕE-d ka kooli direktor Tarmo Loodus ning õppedirektor Heinrich Jürna, kes avaldasid kiitust õpilaste tahtele tegutseda ühiste eesmärkide nimel ning lubasid õpilasesinduse tegevust toetada. Samuti andsid nad lubaduse vähemalt kord kuus saada kokku ÕE-ga, et arutada tekkinud probleeme ning vaadata tagasi toimunule. Direktori käest saime nõusoleku, et õpilasesindusel on õigus kinnitada järgmiseks aastaks oma eelarve, mis aitab meil kindlasti paremini korraldada erinevaid üritusi ning tähistada koolile olulisi sündmusi.

Õpilasesindus on õpilaste esinduskogu koolis, mis

Päeva lõpus oli võimalus puhata asjalikust toimetamisest ning õppida üksteist paremini tundma. Tehti ühiselt pitsat ning päris päeva lõpus suunduti Viljandisse Fire Starter bowlingusse.

 

Uuel aastal jätkame sealt, kust jõuluvaheajale läksime. Vastu tuleb võtta tegevuskava ning koostada järgmise aasta eelarve. Samuti võtame ette ning kaasajastame oma põhikirja. Lisaks dokumentatsioonile sisustame uuel aastal jätkuvalt ka õpilaste aega. Jaanuari teisel nädalal tähistame kooli sünnipäeva, veebruaris traditsiooniliselt Tartu rahu aastapäeva ning Eesti Vabariigi aastapäeva, samuti korraldame sõbrapäevapeo ning muid toredaid üritusi. Jätkuvalt teeme koostööd ka direktsiooniga, juhime nende tähelepanu koolielu probleemidele ja valukohtadele.

Kermo Anijärv K09

kaitseb õpilaste huve,

aitab õppetöö ja koolielu korraldamisele kaasa, märkab ja aitab lahendada koolielu probleeme,

  

järgib ja edendab kooli traditsioone, suurendab õpilaste osalust,

parandab õpilaste vaba aja sisustamise võimalusi,

ning on vahendaja õpilaste ja direktsiooni vahel.


4 Kooli Leht

jaanuar 2013

Tugiõpilane on vahel ka hingetohter Olen käinud erinevate õpilastega lihtsalt jalutamas, et neil oleks keegi, kes neid ära kuulab. Olen märganud, et väga palju on selliseid õpilasi, kellel ei paista ühtegi muret olevat - naeratavad alatasa, käivad paljudega läbi, ei ole peaaegu kunagi pahas tujus – aga tegelikult on mõnelgi neist selline probleemidekuhi, et kuulad ja mõtled: kuidas ta küll jaksab... Neile olen siis olnud nagu hingetohtri eest. Õpilane vajab oma eakaaslase mõistmist ja toetust, näeme eeltoodud kirjaridadest, mis kuuluvad ühe kutsekooli tugiõpilasele. Juba need napid read kinnitavad, et 2011.

takti luua ja õppimises mahajäänul järje peale saada.

toakaaslane, kes ise ei oska midagi peale hakata.

Tugiõpilane ei ole abiõpetaja ega koolitatud psühholoog-nõustaja, kuid ta saab hakkama, sest teda toetab tugiõpilaste võrgustik ning täiskasvanud juhendaja, kui tal endal teadmisi nappima tikub.

Õppemeetodiks foorumteater

Mida tugiõpilased teevad? Nad aitavad oma kaaslasi ja õpivad, kuidas seda teha - treenivad koolitustel oma sotsiaalseid oskusi ning võimet märgata ja sekkuda. Nad õpivad ka saladust pidama ja seetõttu jääb ka siin praegu ütlemata, millise õppeasutuse ja tugiõpilasega allpool tekstide puhul

Räpina Aianduskoolis, Võrumaa Kutsehariduskeskuses, Valgamaa Kutseõppekeskuses, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis tegutsevad tugiõpilased juba teist õppeaastat. Novembri algul toimus Viljandi ÜKKs nimetatud kutseõppeasutuste tugiõpilaste ühisseminar. Kokku tulid sõbralikud, energilised ja abivalmis noored, kes on võtnud enda ülesandeks ja südameasjaks hoolitseda kaaslaste hea käekäigu eest. Külalistena osales seminaril ka Luua Metsanduskooli esindus, kus samuti on tugiõpilaste tegevusega alustatud. Viljandis toimunud seminaril kasutati õppimiseks foorumteatri meetodit. Õpilased pakkusid välja situatsioone argielust ning kogenud juhendajate Vilja Volmeri, Triin Laasi, Katrin Nielseni ja Are Tintsi käe all vormiti neist erinevate rõhuasetustega minietendused. Triin Laas: „Eesmärgiks oli luua lühikese ajaga võimalikult turvaline olukord ja selle saavutamiseks tuli tegutseda koos inimestega, kellega enne tuttav ei oldudki.“

aasta maikuus käivitatud ESF-i toetusega tugiõpilaste projekt, mille käigus Lõuna-Eesti kutsekoolide noored õpivad märkamisja sekkumisoskusi, on kindlasti vajalik ettevõtmine ning me võime ainult rõõmustada, et nendes koolides on olemas sadakond tugiõpilast. Tugiõpilased – kes need on? Tugiõpilaseks võib saada igaüks, kes tunneb, et soovib elada sõbralikus ja hoolivas keskkonnas ning on valmis ise sellele kaasa aitama. Pole oluline olla „viiemees“ – mõni karmist elukoolist läbikäinu suudab isegi paremini mõista teiste probleeme. Aitajaks olemine sunnib aga aitajat ennastki pingutama, et aidata õpilaskodus raske unega kaaslasel õigel ajal ärgata, seltskonnast kõrvalejäänul teistega kon-

tegu, kui ta kirjutab, missuguste muredega on kaaslased tema poole pöördunud. Kõige tavalisem on, et tullakse abi paluma seoses õppevõlgadega. Mõnikord oskan ise aidata, mõnikord leian kellegi, kes oskab, vahel lähen kaasa „läbirääkimistele“ õpetaja juurde. Mõnel on probleeme keskendumisega, kuna isiklik elu on tasakaalust väljas. Kas on siis probleeme kaasõpilastega või on mure seotud perekonna või enda kõrvale valitud kaaslasega. Eelmisel aastal puutusin kokku ka leinateemaga. Samuti on ette tulnud, et mind on kutsutud erinevatel kellaaegadel ühiselamusse eneselõikumiste pärast. Kutsujaks on olnud mures sõber või

Vilja Volmer: „Harjutasime usaldusliku õhkkonna loomist. Edasi liikusime juba lugude juurde, kuna kahe tunni jooksul pidid valmima juba konkreetsed foorumetendused. Samm-sammult vormus viis täiesti eriilmelist etendust, mida saaks koolides noortega teha..“ „Kõige positiivsem oli see, et absoluutselt kõik tegid kaasa“, kirjutab Facebookis tugiõpilane Kristel. „Sain päevalt kahtlemata positiivset innustust teha oma tööd julgelt ja aktiivselt,“ täiendab sealsamas algaja tugiõpilane Leegi, „vahepeal on vaja ka leida endast üles julgus, et aidata inimest, kes ei oska abi küsida, kuid vajaks seda siiski“.


5 Kooli Leht

jaanuar 2013

Mõtlemapanev etendus Seminaril osalejad said kõik võimaluse vaadata ka Andrus Kivirähki kirjutatud ning Rait Õunapuu esitatavat monoetendust “Aabitsakukk”, mis keskendus n-ö väikesele inimesele, keskealisele Mauno Truubile, kes on kaheksa aastat esimeses klassis käinud ja leidnud kogu vajaliku tarkuse kukeaabitsast. Mauno lugu äratas kaastunnet. Kermo Anijärv, Viljandi ühendatud kutsekeskkooli õpilane: „Üheltpoolt oli see naljakas ja hästi mängitud tükk. Samas teise külje pealt vaadatuna ajas see mind vihale. Nimelt Mauno oli vanaema poolt ära hellitatud poiss. Mauno oleks vajanud juba kooliajal sõpru, kes oleks talle elus toeks olnud, seletanud talle, mis on õige, mis vale.“ Tugiõpilaste tegevus on ühelt poolt peaaegu märkamatu, teiselt poolt kinnitavad koolijuhid, et õpilaste aktiivsus on kasvanud ning oluliselt vähem probleeme jõuab direktori lauale. Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli direktor Tarmo Loodus: „Märkamine ja hoolimine pole tänapäeva inimeste kõige tugevam külg. Kui meil õnnestub läbi sellise ühistegevuse seda olukorda muuta, on väga hea. Noored saavad tugiõpilasteks olemise kaudu ise kaasa aidata paljude teiste probleemide lahendamisele, saavad olla toeks. Sellisel moel on õnnelikud vähemalt kaks inimest: andjal

Mälumäng Reedel, 7. detsembril osales neljaliikmeline õpetajate esindus Olustveres kutsekoolide õpetajate mälumänguturniiril. Kooli võistkonda kuulusid Olev Teder, Katriin Orason, Epp Välba ja Heiki Raudla. VÜKK-i õpetajatel õnnestus saavutada 3. koht Räpina aianduskooli ja Valga kutseõppekeskuse järel. Kokku osales seekordsel kilvaturniiril seitse võistkonda. Pikk mälumängutraditsioon sündis 1984. aastal, mil meie kooli toonased õpetajad ja mälumänguhuvilised Matti Kallaspoolik ja Rein Abel sellele traditsioonile aluse panid. Järgmine mäng toimub veebruaris Järvamaa kutsekoolis. Siinkohal üleskutse kõigile mälumänguhuvilistele: tulge osalema, andke endast märku Epp Välbale ja liituge võistkonnaga juba järgmises mängus! Lugejatele küsimust:

mõistatamiseks

5

Olustveres

esitatud

1. Digitaalse allkirja andmise võimaluseni jõudis Eesti 10 aastat tagasi, praeguseks on antud juba ligi 100 miljonit allkirja. Esimesed digitaalallkirjad andsid kaks linnapead, kes need olid?

on andmisrõõm ja saajal saamisrõõm. Ehk õpivad ka need, kes tugiõpilastelt tuge saavad. Selle vastuvõtmiseks peab valmis olema.“ „Tugiõpilaste süsteemi käivitamine kutseõppes“ on ESFi poolt toetatud projekt, mille eesmärk on luua kutsekoolides senisest sõbralikum, õpilast toetavam keskkond lootuses, et selle tulemusena väheneb väljalangejate arv. Projektist on kirjutatud ka 21. oktoobri 2011 Õpetajate Lehes. Epp Välba

2. Londonis on suveolümpiamängud toimunud nüüd juba 3 korda. (1908, 1948, 2012) Igal neist on olnud mingi uuendus, mingi ala on olnud kavas esimest korda. Näiteks 1908. aastal kergejõustiku teatejooksud, maahoki, vettehüpped, 1948. aastal tehti esimene teleülekanne, 2012. aastal aga esimene 3D otseülekanne. Milline spordiala esmakordselt?

oli

2012.

aastal

kavas

3. 1974. a andis Kolga-Jaani Võisiku mõisnik Georg von Bock Anton ja Carl Filipp Amelungile loa rajada Põltsamaal jõe äärde peeglitööstus. Amelungid ei olnud mõisnikud, kuid armastasid toredust. Nende häärber oli suurejooneline, aias võeti vahetevahel ette üsnagi huvitavaid üritusi. On teada fakt, et tiik lasti tühjaks, põhi kaeti vaibaga ja mängiti seal ühte ka tänapäeval mängitavat mängu. Mida mängiti? 4. 1930. aastal taheti NSV Liidus J. V. Stalinile juubelikingituseks panna ühele taevakehale tema nimi. Millisele taevakehale? 5. Fotol on Londoni olümpiasangar. Kes ta on ja mis alal ta tuli olümpiavõitjaks?


6 Kooli Leht

Persoon

jaanuar 2013

Katriin Orason ja tema uus huvitav amet Sellest õppeaastast töötab matemaatikaõpetaja Katriin Orason koolis kolmandiku koormusega haridustehnoloogi ametis. Uurisime, kuidas Katriin sellise ametini jõudis, kes on haridustehnoloog, millised on tema tööülesanded ja kuidas ta meid kõiki aidata saab. Õpilased teavad sind põhiliselt õpetajaameti poolest. Miks või kuidas sai sinust õpetaja? Õpetajaks olen ma tahtnud saada üsna varasest east peale. Esmased mälestused on sellest, et kui esimeses klassis küsiti, kelleks ma saada tahan, siis minu vastus oli, et õpetajaks. Põhikooli ajal huvitasid mind aga rohkem teised erialad nagu jurist või arst. Uuesti õpetaja ametist hakkasin mõtlema põhikooli lõpus. Kuid terve gümnaasium sai läbitud küll juba selle teadmisega, et edasi lähen pedagoogikat õppima. Kuidas jõudsid infotehnoloogia valdkonnani? Juhuste kokkulangemisel. Arvuti õppimisega alustasin suhteliselt hilja, alles 7. klassis. Ja terve keskkooliaeg ei hoolinud ma väga arvutitest, pigem kartsin nendega tegutsemist. Ülikooli astudes oli vaja valida matemaatika kõrvale lisaeriala. Otsustasin, et enda hirmude ületamiseks valin just informaatika. Õpingute käigus aga hakkas mind teema üha rohkem huvitama – just see osa, mis puudutas erinevate programmide ja vahendite kasutamist õppetöös. Kas oled oma haridusteed vastavalt uuele „hobile“ ka kuidagi suunanud? 2004. aasta sügisest, peale gümnaasiumi lõppu alustasin õpinguid Tartu Ülikoolis haridusteaduste erialal reaalainete suunal. Minu valikuks oli siis matemaatika ja informaatika. Peale bakalaureusekraadi omandamist jätkasin Tartu Ülikooli magistriõppes, sedapuhku matemaatika õpetaja erialal. Magistrikraad omistati mulle 2010 aastal. Arvan, et matemaatika ja infotehnoloogia on omavahel väga tihedalt seotud ja matemaatika-alane bakalaureus soodustab haridustehnoloogilise huvi teket veelgi. Selle aasta sügisest alustasin uuesti kooliteed, sedapuhku Tallinna Ülikoolis haridustehnoloogia erialal. Loodan lõpetada 2014. aasta suvel ja saada magistrikraadi haridustehnoloogia alal. Eks vahepeal ole ka hulgaliselt täiendkoolitustel ja seminaridel käidud. Tutvusta natuke oma uut ametit. Milles sinu töö seisneb? Haridustehnoloog on inimene, kes suunab õpetajaid praeguses kiiresti arenevas tehnoloogiarägastikus. Haridustehnoloog suunab õpetajaid kasutama uusi tehnoloogilisi vahendeid õppetöös ja tutvustab uusi meetodeid.

Mida uut soovid oma uuel ametialal meie koolis ära teha või milleni jõuda? Meie koolis on sellel alal veel palju teha, aga alustada tuleb ikka tasa ja targu. Esmalt soovin jõuda nii kaugele, et enamik õpetajaid kasutaksid e-kursuseid õpetamise toetamiseks. Et õpilastel oleks koht, kus materjale ja harjutusülesandeid saada. Tuleviku eesmärk oleks ikka see, et IKT-vahendite ja e-kursuste kasutamine oleks koolitöö tavapärane osa. Mis on kõige kurvem asi, mida sa oled õpetamisega seoses kogenud? See, et meie koolis on ka selliseid õpilasi, kes ise ei taha õppida, aga ei luba seda ka teistel. Need on need õpilased, kes räuskavad ja segavad tundi ning häirivad kõiki. Millised on sinu hobid? Kui aega saan, siis loen raamatuid, lahendan ristsõnu ja loogikamõistatusi. Eks seda kõike ikka rohkem suvel. Lisaks meeldib väga ujumas käia. Mis on sinu arvates elus kõige tähtsam? Eks ikka lähedased inimesed ja sõbrad. Alati on elus lihtsam läbi saada, kui sul on sind toetavad inimesed ümber. Minul on sellega väga vedanud. Mida toredat on plaanis jõulude ajal ette võtta? Eks ikka lähedaste inimeste ja sõpradega koos olla. Plaan on jõuludeks Pärnusse, oma vendade ja õe juurde, külla minna. Eks see üks selline lähedastega koos olemise aeg ongi. Millised on sinu jõulusoovid meie kooli õpilastele ja õpetajatele? Ilusat vaheaega ja rahulikke jõule. Võtke siis kindlasti midagi vahvat ette ja tundke lumest rõõmu.


7 Kooli Leht

jaanuar 2013

Tutvustus NIMEKIRJA KOOSTAMINE:

Nimekirja lisamiseks tuleb valida New—Checklist Note

Hott Notes on väike Windows operatsioonisüsteemile mõeldud rakendus, mis imiteerib märkmepaberit. Rakenduse abil saad paigutada arvuti töölauale virtuaalseid märkmepabereid, kuhu saad märkida meeldetuletusi, ostunimekirju või lihtsalt joonistada. Rakendus on vabavaraline ja kätte aadressilt: http://www.hottnotes.com/

saadav

Peale installeerimist tekib arvuti töölauale esimene märkmepaber ja arvuti töölaua alla paremasse nurka programmi ikoon. Uue lehe avamiseks tuleb antud ikoonil teha klõps ja valida New— Note / Checklist Note / Scribble Note

Olemasoleva kirje muutmiseks klikata nupul Edit. Uue kirje lisamiseks klikata nupul Create New Item. Kirje kustutamiseks klikata Delete. Nooltest saab kirjete järjekorda muuta. Lõpetamiseks vajuta Done. JOONISTAMINE: Joonistuse loomiseks tuleb valida New— Scribble Note

Liuguri abil saab joone paksust määrata. Pildi joonistamiseks hoia hiire vasakut nuppu all. 

Note on märkmepaber, kuhu saab kirjutada teksti;

Checklist Note on märkmepaber, kuhu saab koostada tegevuste nimekirja. Sooritatud tegevused saab jooksvalt linnukesega märkida.

Scribble Note on märkmepaber, kuhu saab joonistada.

MÄRKMEPABER: Tehes topeltklõpsu pealkirjal saab pealkirja muuta. Muutmise lõpetamiseks vajutada Done. Tehes topeltklõpsu sisuosal saab sisu muuta, lõpetamiseks vajuta Done.

Joonise kustutamiseks vajuta nuppu Clear. Joonistamise lõpetamiseks vajuta Done. SEADED: 1) Fondi tüübi ja suuruse muutmine. 2) Märkmepaberi taustavärvi seadistamine. Custom lubab värve omavahel vahetada ja täpsemalt sättida. 3) Märkmepabri läbipaistvuse muutmine. 4) Märkmetele meeldetuletuse lisamine. Meeldetuletust saab lisada nii alarmi (määratud ajal toob kuuldavale heli) kui ka kirjena (kuvatakse ekraanil). HEAD MÄRKMETE TEGEMIST!


8 Kooli Leht

jaanuar 2013

Info

Esseekonkurss “Väärikalt läbi elu” Kodanikupäeval, 26.novembril kuulutame välja esseekonkursi "Väärikalt läbi elu", milles ootame osalema kõiki õpilasi ja õpetajaid. Teemad: "Väärikalt läbi elu" "Kodanikuks olemine - minu õigus ja kohustus" "Mida tähendab olla Eesti kodanik?" "Ära küsi, mida riik saab teha sinu jaoks, küsi, mida saad sina teha riigi jaoks (J. F. Kennedy)" "Ma ei ole vaid tulevik, minu hääl on tähtis juba täna!” Essee pikkus 1-2 A4 Essee saata trükitult aadressile epp@vykk.vil.ee, marge.hein@vykk.vil.ee või tuua PM212 (huvijuhi tuba) hiljemalt 10. veebruariks 2013. Esseed hindab žürii, mille koosseisu kuuluvad Epp Välba, Marge Hein, Maire Tars, Kertu Noodla, Kermo Anijärv ja kaitseväe esindaja Ott Tuuling. Esseevõistluse tulemused teatatakse vabariigi aastapäeva aktusel veebruaris 2013. Parimad tööd avaldatakse Koolilehes ja parimate esseede autoritele auhinnad.

Selle lehe tegemisel aitasid kaasa: Katriin Orason, Kermo Anijärv (K09), Tarmo Loodus, Heinrich Jürna, Epp Välba ja Kertu Noodla.

Suured tänud!

Koolilehe toimetus ootab oma ridadesse uusi kaastöölisi nii õpilaste kui ka õpetajate seast. Huvitavaid ideid, kaastöid ootame aadressile epp@vykk.vil.ee või kertu@live.com

1. Andrus Ansip ja Edgar Savisaar; 2. Naiste poks; 3. Male elavate malenditega; 4. Kuu; 5. Ruta Meilutyte, 100m rinnuliujumise kuld (lk 5) Mälumängu küsimuste vastused

Vajalikud numbrid: Peamaja administraator Ehitusmaja administrator Kooli sekretär, direktor Ehitusosakonna juht Teenindusosakonna juht IT eriala juht

4351038 4351036 4351020 4351036 4351031 4351033

Autoeriala juht Õpilaskodu Täiskasvanute koolitusosakond Huvijuht Kantselei Gruppide juhendaja

4351027 4351034 4333095 4351025 4351023 5033780

VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Vana - Võidu, 70108 Viljandimaa www.vykk.vil.ee, tel 4351020

(7 aasta kolmas)detsember 2012  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you