Page 1

VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI AJALEHT

mast il t s ia a l — teada b a n n a k tavad s a VÜK ik r d e s gemu o k d u d a a s ÜKSIKNUMBRI HIND 50 senti

6. aastakäik nr 2

KOOLI LEHT Kooliaasta alguse sagimine on taas seljataga. See õppeaasta algas kõigile väheke teisiti kui tavaliselt. Koolielu ümberkorraldused on sel sügisel suuremad kui eelmistel kordadel. Oleme pannud suurema rõhu praktiliste õppetundide planeerimisele. See omakorda on kaasa toonud teoreetiliste ainete kuhjumise lühematele aegadele. Nii pole enam üks aine perioodi läbivana, vaid õppenädalana. Hinne pannakse aine läbimise järel. Möödas on ka õpetaja tähtsustamise kuu. Mul oli hea meel olla õpetajate päeval taas õpilane ja osa saada suurköögi tegemistest. Kapsahautis tuli mul ka päris hästi välja! Õpetajatel oli rõõm kogeda õpilastest õpetajate ja koolijuhtide asjalikkust ja lugupidavat suhtumist õpetajasse. See innustab meidki endast rohkem andma. Aitäh noortele õpetajatele meeldiva õpetajate päeva eest! Oli maailmameistrivõistluste aeg kutseõppijatele. Meilt osales restauraatori eriala 2. kursuse õpilane Priit Männik. Oli minulgi võimalus seda võistlemist kaeda – võimas! Ja ka Priit oli tubli. Kogemus nii talle kui tema võistlusteks ettevalmistanud õpetaja Jaan Moorile. Möödunud kahte kuusse mahub veel palju õnnestumisi. Nede taga on õpilaste, õpetajate ja kooliteenijate ühine innustunud tegutsemine ühise eesmärgi – õpilastest saavad meistrid – nimel. Suur tänu kõigile selle nimel tegutsejatele! Ilusat sügist ja õnnelikku jõuluaja ootamist. Jõulukingituseks on meile kõigile lisanädal koolivaheajale – puhkame 17. detsembrist ja õppetööga alustame taas 9. jaanuaril. Tarmo Loodus, direktor

PRIIT MÄNNIK, RE10 ÕPILANE, KÄIS MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTEL

5. - 8. oktoobrini 2011 toimusid Londonis 41. rahvusvahelised kutsevõistlused WorldSkills. Kohal oli ligi 1000 osalejat 50 erinevast riigist üle maailma, kes võtsid mõõtu 46 võistlusalal. Eestist osalesid võistlejad kaheksal alal: mööblitisler, kokk, müürsepp, maastikuehitus, juuksur, IT, plaatija, mehhatroonika. Riikide arvestuses pälvis esikoha Korea, Eesti saavutas kokkuvõttes 32. koha. Priit Männik saavutas oma võistlusklassis 24. koha. Maailmameistrivõistlustest Worldskills saab lähemalt lugeda lk 6. Rein Kalda, ehitusosakonna juhataja: Olla 24. kohal maailmas, mitte vabariigis, on väga tubli saavutus. See, et Priit selle võistluse läbi tegi, on väga olulise tähendusega. Kas oleks võinud veel paremini minna? Arvan, et need, kes teda võistluseks ette valmistasid, andsid

oma parima. Need segud, kivid ja muud materjalid, mis seal mängus, on hoopis teiste tehniliste omadustega kui need, millega meie oleme kokku puutunud. Võistlusel on tempo üles kruvitud maksimumi peale, pinge on väga suur. Seda enam kiidan meie õpilast ja avaldan talle suurt tunnustust, et seal meid auga esindas. See on meie koolile väga suur asi.


LK. 2

KOOLI

LEHT

Uued töötajad

NOOR ÕPETAJA KADRI VALLIMÄE: KÕIK ON LIHTNE Alates käesolevast õppeaastast töötab meie kooli koka eriala õpetajana Kadri Vallimäe. Koolileht toob lugejani intervjuu Kadriga. Kuidas on kulgenud sinu senine haridustee? Alustasin oma õpinguid 1989. aastal Viljandi 5. Keskkoolis, edasi kulges minu haridustee Viljandi Köleri-nimelises 4. keskkoolis, Viljandi Maagümnaasiumis, kus olude sunnil jäi keskharidus pooleli. Asusin õppima Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumisse, kus lõpetasin poolelioleva klassi. Sealt edasi viis tee Tartusse, eesmärgiks saada kunstnikuks. Eesmärk ei viinud tookord sihile ja jätkasin õpinguid Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumis. 2003. aastal otsustasin õppida kokaks Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis, mille lõpetasin edukalt, saades Eesti Hotellide ja Restoranide Liidult kutsekvalifikatsiooni ja tehes riiklikud eksamid, et jätkata õpinguid ülikoolis. Hetkel olengi Eesti Maaülikooli maamajanduse ja finantsjuhtimise viimase kursuse tudeng. Millise hinnangu annad oma õpingutele Vükkis? Vükkis õppides avanes mul palju uusi ja huvitavaid uksi. Esimese kursuse kevadel õnnestus osaleda projektis, käisin Soomes Lohja kutsekoolis tutvumas sealse kooli korra ja õppimisvõimalustega. 2006. ja 2007. aastal võtsin osa riiklikust kokkade ja kelnerite kutsevõistlusest „Nooruslik

Õpilane Kadri Vallimäe? Või hoopis õpetaja?

kevad“. Kolmandal kursusel olles sain Eesti Hotellide ja Restorani Liidult stipendiumi. Palju oli võimalusi võtta osa koolisisestest üritustest nii teeninduse kui ka kokatöö poolest. Mida teeksid ise teisti, kui sinu tookordsed õpetajad? Kuna aeg läheb edasi ja toidutrendid muutuvad, siis püüan neid jälgida ja teadmisi enda jaoks uuendada ja neid ka edasi anda. Püüan hoida ja tõsta kooli taset ning luua uusi sidemeid erinevate tipprestoranidega, aitamaks õpilastel saavutada paremaid oskusi tulevikuks. Kas ja kus oled varem töötanud, mida pead senistest kogemustest kõige olulisemaks? 2005. aastal töötasin Viljandi Grand Hotellis a`la carte kokana, mis andis mulle tollel ajal erialaselt palju kogemusi juurde. 2006. aastal kandideerisin Pärnusse vahemere-tüüpi restorani peakokaks, kus sain väärtuslikke kogemusi kalkuleerimise ja kaupade tellimise kohta. Enne kutseõpetajaks tulemist töötasin Viljandi Männimäe Külalistemajas neli aastat kokana, sealt saadud olulisim kogemus oli uue köögi planeerimine, alustades nelja seinaga ja lõpetades siiani töötava, tasemel köögiga. Millised on sinu esimesed muljed ja eredamad mälestused esimesest õppeperioodist õpetajana? Esimene mulje on, et tööst puudust ei tule niipea. Sisse elamine võtab aega, aga loodan, et asjad loksuvad paika. Õnneks on õpilased väga sõbralikud ja toredad ning aitavad mul kohaneda. Uued kolleegid suhtuvad minusse hästi ja on vastutulelikud. See aitab paremini lahendada jooksvaid küsimusi. Seetõttu olen tuleviku suhtes positiivselt meelestatud. Kuidas oled õpilastega kontakti saavutanud, kuidas sind on vastu võetud? Vaatamata esialgsele „uue õpetaja“ kergele suhtumisele on minu järjekindlate nõudmiste tulemusel tekkinud

õpilastepoolne respekt ja tulemused lähevad järjest paremaks. Samas on jäänud alles sõbralik õhkkond tundides. Kui nii ka edasi läheb, saan mina anda endast parima ja õpilased saavad omandada parima. Kas see, et tead ja tunned meie kooli, on sulle töö juures kuidagi abiks? Kuidas? Kindlasti abiks, õppevahendite kohad on küll veidi muutunud, aga vana mõisamaja on endiselt tuttav ja kodune. Ei ole tarvis otsida klassiruume, orienteeruda sellel suures hoones, saan kohe keskenduda õpetamisele. Samuti on olemas eeskuju ja kogemus varasemast õpetajate tööst. Mis sa arvad, millised on meie kooli kokaõpilaste tulevikuväljavaated? See sõltubki õpetajatest ja õpilastest endist, ka siit koolist võivad asjaolude kokku langedes tulla Eesti tippkokad, kui neile lisaks söögitegemisele õpetada ka loovust ja julgust improviseerida ning ise ennast edasi arendad. Milline oled inimesena? Millega tegeled vabal ajal, kuidas kogud ja taastad energiat, mida õpetajatöö ikka nõuab? Kuna õpin ka ise veel ülikooli kaugõppes, siis enamik minu vabast ajast kulub kodustele töödele ja uue materjali omandamisele. Oma aja nõuab ka pere. Tihti katsetan ka kodus erilisi toite, praktika tuleb kindlasti kasuks ja lisaks saab hea õhtusöögi. Võimalusel käin teatris ja kinos või üritan lugeda läbi mõne riiulitele kogunenud uutest kirjandusteostest. Mida tahad öelda õpilastele, nende vanematele ja oma kolleegidele, et koostöö paremini sujuks? Kui me üheskoos proovime leida rohkem lahendusi, mitte otsida põhjuseid, miks ei peaks midagi teha saama, siis saame saavutada palju kiiremini häid tulemusi. Tegelikult on kõik lihtne.

Riho Pulk, teenindusosakonna juhataja: Kadri omandas koka kutseoskused meie koolis. Tema töökus ja huvi eriala vastu tagasid edu juba õpingute ajal. Kadri oli tänu oma tublidusele Eesti Hotellide ja restoranide Liidu stipendiaat. Kadri on alati silma paistnud suure töövõimega. Kutsetöö kõrval on ta õppinud Eesti Maaülikooli bakalauruseõppes maamajanduslikku ettevõtlust ja finantsjuhtimist. Kes teeb, see jõuab!


Uued töötajad

KOOLI

LK. 3

LEHT

UUED ÕPETAJAD TOOVAD KOOLIELLU VÄRSKUST Juhan Lehemets töötab meie koolis keskkonnatehnika õppemeistrina. Juhan Lehemets pärineb Tarvastu vallast, lõpetanud Mustla keskkooli, seejärel õppinud EPA-s ja lõpetanud Tihemetsa tehnikumi tehnik-mehaaniku eriala. Ta on töötanud Viljandi EPT-s santehnika tööde juhatajana, Viljandi näidissovhoosis soojustehnikenergeetikuna, aktsiaseltsis Viljandi Aken ja Uks peamehaanikuna ja Soomes laevaehitajana. Juhani hobiks on talutööde tegemine ja poja sporditegemise toetamine.

Mati Urve töötab meie koolis autoerialade kutseõpetajana. Mati Urve on õppinud EPA-s, lõpetanud selle mehaanikainsenerina, 2001. aastal lõpetas Tallinna Tehnikaülikoolis tehniliste ainete õpetaja eriala. Töötas kuni 2008. aastani Türi Näidissovhoostehnikumis, siis Tallinna Lasnamäe mehaanikakoolis. Mati on elupõline türilane, laulnud aastaid Türi kammerkooris, suureks ja oluliseks osaks oma elus peab nelja lapse kasvatamist.

ÕPETAJATE PÄEVAST SAI ÕPPIMISE PÄEV 14. oktoobril tähistati meie koolis igaaastast õpetajate päeva. Nagu heaks tavaks saanud, nii andis ka seekord direktor Tarmo Loodus hommiku enne tundide algust võimu üle õpilastest koosnevale juhtkonnale, direktori ametisse asus Diana Mogiš, õppedirektori kohustusi täitis Gerry Mäekivi ja 38 õpilast seisis õpetajate asemel klassitunnis õpilast ees. Noored koolijuhid võtsid oma ametiga kaasnevaid kohustusi täie tõsidusega, külastasid koolitunde, jälgisid, et õppetöö laabuks, panid korrarikkujad seletuskirja kirjutama ja kiitsid tublisid. Nende endi sõnul aitas selline päev paremini mõista, mida tähendab ühe suure kooli juhtimine. Ja nii noor Kuna õpetajate päeva tähistamine direktor kui õppejuht tunnistasid, et toimus samal ajal täiskasvanud päev oli päris väsitav. õppija nädalaga, oli asjakohane, et õpetajad, kes sel päeval pidupäeva tähistasid ja kelle asemel õpilased tunde andsid, said suurepärase võimaluse osaleda 5 erinevas õpitoas, kus õpetajateks-juhendajateks olid õpilased ning kus sai võimaluse tutvust teha või selgeks saada mõni meie koolis õpetatava erialaga seotud tegevus. Suurköögi kokk — direktor Tarmo Loodus oli abiline õppeköögis, tema valmistas sel päeval värskekapsa-hakkliha hautise, mida said maitsta nii õpilased kui meil stažeerivad kaitseväelased. Sadulsepp — õpetajad Sirje Kahem, Katriin Orason ja Marko Liiva õppisid, kuidas restaureeritakse vana, ajahambast puretud tumbat.

Autoremondilukksepp Savitš sai selgeks vahetamise.

— Astrit autorehvide

Restauraator — Ruudi Sillmann õppis asjatundlike “õpetajate” käe all, kuidas valmistada kipsmarmoreeringuid vanaaegsele hoonele. IT-spetsialist — Piret Aus, Sažida Jalak ja Olev Teder tegid tutvust esitlusprogrammiga Prezi Õpperestorani kokk — Helen Roosileht ja Sirje Kessa valmistasid õpetajate peolaua suupisted Pagar — Marju Roosipuu küpsetas pagaritöökojas õpetajate pidulauale maitsvad pizzapirukad. Fursettlaua kaunistamine —Tiia Kippar ehtis ja kaunistas pidulaua. Õpetajad hindasid kogemustepagasit, mis nad said, kõrgelt ja tänasid oma noori asjatundlikke õpetajaid.


LK. 4

KOOLI

Õpetaja

LEHT

OKTOOBER ON HEA ÕPETAJA KUU Kõige olulisem on mälestus oma esimesest õpetajast. On ju iga lapse esimene õpetaja see, kes kujundab pildi kogu koolielust. Minu esimene õpetaja oli meile nagu tore vanaema. Range, kuid samas sõbralik. Meie klassis oli õpilasi 43. Õpetaja jagas meiega lisaks koolitarkusele ka oma igapäevaelu asju. Kui ta oli õnnetu või halvas tujus, siis ta alati rääkis ka meile, mis oli juhtunud. Samuti jagas ta ka oma rõõme meiega. Meil oli kombeks tuua õpetajale kingitusi – pika koolipäeva leevenduseks oli ikka koolikotis paar õuna või mõni komm. Alati jagati oma varusid ka õpetajaga. Vaatamata suurele hulgale õpilastele klassis, suutis meie õpetaja ennast alati kehtestada. Ei mäleta, et ta kunagi oleks meie peale karjunud või kedagi tutistanud. Küll aga on meeles üks seik, kus meil oli asendusõpetaja, sest meie oma õpetaja oli haigeks jäänud. Asendaja oli ka eakas naisterahvas, kogemustega õpetaja. Tema pidi küll tunnis korra hoidmiseks kõva häält tegema, poisse nurka panema ja tervele klassile „drilli“ tegema. Lihtsalt ei olnud temas seda „miskit“, mida lapsed oleks tunnustanud. Seda õpetajat pigem kardeti. Hiljem, kutsekoolist on mulle eriti meelde jäänud meie matemaatikaõpetaja. Ta oli selline hästi tasase loomuga, sõbralik ja hoolitsev. Ta tahtis, et kõik ikka saaksid aru tunnist ja saaksid positiivsed hinded. Kuna õpilaste tase meie grupis oli hästi erinev, siis ta koostas igale õpilasele eraldi ülesanded. Ta mõtles neid ülesandeid välja seal samas tunnis, nö käigu pealt. Nutikamatele andis ta pidevalt lisaülesandeid, nõrgemad said olenevalt teemast hästi lihtsaid ülesandeid. Ometi said kõik õpilased vajalikud teemad läbitud. See õpetaja töötas alati väga suure pühendumisega. Oma põhikooliaegse klassijuhatajaga ajame ikka vahel juttu, kui kusagil kohtume. Hämmastav, kuidas õpetajad mäletavad oma endisi õpilasi. Minul on põhikooli lõpetamisest möödas 20 aastat, aga ikka õpetaja mäletab, kes meie klassis olid, kes mida tegi, kes kellega suhtles. Ja õpilasi, kellega nad kokku puutuvad, on ju õpetajatel väga palju. Nüüd, tagant järgi mõeldes, meenuvadki pigem nõudlikud ja ranged õpetajad kui need, kes tunnis väga suurt tööd ei nõudnud, varem ära lubasid ja eriti kodutöödega ei koormanud. Nendest õpetajatest pole eriti midagi mäletada – isegi nende õppeaineid mitte. Nüüd on sellest kahju.

Ivi Tuvike Põhikoolis andis mulle matemaatikat Ivi Tuvike. Ta polnud mingi tuvike, pigem karm öökull, kes alati märkas, kui keegi üritas spikerdada. Aga hüüdnime me millegipärast polnud talle pannud. Ta oli nõudlik ja range ning enamasti tõsise näoga. Me mõnikord isegi arutasime klassis, et kas ta kunagi naerab ka. Aga ühel koolipeol märkasime, et ta lõkerdas naerda rohkem kui enamik õpetajatest. Ta õpetas meile algebrat ja aritmeetikat. Üle ühe tunni olid kontrolltööd, vahel olime lausa ära vaevatud ja mõtlesime oma lapse aruga, et kas ta ei võiks vahel haigeks jääda. Ükskord lasime enne kontrolltööd koguni korgid läbi, et äkki jääb töö ära. Aga ei jäänud. Kooli töömees oli kiirelt kohal ja 5 minutit meil seda rõõmu oligi. Vahel korraldas ta meile ülesannete lahendamise võistlusi, siis läksime hasarti ning ülesannete lahendamise käigus saime märkamatult kätte matemaatika põhioskused. Mitte kunagi hiljem, ei keskkoolis ega ülikoolis ei tundnud ma, et mul oleks algebra ja aritmeetikaga raskusi. Ja nii mõnigi kord tabasin end hiljem tänuga mõtlemast matemaatikatundide peale, kus tuli kõvasti higistada selle nimel, et tulevikus oleks kergem. Krassi Onku Keskkoolis andis mulle matemaatikat Arno Krass, keda me millegipärast hüüdsime Krassi Onkuks. Kas ta ise ka seda teadis, seda meie ei teadnud. Kuulduste järgi olevat ta nooruses õpetanud matemaatikat ühes vanglakoolis, aga meie sellest küll aru ei saanud. Natuke me kartsime teda ka, sest ta oli terava keelega ja mõnikord oli tunda, et ta tuju polnud kõige parem. Siis saime tavalisest rohkem iseseisvat tööd, aga muidu ei andnud ta sellest kunagi märku. Tal olid omad nipid, kuidas meid kaasa mõtlema panna. Vahel tegi ta tõestusse mõne vea ja siis vaatas meile anuvalt otsa: no näete, mul läks vähe valesti, ehk aitate vea üles leida. Ja me aitasime ja saime seda tehes ka ise materjali paremini selgeks. Ühel korral aga andis ta koduseks ülesandeks ühe keerulise trigonomeetrilise võrrandi ja lisas siis muiates: "Kui keegi selle ära lahendab, siis ma tõmban ennast oksa." Ega me tema oksatõmbamist küll näha ei tahtnud, aga soov talle midagi tõestada oli küll. Püüdsin terve õhtupooliku ülesannet lahendada, aga tulutult. Läksin magama, lahendust aga polnud. Kui hommikul üles tõusin, oli äkki lahendus silme ees. Panin selle kiirelt paberile ja kiirustasin kooli. Seal selgus, et üks klassivend oli veel lahendusega hakkama saanud. Kui Onku seda teada sai, vangutas ta imestusest pead ja polnud kiitusega kitsi. Mõtlesime siis, kuidas ta oma lubaduse täidab.

Mitte midagi suurepärast ei ole iial saavutatud entusiasmita.

Järgmisel tunnil ilmus ta tundi, kaasas temaga sarnane nukk, pani sellele nööri kaela ja riputas siis akna käepideme külge. Mõjus küll musta huumorina, kuid on mul senini meeles, et mida kõike õpetaja peab välja mõtlema, et panna õpilased mõtlema.

Karmen Selter, kvaliteedijuht

Heiki Raudla, ühiskonnaõpetuse õpetaja

Praeguse hea õpetaja kuu puhul tervitused kõigile VÜKK õpetajatele.


Õpetaja

KOOLI

LEHT

LK. 5

ÕPETADA ON PAREM, KUI TUNNED TEGELIKKU ELU Viibisin Saksamaal, Ahrensburgis, 22. augustist kuni 19. septembrini. Töötasin 4 nädalat restoranis Strehl, et õppida saksa keelt ja rohkem teada saada saksa köögist. Mõte tekkis juba 2007. aastal, kui viibisin Ahrensburgis messil „Storman kocht auf“, kus meie kool esindas Viljandi linnavalitsust. Viljandi linn on Ahrensburgi sõpruslinn. Restoran Strehl`i omanik ja peakokk, kes on ürituse „Storman kocht auf“ peakorraldaja, aitas meil toona tooraineid muretseda ja laenas oma restoranist vajalikke töövahendeid. Kuna tegu oli väga abivalmis inimesega, siis tekkis reaalne võimalus tema restoranis praktiseerimiseks. Ja tema oli lahkelt valmis meid vastu võtma. Möödunud aasta lõpus taotlesin „Leonardo da Vinci“ projekti kaudu rahalist toetust, et ellu viia oma unistus. Suureks abiks oli Tiiu Vaher, kes kirjutas projekti valmis, tänu millele oli mul võimalus Ahrensburgi minna.

Töötasin seal nii nö “külmas- kui ka kuumas köögis”. Samuti oli võimalus käia ka väliüritustel. Erialaselt õppisin vähe, sest toidud olid lihtsad: palju praekartulit ja sinna juurde erinevad lihad ja kalad, väga väike valik oli salateid ja suppe. Magustoidud lihtsad, pulbrist ja vahukoorest kokku segatud. Palju tuli teha vaagnaid, mida pidi kaunistama. Pidevalt rõhutati mulle, et kõik olgu „hübsch“ (kena, ilus), kuid minu arusaam kaunist välimusest oli teine. Kui tuleb teha kaunis vaagen, siis mina näen ka sellega vaeva! Aga sain vähemalt erilise kiituse osaliseks enda kaunistatud vaagnate eest! Kuid kõige enam avaldas muljet, kuidas 4 inimest suudavad päevas toitlustada tohutut rahvaarvu: välistoitlustused kaks peosaali, mis olid alati üritusi täis, lisaks veel õhtune a´la carte jne. Mul oli võimalus külastada Lübecki ametikooli, mis tegeleb gastronoomia õpetamisega (kokad, teenindajad, pagarid, lihatööstus, laborid, hotellindus). Nende süsteem on erinev võrreldes meie omaga. Meie restoranis oli kaks kokka ja kaks teenindajat, kes õppisid ja samas käisid graafiku alusel tööl. Üks päev tööl ja 4 päeva koolis ja nii 3 aastat. Hiljem, kes soovivad, võivad omandada keskhariduse. Mulle meeldis see süsteem sellepärast, et nad käivad enne õppima asumist 2 nädalat

ettevõttes praktikal, ja alles siis lähevad kooli. Selle kahe nädalaga saavad nad juba aimu, mida see eriala kujutab ja samas, usun ma, on palju rohkem motiveeritud koolis teadmisi omandama. Kui ei õpi, siis praktikal on endal raskem! Erinevalt meie koolist ei nõuta õpilastelt eririideid: paljudel puudusid mütsid, vahetusjalanõud. Osad olid üldse lühikestes pükstes ja miniseelikutes. Võib-olla on see tingitud sellest, et põhiline õpe toimub praktikakohas. Pean oluliseks neid kogemusi, mis sain, mulle meeldib see maa, inimesed, kes seal elavad ja positiivne suhtumine ellu. Meie köögist erinev oli asjaolu, et sakslane kasutab palju äädikat ja toidud on hapukamad kui meil. Mina armastan haput, seega sobisid nende toidud mulle. Aga enamus meie inimesi saaksid maovalu. Kas ja kuidas sealseid kogemusi meie koolis rakendada? Otseselt ei saagi. Tundub, et õpetajana ma nõuan hügieeni rohkem kui nemad seal. Samas ma arvan, et puhtuse ja hügieeni jälgimine on väga oluline köögis ja selles osas oleks sakslastel minult õppida. Mina sooviksin kindlasti uuesti kuhugi minna ja ennast erialaselt täiendada! Aga minna saavad ainult need, kellel on kindel soov ja eesmärk. Võõras riigis, kultuuris, keeles üksinda olla ja suhelda ei ole kerge. Aga üksinda olles õpib palju enam, nii keelt kui selle maa inimesi tundma. Samuti õpib ennast tundma! Sain endast teada, kui kergelt ma kohanen võõras kultuuris ja rahva hulgas.

Minu stažeerimiskäigu eesmärgiks oli õppida saksa keelt ja saada ülevaade, kuidas sakslased söövad, millised on nende maitseeelistused ja kuidas tööd organiseeritakse. Oleksin soovinud olla veel paar nädalat. Sain teada, et meie, eestlased (ka mina), vingume liiga palju, alati on kõik halvasti. Meie restoranis töötasid inime-sed neljapäevast esmaspäevani ja ainukesteks puhkepäevadeks olid teisipäev ja kolmapäev. Neil on küll palgad kõrgemad, kuid samas selle raha eest peavad väga palju tööd tegema. Kõige rohkem jäi meelde see, et sakslane on uhke, kui töötab kokana. Eestis tundub tihti, et kokaks õpivad need, kes keskkooli ei pääse või seal hakkama ei saa: kuna vanemad ootavad, et laps läheks kuhugi õppima, siis valivadki kutsekoolist mingi ameti. Ja koka amet tundub selline, kus vähemalt 6 nädala jooksul kajastati Ariaane tegemisi korduvalt ka saab süüa. meedias

Ma arvan, et palju kergem on õpilasi õpetada, kui sa tead, mis tegelikult ettevõtetes toimub. Meeldis see, et olin ka ise seal kui õpilane. See tuletas meelde, et õpetaja ei ole kõige targem. Igas ettevõttes on omad reeglid, igal maal on omad toidud ja maitsed. Õpilane, töötaja peab kohanema vastavalt ettevõttele. Ja seda peaksimegi õpetama kohanemisvõimet, julgust, armastust oma töö vastu ja ausust. Ariaane Truu, koka eriala õpetaja


LK. 6

KOOLI

Tublid õpilased

LEHT

WORLD-SKILLS 2011 MIS ON WORLDSKILLS? Aastal 1946 tunti Hispaanias suurt puudust oskustööliste järele. Oli vaja veenda noori, nende vanemaid, õpetajaid ja tulevasi tööandjaid, et nende tulevik sõltub paljuski sellest, kui hästi või halvasti kutsekoolituse süsteem riigis töötab. Et noori motiveerida ja kutseõpetuse taset tõsta tuli Mr José Antonio Olaso, Hispaania Noorte Organisatsiooni peadirektor, välja ideega hakata korraldama kutsevõistlusi, kus noored ametiõppijad saaksid virgutada oma võitlusvaimu, külastajad saaksid aimu kutseerialade mitmekesisusest, räägitaks tulemustest ja kiidetaks parimaid. Idee võeti hästi vastu ning juba 1947. a toimusid Hispaanias esimesed kutsevõistlused mehhaanika erialal. Kuid korraldajate sihid olid veel kõrgemad. Nad nägid, et noorte huvi ametiõppimise vastu ja nende entusiastlikku soovi saada heaks spetsialistiks tõstaks veelgi võimalusi Viljandi Linnavalitsus otsustas määrata 2011/2012. õppeaasta kutseõppe aastastipendiumi meie kooli veoautojuhi erialal õppivale Gert Laasile.

tamine üle maailma. WorldSkills´i liikmeks on 2008. aasta seisuga 50 riiki ning Eesti on alates 2007. aasta algusest WorldSkills`i liige. Eesti esindajaks WorldSkills´i organisatsioonis on Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul nimetatud SA Innove.

oma oskusi võrrelda teiste riikide noortega. Otsustati hakata võistlusi korraldama üheskoos teiste huvitatud riikidega. Esimesed rahvusvahelised kutsevõistlused peeti 1950. aastal Madridis, kus teineteiselt võtsid mõõtu Hispaania ja Portugali oskustöölised. Võistlustel osalevate riikide esindajatest moodustati organisatsioon WorldSkills, mille ülesandeks on võistluste koordineerimine ning organisatsiooni laiem eesmärk on kutseõppe väärtustamine ja kutseõppe kvaliteedi kõrgetasemelisuse saavu-

WorldSkills´i võistlused toimuvad iga kahe aasta tagant ning need on ühed tähtsamad kutseoskuste testimise ja näitamise kohaks. Võistlused toimuvad mitu päeva ning võistluste ajal testivad võistlejad oma oskusi rangete rahvusvaheliste nõuete kohaselt. Igal võistlusalal hinnatakse nii tehnilist sooritust kui ka meeskonnatööd, suhtlemist ja oskust töötada projektidega. Lõpptulemusi hinnatakse kuld-, hõbe- ja pronksmedalitega. Allikas: Innove

:) Kindlasti tuleks jätkata avatud uste tahavad minna edasi õppima ülikooli, päevaga traditsiooni nii, nagu see oli peavad veel kooli kõrvalt väga palju eelmisel õppeaastal. pingutama, aga kõik on siiski Iseloomusta mõne lausega meie võimalik.

õpetajaid! Koolileht uuris, kuidas Gert meie VÜKK-i õpetajad, nii palju kui mina kooli sattus ja mida ta siin olen aru saanud, on igati abivalmis õppimisest arvab. ning vastutulelikud, kui õpilased Mis eriala ja millisel kursusel käituvad õpetajaga nii, nagu peab. õpid? Mida pead meie kooli nõrkadeks ja

Mis võiks õpinguid?

takistada

edukaid

Edukaid õpinguid võib takistada palju asju. Näiteks see, et peab valima kooli ja töö vahel, mina ise õnneks saan mõlemaga hakkama, aga siiski tean neid, kes on pidanud kooli pooleli jätma, kuna on tarvis tööle minna. Samuti võivad edukaid õpinguid takistada kodused probleemid ning probleemid klassikaaslastega, aga minu arvates ning enda kogemustele toetudes on suurim takistus edukateks õpinguteks lihtsalt labane laiskus.

Õpin veoautojuhi erialal ja juba teisel tugevateks külgedeks? kursusel. Kooli tugevateks külgedeks pean ma meie uut ühiselamut, sportimise Kuidas sattusid meie kooli? VÜKK-i oli plaan juba aasta varem võimalusi, praktilise õppe võimalusi. tulla, kuid jäin kandideerimisega On küll hea, et riigi abiga saame hiljaks. Sadulsepaks õppimine mind koolis tasuta toitu, kuid rahasumma, tookord ei köitnud, minu kindel soov mille eest kokad meile toidu peavad oli tulla veoautojuhtimist õppima. valmis saama, on napp ja selles pole Infot eriala kohta olin leidnud süüdi kool, vaid üldiselt meie riigi Millised on sinu tulevikuhetkeline majanduslik olukord. internetist. unistused? Mis arvad, kuidas võiks meie kooli Mis sa arvad, kas meie koolis on Tulevikuplaane on mul mitmeid ning tulevastele õpilastele kõige hea õppida ja haridust omandada? peab kõigepealt kooli ära lõpetama Meie koolis on võimalik haridust ning siis näed mis teoks saab ja nii paremini reklaamida? ka päris korralikul avalikult praegu ei tahaks neid veel Igale poole kuhu ma kevadel ka ei omandada tasemel. Erialaselt saab siin küllaltki avaldada. vaataks, näen ma VÜKK-i reklaame. head teadmised, kuid need, kes


Õpilaste tegemised

KOOLI

LK. 7

LEHT

UUDISHIMULIKUD SAAVAD RUTTU TARGAKS

EVE09 õppegrupi õpilased käisid hiljuti õppeekskursioonil. Kuna enamiku sellesse gruppi kuuluva, kuulmispuudega õpilaste kodud asuvad Viljandi maakonnast eemal, saidki õpilased kogeda, milliseid põnevaid asutusi meie maakonnas on, lisaks täiendasid nad oma teadmistepagasit huvitava füüsika, aga ka perekonnaõpetuse-alase infoga. Nii on silmaring taas laiem.

Sünnitusosakonna seinal on statistika, kus näha, palju poisse ja tüdrukuid on sündinud. Birgit: Olen ammu tahtnud näha, kus lapsed sünnivad. Nägime üht vastsündinut, kes nuttis. Ämmaemand rääkis, et poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid.

TÄHETORN ORION OLUSTVERES. Martin Mägi, EVE09: Tähetorn Orion on 4-korruseline hall hoone, mille omanik Oskar töötab seal koos abikaasaga. Mulle meeldis elektrijalgratas, millega vändates sai nii palju elektrit, et vesi kannus läks keema, ilma et oleks pidanud elektri Marsil on vesi, kuid seal on tavaliselt eest raha maksma. alla -40 kraadi. Oskar rääkis meile kosmosest ja Teleskoobiga vaatasime puid ja näitas teleskoopi, millel on 320- kuusekäbisid. Ütlesin oma grupikordne suurendus. juhendajale, et füüsika on äge! Eneli Ruusa, EVE09: Saime katse- Birgit Kangur, EVE09: Ma tahan tada magneti mõju – mind valiti tänada meie klassijuhatajat ja nõelravi katsealuseks: magneti jõul füüsika õpetajat, et nad meid sinna olid nõelad mu käe küljes, need olid viisid, sest seal oli väga põnev. küll veidi teravad, aga siiski tänan nõelravi eest. Nägime veel univer- Madis Kams, EVE09: Ma ei saanud sumi, kosmose ja planeetide pilte – öösel magada, sest mõtlesin, kui need olid väga värvilised ja särasid põnev seal ikka oli. Oskar rääkis veel rohkem kui meie naeratused. meile, et UFO-d on kindlasti meist Saime maa naabrist rohkem teada: palju targemad. VILJANDI HAIGLA SÜNNITUSOSAKOND.

EVE09 grupijuhendaja Liivi Ilves

Aleksandr Bazarov jalgrattaga elektrit “tootmas” TAASTUSRAVIOSAKOND

Merilyn: Külastasime füsioteraapiaosakonda. Nägime, kus tehakse ravivõimlemist, külma-, valgus- ja soolaravi. Kõige armsam oli liblikvann, sest tundsin, et kui oleksin ema, tahaksin ka oma last Merilyn Kaha, EVE09: Kohtasime seal vannitada. Viljandi haigla sünnitusosakonnas naist, kes on töötanud seal juba 42 Martin: Sain teada, et ka rasedad aastat. Sain teada, et kui sünnitada naised käivad ujumistreeningul. Mul vannis, on valu väiksem. Meile vedas, et sain näha ja teada, mis on selgitati, kuidas lapsed saavad füsioteraapia. endale isikukoodi. Praegu algavad Eneli: Vanemfüsioterapeut Erli Lond poiste isikukoodid numbriga 5 ja tutvustas meile võimalusi, kus saab tüdrukute omad numbriga 6. taastada oma tervist, kui midagi on juhtunud. Arstid olid väga toredad ja Mihhail Vavilov, EVE09: naeratavad. Väga huvitav oli Vanemämmaemand näitas meile soolaravi kabinet, keegi arvas, et sünnitusosakonda, perepalatit ja seinalt saab soola võtta ja süüa, aga sünnitustuba. Vastsündinud lapsi ei, see pole söögisool. hoitakse klaasist karbi sees.


LK. 8

KOOLI

LEHT

EVE09 õpilase Janno Jansoni karikatuur grupi õppekäigust Olustvere tähetorni

6. AASTAKÄIK NR 2 Vajalikud telefoninumbrid: Peamaja administraator Ehitusmaja administrator Kooli sekretär, direktor Ehitusosakonna juht Teenindusosakonna juht IT eriala juht Autoeriala juht Õpilaskodu Täiskasvanute koolitusosakond Huvijuht Kantselei Gruppide juhendaja

4351038 4351036 4351020 4351036 4351031 4351033 4351027 4351034 4333095 4351025 4351023 5033780

14.-15. detsembril 2011 Vana-Võidus Jüri Sammuli nimeline müürseppade kutsevõistlus JÕULUKELLU 2011 26. novembril tähistatakse Eestis kodanikupäeva, mis pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. 24. novembril VÜKK-is kodanikupäeva tähistamine ja õpilasesinduse uue koosseisu valimine. VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Vana - Võidu, 70108 Viljandimaa www.vykk.vil.ee, tel 4351020

Allolev foto on tehtud USA-s California osariigis 2006. aasta novembris professionaalse fotograafi Charles O'Rear-i poolt. Esimest korda avaldati samast mäekünkast tehtud Napa Valley foto mais 1979 ajakirjas National Geographic, milles mäge kajastatakse seoses veini valmistamisega. Mäest, mis kannab nime Bliss, tehti järgmine kuulus foto aastal 1996.

KÜSIMUS KÕIGILE: KUS KASUTATAKSE SEDA KUULSAT FOTOT ALATES 1997. AASTAST? Õigeid vastuseid ootame 10. detsembriks peamaja administraatori juures olevasse vastustekasti. Õigesti vastanutele auhinnad!

Koolilehe toimetus ootab lehes avaldamiseks põnevaid kaastöid. Kaastööd saata aadressil epp@vykk.vil.ee


(6 aasta teine)oktoober 2011  
Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you