Issuu on Google+

KOOLI

LK. 8 VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Vana - Võidu, 70101 Viljandimaa

www.vykk.vil.ee, faks 4351 022 Vajalikud telefoninumbrid: Peamaja administraator 4351 038 Ehitusmaja administrator 4351 036 Peamaja õpetajate tuba 4351 039 Ehitusmaja õpetajate tuba 4351 036 Kooli sekretär 4351 020 Direktor 4351 020 Õppedirektor 4351 030 Arendusjuht, projektijuht 4351 026 Haldusjuht 4351 037 Ehitusosakonna juht 4351 036 Teenindusosakonna juht 4351 031 IT eriala juht 4351 033 Autoeriala juht 4351 027 Ühiselamu 4351 034 Söökla 4351 028 Meditsiiniõde 4351 034 Täiendkoolitusosakond 4351 035 Raamatupidamine 4351 024 Huvijuht 4351 025

Tundide ajad: 1. tund

09.00-09.45

2. tund

09.45-10.30

3. tund

10.40-11.25

4. tund

11.35-12.20

LEHT

1

AASTAKÄIK, NR.

28. septembril kinnitas direktor oma käskkirjaga Viljandi ÜKK ajalehe toimetuse. Peamiseks ülesandeks on korraldada koolilehe ilmumine igas perioodis, panna paika ajalehe rubriigid ehk sisu. Kolleegiumi moodustamise põhimõte oli, et esindatud on mitmed osapooled: õpilased, õpetajad ja juhtkond.

Sudoku

4

meeldib

5

paljudele!

4

2

7

Sudoku on Jaapanist pärit numbrite paigutamise mõistatus. Mäng põhineb 9x9 ruudustikul, mis omakorda on jagatud 9ks sektoriks. Mängu põhimõte on lihtne tühjad kastid tuleb täita numbritega nii, et igas reas, tulbas ja sektoris esineksid numbrid 1-9 ainult korra.

5

1

2

7 7

1

5

6

3

4

6 9

5

6

8

4

6

3

7

3

13.-15 detsembril taas suur rahvusvaheline

6.

tund

13.15-14.00

7.

tund

14.10-14.55

müüriladumisvõistlus

8. tund

15.00-15.45

JÕULUKELLU 2006

Paaristunnid toimuvad ilma vaheajata ja kestavad 90 minutit

Bussiajad Viljandi bussijaamast Vana-Võitu:

Mis teeb õpetajale kõige rohkem rõõmu? Ikka see, kui õpilasel hästi läheb! Nii oli ütlemata tore äratundmisrõõm, kui 9. novembri Terevisioonis vaatas ekraanilt vastu Eesti parim kokk. Meie õpilane Christen Agu! Milline elevus järgmisel hommikul õpetajate toas!

Võistluse ülesanne oli laduda vundamendi fragment, betoonkivist seinanurk, paigaldada soojustus ja laduda punasest tellisest vooder.

Mida kooli vilistlase selline edu meile teada annab? Arvan, et üsna palju. Esiteks seda, et meil on hea kool, kus on head võimalused ameti algteadmised üsna selgeks saada. Meistriks sirgumine on siis juba oma oskuste edasine viimistlemine. Teiseks seda, et meie õpetajad on võimelised head tööd tegema! Ja kolmandaks - kutsekool avab tee meistrite maailma!

Ülesanne osutus nii mahukaks, et ükski

Tarmo Loodus, direktor

13.-15. septembrini 2005. aastal toimusid meie koolis ehitusmajas esmakordselt rahvusvahelised müürseppade võistlused “Jõulukellu” Osalesid kõik 10 vabariigi kooli, kellel on ehitaja õppekava. Lisaks 2 võistkonda Lätist ja 2 Soomest.

Tundi alustab ja lõpetab õpetaja

Kutsekool avab tee meistrite maailma!

4

8

AJALEHT

11. november 2006 1 aastakäik, nr. 2

3

8

9

12.20-13.05

08.30, 08.50 (L, P), 12.20, 14.35, 15.50, 16.40, 19.05, 20.25, 22.40.

7

ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI

KOKK IM R A P I T S E ada— E e t b a n n N AGU! E a T IS R H VÜKK C E ILISTLAN V IE E M N O 2 0 06

Koolilehe toimetus: Epp Välba (tegevtoimetaja); Anne-Ly Ütsik, Heiki Raudla; Anne Lapp; Doris Allese (AT06, ÕOV poolt). Täname kaastöö eest K06 õpilast Liis Kuusemäed, A06 õpilasi Robert Graversoni, Tiit Varjundit, Sander Rähni ja Riho Nugist, õpetaja Tanel Kindsigod, Riho Pulka, Helen Roosilehte, Rein Kaldat, Lagle Rägat ja direktor Tarmo Loodust

tund

Bussiajad VanaVõidust Viljandi

VILJANDI

Koolilehe kolleegium

5.

08.30, 08.35, 11.10, 13.10, 15.00, 17.15, 19.30, 20.45 (L, P) 21.45.

2

KOOLI LEHT

Möödunud on esimesed 8 nädalat õppetööd ja kõigil käes ka esimese perioodi tulemused. Selgunud on õppegrupid ning õpilased, kes said sellel perioodil koolitööga kõige paremini hakkama. Selgub, et enamusele õppijatest on kooli astudes võetud eesmärk ikka selgelt silme ees ja asjad koolis laabuvad. Suurematest õppegruppidest oli kõige tublimad koka eriala III kursuse ning väikesematest gruppidest õmblejate III kursuse ja restauraatorite I kursuse õppurid.

TUBLIDUS EI TULE TÖÖTA Esimese perioodi õppetulemused näitavad, et meil on üsna palju tublisid õpilasi. Esimese perioodi parimad Kerli Pilvistu AT05

Jaan Reimo ja Gen Valner EP06

Maarja Niilop ja Aareld Lips AT04

Marko Tamela ja Indrek Vaht EÜ05

Artur Syroid ja Roman Tepper AT03

Kristjan Kaljura EV06

Doris Allese AT06

Tanel Pass AL06 Margus Väälmann AL05

Madis Luik KT06

Breit Pata AL04

Reino Must,ja Peeter Sinimets KT05 Vladimir Jevdokimov ja Katrin Antonov EL06

Epp Kokk K05 Kadri Saard K04

Koolinõukogu arutas

2

Parim kokk 2006

2

õpilasomavalitsus

3

Reisijutud

Sergei Lambinen ja Jaanus Mägi EV05

Kristiina Juurak K06

Sisukord:

4-5

Õpetajad

6

Raamatu tutvustus

7

Õpilased isadepäeval

7

Tänased põhiteemad: • I periood lõppes. Kuidas läks ja kes on parimad • Õpetajad jagavad reisielamusi

Kairi Raba K03

Sigrid Eermann ja Kristiina Kuptsova EL05

Aet Jüris R05

Aimar Ojakäär EL04

Siiri Lepiste R04

Andrei Artjomov E06

Paavo Pirnpuu ATK05

Simmo Lilloja E05

Kristo Koljat ja Kört Fredy EÜa06

Lauri Ruut RE06

• Aasta Kokk 2006 on meie kooli vilistlane

Urmet Tomson RE05

• Noored ja vanad õpetajad

Tarmo Kampura EÜb06

Avaldame kiitust ja soovime edu edaspidiseks!

• Õpilasomavalitsus aitab koolielu korraldada ja kutsub kõiki kaasa lööma

• Kooliunõukogu on kooli tegevusega rahul

võistkond ei saanud 100%-lt tööga valmis. Võistluse ajal toimus POROTERM-plokist näidismüüritise ladumine. Ladujaks oli 2002.a. noorte maailmameister müüriladumises. Esikoha said meie kooli 3. kursuse õpilased Teet Toomik ja Silver Sisask. Tänavune võistlus on juba kolmas müüriladumise võistlus meie koolis. Hoiame taas pöialt omadele!!!

Kaastöid saata õpetaja Epp Välba e-posti aadressile: epp@vykk.vil.ee

PARIMAID ÕPPIJAID TUNNUSTAVAD KA MEIE PARTNERID! Kadri Saard On koka eriala kolmanda kursuse õpilane, kes saab Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu stipendiumi 2000 kr. Stipendiaate võetakse EHRL hotellides tööle eeliskorras .

Maarja Niilop

Madis Mägi

On arvutiteeninduse eriala kolmanda kursuse õpilane, kes saab Viljandi sõpruslinna Ahrensburgi stipendiumi

On arvutiteeninduse eriala lõpukursuse õpilane, kes saab Viljandi linnalt tehnilist eriala edukalt õppivate õpilaste stipendiumi

10 000 kr.

10 000 kr.


LK. 2

KOOLI

LEHT

Kooli tulevik

JAAK SULG: LIIGA VÄHE TÜDRUKUTE ERIALASID VÜKK nõukogu kuulas ära direktori aruande õppeaasta alustamisest ja kinnitas riikliku koolitustellimuse põhimõtted järgmiseks kolmeks aastaks. 19. oktoobril kogunenud kooli nõukogu jäi meie koolis sel aastal tehtuga rahule. Kool täitis riikliku tellimuse vastuvõttude osas 84 % ja on õpilaste vastuvõtus 20 Eesti parema kutseõppeasutuse hulgas. Sügisel asus õppima plaanitud 373 asemel 312 õpilast - üle 50 õpilase rohkem kui eelmisel aastal. Eriti populaarne on ehituse eriala, kus avasime täiendava õpperühma. Avamata jäid kahe eriala õpperühmad: rõivaõmblemine ja keskkoolijärgne arvutiteenindus. Koolis on ligi 700 õpilast. Nõukogu kiitis heaks ka tehtud investeeringud, kokku investeeris kool 4,5 miljonit krooni. Remonditi õpilaskodu nr. 1 teine korrus, mõisahoonel vahetati katus ja aulas aknad, rajati puidu käsitsija masintöötlemise teoreetilise õppe klass ja 300 ruutmeetrine puiduõppe polügoon, hangiti õppesõiduauto Scania, kaasajastati 30 arvutiga arvutiklass, seadistati ümber keevituslabor, osteti 4 kaasaegset keevitusagregaati, kõigi õpilaste toitlustamise tagamiseks hangiti kaasaegne nõudepesuliin ja korraldati ümber söökla töö, kaasajastati üks väike õppeköök. Ja mis üsna oluline peamaja õppeklassid said arvutid

koos internetiühendusega ning uued Kiire areng on olnud täiskasvanute koolitamises - kool on aastaga koltahvlid. Lisaks kasutati 300 000 krooni õp- mekordistanud täiskasvanute koolipevahendite ja mööbli hankimiseks tuse mahu. Pea kõigil õpetatavatel ning 250 000 krooni väikeremonti- erialadel pakume me ka täiendkoolitust, lisaks paljud erinevad kursudeks. sed tööturuameti ja ettevõtete telliUuest aastast uueneb riikliku koolimusel. Rõõm on tõdeda, et täiendtustellimuse esitamine. Tellimus koolituse maht kasvab veelgi. Uuest hakkab olema 3 aastale. Lisaks täna aastast saavad kutseõppeasutused konkureerida kõigile koolitusvaldKool areneb jõudsate sammukondade koolitustele ja see loob dega tugeva kutsehariduskesuued võimalused koolitusmahu kaskuse moodustamise suunas. vuks. Ainuke pidur selles on koolitaViimaste aastate õpilaste arvu jate nappus. Nii peab kool lähiajal kasv, täiskasvanute koolituse tööle võtma koolitajad ehitusvaldkiire areng ja õppekeskkonna konna, majanduse, infotehnoloogia pidev uuenemine ning õpetajaja elektroonika-mehhatroonika valdte kutsekvalifikatsiooni paranekonnas. Täiendamist vajab ka mine on kooli juhtkonna ja täiendkoolitusosakonna personal. õpetajate ühise pingutuse vili. Nii on Viljandi ÜKK muutunud Nõukogu kiitis heaks ka direktori lühikese ajaga Viljandimaa kava avada Viljandis "kooli esinsuurimaks keskharidust pakku- dus". Selleks on koostatud projekt vaks õppeasutuseks. Lisaks inkubatsioonikeskuse rajamiseks keskharidusele on siin aga heal Viljandisse. See on majanduslik ja sotsiaalne üksus, mis on loodud uue tasemel kutseõpe! ettevõtluse kasvu ja edu kiirendaõpetatavatele erialadele on kool miseks. Keskuses hakkab asuma esitanud taotluse kokaabi, müüja, kutse- ja karjäärinõustamine, tegutveoautojuhi ja bussijuhi, kinnisvara semiskohad algajatele ettevõtjatele hooldaja, koostelukksepa, keevitaja jms. ja palkmaja koostaja kutseõppega alustamiseks. Nõukogu jäi ettepanekuga rahule, kuid soovitas kooli juhtkonnal pöörata tähelepanu tüdrukutele sobivate erialade õpetamisele. Põhjuseks asjaolu, et tüdrukutele pakutakse maakonnas vähe kutse õppimise võimalusi.

Nõukogu järgmine koosolek toimub 7. detsembril. Päevakorras on siis 2007.a. tegevuskava ja eelarve ning Lõuna-Eesti kutseõppeasutuste ühine arengukava. Koosolekut refereeris Tarmo Loodus direktor

VILISTLANE CHRISTEN ON PARIM KOKK sutades põhitoorainena veisefileed, Aasta Kokk 2006 on 12. korda toija desserti, kasutades põhitooraine- muv eesti kööki, restoranikultuuri ja na tumedat šokolaadi. toitu edendav üritus, mille korraldajateks on Eesti peakokkade ühendus Christen Agu võidutöö menüü oli ja messi korraldaja Profexpo OÜ. järgmine: FoodFest on Eesti suurim toiduala E e l r o o g : t o m a t i - a p t e e g i t i l l i eri sektoreid ühendav erialamess, cappucino, ahvena-spargli rulliga mille käigus toimuvad toiduainetööstuse ja -teeninduse aasta oluliP e a r o o g : s i n e p i l i n a s e e m n e Eesti peakokkade simad konkursid ja nende võitjate tornedos, pastinaagi-porgandi vaiühenduse tegevväljakuulutamine. juhi Ene Ojaveski bal, mustsõstra-peedi kastmega sõnul oli kohtunike otsus üksmeel- Dessert: ploomi-õuna tartar, ingve- Christen Agu lõpetas Viljandi ÜKK 2003 aastal. Ta oli rahuliku meelega ne. ri-tuille õllekastmega usin õppija. Praktikal viibis ta SakEelvõistluste alusel pääses parima Finaalüritusel osalesid veel Juhan samaal. Soovime Christenile kooli koka lõppvooru seitse finalisti. Fi- Heinsalu Laulasmaa Spa restoranist, poolt edu edaspidiseks! naalis tuli osavõtjatel viie tunni Andrei Korobjak restoranist Egoist, Riho Pulk jooksul valmistada kuus portsjonit á Oleg Sõtšov Savoy Boutique Hotelli la carte eelrooga, kasutades põhi- restoranist ning Nikita Tšunihhin Teenindusosakonna juhataja toorainena ahvenat, pearooga, ka- restoranist Ö. FoodFest Aasta Kokk 2006 on meie kooli 2003 aasta vilistlane Christen Agu, kes täna töötab Laulasmaa Spa restoranis.

Varia

KOOLI

LK. 7

LEHT

Olen oma isaga väga rahul, sest meil on sarnased hobid ja huvid. Kui rääkida iidolitest, on isa mulle alati selleks olnud. Kuigi valisin sama eriala mis isal on, ei Meie koolis õpib palju tulevasi isasid. Mida surunud ta seda peale, vaid lasi mu valida, mida ise õigeks pean. See on temast väga mõistev. Kuigi mu arvavad meie kooli poisid oma isadest: isa pole miljonär, arvan, et see pole üldse tähtis, sest raha pole kedagi õnnelikuks teinud. Kui raha pole lademetes, ongi inimesed püüdlikumad. Hoopis see on tähKui vanemad minuga väiksena riidlesid, unistasin, et tis, kuidas mind on kasvatatud. Arvan, et mul on isaga minul oleks parem isa, kes lubaks teha, mis süda lus- väga vedanud. tib. Praegu olen õnnelik, et mul ei olnud selline isa, (Tiit Varjund AL06) kellest väiksena unistasin—siis oleks minust saanud üks ärahellitatud jõmpsikas, kes ei oskaks käituda ega Isa peab olema valmis tegema asju nii, nagu mina tatuleks oma eluga toime. han, mitte nagu tema soovib. Näiteks kui ma tahan ( Robert Graverson AL06) autot tuunida, ei tohi ta minu kallal vigiseda, vaid peab aitama. Isa peaks suutma teatud asjadega hakkama Isa on perekonnas sama tähtis kui ema. Ta õpetab saada, mitte alati kõigest ära ütlema. poisse habet ajama, käib jalgpalli mängimas, aitab on(Riho Nugis AL06) ne ja rattaid ehitada, vastab kõigile küsimustele ja aitab ema nii rahas kui teistes probleemides.

Novembri teisel pühapäeval on isadepäev.

(Sander Rähn AL06)

Head isadepäeva kõigile isadele!!!

RAAMATUTARKUS ON TOPELT TARKUS Raamatusoovitus pedagoogile:

Raamatusoovitus

Kersti Türk. Arenguvestlused koolis

Eia Uus. Kuu külm kuma

Arenguvestlused, on üks võimalus toimivate suhete kaudu luua õpilasele tema enda eestvedamisel paremaid arengutingimusi. Käsiraamat on inspiratsiooniks õpetajatele, et luua erinevate Eesti koolide hea praktika põhjal ning autori kogemusele tuginedes oma koolis ja klassis parim arenguvestluse tava. Käsiraamatuga on kaasas CD, mis sisaldab õpimappide visuaalset materjali, teemakohaseid dokumendinäidiseid ja arenguvestluse läbiviimise näidiseid.

õpilasele: “Mõnele näib, et Mõnel pole midagi,

ent ta on rahul. Mõnele, et tal pole midagi ja ta pole ka rahul. Mõnele, et tal on kõik ja ta on rahul. Mõnele, et tal on kõik ja ta ei ole ikka rahul. Aga see, mida sul pole või kes sa oled, ei ole oluline, kui sa oled katki. Valikuid tuleb teha pidevalt. Suhetes, tuleviku otsinguis, elamises, suremises. Kuna õige tee on kõige kitsam, on meeletult lihtne valesti valida. Ja igal otsusel on tagajärg. Ela sellega! Või siis sure sellega.” Lagle Räga, raamatukogu juhataja

MÕTTETERAD ÕPPIMISEST JA ÕPETAMISEST Õpilased kuulavad rohkem neid, kes annavad juhtnööre, kui neid, kes otsivad vigu. Hea õpetaja on nagu hea artist. Kõigepealt tuleb äratada publiku tähelepanu, siis võib asuda tundi andma. Üks hea õpetaja võib ära hoida mitme kurjategija sünni. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui oled loll.

Ma pole õppinud kunagi midagi inimeselt, keda ma kas või natukenegi ei kadesta. Kui ma poleks kadestanud, poleks ma midagi õppinud. Iga inimese kohta, kes tahab teistele midagi õpetada, tuleb keskmiselt kolmkümmend, kes ei taha õppida – ja seda on palju. Tõeline õpetaja mõjutab õpilasi oma isiksuse, mitte jutuga

Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja demonstreerib. Suurepärane õpetaja inspireerib. Õpetaja ei tohi kaotada klassi ees tuju. Kui ta on mees, võib ta otsida kaitset monoloogidest, kui naine, võib ta manada ette rahuliku tüdruku magusa näo, minna õue ja kratsida küüntega aiaposti. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust


KOOLI

LK. 6

LEHT

Õpetajad

MATTI KALLASPOOLIK ON AASTA ÕPETAJA

MATEMAATIKAT ÕPETAB MARGE ILMOSAAR

Õpetajate päeval, Alates sellest õppeaastast töötab 5. oktoobril nimetati meie koolis matemaatika õpetajana 39 aastat meie koolis töömehi õpetanud Marge Ilmosaar. on õppinud Tartu Ülikoolis joonestamise õpetaja Marge informaatikat ja töötanud Tartus, Matti Kallaspoolik Aasta 2006.

Õpetajaks

Oskasite seda ka oodata? Ma polnud ausalt öeldes selle peale varem tulnudki. Kas te saite esimest korda Aasta Õpetajaks? Jah. Mis selle tiitliga kaasnes?

Miina Härma gümnaasiumis. Ta õpib edasi ja omandab sel õppeaastal informaatika- ja matemaatikaõpetaja kutse. Kuidas siis Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis õpetada on? No eks siin ole igasuguseid õpilasi. On palju neid, kes ei vaevu üldse õpetajaid kuulamagi. Aga leidub ka neid, kes tulid siia õppima, mitte aega veetma. Mida te nüüd oma tiitliga edasi peale hakkate?

Eks ma hoian seda kodus klaveri peal ja olen ikka täMa sain väga ilusa raamiga kirja, et ma olen Aasta nulik. Ei osanud sellest tõesti mõeldagi. Õpetaja 2006. Kui meid Viljandi Centrumisse kutsuti, siis oli kohal 28 õpetajat. Ma olin täitsa kindel, et selDoris Allese, AT06 õpilane lest asjast nüüd pääsen, aga tuhkagi!

LK. 3

LEHT

ÕPILASOMAVALITSUS TEGUTSEB—LÖÖ KAASA!

MARIS TAMM—TUNNEN END SIIN KODUSELT Miks soovisite õpetajaks saada? Miks just kehali- Iga algus on raske. Algul mõtlesin, kas õpilased võtavad noort õpetajat tõsiselt. Enne mind oli olnud staažine kasvatus? kas õpetaja teadmisi jagamas. Aga kui päris aus olla, Olin juba lapsena suur spordisõber. Käisin ema-isaga läks isegi natuke kergemini, kui lootsin. Tunnen ennast võistlustel kaasas. Sport on minu elustiil. Ma ei suusiin juba päris koduselt. Tuleviku kohta ei oska praegu daks ennast kujutada kontorilaua taga. Sport on eelveel midagi kindlat väita, aga seda ma ütlen, et allakõige võitlus iseendaga. Tahtejõud, teistega arvestaandja ma pole. mine, oma aja planeerimine, arenemiKas saate õpilastega ne, terve keha ja vaim - need märksõhästi läbi? nad iseloomustavad spordi kasulikku mõju inimesele. Kõike seda tahangi Loodan, et saan. Kõigile ei õpilastele kehalise kasvatuse tunnis saagi meeldida, aga õpilaedasi anda. Just seepärast ma õpetaja sed, kes on huvitatud ameti valisingi. spordist ja kehalisest tegevusest, nendega probleeKui kaua õpingud kestsid? Mitmes me ei teki. Üldiselt lähtun koolis? Millistes? põhimõttest, et käitun õpiÕppisin Tartu Ülikooli kehakultuuri lastega täpselt samamooosakonnas 3 aastat, ees ootab kaks di, nagu nemad minuga. aastat magistrantuuri. Olen kogu elu Mis teeb teie päeva ilutegelenud aktiivselt kergejõustiku ja rühmvõimlemisega ning kasvanud spordiperekonnas. saks ja rõõmsaks? Minu õpetaja oli mu iidol ja vahel mõtlen praegugi tunKui saan tegeleda asjadega, mis mulle meeldivad. de ette valmistades koolis tehtu peale. Õpetamine on üks osa sellest. Olen rahul, kui näen õpilaste silmis heameelt ning entusiasmi, kui ma tunKuidas te Vana-Võitu sattusite? nen, et õpilased tulevad tundi selleks, et liikuda ja Nägin ajalehes kuulutust, õpingud ülikoolis olid just tegeleda millegi meeldivaga, mis võib küll olla natuke läbi saanud, Vana-Võidu tundus huvitav väljakutse. raske, aga samas tohutult vajalik täisväärtuslikuks Pealegi meeldib mulle Viljandi. Tundus, et minu ideed eluks ning tervele kehale. Teen ka ise aktiivselt sporti ja olemus olid sobilikud ning siin ma nüüd olengi. ja see kõik kokku teebki mu päeva ilusaks. Kuidas kohanenud olete? Kas plaanite siia kauaks jääda? Liis Kuusemäe, K06 õpilane

KOOLI

Õpilasomavalitsus

Noorte tahe koolielus kaasa lüüa peab olema kuidagi korraldatud. Tavaliselt on selleks igas koolis õpilasomavalitsus. Õpilasomavalitsuse pidamisel on ka teine mõte—nii õpivad noored ise oma probleeme lahendama, õpivad koos tegutsema ja õnnestumistest rõõmu tundma. Lisaks kõigele on see ka teatud mõtted demo-

kraatia kool, kus esmased ühise tegutsemise ja enda näitamisega toime tuleb tulla. Meie kooli õpilasomavalitsus on ametlikult registreeritud 2001. aastal. Iga lend viib lõpetajate hulka aktiivseid õpilasomavalitsuse liikmeid. Sellepärast ootame igal uuel õppeaastal oma ridadesse aktiivseid noori koolielu toimetama.

MILLEGA ÕPILASOMAVALITSUS TEGELEB Õpilasomavalitsusel on koolis suured õigused. Mõned väljavõtted meie õpilasomavalitsuse põhikirjast:

Korraldada üritusi ja pakkuda õpilastele teenuseid.

VÜKÕOV põhitegevuseks on kooli õppetööga, samuti sotsiaalküsimustega seonduvate õpilaste murede lahendamine. Õppekeskkonna muutmine võimalikult otstarbekaks ja õpilaskonna huvide väljendamine VÜKK arengukavade tegemisel.

Esitada VÜKK direktsioonile VÜKÕOV eelarve projekt kooliaastaks.

Kooskõlastatult direktsiooniga korraldada küsitlusi ja arvamusuuringuid.

VÜKÕOV-l on kirjastamisõigus ja voli korraldada nõuVÜKÕOV tegevuse eesmärgid on probleemide lahendamine kooli juhtkonna, huvijuhi, õpetajate ja õpilaste ande– ja koolitustegevust. VÜKK-i nõukogu võib kooskõlas seadustega VÜKÕOV nõusolekul anda talle täienvahel; õpilaste huvide esindamine erinevatel tasandidavaid ülesandeid. tel. Praegu on õpilasomavalitsuse liikmed: Seaduslik algatus, s.t. kooli õpilaste kohta käivate uute Triin Tomp– ÕOV president, õigusaktide väljatöötamine ja esitamine. Õpilaste õiguste igakülgne kaitsmine. Õppe- “Kes ise tahab koolielu korraldamises Silver Sisask- kassapidaja, tingimuste parandamine. Oma liikmete vaba kaasa lüüa, saab seda koos teistega Kerli Kivaste, Kadri Saard- ÕOV aja sisustamise võimaluste parandamine. esindaja maakonnas, Oma eesmärkide saavutamiseks VÜKÕOV-l järgmised õigused:

on

määrata vastavalt volitustele VÜKÕOV esindajad VÜKK juhtorganitesse.

Esineda õpilaskonna nimel.

• • • •

kooli õpilasomavalitsuses rahuga teha. Tule löö kaasa!”

Madis Mosarov, Kristen Kirsipuukunstnik

Priit Kurson, Erika Soots, Doris Allese- pressiesindaja ,koolilehe kaastoimetaja.

Sel aastal tahab ÕOV käivitada korralikult grupivaneJuhtida direktsiooni tähelepanu kooli juhtimisel ja mate infosüsteemi ja edukalt läbi viia kevadised kutsekooli suvepäevad. Arutatud on ka tublimate õpilaste õppetöös erinevatele puudustele. premeerimissüsteemi. Saada kooli õppealajuhatajalt tööks vajalikku Kokkuvõtteks kuulutame kõigile: teavet. ME OLEME OLEMAS JA VALMIS KOOLI ETTEVÕTMISTES Astuda rahvusvaheliste ja siseriiklike õpilasühenKAASA LÖÖMA, OLEME OLEMAS KÕIGILE ÕPILASTELE duste liikmeiks või neid moodustada. JA ÕPETAJATELE! Luua sidemeid ja edendada koostööd teiste asuAnne-Ly Ütsik, huvijuht tuste ja ühingutega.

ERINEVAD VÕIMALUSED MEIE KOOLIS Ringide tegevus on mõeldud vaba aja sisus- Mälumäng toimub iga kuu viimasel teisipäe- Võrkpalli-korvpalliringi juhendab Reino hõlmavad päevakohaseid Lukas, kes on Tartu Ülikooli kehakultuuri tamiseks. Meie koolis saab tasuta osaleda val, küsimused teemasid, ajalugu, rahvakombeid, kohalikke tudeng. järgmistes huviringides: Kabe-malering tegutseb ehitusmajas, juhen- uudiseid. Juhendaja Anne-Ly Ütsik Rauaring (keevitamine jms.) tegutseb alles dab õpetaja Jüri Sammul, kes on ka Viljandi Laulmine ansamblile ja solistidele. Juhendaja esimest aastat. Ringi juhendab Väino maakonnas selle spordiala eestvedaja. Anne-Ly Ütsik Väljataga. Automajas! Kunstiring on üks vanemaid ringe, õpitakse Bändiring tegutseb hetkel Viljandis Noorte- Lisaks ringide tööle on võimalus kasutada iga erinevaid kujutava kunsti tehnikaid ( kompo- keskuse ruumides, aasta lõpuks loodetakse päev kooli võimlat ja jõusaali. Nädalas kaks sitsioone , lilleseadeid, lauakaunistusi). Juhen- saada oma helitehnika, proovid hakkavad korda saab kasutada Viljandi Jakobsoni Gümdab Tiia Kippar . toimuma koolimajas. Juhendab Marko Kask naasiumi ujulat. Täpsem info huvijuhilt. Näitering lavastab sellel aastal muinasjutu paroodiaid. Ringi juhendab Anne-Ly Ütsik. Salajane soov on osaleda ka õpetajate teatrifestivalil” Sillad” .

Lauatennis on pika traditsiooniga ring. SelleRingides osalemine, võimla ja ujula kasutamipärast toimuvad kõik kutsekoolide meistrine on meie kooli õpilastele tasuta. Informatvõistlused juba aastaid meie koolis. Ringi sioon ringide toimumise kohta on üleval ka juhendab Matti Kallaspoolik . kooli seinalehel ( huvitoa vastas.) Tehnikaring tegutseb teist aastat. Esmaspäe- Aeroobikaring, juhendaja Maris Tamm. RinAnne-Ly Ütsik vast neljapäevani peale tunde saab automajas gis osaleda soovijail leppida kokku juhendajakäe õliseks teha. Juhendaja Ago Mõttus. ga ringi toimumise ajad.. huvijuht


LK. 4

KOOLI

Reisijuttu ka

LEHT

Käes on november – vihm, pori, vähe päikest ja meeleolu kipub vägisi langema. On paras aeg mõelda end tagasi suvesse - paljajalu rannale, koskede vahele...

kõrgemal. Tundus, et enam midagi ilusamat olla ei saa, kuid sealsel loodusel oli ikka veel üllatusi.

Meie kooli töötajad koos peredega käisid suvel üheksapäevasel bussireisil Horvaatias ja Sloveenias. Reisil olles sõitsime läbi 10 riigi ja mahasõidetud kilomeetreid kogunes 5000.

Reisi pärliks oli Horvaatias asuva Plitvicka looduspargi külastus. Park koosneb kuueteistkümnest helesinisest järvest, mis asuvad metsaga kaetud kaljude vahel. Järved on omavahel ühendatud kaskaadide, jugade ja kärestikega. Läbi kristallselge vee paistsid veealused taimed ja suured kalaparved. Ühest järvest teiseni viisid palkteed. On kummaline tunne näha enda kõrval ujumas kalaparve.

Öeldakse, et väike on ilus. Selle kahe maa kohta kehtib see täiel määral. Need maad on looduslikult väga rikkad: mäed, koopad, mägijärved, kosed, meri, rannad... Ka nende maade ajalugu on väga kirju. Tunnistusena sellest nägime ringi sõites gooti kirikuid ning kindlusi kõrvuti baroksete lossidega ja maaliliste külakestega. Näha olid ka hiljutise sõja tagajärjed – varemetes külad ja kuuliaugud majade seintes.

Sloveenia suurimaks vaatamisväärsuseks on Postonja koopad — Euroopa suurimad karstikoopad, kahekümne kilomeetri ulatuses maaaluseid käike, galeriisid ja saale. Sellist Meenuvad imekaunid vaated, mis suurt koobast polnud meist keegi avanesid merele ja saartele, kui varem näinud, rääkimata rongisõisõitsime sadu meetreid merepinnast dust sellises kohas!

Reis lõppes Bled järvel asuva Soovide saare külastamisega. Saarele sõideti gondliga, mille juht oli endine sõudja ja Jüri Jaansoni isiklik tuttav- veel üks soe tunne reisilt. Saarel asub kirik, kus igaüks võib ise kirikukella lüüa ja öelda samal ajal kolm soovi, mille täitumisest ta unistab. Usun, et paljud soovisid, et oleks veel kunagi võimalik näha ja kogeda midagi nii ilusat, nagu oli sellel reisil. Mina küll soovisin. Anne Lapp, õppedirektor

GOTLAND LUMMAS OMA ANTIIKSUSEGA! 7. - 14.augustil 2006.a. viibis 7 meie kooli töötajat Gotlandil koolitusel “Ajaloolise pärandi kaitse ja kaasaegne kasutus". Saare keskus Visby on 20 000 elanikuga, üle 5000 aasta vanune keskaegse õhustiku ja elava kultuuriga hansalinn, kantud Maailma Kultuuripärandi nimistusse. Jalutuskäik Visby vanalinnas viis meie seltskonda ajas tagasi 700 aastat. Visby't ümbritseb linnamüür on kaitsnud seda sissetungijate eest juba 13. sajandist peale. Igaaastasel keskaja nädalal viiakse saare külastajad värvikate näitemängude, keskaegse muusika, turgude ja kostüümiparaadidega minevikku. Keskaegse muusika taustal näitasid Usinad õppurid Visby vanalinna arhi- oma oskusi kivitektuuriga tutvumas raidurid ja sepad. Meiegi grupp oli riietatud hansamalli järgi.

KOOLI

LEHT

LK. 5

JÄRVENPÄÄ GÜMNASISTID NAUDIVAD KOOLIELU!

ÕPETAJAD SOOVISID ...

Mida nägime ja kogesime?

Reisijuttu ka

sepad oma vigureid tegid ja lambanahast kasukad sünnivad. Meid hämmastas kooskõla uue ja iidse vahel. Traditsioone austavad noored säilitavad esivanemate pärandit erilise hoole ja armastusega. Käisime ka kuulsas Gotlandi käiakivi muuseumis, kus ostsime kaasa korraliku käiakivi, kooli tarbeks.

Norra sepa tööd imetlevad Urmas Meie majutuskoTuuleveski ja Mati Valli haks oli harrastuslendurite hostel, kus aeg oli justkui seisma jäänud, maja kattunud põldmarjaväätidega, mõni kilomeeter eemal vanast viikingite elamust. Ekstreemseima elamuse saime furgooni ehitatud saunaga sõites. Pool tundi enne sõitu pandi autole "tuli alla" ja sõit järve poole läks lahti! Mida rohkem raputas, seda rohkem vett loksus kerisele ja saunalised said higistada.

Nägin meelerahu, mille me tihti unustame, huumorit, millega päev algab ja lõpeb, traditsioone ja tugevaid peresidemeid. Ühiskonda, kus näiliselt on kõik natuke Uurisime paljusid 13. sajandist pärit, tänaseks taasta- ripakil, kuid toimib sajaprotsendiliselt. tud ja kasutuses kirikuid, kokku on neid saarel 94, näHelen Roosileht gime taastatud külakogukonna elamuid. Jälgisime, kuirestaureerimiseriala õpetaja das laadaplatsil valmis vanas stiilis puitelamu, kuidas

2. ja 3. oktoobril viibisin Helsingist 35 km kaugusel põhine. Kui õpetaja peaks haigeks jääma, jagab ta asuvas Järvenpääl. Viljandi maakonna delegatsioon õpilastele ülesanded neti teel. See tähendab, et õpilased saavad ülesande ikka kätte ja tund toimub. See on käis tutvumas sealse koolielu korraldusega. hea lahendus, mida meiegi omas koolis võiksime katseJärvenpää gümnaasiumi tugiõpilased andsid väga asjatada. E-kooli keskkond seda võimalliku ülevaate koolis toimuvast. Ligi daks. 300 miljonit Eesti krooni maksev “Iga õpilane koostab just Koolis töötab 60 õpetajat. Klassideta moodne 4-aastane koolihoone oli temale sobiva õppekava ja gümnaasiumis, mis valmistab õpilasi muljetavaldav ning Soomegi kohta uudne. Projekt valmis projekteerija- läbib selle 2-4 aastaga. Ise ette eelkõige kõrgkooli astuma, koosotsustab – ise vastutab!” tab iga õpilane tulevasest erialast lähte, õpetajate ja ehitajate koostööna. tuvalt individuaalprogrammi. KõrgIga nädal külastavad moodsat kooli teiste Soome koolide esindajad. Rõõmsat kadestamist kooli saab astuda riigieksamite tulemustest lähtudes. jätkub kõigil. Maja on ettenähtud normidest 2000 ruut- Koolieksamite puhul on kõrgkooli tee kinni. Kooli lõpetamiseks on vajalik koguda teatud arv punkte 3-4 aasmeetrit suurem. Koolis õpib ligi 1000 õpilast. taga. Õppima pääseb sellesse kooli konkursi korras. 10pallise hindamissüsteemi alusel on sissesaamiseks va- Samas õpib ka 60 õpilast kutset, õhtuti tegutsevas rahvaülikoolis õpitakse keeli jalik 8 punkti. Tung sellesse kooli on suur. Õpetajate ja õpilaste suhtlemine on paljuski interneti-

ISTUSIN ŠOTI VANGLATES On ka ühiskasutatavad ruumid nagu raamatukogu ja söökla. Oluline on vangide tööhõive. 80 % vangidest teevad tööd või õpivad lugema ja kirjutama, paremad ka ametit. Ametiõppes omandavad nad lisaks meile arusaadavatele tõsistele erialadele näiteks spordiinstruktori, ujumistreeneri või aedniku esmase kutse. Põnev oli! Šotimaal on igasuguseid Või õpivad kunsti, muusikat, filminvanglaid. Mõned on vanaaegsetes dust jms. lossides, mõned aga äsja rajatud. Mida õppisime või teada saime? Vaatamata hoonete vanusele, on vanglad suhteliselt kaasaegsed ja Esiteks seda, et probleemid kinniteatud mõttes ka mugavad. Vange peetavatega on sarnased. Ja kohati on ~8000. Pooled vabanevad enne- ka lahendused. Esmane on, et kinnitähtaegselt. Vanglate ülesanne on peetavatele jätkuks mõistlikku tööd, vabanejad igapäevaeluks ette val- koolitust. mistada. Vaatamata püüdlustele Teiseks seda, et vanglates peab olenaaseb kord juba vangistusse sattuma üks vastutaja. Neil vastutab nutest 60 % peale vabanemist sinna vangla ülem. Meil vastutab kutseõptagasi. pe eest kutsekool. Nagu meie vastuMeie tööreisi eesmärk oli tutvuda tame kutseõppe eest Viljandi Vangnende vanglates korraldatava kutse- las. õppega. Vastvõtjaks oli Motherwell Kolmandaks. On palju erialasid, milKolledž. Selles koolis õpib 20 000 le esmatasandil õpetamine on ka õpilast, päevases osakonnas 800. meile jõukohane. Loobuda tuleb õpEnamik õppetööst on meie mõistes pekavade registreerimisest ehises. kaugõpe. Õpetatakse palju välismaalasi endistest kuningriigi asumaadest. Aga ka mujaltki. Ja lõpetuseks—ega nende süsteem Istusin novembri esimese nädala Šoti vanglates. Istuma saatis mind Eesti vanglakoolide ja meie ministeeriumi ühine projekt Šoti vanglatega tutvumiseks ja sealt ideede otsimiseks. Reis toimus Leonardo Da Vinci projektina.

Motherwell Kolledž on üks kahest koolist, mis Šotimaal kinnipeetavate koolitamist korraldab. Vange peetakse erinevate vanuste ja karistusaegade alusel eraldi. Tavaliselt on kaheses kambris neil kõik vajalik olemas: TV, WC, raamatud jne.

palju meie omast erine, sest kutseõpe on ikka sarnane. Muide, kui Šotimaal on –5 kraadi külma, siis õppetööd koolides ei toimu :) Tarmo Loodus, direktor

Heiki Raudla, arengudirektor

VANA-VÕIDUS OLID RISTSED Neljapäeval, 01.11.2006, said ühikaõpilased varajase äratuse osaliseks. Esmakursuslased ristiti rebasteks. Hommikul kell kuus aeti kõik jalule lärmiga, mille taolist pole minu kõrvad ammu kuulnud. Kandidaadid viidi õue värskelt sadanud lume sisse jooksma. Kaks ringi ümber VanaVõidu, kükid ja võidujooks ümber ühika. Kolmanda kursuse kokakunsti näidised, mida rebastele pakuti, olid jõujook, mille koostisained olid niivõrd räiged, et neid siin nimetama ei hakka. Ometi oli kõik väidetavalt söödav, kuigi kuulujutud väidavad ka vastupidist. Surma keegi ei saanud ja haigeks ka ei jäänud, seega mürke siiski sisse ei söödetud. Siis viidi rebased nurga taha tulevaseks eluks ette valmistama. Maitsta sai sardelle, kondoome, hapukoort ja sinepit ja seda kõike korraga! Esmakursuslased andsid veel rebasevande ja alles siis lubati nad tuppa. Enne kooli algust püüti vaesed rebased veel korra ukse peal kinni ja maaliti nende näod ära vastavalt nende staatusele. Viimaste tundideni jooksid kooli peal ja õppehoonete vahel ringi mustade ninaotste ja triibuliste põskedega esmakursuslased. Doris Allese, AT06


Ajaleht 2006 11