Issuu on Google+


Ilus lõpp - hea algus! Just nii saab kokku võtta selle õppeaasta lõpu. 146 lõpetajal on oma õpingud meie koolis läbi saanud ja nad on valmis alustama oma töömehe teed. Hea on tõdeda, et enamus meie tänastest lõpetajatest on lisaks kooli lõpetamisele ära teinud ka kutseeksami. See annab õpetajale turvatunde, et tal on tööks vajalikud oskused ja teadmised omandatud. Õpetajatele annab see kindlustunde, et õpetamisel on tulevastele spetsialistidele õigeid ja vajalikke teadmisi edasi antud. Palju õnne lõpetajatele ja tänud õpetajatele! Ilus algus oli sel õppeaastal ka uues tehnomajas. Vastvalminud praktilise väljaõppe keskus ehk tehnomaja on pannud õpetajad pingelisse olukorda – kõik on ju uus ka enamusele õpetajatest. Vanast harjumusest lahti lasta on raske, uus nõuab põhjalikku õppimist ja harjumist. Nüüd õpitaksegi koos õpilastega. Samas tundub see üsna mõistliku lahendusena, sest koostöö on kindlasti hea õppimise vorm. Ja kui mõnes asjas on õppija õpetajast targem, pole ka hullu – koos õpitakse ikka midagi uut. Nüüd jääb loota, et sügisest on tehnomaja 110 % rakenduses ja õppijate praktiline väljaõpe tunduvalt paremal tasemel kui seni. Jõudu õpetajale ja õppijale!

Vastavalt õpilaste tunnustamise korrale said kooli tänukirja ja kutsuti direktori vastuvõtule: 1) maakondlikel võistlustel I koha saavutanud õpilased 2) kutsekoolide vahelistel võistlustel I-III koha saavutanud õpilased Aasta jooksul kooli hästi esindanud ja häid tulemusi näidanud õpilased:

Saalihoki: Viljandi mk 10.-12. kl II koht, EKKSL MV III koht. Tõnis Põder Crihs Lepp Raul Kaljula Ardo Must Risto Tölp Edvin Ast Juhani Lumera Janar Kurka Gert Jänes Martti Ojamaa Korvpall: Viljandi mk 10.-12. kl I koht, EKKSL KV II liiga I koht, EKKSL MV I liiga III koht, EKKSL MV tänavakorvpall III koht.

EKKSL KV segavõrkpall II koht, EKKSL KV tüdrukutele II koht, EKKSL MV rannavõrkpallis, tüdrukud I koht, EKKSL KV ja MV poisid I liiga IV koht. Mihkel Taaber, korvp ja võrkp Kristjan Gerassimov, korvp ja võrkp Kristo Ots, korvp ja võrkp Taavi Saar, korvp ja võrkp Madis Sukk, korvp Rait Sõmer, korvp Ragnar Arro, korvpall Kristo Voika, korvpall Alvar Päären, korvpall Martin-Ott Sülla, korvpall Aivo Netšajev, võrkp Helina Reial, võrkp, rannavõrkp Gelly Pajor, võrkp Asti Tatolder, võrkp Gettri Vill, võrkp Alice Silm, võrkp

Võrkpall:

Õppeaasta lõppeb alles augustis. Loodan, et need, kellel mõned õppevõlad suveks üles jäid, valmistuvad augustis neid ära vastama. Et siis nende 700 hulgas koos jätkata, nende hulgas on head algust pakkuda 240-le uuele õppijale. Vastuvõtt kooli käib ja loodame, et vähemalt nii palju uusi õppijaid meil alustab. Ilus 2012/2013 õppeaasta on läbi. Ilusa punkti sellele paneb lõpuaktus – tuult tiibadesse, head lõpetajad! Tarmo Loodus, direktor

Sellel õppeaastal osalesime õpilaste ja töötajatega kooli nime all ligi 30 võistlusel ja ühel pikemal (Sürgavere võrkpalli sariturniir) sarivõistlusel. Paljudel võistlustel said meie õpilased veel kolme parema hulka, kuid kõik ei mahtunud tunnustatute hulka. Marko Liiva


Ligi kuu aega kestnud fotokonkursile "Sinine ja must ja valge" laekus 14 tööd nii õpetajatelt kui õpilastelt. Konkursi esikoha sai K12 õppegrupi õpilane Riin Joosing, kelle foto pealkirjaga "Äike" sai Facebooki portaalis toimunud hääletuses kõige enam hääli.

Sirje Kessa Roger Ote Liina Tammela Silja Mall Madis-Siim Kull

Teise koha saavutas õpetaja Silja Mall fotoga "Kass õunapuu otsas".

Riin Joosing

Kolmanda koha vääriliseks hinnati õpetaja Sirje Kessa fotot "Kevadine päikesetõus Saaremaal".

Ott Kukk

Meigo Albrecht Anne-Mai Hindriks

Oma tööd saatsid:

Riin Joosing “Äike”

Silja Mall "Kass õunapuu otsas"

Sirje Kessa "Kevadine päikesetõus Saaremaal"


Teisipäeval, 11, juunil toimus kõigi kursuste parimate õpilaste preemiareis Tallinnasse. Päevakavas olid Lennusadama ning sisekardiraja külastus. Lennusadamas oli piisavalt aega kiireks tutvumiseks kõigi eksponaatidega. Seal on välja pandud näiteks kaks ajaloolise tähtsusega laeva- allveelaev Lembitu ja jäälõhkuja Suur Tõll. Mõlema aluse pardal sai käia ning tutvuda sellega, kuidas nende pardal elati ajal, mil nad veel teenistuses olid. Lisaks on sealses eksponatsioonis veel palju erinevas vanuses paate, jahte, meremärke- ja miine, mõningate lennukite maketid ning erinevad simulaatorid.

Sydney maailmakuulsat ooperimaja, mille projekteerisid samad arhitektid mõned aastad hiljem. Pärast Lennusadama külastust ning lõunasööki Lido restoranis Solarise keskuses suundusime kardirajale. Seal saime omavahel mõõtu võtta hobikartide ringrajasõidus. Juhtus ka väike äpardus - avarii tagajärjel purunes ühe kardi õhufilter. Kardikeskusest lahkudes asusime koduteele. Hoolimata bussi tabanud väikesest tehnilisest probleemist jõudsime kõik koju tõdemusega, et headele hinnetele õppimine pole kasulik mitte ainult õpilasele endale, vaid ka koolile - selle eest premeeriti meid seekord igati mõnusa puhkepäevaga. Madis Lillipuu, VA10 õpilane

Lennusadama muuseum asub tsaariaegses vesilennukite angaaris, mis on juba ise vaatamist väärt - esimene oma tüüpi kandvate betoonlagedega hoone maailmas. Seetõttu võib muuseumihoone järeltulijaks pidada näiteks

PARIMAD ÕPPIJAD, PREEMIAEKSKURSIOONIL OSALEJAD OLID:

Siim Lepik AUT10

Kristjan Kuntus EV11

Madis Lillipuu VA10

Virgo Ernesaks EÜ12 Lauri Naber EÜ12 Joosep Hütt RE11 Kertu Ojaloo RE11 Sander Juurik AV10 Jaanika Lembavere K10 Mikk Sillamaa K10 Aivo Netšajev AUT10

Gert Laas VA10 Chris Soe AM10 Saatsid: Marge Hein Georgi Vändre Ady Anijärv (bussijuht)


21. juunil antakse lõputunnistus kätte ema kui 150 tublile ehitajale, kokale, viimistlejate, autotehnikule jne. Ühena nende seas ka Kristo Voikale, kes õpingute kõrvalt on suutnud end käsipalli tipptegijate keskele võidelda. Epp Välba intervjueeris Kristo Voikat enne lõpueksameid.

südamlikult oma emast, Sul on temaga vist väga eriline ja soe suhe? Minu ema on väga tugev inimene, ta on kasvatanud kolm last üksi ülesse ja tema on see kes mind spordi poole juhatas. Ta on alati meile kolmele toeks olnud ja juhatanud meid õigetele eluradadele. Minu jaoks erakordne ema, sõber, sponsor ja fänn kõik ühes. Millised on toredamad mälestused lõppevast VanaVõidu ajast? Vana-Võidust jäävad meelde mõistvad ja toetavad õpetajad, head sõbrad ja muidugi vana õpilaskodu remonditööd jäävad meelde pikaks ajaks.

Lõpetad ehitusviimistluse eriala, kuid oled samas väga heal tasemel sportlane. Milliselt kavatsed Sul on hea võimalus Koolilehe vahendusel midagi tulevikus need kaks asja ühendada ja millises suhtes oma koolikaaslastele ja õpetajatele öelda, tahad seda võimalust kasutada? nende kahega olla? Tulevikus kavatsen need ühendada peale profispordiga Kõikidele õpetajatele tahaks öelda, et olen tänulik Teie lõpparve tegemist. Kui enam kõrgel tasemel mängida ei arusaamise, kannatlikkuse ja vastutulemise eest, saa, tuleks tagasi Eestisse ja hakkaks tegelema tulevikuks jõudu ja jaksu! Kokkutulekul näeme taas! ettevõtlusega. Väike firma mis teeb igasuguseid Kes on ja kus toimetab Kristo Voika aastal 2033 - see ehitustöid ja mis annab võimaluse just äsja koolist tulnud on juba 20 aasta pärast? õpilastele võimaluse tööturul kätt proovida! Aasta 2033 on muidugi kaugel, aga kui ma peaksin Sinust ilmus hiljuti lugu ka Sakalas, kust saime arvama, siis parim variant on järgmine: elan Viljandis, teada, et plaanid lähiajal välismaal spordikarjääri olen abielus, mul on kaks imelist last ja rahulik elu kuskil jätkata. Täpsusta neid plaane, kuhu kavatsed välja tagasihoidlikus maakodus, kindlasti olen ka seotud jõuda? Viljandi käsipalliklubiga. Jah kohe kohe olen üks pluss üks lepingule alla kirjutamas. (Peale esimest aastat võin omal valikul lahkuda klubist või ka aastaks veel jääda) Soome Karikavõitja ja Meisterklubiga Riihimäen Cocks. See klubi jääb sisseelamisklubiks ja seal liiguvad rahad lihtsamalt kui Eestis. Peale esimest aastat tahaks edasi minna Saksamaa, Prantsusmaa või Hispaania (ehk siis 3 maailma kõige tugevamat liigat) klubidesse leiba teenima! Oled Sakala andemetel viimase kolme aasta Eesti käsipalli meistriliiga resultatiivseim mängija. Kuulud tippude hulka, kuid kas ja millisena näed enda ja Viljandi seost tulevikus? Eks ma jään alati Viljandiga ühendusse ja peale karjääri on just Viljandi see linn, kuhu tahaks tagasi elama tulla. Kindlasti tahan anda ka oma osa Viljandi Hc noorte edendamiseks, kas siis kogemuste jagamises või majanduslikku tuge pakkudes. Nii Sakala loos kui ka viimases kirjandis kirjutad


Kristel Aasa Riina Mahlapuu Kristi Pikk Teele Pikk Liis Puusepp Merle-Maria Saul Kristiina Susi GRUPIJUHENDAJA KARIN SAAR

Ragnar Arro Jaanek Maistre Hele-Riin Metsalu Alvar Päären Chris Soe Richard Vahkal GRUPIJUHENDAJA KERSTI RÄTSEP

Urmo Braks Risto Hein Janek Hunt Valdek Moorats Margus Rekor Meelis Rommot Maret Tamme Tõnu Tammeleht Vaiko Vreimann GRUPIJUHENDAJA ANNE LAPP


Eron Bakhoff Enar Jürgenson Indrek Kaljura Kerri Kartsepp Kayrot Martma Siim Nuut Taavi Peters Egert Pilv GRUPIJUHENDAJA KERSTI RÄTSEP

Aigar Hanimägi Mallor Melts Üllar Piiskoppel Raido Vaher

GRUPIJUHENDAJA ANNE LAPP

Arukask Meelis

Mõisavald Marek

Gerassimov

Oja Erki

Roland

Padu Siim

Laansoo Reymo

Toome Riimar

Lahesalu Ilmar Mill Allan Märdimäe Kalle GRUPIJUHENDAJA AARNE ELLER


Kerry Are

Reimo Kuik

Mihkel Taaber

Dagne Jürs

Renno Lepik

Carola Tsäro

Kaido Kangur

Renee Neemsalu

Kristo Voika

Herbert Kongo

GRUPIJUHENDAJA KERSTI RÄTSEP Gelly Pajor Kaidi Korn

Rauno Palatu

RiinaRannik

Andres Rahe

Aares Fjodorov

Aare Kährik

Martin Põldve

Marvin Tirmaste

Madis Soolo

Raido Hunt

Rain Lauk

Ranet Riso

Talvar Anijärv

Vahur Tepper

Toomas Hunt

Urmas Liesment

Jaanus Saar

Mikk Jaansoo

Priit Andrejev

Alar Johanson

Martin Mikk

Marek Susi

Martti Ojamaa

Artjom Artemjev

Tõnis Kattai

Andres Pihlak

Tarmo Säde

Timur Palo

Elar Edesi

Jaak Kimmel

Andrus Põldma

Raitel Võikar

GRUPIJUHENDAJA ANNE LAPP


Allar Kutti Sten Maasalu Richardo Paberits Rauno Remmelgas Vahur Saar Daniel Suja Tanel Tamm GRUPIJUHENDAJA KERSTI RÄTSEP

Rainer Randmets GRUPIJUHENDAJA KALMER LIND

Doris Arro

Kertu Ojaloo

Joosep Hütt Mart Juul

Amalie-Charlotte Reedi

Tiiu Kalamees

Silvar Sikkel

Allar Möll

Fred-Kevin Sutt

Kati Niinemets

GRUPIJUHENDAJA HELEN ROOSILEHT


Karl Klemmer Kaisa Linnu Ilona Niklus Mariliis Orgla Karmen Selter Tiina Tambet Eva Toomiste GRUPIJUHENDAJA ASTRIT SAVITŠ

Gert Laas Madis Lillipuu Jürgen Oolep Tõnis Põder Raido Reest Martin Toompalu GRUPIJUHENDAJA KERSTI RÄTSEP

Silver Arro Hardo Oherjus Kadri Sutt Laura Taul GRIPIJUHENDAJA HELEN ROOSILEHT


14. juunil, juuniküüditamise ohvrite mälestamispäeval, alustati koolipäeva kell 9.05 peamaja ees lipu juures. Kõne pidasid direktor Tarmo Loodus, raamatukogu juhataja Liina Tammela ning õpilasesinduse esindaja Eleri Vain.

olnud, käimla aset täitis põrandast läbi ulatuv toru. Õhk oli vaguneis raske ja läppunud, päikeselõõsas seistes muutusid vagunid lämmatavalt kuumaks.

Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine. 14. mail võeti vastu ühismääruse „Direktiiv sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne -Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast" eriasumisele saatmise läbiviimise kohta. Küüditamise käigus deporteeriti mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese.

Algul sõitsid A- ja B-vagunid ühes ešelonis, mõne aja pärast haagiti aga esimesed lahti ja saadeti otse sunnitöölaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada.

Küüditamise ehk "sundevakueerimise" läbiviimisele asuti 13. ja 14. juuni ööl, reedel vastu laupäeva. Keskpäeval oli kõikidele asutustele antud korraldus saata oma transpordivahendid miilitsa käsutusse. 13. juuni õhtul hakkasid varem ette valmistatud kogunemiskohtadesse koonduma asjasse pühendatud seltsimehed. Kohalviibijatest moodustati neljaliikmelised „brigaadid", mida üldjuhul juhtis julgeolekutöötaja. Brigaadidele jagati välja instruktsioonid ja vajalikud paberid: arreteeritavate ja küüditatavate nimekirjad, vara ülevõtmise blanketid jms. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100 kg asju. Paar tundi pärast küüditamise algust saabusid esimesed autod raudteejaamades haruteedel ootavate vagunite juurde. Kokku oli operatsiooni läbiviimiseks varutud 490 vagunit. Need seisid Tallinnas, Haapsalus, Keilas, Tamsalus, Narvas, Petseris, Valgas, Tartus ja Jõgeval. Tähega A tähistatud ehk „arreteeritute“ vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. Sel hetkel nägi enamik naisi oma mehi ja enamik lapsi oma isa viimast korda. Arreteerimisele või küüditamisele kuulunud inimeste tagaotsimine jätkus 16. juuni hommikuni.

Üritusest võttis osa ka õpetaja Georgi Vändre, kes mäletab isiklikult lugusid tema pereliikmete küüditamisest.

17. juunil 1941 hakkasid küüditatute rongid Narva ja Irboska kaudu Eestist välja sõitma. Vagunitesse oli paigutatud üle 50 inimese. Täistuubitud vagunitesse pääses valgust vaid kitsast pilust. Vett ei

B-vagunitesse paigutatud naised ja lapsed viidi asumisele. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse. Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema. Aastatel 1946 – 1947 lubasid võimud saata tagasi Eestisse lapsed, kellel oli kodumaal sugulasi. 1949 – 1951 aga otsisid julgeolekuorganid enamiku tagasi saadetud lastest üles ning saatsid nad uuesti Siberisse. Kodumaale õnnestus küüditatutel tagasi pöörduda alles 1950. aastate lõpul. Küüditatute arv 13. juunil 1941. aastal Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. Kõiki neist ei õnnestunud küüditajatel siiski tabada. Ametliku aruande kohaselt küüditati Eestist kokku 9146 inimest, kellest arreteeriti 3173 ja 5978 saadeti asumisele. Praegu loetakse juuniküüditatute koguarvuks veidi üle 10 000 inimese (välja on käidud arv 10 016). Alaealisi (kuni 17-aastaseid) oli neist 36 – 38 %, alla aastaseid lapsi üle 100, oli ka voodihaigeid vanainimesi. Juuniküüditamise tagajärjel hukkus umbes 6000 inimest. Et pidada meeles neid ohvreid, on tänasel päeva üle Eesti lipud heisatud poolde masti. Mõelge täna meie sugulastele ja tuttvatele, kes on olnud küüditatud. Jagage nende valu ja rõõmsaid hetki. Meenutage manala teele läinuid ja tänage neid, kes teie jaoks tänasel päeval olemas on.


30. mail kuni 1. juunil toimusid Ida-Virumaal Remnikul kutseõppeasutuste suvepäevad, millel osales 15 kutsekooli, korraldaja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus. Kõigile koolidele anti kohustuslik kodune ülesanne. Nimelt toimus kohapeal saade "Su nägu kõlab tuttavalt", meie kooli esindusel tuli lavale astuda ansambli Metsatöll looga „Oma laulu ei leia ma üles“ Kiirelt tuli otsus moodustada korralik bänd ja ehkki et enamik katsus valitud muusikariistu esimest korda oma elus, andsid noored endast parima ja võitsid antud võistluse.

kile. See tegi selle asja huvitavaks. Kohtunikuks oli naisterahvas, kellel läks punktiarvestus sassi ja siis mängijad lugesid ise skoori ja parandasid teda alatihti. Päike muidugi kõrvetas, aga me ei lasknud sellest endid morjendada, kuna tuju oli koguaeg hea. Korvpallivõistlused olid samuti vägevad, saime palju sõpru juurde. Tuldi ju lõbutsema rohkem kui võitma. Jalgpall oli vägev: kuigi mängiti reeglite järgi, olid kõigil jalas kummikud. Kolmanda päeva lõunaks jõudis kätte hetk, mil hakati auhindu jagama. Meie kooli esindus sai auhinna parima kodutöö eest“

Bändiliikmeteks olid: Enar Jürgenson (laul), Sergei Vorobjov (basskitarr), Reet Joosing (elektrikitarr), Ardo Must (trummid), Jaan Sild (süntesaator), Eleri Vain, Hannes Pärn, Kätlin Vaarend ja Livio Lips (lavaline liikumine). Neid saatsid Marge Hein ja Ott Kukk. Enar Jürgenson: „Minnes oli auto trumme ja bändi asju täis, kohale jõudmine oli vägev. Nagu arvata, olime ainukesed, kes esitasid oma laulu originaalis. 2 nädalat prooviaega tasus ära. Meie jaoks oli see muidugi üks suur rõõm, et võitsime. Mis kõige tähtsam, olime Remniku puhkekeskuses Ida – Virumaal, mis oli võrratult ilus koht. Teisel päeval saime sportida, mängisime võrkpalli, mis ei olnud muidugi tavaline, võrgu ette oli tõmmatud must

8. ja 9. juunil osales kooli esindus, kuhu kuulus palju paikamine, "Tule, maanda pinget!", käsitöökompvekkide tublisid õpetajaid ja õpilasi, Viljandi Hansaöödel, kus ja rummikookide valmistamine, VÜKKi alal toimusid mitmesugused töötoad: salvrätikuseadete voltimine, alkoholivabade kokteilide ja lõbus lakkimine, looduslike värvide valmistamine, pottide smuutide valmistamine. võõpamine, hookuspookus ehk silmapete, toakraami putitamine, killumeistri töötuba ehk plaatimise kunstinurk, Kohtumiseni järgmistel Hansaüritustel Viljandis!!!

puuseppmeistri

värkstuba,

toru

tuulutamine,

puu


Käesoleva aasta märtsis lõppes kaks aastat kestnud ESF-i projekt „Tugiõpilaste süsteemi käivitamine kutseõppeasutustes“. Selles osales kuus Liivimaa Kutsekoolide Liidu liiget: Olustvere Teenindusja Maamajanduskool, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Vana-Antsla Kutsekeskkool, Valgamaa Kutseõppekeskus, Räpina Aianduskool ja Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool. Lisaks lõi tegevustes kaasa Luua Metsanduskool, kus samuti käivitati teiste eeskujul tugiõpilaste liikumine. Projekt sai alguse probleemist, et kutsekoolides on suur õpilaste väljalangevus ning õpija käitumisraskustega õpilaste arv. Üheselt mõisteti, et vajalik on luua koolidesse toimiv tugisüsteem. Õpilastel endil on selles suur roll. Õpetajad ja kooli töötajad ei näe kõiki abivajajaid, kuid õpilased märkavad ja saavad abi otsida. Lisaks suudavad tugiõpilased ise palju

probleeme ära lahendada. „Elan ühiselamus ja seal jagub uutel õpilastel alati küsimusi. Millal buss läheb? Kuidas referaati kirjutatakse? Kuidas mingi asi arvutis vormistatakse? Kõik on vastused saanud.“ (Sander Juurik) Tugiõpilaseks olemisel ongi heaks küljeks see, et see nõuab vaid soovi teisi märgata ja aidata. Tugiõpilast ei ole võimalik määratleda

õppeedukuse, välimuse ega kõnepruugi abil. Tegelikult peaks iga õpilane olema n-ö tugiõpilane, väärtustama oma kooli ja sealseid inimesi. Erinevus on aga selles, et ühel juhul on noor omale teadlikult ja vabatahtlikult võtnud vastutuse ning tugiõpilaste gruppi kuulumisega selle ka avalikult välja öelnud. Projekti jooksul arendati noorte teadmisi ja oskuseid, mis aitaksid neid tugiõpilasena toimetamisel. Kahe aasta jooksul leidis aset kuus ühisseminari, üks igas koolis. Õpiti tundma ära valetamist ja mõistma selle põhjuseid valetamiskoolitusel, märkama enda ümber toimuvat loodusfotograafi juhendamisel, mõistma suhtlemise kuldreegleid. Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis vaadati koos teatrietendust „Aabitsa kukk“ ning pandi ka oma näitlemisoskused proovile foorumteatripõhistes töötubades. Lisaks põnevatele tegevustele tekitas ühisseminaridel ka elevust eestlastele tuntud inimestega kohtumine – oma tegemistest rääkimas ja tugiõpilasi koolitamas käisid Jaagup Kreem, Anne Veesaar, Taavi Peterson. Kõikide ühisseminaride tagasiside oli positiivne. Kiideti nii huvitavaid tegevusi, head koolikeskkonda kui ka toredaid kaaslasi. Paljud tugiõpilased leidsid omale sõpru teistest koolidest ja suhtlevad nendega edasi ka peale projekti lõppu. Vahepeal toimetasid koolid omaette. Saadi regulaarselt kokku, et rääkida oma kogemustest ja teha plaane. Mitmes koolis korraldasid tugiõpilased kaasõpilasele põnevaid tegevusi. Kahe aasta jooksul valmis ka tugiõpilaste sümboolika. Iga kool valis omanäolise tunnuse, mille abil saaksid koolipere liikmed tugiõpilase ära tunda. Nii võis VÜKKi tugiõpilasi märgata rinnasiltidega, mis tiht olid ka koolikottide küljes. Ühiselt valiti seminaridel aga välja logo ja loodi tunnuslaul. Küsides tugiõpilastelt, mida see projekt neile andnud on, mainitakse enim häid sõpru ning omandatud julgust. Silmad lähevad aga särama siis, kui räägitakse, kuidas on

“Tunnuslaulu loomine - see oli päeva tippsündmus, mis genereeris ka palju energiat mulle. Kahjuks siiski ütlen, et laul polnud valmis, see vajas siit–sealt korrigeerimist, KUID ME saime nii lühikese ajaga kokku midagi väga ERILIST ning mis jäi koheselt ka kummitama. Ma olen väga uhke, et selline laul valmis sai. Kiidan kõiki, kes osalesid laulu valmistamisel, ning ka pillimängijaid.” Sander Juurik

õnnestunud mõnda kaasõpilast aidata jõukohaste probleemid korral. Mured on koolides olnud erinevad, kohati väga tõsised. Et kokku on puututud ka leina, eneselõikumise, uute õpilaste sisseelamisprobleemidega, siis võib öelda, et tugiõpilaste liikumine on koolides oluline. Projektiga on tugiõpilased õppinud aitama teisi, kuid eelkõige iseennast. Tänu koolitustele ja supervisioonidele on nad teadlikumad oma isikuomadustest, oskustest ja vajadustest, mõistavad paremini iseennast ja oskavad teha analüüsitumaid otsuseid. On tore teada, et üle Lõuna-Eesti on umbes 180 noort saanud juurde sotsiaalseid oskusi, enesekindlust ja häid sõpru ning aidanud seejuures ka teisi.

* Abi võib vajada ka kaaslane, kellel näiliselt on kõik hästi (hästi õppiv õpilane...) * Abi ei saa olla ja ei olegi kõigile nähatav tegevus. * Enne igat sekkumist mõtle hoolikalt kas ja kuidas toimetad. * Pea alati kellegagi nõu, kui abistad, ja anna ka tagasisidet kuidas õnnestus. (mõtteid eestvedaja Räpina Aianduskooli tugiõpilaste memost)


Autor Kairi Didenko: “Märki ümbritseva ovaali äär on pehmetes rohekates toonides. See on kevadise tärkava looduse värv, sama värske ja uudne, nagu on meie tugiõpilaste programm. Kätel on meie elus väga suur tähtsus. Käed hoiavad ja aitavad, kätes on energia, mis võib leevendada nii pingeid kui valu. Käed sümboliseerivad tugiõpilaste toetavat ja hoolivat tegevust, mis aitab abivajajatel justkui õide puhkeda. Taevavärvi lilled sümboliseerivad taasärkamist, eneses energia leidmist, et oma muredele vastu seista.”

Peamaja administraator Ehitusmaja administrator Kooli sekretär, direktor Ehitusosakonna juht Teenindusosakonna juht IT eriala juht

4351038 4351036 4351020 4351036 4351031 4351033

Autoeriala juht Õpilaskodu Täiskasvanute koolitusosakond Huvijuht Kantselei Gruppide juhendaja

4351027 4351034 4333095 4351025 4351023 5033780

VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Vana - Võidu, 70108 Viljandimaa www.vykk.vil.ee, tel 4351020


(7 aasta kuues)juuni 2013