Page 1

1

Võru Kreutzwaldi Kool Number 1

Detsember 2015

ESIMESE TRIMESTRI LÕPETASID AINULT VÄGA HEADE HINNETEGA JÄRGMISED ÕPILASED: 2.a kl: Kairin Ilves, Marten Koop, Emily Luiksaar, Taaniel Pedastsaar, Martin Roots; 2.b kl: Egert Mattias Eiche, Karolin Keem, Matren Morris Klaus, Kaija-Liisa Kuklane, Marleen Prants, Lisette Teppo; 3.a kl: Mairit Laanesaar, Lisette Suik, Eleriin Rehemets; 3.b kl: Annabel Allas, Karoliina Kärsin, Kaisa Kangro, Marta Kivilo, Rasmus Koort, Mia Joanna Koort, Gregor Narusk, Kirke Victoria Plaado, Vanessa Viitkin; 3.d kl: Karoliina Kruuse, Laura- Kendre Kõllamägi, Stella Troska; 4.a kl: Gloria Härmik; 4.b: Laura Emilia Jõgi, Aleksandra Karpuhhin, Jane Mustrik, Helena Ploom; 5.b kl: Roosmarii Räim;

Intervjuu kooli direktori Kaider Vardjaga Intervjueeris Kadi Võro 9.c klass

Palun rääkige veidi oma taustast: kust olete pärit ja kuidas jõudsite praeguse ameti juurde? Kellena näeksite end töötamas juhul, kui Teist poleks saanud „kooliinimest“? Pärinen Põlvamaalt. Olen hariduselt eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning oman koolijuhi kutset. Kooli asusin tööle kohe pärast Tallinna Pedagoogikaülikooli lõpetamist 1994. aastal. Olen töötanud direktori asetäitjana õppe- ja kasvatustöö ning arenduse alal, direktorina ja vabakutselise koolitajana. Kõik on läinud kuidagi omamoodi loogilist rada pidi. Väiksena tahtsin kangesti saada inseneriks, kuigi ma siis ei teadnud, mida selles ametis tegema peab. Seejärel tahtsin olla autojuht, õpetajaks saamise soov tuli alles keskkoolis.

5.d kl: Bibily Cassidy Ilves; 6.b: Lara Johanna Luks; 7.b: Krislin Kottisse; 7.c: Uku Konsap, Aliis Lang, Cassandra Piirioja; 8.b: Agate Tillmann, Annabel Toom, Hanna Uibokand; 9.b: Vanessa Helm.

Olen kaasautorina koostanud mitmeid emakeele ja kirjanduse õppekomplekte, erinevaid kogumikke. Juba üle 10 aasta olen tegutsenud ka üldhariduskoolide rahvusvaheliste õppe- ja kasvatustööarenduslike projektide koordinaatorina. Jätkub lk 2

DETSEMBER 2015

.


2

Intervjuu küsimused kooli direktorile Intervjueeris Kadi Võro 9.c klass

Mis pakub tööalast rahulolu?

Artikli algu lk nr 1 Kui minust poleks saanud „kooliinimest“, siis... Raske on seda tagantjärgi öelda. Ettepanekuid ameti vahetamiseks on olnud, aga olen ikka jäänud truuks haridusvaldkonnale.

Iseloomustage oma tööd. Kuidas näeb välja direktori tavaline tööpäev? Kuna kool alustas tööd alles sel õppeaastal, siis ükski päev pole tavaline. Iga päev on teistest erinev, sest kõik on uus ja ettetulevad tööd ei ole veel igapäevased. Direktor peab tegema kõik selleks, et koolis tagada häireteta tulemuslik töö. Üldjuhul on vaja koostada palju dokumente, päevas on mitmeid vestlusi õpilaste, töötajate ja vanematega, toimuvad nõupidamised kooli juhtkonnaga, töötajatega. Koolis on töö põnev ja ettearvamatu, sest siin on palju eriilmelisi inimesi koos. Kui näiteks ehitaja läheb õhtul koju, siis ta saab rääkida, kui palju ta ehitusel jõudis seina valmis laduda, aga õpetajaamet on eriline seetõttu, et õpetamisprotsess on pikk. Esmaseid tulemusi näeb eksamite vm töödega. Mis on Teie ameti juures kõige raskem? Otseselt ei saagi öelda, et miski oleks väga raske, amet pole võõras. Raske on ehk siis, kui kodu ja kool ei saavuta kompromissi, aga seda pole veel ette tulnud.

Eelkõige see, kui õpilastel ja kõigil töötajatel läheb hästi. Kooli õpilased on osalenud mitmetel maakondlikel ja vabariiklikel võistlustel, olümpiaadidel, konkurssidel, konverentsidel ning tulnud tagasi suurepäraste tulemustega. Heameel on selle üle, et kooli toetavad mitmed ettevõtted, nt AS Barrus on andnud koolile hulgaliselt puitmaterjali tööja tehnoloogiaõpetuse tundide tarbeks. Rahulolu pakub ka see, kui kõik osapooled on oma tööga rahul. Mulle meeldib ikka ja jälle öelda, et tunnen rõõmu sellest, kui hommikul tahetakse kooli tulla ja õhtul koju minna. Kreutzwaldi kool astub esimesi samme. Milliseks kooliks see kujuneb? Plaane on mitmeid, nt ettevalmistamisel on progümnaasiumiastme loomine, suuremat tähelepanu vajab töö andekate õpilastega, IT-valdkond areneb tohutu kiirusega, nende uuendustega tahaks kogu aeg olla kursis. Järjest enam muutuvad olulisemaks infotehnoloogilised rakendused, robootika on koolis juba paljudele huvi pakkunud. Tööd alustame digipädevuste kaardistamisega, kokkulepete saavutamisega. Tulevast sügisest võtame vastu neli 1. klassi, see annab kindluse, et õpilaste arv lähiaastail ei vähene. Koostamisel on kooli arengukava, mis hõlmab kooli kõigi osapoolte arvamusi, ettepanekuid, kompromisslahendusi. Kindlasti peaks Kreutzwaldi kool olema koht, kust

DETSEMBER 2015


3

õpilased kooli lõpetades saaks väga hea konkurentsivõimelise hariduse.

meeldib mulle väga lugeda, teatris ja kinos käia.

Milline võiks ideaaljuhul olla õpilaste ja õpetajate omavaheline läbisaamine?

Olete erialalt eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Missugused raamatud on Teid enim mõjutanud? Kuidas?

Ideaalne oleks siis, kui õpilased tahaks õppida ja õpetajad õpetada. Siis ei tekiks eriarvamusi. Sellisel juhul saaksime keskenduda rohkem õppeprotsessi kvaliteedile. Tänapäevases maailmas on rohkesti võimalusi õppetunni läbiviimiseks, õppekava võimaldab läheneda loovalt. Õpetaja peab olema muuhulgas teenäitaja, julgustaja.

Väga keeruline küsimus. Ei saa otsest vastust anda, sest häid raamatuid on ohtralt. Olen lugenud palju raamatuid (eriti lasteraamatuid), mõne valimine on raske. Igast raamatust võib leida mõne tarkusetera, tegevusmustri, mis võib inimest otseselt või kaudselt mõjutada. Mida soovite meie kooliperele?

Millega oma vaba aega sisustate, millised on Teie hobid?

Soovin kõigile hinge- ja jõulurahu! Olgu kõigil jõuluaeg puhkuse ja perega olemise aeg.

Sel õppeaastal on raske vaba aega leida, palju aega kulub uue kooli käivitamisele. Muidu

DETSEMBER 2015


4

INTERVJUU VÕRU LINNA AASTA ÕPETAJA ERE TUMMIGA Autor Aveli Sadondski 8.d klass

Olete Võru linna Aasta Õpetaja 2015. Palju õnne! Aitäh! Kõnelge natuke endast: kust olete pärit, kuidas Teist õpetaja sai, kuidas sattusite meie kooli? Olen kogu oma elu elanud Võrumaal. Minu lapsepõlv möödus väikeses Listaku külas, põhikooli lõpetasin oma praeguses elukohas Rõuges. Keskkoolis õppisin siinsamas Võru linnas, meie koolis. Esimeses klassis, kui minu esimene õpetaja ja praegune kolleeg Eve Jurask küsis meilt: „Kelleks tahate saada?“, soovisin üle kõige saada jäätisemüüjaks. Ju siis arvasin, et jäätisemüüjana avaneks mul võimalus maalapse jaoks nii harvast ja haruldasest maiusest isu täis süüa. Õpetajaks olen

tahtnud saada alates 2. klassist ning arvan, et suurt rolli minu ametivalikus mängis ka esimese õpetaja eeskuju. Kui 1995.a pärast ülikooli lõpetamist tööd otsisin, jäi Võrumaa Teatajas silma Fr. R. Kreutzwaldi nim Võru I Keskkooli kuulutus, kus pakuti tööd ajaloo ja inglise keele õpetajale. Otsustasin minna ja tööd küsida ning osutusingi valituks. Missugune on hea õpetaja? Ma arvan, et hea õpetaja on see, kes oskab õpilast kuulata. Targad inimesed on kunagi öelnud: „Kõigepealt õpeta õpilane kuulama, kõik muu tuleb iseenesest“ ning „Räägi nii, et ta kuulab, ja kuula nii, et ta räägib“. Ja muidugi peab õpetaja olema kannatlik, paindlik, heasoovlik, laheda huumorimeelega, järjekindel ja sõnapidaja. Õpetaja peab suutma andestada

DETSEMBER 2015


5

Aga hea õpilane? Hea õpilane on ainealaselt uudishimulik. Hea õpilane on hea inimene. Mis teeb koolis töötamise toredaks, mis kurvastab? Tore on see, et nende aastate jooksul on olnud võimalus märgata märkamatut, toetada ja abiks olla, kuulata ja nõu anda ning mis kõige tähtsam – iga päev midagi uut õppida, sest iga päev on täiesti uus, kordumatu olukord. Lapsed-õpilased on hindamatut tarkust jagav seltskond, kes suudavad ka kõige keerukama olukorra lihtsalt ja lapsehoidlikult lahendada. Siis jääb vaid südamest rõõmustada, kui elutargad võivad lapsed olla ning kui lihtne on tegelikult lahendus. Rõõmustab see, et mul on olnud väga head kolleegid, kes on aidanud mul õpetajaks kasvada. Kolleegid, keda saab usaldada, kellega saab ühiselt tegutseda. Kurvastab eelkõige see, kui ollakse teineteise suhtes hoolimatud, kui enne öeldakse ja tehakse ning alles hiljem hakatakse mõtlema. Kurvastab labasus ja asjadele käega löömine. Kurvastab, kui õpilane ei tahagi proovida aru saada ja pingutada. Kurvastab, kui tean, et õpilasel ei ole toetavat kodu. Naljakaid-toredaid seiku tuleb ilmselt iga päev ette. Tuleb, tuleb. Aga need on tavaliselt sellised seigad, mis on teatud ajas ja

ruumis naljakad, kuid mille hetke emotsioone on peaaegu et võimatu hiljem edasi anda nii, et säiliks situatsiooni koomika. Viimatine meenub küll. Olin õpilase kontrolltööde vihiku oma kotis natuke ära kortsutanud ning tahtsin seda siis „sirgeks triikida“, sest vanasti ju sai niimoodi kortsu läinud vihikuid siluda. Mõeldud, tehtud. Sekundeid hiljem avastasin, et vihikusse jäid alles ainult minu punase pastakaga parandatud kohad, kõik muu olin „sirgeks triikinud“ ehk triikrauaga ära kustutanud. Ma ei olnud arvestanud, et tänapäeva kirjutusvahend, mida saab ka kustuda, triikides jäädavalt kustub. Pidin oma kogemata tehtud pahateo kuidagi siis klassi ees üles tunnistama. Õnneks olid nii klass kui „kannatanu“ äärmiselt mõistvad. Väikesed jütsid tulevad hommikul kooli, silmad säramas, vanemas astmes kipub koolirõõm kaduma. Miks see nii on? Kõige väiksemad, kellel tundi annan, on 2. –3. klass. Ja ka nemad ootavad pikisilmi nädalalõppu ja vaheaega ja vähem kodutööd. Sama on suurematega. Oma kooliajast ei mäleta ma midagi sellist. Üldse oli siis nii, et aega tundus palju-palju rohkem olevat ning mingisugust tüdimust koolist ja õppimisest ka ei tekkinud. Ma arvan, et praegu on koolirõõmu ära kadumise põhjuseks meie üliülepaisutatud õppekavad ja ainekavad. See, et alates esimesest kuni lõpuklassini peavad õpilased kogu aeg ennast tõestama, küll tasemetööde, küll eksamitega. Ja ausalt öeldes kaob niiviisi ka õpetajal koolirõõm ära. Et seda pisutki vältida, siis tulebki õpilastega ette võtta midagi sellist, mis paneks nende silma särama ja annaks neile võimaluse tunda, et näiteks inglise keelt saab ka väljaspool koolitundi täiesti sihipäraselt kasutada. Olgu nendeks tegevusteks siis rahvusvahelised projektid, näidendi õppimine, huviring või midagi muud.

DETSEMBER 2015


6

Rutiinivaba töö. Võimalus kogu aeg midagi uut ja huvitavat juurde õppida. Suhelda inimestega ja viibida noorte inimeste seltskonnas. Loodetavasti säilib niiviisi toimetades võimalus ise kaua värske ja noor püsida, mitte manduda.

Hommikul sõidan 20 minutit tööle, õhtul koju. Juba see keskkonnavahetus on ülimalt lõõgastav. Mulle meeldib lugeda ja niisama olla, aias taimede ja aedviljadega mässata ning aeg-ajalt kolmapäeva õhtuti savi voolimas käia. Ja unistamine on ka päris lõõgastav, eriti siis, kui unistused kipuvad täide minema. Seni on see veel nii olnud!

Kuidas lõõgastute pingelisest Missugused on Teie hobid?

Teie soovid meie koolile, õpilastele, kolleegidele.

Mis on see ,,miski", mis teeb õpetajaametist Teie jaoks sobivaima?

tööst?

Ma elan maal, looduse keskel, eemal „hullutavast“ linnakärast ja autodevoolust.

Mul on üks lihtne soov - kõike head!

Põnev päev Alatskivil Rahel Ariel Kaur 8.b klass

17. septembri hommikul alustasime õppereisi Tartumaale, sihtpunktideks Alatskivi loss, Juhan Liivi muuseum ja muidugi paljude poolt päeva oodatuim Lõunakeskus. Umbes 1,5-tunnise sõidu vältel oli tore klassikaaslastega rääkida ja kaarte mängida. Juhan Liivi muuseumi ette jõudes olime kõik algavaks külastuseks valmis. Karge sügisene ilm tegi jalutuskäigu mööda imeilusat ürgse välimusega kiviaiaga ääristatud värvilist alleed meeldejäävaks. Muuseumis põhihoonesse sisenedes nägime viie Liivi venna pilte, lühikesi kirjeldusi nende elust, Juhan Liivi esimest elupaika ja stendi tema traagilisest armuloost Liisa Goldinguga. Juhan Liivi vendadest peeti andekamaiks esimesena sündinud Joosepit, kuid tema keskendus Liivide talule ja suri noorelt. Järgmine intelligentsi poolt tuntud vend oli Jakob, kellest sai kiiresti suur kirjanik.

Nende eluajal teatigi Juhanit vaid kui suure kirjaniku Jakob Liivi väikest hullu venda, kellele meeldib sahtlisse luuletusi kirjutada. Sellepeale lubas Juhan, et varsti teatakse Jakobit kui vapustava kirjaniku Juhan Liivi venda, kes on ka paar teost avaldanud. Jakob arvas, et vennal on jälle hullusehoog, ega aimanud, et nii lähebki. Teisel korrusel saime kuulda osakest Juhan Liivi eluloost. Räägiti, kuidas ta sai alguses tööd ajakirjanikuna, mis teda täielikult masendas, nii et ta lukustas end kaheksaks päevaks söömata, vaid sigarette suitsetades oma korterisse, kuni sai valmis jutustuse “Vari”. Ise oli ta veendunud, et nüüd tuleb kuulsus, kuid kirjastusi läbi käies selgus, et keegi polnud nõus teost välja andma. Lõpuks õnnestus “Vari” siiski avaldada, aga palju väiksema summa eest, kui autor oli lootnud. Liiv põdes skisofreeniat, millele tol ajal veel diagnoosi ei osatud panna, nii et

DETSEMBER 2015


7

geniaalset kirjanikku peeti tavaliseks lihtsameelseks, ta saadeti Tartusse uuringutele ja ravile. Mida vanemaks ta sai, seda hullemaks läks haigus. Ta üritas mitmeid kordi Poolasse pääseda, ise surmkindlalt uskudes, et on selle maa kuningas ja tema rahvas ootab teda. Hullushoogudes põletas Liiv oma vapustavaid vaimusünnitisi, mida ta hiljem toibudes ei suutnud enam taaselustada, seetõttu oleme ilmselt paljust, mida see mees suutis luua, ilma jäänud. Juhan Liiv suri 49-aastaselt tuberkoloosi. Vallavaesena elades tegi ta pidevalt pikki jalutuskäike, kuid teekond Alatskivilt Tartussesee oli tema haigusest nõrgestatud organismi jaoks liig ning sai saatuslikuks. Muuseumis kõneldi veel Liivi-nimelisest etluskonkursist, Liivist teatris ja tema käsikirjadest. Nägime pilte kõikidest etluskonkursi üleriigilise vooru võitjatest alates aastast 1989. Konkursi lõppvooru on nimetatud koguni lavakooli eelkooliks, mitmed võistlusest osavõtjad on saanud näitlejateks. Liivi eluruumidega tutvumist alustasime suitsusaunast, kus saime teada, et Juhan Liivi isa oli nii väga viienda poja asemel tütart oodanud, et keeldus emale, kuulnud, et jälle sündis poiss, pärast sünnitust päris mitu päeva sauna järele minemast. Rehemaja oli oma aja kohta väga uuenduslik, sest Liivi vanemad olid väga positiivselt meelestatud muutuste ja uute asjade suhtes. Peale vanemate surma elas rehemajas Jakob Liiv oma perega. Mõnda aega elas seal ka Juhan, kes ei saanud omaette elamisega hakkama. See oli

Jakobist üllas tegu, võtta oma väiksem veidi hull vend oma laste ja naise kõrvalt enda juurde lisasuuks. Meile näidati tuba, kus nad kõik koos elasid. Kuna Juhan ei sallinud laste tekitatud kära, läks ta tihti jalutama või üksi välja pingile istuma. Edasi suundus meie reisiseltskond Alatskivi lossi. Alustasime fuajeest, kus giid viis meid teenritele mõeldud uste kaudu proua magamistuppa. Seal räägiti meile veidi lossi ajaloost ja Nocklenite perekonnast. Tutvusime ka teiste ruumidega. Lossis oli igal pool kujutatud sinise nelgi motiivi, nelk tuli Nocklenite nimest ja sinine sümbolireeris nende siniverelisust. Hoonet on vahepeal kasutatud erinevatel eesmärkidel: raamatukoguna, kinosaalina ja kortermajana. 2011. aastal see renoveeriti. Lossi keldris saime vaadata käsitöötubasid ja vanade teenrite üllatavalt reaalseid vahakujusid. Giid rääkis põnevalt nende elust, tööülesannetest ja omavahelistest suhetest. Pika ja väsitava ekskursiooni järel oli päeva naelaks muidugi Lõunakeskuse külastus. Seal saime süüa ja niisama poodides ringi käia, pärast uutest teadmistest tulvil hommikupoolikut aitas see lõõgastuda. Lõpetuseks tõden, et mulle meeldis see reis. Kõige toredam oli Liivi muuseumis, kuna Juhan Liiv on üks mu lemmikautoreid, kelle luulet mulle meeldib lugeda kui ka esitada. Vaadates pilte parimatest etlejatest muuseumi seinal, tekkis alateadvuses väike eesmärk ka enda oma seal kunagi näha.

DETSEMBER 2015


8

Päev Kuperjanovi jalaväepataljonis Priit Tigane 9.b klass

22. septembril viis buss Võru koolide 8. ja 9. klasside noormehed Kuperjanovi pataljoni. Väravate juurest juhatati meid algul suurde saali, kus meile räägiti, mida pataljonis tehakse, mida seal õppida saab ja kaua sõjaväes peab olema. Seejärel jagati koolid kahte rühma ja pandi paika marsruut. Meie grupi juht oli Priit Narusk. Teel relvanäitusele möödusime rivistusväljakust. Korraga saab seal rivistuda umbes 900 sõdurit. Näitusel tutvustati meile relvi ja sõjaväelase varustust. Saime seda endale selga proovida ning tõdesime, et see ei olnud kerge. Edasi läks meie tee autoparki, kus tegime tutvust sõjamasinatega. Meie marsruudi viimane punkt oli raamatukogu. See on sõjaväelasele puhkamise koht, seal saab

raamatuid lugeda ja kohtuda vaatama tulnud külalistega. Läbisime ka NATO-testi. Spordibaasi keldris olid matid maas. Meie pidime võtma paaridesse. Algul näidati ette, kuidas harjutust õigesti teha ja siis võisime alustada. Kahe minuti jooksul tuli teha kätekõverdusi ja kõhulihaste harjutust, tulemused märgiti üles. Siis jagati meile numbrid 3,2 km jooksuks. Üks sõjaväelane juhatas meid stardikohta. Kui kõik olid lõpetanud, kogunesime ja läksime sööma. Enne lahkumist rivistati meid üles ning anti kingituseks helkurid. Meie tänasime sõdureid, misjärel asusime koduteele. Päev oli tore, sest olime koolist väljas, saime teavet Kuperjanovi pataljoni kohta ja samamoodi trenni teha, nagu noorsõdurid teevad.

DETSEMBER 2015


9

Osalesime õppeprogrammis „Minu riik“ Brigitta Pille 9.a klass

29. oktoobril algas koolipäev mõnede õpilaste jaoks 8. ja 9. klassidest tavatult vara. Kogunesime juba kolmveerand kuue ajal Kagukeskuse parklas, et sõita Tallinnasse. Väljasõit toimus kodanikuhariduse programmi “Minu riik” raames. Külastasime kohti, millest ühiskonnaõpetuse tunnis juttu on olnud, kuid millega nüüd oli kohapeal võimalik lähemalt tutvuda. Tutvusime Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikogu hoone, Euroopa Liidu Maja ning Eesti Panga Muuseumiga. Presidendi Kantseleisse sisenedes kontrolliti kõigepealt meie isikut tõendavaid dokumente, seejärel pidime kõik läbima turvakontrolli. Kotid panime spetsiaalsesse karpi, nende sisu valgustati läbi. Kui juhtus, et kellegi turvaväravat läbides aparaat piiksuma hakkas, tuli tal vaadata, kas taskusse pole ununenud metallraha või siis ära võtta suure metallpandlaga püksirihm. Meile näidati presidendi tööruume ja saime senisest rohkem teada Eesti riigipea ülesannete ja tegemiste kohta. Veel räägiti nii Eesti kui ka hoone ajaloost. Meeldiv oli, et nii giid kui valves olev turvamees kiitsid meie gruppi, kuna kuulasime huviga ja keegi korda ei rikkunud. Ju neil oli siis õpilastega kohtumistest ka teistsuguseid kogemusi. Riigikogus tuli samuti kõigepealt läbida turvakontroll. Õnn naeratas meile, sest parajasti oli käimas riigikogu istung, mida saime rõdult jälgida. Kohal oli 90 liiget 101-st. Sel päeval arutati, kas noortel alates 16. eluaastast peaks olema võimalus

valimistel osaleda. Otsustamisel sai rohkem poolthääli eitav vastus, seega lükati seadus tagasi. Otsuse kinnitas riigikogu aseesimees Jüri Ratas puidust haamri löögiga. Nägime saalis istumas palju tuntud inimesi: Mihkel Rauda, Laine Randjärve, Kadri Simsonit, Heimar Lenki, Viktor Vassiljevit, Jüri Ratast, Tanel Talvet. Kui istung läbi sai, siirdusime ruumi, kus meile räägiti riigikogust: mis erakonnad seal on, kuidas istekohad jagunevad, kuidas näeb välja riigikogu liikme tööpäev istungite päeval, mida tehakse istungivabal nädalal. Üllatav oli, et istungi ajal ei ole kõik riigikogulased pidevalt saalis: tehakse oma kabinetis tööd ning jälgitakse saalis toimuvat teleri vahendusel. Hääletamise ajaks kogunevad kõik saali.

Kohtusime riigikogu liikme Priit Sibulaga, kes on IRL-i esimees. Ta tutvustas oma tulevikuplaane ning jutustas palju Põlvamaast, sest on sealse eluga hästi kursis. Meie õpetajad esitasid talle küsimusi, millele vastates tal kohati raskusi tekkis.

DETSEMBER 2015


10

Riigikogust lahkudes käisime Olevimäe kohvikus lõunat söömas. Lõunasöögiks oli riis kastmega, kana, salat ning magustoiduks magus saiake. Toit oli maitsev, energiavarud said taastatud. Euroopa majja jõudes täitsime päevateemaste küsimustega viktoriinilehed. kingitusi. Samuti said auhinnad need, kes viktoriinilehe kõige paremini täitsid. Eesti Panga Muuseumis nägime erinevaid rahatähti, mis on Eestis läbi aegade kehtinud, samuti erinevate maade eurosid. Võis vaadata videoklippe ning uurida spetsiaalse aparaadiga paberrahadel olevaid turvakoode Muuseumis olid ka mitme erineva inimese vahakujusid, näiteks Paul Kerese ja Lydia Koidula

Sellele järgnes Hannes Rummi ettekanne Euroopa Liidu kohta. Saime teada mis on EL ja millega see tegeleb. Nägime kõigi 28 EL-i liikmesriigi lippe ja leidsime kaardil nende asukohad. Kui Hannes Rumm oli oma jutu lõpetanud, jagas ta kõige rohkem vestlusesse panustanud õpilastele omad. Teisele korrusele minnes oli võimalus mängida erinevaid rahalaenudega seostuvaid mänge, mis olid väga põnevad. Muuseumikülastusega sai meie ametlik õppepäev läbi. Ülemiste kaubakeskuses saime söömas ning poes käia. Tagasiteel bussis jagasime muljeid päevast ning leidsime, et see kujunes huvitavamaks, kui esiti arvanud olime. Saadud teadmised on kindlasti abiks ühiskonnaõpetuse tunnis.

Kalevipoja radadel Kertu Kalkun, Salme Adeele Hollas 5.d klass

5.d ja 5.c klassi õpilased käisid 1. oktoobril õppekäigul Jõgevamaal Kalevipoja muuseumis. Kohale jõudnud, kohtusime giid Ulviga, kes oli väga tore. Selgus, et ta on meie õpetaja Ülle kooliõde, nad ei olnud üksteist kaua näinud ja tundsid kohtumisest suurt rõõmu. Giid kutsus meid muuseumisse ja pajatas palju põnevaid lugusid Kalevipojast. Ta rääkis kangelase umbkaudsest pikkusest ja sellest, kui erinevatel seisukohtadel eepose uurijad selles osas on (pakutakse pikkust poolteisest meetrist rohkem kui kilomeetrini). Saime teada, et vana Kalevi tarkuseraamat on tänapäevani soomlaste käes. See on põnev raamat, sest soomlane saab seda lugeda soome keeles, eestlane

eesti keeles. Soome riigimehed käivat nüüdki enne tähtsate otsuste langetamist sellest raamatust kinnitust otsimas, kas ikka toimitakse õigesti. Kahju, et see raamat Eestis ei ole. Mitmed muuseumi külastajad on Ulvile väitnud, et nad on Kääpa jões Kalevipoja mõõka näinud. Selleks peab olema õigel ajal õiges kohas, kellaaeg, päikese asukoht

DETSEMBER 2015


11

ja veetase jões peavad samuti õiged olema. Giid pani meid mõtlema ka selle üle, et just keegi meie seast võib olla uus Eesti kuningas, kes meie rahva põlve paremaks loob. Selleks peab inimesel olema mingi omadus, mille poolest ta kõigist teistest parem on, ja ta peab sellesse väga uskuma. Mõtlesime kõik oma heade külgede osas hetkeks järele. Veel esitas giid meile küsimusi „Kalevipoja“ kohta. Olime raamatut lugenud ja selle üle tunnis arutlenud, nii et häbisse me ei jäänud. Muuseumis sai peale Kalevipoja näituse ka muud vaadata, näiteks vanu koolivorme ja -pinke, a rvelaudasid, õpikuid, gaasimaske, talu jaoks vaja minevaid esemeid. Esimene mobiiltelefon oli väikese kohvri suurune. Meie õpetajatele pakkusid paljud asjad äratundmisrõõmu: kui nemad meievanused olid, olid need igapäevases kasutuses. Meie päev jätkus õues seiklusringi juhendajate käe all. Kõigepealt mängisime paar mängu, mis arendasid meie

meeskonnatöö oskusi. Seejärel saime igaüks ühe kommi. Kommide järgi moodustati võistkonnad, et minna seiklusrajale. Meie võistkonna nimi oli „ Põhjakotkas“ ja meie hüüe: „ Prääks“. Oma hüüet kasutasime siis, kui uue takistuse kallale asusime ja tahtsime end julgustada, et saame hakkama, samuti siis, kui kohtusime mõne teise võistkonnaga. Võistkonna kõik liikmed pidid rajal üksteist aitama, muidu oleks võinud juhtuda õnnetus ja oleksime jäänud ka tarkuseteradest ilma. Minule meeldis kõige rohkem rada „Põrgu“, kus pidi astuma ahelikus üle nööride ruudustiku nii, et keegi neid jalaga ei puuduta. Meil õnnestus see takistus hästi läbida. Päeva lõpuks said kõik osalejad tunnistuse, kus oli kirjas õpetus: „Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad, tuleb tarkust tunnistada“. Meeskonnana tegutsemise oskusi andis see päev meile kindlasti, samuti saime uut teada Kalevipoja kohta. Lõbus oli ka!

9.a klass osales jäätmeprogrammis Brigitta Pille, Joosep Kikas 9.a klass

Meie klass külastas KIK loodusõppeprogrammi raames Põlvamaa keskkonnamaja Räpinas. Kohale jõudsime väikese hilinemisega, kuna siltide puudumise tõttu ei leidnud bussijuht õiget sihtpunkti üles. Majja sisenedes paluti meil jalga panna vahetusjalanõud ja üleliigsed asjad sai jätta garderoobi. Kõigepealt vaatasime köögis, millistesse erinevatesse kategooriatesse on selle maja

elanike prügi jaotatud. Muuhulgas oli neil ka patareikast, kuhu sai panna vanad ning tühjad patareid. Edasi liikusime teisele korrusele, kus näidati pilte Eesti prügilatest, saime teada, et kokku on 6 töötavat prügilat. Tutvusime erinevate jäätmetüüpidega ning arutlesime selle üle, miks on riidekotid kilekottidest paremad. Nukumajas olevate asjade kaudu sai järele mõelda, kui palju ja milliseid ohtlikke jäätmeid meid igapäevaelus ümbritseb.

DETSEMBER 2015


12

Õpitoas anti meile põhjalik ülevaade jäätmete tekkimisest ja sortimisest, kogumisest ja vedamisest, taaskasutamisest, biokäitlusest, põletamisest ja prügilasse ladestamisest. Vaatasime ka temaatilisi videoklippe, kus näitlejaks Ott Sepp. Ta oli väga vaimukas ning seetõttu jõudis sõnum eriti hästi kohale ja jäi meelde ka. Üllatav oli näiteks teada saada, et joogitopsist on võimalik treeningsärk valmistada. Veel mängisime prügisortimismängu, milles iga õpilane/õpetaja pidi endale valima ühe eseme ja otsustama, millisesse prügikasti see panna tuleb. Kõige enam emotsioone tekitas meis elevandi väljaheitest tehtud paberist valmistatud ümbrik, mis kohe näpust kukkus, kui tooraine teatavaks sai.

Teadmiste kontrolliks tuli kõikidel täita töölehed. Vajadusel sai abi otsida õppeklassist, mille seintel, kardinatel ja isegi kappides olid vihjed ning vastused esitatud küsimustele. Reis oli õpetlik ja pani mõtlema selle üle, kuidas me oma jäätmetega ümber käime. Julgeme väita, et enamikul meist on selles vallas arenguruumi.

Muljeid ja mõtteid meeldejäävast õppekäigust Krislin Kottise ja Birgit Leetjõe 7.b klass

Käisime 7.b klassiga 18. novembril Tartus õppekäigul. Emakeeleõpetaja rääkis juba septembris, et selline väljasõit tuleb, seetõttu ootasime põnevusega. Plaanis oli külastada Vanemuise teatrit, Tartu Linnaraamatukogu ja Eesti Posti muuseumi. Nägime nendes kohtades palju uut ja huvitavat. Vanemuises tutvusime lavataguse eluga ja saime teada, kuidas üks etendus sünnib. Nägime, kuidas valmivad dekoratsioonid ja rekvisiidid. Meile tutvustati teatri ajalugu, käisime ka kostüümilaenutuses. Saime näha palju sellist, mida tavakülastaja ei oska ettegi kujutada. Paljude jaoks oli see hiiglama põnev, tekkis tahtmine ka ise seal töötada. Tartu Linnaraamatukogus tutvusime erinevate osakondadega. See raamatukogu

asub neljal korrusel ja on väga suur. Me ei osanud arvatagi, et sellises kohas võiks nii huvitav olla. Giidi juttu kuulati üha suurema huviga, lõpuks oli neid, kes juba ise teoseid lappasid ja uurisid, üsna palju. Postimuuseumis näidati meile illegaalseid postisaadetiste valdkondi, erinevaid postmarke läbi aegade ja räägiti posti ja kommunikatsiooni ajaloost. Meid võeti igal pool hästi vastu, giidid olid lahked ja oma töös põhjalikud. Meie kõigi arvates oli see igati korda läinud päev. Oli tore käia klassikaaslastega kohtades, kuhu tõenäoliselt niipea ei satu. Saime palju teadmisi ja kogemusi.

DETSEMBER 2015


13

6.a huvitav õppereis Hanna-Maria Org 6.b klass

9.detsembril käisime Tallinnas klassiekskursioonil. Kõik ootasid väljasõitu põnevusega. Meil oli plaanis käia Rahvusraamatukogus VAT teatri etendusel „Pal-tänava poisid”, kuna olime just lõpetanud kirjanduses selle raamatu lugemise. Enne külastasime Tallinna Lennusadamat, et tutvuda lähemalt lõunapooluse avastamislooga. Näituse teemaks oli „Võidujooks maailma lõppu”. Alguses tegime rühmatööd, kus pidime otsustama, kas etteantud taimed ja loomad kuuluvad Euroopasse või Antarktikasse. Pärast seda rääkis meile giid kahe meeskonna teekonnast lõunapoolusele. Ühe meeskonna kapten oli inglane R. Scott ja teise meeskonna juhiks oli norralane R. Amundsen. Saime teada, et viimati mainitu jõudis lõunapoolusele varem ja et R. Scott suri tagasiteel ekspeditsioonilt külma ja nälja kätte. Näitusel saime tutvuda ka polaaruurijate riietuse ja elutingimustega. Pärast muuseumitunni lõppu vaatasime

pool tundi lennusadamas omal käel ringi. Poole kaheks oli meil lennusadama kohvikusse broneeritud söömine. Meie valiktoiduks oli tortilla kana ja juustuga ning magustoiduks marjakohupiimakreem. Kõhud said kenasti täis. Rahvusraamatukogu hoones saime kõigepealt veidi ringi vaadata. See hoone oli ikka väga suur ja võimas! Fuajees oli parajasti käimas raamatute jõulumüük, kust paljud meist ostsid ka endale raamatu. Mina ostsin raamatu „Soengu paradiis”. Kell 16:00 algas teater „Pal-tänava poisid”. Näidend oli huvitav ka selle poolest, et kõiki tegelasi mängisid ainult neli näitlejat, kes aeg-ajalt laval kostüüme vahetasid. Need näitlejad olid Meelis Põdersoo, Mihkel Kabel, Martin Kõiv ja Maarius Pärn. Mulle meeldis näidend rohkem kui raamat. Reis oli väga tore, kuigi me jõudsime päris hilja koju.

Keelelaager Vastseliinas Michelle Aurelia Jõgi 9.b klass

Keeleorganisatsioon NOKK (Noored Oma Keele Küljes) korraldas ka tänavu keelelaagri Vastseliina Gümnaasiumis. Mina osalesin esimest korda ning ei pidanud pettuma. Vastseliina Gümnaasiumisse saabunud, saime kohe süüa. Peale söömist sai igaüks endale hariliku pliiatsi ning mapi laagri täpse ajagraafiku ja paari puhta lehega märkmete tegemiseks. Kui kõik ööbimisasjad said võimlasse viidud,

pidime võtma istet kooli aulas, kus toimus laagri avamine. Seal tervitas meid Vastseliina Gümnaasiumi direktor Kristi Pettai, kes rääkis meile sisekorra reeglitest ning sellest, mis meid ees ootab. Tiia Allas Võru Instituudist tutvustas lühidalt lõunaeestlaste kultuuripärandit. Peale sõnavõtte jaotati meid nelja rühma ning asutasime end töötubadesse. Igas rühmas oli 20 õpilast.

DETSEMBER 2015


14

Esimene töötoa – "Võrumaa kirjanikud ja nende lood" – läbiviijateks olid Külli Lendsaar ja Getheliis Tambets. Meile räägiti Võrumaa kuulsamatest kirjanikest ning saime tutvuda nende loominguga. Samuti lugesime tekste ja lahendasime ülesandeid võru keeles. Töötoa "Viie pääle loomine" viis läbi Tiia Allas. Tutvusime läheamalt tuntud lauluga "Haanja miis". Uurisime selle laulu kui ka luuletuse erinevaid variante ning tekkimist. Lõpetuseks pidime ka ise taolise luuletuse välja mõtlema, kuid see pidi sobima tänapäevasesse maailma. Kõik said sellega suurepäraselt hakkama ning sai ka palju nalja. Kolmandasse töötuppa sõitsime Vastseliina linnusesse. Teemaks oli "Pärimuslugu on kootud vaipa", juhendajateks Kaja Tuul, Triinu ja Kadri Karu. Seal näidati meile käsitsi tikitud vaipa, kus olid piltidena Vastseliina linnuse muistendid. Meile räägiti iga pildi loost ja tähendusest. Neljandas töötoas lugesime läbi tartu murdes teksti "Oh, ma vaene Tarto liin". Pidime leidma jutu iva ning lavastama näidendi. Algul mõtlesime küll, et no mis ülesanne see selline veel on, kuid tegelikult ei olnud asi üldse nii hull, kui tundus. Koostöö sujus ladusalt ning ilma suurema vaevata sai asi tehtud. Õhtusöök maitses väga hästi. Enne õhtusi esinejaid saime natuke vaba aega. Otsustasime niikaua oma magamiskohad valmis sättida. Esimeseks külaliseks oli Võrust päriti Olavi Ruitlane. Ta jutt oli huvitav ja humoorikas, kuigi kohati ei saanud ma ta diktsioonist aru. Lauri Sommer esitas omamoodi laule, mis olid päris köitvad. Lõppu ei jõudnud ma aga enam kuulata, sest olime juba kaks tundi

järjest istunud ja olin üpris väsinud sündmusterohkest päevast. Peale õhtuesinejaid saime korraks jalgu sirutada ja siis pakuti meile torti, mis oli maitsev. Kui kook söödud, oli selle päeva laagritegevus lõppenud ning võis minna magama. Muidugi ei uinunud vist keegi kohe. Mängiti kaarte või räägiti lihtsalt niisama sõpradega. Ka öörahu lükkus tunni võrra edasi, sest keegi ei pööranud sellele erilist tähelepanu ning lihtsalt ununes kella vaadata. Järgmise päeva varahommikul oli nagu laagrites ikka, raske ärgata, sest mulle tohutult meeldib hommikuti kaua magada. Kuid mis seal ikka, päevaplaan ei lubanud kaua põõnata. Tuli nägu ja hambad puhtaks pesta, riided selga panna ja hommikust söömata. Seejärel oli aeg järjekordsete töötubade jaoks. Ka selleks päevaks oli planeeritud neli töötuba, kuid igaüks sai osaleda ainult kahes. Et jaotumine oleks aus, tõmbasime eelmisel õhtul loosi. Mul vedas tohutult, sest sain soovitud töötubadesse. "Kuidas kohalikud lood kirjanduseks saavad" viis meid kokku Jan Rahmaniga, kes luges meile oma luuletusi. Tegime ka kirjutamisülesandeid. Näiteks anti meile aega üks minut, et ükskõik mida kirjutada nii palju, kui jõudsime selle lühikese aja jooksul. Kõik pidid oma kirjutised ka pärast valjult ette lugema. Lõpus ta laulis meile ja saatis ennast kitarril. Kuigi kitarr oli veidi häälest ära, ei teinud ma sellest välja, sest laulud olid mõnusad. Selle laagri viimaseks töötoaks oli minu jaoks Triinu ja Kadri Karu läbiviidud "Traditsioonid lõunaeestlaste köögis". See oli mu lemmik, sest saime seal süüa teha

DETSEMBER 2015


15

ning ise pärast kõik ära süüa. Meid jaotati väiksemateks gruppideks ning iga grupp valmistas mingi eestipärase toidu. Meie tegime karaskit. Vastupidiselt minu arvamusele oli see imelihtne. Kaks tundi köögis läks nagu linnutiivul ning peagi oligi aega teiste tehtud toite maitsta. Peale meie karaski olid seal veel kamamagustoidud, rukkileiva snäkid, tatrajahukook ja praetud verivorstid. Kui töötoad olid lõppenud, kogunesime viimast korda aulasse, kus tehti kokkuvõte.

Töötubade juhid seletasid lühidalt, mida tehti ning kuidas ülesannetega hakkama saadi. Peale koosviibimist pakkisime asjad, sõime lõunat ning suundusime koju. Laager oli huvitav, ma sain sealt nii uusi teadmisi kui ka sõpru. Kuigi koju jõudes olin väga väsinud, osaleksin ma võimaluse korral selles laagris uuesti. Keelelaagri korraldajate hulgas oli ka meie kooli emakeeleõpetaja Raili Leesalu. Suur aitäh talle ning kõigile korraldajatele!

Õpetajate päev meie klassis Rico Rästa ja Markus Jurask 4.a klass

Meile meeldis õpetajate päev, sest siis algasid tunnid kell 8.30. Hommikul ei olnud nii kiire. Veel oli hea see, et tunni pikkus oli 30 minutit. Meid õpetasid 9. a klassist Liisbet Reemann ja Kristina Pihlapuu. Nad olid väga sõbralikud ja nimetasid meid eesnime järgi. Märkasime, et nad võtsid stendilt meie klassi õpilaste

nimekirja õpetaja lauale. Muidu nad ei oleks meie nimesid teadnud. Aitasid, kui midagi ei osanud ja andsid meile kommi. Naljakas oli see, et matemaatika tunnis kasutasid uued õpetajad vastuse kontrollimiseks mobiili, aga meie arvutasime peast. Eesti keele tunnis mängisime telefonimängu.

DETSEMBER 2015


16

Muuseumitund „Rahvariided” Gloria Härmik ja Sandra Eosaar 4.a klass

Kohe pärast õpetajate päeva läksime muuseumitundi. Nägime erinevaid rahvariideid, mis olid valmistatud linasest ja villasest kangast. Saime teada, et pidu-

ja argipäevadel kanti seljas erinevaid rahvariideid. Väga meeldisid meile meeste vööd, mis olid tikitud pärlitega. Põnev oli jutt sellest, kuidas vanasti pruudi valimine käis. Nõrgad ja peenikesed tüdrukud ei olnud moes. Kes tahab teada, kuidas vesti jaoks sinist lõnga värviti, peab ise muuseumisse minema. See oli naljakas jutt, aga värv sai väga ilus! Igas muuseumitunnis mõistatame, meisterdame ja mängime. Seekord tegime värvilisest lõngast rahvariides nuku. Mõned tahtsid värvida pabernukule rahvariideid. Mängus „Kaldale-jõkke” oleme juba päris osavad.

Muuseumitund „Linapäev“ Eve Jurask 4.a klassijuhataja

Võrumaa Kultuurikoja muuseumitunnis „Linapäev”.

Päikesepaistelised suveilmad hakkavad lõppema. Saabumas on sügis ja tööd põllul peavad lõpule jõudma. Võru Kreutzwaldi Kooli 4.a klassi õpilased käisid esmaspäeval, 14. septembril 2015 Vana-

Vaatasime linataime ja linaseid kangaid. Proovisime kasutada linatööriistu ja tutvusime nende huvitavate nimetustega: kupardamispink, lõuguti, ropsimõõk, linahari, linakamm. Valmistasime ise kamapalle, maitsestasime neid päevalilleja linaseemnetega. Meisterdasime ja mängisime, lõpuks lahendasime teemakohase ristsõna. Täname huvitava ürituse eest muuseumipedagoog Lagle Lindenbergi.

DETSEMBER 2015


17

Esimene klass sügismatkal Emakeel on suure väärtusega keel

Siin aulas istun, mõtlen: „Mis meist saab? Mis saab siis, kui keelt enam ei ole? Mis siis saab?“ Koolitrepil mõtlen: „Kaua veel? Kaua peab ootama, mil märgatud ta saab… Kaua?“ Need päevad laagris on parim rohi selle vastu. See on märk, et peame hoidma ja väärtustama oma EMAKEELT.

Autor Aveli Sadonski

Meie klassi päkapikkude toimetused jõulukuus 4.a klassi õpilased ja klassijuhataja Eve Jurask

* 01. detsembril toimus VANEMUISE teatrietenduse „Lotte Unenäomaailmas” ühiskülastus.

* 03. detsembril käisime JÕULULA askeldustel Võru Kultuurimajas Kannel. Väga õpetlik oli päkapikkude akadeemia. Interneti vahendusel sattusime talvisesse

DETSEMBER 2015


18

metsa. Suurel kinolinal nägime metsas toimuvat lindude, loomade ja taimede elu talvel. Meisterdamise töötubades valmistasime klaasist ehteid, paberist kuuseehteid ja kingikotte ning vildist seinakaunistusi. Tegime kartulitrükki sussile ja kotile. Meisterdasime käbipäkapikke ja voolimismassist kuuseehteid. Kõik soovijad said teha lindude toidumaja. Päkapikkude postkontoris meisterdasime jõulukaarte ja edastasime oma soovid suurde jõulupostkasti. Erilist üllatust

valmistas Jõuluvanaga suhtlemine skype teel. * 07. detsembril toimus Vana-Võrumaa Kultuurikojas muuseumitund „Kindaprogramm”. Programmi käigus tutvusime kinda kandmise traditsioonide, erinevate kindakirjade ja muuseumifondis olevate kinnastega. Panime proovile enda näpuosavuse. Täname meeldiva koostöö eest muuseumipedagoog Lagle Lindenbergi ja soovime talle rahulikku jõuluaega!

14. detsembril oli Fr. R. Kreutzwaldi 212. sünniaastapäev.

14. detsembril oli Fr. R. Kreutzwaldi 212. sünniaastapäev. Meie koolis toimus selle tähistamiseks Kreutzwaldi nädal. Nii oma kooli kui teiste maakonna koolide õpilased said osaleda temaatilises veebiviktoriinis. Ettelugemise päeval loeti klassides Kreutzwaldi muinasjutte. Näiteringi lapsed õppisid õpetaja Helena Linnamäe juhendamisel selgeks näidendi „Lauluisa radadel“ ning esinesid sellega kooliperele.

DETSEMBER 2015


19

Lotte Unenäomaailmas 4.c klassi õpilased

Meie jõulukuu algas toreda reisiga Tartu Vanemuise teatrisse. Käisime vaatamas lastemuusikali „Lotte Unenäomaailmas“. Teatrimaja oli ilus, väga suur ja põnev. Meile meeldisid suur saal ja kohvikud. Etenduse lavakujundus oli hästi värviline ja dekoratsioonid vaheldusrikkad. Osalisi oli etenduses 24. Mõni näitleja mängis mitut tegelast. Kõik kostüümid olid väga värvilised ja mõned neist ka naljakad. Kogu etenduse tegid hoogsaks ja lõbusaks vahvad laulud ja tantsud. Meie lemmiktegelasteks olid suur Aurutriikraud,

Kana Berta, Kloun, Lepatriinu, Kohvitass ja Saabas. Etendus oli sellest, et Jänes Adalbert jäi unenäomaailma kinni. Selle põhjustas Kana Berta, kes pani uneveskisse kogemata soola. Lotte ja Albert läksid unenäomaailma uurima, mis toimub. Unenäomaailmas kohtusid nad paljude imelike tegelastega, kes kõik lõpuks sellest maailmast pääsesid. Meie endi unenäod olid teatrikülastust eriti värviküllased.

4.a klassi päkapikud

DETSEMBER 2015

pärast


20

KOOLILEHES OLEVAD FOTOD PÄRINEVAD ÕPETAJATE JA ÕPILASTE FOTOKOGUDEST. KOOLI DIREKTORI JA VÕRU KREUTZWALDI KOOLI AEROFOTO AUTORIKS ON ANDREI JAVNASHAN.

DETSEMBER 2015

Võru Kreutzwaldi Kooli "Koolileht"  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you