Issuu on Google+

Tasuta VÕRU nädalaleht / Trükiarv 10 000 Reede, 9. jaanuar 2009 (nr 6)

LK 7

LK3

Urmas Tali proovib Soomes heaks ja targaks saada

Ma sulle kirjutan ...

Hariduskatel podiseb ministri ootuses ULIS GUTH Hariduskatel podiseb peakoka ootuses – just nii võiks iseloomustada olukorda praeguses haridussüsteemis. Missugust keelekastet hakatakse lähitulevikus pakkuma teadmistejanusel Võrumaal, selgub paljuski nädala pärast haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase visiidi käigus.

Et haridusministeerium kavandab gümnaasiumide arvu Eestis oluliselt vähendada, oodatakse kohalikes haridusringkondades selgust, mis on kavandatavate reformide taga ning keda ja kuidas muutused enim puudutavad. Neile ja muudelegi küsimustele saavad asjaosalised loodetavasti vastuse tuleval reedel nii Võrus, Vastseliinas kui Obinitsas. Kohtades, mida Lukas oma Võrumaa visiidi käigus külastab. Tabavalt iseloomustas praegust olukorda Võru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik. „Täpselt praegust olukorda määratleda ei saa, sest olukorda ei ole. On ainult segadust tekitatud,” ütles ta. Libliku teada tutvustab minister kindlasti gümnaasiumide võrgu korrastamisega seotud plaane. “Siis me loodetavasti saame ka rohkem aimu, mida ootab ministeerium koolide pidajatelt, omavalitsusliitudelt ja maavalitsustelt. Koolitüüp põhikool pluss gümnaasium on üle Eesti hästi levinud. Kui me keskendame tähelepanu Võrumaale, on neli piirkonda (Võru linn ja Parksepa, Antsla, Vastseliina, Varstu. - toim) optimaalne. Küsimus on õpilaste arvus ja selles, et väike õpilaste arv ei võimalda valikuid pakkuda,” selgitas ta. Võru maavanema Ülo Tulik ootab laiapõhjalist arutelu. “Vaatame, kuidas meie arengukavad ühtivad ministeeriumi soovidega,” lausus ta. Libliku sõnul nähakse põhikooli ja gümnaasiumi seaduse muutmise eelnõus ette, et aastaks 2014 on gümnaasium põhikoolist lahutatud. Seega on praegu parim aeg ettevalmistuste kavandamiseks, läbi arutamiseks, riskide minimeerimiseks, kuna iga muutuse elluviimiseks kulub teatud aeg,“ lausus ta. Nii näiteks ei avata 2009. õppeaastal vastavalt kuu aega tagasi vastu võetud Võru linnavolikogu otsusele Võru Vene Gümnaasiumis enam 1. klassi ning 2010. õppeaastast suletakse kool lõplikult. Selleks ajaks kooli õppima jäänud 27 õpilasele luuakse võimalused edasiõppimiseks Võru I Põhikoolis - 7.– 9. klassini moodustatakse venekeelse õppega liitklass, nooremad õpilased hakkavad õppima eestikeelse õppega klassides. Võrumaa haridusmaastiku parandamiseks aktiivsete lahenduste otsimine on käinud juba mõnda aega. Nii näiteks sõlmisid Võru Maavalitsus ja Eesti Maaülikool kuu aega tagasi Tartus koostöölepingu. “Selles on keskendutud praktikale ja töövahendusele, kogemuste ja teadmiste vahendusele,” täpsustas Võru maavanem Ülo Tulik. Tuliku hinnangul on haridus ettevõtluse kõrval 2009. aasta üks olulisemaid märgusõnu. “Mullu taasloodi põhikoolijärgsed õpivõimalused Võrumaa kutsehariduskeskuses, uus eriala avati Vana-Antsla kutsekeskkoolis, igapäevase õppetöö ja õpilasürituste korraldamise kõrval pöörati rohkem tähelepanu andekale lapsele,” loetles ta järge ootavaid samme. Need ja paljud teised tegevused on mõeldud selleks, et õpihimulised noored maakonnast ei lahkuks. “Et neil oleks koht, kus olla ja kuhu tulla. Nendest noortest olenevad otseselt meie käekäik ja toimetulek, kui mitte täna, siis kindlasti homme,” lausus Tulik.

HARIDUS- JA TEADUSMINISTRI TÕNIS LUKASE VISIIDI KAVA VÕRUMAAL 16. JAANUARIL 2008.A.

9.00 - 9.45 Võru Maavalitsuses arutltakse põhikoolijärgse kutseõppe taasavamise ja edasise korralduse võimaluste ja vajaduste ning maakonna hariduskorralduse üle. 10.15 – 11.35 Vastseliina Gümnaasiumi räägitakse gümnaasiumide võrgustiku kavast ning Võrumaa perspektiivist HTM pilgu läbi. 11.40 – 12.00 on minister Vastseliina lasteias ja teemaks lasteaedade jätkusuutlikkus ja investeeringute vajaduste perspektiiv. 12.30 – 14.00 vahemikku jääb lõuna ja arutelu maakonna noorsotöö arengust. 14.15 – 15.30 Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis on vaatluse all hariduspoliitilised üldküsimused seoses 2009. aastaga. 16.00- 18.00 on minister Obinitsas, Setomaa Valdade Liidu 15. aastapäeval.

Võru Kesklinna gümnaasiumi koolijütsid saavad keshariduse omandada tõenäoliselt samas majas.

FOTO: KAUPO TORIM

Aeg reformide tegemiseks on küps ULIS GUTH Võrumaa haridusjuhid võivad haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase visiidi eel olla küll eri meelt, ent ühes on nad kindlad – reformid praeguses haridussüsteemis on vajalikud. Alljärnevalt vastavad küsimustele Võru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik, Võru abilinnapea Innar Mäesalu ja Varstu keskkooli direktor Maido Mändmets. VALITSUSJUHTIDE TASEMEL ON VÄLJA KÄIDUD, ET LÄHIAASTATEL VÕIB GÜMNAASIUMITE ARV EESTIS DRASTILISELT VÄHENEDA. KAS TEGU ON ÜLEREAGEERIMISEGA VÕI ON ASJAL TÕSI TAGA?

Pille Liblik: Haridus- ja teadusminister ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimees on tõepoolest väljendanud seisukohta gümnaasiumide arvu vähendamise osas. Õpilaste arv väheneb - kui 2008. aastal alustas Võrumaal õpinguid gümnaasiumis 449 õpilast, siis prognooside kohaselt on 2010. aastal “kümnendikke” parimal juhul umbes 330. Kui klassis õpib keskmiselt 24 õpilast, siis on see 14 klassitäit ehk tegelikult sama arv, mis käesoleval õppeaastal. Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse muutmise eelnõus nähakse ette, et aastaks 2014 on gümnaasium põhikoolist lahutatud. Iga muutuse elluviimiseks kulub

teatud aeg ja kui eesmärgiks on parandada üldkeskhariduse ja sellega seoses kutsekeskhariduse kvaliteeti, siis praegu on plaanide tegemiseks ja riskide minimeerimiseks parim aeg, sest enne, kui majanduslanguse periood pole möödas, ei ole radikaalsed muudatused võimalikud. Innar Mäesalu: Nii ja naa. Üldiselt pean suunda õigeks, aga kuivõrd see on loodud tegelikkuseks muutuma, ei oska öelda. Vastuseis maapiirkondades saab sellele kavale ilmselt üsna tugev olema. Maido Mändmets: See on õpilaste arvu järsust vähenemisest tingitud paratamatus. Kindlasti pole tegu ülereageerimisega – pigem oleks pidanud suuremates linnades alustama selle reformiga juba varem. Ka on palju maapiirkondi, kus gümnaasiumid on teineteisest kümne-viieteistkümne kilomeetri kaugusel. KUI PALJU MÕJUTAVAD KAVANDATAVAD MUUTUSED VÕRUMAA JA VÕRU LINNA KOOLIDE KÄEKÄIKU. KOOLIVÕRGU ARENGUKAVA JÄRGI OLI KAVAS SULGEDA MISSO KK. MISSUGUSEID MUUTUSI ON OODATA VÕRU LINNAS?

P. L: Misso vallavanem on väljendanud, et 2009. aastal 10. klassi vastuvõttu ei toimu, kuid ühtegi konkreetset otsust selle kohta ei ole alla kirjutatud. Maakonna koolivõrgu arengukava kohaselt peaks Missos olema alates 2010. aastast põhikool.

Kui praegused Misso “kümnendikud” jõuavad õpingute lõppu, siis on käes aasta 2011. Seega on asi põhimõtteliselt arengukavaga kooskõlastamises. Teiste Võrumaa gümnaasiumite osas sõltuvad muudatused sellest, kas eelarve võimaldab gümnaasiumiõpet korraldada või ei. I:M: Kui jätta välja Täiskasvanute Gümnaasium ja uuest õppeaastast töö lõpetav Vene Gümnaasiumi osa, on meil praegu kuus paralleeli gümnaasiumi klasse: Kesklinna gümnaasiumis kaks ja Kreutzwaldi gümnaasiumis neli. Aastateks 2010-2011 oleme kavandanud seoses õpilaste üldarvu vähenemise ja kutsekooli mineku võimaluste suurenemisega viis paralleeli. M.M: Võru linna kindlasti. Igati arukas on Võrus jätta alles kahe gümnaasiumi asemel üks – suurem ja veel tugevam, kui nad eraldi võttes on. Ülejäänud gümnaasiumite puhul on minu seisukoht erinev ministri seisukohast. Parksepa keskkool on väga tugevalt integreerunud Võrumaa Kutsehariduskeskusega. Antsla gümnaasiumi piirkonnas on piisavalt õpilasi, et pidada korralikku gümnaasiumi. Vastseliina gümnaasiumi piirkond on alates Muratist (50 km Võrust). Kui see on otsustajate arvates normaalne koolitee pikkus, siis loomulikult, paneme gümnaasiumiosa kinni. Varstu keskkool on ainus gümnaasiumiharidust andev kool Võru ja Valga vahel.

MIS VÕIKS OLLA HARIDUSMINISTEERIUMI KAVANDATAVATE REFORMIDE SISU? TULENEB SEE EELKÕIGE RAHANAPPUSEST, KOOLIEALISTE LASTE ARVU VÄHENEMISEST VÕI VAJADUSEST ÕPET ÜMBER KORRALDADA JA ÕPETAMISE TASET TÕSTA? VÕI HOOPIS MILLESTKI MUUST?

P.L: Arvan, et kõik kolm komponenti koos määravad reformi vajaduse. I.M: Usun ja loodan, Pille Liblik et õpetamise taseme tõstmise vajadusest. Olen kindlalt seda meelt, et nn puhas gümnaasium oma õpikeskkonnaga on korraliku keskhariduse saamise koha pealt positiivsem, kui praegune süsteem. M.M: Ministri ja haridusministeeriumi reformisoovid on tõenäoliselt enim tingitud õpilaste arvu vähenemisest ja siirast soovist õpetamise taset tõsta.... Ainult on jäänud defineerimata, mis on ministeeriumi arvates kvaliteetne haridus. Kui kvaliteetne haridus võrdub ministeeriumi arvates riigieksamite tulemuste parandamisega, siis on nad õigel teel. Kui me soovime Eestis igat õpilast arendada maksimaalsele võimetekohasele tasemele, siis pole hiidkombinaadid parim valik. LOE LK2


1LEHT