__MAIN_TEXT__

Page 1

SAAREMAA SAUN Kรถik Saaremaast!


• Praamiga mandrilt Virtsu sadamast Info telefonil +372 618 1310 või kodulehelt www.praamid.ee • Praamiga Hiiumaalt Sõru sadamast Info telefonil +372 443 1069 või kodulehelt www.veeteed.com • Bussiga Info telefonil +372 453 1661 või kodulehelt www.bussipilet.ee • Lennukiga Info telefonil +372 453 0313 või kodulehelt www.kuressaare-airport.ee

Erinevad saunaliigid pakuvad eriilmelisi elamusi. Olenemata sauna tüübist on eesmärk neil kõigil üks – pakkuda ihule ja hingele lõõgastust. Lisaks saunakuumusele kasutatakse selleks abivahendeid, olgu selleks siis erinevate puude või taimede okstest vihad või nahka beebipehmeks tegevad kreemid ja õlid. Saunaskäik on rituaal, milleks tuleb omajagu aega varuda. Saun ei ole koht, kust kiiruga läbi joosta. Seal kehtivad kindlad reeglid ja toimingute järjekord. Vihad tuleb teha just siis, kui on õige aeg. Vihelda tuleb nii, nagu kombestik ette näeb. Esmalt tuleb ihu märjaks kasta ja leiliruumis mõnda aega lasta kehal kuumusega kohaneda. Õige kombestiku kohaselt saunaskäik on tore elamus, mida igaüks peaks proovima.

SAAREMAA

Elu on läinud nii, et mu poeg elab palju aastaid Ameerikas. Ta on veendunud, et vana sauna ei tohi lammutada. Vanas saunas on suitsust läbiimbunud palgid, lõhnad, õhustik. Saun peab olema kasutamiseks valmis kogu poja Saaremaal oleku aeg. Mõni päev on kohe hommikust alates saunapäev. Kütmisest alates toimub kõik nagu mingi rituaali järgi. Suvel värsked kase- või nõgesevihad, talvel kuivatatud kase- või kadakavihad, söögid-joogid jne. Kombeks on ikka ka sõbrad ja naabrid sauna kutsuda. Maie

Saun ja saarlane kuuluvad kokku

Kuidas Saaremaale saab?

Saun on saarlaste elu lahutamatu osa. Saunas sünnitati ja sinna mindi surema. Saunas elasid kargete talvekülmade ajal nii inimesed kui loomad, saunas suitsutati liha ja kuivatati ravimtaimi. Tänapäeval eelmainitud asjad saunaga enam väga tihedalt seotud ei ole, aga saun on saarlaste elus tähtsal kohal sellegipoolest. Traditsioonilistele maasaunadele on lisandunud moodsad tehnoloogiast pungil saunad.


Saunast tulles oled terve ja noor

Samavõrd kui saun on enese kasimise koht, on saunas käimine ka tervendav ja spirituaalne toiming. Sauna lahutamatu osa vihtlemine on rahvameditsiinis kõrges hinnas. See massaažitoimega saunarituaal aitab mitmete hädade vastu. Tuleb ainult teada, millisest puust või taimest viht teha ja kuidas selle vihaga ringi käia. Vanarahva tarkused väidavad, et saunas saab võidelda suisa alkoholismiga. Nimelt soovitatakse viinakuradiga võitlejatel süüa keha külge kleepunud vihalehti. Isegi ilma vihtlemiseta on saunaskäik tervistav kogemus. Leiliruumi kuumus paneb higistama ja selle tulemusel väljuvad kehast mürkained. Lisaks on tõestatud, et leiliruumi kuumuses hukkuvad enamus haigusi tekitavaid mikroobe. Kuuma ja külma vaheldumine stimuleerib aga veresoonkonna ja südame tööd. Saunaskäigul on oluline mõju ka vaimsele tervisele. Saun on koht omaette olemiseks ja elu üle järele mõtlemiseks. Seal saavad maailma asjad selgeks. Tänapäeva närvilise elutempo juures võiks igaüks seda aegajalt teha. Selleks ei pea isegi leiliruumi minema. Istu sauna eesruumis, vaata ahju all praksuvat tuld ja pea iseendaga tähtsaid kõnelusi.

Lisaks on saun alati mänginud olulist rolli suhete loomisel. Saunas istuvad noored ja vanad koos ning arutavad maailma ja naabermaja asju. Saaremaal on üsna levinud ütlemine „naised saunas rääkisid“. Need on just need üliolulised jutud, mida tänapäeval ka kõlakateks armastatakse kutsuda. Sauna võib minna nii sõprade kui vaenlastega. See on hea koht, asjade arutamiseks ja suhete klaarimiseks. Peale saunaskäiku tekib mõnus rammestus ja rahulolu, mis ei ole võrreldav ühegi teise kogemusega. Selle põhjal võib tekkida küsimus, kas pesemine on üldse saunas esmatähtis tegevus?


Olenevalt saunast on temperatuur seal 70-100 kraadi ning õhk väga kuiv. Sellise sauna lahutamatuks osaks on leili viskamine, mis sauna õhu korraks veidi niiskemaks muudab, ja vihtlemine. Saunaskäik on pikem ettevõtmine, sest leilikordade vahel jahutatakse ihu värskes õhus või ekstreemsemal juhul lähedalasuvas jahedas veekogus. Just see saunatüüp on tänase päevani Saaremaal kõige levinum ja neid on saarel tõenäoliselt tuhandeid, millest osa on valmis ka külalisi vastu võtma. Saaremaa taludest leiab ka suitsusaunasid, millel puudub korsten. Sauna kõetakse 4-5 tundi ja see on kasutuskõlblik alles siis, kui söed on ahjus tuhaks põlenud ja suits ruumist välja lastud. Reeglina madala ja hämara ruumi muudavad salapärasemaks mustad seinad, kuhu on aastasadade vältel talletunud nõgi, mis on tekkinud sauna kütmisel. Järjest enam paigutatakse saunade kõrvale kümblustünne. Tünni köetakse puudega kuniks vesi on mõnusalt soe. Olenevalt tünni suurusest mahub sinna korraga kümblema 5-10 inimest ja eriti mõnus on seal istuda jahedatel õhtutel, mil tünni soe vesi pakub kargele õhule lõõgastavat kontrasti. Tünne võib kasutada ka karastamiseks.

Viha võib teha ka tammeokstest või kadakast. Tammeokstega vihtlemine pidavat suurendama elujõudu. Kasega võrreldes on tammevihad pehmemad. Eriti teravate kogemuste otsijatel soovitame proovida kadakavihta, mis mõjub hästi selja- ja närvihaiguste korral. Vanad saarlased usuvad, et kadakavihast vallanduv energia aitab inimesel kaetamisest ja teiste halbadest soovidest vabaneda. Vihtlemiseks sobivad ka taimed, millest enim kasutatakse nõgest. Eriti peavad nõgesevihast lugu reuma ja liigesehädade all kannatajaid. Erinevalt puuvihtadest tuleb nõgesevihaga ihu õrnalt sopsutada, sest just siis on mõju kõige tugevam. Selle vihaga oskamatu ringikäimine võib aga kaasa tuua rohkem kahju kui kasu. Suisa maagilise toimega viha saab, kui kokku siduda seitsmest erinevast ravimtaimest viht. Millised taimed need täpsemalt on, jätame siinkohal mainimata. Selleks pead päris saare sauna ise kohale minema.

Vihtle terviseks!

Sauna mitu nägu

Kõige traditsioonilisem viht saare saunas on kaseviht. Kaseokstest kokkuseotud vihtasid tehakse tavaliselt jaanipäeva paiku vana kuu ajal. Kuu seis on viha valmistamisel väga tähtis argument, sest väidetavalt ravib selline viht üheksa tõbe. Noore kuu ajal tehtud viht ajavat ihu sügelema. Kui ennevanasti pandi vihad räästa alla kuivama, siis tänapäeval pannakse neid ka sügavkülma. Nii saab ka jõululaupäeval tunda oma ihu vastas suve pehmeid lööke.


Meeldiv alternatiiv kuumale ja kuivale soome saunale on aurusaun, kus temperatuur on madalam ja niiskustase oluliselt kõrgem. Sellises aurupilves, mida tihti lõhnastatakse erinevate aroomiõlidega, armastavad istuda need, kelle jaoks klassikaline saun liiga kuum on. Hoopis isemoodi saun on infrapunasaun, mis ei tundugi esmapilgul saunana. See pisikene ruum köetakse soojaks infrapunakiirgusega. Temperatuur jääb seal 40 kraadi kanti. Võrdlemisi madal kuumus laseb infrapunasaunas istuda teistest saunadest kauem, nii et infrapunakiired jõuavad saunataja keha korralikult läbida. See tagab klassikaliste saunadega võrreldes märksa intensiivsema higistamise. Soolasaunas on ühendatud sauna ja kehahoolitsuse elemendid. Analoogselt infrapunasaunaga ei ole soolasauna temperatuur väga kõrge ja seal ollakse pikemalt kui tavasaunas. Niisket ihu hõõrutakse soolaga, mis eemaldab nahalt vanad rakud. Peale soolasaunas käimist tundub nahk erakordselt siidisena. Lisaks mõjub soolasaun tervendavalt ka hingamisteedele, kuna soolase õhu sissehingamine mõjub kopsudele hästi. Saaremaa spaades on olemas kõik eelmainitud saunad ja mõned huvitavad saunad veel pealekaubagi.

Saarel toodetakse väga erinevas mõõdus saunasid, alustades pisikestest saunamajakestest lõpetades saun-suvilatega. Eriti meeldejääva saunaelamuse pakuvad erilahendusega saunad – torusaunad, millele saab alla panna ka rattad, et saun sõidutada just sinna, kuhu hing ihkab. Leil päikeseloojanguga rannas, karge veega tiigi ääres või sügavas laanes kõlab ju kutsuvalt? Klassikalistele saunamajadele lisaks on hakkajad saare mehed juba mitmeid aastaid valmistanud kümblustünne. Mütse seostatakse üldjuhul talve ja pakasega, aga need peakatted on väga omal kohal ka saunas. Nii nagu müts kaitseb talvel pead külma eest, tuleb peanahka ja juukseid kaitsta ka saunakuumuse eest. Saaremaa vilditud saunamütsid on otsast lõpuni Saaremaad täis. Sauna ei minda kunagi tühjade kätega. Saare „rahvuspuust“ kadakast tehakse nii saunakibusid kui –kulpe. Kui kogemustega saunataja tajub sauna kuumuse ära oma kehaga, siis algaja saunataja võib seinale kinnitada Saaremaal valmistatud saunatermomeetri.

Usalda Saaremaa meistreid

Moodne saunaelamus spaast

Saarlased on ka suurepärased saunaehitajad! Saunaehitamise pikad traditsioonid on siin paari pandud tänapäeva moodsate tehnoloogiliste lahendustega, mille tulemuseks on kõrgekvaliteedilised saunad, mis ei jäta külmaks ühtegi saunaarmastajat.


Mitte ainult seep ja nuustik

Nii nagu aastasadadega on arenenud saunad, on seda teinud ka saunas kasutatavad tooted. Seep ja nuustik ei aja juba ammu asja ära ja nende kõrvale on tekkinud palju erinevaid kehahooldustooteid. Saaremaa pikad saunatraditsioonid ja puhas keskkond on andnud ainest nii mõnelegi väiketootjale, mille tulemusel valmistatakse saarel erinevaid kehahooldustooteid. Tänu sauna soojusele tuleb nende mõju saunas veel paremini esile ja ihu on peale saunarituaale eriti pehme. Saare sauna ei saa võtta ainult pesemiskohana, vaid seal parandatakse tervist, veedetakse aega ja suheldakse. Saaremaal ei ole mõeldav saun ilma värske kaseviha ja leilita. Need lõhnad jäävad mällu ja tekitavad hea olemise. Saunas ei saa kiirustada - see on puhkamise, jutuajamiste, väikese saunaõlle ja selle kõrvase pruukimise koht. Anne

Huvitavaid Saaremaa fakte • Saaremaa pindala: 2922 km2 • Rannajoone kogupikkus: 1414 km • Saaremaa rahvaarv: 34 000 • Kuressaare rahvaarv: 13 000 • Keskmine õhutemperatuur: suvel 19 oC, talvel -1 oC • Keskmine veetemperatuur: juunis 17 oC, juulis 18,5 oC, augustis 19 oC • Saaremaal on kõige rohkem päikesepaistet Eestis • Kuressaare on Eesti päikesepealinn

Saunasõnavara • Kapp - pesunõu • Paargu - sauna eeskoda • Müürikatel - vee soojendamise ahi • Lämmi - palav • Nirku - mannerg/nõu • Daasik - plekist pesukauss • Halge lappima - puid riita laduma • Soo oma - sinu oma • Moo oma - minu oma • Map tea - ma ei tea


Märgi oma Saaremaa muljed sotsiaalmeedias sildiga #visitsaaremaa ja avasta teiste seiklusi nii Facebookis kui ka Instagramis.

Saaremaa Turismiinfokeskus MTÜ Visit Saaremaa Tallinna 2 Kuressaare Eesti +372 45 33 120 www.visitsaaremaa.ee info@visitsaaremaa.ee

Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks

Saare maakonna omavalitsused

Profile for Saarte Turismiarenduskeskus

Saaremaa saun  

Saaremaa saun  

Advertisement