Issuu on Google+

Hind 0,2 €

“Sild koduni”

S

eptembri viimastel päevadel tutvustati Viru-Nigula muuseumis koduloolist raamatut. Raamat sai pealkirjaks “Sild koduni. Elu- ja olupildid ViruNigulast” ning pajatab mälestuste ja vanade fotode elluäratamise kaudu erinevate inimeste, perede, talude ja külade ajaloost. Raamatu toimetaja Sulev Oll oma avasõnas ütleb järgmised laused: “Kodu on tunne meie hinges. Me saame seda tunda, sest meie kodul ja kodupaigal on lugu. Vanaema ja vanaisa jutud. Ema ja isa kõnelused.Lõpuks meie eneste jutud oma lastele. Võibolla polnudki see kõik nii nagu juttudes. Mälu on ju petlik. Aga ta on aus selles mõttes, et petab meie eneste kasuks. Kõik, mis oli varem, tundub ilusam ja püham. Sealt ka see rohelisem rohi, valgem lumi ning sinisem taevas ... “ Raamatu üks koostajatest Ene Ehrenpreis: Kodulooraamatu koostamise mõtte võttis Hariduse Selts kavasse juba tegevuse algaastatel. Kuigi meie teenekad koduuurijad Helmut Elstrok ja Ella Rajari on teinud tänuväärset tööd kihelkonna pärimuse põlistamiseks koduloomuuseumis

nr 09 (167) oktoober 2012 ja kirjasõnas ning tänu neile on kaante vahele jõudnud suur hulk mälestusi, pole nendega seotud olustikupilte eriti palju trükitud. Fotod aga on oma aja kõige ausam peegeldus ning vajavad seetõttu erilist tähelepanu. Seda enam, et aeg neid kahjustab ja iga järgnev põlvkond jätab endale alles vaid kõige lähemate inimeste pildid. Tundmatu foto jätab külmaks, kui sellega ei seostu konkreetset lugu. Meie mõtlesime koostada just ennekõike fotoraamatu. Piltide juurde valisime inimeste mälestusi, ajaleheartikleid ja arhiividokumentide väljavõtteid. Sel kombel koostatuna sai album piisavalt põnev mistahes eas inimese jaoks. Raamatut lugedes peaks tugevnema ka kodutunne, mis tänapäeva pealiskaudses ja kiirustavas maailmas on väga oluline Raamatu väljaandja on Viru-Nigula Hariduse Selts. Eriline tänu kuulub kõikidele valla elanikele, kes oma talu ajalugu ja vanu fotosid kasutada andsid ning mälestusi jagasid. Rahaliselt ja moraalselt panid oma õla alla MTÜ Partnerid ja Leader programm, EAS´i kohaliku omaalgatuse programm. Kõikidel soovijatel on võimalik raamatut soetada Viru-Nigula Hariduse Seltsist, kontakt 533 057 30 või 50 98 265

Fotol vasakult: raamatu koostaja E. Ehrenpreis, toimetaja S. Oll, koostaja P. Kajar ja kujundaja M. Arbet. Foto: L. Metsis tekst M. Laast


Viru-Nigula Teataja 2

VALLAVALITSUSES 10. septembril Korralduse nr 75 “Hooldaja määramine” kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks ViruNigula Vallavalitsuse 11.06. 2012 a korraldus nr 75 “Hooldaja määramine ... “ vastavalt esitstud avaldusele. Koduteenuse osutamise lepingu sõlmimine Sõlmida kahe avaldajaga koduteenuse osutamise leping tähtajaga üks aasta. Lääne-Virumaa Pensionäride Ühingu avaldus Toetada eakate pidupäeva läbiviimist. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine FIE Kristo Saaremäele Nõustuda 36,99 ha suuruse Koolipõllu katastriüksuse, asukohaga Vasta küla, kasutusvaldusesse andmisega. * * * Nõustuda 5,75 ha suuruse Kraavivahe katastriüksuse, asukohaga Pada-Aruküla, kasutusvaldusesse andmisega vastavalt katastriüksuse plaanile. Katastriüksuste piiride muutmine detail planeeringu alusel, sihtotstarbe määramine ja nime muutmine. Nõustuda Mahu külas asuva 5,36 ha suurusest Kivineeme

maaüksusest viie eraldi katastriüksuse moodusta misega. Moodustatavate katastriüksuste pindalad ca 1 ha, sihtotstarbed elamumaa. Ehitusloa väljastamine Anda välja ehitusluba Selma Remmikule garaažmajandushoone ehitamiseks Selja külla, Altsepa maaüksusele Kasutuslubade väljastamised Tunnistada Malla külas Risti alajaama F-1 fiidri rekonstrueerimistööd valminuks. * * * Tunnistada Vasta külas Sinimäe maaüksusel Flexa JPC fiiberoptika ehitustööd valminuks. Protokolliline päevakorrapunkt: Vallavanem Ervins Veitsurs tutvustas Viru-Nigula valla hankekorra eelnõud. Eelnõu koostamise aluseks on Riigihangete seadus. Vallavalitsus otsustas teha eelnõusse mõningaid parandusi ning esitada see volikogule. 21. septembril Toimetulekutoetuste ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmine ning koolieine maksumuse kompenseerimine. Maksta toimetulekutoetust 1160,93 € eest kümnele avaldajale.

Maksta täiendavat sotsiaaltoetust 236,22 € eest kuuele avaldajale. Ei rahuldatud kahte avaldust. Kompenseerida koolieine maksumus ning lasteaiatoidu maksumus alates 1. septembrist kuni 30. novembrini 2012. a järgnevalt: kool Kunda ÜG 1 – 9 kl Kunda ÜG 10 - 12 kl Kunda ÜG pikapäeva rühm Vasta k. pikap. r Vasta k. lasteaed

õpilaste arv

hind päevas

25

0,45 €

2

1,21 €

13

0,89 €

14

0,89 €

3

päevamaksumus

Avaldus Maksta avaldajale aasta lõpuni õpilaskodu majutustasu. Protokollilised päevakorrapunktid Kuulati vallavanem E. Veitsursit, kes andis ülevaate arengukava muutmise eelnõu kohta, tegevuskava aastateks 2013 – 2017 osas: infrastruktuuri arendamise valdkonnas kavandatud investeeringud, hallatavate hoonete korrashoiu valdkonnas tehtud ja kavandatavatest tegevustest ja MTÜ-de investeeringuobjektide


Viru-Nigula Teataja 3

kaasfinantseerimisest. Kõikide investeeringute omafinantseering on mõeldav ainult laenude abiga. 2013 a eelarvestrateegias võib arvestada vaid 7. tegevuse investeeringutega. Vallavalitsus otsustas esitada määruse eelnõu vallavolikogule tutvumiseks ja kehtestamiseks. * * * E. Veitsurs tutvustas määruse “Viru-Nigula valla eelarvestrateegia 2013 –

2016” eelnõud, mille koostamise aluseks on kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §20 lg 1. Valla eelarvestrateegia käsitleb valla 2012 – 2016 a tegevuskulusid, investeeringuid ja finantseerimistegevust ning nendest lähtuvaid rahavoogusid. Valla eelarvestrateegia lähtealuseks on Rahandusministeeriumi *

Hea spordisaali praegune ja uus külastaja Jälle on käes sügis ja õhtud lähevad aina pikemaks ja pimedamaks. Suvi läbi töötas meil jõusaal, kus oli võimalik oma päevatreeninguid läbi viia. Suures saalis on võimalik tegeleda graafiku järgi sulgpalli, lauatennise, korvpalli ning loodetavasti varsti ka aeroobikaga. Spordihoones on võimalik treeningujärgselt ennast ka dušši all loputada. Aina vähemaks on aga jäänud spordivahendeid. Juba aastaid on inimesed ise kaasa võtnud oma reketid, treeninghantlid, sulgpallid jne. Praeguse hetkeseisuga on ainult jõusaalis vastavad treeningvahendid. Kasutada saab varem ostetud palle, treeningmatte, mida kahjuks ei jagu kõikidele soovijatele. Sellegipoolest ootame tagasi nii endiseid käijaid kui ka uusi huvilisi. Treeningpäevade kellaajad on avaldatud valla kodulehel.

*

*

*

Spordiuudiseid septembrikuus

majandusprognoosid. Dokument kuulub valla arengukava 2011 – 2017 juurde. Viru-Nigula vald on finantssituatsioonis, kus peamine tähelepanu on kulude pideval jälgimisel ning olemasolevate laenude tagasimaksmisel. Vallavalitsus otsustes esitada määruse eelnõu vallavolikogule. *

*

8. septembril osalesid Ainar Sepnik ja Marti Järve juba mitmendat korda Tartumaa “Iga mehe kümnevõistlusel”. Kui möödunud aastal mahtus Ainar Sepnik kolme parima hulka, siis sellel aastal võitis Marti Järve II koha ja Ainar Sepnik III koha 14. osavõtja seast. Palju õnne!

Fotol: M. Järve ja A. Sepnik võidukarikatega

*

*

*

13. septembril toimusid Lääne-Viru maakoolide esivõistlused, kus kahes vanusegrupis osalesid 8. septembril tähistasime jalgpalliväljaku 11. Väike-Maarja kahe, Sõmeru ühe, Vinni-Pajusti sünnipäeva. Osales 4 noorte jalgpallivõistkonda Rakverest, Kundast, Selja külast ja Viru-Nigulast. kahe ja Põlula ühe võistkonnaga Meie Vasta Kooli vanema grupi noormehed Võidukarika viis koju Rakvere. Turniir viidi läbi usalduse ja aususe põhimõttel, st ilma kohtuniketa. saavutasid tubli III koha, väravad lõi Avo-Karlis Laineste. Noored ei kartnud ei vihma, ei rahet ja jäid ise 22. sept. Toimus Viru-Nigula Novus-koroona VI sünnipäevaga väga rahule. Palju õnne ka Sulle, karikasarja I etapp. Osales 17 võistlejat. Alar !


Viru-Nigula Teataja 4

Meie naisvõistlejale, Annele Lellole, kuulus üldarvestuses 5., naisteklassis I koht. Raivo Ruberg saavutas üldkokkuvõttes III koha, esikoht läks Kundasse ja II koht Kadrinasse. Naiste II ja III koht viidi Türile. * * * 29. sept. toimus Viru-Nigula jalgpalliväljakul Lääne-Virumaa MV naiste jalgpalli II voor. Kahe mänguvooru tulemusena said kuldmedalid meie neiud: Annegrete Peek, Eva Maria Stina Peek, Marju Linda Peek, Sigrid Ait, Kätlin Laast, Triinu Eilo, Cristiina Valmer, Carina Adolfsson, Anastasia Bruzaite ja Sandra Salome Ust. II koha saavutas Vinni ja III koha Tamsalu naiskond. Palju õnne treener Alarile ja Viru-Nigula naiskonnale ! * * *

HOOLEKOGU TEGEMISED hel hoolekogu koosolekul tuli muuhulgas arutlusele meie valla huvitegevuse ja sportimisvõimaluste hetkeolukord. Ilmselgelt oldi ühel meelel, et rahule päris jääda ei saa ning midagi tuleks muuta. Mida aga Viru-Nigula valla lastel ja noortel vaja on? Millised huvid ja soovid esindatud on? Need olid küsimused, milleldele soovisime vastuseid leida. Selleks koostasin küsimustiku ning koostöös klassijuhatajatega, lastega ja lastevanematega saime järgnevad tulemused. Analüüsiks sain tagasi 47 ankeeti (s.h.24 neist täideti valla kodulehe kaudu). Siinkohal soovin tänada kõiki vastanuid. 70% vastanuist leidis, et meie vallas pole lastel/noortel piisavalt vaba aja veetmise võimalusi. Arvan, et tegemist on probleemiga, millega tuleb tegeleda. Tuleb leida võimalusi ja vahendeid noortetoa avamiseks. Koolibussi oodates oleks kindlasti mõnusam ja arukam oma aega veeta soojas, avaras ning selleks ette nähtud kohas. Rajatised on justkui olemas (rahvamajas Heade mõtete tuba näiteks). Lastel, kelle koolipäev transporti oodates pikemaks venib, võiks ka olla võimalus koolitöid teha enne kui kell öötunde tiksuma hakkab. Või miks ka mitte enne kojusõitu sõpradega mõnda põnevat mängu mängida, vihma eest noortetuppa peitu pugeda ja televiisorit vaadata. Edasised küsimused puudutasid konkreetsemalt

Ü

29. septembril toimus Viru-Nigulas juba üle kümne aasta toimunud maakondlik malepäev, kus osales 20 võistlejat. Tore, et seekord osales ka 8 noort maletajat Rakverest, Jänedalt ja Põlulast. Parim noormaletaja oli Lauri Ries Jänedalt. Täiskasvanutest võitis Eino Vaher Rakverest, meie parim maletaja Kalev Pagar saavutas III koha. Kalev Pagar oli ka malepäeva sponsor, maitsvaid koogikesi kohvi kõrvale küpsetasid samuti tema pereliikmed. Võistluse peakohtunikukohustusi pidas meie vallavanem Ervins Veitsurs. Võistlejatele meeldis väga meie rahvamaja, kus paljud viibisid esimest korda pärast renoveerimistöid. Tänud kõikidele tegijatele ! Tiia JÄRVE

ringitöös osalemist. Suureks takistuseks on vastanutel transport või selle puudumine. Kindlasti võiksid siinkohal koostööd teha ka lapsevanemad. Pole väga otstarbekas igal vanemal oma last ise autoga huviringi sõidutada. Mõistlik ja ka säästlikum oleks kaasata ka teisi emasid/isasid, kelledega vaheldumisi lastele transpordi osas abiks olla. Rohkelt tuntakse huvi kitarrimängu õpetamise vastu. Tuleb tõdeda, et muusikakoolis käimine on paljudele rahaliselt võimatu. Lisaks sooviksid lapsed nn asjaarmastajateks jääda ja mitte läbida põhjalikku muusikakooli programmi. Kas tuleks mõttesse paluda siinkohal abi pillimehi, kes heas meeles noortele pillimängu õpetaksid? Leian, et ideel on pisut sära. Jätkata tuleks ka kunstiringi, tantsuringide, näiteringi tööd. Mehaanikahuvilised märkisid, et tore oleks õppida igasugust tehnika remontimist ( nt arvutid, miks mitte ka kodutehnika, mototehnika). Spordiringe puudutavas valikus oli populaarseim jalgpall. On ju meil olemas jalgpalliväljak, treener, grupp huvilisi. Ette on näidata ka suurepäraseid tulemusi võistlustelt jmt. Siiski märgiti, et soovitakse teada saada ka jalgpalli ajalugu, rohkem pallimängutehnikat ja nn taustainfot Sportmängudering, kus õpetataks erinevaid sportmänge (indiaca, rahvastepall jmt) mängima, pakuks jalgpalli kõrval samuti paljudele huvi. Kergejõustik ja korvpall ei jääks samuti huvilisteta Teada on see, et tasuta ei saa enam midagi.


Viru-Nigula Teataja 5

Viimase küsimusega soovisin teada, kui palju ollakse valmis panustama oma laste sisuka vaba aja veetmisesse. Selgus tõsiasi, et mida vähem, seda parem. Ringitööst osavõtutasu peaks jääma alla 10 euro (1 kuus). Samas oldi mitmes vastuses seda meelt, et raha ollakse valmis ka rohkem panustama kui ring pakub lapsele huvi, on sisukas ja põnev. Tsiteerin ühte vastajat:“Raha on määrav ja palju jääb seetõttu tegemata“. Ei saa vastu vaielda. Tänapäeval on mitmed põnevd ettevõtmised jäänud realiseerimata vabandusega, et pole raha. Kas kaaluti ka alternatiive? Kas püüti leida muid lahendusi? Samuti avaldati arvamust, et ülioluline on leida siiski inimene, kes tahab laste ja noortega tegeleda ning et kindlasti paraneks meie vallas seeläbi ka vaba aja veetmise võimalused. Tuleb paika panna prioriteedid. Lastes ja noortes peitub ju meie jätkusuutlikkus. Tänan veelkord kõiki vastanuid! Seisan selle eest, et kasvõi mõned ettepanekud saaksid täide viidud. Kutsun üles ka meie valla aktiivseid inimesi, kes oleksid nõus mõnda põnevat huvi- või spordiringi juhendama. Muudame ise oma laste elu põnevamaks! Vahel piisab tahtest rohkem kui rahast. Krista Leppik Vasta kooli hoolekogu esimees

VIRU-NIGULA RAHVAMAJA 2012 a OKTOOBRIKUU SÜNDMUSED 11. oktoobril kell 19.00 Kunda Klubis Kunda-Viru-Nigula näiteringi etendus: “Eeduart ja Kuningunde ehk Lood Vääna metsades” ja “Othello ehk Veneetsia maur” (H. Mikiver) Piletid: lastele ja pensionäridele 3 €, teistele 5€ 12. oktoobril kell 19.00 rahvamajas disko, pilet 3 € 13. oktoobril kell 19.00 Sõmeru klubis Sõmeru, Kunda, Haljala, Viru-Nigula taidlejate ühine hooaja avapidu 18. oktoobril kell 09.20 Viru-Nigula lasteaias lasteetendus “Merikajaka seiklus”, pilet 2 €. 24. oktoobril kell 12.00 rahvamajas lastele pannpoogipäev. Tasuta.


Viru-Nigula Teataja 6

VASTA (UVASKAETHAE, WASCHEL) ... jätkub septembri V-N Teatajas alanud ajalooline ülevaade 1900. a pidas V-Nigula Põllumeeste Selts esimest väljanäitust 3. – 5. juunini Pikaristil. Lõikasin vahtrapuust reljeefi “Kristus ja uppuja Peetrus”, panin selle näitusele. Sain ministeeriumi kiituskirja ja 5 rubla. 1902. a läksin Rakverre elama, Narva uulits 35. Talukoha rentisin Müürikule. 1907.- 1913. a rentis talukohta Aleksander Kustavi p. Aso. 1908. a. 2. veebruaril valiti mind Rakkes Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi kirjatoimetaja abiks. 19011 a 8. veebr. Suri Pada kooliõpetaja Otto Uhlberg. Viimased märkused 1917. a: “Tänavu märtsikuus suur revolutsioon Vene riigis tõi seltside asutamiseks suure vabaduse. Keiser Nikolai II sunniti troonilt lahkuma. Vangikojad tehti lahti, kõik röövlid, mõrtsukad ja poliitvangid said vabaks. Oli halb, et hävitati kõik kohtuaktid ja dokumendid nagu Tallinna ringkonnakohtu arhiividest tohutu hulk aktisid hoovi peale kokku aetud ja põlema pandud. Nikolai II troonilt lahkumise järel sääti riigivolikogu poolt volikogu liige Kerenski valitsuse ette otsa. Aga õnnetuseks oli ta liig pehme valitseja ega jõudnud õiget korda jalule seada.” Jakob Puusepp suri 22. märtsil 1925. a ja tema naine 1926. a Valgas. Paarikümne aasta pärast toimusid ühiskondlikus elus suured muutused. Aprillis 1949. a asutati Vastal kolhoos “Kangelane”, kuhu kuulus rohkesti peresid – 76. Esimeheks valiti Jagofar Muhamadiev. Vasta mõisahoone on praeguste valla piiride järgi teiste mõisate seas vanim. Mõisa juures on ilus park ja mitu tiiki, hoones on töötanud pikka aega kool. 20. saj. algusest tänaseni. 1960.-tel oli vähest aega õpetajaks Jüri Parijõe tütar Aili Erlemann (1924 – 1967), kes läks hiljem Leetu. Vastal õppis 1956 – 1963 ajaloolane, pedagoog Eduard Rajari. Kooli kauaaegseks direktoriks oli Harry Laugas, kes tähistas tänavu suvel 80. sünnipäeva. Kooli direktoriteks on olnud veel Olev Metsis ja Rein Oselin. 2010/ 2011 oli Vasta koolis 101 last, direktor Ülle Viller.

Koolimaja on restaureeritud, kool osaleb projektis “Unustatud mõisad”. Suvel on 5-6 päeval uksed avatud, õpilasgiidide poolt näidatakse ümbrust ja antakse ülevaade mõisa ajaloost. Vasta kooli aed pälvis 2011 a tunnustuse maakonna kooliaedade kategoorias. Kooli direktor ja aednik Laine Kuldner käisid presidendi vastuvõtul. Tänavune kooli juubelipidu sai alguse vana maja asukohas oleva mälestuskivi juurest. Kooliaega meenutas Vello Taremaa, kelle isa oli 1939 a seal õpetaja. Ettevõtetest asub Vasta külas Taani päritoluga puidutöötlemisfirma Flexa Eesti AS. Asutus alustas tööd augustis 1994. a võimsust on vähendatud, kuid töö kestab edasi. Arvatavasti samas paigas toimus 372 aastat tagasi teadjanaise Kongla Anne hukkamine tuleriidal. Vasta ja Iila külade vahel voolab väike Kongla. Kauni kalda peal elas kord Kivastiku talus Metsise pere. Maalehe ajakirjanik ja luulekogude autor Sulev Oll käis nooruses aeg-ajalt seal elava lelle juures ning küllap see imeline paik on kaasa aidanud tema mõttelennule ja sõnade ilule. Sealsamas käib toomingate õitsemise ajal Lembit Metsise lähikond. Kust muidu tuleb Lea luule- ja lauluridadesse nii palju lembust kui mitte sumedast suveööst ööbikute seas Kongla kaldal. “Ah, kuidas tunned kevadel pungade magusat maiku ! Mändide tumedail tüvedel niriseb kollakat vaiku ... Puude rohekaid kroone kõrgele taevasse viskub, varjude mustavaid toone üha pikemaks nihkub ... “ laulab ta kitarri saatel. Lea Metsis on Vasta küla ja koduvalla armastatud laulik. On kordi, kus ta esineb kaksikõe Malle ja tütardega. Lembitu ema Elsa Metsis tegi muuseumile kaastööd. Külast on andmeid andnud veel Alfred Rikkolas, Eliise Rätsep ja Aino Kotka, kelle ilmaennustust tuleb uskuda: “Kui Küdalahe kohiseb, siis ooda hüva ilma, aga kui Mädaruog kukkub pilli ajama, siis viskab varsti paska.” 1.jaan. 2011 oli Vastal 22 peret 47. elanikuga. 145 aastat lapsi õpetanud kool on andnud eripära ja vaimsuse oreooli ka küladele. Kus nii pikalt on tarkust ja häid mõtteid sisendatud, seal sünnib ikka head. Õpilaste- ja õpetajatevaheline suhe on muutlik. Milline ja kui suur osa on õpetajal sinu isiksuse kujunemisel ja õpetajatöö tähtsusest, saad aru hiljem. Hea õpetaja peamised tundemärgid on


Viru-Nigula Teataja 7

lihtsus aine edasiandmise- ja distsipliinihoidmise oskus, südamlikkus. (Minu 3 õde ja 4 õelast on õpetajad) Kui koolimaju ja õpetajaid poleks – mis elu see oleks ? 120 aastat tagasi, 2. sept 1892 sündis Liivakülas (Siberi) pedagoog ja kirjanik Jüri Parijõgi. 27. sept. saab 90 aastat pedagoogi ja kodu-uurija Helmut Elstroki sünnist. Me tuleme ja läheme jättes jälje lähedaste mällu. Laiemalt teatakse ja mäletatakse neid, kes omi mõtteid, tundeid ja teadmisi on avaldanud trükisõnas, maalides, muusikas või muul moel. Nendes töödes elab hing edasi rikastades järeltulijate maailma ja tegemisi.

Heili TARJAN

Vasta kooli tõsised lood Septembri " Viru-Nigula Teatajas" oli küsimus: Mis meie lastega küll lahti on? ja jäädi lootma, et koolikohustuste kõrvalt jääb lollusteks vähem aega, ehk on alevi vahel elu nüüd rahulikum, kuid koolis on alanud õppeaastal seni olnud olukord ebaturvaline. On ähvardatud vägivallaga, on varastatud vähemalt kaks mobiiltelefoni ja tagatipuks pekstud kaasõpilane selliselt läbi, et vajas kiirabi. Tean, et halvast mõtleminerääkimine-kirjutamine võimendab halba ja pidev negatiivsus ( uudistes, filmides, arvutimängudes ) pidavat vähendama lausa inimese ajumahtu, siis samas ei saa ka pead liiva alla peita ja teha nägu, et kõik on korras. Kel jaksu, lugegu kooli arengukava 2007-2010 läbi, mis on ilmselgelt vastuolus koolis toimuvale. Pöördusime abikaasaga koolivägivalla ja varastamise tõttu koolijuhtkonna poole, kust saime teada, et nende käed on lühikesed ja lastele on antud suuremad õigused kui õpetajatele. Lisaks öeldi koolikogunemisel, et ärge jätke oma asju lohakile, mis ei olnud sugugi kohane märkus, sest kehalise kasvatuse tundi minnes jäetakse kooliriided ja koolikotid aidamaja garderoobi, kus vargus ka toimus. Siit ettepanek tegeleda ennetava tegevusega ehk koolikotid kehalise tundide ajaks, mis toimuvad õues, kehalise õpetaja autosse ja kaarhallis kaarhalli saali pinkidele. Samuti söögivahetunni ajal on koolikotid järelvalveta, mistõttu tuleb kooli kodukorra 9.6 punkt üle vaadata, vast seekord julgetakse pöörduda muinsuskaitse poole, et saada luba nagide

paigaldamiseks sööklasse. Selliselt on õpilastel silm oma asjadel peal, ei pea pelgama et töövihikud kotist kaovad, sest kool ei kanna materiaalset vastutust õpilaste isiklike asjade eest. Igaks juhuks tuletan meelde, et on olemas kooli koduleht vastakool.ee , lisaks e-koolile, kust saab punkt punkti järel lugeda, mis õigused ja kohustused on õpilsel - õpetajal. Kuna kooli kodukord ega põhimäärus ning arengukava ei ole loodusseadused, siis saab neid vastavalt eluolule täiendada ja muuta ning ellu rakendada. Koolivägivald on märksa süngema ja tõsisema tagajärjega, kuid sellest järgmine kord. Eelneva loo kokkuvõtteks ning meeldetuletuseks koolijuhtkonnale ja õpetajatele on, et oma lastest hoolivad lastevanemad ei ole koolile vaenlasteks või vastutöötajateks, pigem abiväeks. Jah, musta pesu väljaspool koolipere ei pesta, kuid kui isekesti enam hästi hakkama ei saada, siis ei maksa abikäsi ära põlata. Seniks kuldse sügise jätku.

Mare Kotšin

Vastus Mare Kotšini kirjale: Septembrikuu Viru-Nigula Teataja artikli „Mis meie lastega küll lahti on?“ kommentaariks peab ütlema, et laste kasvatamine on eelkõige kodu mure. Kui laps teeb pahandusi, on olemas vanemad, kes tema eest vastutavad. Mingil põhjusel, kui laps on hakkama saanud pättusega, armastatakse küsida „Mis koolis sa käid?“, mitte aga „Kes on su vanemad ja mis on su kodune aadress?“. Väärtuspõhine kasvatus algab kodust ja lapse väärtused kujundatakse kodus. Mare Kotšin mainis oma kirjas, et Vasta Koolis on sel õppeaastal toime pandud kaks vargust. Küsime vastu, et kust sellised kindlad faktid, et telefonid on just varastatud, mitte kaotatud? Alles paar päeva tagasi, 3. oktoobril leiti taas koolimaja ees muru seest telefon, mis oli ka varastatuks kuulutatud. Samuti tulid suviste remonditööde käigus välja ühe õpilase õppematerjalid, mis olid kahjuks kapi põhja unustatud, aga samas varastatuks kuulutatud. Kui tõepoolest on tekkinud kahtlus, et miski on varastatud, tuleb vanematel otsekohe politsei poole pöörduda, mitte sildistama hakata. Koolil ei ole mingit õigust viia läbi uurimisi, läbiotsimisi ja küsitlusi, veel vähem Esitada süüdistusi, kui puuduvad kindlad faktid.


Viru-Nigula Teataja 8

Selleks on kutsutud ja ellu seatud uurimisorganid. Kirjas on ära mainitud õpilaste agressiivsus ja vägivald kaaslaste suhtes. Ühest küljest tundub see tänasel päeval paratamatus seoses rohkete arvutimängude, mis kubisevad agressiivsusest, mängimisega. Pahatihti unustatakse reaalsus ja elataksegi justkui sõjamängus, tehes kaaslastele haiget. Siinkohal peaksid eelkõige vanemad olema valvsad ning kursis oma võsukeste tegemistega. Kool ei saa tulla koju ning dikteerida, mida laps võib teha, mida mitte. Kool ei saa võtta vastutust enda peale, kui laps tuleb mängudest külge jäänud käitumismallidega ja katsetab õpitud tarkusi kaasõpilaste peal, kuna ei tee enam vahet mängul ja reaalsusel. On hea ütlemine, et „laps on oma kodu peegel“, seega on ka siin kooli käed mingil määral seotud. Loomulikult iga konkreetne kiusamise juhtum leiab oma lahenduse, mis ei ole aga ajalehe teema. Vaidleme vastu Mare Kotšini väitele, et koolis toimunud kogunemisel öeldu oma asjade hoidmise kohta, ei olnud kohane. Vastupidi! Kes siis veel, kui mitte õpilane ise, hoolitseb oma asjade olemasolu eest. Proua Kotšini väite põhjal võiks arvata, et igal õpilasel ja tema koolikotil peaks olema isiklik turvamees kõrval. Ettepanekule, et kehalise kasvatuse tunnis võiks oma väärtasjad õpetaja kätte anda, vastame, et selline süsteem on toiminud ajast aega. Iseasi kas õpilane seda võimalust kasutab, sest sundida ei saa ju kedagi. Pr Kotšin väitis, et kool ei vastuta õpilaste asjade eest. Meie vastame, et kool ei pea vastutama

õpilaste kooliväliste asjade eest. Mobiiltelefonid, sülearvutid, MP3-mängijad ei ole koolitööks tarvilikud asjad, seega ei pea kool nende turvalisuse eest vastutama. Kui õpilane kaotab ära / „varastatakse“ õppevahendid, saab need uuendada: töövihikuid on võimalik paljundada, juurde tellida jne. Idee, et sööklasse tuleks paigaldada nagid, ei ole teostatav, kuna oleks vastuolus eelkõige tervisekaitsega – taldriku kohal ei saa rippuda kellegi määrdunud koolikott. Kui on ettepanekuid koolikodukorra muutmise kohta, siis palume need teha kirjalikult, konkreetselt millise punkti kohta, enne 07. novembrit k.a-l, sest siis toimub lastevanemate üldkoosolek, kus tuleb ettepanekud kõigiga koos läbi arutada. 2007.-2010. aasta arengukava järgi me enam ei ela – meil on uus arengukava, ja see oleks lausa kohustuslik kõikidel lapsevanematel läbi lugeda. Lapsevanem M. Kotšin lõpetas oma kirja mõttega, et musta pesu väljaspool kool ei pesta. Küsime vastu, et miks ta seda siis ikkagi teeb. Koostööst ei ole me kunagi ära öelnud, küll aga ei saa me leppida kooli vastu töötamisega. 07. novembril k.a-l toimub Vasta Kooli saalis lastevanemate üldkoosolek. Täpsem info saadetakse igaühele koju. Lugupidamisega Vasta Kooli juhtkond

KÄIDUD TEE 12. aug. 1961 – 12. aug. 2011 Kui saatus meid kokku kord viis veel meenutan ikka neid aegu ei teadnud ma seda, kes olid sa siis, kuid tean, kes oled sa praegu Ei möödunud aastaid me tagasi saa kuid mälestus hoiab neid ikka poisiohtu siis olin veel ma sina aga alles veel plika Koos käidud tee on olnud meil pikk sinna jäänud on head ja halba kestku ta veel või igavik ei sind mina iial salga Eino PUHILAS


VNT oktoober 2012