Page 1

Hind 0,2 € Puu toetub juurtele, inimene oma minevikule

Viru-Nigula Muuseum alustas uut hooaega laadapäeval, 11. mail, kahe uue näitusega. Vasta ohtlike jäätmete varumispunkti on aegade jooksul sattunud palju põnevat. Seekordne näitus tutvustab just sealt leitud ja tallele pandud raadioid. Kindlasti on avastamisrõõmu, kui külastaja leiab näituseriiulilt oma kunagise kaaslase. Viru-Nigula Hariduse Selts korraldas käesoleva aasta algul koolituse “Vana aja puutöö“. Koolituse raames said osalejad rassida metsatööl 1930-ndate aastate stiilis, külastada Avinurme elulaadikeskust, punuda laastukorve, ning aprillis kahel nädalavahetusel õppida vitspunutiste valmistamist. Usinamate punujate töid on võimalik vaadata näitusel Tõllakuuris koos Selja Küla Seltsi liikmete valmistatud lapitekkidega. Lisaks uutele näitustele on värskema ilme saanud ka püsiekspositsioon, mis pidevalt täieneb. Siinkohal tänan väga kõiki talguhunte, kes 3. mail Viru-Nigula valla ja Viru-Nigula Hariduse Seltsi ühistel talgutel aitasid korrastada muuseumi ning selle ümbrust. Eriline tänu Eha Samelile ja Helju Noormaale, kes vanu raadioid läikima lüüa aitasid, ning

nr 05 (174) mai 2013 Ene Ehrenpreisile ja Andres Lepikule abi eest muuseumitubade ümberpaigutamisel. Sel suvel on kavas avada veel üks nätus – sedakorda siis muuseumi keldris- erinevatest püünistest. Seoses sellega kutsun üles kodudes ringi vaatama ning väljapaneku tarbeks muuseumi tooma põnevaid hiirelõkse, rotilõkse, erinevaid püüniseid. Samuti on oodatud teemasse puutuvad lõbusad lood ja mälestused kunagistest püügitehnikatest. Infot saada ja jagada saab telefonil 5098265 ja elektronposti aadressil pillekajar@hot.ee. Raadiote näitus on avatud muuseumi saalis, vitspunutiste ja lapitekkide väljapanek tõllakuuris. Toredate kohtumisteni Viru-Nigula Muuseumis! Tekst ja foto: Pille Kajar


Viru-Nigula Teataja 2

VALLAVALITSUSES 4. aprillil Katastriüksuse jagamine, sihtotstarbe määramine ja katastriüksuse nime muutmine Nõustuda Veikko Võsule kuuluva Ületee katastriüksusest (kat. tunnus 90201:001:0226) kahe eraldi katastriüksuse moodustamisega. Moodustada Ületee katastriüksus suurusega 26,59 ha, maa sihtotstsrve maatulundusmaa. Moodustada Rahumäe katastriüksus suurusega 3,04 ha, sihtotstarve elamumaa. Maatükid asuvad Ojakülas. Maa munitsipaliseerimisel katastriüksuse piiride, pindala ja maksustamishinna kinnitamine, koha-aadressi ja sihtotstarbe määramine. Kinnitada Lautri katastriüksuse piirid ja pindala: asukoht Mahu küla, pindala 3,7 ha, sihtotstarve üldkasutatav maa, maksustamishind 9593 €. Projekteerimistingimuste saamise taotluse läbivaatamine Väljastada Viru-Nigula Vallavalitsusele projekteerimistingimused Viru-Nigula aleviku kaugküttevõrgu renoveerimise ehitusprojekti koostamiseks Viru-Nigula alevikus.

Projekteerimistingimused väljastada Viru-Nigula Vallavalitsuse nimele. Täiendava sotsiaaltoetuse maksmine Maksta avaldajale täiendavat sotsiaaltoetust bussipiletite eest.

22. aprillil Toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine Maksta toimetulekutoetust 974,07 € eest 9-le avaldajale. * * * Maksta täiendavat sotsiaaltoetust vastavalt esitatud avaldustele 124. 14€ eest kuuele avaldajale. * * * Ei rahuldatud ühte avaldust põhjusel, et avaldaja ei ole madala sissetulekuga. MTÜ Virumaa Poistekoori avaldus Vastavalt Eesti Kultuurkapitaliga sõlmitud sihtstipendiumi lepingule, kanda MTÜ Virumaa Poistekoori arvelduskontole 200 €. 12. – 18. juunini 2013 toimub Krakowis rahvusvaheline konkurss/ festival. Hajaasustuse veeprogrammi III vooru toetuse kasutamise aruande kinnitamine (Gerd Mölder) Kinnitada taotleja Gerd Mölder´i toetuse kasutamise aruanne, registreeritud

16.04.2013. a, projekti maksumus 4981,27 €, toetuse summa 3320,91 €. Töölepingu lõpetamine Lõpetada Viru-Nigula Koduloomuuseumi juhatajaga tööleping 16. aprillist 2013 vastavalt esitatud avaldusele. Alus: Töölepingu seadus § 79 Ehitusloa väljastamine Anda välja ehitusluba OÜ Elektrilevile Kuuseneeme mü elektriliitumiseks Mahu külas. Ehitusluba väljastada OÜ Elektrilevi nimele. Kasutuslubade väljastamine Väljastada kasutusload alljärgnevatele ehitistele: 1. Tuulik T-1 ( eh. registri kood: 220600171) 2. Tuulik T-2 ( eh. registri kood: 220600174) 3. Tuulik T-3 (eh. registri kood: 220600175) 4. Tuuliku T-1 juurdepääsutee 5. Tuulikute T-2 ja T-3 juurdepääsutee 6. Tuulik T-1 montaažiplats 7. Tuulik T-2 montaažiplats 8. Tuulik T-3 montaažiplats 9. Ojaküla tuulepargi 6 kV ja kiudoptilised ühenduskaablid. Kasutusload väljastada Oceanside OÜ (reg. kood 11087990) nimele.


Viru-Nigula Teataja 3

AASUKALDA ilisem küla, asub Viru-Nigula ja Tüükri vahel, kuulus omal ajal Vasta mõisale. Küla on moodustunud Tüükri karjamõisa maadel asunud asundustaludest koosneva Aasukalda ja Vasta mõisast 1907. a. ostetud Kalda küla põlistalude liitmisel. Kalda talud olid Lassi, Lassi-Uuetoa, Aso, Linnamäe, Koila. Poolitamise teel pärijate vahel tuli 1921. a üks talukoht juurde, kiriku maadest eraldati Jõekalda talu ning valdade reformiga liideti Kalda külale veel kaks Vanaveski talu (Alumine ja Ülemine), mis varem kuulusid Pada külasse. Kokku jäi Aasukaldasse 10 talu. Jõekalda talu krundil Vanaveski kaldal asus Vennastekoguduse palvemaja. Kohalikus kõnepruugis nimetati seda hooneks. Leopold Uhlbergi mälestustes tegutses palvemaja tavaliselt peale kirikut, vahel ka vara hommikul. Lugejaks oli mõni auväärne peremees või “vend”, kas siis kohalik või kaugemalt. Praost Hunnius olnud Vennastekogudusele vaenulik, õpetaja Krause seevastu käis ka ise seal teenistust pidamas. Maja oli ühekordne ümarpalkidest lihtne hoone, ühes otsas palveruum, teises majahoidja korter. Hoone tegutses ka vaestemajana. Seal elas alaliselt kaks vanemat naist, kes elatasid end käsitööga ja said vallast abi. Suurte pühade ajal viidi taludest neile paremat toitu. Ühte neist naistest kutsuti Hoone Maarjaks. 1930.-tel viidi laguneva palvela palgid ViruNigulasse ja ehitati uuesti üles (Telliskivi ja Kalmuse vahel). Hiljem kolhoos kohaldas maja korteriteks. 1985. a jaanuaris põles hoone täielikult maha. Vanaveski talude kohal asusid Pada mõisale kuulunud jahuveskid (Alt- ja Pealtveskid). Kalda küla rehielamud on rekonstrueerituna mõnes talus kasutusel veel praegugi. Mõlema küla talukrunte piirasid kiviaiad. Karjamaad asusid jõe luhaniitudel, mis iga-aastase suurvee ajal olid üle ujutatud. Rahvas nimetas neid aasudeks.

H

Aasukaldas on laialt levinud hulgalehine lupiin, millest kolhoosi ajal tehti haljassilo. Küla maadel Tallinn-Narva maanteest põhja poole asub nn Viikingiasula. Muinasala ulatus lõuna suunas Pada I linnamäeni. Väljakaevamistel on leitud 8. – 10. saj. pärit elamukohti ja ahjusäilmeid. Külas on 3 kivikalmet ja ka kultusekive. Aasukalda üheks kauniks paigaks on sügav org Vanaveskil, mille tee ääres laiutab võimas looduskaitsealune mänd, tema all on silt “Padaoru mänd” (mis tegelikult asub Padaorus). Siin loobib teele turris käbisid ikka Vanaveski kaunitar. Aasukaldas olid nii jahu- kui lauaveski. Mitte kumbki pole säilinud, viimase veskiomaniku pere küüditati 1949. a. Tagasi tulles neid enam kodutallu elama ei lubatud. Algul asus seal 1948. aastal loodud kolhoosi “Bolševik” kontor (esimees Jakob Linde), hiljem erinevad üürnikud. Kui ma õigesti aru sain, siis oli see talu kunagi (1892 – 1902) Vasta kauaaegse õpetaja Jakob Puusepa valduses. Enne teist ilmasõda oli ümbruskonna peopaigaks Aso (Aasu) talu jõekäär. Suviti oli seal 4 – 5 pidu, milliseid korraldasid V-Nigula vabatahtlik Tuletõrje- ja Maanaiste Selts. Mängis orkester, tehti näitemängu, naised valmistasid peale muude hõrgutiste ka jäätist. Kõrgete kallaste kohal hõljus köistee turnimiseks. Käisid külalisesinejad, näiteks 1934. a Eesti Vabakunsti Rändtrupp maailmameistri Saul Hallopiga (pildil). Koosseisus olid veel žonglöör, mustkunstnik, universaalartist ja assistent.


Viru-Nigula Teataja 4

Pidude organiseerijad asusid üleval Asu talus (Lass, praegu Samel), kus perenaiseks oli aktiivne Maanaiste Seltsi liige Liisa Lass. Selles talus valmistati suupisteid ja majutati külalisi. Liisa oli lugupeetud inimene, hea suhtleja ja oodatud pulmades-varrudel. Tolleaegsed saksad – pastor, köster, apteeker jne, olid sagedased vihtlejad Asu saunas. Pärast aeti juttu samovarist teed juues. Rahvainimene oli ka Maali Viller, kupulaskja Vanaveski talust. Ta käis Pada, Härjapea, Aru, Toomiku, Aasukalda külades haigeid ravimas. Teda nähti sageli teedel arstiriistade kott seljas. Maali oli kirikus eeslauljaks kuni oreli saamiseni. Tal oli seal kohe omaette pink, kus ta igal pühapäeval istus. Tema poja- ja tütretütar õppisid arstideks, tütrepoeg aga päris vanaema muusikaande ja laulis Estonia teatris. Aasukaldas oli igal perel oma tuttav “saaremees”, kellega kaubeldi. Tütarsaarelt pärit kareda häälega Johannes Sürjela oli Lassi pere “sepra”. 1939. a sügisel käidi viimast korda, sest nad pidid mujale kolima. Sürjelad läksid Soome läänerannikule. Mustveest käis kala toomas kaupmees, keda kutsuti Timoskaks. Vahel oli tal kaasas naine Eliska. (pildil). Siin ja ümbruse külades müüsid nad sudakat (koha) ja ahvenat

Asu talus olid kaubitsejad lausa majasõbrad ja oodatud ööbijad. Eliska magas sohval, Timoska sohva ees maas kotil. Alates 1965. aastast korraldas spordiselts “Kalev” Aseri Spordiklubi motosektsioon

Padaorus Matti Napa (05.05. 1938 – 05.05. 1964) mälestusvõistlusi. Motokrossis osalejaid oli ka välismaalt. 1970-tel rajati Vanaveskile krossibaas koos kohtunike paviljoniga ja sellest ajast hakkasid maikuus võistlused toimuma siin. Meie meestest on krossi sõitnud Vello Kupp Jakob Sistokiga, Vello ja Lembit Rootsid, Arne Gordejev, Arvo Noormaa, Kalju Venski. Julgeid krossimehi oli teisigi, keda ma ei tea. Hilisemad tublid motosportlased on Gert Gordejev ja Keit Kivaste. Kõik see lõppes koos paviljoni lammutamisega paarkümmend aastat tagasi taasiseseisvumisega kaasnevate muudatuste tõttu. Aasukalda Linnamäe talust pärit Takjaste järeltulijad Jüri Takjas ja Peep Pihlak on muusikud Rakveres. Käesoleva aasta 20. veebr. otsustas Rakvere Linnavalitsus anda linna teenetemärgi “Rakvere Kroonimärk” kolmele tegusale inimesele. Üks neist oli Rakvere Muusikakooli õpetaja, professionaalne pillimees ja orkestrite looja Jüri Takjas. Teine autasustatu oli meie vallas, Padaorus elav Rakvere korvpalliklubi “Tarvas” peatreener Andres Sõber. Vanaveski talust pärit Vilude järeltulijad on korduvalt esinenud Viru-Nigula kirikus. Meie kirikus on juhtunud ka igasuguseid asju. 1900. a suvisel ajal muldas Vanaveski sulane Musteni Toomas kartuleid. Lõunatunniks pani ta parmude ja palavuse käes vaevleva hobuse põllupeenrale sööma. Kui mees tagasi tuli, oli loom kadunud. See oli laupäevane päev. Et pühapäeval peeti esimene jumalateenistus sakstele, siis oli õpetaja Hunnius käskinud kirikut hästi õhutada. Varju otsinud hobune oli jõudnud Nigula vahele kirikaeda ja sealt astunud läbi avatud uste pühakoja müüride jahedusse. Vahepeal pandi kirikuuksed kinni. Küla mehed otsisid hobust igalt poolt – mitte kusagil ! Õhtul kuulsid kõrval elavad Voibergid kirikus kolinat ja trampimist. Kirik kajas vastu, kabjarauad kõlksusid kivipõrandal. Kohale tuli teisigi naabreid. “Mida vaim voib sial olla ?” Mindi õpetajahärralt küsima.


Viru-Nigula Teataja 5

Hunnius tuli, kõik kuulatasid ukse taga. Siis õpetaja teatas, et kurat on kirikusse läinud. Ta läks oma tuppa tagasi, tuli uuesti talaaris ja piibel käes. Kutsus veel köstri ja käskis teda kui vanemat meest ees minna. Uks keerati lukust lahti ja ei saanud kaugemale minnagi, sest Vanaveski tubli künniloom tuli puhanult vastu. Hiljem pandi õhutamise ajaks varbsein ukse ette. (Selle loo jutustas Marie Kõrvek). Aasukalda mäeveerul elas Pauliine Tauer (1891 – 1989), ladusa jutuga murdekeeletundja, kes pea 30 aastat tagasi rääkis veel meie esivanemate “kova kanget pohjaranna kielt” “Mina kudusin angerja rüsade maa-aedasi. Kakskümmend viis silma korge, viis ja rohkem sülda pikk. Niit oli kaluse ümber, käbiga kuoti kaluse piale. Rüsa kered olid tihist tehtud . Luogad olid puust. Kui paulule sai panna siis mina paulutasin. Kaks nielu oli. Angerjas läks jo savaga ies menema. Tagurpidi ta tagasi ei osand tulla. Nenast oli ta õrn, nenast sai täda tappada ... “. (Pauliinet intervjueeris Helmut Elstrok). Pauli poeg Julius on pärinud emalt sorava jutuoskuse. Tema teise poja poeg Kalev Tauer samast külast omab lüpsikarja “Aasukalda

Ida päästekeskus annab nõu, kuidas teha lõket ja ohutult grillida ätte on jõudnud kevadine aeg, mil inimesed asuvad oma koduümbrust korrastama, süüdatakse lõkked ja talvekorterisse viidud grillid tuuakse välja. Lõkke tegemisel on tähtis, et tuleb täita kõiki ohutusnõudeid: piirata lõkkease mittesüttiva pinnasega, hoida käepärast esmased kustutusvahendid ning lõket valvata. Järelevalveta jäetud kustutamata lõkkest saab sageli alguse ulatuslik kulu- või metsapõleng, mida päästjatel tuleb kustutada tunde, päevi või halvemal juhul nädalaid. Täiesti ohutut tuletegemist ei ole olemas ning seetõttu tuleb alati valvas olla ja hoida tulel silm peal. Ainult nii saab õnnetuse juhtudes ise põlengu kiirelt ära kustutada ning suurem kahju jääb tekkimata.

K

Farm OÜ”, kus on 50 lehma ja ca 30 noorlooma. Vanaveski kõrged kaldad on talvel rõõmupaigaks, kus saab teha pika liu ja vastlasõitu. Veidi üle 20. aasta tagasi toimusid suvel, all jõe ääres idapoolsel platsil jaanipeod köieveo, kotijooksu ja igasuguste trikkidega. 2010. a aprillis oli siin suurvee üleujutus nii, et silm silda ei seletanud. 2011 a oli külas 25 elanikku, peresid kümmekond. Muuseumile andsid külast andmeid Enn Samel, Pauliine Tauer, Ennu tütred Urve ja Eha tõid tänuväärset lisateavet. Nende vend Nigulas Samel on Tallinna Tehnikaülikooli professor. Samelite talukoht on olnud konkursi “Kaunis kodu” võitja ja alati heakorrastatud. Aasukalda tegid eripäraseks veskid, palvemaja, motokross. Siiani on ajatuultes püsima jäänud vana kaitsealune mänd. Üle kõige neist on aga emotsionaalses mõttes Vanaveski org, mis (kes) meelitab suveööl jõeudus suplevate haldjate, toomeõite uimas hõiskavate ööbikute ja kukulindudega kohale romantikuid. See aeg on käes. Kasutatud E. Rajari “Omane ja armas” Heili TARJAN Ohutu lõkke tegemine Enne lõkke tegemist soovitame uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib. Lõket tohib teha ainult nõrga tuulega ning ohutus kauguses metsast ja hoonetest, sealhulgas küttevõi põlevmaterjali hoiukohtadest. Lahtist tuld ei tohi teha, kui tuule kiirus ületab 5,4 meetrit sekundis. Ohutu kaugus väikese, alla meetrise läbimõõduga lõkke puhul on vähemalt 8 meetrit hoonetest ja 10 meetrit metsast. Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta, isegi mitte hetkeks, laske sel lõpuni põleda, kustutage veega

või summutage näiteks liivaga. Ohutu grillimine Soojad kevadilmad on meelitanud inimesi ka õue, et oma grillid taaskord üles seada. Liha grillides või näiteks kala suitsutades tuleb samuti tähelepanelik olla, et lõbusast


Viru-Nigula Teataja 6

Ajaviitmisest midagi tõsisemat välja ei kujuneks. Põlevat grilli, suitsuahju või lõket ei tohiks mitte mingil juhul jätta järelevalveta – see on tuleohutusnõuete rikkumine, lõke ja grill tuleb enne lahkumist hoolikalt kustutada. Grillimisel on nõutud kaugus hoonest eelvalmistatud söe puhul 2 meetrit, aga ise sütt põletades 5 meetrit. Lõkketegemise reegleid ja tuleohutusnõudeid tuleb kindlasti järgida – nende rikkujat saab karistada kuni 800-eurose trahviga. Juriidilise isiku puhul on trahvisuuruseks isegi kuni 3200 eurot.

Gustv Lokotari V mälestusvõistlused Tänavused vallapäevad avasid laskesportlased, kes juba viiendat aastat järjest mälestavad valla läbi aegade parimat spordimeest, laskuritmaailmameistrit, Gustav Lokotari, mälestusvõistlusega. Laupäeva, 6.mai, hommikul kogunesid Rutja lasketiiru üheksa laskuritekvartetti, kes kõik elukoha või tegevuse kaudu Viru-Nigula vallaga seotud. Võistlust oli korraldamas Kaitseliidu Viru maleva instruktor Alger Nurk, ilm oli korraldajate poolt tellitud suurepärane. Meeldivalt arvuka võistlejaskonna seas olid naiskodukaitsjad, koolinoored, head naabrid KL Kalvi rühmast, moto- ja jahimehed ning spordiklubi. Väljakutsujaks oli kohalik Kaitseliidu rühm koguni kolme võistkonnaga. Vallavalitsus oli parimatele välja pannud medalid ja auhinnad. Võisteldi harjutuses 3x10 lasku kolmest asendist. Taas rõõmustasid laskurid korraldajaid suurepäraste tulemusega, alla KL I Küti-

Lõkke tegemisel ja grillimisel tuleb valvata ning loomulikult viimane kustutab tule! Rohkem infot tuleohutusnõuete kohta saate päästeala infotelefonilt 1524 või Päästeameti kodulehelt www.rescue.ee/303. Merit KALJUS Päästeamet Ida päästekeskuse pressiesindaja Tel 339 1912 Päringud: Mob 533 08 795

klassi medaleid välja ei jagatud. Kolm parimat olid kaitseliitlased Andres Aarik, Jaak Lepik ja Raul Järvi. Meeskondliku võidu võttis taas KL ViruNigula rühma I võistkond, edestades Viru-Nigula Jahtkonda ja motoklubi Maholm. Parima tulemuse eest osaharjutuses 10 lasku lamades hoolitses V.-N. Spordiklubi esindaja Kalle Selder (Rühmaülema karikas), parim noor oli Avo-Karlis Laineste, parim naislaskur oli Marit Laast. Kuna toimunu oli juba viies võistlus, on siinkohal hea meel tänada inimesi, kelle kaasabil kõik suured ja pisemad korraldusmured on lahenduse saanud. Täname Ervins Veitsursit ja Raido Tettot vallavalitsusest, Tiia Järvet spordiklubist, Alger Nurka ja Andres Lepikut Kaitseliidust. Suur tänu Kaitseliidu Viru malevale, kus meile võistluseks vahendeid ei keelata. Täname kõikide võistkondade kokkupanijaid ja esindajaid, täname kõiki tublisid võistlejaid. Jätkugu teil ikka tahtmist ja jaksu laskesporti au sees hoida, meie oma Ilmameister on seda väärt. Tekst Jaak Lepik, foto Kalev Lepik


Viru-Nigula Teataja 7

Esmakordselt on võimalik kõiki pindalatoetusi taotleda e-PRIAs Mai alguses jõuab kätte 2013. aasta pindalatoetuste taotlusperiood ja seega on taas käes viimane aeg hakata mõtlema pindalatoetuste taotlemise peale. Juba alates 2008. aastast on olnud pindalatoetuste taotlejatel võimalik toetustaotlus esitada e-PRIA portaali vahendusel, kuid käesoleva aastani oli poollooduslike koosluste hooldamise toetuse taotlejatel vaja enda koosluste kaardid Keskkonnaametiga kooskõlastada paberkujul ja seetõttu ei olnud neil võimalik kõiki vajalikke vorme e-PRIA kaudu esitada. Aprilli algusest on e-PRIA kasutajatele avatud uus teenus „Minu niidud“, mis on mõeldud just poollooduslike koosluste alade aastaringseks haldamiseks ja elektrooniliseks kooskõlastamiseks Keskkonnaametiga.

alates 1. aprillist ja alade e-PRIAsse joonistamine ning nende haldamine on võimalik aastaringselt. Kui teil on palju põlde, võtab esimesel korral põldude joonistamine kindlasti rohkem aega, kuid edaspidiseks jäävad põldude piirid e-PRIAsse alles ning tulevatel aastatel piisab teil vaid vahepeal tekkinud muudatuste sisseviimisest. Tutvuge kindlasti ka „Minu põllud“ ja „Minu niidud“ teenuste videojuhenditega, mis juhatavad teid samm-sammult läbi e-teenuse ja aitavad saada ülevaate teenusest juba enne e-PRIAsse sisenemist. Juhendid on leitavad PRIA kodulehel aadressil www.pria.ee/et/ePRIA/Juhendid ning ePRIAs vastava teenuse juures. e-PRIA kasutamine

PLK toetuse taotlemine muutus mugavamaks Nii käesolevaks aastaks valminud teenus „Minu niidud“, kui e-PRIA teenus nimega „Minu põllud“ on avatud aastaringselt ja seal on võimalik enda maa-alasid digitaalselt e-PRIAsse joonistada kas või ööpäev läbi. Teenuste ülesehitus ja loogika on sarnased. Kahe teenuse erinevuseks ongi eelkõige see, et kui muude pindalatoetuste puhul on tarvis vaid põllud digitaalselt süsteemi sisestada ja taotlusperioodil taotlusele lisada, siis poollooduslike koosluste hooldamise toetuse (PLK) taotlemisel tuleb taotlusalused alad enne toetuse taotlemist kooskõlastada ka Keskkonnaametiga. „Minu niidud“ teenuse puhul ongi tegemist kahe ametkonna ühise e-teenusega, kus kinnitamist vajavad alad jõuavad läbi eteenuse automaatselt kooskõlastamisele ja need on pärast kinnituse saamist võimalik ka samast kohast taotlusele lisada.

e-PRIA teenuste kasutamiseks tuleb teil esmalt saada e-PRIA kliendiks. Eraisikul piisab selleks ID-kaardiga, Mobiil-IDga või pangaparoolidega ePRIAsse sisse logimisest. Kohe kuvatakse teile ePRIA kasutamise leping, mis tuleb pärast läbilugemist lihtsalt kinnitada ja oletegi e-PRIA kasutaja. Juriidilistel isikutel sõltub e-PRIA kaudu lepingu sõlmimise võimalus sellest, kas lepingut sõlmida sooviv inimene on kantud äriregistri B kaardile või mitte. e-PRIA kasutamise lepingu sõlmimise kohta leiate rohkem infot PRIA kodulehelt aadressil www.pria.ee/et/ePRIA/Leping. Kui soovite põldude joonistamisel juhendamist, siis pöörduge julgesti meie teenindusbüroodesse. Probleemide korral helistage PRIA pindalatoetuste infotelefonil 7377 679 või pöörduge e-posti aadressil info@pria.ee.

Valmistuge taotlusperioodiks juba praegu Enda poollooduslike koosluste alasid on klientidel võimalik Keskkonnaametile kinnitamiseks saata

Head e-PRIA kasutamist! Siret Varblane Teabeosakonna peaspetsialist


Viru-Nigula Teataja 8

Aprillikuu spordist 7. aprillil võistlesid Kalev Pagar, Tiit Järve ja Ervins Veitsurs Koerus ESVL 2013- lauamängude mitmevõistluses, kuhu kuuluvad male, kabe, lauatennis ja koroona. Üldse osales 38 võistlejat kaheksast maakonnast.Meie võistlejatele oma vanuseklassis 6, 7 ja 8 koht. * * * Viru-Nigula VI karikasari Novus- koroonas lõppes meie valda sissekirjutatud Heinar Vallaste võiduga.Teisele kohale jäi Raivo Ruberg ja kolmandaks mängis Tauno Jõgiste Rakverest. * * * Viru-Nigulas toimusid Lääne-Virumaa meistrivõistlused lauatennises, kus osales 16 mängijat meilt ja võideti 10 medalit.Tütarlaste klassis sai II koha Renate Johanson. Noormehed 2002 ja nooremad klassis võitis CarlHenrig Järvepere II koha, järgnesid Vasta koolist Dmitri Kuznetsov, Andris Tauer, Olger Tauer ja Mairon Nukk. Noormehed 1996 ja nooremad klassis jäi Reimo Luhaste 7-ks ja Hendrik Peek 8-ks. Meesteklassi näitas Pekka Laidinen, saavutades kuldmedali. Naispaaride kolmandaks mängisid meie õpetaja Anu Laidinen ja Ljudmilla Russakova. Meespaarismängudes võidutsesid Pekka Laidinen ja Kristjan Saluvee Kadrinast. Segapaarismägude hõbedased medalid said Anu Laidinen-Pekka Laidinen. * * * Viru-Nigula VIII karikasari lauatennises sai lõppakordi 14.aprillil.Osalejaid oli 31. Üldse kokku osales 70 võistlejat.Meie Vasta Kooli parima mängija tiitli sai Carl-Henrig Järvepere, II koht Reimo Luhaste ja III Dmitri Kuznetsov . Parim Viru -Nigula mängija: Tiit Järve, II koht Ervins Veitsurs ja kolmas Ain Tiivas. Üldkokkuvõttes saavutas AS Eesti Flexa tööline Juris Kalninš juba teist hooaega esikoha. Kõige noorem osaleja oli 6-aastane Olger Tauer.

Tiia-Haida Järve

Viru-Nigula Vallavalitsus teatab: 15. mail kell 14.00 toimub Viru-Nigula Vallavalitsuses ( Kirikaia 2, Viru-Nigula) Kaasiku kinnistu detailplaneeringu avalik arutelu. Kaasiku kinnistu ( 90202:006:0184) asub Mahu külas, suurus 5,09 ha. Eesmärk: maaüksuse 4. krundiks jagamine, uute sihtotstarvete määramine (elamumaa/ ärimaa), ehitusõiguse, tehnovõrkude paigutuse ja olulisemate arhitektuursete tingimuste määramine. DP lubab kolmele krundile ehitada eluhooned kõrvalhoonetega, ühele krundile majutushoone ja abihooned. Detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut.

Pensionäride Klubi “Maarjahein” õnnitleb maikuus: LAINE SAAREMÄGI – 83 TIIA-HAIDA JÄRVE – 65 Palju õnne !

24. mail kell 18.00 Viru-Nigula rahvamajas suur Hooajalõpu Kevadkontsert Turvalised tehingud metsa- ja põllumaaga Maaturg.ee Info: 53 44 36 10 - Mirko Metsaoru 50 82 796 – Urme Raadik vaata ka: www.maaturg.ee

Viru-Nigula Teataja * väljaandja Viru-Nigula Vallavalitsus * toimetab Marit Laast * info 32 29 631

VNT mai 2013  

Viru-Nigula Teataja maikuu 2013

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you