Issuu on Google+

Hind 0,2 €

nr 06 (175) juuni 2013

Suuremad toetused enim abi vajavatele ning lasterikastele peredele

E

elolev suvi toob endaga olulise muudatuse peretoetuste maksmises. Seni on peretoetused olnud universaalsed, kõigile lastega peredele ühtemoodi. Juulikuust hakkavad saama lisatoetust need pered, kes kõige enam abi vajavad ehk madalama sissetulekuga pered. Lisaks hakkavad märgatavalt suuremat toetust saama pered, kus kasvab kolm või enam last. Kinnitan, et ükski praegune toetus ära ei kao. Ees seisavad aga suured muudatused ning seepärast viiakse lastetoetuste reform läbi kahes osas. Selle aasta 1. juulist tõuseb allpool suhtelist vaesuspiiri elavatel peredel esimese ja teise lapse toetus 28,77 euroni ja kõigil kolme või enama lapsega peredel 76,72 euroni lapse kohta. 1. jaanuarist 2015 on enim abivajavate laste toetused praegusega võrreldes tõusnud kahekordseks – näiteks maksab riik siis kahe lapsega perele lapse kohta toetust ligi 38,36 eurot. Väga oluline on ka see, et täiendavaid toetusi ei arvestata toimetulekutoetuse määramisel pere sissetuleku sisse. Lastetoetuste reformiga tähtsustame eriti neid peresid, kus kasvab kolm või enam last. Kui praegu on alates kolmandast lapsest toetus 57,54 eurot lapse kohta, siis alates 1. juulist tõuseb see kahe lapsetoetuse määra ehk 19,18 euro võrra 76,72 euroni kuus. Kui reform on täielikult rakendunud 2015. aastal, suureneb kolmanda ja enama lapse toetus 95,9 euroni kuus. Alates kolmandast lapsest tõusvat lastetoetust eraldi taotlema ei pea, see suureneb automaatselt. Kui perre sünnib korraga kolm või veelgi suurem arv

Foto: Delfi lapsi, toetame sellist erakordset sündmust alates 1. juulist praeguse 320 euro asemel 1000 euroga lapse kohta. Seega kolmikute sünnitoetus hakkab olema 3000 eurot, nelikutel 4000 eurot jne. Vajaduspõhise toetuse taotlemisest Vajaduspõhiseid peretoetusi hakkavad määrama elukohajärgsed kohalikud omavalitsused ning neile tuleb ka vastav taotlus esitada. On sümboolne, et vajaduspõhist peretoetust saab taotlema hakata juba 1. juunist ehk alates lastekaitsepäevast. Valitsus otsustas hiljuti laiendada toetuse saajate ringi ning vajaduspõhise peretoetuse saajate ringi lisanduvad edaspidi kõik toimetulekutoetust saavad lastega peredel. Korraga määratakse toetus kolmeks kuuks ning toetust hakatakse välja maksma alates 1. juulist. Vajaduspõhist peretoetust saavad taotleda pered, kus kasvab vähemalt üks laps ning perekonna sissetulek jääb allapoole suhtelist vaesuspiiri. Sel aastal on selleks piiriks perekonna esimese liikme kohta 280 eurot kuus. Iga teise ja järgmise vähemalt 14-aastase pereliikme kohta on see 140 eurot ning alla 14-aastase pereliikme kohta 84


Viru-Nigula Teataja 2

eurot kuus. Vajaduspõhise toetusega lisandub ühe lapsega perele sel aastal 9,59 eurot kuus, mis 2015. aastaks kasvab 19,18 euroni. Näiteks neljaliikmelise perekonna puhul, kus on kaks täiskasvanut, üks 15-aastane laps ning üks 10aastane laps, on sissetulekupiiriks 2013. aastal 644 eurot. Seega on sellise koosseisuga neljaliikmelisel perekonnal 2013. aastal õigus juhul, kui perekonna keskmine netosissetulek taotlemisele eelneval kolmel kuul on olnud väiksem kui 644 eurot kuus. Paar olulist muutust veel Eesti perekonnad on aja jooksul muutunud ning neid muutusi arvestab ka käimasolev reform. Nimelt saab peretoetust taotleda ka last kasvatava vanema abikaasa. Eestis on üha rohkem kärgperesid, kus abielus olevatel vanematel on ühiste laste kõrval lapsed varasematest kooseludest. Nüüd tekib võimalus vormistada üks vanematest peretoetuste saajaks, mis võimaldab lapsed peres kokku liita. See omakorda annab

VALLAVALITSUSES 13. mail Ehituslubade väljastamised Anda välja ehitusluba ViruNigula Vallavalitsusele kergliiklustee ehitamiseks Viru-Nigula alevikus ja Vasta külas. * * * Anda välja ehitusluba ViruNigula Vallavalitsusele kaugküttevõrgu rekonstrueerimiseks ViruNigula alevikus. * * * Anda välja ehitusluba Anne Herm´ile majandushoone rekonstrueerimiseks elamuks Pada külas, Viljapuuaia maaüksusel. * * * Anda välja ehitusluba Voldemar Zaidullinile kuurkõrvalhoone ehitamiseks

õiguse saada suuremat lapsetoetust alates kolmandast lapsest peres või lapsehooldustasu 3– 8-aastaste laste eest. Igal suvel on paljud pered silmitsi olnud murega, et nende 16aastastele ja vanematele lastele, kes on põhikooli lõpetanud, on lastetoetusi makstud tagantjärele siis, kui sügisel on koolist tulnud kinnitus, et laps ikka edasi õpib. Nüüd jõustub erisäte, mille kohaselt makstakse peretoetusi edasi ka suvekuude (juuli ja augusti) eest. See peaks tooma suuremat rahu paljudele peredele. Täpsemat infot reformi kohta jagavad kohaliku omavalitsuse töötajad, kes teavad muudatusi detailsemalt, ning lähiajal avame kodulehe www.lastetoetused.ee. Sellelt lehelt leiab ka oma pere vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri välja arvutamiseks sissetulekupiiri kalkulaatori.

Taavi Rõivas, sotsiaalminister

Aasukalda külas, Männi maaüksusel. Projekteerimistingimuste saamise taotluse läbivaatamine Väljastada Tõnis Talimaale projekteerimistingimused elamu ehitusprojekti koostamiseks Mahu külas, Männisalu maaüksusel. Kaevetööde lubade väljastamised Väljastada kaevetööde luba Asfaldigrupp OÜ-le ViruNigula – Vasta kergliiklustee väljakaeve ning muldkeha kaevetöödeks Viru-Nigula alevikus ja Vasta külas. * * * Väljastada kaevetööde luba AS Magmale Viru-Nigula aleviku kaugküttevõrgu rekonstrueerimise

kaevetöödeks Viru-Nigula alevikus. Õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni määramine Määrata kompensatsioon Saare A-4 talumaa tagastamata jäänud 3,04 ha eest õigustatud subjektidele: Wiiu Lillesaar ½ osas, elukoht Rootsi ja Rein Lillesaar ½ osas, elukoht Rootsi. Arvamus jäätmeloa taotlusele Tutvunud Väätsa Prügila AS jäätmeloa taotlusega, mille alusel ettevõte taotleb jäätmeluba ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks, kompostitavate ja olmejäätmete veoks ning


Viru-Nigula Teataja 3

tavajäätmete kogumiseks ja veoks Lääne-Viru maakonnas, ei ole ViruNigula Vallavalitsusel vastuväiteid. Minihanke algatamine Viia läbi minihange “ViruNigula – Vasta kergliiklustee tänavavalgustuse täiendavad ehitustööd” Moodustada hankekomisjon alljärgnevas koosseisus: Esimees: Raido Tetto Liikmed: Ervins Veitsurs Guido Reimer Lihthanke algatamine Viia läbi lihthange laenu võtmiseks projekti “ViruNigula aleviku kaugküttevõrgu renoveerimine” omaosaluse katteks. Moodustada hankekomisjon alljärgnevas koosseisus: Esimees: Ervins Veitsurs Liikmed: Egle Järvepere Raido Tetto 23. mail Toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine Maksta toimetulekutoetust 989.33 € eest 10-le avaldajale. Maksta täiendavat sotsiaaltoetust 551.73 € eest 10-le avaldajale. Hooldaja määramine Määrata raske puudega haigele hooldaja tähtajaga 30.11.2016. Hooldajale maksta hooldajatoetust.

Vasta Kooli hoolekogu tegevusaruande heakskiitmine Kiita heaks Vasta Kooli hoolekogu tegevusaruanne 2011/2012 õ.-a. kohta. Tegevusaruanne kajastab õppeaasta jooksul hoolekogu tehtud tööd ning plaane uueks õppeaastaks. Hoolduskulude tasumine Tasuda Lille Turvakodu patsiendi kohamaksust puudujääv summa vastavalt Viru-Nigula Vallavalitsuse ja Lille Turvakodu vahel sõlmitud lepingule. Katastriüksuse jagamine, sihtotstarbe määramine ja katastriüksuse nime muutmine Nõustuda Mebelland OÜ-le kuuluva Marguse katastriüksusest ( Vasta k, suurus 8,97 ha) kahe eraldi katastriüksuse moodustamisega. Moodustada Marguse kat. üksus suurusega 2,0 ha, sihtotstarve elamumaa. Moodustada Hallivati kat.üksus suurusega 6,9 ha; maa sihtotstarve maatulundusmaa. Ehitusloa väljastamine Anda välja ehitusluba Urve Eriksonile tall-tõllakuuri rekonstrueerimiseks Pada külas, Saare maaüksusel. Info Vallavanem Ervins Veitsurs informeeris vallavalitsuse

liikmeid käimasolevatest ja eelseisvatest ehitustöödest.

30. mail Pille Kajari kinnitamine Viru-Nigula Koduloomuuseumi juhataja ametikohale Kinnitada Pille Kajar ViruNigula Koduloomuuseumi juhataja ametikohale alates 1. juunist – 31. augustini 2013 a tähtajalise töölepingu alusel. Protokolliline päevakorrapunkt Kuulati vallavanem Ervins Veitsursit, kes tutvustas AMC Audit OÜ poolt koostatud sõltumatu vandeaudiitori aruannet 2012. aasta majandusaasta aruande kohta. Audiitori arvates kajastab kaastatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Viru-Nigula Vallavalitsuse finantsseisundit seisuga 31. detsember 2012 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust, rahavoogusid ja eelarve täitmist kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Vallavalitsus kiitis majandusaasta aruande heaks ning allkirjastas selle. Vallavalitsus esitab 2012. aasta majandusaasta aruande vallavolikogule kinnitamiseks.


Viru-Nigula Teataja 4

TÜÜKRI (SATAEL)

söö Kurat ära ! Sarvik läks tagasi, kuid ütles: Hunt, tõuse ja söö Jumal ära ! See aga ei ks Viru-Nigula muinaskihelkonda teinud kuulmagi. Läks siis Kurat Jumalale kuulunud küladest, märgitud LCD-s kaebama. Jumal küsis: Kas sa tegid nii nagu 1241. a. ma ütlesin ? Kurat läks saba sorus minema. Iidne küla asub valla idaserval. Oli Kalvi abimõis, suurus 5 ardamaad. Hilisem nimetus Eemal hundist lausus ta tasa: Hunt tõuse üles ja söö Kurat ära ! Kargaski susi püsti ja kohe pärineb Ducker´ite suguvõsalt. Kuradile kallale. Vanatühi jõudis suures Tüükri (Duckern) mõisast esmateated hirmus kaitsva kivi alla pugeda. kuuluvad 1526. aastasse, 19. saj. kuulus Sellest ajast peale on ta hundiga vaenujalal. Ja Stackelbergidele. Mõisa viimane eks Jumalaga ka. Kadunud Raudna ja Tüükri võõrandamiseelne omanik oli parun Nikolai küla moodustasid 1949. a 40. perega kolhoosi Alexander Stackelberg. Mõisa peahoone on “Koit”, esimees August Bömm. hävinenud. Raudnal (Raudanal) oli 13. saj 20. adramaaga küla. 1744. a oli märgitud 10 talu ja selle ringis oli neid ka 1980. aastani, mil Moskva olümpiamängude tõttu majapidamised likvideeriti. Järgi jäi kaks talu, mis on nüüd Tüükri all. Aseri kodu-uurijad paigaldasid külaasemile mälestuskivi. Tüükril asus minilennuväli. Kolhooside ajal Tüükri mõisa kõrvalhooned. Veljo Ranniku 1969. oli seal pikk angaar-kuur, kus hoiti väetist ja umbrohumürki, mida siis väikesed lennukid Kultuurimälestiste riiklik register põldude kohal tiirutades maha puistasid. Küla on rikas arheoloogiliste leidude poolest, Siin asub praegu Viru-Nigula tuulepark 8 põldudelt on leitud paarkümmend kivikalmet tuulikuga. muinasajast. Kahjuks on enamik neist “Täna võime Narva poole sõites Viru-Nigula maaparandustööde käigus hävinenud, kolm kandis näha erilist vaatepilti. Eesti suurimas peaks veel alles olema. tuulepargis tõuseb torni otsa ligi sajameetrise 1986. a suvel toimus nende korrastamine. läbimõõduga tiivik. Veebruaris algab tuulikute Kalmed asuvad Tüükri – Koila tee ääres. katsetamine. Loodame, et vabariigi 1985. a andmetel oli 11 ohvrikivi pluss 2 aastapäevaks algab järjepidev tootmine.” Raudnal. (Eesti Päevaleht 31. jaan. 2007 a). Mitmel korral on muistendites Kalevipoeg ja “Tuulest toodetud elektritootmisest teenitud Vanapagan rebenenud põllepaelte tõttu siia raha on läinud kohaliku elu edendamisse. kive raputanud. Küla nagu olekski heas mõttes Virumaa mittetulundusühingud toetasid 2011. kivide ja kuradite sehkenduste meelispaik. a kohaliku tuulepargi toodetud elektrienergia Kivid on olnud ka elupäästjaks. Juhan Kunderi tuludest Viru-Nigula veemajanduse lugu: parandamist. Tuulikute koguvõimsus on 24 Kuradile ei meeldinud, et poisid metsas mW”. (Virumaa Teataja 29.03.2012). noortel puudel koort maha kraapisid. Ta Küla platoo asub 60 m kõrgusel merepinnast. otsustas neid karistada hundi loomisega. Tuuliku masti kõrgus küündib 90. meetrini, Samblast tegi pea ja kere, raudnaeltest hambad seega on pargi kõrgus 150 m. Elanikke on siin ja küünised. Aga hinge ei olnud sees. Küsis 40. ringis, peresid 13. siis Jumala käest, kuidas hunt elama panna. Muuseumile andis küla talude kohta teavet Taevaisa õpetas: ütle nii – hunt tõuse üles ja August Sallo.

Ü


Viru-Nigula Teataja 5

Kõrgetasemelises TV saates “Klassikatähed” esines väga edukalt trompetist Mihkel Kallip. Mihkli vanaema Ellen Rätsep-Kallip´i sünnikodu on Tüükri külas. Edukate järeltulijatega on Eero, Sanderi, Toigeri jt pered. Siin on elanud otsekohesed inimesed. Kõrveku Mari teadis, et Tüükri ühe talu kesapõllul olla omal ajal teenijatüdruk, Leki Lonni, lahutanud sõnnikut. Mööda sõitis jalgrattal härrasmees, kes peatus ja küsis: “Vabandage, preili, palun juhatage mind Padaorgu”. “Mine perse, mida preili mina sul olen !” kosteti “r”-i põristades vastu. Näitsik juhatas võõra siiski õiges suunas. Mees kergitas kaabut ja katsus, et minema sai. Vanaveski ja Tüükri vahele jääb ilus männik. Männiku “allkorrusel” ja servades kasvavad siniroheliste marjadega kadakad. Kui on rohke lumega talv, siis muutub väike männisalu tõeliseks muinasjutumetsaks ja on lummav oma kauniduses. Tüükri teevad omanäoliseks kivid, kunagine väike lennuväli ja praegune suur tuulepark. Koilast ja Tüükrist alla Kalvi ehk mere poole jääb Kurna küla.

KURNA Hilisem küla, kuulus Kalvi mõisale. Kuni 1920. aastani eksisteeris vana Kurna Moonaküla kuni mõisamaade kruntideks jagamiseni. Kalvi mõis ehitas oma moonakatele 8 ühesugust hoonet – palkidest elumaja ja maakividest laudaga ühe õlgkatuse all. Külal oli ühine kaev, ühine saun, ühine rehi ja tiik. Elumajad olid paeplaatidest põrandaga ja kolme väikese aknaga. Lauta mahtusid hobune, lehm, seapõrsas, lammas ja 10 kana. On omanäoline ja armas küla, kus pähklipuude all kasvavad piibelehed ja niitudel kullerkupud. Kurna külasse arvati ka üksikud hajatalud: Järusi (Marie Ponn); Lilleoru (Anton Holm); Kideri (Jaan ja Liisu Kitsel). Külas oli mitu tohterdajat. “Küll see Kitseli Liisu oli tark ! Kieras silma toist taudik ja vettas prügi silmast välja. Tegi

aigeid terveks. Teadas palju, kuulutas ette, et tulevad peata obused – nied olidki raudtied.” (Marie Kõrvek) Seesama Kõrveku Mari oli küla ämmaemand, võttis vastu kõik küla tited. Ka saadeti tema poole öömajale kõik põrsa-, sibula-, kausi- ja räbalakaupmehed, öeldi, et:” küll Mari vettab”. Võhma eit (Annlena Võhma) oli küla noida. Ta oli pisike köötsus eit, kõvera ninaga, takune seelik seljas, suur kadakane kepp käes ja kott seljas, millega tassis metsast maarohtusid. Oskas taimedega ravitseda. Jaan Võhma oli kohitseja. Külas olid kingsepp, köösner-rätsep, pilli- ja naljamehed. 1976. a ühendati Kurna suure Koila külaga ja üllatavalt jäi Kurna nimi. 1989. a sai Koila oma nime tagasi. Kunagine Mäepealse ja Kurna moodustasid 12. aprillil 1949. a kolhoosi “Koondis”, esimeheks valiti Richard Pärn. Meie paigale kuulunud ürgset eriomadust on väljendanud kohalik kirde-eesti rannamurde Viru-Nigula murrak. Vanimad Viru-Nigula murdekeelekogujad on pärit 1920. a-st. Sellel ajal oli üks murdekeelejuhtidest Liisu Kitsel (1868 – 1938), Meida Puhilase vanaema. 1960-70-tel Eliise Pung ja Marie Kõrvek. Siinkohal peab pikemalt juttu tegema Kurna külasse miniaks tulnud pika elueaga ja andekast hea südamega naisest, H. Elstroki ämmast. MARIE KÕRVEK (1883 – 1976) sündis Härjapea külas, läks sealsesse vallakooli, kus käis 4 talve. “Kolmeteistaastasena pandi minuda moisa rehe peksma. Lademed laotati maha. Vartadega pekseti, ikka mees-naine paaris. Tuli kubjas ja tegi õlekoo lahti. Kui leidis teri, siis loi kohe samas. Meie siis nuttasime seina ääres kui pekseti. Mina peksa ei saanud, olin tugev. Ei mina kurda. Samal ajal (1896. a) suri Kougu mõisa parun landratihärra Schilling .... Paruniproua armastas käia mööda peresid ja tahtis, et teda teretatakse. Siis oli tal hea meel.


Viru-Nigula Teataja 6

Peres vaatas ta lastele suhu – olin siis alles väike ja ütles: “Need kikud murravad juba möisa leiba”. Laulukooriga käidi Koogu ja Kalvi mõisates sakste sünnipäevadel laulmas. Kirikuõpetaja Hunnius käis Samma mõisahärraga kooli “katsumas”. Kui nad küsisid: “Gde tõ živjoš ? vastasin: Ja živu v Estonskoi gubernii, v Vezenbergskoi ujezda, v Padaskoi volost, v Maholmskoi prihodje v derevnje Härjapea. Marie teenis Kestlas , Koila Lemendikul, Kunda-Arus. Abielus olles elas Kurna külas. Koila tuumiku (kähermu) moodustasid siis 8 moonaperet (+ hajatalud). 1. Karon Mihkel ja Elviine 2. Selder Nigulas ja Mari 3. Võhma Jaan ja Annlena 4. Toiger Johannes ja Miina 5. Kõrvek Hans ja Ann 6. Selder Jüri ja Liisa

7. Matti Jüri ja Ann 8. Tsakk Joosep ja Maria Maria elas vanaduspäevil Mahus tütre juures. Mari lugusid olen juba eelnevates kirjatükkides kasutanud. Ta oli hea jutustaja ja murdekeele tundja. Tema murdekatkendeid on keele- ja kirjandusinstituudi vanemteaduri Mari Musta poolt heliplaadile jäädvustatud (ilmus 1986). 1978. a pani H. Elstrok M. Kõrveku lood jutukogusse “Mudi jutud” (meie muuseumis ja ERM-is). Kurna külas oli 2011. a 23 elanikku, 10 peret. Küla tegi eriliseks paljude moonakamajade olemasolu oma lihtsuses ja ühtekuuluvuses. Kasutatud: E. Rajari “Omane ja armas”; Alo Särg “Lääne-Virumaa mõisad ja mõisnikud” Külaelanikud. Heili TARJAN

VALLAVOLIKOGUS 30. mail toimus Viru-Nigula Vallavolikogu seitsmenda koosseisu XXXVI istung Ametnike haridusele, töökogemustele, teadmistele ja oskustele esitatavad mõuded (Määruse mahukuse tõttu lehes ei avaldata, võimalik tutvuda vallavalitsuses, kodulehel) Maa sihtotstarbe määramine Määrata Viru-Nigula vallas riigi omandisse jäetavate maaüksuste sihtotstarbed ja lähiaadressid järgmiselt: 1. Kanguristi k asuv Ümartarna maaüksus, ligikaudse pindalaga 18,92 ha sihtotstarbeks maatulundusmaa 2. Kutsala k asuv Mätastarna mü, ligikaudse pindalaga

15,19 ha sihtotstarbeks maatulundusmaa 3. Kutsala k asuv Lodutarna mü, ligikaudse pindalaga 10,85 ha sihtotstarbeks maatulundusmaa 4. Selja külas asuv Pudeltarna mü, ligikaudse pindalaga 12 ha, sihtotstarbeks maatulundusmaa 5. Iila külas asuv Kaeratarna mü, ligikaudse pindalaga 20,38 ha, sihtotstarbeks maatulundusmaa Nõusoleku andmine kinnistute ühendamiseks Anda nõusolek Valgesilla kinnistu (90202:006:0215, suurus 1,0 ha) ja Väikeoja kinnistu ( 90202:006:0246, suurus 0,57 ha ühendamisel tekkiva Valgesilla kinnistu moodustamiseks. Sihtotstarve elamumaa

Nõusoleku andmine Ökuli kinnistu jagamiseks Anda nõusolek Ökuli kinnistu (90202:005:1321) jagamiseks kaheks kinnistuks alljärgnevalt: Ökuli – ligikaudse pindalaga 37,0 ha, Pada k, sihtotstarve maatulundusmaa Noorekarja kinnistu – 2,0 ha Pada küla, sihtotstarve tootmismaa Ehitise peremehetuks tunnistamine Tunnistada peremehetuks Paaskülas asuv laut-küün. Hoone väärtus 4000 eurot. Ehitis on peremehetuks tunnistatud Viru-Nigula valla kui hõivaja valdusse võtmiseks ning hõivaja kandmiseks riiklikusse ehitisregistrisse ehitise omanikuna. Otsus jõustub teatavakstegemisest.


Viru-Nigula Teataja 7

Turvaline suvi on meie kõigi kätes Suur suvi kõigi oma ahvatlustega on kohekohe algamas… Suverõõmude ja vabaduse nautimisega ei tohiks aga unustada tervet mõistust ja ohutut käitumistava vältimaks õnnetusi seda nii veekogu ääres ujudes, paadiga sõites või muul viisil meelt lahutades. Iga-aastane uppumissurmade statistika on karm – Eestis uppus 2011.aastal 55 ja 2012.aastal kaotas veeõnnetustes oma elu 54 inimest. Sel aastal on uppunuid juba 13. Kõige sagedasem uppumissurmade põhjus on seotud alkoholiga ja riskirühma kuuluvad eeskätt noored mehed.

peal hoida ja õhku ahmida. Päästma minnes peab meeles pidama ka enda ohutust. Kui ikka jalad põhja ei ulatu, siis ilma abivahendita ei maksa minna, sest surmahirmus uppuja klammerdub päästja külge nii kõvasti, et uppujaks võib osutada ka päästja ise. Kohe tuleb kutsuda abi, helistades hädaabinumbril 112.

Turvalist suvesooja nautimist! Merit Kaljus Ida Päästekeskuse pressiesindaja

Lihtne reegel – kui jood, ära uju! Ujuma tohib minna vaid kaine peaga, samuti tuleb hoolitseda ka selle eest, et sõbrad pärast alkoholi tarvitamist vette ei läheks. Alkoholi mõjul kaob ohutunne ja joobes minnakse tihti end veekogusse värskendama, ujuma või siis võimeid proovile panema. Alkoholijoobest tulenevatele koordinatsioonihäiretele lisaks põhjustab uppumise ka ebapiisav ujumisoskus ning madal veetemperatuur. Kus on vesi, seal on ka lapsed. Seega erilise hoolega tuleb silma peal hoida lastel, kellel üldjuhul veega kokkupuude puutub. Vastutus lapse elu ja tervise eest lasub just lapsevanemal. Lapsed on püsimatud ja uudishimulikud ning ei tunneta ohte. Vette sattunud lapse jaoks võivad olud ootamatud olla - nii näiteks ei pruugi laps olla harjunud lainetuse, vee temperatuuri või sügavusega. Meeles tuleks pidada, et lastel ei pruugi olla piisavalt teadmisi, et osata käituda õnnetuse korral. Kuldne reegel on: kui laps on vees, olgu ka lapsevanem vees! Ka abistavad ujumisvahendid - rõngad, madratsid, kätised üksi ei päästa olukorda ja kunagi ei tohi ainult nendele lootma jääda.

Mida aga teha, kui õnnetus juhtunud? Kui inimene on uppumas tuleb kiirelt reageerida. Paraku pole uppujat lihtne märgata, sest paanikas hädasolija ei karju reeglina appi, vaid püüab end kõigest väest vee

Viru-Nigula söögikoht ja kasutatud rõivaste kauplus nüüd avatud ka esmaspäeviti ! Uued lahtiolekuajad: E – R 10.00 – 18.00 L ja P – suletud


Viru-Nigula Teataja 8

Kaitse oma ruuterit, digiboksi ja telerit äikese eest Alanud äikesehooaeg põhjustab paljudele eestimaalastele muret nii ruuterite, digibokside kui ka telerite pärast. Tõde on see, et iga inimene saab oma koduseid seadmeid äikesekahjude eest ise kaitsta. Äikese ajaks tuleb nii ruuter, digiboks, teler kui ka muud seadmed tõmmata välja nii elektri- kui ka kaablivõrgust. See tähendab juhtmete lahtiühendamist nii tavalisest toitestepslist kui ka Elioni telefoni- ja internetivõrgust. Kui ruuter, digiboks, teler, telefon ja arvutid on vooluvõrgust eemaldatud, tuleks eemaldada ruuteri küljest kas punane või hall juhe või kui võrgukaabel tuleb seinast, siis piisab selle juhtme lahtivõtmisest. Oluline on majja sisenevad ehk Elioni võrgust tulevad juhtmed oma seadmete küljest lahti võtta, juhtmeid ja kaableid pistikutest eemaldades on oluline meelde jätta, kuhu mingi juhe läks, et hiljem oleks lihtsam neid ka tagasi ühendada. Pärast äikest tuleks aga varuda veidi kannatust – äikese möödudes ja siis kui elekter on tagasi tulnud, saab seadmed voolu- ja internetivõrku tagasi ühendada. Kui telefon on tumm, teler ei näita pilti või internetti pole, soovitame oodata umbes 30 minutit, et ühendus jõuaks iseseisvalt taastuda. Kahju võib tekkida ka siis kui äike tabab elektri- või telefoniliine kodust paari kilomeetri kaugusel. Ülepingest ja äikesest kahjustatud seadmetele tootja garantii ei kehti ning uued seadmed tuleb kasutajal ise osta. Kuuldes ilmateadet või nähes äikesepilvi saab iga inimene oma koduste seadmete eest hoolitseda nii, et nendega midagi ei juhtuks.

Annelis Rum avalike suhete juht mob: 50 40 870 annelis.rum@elion.ee

Viru-Nigula Pensionäride Klubi Maarjahein õnnitleb juunikuus: LAINE MÕTUS – 70 KUNILDE LEPASAAR – 88 LAINE TAMM – 83 Palju õnne !

Viru-Nigula juunikuu kultuurisündmused 11. juunil lasteringide preemiaekskursioon Tartusse. Külastame Ahhaa keskust, Elistvere loomaparki, Aura veeparki. 22. juunil kell 19.00 Mahu rannas valla jaanituli ansamblitega “Münt” ja “Silver” Töötab baar. 23. juunil kell 19.00 Viru-Nigula vabadusmonumendi juures võidupüha tähistamine Kaitseliidu Viru-Nigula rühma ja eriorganisatsioonide osavõtul. 24. juunil kell 11.00 Viru-Nigula kirikus kontsert-jumalateenistus. Kavas H. Vimbergi, J.S. Bach´i jne muusika Kell 12.00 Viru-Nigula surnuaias – surnuaia püha

Hea Viru-Nigula valla rahvas ! Sügisel on ees ootamas kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Seda silmas pidades on taas moodustatud Valimisliit Tasakaal. VL Tasakaal soovib jätkata Viru-Nigula valla tasakaalukat juhtimist. Soovime parandada pakutavate teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning tagada valla elanike huvidest lähtuv areng kõikides eluvaldkondades.Soovime lähtuda tasakaalustatult nii majanduse kui kultuuriliste vajaduste rahuldamisele. Valimisliitu on kaasatud nii mehi kui naisi, nii ettevõtjaid kui palgatöölisi, nii majandusinimesi kui haritlasi, nii põllumehi kui õpetajaid jne. Nii suudame tasakaalukalt vaadata valla elu erinevate küsimuste lahendamisele. Kui jagad meie põhimõtteid, soovid kaasa rääkida olulistel teemadel või rohkem infot meie kodulehelt www.valimisliittasakaal.ee ,võta meiega ühendust: virunigula.tasakaal@gmail.com või telefonidel 5336 5686 (Ainar), 514 2124 (Olav).

Viru-Nigula Teataja * väljaandja Viru-Nigula Vallavalitsus * toimetab Marit Laast * info 32 29 631


Vnt juuni 2013