Issuu on Google+

Hind 0,2 €

nr 07 (176) juuli 2013

Pärimuspäev Padas ehk Pada mõisaaida pidulik avamine 20. juulil kell 14.00 ada mõisaaida omanik Michel Poulain ja Anne Herm koos Viru-Nigula Hariduse Seltsiga kutsuvad osalema Pada külas toimuval rahvaüritusel, mis on pühendatud tänavusele pärimusaastale. Mõisaaida restaureerimine on jõudnud lõppfaasi. Valminud on eluruumid aida ühes otsas ning peosaalis ootavad külalisi pikad peolauad ja pingid.

P

Pada ait 2012 kevadel. Foto: M. Poulain

ajaloost, vaadata vanu fotosid küla ja mõisa ajaloost, heietada mälestusi ja kuulata jutuvestja Piret Pääri pärimuslugudega põimitud kontserti. Lastele on kavas õpetada nukutoas ajalooliste nukkude valmistamist, külalistele avatakse Üritusele on kutsutud kõik pärimuse austajad pargiväravad jalutuskäiguks ning põnevuse lähedalt ja kaugelt. lisamiseks korraldatakse ka väike aardejaht Aukülalistena on palutud osalema maavalitsuse, pargiorienteerumise näol. vallavalitsuse, muinsuskaitse- ja looduskaitseameti Õhtul mängib jalakeerutuseks rahvamuusikute esindajaid ning restaureeritud aida omaniku ansambel. kodumaa Belgia kodanikke Eestis koos Võimalikud on mitmesugused üllatused. Meeleolu suursaadikuga, (et kokkutulekuga tähistada Belgia loomiseks on väga teretulnud kanda rahvariideid, rahvuspüha 21. juulil). mõisarahva riideid või ( miks ka mitte) midagi armsat vanaaegset. Lisaks kutsutakse kokku ka lähipiirkonna mõisate Orienteeruv päevakava on järgmine: valdajad ja erinevate alade ettevõtjad, et luua sidemeid edaspidise koostöö tegemiseks. 14.00 Pidulik lindilõikamine Pärimuspäev on esimene avalik rahvapidu 14.30 Ettekannete kuulamine ümbruskonna vastrestaureeritud mõisaaidas, mis annab tõuke ajaloost vähetuntud turismipiirkonna väljaarendamisele 15.15 Fotonäituse uudistamine /mälestuste tulevikus. Praegu taastamisel olevate “aednikumaja” ja “mesila” valmimisel saab külastajale olema ka öömaja võimalus. Pärimuspäeval on kavas kuulata ettekandeid kohalikelt noortelt paiga vanemast ja nooremast

heietamine Pada küla minevikust 15.30 Pargiorienteerumine/jalutuskäik pargis/laste töötuba 16.00 Pärimuslugude vestja ja kontsert 17.00 Rahvamuusika ja tants 19.00 Lõpetamine


Viru-Nigula Teataja 2

Päeva ettevalmistuse käigus valmistatakse praktiline kaart-voldik.Voldiku ühel küljel on detailne kaart Pada maastikukaitsealast, mille abil saab tulevikus korraldada põnevaid maastikumänge peredele ja spordihuvilistele. Teine külg täidetakse valla ja Pada küla pärimuskultuuriobjekte tutvustava infoga huvilistele. Üritusel on kaasrahastajateks Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Leader

Programm ning Kultuurkapital. Peoplatsi ja pargiorienteerumise ala korrastamisele on oodatud vabatahtlikud 13.07 kell 10.00, soovitav tööriist võiks olla trimmer, võsalõikur või oksakäärid. Info tel 53305730

Ene Ehrenpreis

PADA (PADAGAS, mõisate ajal PADDAS) idne küla Padaorus. Kunagi oli siin suur 40. adramaaga asula. Nimi tähendab padakujulist orgu, st. Padajas. Padaoru idapoolsel veerel kasvab looduskaitse all olev Padaoru mänd, kaheharuline, ümbermõõt ligi 4 m, kõrgus üle 13. meetri, vanus ca 400 aastat. Teda kutsutakse ka Peeter I või Ulmi männiks. Nüüd ta võib olla veelgi võimsam, sest andmed pärinevad 1997. aastast. Männi lähedal asub 2,5 m kõrgune Linnamäe juga, mida kutsutakse ka Kohinaojaks. Joa ümbruse kaldad on umbes 8 m kõrgused ja tihe padrik kallastel meenutab ürgmetsa. Padas on kaks linnamäge ja mitmeid muistiseid nii aastatuhandete kui aastasadade tagant. Lääneserval kõrguvat imposantset linnamäge on kasutatud veel hiljaaegu suurte rahvapidude paigana. Linnamäe vastas üle tee avastati 1986. a maa-alune kalmistu (Toomas Tamla). Väiksem linnamägi asub suurest lõuna pool, sealt alla orgu minnes on näha Pada vesiveski varemeid. Kunagine Pada mõis asub Sondasse viiva tee ääres paremal pool ürgorgu kõrgel kaldal. On kirjutatud nii, et: “Pada (Paddas). Karjamõis Voorsel (Woorse). Peahoone varemeis. Esmateated mõisast pärinevad 1505. aastast. Kuulus Löwenwoldedele. 1620. a sai omanikuks Bellingshausen. 18. saj oli mõis Stackelbergide omanduses. 1782. a valmis krahv Otto Magnus Stackelbergi ajal kahekorruseline

I

Pada mõis ( aastaarv teadmata )

varaklassitsistlik peahoone. Arhitekt oli üks kuulsatest Peterburis töötanud ehitiste projekteerijatest prantslane Jean Baptiste Vallin de la Mothe. Uhke hoone kaunimaks osaks oli 3-korruseline keskrisaliit, mida kroonis kolmnurkfrontoon. Eenduvad risaliidid olid ka maja mõlemal tiival. 1803. a müüs krahv Gustav Ernst Stackelberg mõisa krahv Peter von Manteuffelile. Krahv ehitas lennumasina ja tegi mõisateenija osavõtul lendamise proovigi (nagu Jaan Tatikas. H.T.) 1843. a päris mõisa tema tütar Louise, kes oli abielus kirjanik August von Kotzebue`poja Moritz von Kotzebuega. 1894. a läks mõis Schillingite valdusse. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli parun Alfred Otto Schilling. Mõisa peahoone põletati 1917. a. Sellest ajast varemeis.” (Alo Särg “Lääne-Virumaa mõisad ja mõisnikud” 2007)

Arvati, et parun pani mõisa ise põlema. See oli rikkaim mõis ümbruskonnas, omas ka viinavabrikut. 1640. a 2. mail toimus siin kohtuistung Kongla Anne üle, keda süüdistati mõisa


Viru-Nigula Teataja 3

valitseja Herman Bellingshauseni tütre surmas nõidumise läbi. Ann põletati ja tema mälestuseks püstitati 20. 05. 1990. a kiriku taha loodenurka mälestuskivi. Mõisate eksisteerimise lõppjärgus kuulusid A.O. Schillingule veel väikemõisad Haansalu (Lilienfof) ja Satsu (Satzo). Eelmise sajandi keskel toimus Satsus õudne tragöödia kui tapeti kirvega lapsed. Mis seal täpselt toimus – võib-olla keegi mäletab ? Sellest kurvast loost tehti laul, mis kandus kaugele. Meie ema laulis kitarri saatel ja mina koos õega nutsin tema selja taga. “Üksik maja metsa ääres üksik maja vagune. Üksik maja hirmsaks paigaks saanud Salme Anitale Külaliseks tahtsid minna külaliseks õele. Ei te silmad, süda mõistnud seda, mis teid ootab ees Kirves kõrgel õhus kerkis röövlirind ei värise ... “ Rohkem ei tea, selle natukese panin Elfriede Pärnaste mälu järgi kirja. Kabala ja Samma vahel asusid Haansalu ja Moltino metsavahikohad. Neid ja Põdri küla laastasid röövlid ja hävituspataljon. Pada mõisa töölise Jüri Villandbergi perre sündis 1914. a viienda lapsena teenekas bibliograaf Vaime Kabur. Lapsepõlves elas ta ka Voorse karjamõisas. Padaoru külakool asutati 1864. a alla orgu. See oli vana poollagunenud hoone, mis küll remonditi enne ära. Majas oli üks klassiruum pikkade, pea seinast seinani pinkidega. Teisel pool elas koolmeister. Maja poolitas mantelkorsten, selles suitsutas Otto Uhlberg (1842 – 1911) sinke. O. Uhlberg oli lõpetanud Simuna kihelkonnakooli. Kui 1900. a uus koolimaja Pada-Arus valmis sai, tuli sinna õpetajaks August Ohmann. Vana koolimaja kinkis parun Schilling tasuks ligemale 40 aastat kestnud teenistuse eest O. Uhlbergile, kes oli Padaoru koolis esimene ja viimane õpetaja. Tema poeg Leopold Uhlberg on mälestusi üles kirjutanud.

Padaorus asuvat männikut kutsuti Vargamännikuks, sest vanasti olla seal vargad ja röövlid teelisi kimbutanud. “See oli arvatavasti 1932. aastal, kui Unukse ja Rannu kooli 5. klasside õpilased käisid õp. Soodla ja Tammega Pada mäel kahele poole teed pisikesi mände juurde istutamas. Pärast tööd mindi linnamäele palli taguma, sinna oli rajatud jalgpalliväljak väravate ja tähistatud piiridega. Võistlus oli äge. Unukse võitis 3:0. E. Ruben sooritas kõik 3 väravat. Peale puhkamist mängiti veel võrkpalli, kus Unukse sai haledalt pähe. Kõik olid rõõmsad, sest lõpptulemus oli sõbralik viik.” (Vasta algkooli kunagise õpilase Elmar-Raimund Rubeni lugu oma koolipõlvest. Avaldatud ERM-i kogumikus “Kooliteed” 1999. EW ajal eksisteeris Pada vald. 1837. a oli elanikke 290, praegu on peresid üle 20., elanikke 58. Padas ja Pada-Arus moodustati 1949. a aprillis kolhoos “Jõud”, esimees Meinhard Veiler. Kolhoosi läks 30 peret. Padaoru vana külakooli mälestuskivi kõrval elas Antonina Loho (1932 – 1991), kauaaegne Viru-Nigula rahvamaja juhataja ( 1968 – 1990), kelle teotahe ja särav iseloom püsib mälestustes. Lohode maja vundamendile ehitati uus maja, kus elab nüüd tema tütre pere. Väimees Andres Sõber on tuntud ja tunnustatud korvpallitreener, Rakvere “Tarvas” peatreener. Mõisa ligidal, jõe ääres, elab praeguse kultuurielu edendaja ja valla arendusjuht Ene Ehrenpreis. Ene on väga töökas, ta pani Vambola Ulmi alustatud heakorra loomisele palju energiat ja keskuse looduspilt ViruNigulas on suuresti tema kujundatud. Korraldab hoogtööpäevi. Ene taasasutas 2003. aastal Hariduse Seltsi, kus oli ka esinaine 7,5 aastat. (Praegu Pille Kajar). 2010. aasta oli Padaorule meeldejääv. Talvel levis kohanimi meedias üle vabariigi. Detsembris möllanud lumetormis “Monika” jäid Padaorus lumevangi sajad inimesed. Autodest väljatoodud ja külmetanud reisijatele anti Viru-Nigula kaarhallis sooja suppi ja


Viru-Nigula Teataja 4

kuuma teed. Sämist Varjani oli hädas ca 600 inimest. Aprilli algul sulas rohke lumi sellise kiirusega, et uputas oru elanikke. Jõeorus on Pada maastikukaitseala, Padaorgu läbib suur Tallinn – Narva – Peterburi maantee. Padas on viljakuivati, mis töötab omanik, Kristo Saaremägi, käe all. Jõed liigendavad maastikku, tehes ümbruse kauniks. Aino Kotka meenutas: “Minu kooliõde elas kalda all jõe ääres, seal oli koorejaam. Tema papa oli seal juhataja. Küll oli seal ilus, eriti kevadel, kui õitsesid toomingad ja teispool jõge valged ülased. Jõeäärt pidi kulges jalgrada veski juurde. Käisime veskijärvel paadiga sõitmas. Olin ka sageli vanaema juures Pada külas, Paluoja

talus. Maja taga heinamaal voolas suur kraav, mis läbis enne kogu küla karjamaad. Edasi voolas Padaoru poole, kuid enne orgu jõudmist langes kõrgest mäerinnakust alla, kohises ja mühises. Sellest sai nime “Kohina auk”. Pada on looduse ilu, ajaloolise tähtsuse ja sellega seonduva vaimsuse kants. Elujõuline asundus. Pole raske ette kujutada, kuidas Peeter I männi all jalgu puhates nautis vaadet alla maalilisse orgu ja üle selle taamal asuva loojuva päikesekiirtes kiriku tornile. Rändaja, peatu Padaorus ! Kasutatud: “Padaorust Viru mereni” H. Elstrok Heili TARJAN

VALLAVALITSUSES 14. juunil Kasutusloa väljastamine Tunnistada Malla ja Simunamäe külades pingeparandustööd valminuks. Kasutusluba väljastada Elektrilevi OÜ nimele. Katastriüksuste ühendamine Nõustuda Letipea külas asuvate Valgesilla (90202:006:0215) ja Väikeoja (90202:006:0246) ühendamisega, mille tulemusena moodustub Valgesilla katastriüksus. Määrata uueks sihtotstarbeks elamumaa, pindala 1,56 ha. Lihthanke “Investeerimislaenu võtmine” kehtetuks tunnistamise otsustamine Tunnistada hange kehtetuks, kuna hanketeade ei olnud üheselt mõistetav.

Pakkuja Danske Bank AS Eesti filiaal esitas oma pakkumuse paberkandjal Viru-Nigula Vallavalitsusele, SEB Pank ja Swedbank esitasid oma pakkumused elektroonilises vormis. Lihthanke algatamine Viia läbi lihthange “Investeerimislaenu võtmine” Moodustada hankekomisjon alljärgnevas koosseisus: Esimees: Ervins Veitsurs Liikmed: Egle Järvepere Raido Tetto 21. juunil Toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine Maksta toimetulekutoetust 1073.51 € eest 9-le avaldajale. Maksta täiendavat sotsiaaltoetust 522.22 € eest kuuele avaldajale. Ei rahuldatud ühte avaldust

põhjusel, et avaldaja ei ole madala sissetulekuga. Valimisjaoskonna moodustamine Viru-Nigula valla territooriumil moodustatakse valimiste läbiviimiseks üks alaline valimiskomisjon, kus valimisjaoskonna piirid ühtivad Viru-Nigula valla haldusterritooriumi piiridega. Hääletusruum asub ViruNigula rahvamajas, Kunda tee 8. Valimisjaoskonnas saavad hääletada ka valijad, kes hääletavad väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda ja need, kelle elukoha andmed on rahvastikuregistrisse kantud valla täpsusega. Kaevetööde loa väljastamine

Väljastada kaevetööde luba Aivar Laager´ile kanal. trassi paigaldamiseks Mahu külas.


Viru-Nigula Teataja 5

AMETIISIKUTE MAJANDUSLIKE HUVIDE DEKLARATSIOONID Järgnevad majanduslike huvide deklaratsioonid esitasid ametiisikud korruptsioonivastase seaduse § 13 lõike 1 p 2 alusel volikogu määratud komisjonile. Vallavolikogu esimees ja vallavanem esitasid deklaratsioonid siseministrile. I Üldandmed Ees- ja perekonnanimi Isikukood (ei kuulu avaldamisele) Ametikoht Asutus (tööandja) Ametipalga aste ja ametipalk (avaldatakse koos asutusest makstavate lisatasudega) II Andmed vara kohta Kinnisvara (kuni kinnistusraamatusse kandmiseni ka ehitised ja nende osad, deklareeritakse ka pooleliolevad ehitused, ühis- ja kaasomandiks oleva vara puhul näidatakse ametiisiku osa selles): otstarve, asukoha maakond, vald, linn, kinnituspiirkond, kinnistu number. (asukoha aadressi näitamata) Registrisse kantud autod, vee- ja õhusõidukid: sõiduki liik, mark, väljalaske aasta Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid: eminent, liik, kogus, nimiväärtus, koguväärtus Pangaarved (pank, arve liik ja nende arv) III Andmed varaliste kohustuste kohta Võlad pankadele ja teistele eraõiguslikele isikutele, kui võla suurus ületab eelmise kuue kuu ametipalga või 3500 eurot, kui ametikohal ametipalka ei maksta: võlausaldaja, võlajääk deklareerimise ajal Muud varalised kohustused, mille suurus ületab deklareerimise ajal eelmise kuue kuu ametipalga või 3500 eurot, kui ametipalka ei maksta (liisingud, käenduslepingud, hüpoteegid jms) IV Andmed muude tulude kohta Muud regulaarsed tulud (palk ja lisatasud põhikohal, kui ametiisikul puudub ametipalk, näidates nende suuruse; kompensatsioonid, sh nõukogudest saadavad hüvitised, nimetades nõukogu ja näidates hüvitise suuruse; intressid; pensionid; töövõtust ning teadus- ja õppetööst saadavad tasud; autoritasud; muud tulud või tuluallikad, näidates ära mis liiki tuludega on tegemist). (tulu suurust näitamata) V Andmed maksustatava tulu ja dividenditulu kohta [Ei kuulu avalikustamisele] VI Andmed abikaasa, vanemate ja laste kohta [Ei kuulu avalikustamisele] Deklaratsiooni järgi sulgudes näidatud deklaratsiooni täitmise kuupäev. Lisatud abivara lepingud ei kuulu avalikustamisele.

VALLAVOLIKOGU LIIKMED 1. Juta Ait 3. Talupidaja. 4. Juta Ait Ristimäe talu. 5. Ametipalk puudub. 6. Maatulundusmaad Viru-Nigula vallas: nr 3745231, nr 3746531, 4189131, elamumaa nr 4189131. 7. Sõiduauto Audi 100 (1991), ratastraktor VALTRA (2008). 8. Ei ole. 9. Swedbank arveldusarve 1, SEB pank arveldusarve 1. 10. Ei ole 11. Ei ole. 12. Volikogu liikme tasu. (29.04.2013) 1. Kristel Hani 3. Logistik. 4. Harju AB AS. 5. Ametipalk puudub. 6. Elamu Harjumaa, Tallinn 10795001, Korteriomand Viru-Nigula vallas Pada külas nr 4834131. 7. sõiduauto Toyota Corolla (1998) mootorratas Suzuki ( 1998), sõiduauto Toyota Corolla (2004). 8. Swedpank pensionifond 5157,774 EUR 9. Swedbank arveldusarve 1, krediidiarve 2. 10. Swedbank 26421,52 eurot. 11. Ei ole 12. Volikogu liikme tasu. (25.04.2013) 1. Pille Kajar 3. Puudub. 4. Puudub. 5. Ametipalk puudub. 6. Elamumaa Viru-Nigula vallas, nr 430331. 7. Sõiduauto Ford Escort Turnier (1993), sõiduauto Ford Sierra (1993) 8. LHV Pank kogumispensioni osak 2252 tk, 3161,14 EUR. 9. Swedbank arvelduskonto 2, LHV Pank kogumispensionikonto 1. 10. Swedbank 8148,32 EUR. 11. AS Swedbank hüpoteek kinnistul nr 430331 260 000 krooni, Swedbank ühishüpoteek kinnistutel nr 430331 ja nr 2738731 320 000 krooni. 12. Vanemahüvitis, tasu Viru Makohtult, volikogu liikme tasu. (30.04.2013) 1. Olav Kreen 3. Vallavolikogu liige. 4. Viru-Nigula vallavolikogu. 5. Ametipalk puudub. 6. Maatulundusmaa Viru-Nigula vallas: nr 630031, nr 630131, nr 630231, nr 757931, nr 905831, nr 1042831, nr 1116331, 1461431, nr 2582831, nr 2802631, nr 2807931, nr 3341731, 3359231, nr 3849231. 7. Sõiduauto Mercedes–Benz 240D (1971), sõiduauto lahtine UAZ 469B (1977), kallur GAZ 33072 (1990), madel veok UAZ 452D (1978), sihtotstarbeline veok KAMAZ 5320 (ZSK F15) (1987), sõiduauto VAZ 21044 (1998), sõiduauto Opel Frontera (1991), sõiduauto Volkswagen Passat (2005), sõiduauto Audi A6 (1996), sõiduauto Ford Mondeo (2005). 8. Rabaveere Farm OÜ 1 osa 2556 eurot. 9. SEB arvelduskonto 3, Swedbank arvelduskonto 2. 10. SEB 150 000 EUR. 11. Ei ole. 12.Volikogu liikme tasu. (30.03.2013) 1. Agu Lepisto 3. TÜV- juhataja -tehnoülevaataja. 4.Fameh OÜ OÜ. 5. 750,00 EUR. 6. Maatulundusmaad Viru-Nigula vallas nr 21420, nr 24196. 7. Sõiduauto VAZ-2109 (1990), sõiduauto UAZ-469B (1984), sõiduauto ZAZ-968A (1976) veoauto Volvo – N88 (1973), sõiduauto Chevrolet Coptiva 100 AGU 2007. 8.


Viru-Nigula Teataja 6 Ei ole. 9. Swedbank hoiuarve 1, SEB hoiuarve 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole 12. Volikogu liikme tasu. (15.03.2013) 1. Meelis Parijõgi 3. Juhatuse liige. 4. OÜ Selja Põllumajandus 5. Ametipalk puudub 6. Kinnisasjad Viru-Nigula vallas: nr-d 677631,1119231, 2546131, 3003931, 3035031, 3035231, 3036731, 3036831, 3044931, 3056731, 3127531, 3251231, 3274931, 3297631,3447131, 3552031, 3552131, 3665331, 3665431, 3665531, 3675431, 3693231, 3693331, 3720631, 3744631, 3745631, 3746931, 3796531, 3853131, 3860631, 3887031, 3892231, 3892331, 3909731, 3921731, 3937831, 3955931, 3956031, 3962631, 4029731, 4102431, 4177631, 4223831, 4388531, 4388931, 4389031, 4466931, 4467031, 4467131, 4498231, 4960631, 4995031, kinnisasi Rakvere linnas nr 214731, kinnisasi Sõmeru vallas nr 2743331, kinnisasi Kunda linnas nr 3699731, kinnisasi Vihula vallas nr 4976031, korteriomand Rakvere linnas nr 1334731, korteriomandid Kunda linnas nr 3438731, 3949131, 3949231, 3949331, 3949431, 3949731, 3949831, 3950131, 3950231, 3950331, 3950431, 3950531, 3950631, 3950831, 3951031 7. Ratastraktor MTZ 82 (1994), ratastraktor MTZ 82 (1988), ratastraktor MTZ 82L (1992), sõiduauto Peugeot Partner (2005), ratastraktor T-40AM ( 4410EK), veoauto GAZ3307 ( 715ADB), haagis 2PTS-4-887(TN0062), haagis 2PTS-4-725A(TN0063), metsaveohaagis Palms10 ( TN2020), pakiauto Ford Transit 160 ( 900RAL). 8. OÜ Puico Grupp , OÜ Siberi Puidutöökoda, OÜ Linnuse Hüdro, OÜ Lammasmäe Puhkekeskus, OÜ Selja Põllumajandus. 9. Swedbank arveldusarve 1, SEB arveldusarve 1. 10. Ei ole 11. Kinnistute järelmaksud 12. Volikogu liikme tasu , renditulu. (15.03.2013) 1. Alar Peek 3. Treener. 4. Viru-Nigula Vallavalitsus. 5. 287,60 eurot. 6. ½ elamumaa ViruNigula vallas nr 3595531. 7. Mootorratas Suzuki GSR600 (2005). 8. Preemia Foods AS aktsia 14000, 0,6 eurot, 8400 eurot, Tallink aktsia 11000, 0,6 eurot, 6600 eurot., Sampo 50 II pensionisammas 2223,649, 1,13794 eurot, 2530,38 eurot. 9. Danske Bank arveldusarve 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu liikme tasu. (14.04.2013) 1. Ainar Sepnik 3. Juhatuse liige 4. BSB Kinnisvara OÜ 5. Ametipalk puudub. 6. Ei ole. 7. Ei ole. 8. LHV Pensionifond XL 607,06 tk, 1,18713 EUR, 719,47 EUR; BSB Kinnisvara OÜ 1 osa, 2500 EUR, 2500 EUR 9. LHV Pank arvelduskonto 1, Swedbank arvelduskonto 1, Krediidipank arvelduskonto 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. volikogu liikme tasu. (7.03.2013)

1. Maire Sepp 3. Ametikoht puudub. 4. Puudub. 5. Ametipalk puudub. 6. Maatulundusmaa Viru-Nigula vallas nr 9394. 7. Sõiduauto Hyndai Accent (2001). 8. Ei ole. 9. Swedbank arveldusarve 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu liikme tasu, pension. (25.04.2013) 1. Villu Sipria 3. Puistaja- brigadir. 4. AS Kunda Nordic Tsement. 5. Ametipalk puudub. 6. Maatulundusmaad Viru-Nigula vallas nr 25428, nr 25483, nr 25881 7. Sõiduauto Audi A4 Avant (1999), Sõiduauto Volkswagen Golf (1989) 8. Ei ole. 9. Swedbank deebetarve 1, krediidiarve 2. 10. Swedbank 6021,00 EUR. 11. Ei ole. 12. Volikogu liikme tasu. (25.03.2013) VALLAVALITSUSE LIIKMED 1. Marit Laast 3. Keskkonnaspetsialist. 4. ViruNigula Vallavalitsus. 5. Aste 28; ametipalk 564,98 eurot + 84,75 staaž. 6. ½ korter Viru-Nigulas, nr 4419131; ½ garaaž Viru-Nigulas, nr 4452231, ½ korterit Rakveres 100031, ½ kinnistust Mahu külas 655131. 7. ½ Volkswagen Sharan (2001), ½ Volvo (2008) 8. Swedbank pensionifond K3 3375,20; 1,04; 3522,77 9. Swedbank hoiuarve 1. 10. Swedbank 26 000.- EUR 11. Ei ole. 12. Ei ole. (15.03.2013) 1. Mare Pajupuu 3. Maakorraldaja. 4. Viru-Nigula Vallavalitsus. 5. Aste 33, ametipalk 460,16 EUR. 6. Elamumaa Rakveres, nr 2015631. 7. ½ Volkswagen Touareg. 8. Ei ole. 9. Swedbank hoiuarve, SEB hoiuarve 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. ½ OÜ Terra MK. (25.02.2013) 1. Guido Reimer 3. Abivallavanem. 4. Viru-Nigula Vallavalitsus. 5. Aste 33, ametipalk 958,68 eurot. 6. Elamumaad Viru-Nigula vallas: nr 800331, nr 4395331. 7. Ei ole 8. OÜ Nigula Veduk osa 5%, 6,39 eurot, 639,12 eurot. 9. SEB pank arveldusarve 1, Swedbank arveldusarve 1. 10. SEB pank 8300 eurot. 11. Ei ole. 12. Ei ole (15.04.2013) 1. Ülle Viller 3. Vasta Kool direktor. 4. Viru-Nigula Vallavalitsus. 5. Ametipalk 1072,09 eurot ja töötasu tundide andmise eest 204,25 eurot. 6. Elamumaad Viru-Nigula vallas: nr 233831, nr 1743831. 7. AUDI 80 (kasutaja),Volkswagen Polo Variant ( 2001) kasutaja. 8. Swedbank pensionifond V2 osak 1814,97, koguväärtus 1992,14; Swedbank pensionifond K2 osak 6966,04, koguväärtus 7757,04 9. Swedbank arveldusarve 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ei ole. (26.04.2013)


Viru-Nigula Teataja 7 Teenuse arendamist ja pakkumist läbi MTÜ Eesti Naabrivalve toetab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Praegu on võimalik häirenupu teenust tellida ülisoodsa kuutasuga- 12 € / tavahind 37 € /. Häirenupu teenusest huvitatud võiksid uurida ka kohaliku omavalitsuse võimalusi teenuse täieliku või osalise kompenseerimise kohta. Kui omavalitsuse pakutavate sotsiaalteenuste nimekirjas Eesti Naabrivalve häirenupu teenust veel ei ole, saab teenust tellida ka otse Eesti Naabrivalvelt. Selleks pöörduge palun meie poole allpool toodud kontaktidel. Teenuse tellimise lepingu saab vajadusel lõpetada ilma pikema eelteatamiseta ilma trahvinõudeta, kusjuures seadmed kuuluvad tagastamisele. Rohkem infot: Koduleht: hairenupp.naabrivalve.ee Telefon: 50 62 588, 6 522 522 E-mail: nupp@naabrivalve.ee

Eesti Naabrivalve häirenupu teenus aitab lähedaste või vabatahtlike kaasabil eakaid Häirenupp on abivahend, mis aitab suurendada üksi elavate eakate turvalisust ja tõsta õnnetuste avastamise kiirust. Lähedaste või vabatahtlike kaasamine eakate abistamisse ühendab kogukonda. Naabrivalve häirenupp on lahendus üksi elavatele või suure osa päevast omaette kodus veetvatele inimestele, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega. Uuenduslik teenus aitab märkimisväärselt suurendada inimeste turvalisust ja kiirendab abi kohalejõudmist – nupulevajutus või suitsuanduri häire annavad mobiiliside kaudu lähedal elavaile abistajaile juhtunust viivitamata teada. Sedasi saab vältida õnnetuse hilist avastamist – nii tulekahju kui ka terviserikke korral on abi saamisel tihti küsimus minutites ja sekundites. Risk, et üksi elavad eakad ei saa õnnetuste korral õigel ajal abi, on eriti suur maapiirkondades haja-asustusega MTÜ Eesti Naabrivalve aladel. Ootamatu kukkumine või kõrbev toit pliidil võivad eakate puhul tähendada seda, et abi saamata võib ka esialgu kergena näiv õnnetus lõppeda traagiliselt. Naabrivalve häirenupu süsteemi abil avastatakse õnnetus võimalikult vara ja sellele reageerimine toimub kiiresti. Kuidas see kõik toimib? Eaka koju paigaldatakse GSM-sidel töötav süsteem, mis koosneb suitsuandurist, kaasaskantavast häirenupust ja lokaalsest GSM-keskusest, mille kaudu teade õnnetusest naabruskonna vabatahtlikeni jõuab. Lisaks annab süsteem teada pikematest elektrikatkestustest ning suitsuanduri häire jõuab reageerijateni ka juhul, kui inimene ise ei ole võimeline nupule vajutama. Lähedased isikud, lased või sugulased või siis hoopis läheduses elavad naabrid vabatahtlike näol, kes on valmis esmase reageerijana teenuses osalema, saavad tasuta tuleohutuskoolituse Päästeametilt ja esmaabikoolituse Eesti Punaselt Ristilt. Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Intsu sõnul on teenuse kättesaadavus nii hajaasustusega maapiirkondades kui ka linnades oluline. „Koolitatud vabatahtlikest on ohuolukordades päästeteenistusele palju abi,“ kinnitas Ints. Koolituste tulemusena oskavad vabatahtlikud paremini ohuolukorda hinnata ning operatiivteenistuse väljakutsumisel Häirekeskusele täpsemat informatsiooni anda. Samuti õpitakse, millised on esmased tegevused erinevate ohuolukordade puhul kuni professionaalse abi saabumiseni. Koolitustel omandatud teadmised ja oskused on inimestele vajalikud ka muudes olukordades ning selle kaudu suureneb ohutusalane teadlikkus kogukonnas laiemalt. Vabatahtlik tegevus, mida ka Eestis üha rohkem väärtustatakse, aitab tugevdada kogukonna sidusust ja üksteisest hoolimist.


Viru-Nigula Teataja 8

Jäätmete kodus põletamine on kahjulik inimesele tervisele ja keskkonnale

Viimasel ajal on probleemiks tõusnud ka vanaõlide põletamine kodustes õliküttekolletes. Poodides ja internetis müüakse isegi

indlasti olete kuulnud kedagi väitmas, et tal jäätmeid ei teki. Paljudel ei teki jäätmeid just seetõttu, et nad tegelikult põletavad jäätmed lihtsalt koduahjus või õues lõkkes ära. See saastab keskkonda, on kahjulik tervisele ning seetõttu ei ole seadusega lubatud.

K

vanaõlipõleteid, kuid Eestis neid vanaõlide põletamiseks kasutada ei tohi. Vanaõlid on ohtlikud jäätmed ning neid tohib põletada ainult vastavaid keskkonnalube omavas jäätmepõletustehases. Vanaõli põletamisel, nagu ka muude jäätmete põletamisel, eraldub palju kahjulikke aineid, mis jäätmepõletustehastes Koduses küttekoldes või lõkkes tohib põletada filtrite abil kinni püütakse. Samuti ei saa inimene ainult töötlemata puitu, kiletamata paberit ja pappi. veendunud olla, et vanaõli ei sisalda ka muid Isegi selliseid kilekotte, millel on märk “PE” või põlevaid vedelikke. Kui vanaõli on näiteks segatud “PP” või tekst “võib põletada” ei tohi kodus ise bensiiniga, siis sellise vedelikuga kasutamine võib põletada, sest ka nende põletamine nõuab olla plahvatusohtlik. eritingimusi, mida kodus olevates ahjudes ja kaminates on raske saavutada. Jäätmete põletamisel kodustes tingimustes tekib hulgaliselt ohtlikke aineid, mis kahjustavad nii Jäätmete põletamisel koduahjus või lahtises lõkkes inimeste tervist kui keskkonda. eraldub hulk kahjulikke aineid, sest temperatuur ei Tekkivad ained võivad inimestel tekitada tõuse piisavalt kõrgele, et plastiku ja muude mürgistusi ja kahjustada erinevaid organeid, paljud jäätmete põletamisel põleks ohtlikud ained ära. neist ainetest on ka vähkitekitavad. Seega oma ja Samuti ei ole sellistes kodustes tingimustes ümbritsevate inimeste tervise huvides tasub võimalik ohtlikke aineid kinni püüda, nagu põletamise asemel jäätmed sorteerida ja viia nii tehakse seda spetsiaalsetes põletustehastes filtrite palju kui võimalik taaskasutusse abil. pakendikonteinerite ja jäätmejaamade kaudu, sest Mõõtmised näitavad, et kodude korstendest võib ainult nii saab kindel olla, et need jäätmed ei tekita lühikese aja jooksul kordi rohkem ohtlikke meile ja keskkonnale kahju. saasteained õhku paiskuda, kui ühest prügipõletustehasest paljude aastate jooksul. Kaire Kikas Kahju on ka sellepärast suur, et kodude korstnad ei Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna ulatu teab kui kõrgele ja seetõttu langevad peaspetsialist kahjulikud ained kõik oma koduaeda või naabruskonda. Ja me hingame ja sööme selle ise sisse. Iga aednik teab, et tuhk on hea väetis ja kahjurite Õnnitleme juulikuus: tõrjuja ning raputab aeg-ajalt seda puude ja OLGA TAUER - 87 põõsaste alla, aga kui seal on sees ka kahjulikud Õnnitleme augustikuus: ained, mis pärinevad plastikutest või kahtlase BORIS KEIMAR - 81 väärtusega puidust, siis ei ole see enam hea. Lisaks keskkonna saastamisele ja tervise rikkumisele kahjustab jäätmete põletamine küttekoldeid ja korstnaid, mis võib lõppeda tõsise õnnetusega. Seega siit-sealt kokku kogutud töödeldud puitmaterjali ja muude jäätmete ahjus põletamine ei olegi enam kulude kokkuhoid.

Palju õnne ! Viru-Nigula Pensionäride Klubi “Maarjahein”

Viru-Nigula Teataja * väljaandja Viru-Nigula Vallavalitsus * toimetab Marit Laast * info 32 29631


VNT juuli 2013