Page 1

Hind 0,2 €

nr 07 (165) juuli 2012

Taluseaduse alusel on antud tähtajatuks kasutamiseks 41,2 ha maad, mis on tarvis omandisse vormistada. Viru-Nigula vallas on munitsipaliseeritud Keskkonnaminister saatis kooskõlastamiseks maareformi seaduse muudatuse eelnõu, mille vallale kuuluvate hoonete alune maa, aleviku tänavad ja platsid. Järge ootavad hajaasustuse eesmärk on kiirendada maareformi teed, surnuaia maa-ala. lõpuleviimist. Viimased maareformi Samas on paljud 4 aastat tagasi toimingud tuleb eelnõu kohaselt teha 2017. kasutusvaldusesse antud maaüksused aasta 31. detsembriks. Eelkõige puudutavad vormistamata. Palun mõelge sellele ja asuge muudatused inimesi, kellele maa on tänaseks vormistama. erastamata. Ülejäänud reformimata maid on asunud MaaViru-Nigula vallas on ostueesõigusega amet müüma. Juba mitmed katastriüksused on erastamata ca 25 ha maad. Vormistamata on saanud läbi oksjonite omanikud. ca 14. hoone juurde maad, kuid 6 hoonet, Oleme üle koera saanud, saame siis sabast ka mille juurde on võimalik maad erastada on sellises olukorras, et need on tarvis enne korda üle. Maakorraldaja Mare PAJUPUU teha või hoopis ära lammutada.

Lühidalt maareformist Viru-Nigulas

Elektriturg avaneb uuest aastast Järgmise aasta algusest avaneb Eestis elektriturg ning kõik kodutarbijad saavad hakata valima elektrimüüjat. See tähendab, et elektrienergia muutub sarnaseks tarbekaupadele ja teenustele, mille ostmisel saab igaüks lähtuda enda soovidest ja vajadustest. Elektrienergiat hakkavad pakkuma erinevad müüjad erinevate pakettidega, kelle seast saab endale valida sobiva. Elektrimüüjat saavad hakata valima need Foto: Delfi

elektritarbijad, kelle nimel on sõlmitud leping võrguettevõttega. See tähendab, et müüjat saavad valida kõik need inimesed, kes täna tarbivad elektrit ja saavad enda nimele ka elektriarve. Kui näiteks elektri ostmiseks on leping korteriühistul või haldusfirmal, siis valib uuest aastast elektrimüüja ühistu või haldusfirma,


Viru-Nigula Teataja 2

mitte iga korter või inimene eraldi. Samas tasuks kõikidel üürnikel ja korteriühistute liikmetel olla aktiivsed ning osaleda elektrimüüja valikul, sest lõpuks maksavad elektri eest kõik ühistu liikmed ja haldusfirmaga seotud tarbijad. 2013. aasta algusest saab soovi korral elektrit osta juba mõne uue elektrimüüja käest, milleks ettevalmistusi saab hakata tegema lähikuudel. Kodutarbijatele selguvad uued elektrimüüjad ja hinnapaketid selle aasta sügiseks. Erinevate turule tulevate elektrimüüjate selgumisel edastab riik selle kohta info kõigi kodutarbijateni nii postkasti jõudvate trükiste, riikliku kodulehe www.avatud2013.ee kui meediaväljaannete vahendusel. Tänaseks on teada, et lisaks Eesti Energiale ja Imatra Elektrile hakkavad elektrimüüki pakkuma veel vähemalt kolm-neli uut ettevõtet. Praegu pole veel selgunud, milliseks pakutavad hinnapaketid ja lepingutingimused kujunevad, kuid laias laastus on võimalik valida kolme variandi vahel. Esiteks turuhinnast sõltuv pakett, mille hind võib kuude lõikes erineda ning seetõttu on kulutusi täpselt raske prognoosida. Teiseks on fikseeritud pakett, mis võimaldab kulusid täpselt planeerida, sest teatud perioodiks lepitakse kokku kindlas elektrihinnas. Kolmandaks on võimalik valida kombineeritud pakett, kus teatud osa hinnast on üheks perioodiks fikseeritud ning ülejäänud osa sõltub turuhinnast. Need tarbijad, kes ei soovi või ei jõua enne 2013. aastat elektrimüüjat valida, elektrita ei jää. Neid varustab elektrienergiaga ikka edasi nende praegune võrguettevõtja. Sellisel juhul võetakse hinna aluseks eelmise kuu keskmine turuhind, millele lisandub ettevõtte mõistlik kasum. Kuna selline variant ei pruugi tarbijale olla kõige soodsam, siis on soovitatav erinevate pakkumiste hindasid võrrelda ning alles seejärel otsus langetada, kas valida endale uus elektrimüüja. Erinevate pakkumiste võrdlemisel on oluline silmas pidada, et elektrituru avanemine mõjutab ainult kolmandikku igakuisest elektriarvest ehk reaalselt tarbitud elektrienergia hinda. Ülejäänud osa elektriarvest ehk võrguteenuse tasu ning maksud ei sõltu turu avanemisest. Kui näiteks täna on pere elektriarve 15 eurot kuus, siis elektrituru avanemine mõjutab sellest 5 eurot. See, kui palju tänane 5 eurot uuest aastast väheneb või suureneb, sõltub juba vabaturul konkurentsis tekkivast hinnast ja igaühe valitud paketist ning tingimustest. Seega tuleb kõigile soovida kaalutletud valikuid. Elektrituru avanemine ei juhtu üleöö, mistõttu on riik tegelenud ettevalmistustega juba eelmise aasta teisest poolest, et igal tarbija jääks aega rahulikult muudatustega ja uute võimalustega tutvumiseks. Infot ja materjale jagatakse juba täna erinevate organisatsioonide, riigi ja ettevõtete vahendusel. Sügisel jõuab kõikide eestimaalaste postkastidesse ka täiendav trükis, mis käsitleb elektrituru avanemise erinevaid aspekte alates müüjate vahetamise protsessi üksikasjalisest tutvustamisest kuni tarbija õiguste kaitsmiseni. Samuti jagatakse infot läbi erinevate meediaväljaannete, seminaride ja materjalide. Teeme kõik selleks, et elektrituru avanemine kulgeks sujuvalt ja arusaadavalt iga elektritarbija jaoks. Timo TATAR Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja


Viru-Nigula Teataja 3

VALLAVALITSUSES 11. juunil Hooldaja määramine Määrata raske puudega ( puude tähtaeg 30.04.2017) haigele hooldaja. Maksta hooldajale hooldajatoetust tähtajaga 31.12.2012. Viru-Nigula valla eelarve reservfondist raha eraldamine Eraldada reservfondist 1000 eurot eluruumi kohandamise toetuseks. Katastriüksuse jagamine, sihtotstarbe määramine Nõustuda Ülle-Liis Viilolile ja Avo-Karl Karonile kuuluva Kogumäe katastriüksusest ( kat. tunnus 90202:005:1551, pindalaga 23,9 ha) kahe eraldi katastriüksuse moodustamisega. Moodustada Kogumäe katastriüksus suurusega 19,61 ha. Moodustada Altmetsa katastriüksus suurusega 4,76 ha. Katastriüksuste sihtotstarve maatulundusmaa, asukoht Kurna küla. Ehitusloa väljastamine Anda välja ehitusluba Empower ASile Flexa Eesti fiiberoptilise kaabli rajamiseks Vasta külas, Sinimäe maaüksusel Kirjaliku nõusoleku väljastamine Anda välja kirjalik nõusolek Heili Metsale puurkaevu

rajamiseks Toomika külas, Külmalliku maaüksusel. Nõusolek väljastada Heili Metsa nimele. Kasutusloa väljastamine Tunnistada Viru-Nigula alevikus asuva kiriku rekonstrueerimistööd valminuks. Kasutusluba väljastada EELK Viru-Nigula koguduse nimele. 18. juunil Ehitusloa väljastamine Anda välja ehitusluba EE Jaotusvõrk OÜ-le Ilvese maaüksuse elektriliitumiseks Letipea külas. Ehitusluba väljastada EE Jaotusvõrk OÜ nimele 21. juunil Toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine Maksta toimetulekutoetust 986,39 € eest üheksale avaldajale. Maksta täiendavat sotsiaaltoetust 37,06 € eest ühele avaldajale. Toetuse maksmine Maksta Kunda Ühisgümnaasiumi 62. lennu kuldmedaliga lõpetajale, Kaisa Seenele, toetust 150 eurot. Kasutusloa väljastamine Tunnistada Linnuse ja Siberi külades Kunda Nordic Tsement AS võrkude võõrandamisega seotud tööd valminuks.

Kasutusluba väljastada OÜ Elektrilevi nimele. Katastriüksuse jagamine, sihtotstarbe määramine ja katastriüksuse nime muutmine Nõustuda Aivar Selderile kuuluva Remmelga katastriüksusest (katastritunnus 90202:005:0077, pindalaga 11,6 ha) kahe eraldi katastriüksuse moodustamisega. Moodustada Remmelga katastriüksus suurusega 4,80 ha. Moodustada Hundipaju katastriüksus suurusega 7,68 ha. Maatükkide sihtotstarve on maatulundusmaa, asukoht Kurna küla. 28. juunil Riigihanke “Sõiduauto kasutusrent” (riigihange nr 134779) eduka pakkumuse kinnitamine Tunnistada pakkuja Wiru Auto OÜ kvalifitseerimistingimustele vastavaks, kuna kõik kvalifitseerimiseks nõutud dokumendid vastavad hankija poolt seatud kvalifitseerimistingimustele. Tunnistada Wiru Auto OÜ pakkumus vastavaks, kuna see vastab kõikidele hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele. Tunnistada eelnimetatud hanke edukaks pakkumuseks Wiru Auto OÜ pakkumus summas 13 983,33 eurot, millele lisandub käibemaks.


Viru-Nigula Teataja 4

Riigihanke algatamine Viia läbi lihthange “ViruNigula – Vasta kergliiklustee ehitustööde tellimine”. Hankemenetluse eest vastutavaks isikuks on Raido Tetto. Määrata riigihanke pakkumiste avamise ja

hindamise komisjoni alljärgnevad liikmed: Komisjoni esimees: Ervins Veitsurs Liikmed: Raido Tetto Guido Reimer

Kasutusloa väljastamine Tunnistada Pikaristi ja Võrkla külades asuv mikrotorustik optilise kaabliga (ELA041) valminuks. Kasutusluba väljastada Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse nimele.

Kodu-uurijate poolt kogutud andmete põhjal tegin lühikesi ülevaateid meie küladest, eesmärgiga tehtust laiemalt teada anda ja sellega austust avaldada küsimuslehtede koostaja, Ella Rajari (1915 – 1998) ja tema korrespondentidele. Käesoleval ajal on vallas 35 küla. Alustan Kutsalast, sest ta jääb valla keskele ja on jätkuks Olga loole. sangarlusega silmapaistnud Eesti Vabadusristi kavalerid. idne, 12. adramaaga küla, märgitud Taani Ühes sellises talus käib praegu 4. aastane suvitaja Silver hommikuti kanadele rääkimas, hindamisraamatus aastal 1241, asub Varudi raba serval ja kuulus Malla mõisa kui mitu muna nad peavad päevas munema, et alla. Naaberküladeks on Iila, Kuura, Villavere, vanaema saaks pannkooke teha. (Kui kanad jänni jäävad, siis vanaema sokutab pesasse Malla. Kutsalas on põldudel vähem paasi kui Kuural paar muna juurde tütrepoja pettumuse vältimiseks). ja Iilas, kuid see-eest on seal hulgaliselt 9. aprillil 1949. a. loodi Villavere ja Kutsala rändrahne. külades kolhoos “Kungla”. Esimeheks valiti Küla on eripärane muinaspõldude poolest ja Anton Peek. tema hiidrahne on kasutatud Viru-Nigula vabadussamba püstitamisel, isegi kahel korral. Villaveres asub üks tubli Saarpuude talu, kus Rändkivid on jääaja asukad. Lõhatuna Soome peres kasvas üles 13 last. graniitkaljudelt, liikusid nad lõuna poole ning Kutsala ja Iila külade piiril asus Malla mõisa jää sulades jäid laialipillutuna paigale. See oli magasiait, mis kujundati karskusseltsi poolt peomajaks. Maja hooldas Lukkeni nimeline ca 11 000 aastat tagasi. mees. Pidude ajal oli õhk saalis suitsust paks Kiviajal oli kivi inimese sõber, ohvrialtar ja olnud, naised nurisesid. Lukken vastas: “Kene tööriist. Kutsalas oli 1985. a. inventuuri ajal nena suitsu ei kannata, mengu oue”. Seejärel 28 kultusekivi (teisel kohal Koila järel). Kutsala hõlma all olnud Villaveres oli 5 kivi. nimetati hoonet rotikuuriks. Viru-Nigulas Kalvi kivimajas (endine 1976. a. ühendati külasid ja Villavere sattus kolhoosi kontor) asus enne nõukogude aega Kutsala alla. Külaelanike tegutsemise Voibergi pood. Voiberg oli ettevõtlik mees, tulemusena sai küla käesoleval aastal nime vahendas lina ja villu tööstustele. Suur tagasi. Willafer oli Malla mõisa karjamõis. Külas on kaubakäive võimaldas varandust koguda ja ta ostis Kutsala külas talu. Tegi hooned korda ja talusid, mis loodi pärast Eesti Vabadussõda. koolitas tütreid. Noorem suri kurgutõppe, 1920. a. maareformi käigus võeti mõisnikelt ülemäärane maa ja jagati talupoegadele. Maad Linda Voiberg ( 1914 – 1992) lõpetas Pallase, saades kunstipedagoogiks. said endised mõisatöölised ning vabadussõjas

KUTSALA ( KUSCAELAE)

I


Viru-Nigula Teataja 5

Ta närvid ei pidanud vastu ( ka isa traagiline surm mõjus rängalt ) ja ta loobus õpetajaametist. Saanud Rakvere kommertsgümnaasiumis raamatupidamist õppida, töötas ta enne pensionile minekut Viru-Nigula kolhoosis raamatupidamises. Linda pärandist on mõned maalid ja söejoonistused ka Viru-Nigula muuseumis. Koos Helmi Heinoga tegid nad koduuurimistöid, Villaverest saatis andmeid Salme Reinstein. Nüüd elavad Voibergi häärberis Saarpuude järeltulijad. Viru-Nigulas elas “Riisi” majas kingsepp Käär oma sellidega. Ta purssis saksa keelt, kuid mõisnikuga läbi ei saanud. Kui kirikutornis mädanenud tala öösiti kummalist valgust kiirgas, lausunud Käär saksameelsele kirikuõpetajale: “Eks see mõisnike tige veri ole, mis rahu ei saa ja nüüd hiilgab”. Kirikuhärra vihastas ja tegi Käärile kitsendusi, mispeale Käär läks hoopis ära Kutsalasse. Kanged mehed kogunesid sinna. Kutsalas oli sajand tagasi valla ainuke vaestemaja. Seljal oli ka, kuid sel ajal kuulus Selja Haljala alla. Olga Leppik mäletab, et maja põles 1946. a. detsembrikuus. Siis elas seal üksinda ja külarahva abist poole aruga naisterahvas, keda kutsuti Kile Annaks. Tuli sai alguse tema toast. Mitu päeva oli ta lebanud surnuna akna all laua peal. Hiljem räägiti, et ta kummitab möödakäijaid. Nüüd on paras koht pajatada Alma Otsa vanaema Ann Jurtomi jutustatud lugu. Millest siis külarahvas 100 aastat tagasi lobises ? Malla murdes kõlab see nii: “Kui vallast sona tuodi, et üks vallasant jälle korvad pia alla pannud, andas vallavanemb käsu käde, et olgu kerst tehtud ja et mida madukse nie onvad, kui piatäit en saa, et tämä tiab küll, kes puskari aab, et pangu aga uus laar keima. Aga miestel oligi lebikus laar keimas, põlnd muudku akka ajama. No ja ajasivad ja mekkisivad ja suik tuli pääle, jäivad tukkuma. Aa puskari laar akkas

korbema. No sene korbeaisu piale mehed ärkasivadki. Mekkivad – puskaril nõnda kange korbe ais juures, et akka menema. No siis va Jurituoma Mihkel toi kodunt käntsaka pekki ja sinepi koa. No siis ammustasivad pekki, panivad paksult sinepi piale. Vottasivad siis puskaripläsku koasa ja läksivad vaestemaja juurde. Kerst oli juba seal ees ja surne kerstu pandud. Lugesivad ja laulasivad sial ka nagu ikke surne juures ja andasivad santidele puskari kaa. A´a mihed tostasivad kerstu rege, istusivad ise kahele puole ja hakkasivad soitama. Vallavanemb Kustas ise oli koa kaasas. Nõnda nad siis suoja piaga soitsivad, vottasid tie pial veel väheke lisa koa ja siis tuli kange lauluimu. No nad siis laulasivad ja nie laulud nüüd jumalasõna laulud küll ep olnud. Loivad viel kerstu kaanel trummi kaa. No joudsivad siis Kongla kalda piale, sinna, kust sie tie allamäge kierab, kui ühele mihele kuuldus, et surne möriseb kerstus vastu koa ja kopsib siestpuolt kerstu kaanele. Edimetse ehmatusega tahdsivad kohe ümber püorada, aga sie allamäge tie, regi vajus kummuli, surne kerstust vällä ja kerstulauad lajale. No mes sa nüüd tied ? Kuidagiviisi kopsiti lauad, eks nad ühed vanad mädend lauajupid olnd, kogo ja surne, külm ja kange, tosteti kerstu tagasi. Aga viin oli miestel piäst vällas mis vällas. Vaikides sõideti nõka-nõka edasi. Üks tagavalla mehi tahtis täie vaartiga mööda soitada, sie pieti kinni ja paluti, las ütleb kerigu mihele, et lüogu sie kord vallavaesele kella kaa, kui nad kerigust mööda soidavad. Ja ütelgu obedajale kaa, et nii ja naa juhtus, et patulugu vai sedasi. No ja loigi Kella-Joss kerigu kellu, kui kerstuga müoda soideti ja vaatavad mihed, et tagavalla mies toob kerikherra ka auale. No oli meil sihuke obetaja, Alver nimi, ilma uhkuseta mies oli ja nallamies kah viel. Ja mattaski lugemise ja laulmisega sene sandikese, mis mette iga vaene peremieski ei


Viru-Nigula Teataja 6

saand, et kerikherra auda loeks, aitas lugejamiehestki ... Vat sie oligi vallavaese madukse lugu, mida mina Sipria pues kuulsin. Külapued, sie oli vanamieste klubi, sial nämad pika pingi pial istusivad ja jutustasivad. Sipria ise kaa kuulas ja nauras miestega kaasa. Ja sie lugu oli täpselt nindamuodi, mina end pand mette kedagist juurde ega vottand ära kah “

( Need lood on kirjas E. Rajari teatmikus “Omane ja armas”) Kutsalas asub suure maantee ääres saekaater, mis kuulub praegu Meelis Parijõele. Külas oli 2011 a. peresid 17, elanikke 39 (koos Villaverega) Heili TARJAN

AMETIISIKUTE MAJANDUSLIKE HUVIDE DEKLARATSIOONID Järgnevad majanduslike huvide deklaratsioonid esitasid ametiisikud korruptsioonivastase seaduse § 14 lõike 5 alusel volikogu määratud komisjonile. Vallavolikogu esimees ja vallavanem esitasid deklaratsioonid siseministrile. Deklaratsioonid avaldatakse seaduse § 15 lõike 3 alusel seaduse lisana kinnitatud ametiisiku majanduslike huvide deklaratsiooni vormi järgi.

V Andmed maksustatava tulu ja dividenditulu kohta [Ei kuulu avalikustamisele] VI Andmed abikaasa, vanemate ja laste kohta [Ei kuulu avalikustamisele]

I Üldandmed 1. 2. 3. 4. 5.

Ees- ja perekonnanimi Isikukood (ei kuulu avaldamisele) Ametikoht Asutus (tööandja) Ametipalga aste ja ametipalk (avaldatakse koos asutusest makstavate lisatasudega)

II Andmed vara kohta 6.

7. 8. 9.

Kinnisvara (kuni kinnistusraamatusse kandmiseni ka ehitised ja nende osad, deklareeritakse ka pooleliolevad ehitused, ühis- ja kaasomandiks oleva vara puhul näidatakse ametiisiku osa selles): otstarve, asukoha maakond, vald, linn, kinnituspiirkond, kinnistu number. (asukoha aadressi näitamata) Registrisse kantud autod, vee- ja õhusõidukid: sõiduki liik, mark, väljalaske aasta Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid: eminent, liik, kogus, nimiväärtus, koguväärtus Pangaarved (pank, arve liik ja nende arv)

III Andmed varaliste kohustuste kohta 10. Võlad pankadele ja teistele eraõiguslikele isikutele, kui võla suurus ületab eelmise kuue kuu ametipalga või 3500 eurot, kui ametikohal ametipalka ei maksta: võlausaldaja, võlajääk deklareerimise ajal 11. Muud varalised kohustused, mille suurus ületab deklareerimise ajal eelmise kuue kuu ametipalga või 3500 eurot, kui ametipalka ei maksta (liisingud, käenduslepingud, hüpoteegid jms) IV Andmed muude tulude kohta 12. Muud regulaarsed tulud (palk ja lisatasud põhikohal, kui ametiisikul puudub ametipalk, näidates nende suuruse; kompensatsioonid, sh nõukogudest saadavad hüvitised, nimetades nõukogu ja näidates hüvitise suuruse; intressid; pensionid; töövõtust ning teadus- ja õppetööst saadavad tasud; autoritasud; muud tulud või tuluallikad, näidates ära mis liiki tuludega on tegemist). (tulu suurust näitamata)

Deklaratsiooni järgi sulgudes näidatud deklaratsiooni täitmise kuupäev. Lisatud abivara lepingud ei kuulu avalikustamisele. VALLAVOLIKOGU LIIKMED 1. Juta Ait 3. Talupidaja. 4. Juta Ait Ristimäe talu. 5. Ametipalk puudub. 6. Maatulundusmaad Viru-Nigula vallas: nr 3745231, nr 3746531, 4189131, elamumaa nr 4189131. 7. Sõiduauto Audi 100 (1991), sõiduauto Ford ( 1988),ratastraktor MTZ 82L (1984). 8. Ei ole. 9. Swedbank arveldusarve 1, SEB pank arveldusarve 1. 10. Ei ole 11. Ei ole. 12. Volikogu liikme tasu. (26.04.2012) 1. Kristel Hani 3. Logistik. 4. Harju AB AS. 5. Ametipalk puudub. 6. Elamu Harjumaa, Tallinn 10795001, Korteriomand Viru-Nigula vallas Pada külas nr 4834131. 7. sõiduauto Toyota Corolla (1998) mootorratas Suzuki ( 1999). 8. Swedpank pensionifond 5612,81 EUR 9. Swedbank arveldusarve 1, krediidiarve 2. 10. Swedbank 28452,63 eurot. 11. Ei ole 12. Volikogu liikme tasu. (15.03.2012) 1. Pille Kajar 3. Puudub. 4. Puudub. 5. Ametipalk puudub. 6. Elamumaa Viru-Nigula vallas, nr 430331. 7. Sõiduauto Ford Escort Turnier (1993), sõiduauto Ford Sierra (1993), Ford Mondeo Turnier (1998) 8. LHV Pank kogumispensioni osak 2217,715 tk, 2886,31 EUR. 9. Swedbank arvelduskonto 2. 10. Swedbank 8972 EUR. 11. Swedbank hüpoteek kinnistul nr 430331 260 000 krooni, Swedbank ühishüpoteek kinnistutel nr 430331 ja nr 2738731 320 000 krooni. 12. Vanemahüvitis, Volikogu liikme tasu. (27.04.2012) 1. Olav Kreen 3. Vallavolikogu liige. 4. Viru-Nigula vallavolikogu. 5. Ametipalk puudub. 6. Korter Harjumaal, nr 8111602; põllumajandus- ja metsamaa Viru-Nigula vallas: nr 630031, nr 630131, nr 630231, nr 757931, nr 905831, nr 1042831, nr 1116331, 1461431, nr 2582831, nr 2802631, nr 2807931, nr 3341731, 3359231, nr 3849231. 7. Sõiduauto Mercedes–Benz 240D (1971), sõiduauto lahtine UAZ 469B (1977), kallur GAZ 33072 (1990), madel veok UAZ 452D (1978), sihtotstarbeline veok KAMAZ 5320 (ZSK F15) (1987), sõiduauto VAZ 21044 (1998), sõiduauto Opel Frontera (1991), sõiduauto Volkswagen Passat (2005), sõiduauto Audi A6 (1996) 8. Rabaveere Farm OÜ 1 osa 2556 eurot, Nugeri Agro OÜ 1 osa 2556 eurot. 9. Danske Bank AS Eesti filiaal arvelduskonto 1, SEB arvelduskonto 3, Swedbank arvelduskonto 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12.Volikogu liikme tasu. (20.03.2012)


Viru-Nigula Teataja 7 1. Agu Lepisto 3. Tehnoülevaataja. 4. Polven Auto OÜ. 5. Ametipalk puudub. 6. Maatulundusmaad Viru-Nigula vallas nr 21420, nr 24196. 7. Sõiduauto VAZ-2109 (1990), sõiduauto UAZ-469B (1984), sõiduauto ZAZ-968A (1976) veoauto Volvo – N88 (1973). 8. Ei ole. 9. Swedbank hoiuarve 1, Swedbank tähtajaline hoiuarve 1; SEB hoiuarve 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole 12. Volikogu liikme tasu. (18.03.2012)

10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Elisa Eesti AS põhipalk+ tulemustasu, volikogu liikme tasu, toitjakaotuspension. (16.03.2012)

1. Meelis Parijõgi 3. Juhatuse liige. 4. OÜ Selja Põllumajandus 5. Ametipalk puudub 6. Kinnisasjad Viru-Nigula vallas: nr-d 677631,1119231, 2546131, 3003931, 3035031, 3035231, 3036731, 3036831, 3044931, 3056731, 3127531, 3251231, 3274931, 3297631,3447131, 3552031, 3552131, 3665331, 3665431, 3665531, 3675431, 3693231, 3693331, 3720631, 3744631, 3745631, 3746931, 3796531, 3853131, 3860631, 3887031, 3892231, 3892331, 3909731, 3921731, 3937831, 3955931, 3956031, 3962631, 4029731, 4102431, 4177631, 4223831, 4388531, 4388931, 4389031, 4466931, 4467031, 4467131, 4498231, 4960631, 4995031, kinnisasi Rakvere linnas nr 214731, kinnisasi Sõmeru vallas nr 2743331, kinnisasi Kunda linnas nr 3699731, kinnisasi Vihula vallas nr 4976031, korteriomand Rakvere linnas nr 1334731, korteriomandid Kunda linnas nr 3438731, 3949131, 3949231, 3949331, 3949431, 3949731, 3949831, 3950131, 3950231, 3950331, 3950431, 3950531, 3950631, 3950831, 3951031 7. Ratastraktor MTZ 82 (1994), ratastraktor MTZ 82 (1988), ratastraktor MTZ 82L (1992), sõiduauto Peugeot Partner (2005), ratastraktor T-40AM ( 4410EK), veoauto GAZ3307 ( 715ADB), haagis 2PTS-4-887(TN0062), haagis 2PTS-4-725A(TN0063), metsaveohaagis Palms10 ( TN2020), pakiauto Ford Transit 160 ( 900RAL). 8. OÜ Puico Grupp , OÜ Siberi Puidutöökoda, OÜ Linnuse Hüdro, OÜ Lammasmäe Puhkekeskus, OÜ Selja Põllumajandus. 9. Swedbank arveldusarve 1, SEB arveldusarve 1. 10. Ei ole 11. Kinnistute järelmaksud 12. Volikogu liikme tasu , renditulu. (30.03.2012)

1. Villu Sipria 3. Puistaja- brigadir. 4. AS Kunda Nordic Tsement. 5. Ametipalk puudub. 6. Maatulundusmaad Viru-Nigula vallas nr 25428, nr 25483, nr 25881 7. Sõiduauto Audi A4 (1999), Sõiduauto Volkswagen Golf (1989) 8. Ei ole. 9. Swedbank deebetarve 1, krediidiarve 2. 10. Swedbank 7578,25 EUR. 11. Ei ole. 12. Volikogu liikme tasu. (15.04.2012)

1. Alar Peek 3. Treener. 4. Viru-Nigula Vallavalitsus. 5. 287,60 eurot. 6. ½ elamumaa Viru-Nigula vallas nr 3595531. 7. Mootorratas Suzuki GSR600 (2006). 8. Preemia Foods AS aktsia 14000, 0,6 eurot, 8400 eurot; Sampo 50 II pensionisammas 1839,48, 1,05209 eurot, 1935 eurot. 9. Sampo Pank arveldusarve 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu liikme tasu. (01.04.2012) 1. Ainar Sepnik 3. Müügikonsultant 4. Elisa Eesti AS. 5. Ametipalk puudub. 6. Ei ole. 7. Ei ole. 8. LHV Pensionifond S 37,21 tk, 1.12640 EUR, 41,91 EUR; LHV Pensionifond XL 1.57 tk, 1.10063 EUR, 1,72 EUR 9. LHV Pank arvelduskonto, Swedbank arvelduskonto 1.

VALLAVOLIKOGUS 26. juunil toimus Viru-Nigula Vallavoli kogu seitsmenda kooseisu XXVII istung. Viru-Nigula valla 2011 a majandusaasta aruande kinnitamine Kinnitada eelnimetatud aruanne Viru-Nigula valla 2012 a eelarve esimene lisaeelarve (materjali mahukuse tõttu tutvuda kodulehel) Vallavanem Ervins Veitsursi puhkusele lubamine Lubada E. Veitsurs puhkusele 9.07.– 23.07.

1. Maire Sepp 3. Ametikoht puudub. 4. Puudub. 5. Ametipalk puudub. 6. Maatulundusmaa Viru-Nigula vallas nr 9394. 7. Sõiduauto Hyndai Accent (2001). 8. Ei ole. 9. Swedbank arveldusarve 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu liikme tasu, pension. (15.03.2012)

VALLAVALITSUSE LIIKMED 1. Marit Laast 3. Keskkonnaspetsialist. 4. Viru-Nigula Vallavalitsus. 5. Aste 28; ametipalk 564,98 eurot + 84,75 staaž. 6. ½ korter ViruNigulas, nr 4419131; ½ garaaž Viru-Nigulas, nr 4452231, ½ korterit Rakveres 100031 7. ½ Sõiduauto Volkswagen Sharan (2001). 8. Swedbank pensionifond K3, 2687,44, 118,08, 2805,52 9. Swedbank hoiuarve 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ei ole. (5.03.2012) 1. Mare Pajupuu 3. Maakorraldaja. 4. Viru-Nigula Vallavalitsus. 5. Aste 33, ametipalk 460,16 EUR. 6. Elamumaa Rakveres, nr 2015631. 7. ½ Volkswagen Touareg. 8. Ei ole. 9. Swedbank hoiuarve, U– Net hoiuarve 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. ½ OÜ Terra MK. (5.03.2012) 1. Guido Reimer 3. Abivallavanem. 4. Viru-Nigula Vallavalitsus. 5. Aste 33, ametipalk 958,68 eurot. 6. Elamumaad Viru-Nigula vallas: nr 800331, nr 4395331. 7. ½ sõiduauto Peugeot 406 (1997). 8. OÜ Nigula Veduk osa 5%, 6,39 eurot, 639,12 eurot. 9. SEB pank arveldusarve 1, Swedbank arveldusarve 1. 10. SEB pank 9650 eurot. 11. Ei ole. 12. Ei ole (23.04.2012) 1. Ülle Viller 3. Vasta Kool direktor. 4. Viru-Nigula Vallavalitsus. 5. 1001,94 eurot. 6. Elamumaad Viru-Nigula vallas: nr 233831, nr 1743831. 7. Volkswagen Polo Variant ( 2001) kasutaja. 8. Kogumispension V2 osak 1873,94, tk 0,8248, koguväärtus 1545,63; Swedbank pensionifond K2 osak 7603,038 ,tk 083504, koguväärtus 6348,84. 9. Swedbank arveldusarve 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ei ole. (18.04.2012)


Viru-Nigula Teataja 8

Vasta Kool tänab kõiki, kes abistasid kooliperet juubeliürituse korraldamisel

Selleaastane vallarahva jaaniõhtu sai korraldatud Mahu rannas, kus mere ilu ja merekohin muutsid koos imeilusa ilmaga õhtu eriliseks. Palju oli vaidlusi 22. kuupäeva üle, aga järgmisel päeval kiitsime vist kõik koos õhtu peavastutajat, Guido Reimerit. Õhtu esinejateks olid kaunites rõivastes Epp Kaljose kõhutantsijad. Sai mõnuga tantsitud kahe meie juurtega ansambli, “Pihlapojad” ja “Silver”, muusika saatel. Sporditegijaid jagus nii väikeste kui suurte seas. Kes ei soovinud tantsida või spordivõistlustest osa Sel kevadel lõpetas meie valla tüdruk Kaisa Seene Kunda Ühisgümnaasiumi 62. lennu kuld võtta, sai lihtsalt nautida meie valla ühe kaunima medaliga. Palju õnne ! Fotol: Kaisa vennaga küla, Mahu, ehedat ilu ja võlu.

Tekst: T. JÄRVE, foto: E. LEMBER Ostame murakaid, info tel: 59127888

Viru-Nigula Pensionäride Klubi “Maarjahein” õnnitleb juulikuus: OLGA TAUER – 86 Augustikuus: ALIISE AASMÄE – 70 BORIS KEIMAR – 80 Palju õnne!

Vasta Kool õnnitleb kauaaegset direktorit HARRI LAUGAST 80-nda juubeli puhul Palju õnne !

22. juunil toimus Vastal Viru-Nigula hariduselu 145. aastapäeva tähistamine, mille raames tulid kokku ka Vasta kooli vilistlased. Fotol: endine direktor Harri Laugas ja praegune direktor Ülle Viller. Foto: E. Lember

Viru-Nigula Teataja * väljaandja Viru-Nigula Vallavalitsus * toimetab Marit Laast *tel 32 29 631

VNT Juuli 2012.a  

Viru-Nigula Teataja juulikuu number 2012

Advertisement