Page 1

Hind 0,2 € 2012 aasta oma valitsuste ühistööna

Sven HÕBEMÄGI Lääne-Viru Omavalitsuste Liit tegevdirektor 2012.a on lõppenud ning taaskord tehakse kokku võtteid ning seatakse uusi sihte järgnevaks. Püüan anda lühiülevaate lõppevast aastast omavalitsuste ühistöö vaatevinklist. Aasta oli maakonnale tervikuna edukas ning meeldejäävaid sündmusi oli rohkesti. 2012. aasta oli ka Lääne-Viru Omavalitsuste Liidule (VIROL) tegus, jätkati paljusid juba käimasolevad koostööprojekte ning algatati uusi. Aasta alguses lõppes sotsiaaltranspordi projekti, mille eesmärgiks oli arendada omavalitsuste koostööd piirkondliku sotsiaal -

nr 01 (170) jaanuar 2013 transpordi arendamisel. Ettevõtmise sisuks on võimaldada puudega või liikumistakistusega isikutele ja muule abivajavale isikule transporti. Et teenust mingilgi määral käigus hoida, korraldati 2012. aastal uus hange, mis tagab antud teenuse säilimise meie maakonnas. Uus hange oli tehtud eeldusel, et see tuntust kogunud pilootprojekt saaks tulevikus ka riigi dotatsiooni. Läbi tegevustoetuste ning liidu asutatud organisatsioonide arendasime nii turismialast tegevust SA Põhja-Eesti Turism kaudu, vabaühenduste ning ettevõtluse nõustamist SA Lääne-Viru Arenduskeskuse kaudu. Liidu all tegutsev Lääne-Viru õppenõustamiskeskus osutas aga abivajajatele nii logopeedi, eripedagoogi kui psühholoogi abi, mille eesmärgiks ongi just laste varajane märkamine, et tagada neile täisväärtuslik tulevik läbi õppenõustamise. Jätkus eriotstarbelise kommertsliini veo korraldamine meie maakonnas, mille tulemusena saavad 36 kõne- ja

nägemispuudega last tasuta transpordi Tartusse ning tagasi. Aasta alguses valmis liidul maakonda tutvustav ning keskkonnateadlikkust tõstev trükis ”Looduskaunis LääneVirumaa”, mille 3000 tiraaz on praktiliselt juba välja jagatud ning sügisel käivitus maakondlik kolmandate klasside projekt ”Metsaga sõbraks”, mille tulemusena said kõik meie maakonna kolmandate klasside lapsed minna Sagadisse loodust tundma õppima. Aktiivselt tegutsesid LääneViru arenduskeskuse koordineeritav KOV arendustöötajate koda ning liidu all tegutsev KOV finantsinimeste ümarlaud. Koos arutleti läbi erinevate tegevuste maakonna arendamise üle ning valdkondlike probleemide lahendamisi. Järgmine suurem projekt on läbi selle juba ka algatatud ning see puudutab maakonna kergliiklusteede võrgustikku. Palju tehti koostööd ka teiste partneritega, nii anti välja iga-aastane ”Virumaa kirjandusauhind koostöös Ida-Viru Omavalitsuste


Viru-Nigula Teataja 2

Liiduga ning sellel aastal sai pärjatud Andrei Hvostov teosega "Sillamäe passioon". Koostöös Virumaa Teatajaga anti välja traditsiooniline ”Aasta Tegu” auhinnad ning 2013. aastal toimub see juba 10. korda ning selle aastased märgilised teod saavad pärjatud juba uue aasta alguses. MTÜ Virumaa Lootusega ja Lääne-Viru maavalitsusega tunnustasime ilusamaid kodusid konkursi ”Eesti kaunis kodu” raames Päides, kus maakonna kaunimaks koduks valiti Perekond Remmiku kodu Viru-Nigula vallas, lisaks tunnustati ka teisi tublisid maakonna inimesi kodukoha kaunimaks muutmisel. 2012. aastal algas ka koostöö Rakvere Teatriga, mille tulemuseks peaksid valmima erinevad õppematerjalid haridusasutustele ja mille eesmärgiks on koostöös teatriga kultuuriliste teadmiste suurendamine lastes ja noortes. Iga-aastasel maakonna parimaid aineolümpiaadidel käinuid ning nende juhendajaid tunnustati augustis toimunud üritusel Sõmerul nn. ainetundjate päeval. Traditsiooniline Lääne-Viru hariduse päev, mille peaesineja oli sellel aastal psühholoog Anu Virovere toimus aga sellel aastal Rakvere Ametikoolis ja seal said ligi 250 meie maakonna

haridusinimest kuulata huvitavaid ja harivaid loenguid. Selle päeva raames tunnustas VIROL ka meie maakonna uusi haridusasutuste juhte, õpetajate päeval Haljalas aga neid noori õpetajaid, kes peale ülikooli lõpetamist ja vastava kvalifikatsiooni omandamist on otsustanud meie maakonna kasuks ning siin tööle asunud. Aasta alguses tegi liit pöördumise seoses Vaeküla kooli tulevikuga ehk hooned jäävad meie pingutustele vaatamata tühjaks ning miljonitesse kroonidesse juba tehtud investeeringud riigi poolt lendavad lihtsalt tuulde ning lapsed on laiali üle maakonna, mis on äärmiselt kahetsusväärne. Samuti koostasime Vihula vallavalitsuse kaasuse alusel pöördumise, mis puudutas maamaksu vabastamise kompenseerimist omavalitsustele. Arupärimise koostasime ka haridus -ministeeriumile, nimelt jõudis meieni info, mis puudutab Porkuni kooli eelkooliealiste laste arendusrühma sulgemist. Aasta teises pooles juhtisime tähelepanu probleemidele, mis võib maakonnas juhtuda kui kaotatakse Keskkonnainvesteeringute keskuse maakondlikud keskkonnaprogrammid ning kui vähendatakse Päästeameti Ida Päästekeskuse Rakvere

päästekomando isikkoosseisu. Kohtumisel Päästeametiga jäigi kõlama see, et raha ei ole ega tule ning otsused on olnud õiged. Aktiivne oli ka kultuuriline tegevus läbi liidu, milledest võib esile tuua nt. maakonna kultuuritöötajate seminar Moldovas, poisssolistide konkursi ning ETV „Laulukarusell 2012“ piirkondliku lõppvooru korraldamist jpm. Koolituste valdkonnas, mida liit korraldas KOV-dele võiks välja tuua nt. riigihangete seaduse, avaliku teenistuse seaduse, haridusvaldkonna, aadressi andmete ja ehitisregistri jms. teemal. Vaatamata ka negatiivsetele aspektidele võib kokkuvõttes öelda, et 2012. aasta oli kohalike omavalitsuste ühistööna väga aktiivne. Koostöös maakonna erinevate sihtrühmadega suutsime maakonna arengule erinevalt kaasa aidata ning kaitsta nii meie omavalitsuste kui ka maakonna inimeste huve laiemalt. Siinkohal soovin tänada kõiki omavalitsusi, liidu koostööpartnereid ning teisi maakonna arengule kaasa aidanud inimesi ning soovida kõigile palju kordaminekuid ning edukat uut aastat!


Viru-Nigula Teataja 3

VALLAVALITSUSES 20. detsembril Toimetulekutoetuste ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine Maksta toimetulekutoetust 751.21 € eest kuuele avaldajale * * * Maksta täiendavat sotsiaaltoetust 99.86 € eest kolmele avaldajale * * * Kompenseerida nelja lapse lasteaiatoidu maksumus kuni 31. augustini 2013. Õpilaskodu majutustasu maksmine Maksta ühe õpilase õpilaskodu majutustasu kuni 31. maini 2013. Katastriüksuste jagamine, sihtotstarbe määramine ja katastriüksuse nime muutmine. Nõustuda Siberi Puidutöökoda Oü-le kuuluva Siberi külas Tuulenaabri katastriüksusest kahe eraldi katastriüksuse moodustamisega. Moodustada Tuulenaabri katastriüksus suurusega 19,29 ha, sihtotstarve maatulundusmaa. Moodustada Lume katastriüksus suurusega 2,82 ha, maa sihtotstarve elamumaa * * * Nõustuda Georgi Litvinovile kuuluva Marinu külas Paerahva katastriüksusest kolme eraldi katastriüksuse moodustamisega. Moodustada Paerahva katastriüksus suurusega 1,88 ha, maa sihtotstarve elamumaa. Moodustada Paepõllu katastriüksus suurusega 14,31 ha, maa sihtotstarve maatulundusmaa. Moodustada Paemetsa katastriüksus suurusega 16,51 ha, maa sihtotstarve maatulundusmaa. Ehituslubade väljastamised Anda välja ehitusluba Viru-Nigula Vallavalitsusele pumbamaja rekonstrueerimiseks Viru-Nigula alevikus, Põllu tn 9 * * *

Anda välja ehitusluba OÜ Elektrilevile Niiduvere mü eramu kaitsme nimivoolu suurendamiseks Villavere külas. Kasutuslubade väljastamised Tunnistada Letipea külas Merekadaka maaüksusel asuv suvila valminuks. * * * Tunnistada Ojakülas Kunda Nordic Tsement AS võrkude võõrandamisega seotud tööd Aru AJ piirkonnas valminuks. 28. detsembril Gerd Mölderi avaldus Pikendada Hajaasustuse Veeprogrammi projekti “Puurkaevu rajamine Mäekalda kinnistule” lõpparuande esitamise tähtaega 28. veebruarini 2013. seoses finantsprobleemidega, mis on põhjustatud töökoha kaotusest. Ehitusloa väljastamine Anda välja ehitusluba Michel Poulain´ile elamu täielikuks lammutamiseks Pada külas Viljapuuaia maaüksusel. Info Vallavanem Ervins Veitsurs tutvustas rahandusministeeriumi kirja, mis oli saadetud pearaamatupidajale ning mis sisaldas teavet tasandus- ja toetusfondi ning õppelaenude tasumiseks vajalike vahendite ülekannete kohta kohalike omavalitsuste üksustes alates 2013. aastast.

Maaturg on abiks maaomanikule

T

änaseks on maareform Eestis jõudnud lõpusirgele ja enamus metsa- ning põllumaast leidnud endale omaniku. Paraku on erinevatel põhjustel vaja aeg-ajalt omandit müüa. Tavainimesele ei ole see igapäevane tegevus ning pea alati on


Viru-Nigula Teataja 4

päevakorral mitmed küsimused - kas saadav hind on hetke parim? Kas tehing on turvaline? Kas ostja on usaldusväärne? Millele on vaja veel tähelepanu pöörata? Müümisel on alati eesmärgiks saada antud hetke parim hind. Kuidas siis leida oma metsa- või põllukinnistule ostja, kes oleks piisavalt usaldusväärne ja pakuks ka parimat hinda? Maaomanikule on tähtis turvalisus ja see, millised on tehingu läbiviimise juures ilmnevad riskid. Selleks olemegi loonud spetsiaalselt metsa- ja põllukinnistute ning raieõiguste internetipõhise enampakkumiste keskkonna, mille eesmärk on aidata eraomanikel maa müügil läbi oksjoni saada parim võimalik hind. www.maaturg.ee on oksjoniportaal, mis on pühendunud metsa- ja põllukinnistute ning kasva metsa raieõiguse müügile. Tänaseks oleme tegutsenud juba veidi üle aasta. Alustasime ostametsa.ee nime all ja keskendusime eelkõige metsakinnistute ning kasvava metsa raieõiguse müügile. Meie portaalis oksjonitel osalemine on nii müüjatele kui ostjatele lihtne ja mugav. Internetioksjon tagab suure ostjate-pakkujate ringi, mis on üks eeldus parima hinna kujunemisel. Avalikult veebis korraldatud enampakkumisel teevad sobiva alghinna puhul pakkumisi kõik Eesti suuremad metsaettevõtted, kokkuostjad ja põlluostjad. Tänaseks on meie andmebaasis pea 200 metsaostuklienti ja loomisel on põlluostuklientide andmebaas. Juba korraldatud metsaoksjonitel on müüjad saanud alghinnast tuhandeid eurosid suuremat tulu. Tänaseks on läbi maaturg.ee korraldatud oksjonite uue omaniku leidnud üle poolesaja metsakinnistu või kasvava metsa raieõiguse. Turvalisust tõstab ka see, et internetioksjoni puhul on pakkujatel väga keeruline omavahelisi kokkuleppeid sõlmida ja nende täitmist jälgida, sest osalejad selguvad alles

Lumine mets. Foto: Delfi oksjoni jooksul. Kõik pakkujad peavad end identifitseerima ID-kaardiga või läbi pangalingi, mis tagab ka turvalisuse. Lisaks aitame müügilepingute koostamisel ja tehingute nõustamisel, et oleksid tagatud sõlmitavate kokkulepete täitmised ja hajutatud maaomanike ning ostjate riskid, mis kaasnevad tehingutega. Pakume abi kuni notaris tehingu lõpuleviimiseni välja. Oluline on ka see, et portaalist on võimalik leida maksimaalne informatsioon müüdava kinnistu või kasvava metsa kohta. Seega esmase nägemuse müükiminevast kinnistust saab kujundada ilma loodusesse minekuta. Maaturg.ee-s saab oma metsa- ja põllukinnistut või kasvavat metsa müüa iga maaomanik. Vajalik on metsakinnistul metsakava olemasolu ja kasvava metsa müügi puhul kehtiv metsateatis. Portaali kasutajatele ei ole määratud liikmemaksu ega muid püsitasusid. Kui kinnistu koosneb metsamaast ja põllumaast, siis parima hinna saamiseks on enamjaolt kasulik müüa mets ja põld eraldi, sest huvilised võivad olla erinevad. Seda on võimalik meie portaali kaudu teha ja ostjate leidmisel pakume abi kinnistu jagamise korraldamisel. Kui maaomanikule on tehtud metsa- või põlluostjalt pakkumine kinnistu ostuks, siis oleme andnud soovitusi korraldada müük ikkagi läbi oksjoni, mis annab kinnituse ja


Viru-Nigula Teataja 5

veendumuse, kas pakutav hind on hetkel turu parim hind. Teate oksjonite toimumise kohta saavad kõik portaali andmebaasis olevad ostukliendid iganädalaselt infokirja näol. Maaturg.ee on loodud koostöös haamer.net keskkonna ja meeskonnaga, kellel on täna juba pea viis aastat internetioksjonite korraldamise kogemusi. Maaturg.ee põhineb haamer.net-i välja töötatud tarkvaral, mida täna kasutavad varade realiseerimiseks

mitmed kohtutäiturid ja pankrotihaldurid. s.h ka Eesti Kaitsevägi. Oksjoni portaali leiab aadressilt www.maaturg.ee Edukaid ning turvalisi metsa- ja põllutehinguid ja lisainfo saamiseks võtke meiega julgesti ühendust! Mirko Metsaoru arendusjuht 53443610 mirko@maaturg.ee

VALLAVOLIKOGUS 13. detsembril toimus ViruNigula Vallavolikogu seitsmenda koosseisu XXXI istung. Istungist võtsid osa: Juta Ait, Kristel Hani, Raivo Heinmets, Pille Kajar, Agu Lepisto, Meelis Parijõgi, Alar Peek, Ainar Sepnik, Maire Sepp Arvamuse andmine Windpower OÜ, asukoht Kuusalu al, Soodla tee 24, on esitanud Lääne-Viru maavanemale taotluse Iila külas Linnumäe kinnistu (90202:002:0060, suurus 26,19 ha) omandamiseks. Viru-Nigula valla territooriumil ei kuulu Windpower OÜ-le põllu- ega metsamaad. Kinnisasja omandamise loa taotluses on märgitud kavandatavaks tegevuseks energia tootmine, seega on tegemist avaliku huvi objektiga. Viru-Nigula valla üldplaneeringus ei ole

Linnumäe kinnistu reserveeritud tootmisalana. Volikogu otsustas mitte toetada Windpower OÜ –le Linnumäe kinnistu omandamiseks loa andmist. Huvihariduse toetamise kord ( materjali mahukuse tõttu paberväljaandes ei avaldata, võimalik tutvuda vallavalitsuses ja koduleheküljel) Viru-Nigula valla 2012 a eelarve teine lisaeelarve ( võimalik tutvuda vallavalitsuses ) Maamaksumäära kehtestamine 2013. aastaks Kehtestada Viru-Nigula valla territooriumil 2013. aastaks maamaksumäärad alljärgnevalt: 1. Hinnatsoonis H0902001 (Mahu ja Letipea) olenemata kõlvikulisest koosseisust maa maksumääraks 2,2 % maa

maksustamishinnast aastas 2. Hinnatsoonides H0902002 ja H0902003 (Viru-Nigula aleviku piirkond ja ülejäänud vald) metsamaa, õuemaa ja muu maa maksumääraks 2,2 % maa maksustamise hinnast aastas. Haritava maa ja loodusliku rohumaa maksumääraks 1,7 % maa maksustamishinnast aastas. 3. Represseeritu maamaksuvabastus. Vabastada esitatud avalduse alusel maamaksust represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isik, kelle elukohaks on Eesti rahvastikuregistris registreeritud Viru-Nigula vald tema kasutuses oleva elamumaa osas kuni 19,17 euro suuruses summas aastas.


Viru-Nigula Teataja 6

Sünnitoetuse ja kooliminekutoetuse määra kehtestamine Kehtestada sünnitoetuse määraks 250 eurot. Kehtestada kooliminekutoetuse määraks 100 eurot. Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2013. a. Audiitori määramine Viru-Nigula vallavolikogu määrab: Viru-Nigula valla 2012. a majandusaasta aruannet auditeerima AMC Audit OÜ. Nõusolek maavara kaevandamisloa andmiseks Nõustuda maavara kaevandamisloa andmisega OÜ-le Rakvere Põllumajandustehnika Varudi turbamaardla Varudi II turbatootmisalal vähelagunenud ja hästilagunenud turba kaevandamiseks. Nõusoleku andmine Paerahva kinnistu jagamiseks ning maa sihtotstarbe määramine Anda nõusolek Marinu külas paikneva Paerahva kinnistu, reg nr 709831 jagamiseks kolmeks kinnistuks. Nõusoleku andmine Kunda metskond 35 jagamiseks ning maa sihtotstarbe määramine Anda nõusolek Kunda metskond 35 ( kat. tunnus 90201:001:0261) jagamiseks kaheks eraldi maaüksuseks alljärgnevalt:

Kunda metskond 35, pindalaga 186,48. Kunda metskond 133, pindalaga 38,07. Asukoht Ojaküla, sihtotstarbed – maatulundusmaa. MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühingu juhatuse liikme määramine Määrata MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühingu juhatuse liikmeks Ene Ehrenpreis INFO Raivo Heinmets ja Ervins Veitsurs rääkisid lühidalt haridusele eraldatavast riigipoolsest rahast. Õpetajate palgaraha tõuseb 11,88%.

Kogu maakonnas väheneb õpilaste arv, mis on ohuks ka põhikoolide tegevuse jätkamisele. * * * E. Veitsurs andis lühikese ülevaate tulumaksu ja maamaksu laekumise kohta. Tulumaksu on laekunud 1. detsembri seisuga 96,6 %, maamaksu 96 %. * * * Volikogu liige Maire Sepp tutvustas Kunda Külaseltsi majas toimuvaid aastalõpu üritusi. * * * Järgmine volikogu istung toimub 31. jaanuaril 2013. Päevakorras on 2013. aasta eelarve I lugemine.


Viru-Nigula Teataja 7

MAHU (Maum, Maholm)

E

smakordselt märgitud Taani hindamisraamatus 1241. a. Kui Viru-Nigula on valla süda, siis Mahu on kopsud. Iidse merevärava kaudu pääsevad värskendavad meretuuled sisemaale, andes küladele kergema hingamise. Mahu küla nimes elab edasi muistse kihelkonna nimetus. Mahu kihelkond oli muinasajal tihedalt asustatud, kokku oli 558 adramaal 36 küla ( üks adramaa = ühe hobuvõi härjarakendiga haritav põllupind). Suurimad külad olid Koila, Pada, Varudi (käesoleval ajal on vabariigis 4437 küla, meie vallas 36). Mahu rand on olnud sõbrakaubanduse keskus aastasadu ( 13. saj. – 1939. a), kus vahetati peamiselt vilja ja silku maameeste ja Soome saarlaste vahel. “Muinassadamate saatused kujunesid keskajal erinevaks. Mahu sadam, mida kutsuti ka Kaupsaare sadamaks, oli rüütli ja suurvasall Helmolous de Lodhe silmis küllalt hea, soodsa asukoha ja aktiivse kaubandusega, et sinna linn rajada, ürikud on säilitanud selle nimegi “Opidum et civitas gogkele” – nüüdne Koila küla. Lähedalasuva Kokaranna nimevormis püsib nähtavasti mälestus kogede kunagisest liiklusest. Üritus nurjus 13. sajandil. Ei piisanud enam geograafilistest eeldustest ja traditsioonilistest kaubasidemetest uute linnade rajamiseks”. (L. Meri “Hõbevalge”). 18. sajandil sai sadam vabalt mahutada 20 keskmise suurusega laeva. Sadama sügavus oli 16 – 18 jalga vett. Virumaa aadlikud vedasid siitkaudu vilja Narva, Tallinna ning viina Peterburi. Tsaariaja lõpupoole oli Mahus paarkümmend kahemastilist laeva, millega peremehed käisid Viru kartuleid ja õunu, Soomes, Rootsis, Riias ja Peterburis müümas. Enne jaani- ja mihklipäeva olid rannas suured silgulaadad. Siis oli sadama kivimuuli tagune 3 – 4 realt Soome purjekaid täis. Suursaare, Tütarsaare, Lavansaare kalurid vahetasid siin

Männikküla rand 1920.-ndatel aastatel

silkude vastu kartuleid liha, vilja, jahu, linu, takku. Maarahvas tuli neil päevil randa kaubitsema mitmekümne kilomeetri kauguselt. Igale külalisele olid saarlased kaasa toonud sõpruse märgiks tohukala või koorekala ( kasetohu või kuusekoore peal). Käisid ringi maameeste viinapudelid ja saarlaste kohvikannud. Kapten Herman Ponn kirjutas: “ Sadamakai ehitati 19. saj. algul tugevatest palkidest kastidena, mis talvel, kui meri jääs oli, veeti hobustega jääle ja täideti suurte raudkividega. Kui kevadel jää sulas, vajusid kivikastid vette ja oli moodustunud kaugele merre ulatuv kai. Sadamat süvendati aeg-ajalt. Kunagised rannalähedased saared Kaupsaar, Ulksaar ja Vanatsaar on mandriga liitunud, moodustades neemesid. Rannas tõrvati hoolega kalavõrke, paate ja muid puust tarberiistu, et need kauem vastu peaksid. Öeldi: “Kaik, mida tied, terva välja, ainult lapsed ja lusikad jätta tervamatta” 20. saj. algul oli Mahu kuulus kaheteistkümne kaugsõidukapteni poolest: August Gustavson, Eduard ja Mihkel Kägi, Anton Kuldner, Hermann Ponn, Arnold Nordmann, Gustav Klauks, Artur Pakri, Karl Vahter, Martin Rätsep, Lembit Sulger, Evald Laager. Nende ja küla peremärkide kohta on andmeid kogunud Helmut Elstrok, kes edastas need kohalikule- ja Eesti Rahva Muuseumile. August Gustavsoni poeg Heino Gustavson (s. 1923. a) on tuntud kui viljakas publitsist, ajaloolane, kodu-uurija.


Viru-Nigula Teataja 8

Männikkülast on pärit vanavanemate Maarja ja Johannes Sivadi kaudu arhitekt Maarja Nummert ja kunstnik Vaike Pääsuke. Mahust on pärit kauane pedagoog, Narva ja Sinimäe rindel võidelnud Lembit Samel. “1940 a sügistalvel ja 1941 a algul põgeneti üle lahe Soome. Mahu vallas Kalvi küla all rannajääl toimus 1941. a varakevadel lahing, kus Vene piirivalvurid sattusid peale Soome põgenevate eestlaste salgale. Surma said kaks piirivalvurit – üks maeti Rakvere vabaduseplatsile, teine saadeti Venemaale. Et takistada üle lahe põgenemist, loodi kalapaatide vangilaagrid. Nii taoti Mahu sadama lähedale liivarannale puupostid, mille külge pidid Mahu kalurid aheldama ketiga nii oma sõude- kui mootorpaadid. Selleks tuli paat mitukümmend meetrit mööda liiva üles tarida, et seda siis posti külge kinnitada. Keti otsad tuli ühendada tabalukuga ja võti anda piirivalve kätte. Ka kaugemalt, Neeme ja Männiku randadelt käsutati paadid kokku. Kalastama lubati kindlatel kellaaegadel ja vastavate kalastuslubadega, mida saadi piirivalvelt. Kui oli torm, ei saanud mehed minna püüniseid päästma ja neid jäi rohkesti merre. Püünised olid kallid, nende muretsemine raske ja kala anti ära poolmuidu.” ( Herbert Lindmäe “Suvesõda Virumaal 1941”)

SPORDIST Viru-Nigula VIII karikasarja etapivõitjad on: I koht – Heino Kruusement Mustveest II koht – Kert Räis Aseri SK III koht – Reelica Hanson Aseri SK Meie Pekka Laidinen mängis end 36. osavõtjast viiendaks ! Meie parim noormängija Carl Henrig Järvepere ning Vasta Kooli parim mängija Reimo Luhaste. Järgmine etapp toimub 13. jaanuaril Novus koroona II paarismängude turniiri võitjad – I koht Heinar Vallaste ja Uno Leppik II – Janno Kalda – Oliver Ojaste III Gert Müil – Viktor Müil Tiia JÄRVE

Mahust ida poole, Pada jõe suudme lähedal, ulatub merre kilomeetri pikkune kari – Vikkuri lood ehk Vanakuradi sild, mille kohta räägitakse mitmeid muistendeid. Ühe jutu järgi tahtnud Kalevipoeg silda üle Soome lahe ehitada. Iga sületäiega saanud sild pikemaks. Neljanda sületäie toomisel läinud põllepaelad katki ja kivid veerenud Tüükri mõisa põllule. Räägitakse ka, et silla ehitajaks olnud Vanakurat ise, kes pillanud Tüükri väljale kivisületäie, kui Kaupsaare kõrtsi kukk laulma hakanud. Vikkuri rannas elanud veel kaua aega erusoldat Golenkov, hüüdnimega Kukeleegu. Kanade pealiku nimekaim vedas posti ja püüdis jõesuudmest silmu, lõhet ja angerjat – olid ajad ! “Külades käis perest perre Julie Nordmann, keda hüüti Lipsu Anneks, kuna ta end paelte ja lipsudega ehtis. Oli väga puhas inimene, teda kutsuti targaks ja ennustajaks, sest paljud ütlemised olid täide läinud. Kusagil ei peatunud ta üle 2 – 3 päeva, kuid igal aastal ilmus ta enam-vähem ühel ja samal ajal” (Helmi Heino mälestustest) Heili TARJAN .... järgneb veebruari V-Nigula Teatajas

Viru-Nigula Pensionäride Klubi “Maarjahein”õnnitleb jaanuarikuus: VIRVE SIPRIA - 83 AKSEL SAVI - 84 HELJU NOORMAA – 82 Palju õnne !

30. jaanuaril toimub seoses Letipea maastikukaitseala sünnipäevaga temaatiline loeng. Vasta Koolis algab kell 13.30 tunnine loeng “Letipea Maastikukaitseala”. Lektoriks vabakutseline Kauri Kivipõld Loeng on vaba kõikidele

Viru-Nigula Teataja * väljaandja Viru-Nigula Vallavalitsus * toimetab Marit Laast * info 32 29 631


VNT Jaanuar 2013  

Viru-Nigula jaanuarikuu teataja 2013

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you