Issuu on Google+

Hind 0,2 €

nr 11 (180) detsember 2013

Muuseum - uue ja vana kohtumispaik Möödas on aeg, kus muuseumi all mõisteti vaid kohta, kus aeg on seiskunud ja vanu asju tullakse vaatama vaikse tõsiduse ja siniste susside sahinaga. Ka meie Viru-Nigula Koduloomuuseum soovib tuua vana pastoraadi mõnusa auraga ruumidesse uusi tegevusi, noori ja vanu inimesi. Kuigi raha napib, saab hea tahtmise ja toredate inimeste kaasabil nii mõndagi huvitavat ette võtta. Praegu on võimalik vanaaegsetesse jõuludesse pilku heita Viru-Nigula Koduloomuuseumi saalis avatud Jõulutuoas. Külastaja saab ülevaate vanadest jõulukommetest ning ka talvise nigulapäevaga seotud tegevustest, sest just talvisest nigulapäevast on alguse saanud kinkide tegemise komme. Lisaks jutu kuulamisele saab jõudu katsuda, ennustada ning meisterdada. Et jõulude aeg on ammusest ajast olnud kinkide tegemise aeg, siis ei lahku ka külastajad ilma väikese vanaaegse kingituseta. 1. detsembril süütasime muuseumis advendiküünla. Meeleolu aitas luua Viru-Nigula segakoor, koos lauldi erinevate aegade jõululaule. Ühiselt mindi keskuses kuuse juurde, kus lauldi Oh, kuusepuu, mille saatel süüdati küünlad ka suurel puul. Lõpuks lasti lendu soovilatern, soovides kõigile imelist jõuluootuse aega. 8. novembril toimus muuseumis Vasta Lasteaia Lepatriinude rühma isadepäev. Õpetaja Marina ja õpetaja Helle olid isadele ja lastele ette valmistanud vahva maastikumängu muuseumi pargis, põneva muuseumimängu siseruumides ning palju mõistatusi. Pärast mängu oli hea krõbistada Küpsiseid ning juua sooja morssi.

Hetk Piret Pääri jutuõhtust. Foto: Ü. Männik

6. oktoobril õnnistati Maarja kabeli juures Eesti Kristliku Liidu asutamise 25-ndale aastapäevale pühendatud kivi. Peale õnnistamist toimus muuseumis pidulik vastuvõtt koos kontserdiga, esinesid Keio Soomelt ja Ahti Bachblum. Ülevaate 25. aasta tagustest sündmustest andis meie vallavanem Ervins Veitsurs, teiste seas osalesid ka EELK Viru praostkonna praost Peeter Kaldur, EELK Viru praostkonna abipraost ja Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu ja Avo Kiir. Sügisesse mahtus veel Piret Pääri jutuõhtu 19. septembril. Sooja teetassi taga sai kuulata põnevaid lugusid sellest, miks jutuvestmine on meile vajalik. Huvitavamate suviste tegemiste hulka kuulub kindlasti kaksikute lauluõhtu. Lea Metsist ja Malle Roomeldit saatis basskitarril Erik Raie, mõne laulu ajal liitus esinejatega Malle MetsisMüür. Kontserti oli kuulama tulnud lisaks meie valla rahvale külalisi kaugemaltki, Rakverest ja isegi Saaremaalt. Tulevastest sündmustest muuseumis toimub Vasta Lasteaia Jänkude rühma jõulupidu 17. detsembril. Muuseumil on nüüd ka oma koduleht


Viru-Nigula Teataja 2

http://virunigulamuuseum.weebly.com/. Põnevate kohtumisteni pidevalt muutuvas muuseumis.

Pille Kajar Muuseumi perenaine

Jõululine Lai lumesadu. Suuri helbeid langeb lõputult. Vaatan neid, püüan ühe langemist jälgida. Segi läheb, pilk ei jõua igale järele. Tõstan pilgu helbeid puistavasse kõrgusse. Võluv valge vallatus ja pillav lumetants. On jõulukuu, õhtu. Tööpäev on lõppenud. Lähen koju, panen ahju küdema, teevee pliidile ja süütan küünla köögilaual, makki pistan oma lemmiklindi ja järgnev veerand tundi on päriselt minu oma. Armastan neid veerandtunde päris oma aega. Need aitavad mõtestada mu päevamuljeid, annavad hingerahu. Täna mõtlen ma oma rikkustele –lumistele hommikutele, küdevale pliidile, soojusele köögis, lumekrudinale töölt tulles koduteel, suitsudele majade korstnates, tuulekellale kodukasel. Mõtlen neile toredatele inimestele, kellega iga päev kokku puutun, naeratusele lapse näol, kiisule koduõuel, noortele koolikoridoris Mõtlen tänumeeles oma armsatele, kes mul on olemas ja kelle jaoks ka mina olen olemas. Mõtlen hoolimisest ja armastusest, sellest, miks me üldse siia sündinud oleme -Meenub üks imeilus laul , loodud hipiliikumise ajal , sõnumiks – suurim, mida me elus saame õppida , on -- armastada ja olla armastatud. On jõulukuu, aeg, kus igatsed rohkem hingele pidet ja rahu.

Selle hingerahu ja tasakaaluga on aga selline imelik lugu, et ega neist tavaliselt suurt mõeldagi. Kui näiteks oma koduaia ja koduümbruse korrasolekut peetakse enesestmõistetavaks, räämas ümbrus puhastatakse, umbrohud aias rohitakse, siis oma hingemaastike ja aedade eest küll suurt hoolt ei kanta. Seal võib valitseda segadus, korratus, negatiivsed tunded võivad vohada kui umbrohud, depressioon võib kõrbetuulena närtsitada elurõõmu, meie ei võta aga midagi ette. Või ei oska? Ometi vajab oma hingeaedade eest hoolitsemine samuti aega, hoolt, ettevõtmist. Ja ka elutarkust. On jõulukuu õhtu. Sajab lund… * * * Kas pole iga lapse sünd võrreldav Jõululapse sünniga... Ja ka vastupidi, Jõululapse sünd võrreldav iga lapse sünniga...

Lapse sünd Heliseva sõnumi sain õhtu eel- üks inglike leidis siia tee See inglike uus - kui lunastus ta, kõik loodu saab helgemaks temaga -uut tähendust kingib, uut võimalust loob. Uut hingust taevalist Maale toob. Kõik mõtestab ta, kõik pühitseb ta. Oma uue ja puhta valgusega

Lea Metsis, koolipsühholoog


Viru-Nigula Teataja 3

VALLAVALITSUSES 11. novembril Vajaduspõhise peretoetuse maksmine Maksta vajaduspõhist peretoetust kolmele avaldajale. Minihanke algatamine Viia läbi minihange „ViruNigula valla hoonete ja seadmete kindlustamine“. Moodustada hankekomisjon alljärgnevas koosseisus: Esimees: Raido Tetto Liikmed: Ervins Veitsurs Egle Järvepere Hajaasustuse programmi rahastamise otsustamine Rahastada alljärgnevad taotlused: Riigilt ja OmaKOVilt Taotleja finantsaadav nimi seering summa

M. Mölder

S. Areng K. Sander N. Järvi

1058,00 3441,00 3401,45 1984,00

529,00 1720,00 1700,47 992,00

Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine Nõustuda Kanguristi külas asuva 9,8 ha suuruse Kivinugise katastriüksuse kasutusvaldusesse andmisega OÜ Kraavi Põllumajandusele. * * * Nõustuda Varudi külas asuva 1,8 ha suuruse Sooveere kat. üksuse kasutusvaldusesse andmisega FIE Kalev Pagarile. * * * Nõustuda Kanguristi külas asuva 8,38 ha suuruse Kivikalda kat. üksuse kasutusvaldusesse andmisega FIE Kalev Pagarile. * * * Nõustuda Selja külas asuva 12,25 ha suuruse Piirimäe kat.

üksuse kasutusvaldusesse andmisega FIE Juta Aidale. * * * Nõustuda Selja külas asuva 1,9 ha suuruse Pajumäe kat. üksuse kasutusvaldusesse andmisega FIE Juta Aidale. * * * Nõustuda Kalikülas asuva 15,1 ha suuruse Haavamäe kat. üksuse kasutusvaldusesse andmisega FIE Juta Aidale. Maa sihtotstarvete ja lähiaadresside määramine Määrata Viru-Nigula vallas riigi omandisse jäetava 21. maaüksuse sihtotstarbed ja lähiaadressid. Korterite üürile andmine Anda Villem Kepartile üürile korter Viru-Nigula vallale kuuluvas elamus Mahu külas, Sadama maaüksusel. Anda Sergei Meškovile üürile Viru-Nigula vallale kuuluv korter nr 5 Pada valitsejamajas Pada külas.

21. novembril Toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine Maksta toimetulekutoetust 792,5 euro eest seitsmele avaldajale. * * * Maksta täiendavat sotsiaaltoetust 293,06 euro eest neljale avaldajale. Viru-Nigula valla eelarve reservfondist raha eraldamine Kasutada 2013. a eelarve reservfondist 300 eurot sauna majanduskuludeks ja 464 eurot hulkuvate loomadega seotud tegevuseks. Projekteerimistingimuste saamise taotlus

Väljastada Kraavi Põllumajandus OÜ-le projekteerimistingimused lüpsikarjalauda ehitusprojekti koostamiseks Kanguristi külas, Kraavi maaüksusel. Kirjaliku nõusoleku väljastamine Anda välja kirjalik nõusolek Rein Kuusmikule puurkaevu rajamiseks Mahu külas, Forelli maaüksusel.

28. novembril Õppekoha ja lasteaiakoha tegevuskulude arvestusliku maksumuse kinnitamine 2014. aastaks Vasta Kooli õppekoha tegevuskulu arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta on 2014. a 1532,40 eurot, ühe kuu maksumus on 127,70 eurot. * * * Vasta Kooli lasteaia majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestuslik maksumus ühe lapse kohta on 2014. a 2088 eurot, ühe kuu maksumus 174 eurot. Kirjaliku nõusoleku väljastamine Anda välja kirjalik nõusolek Argo Kroonile puurkaevu rajamiseks Malla külas, Oja maaüksusel. * * * Anda välja kirjalik nõusolek Kerli Sädemele puurkaevu rajamiseks Letipea külas Liivaranna maaüksusel. Kasutusloa väljastamine Tunnistada Viru-Nigula alevikus asuva Viru-Nigula aleviku kaugküttevõrgu rekonstrueerimistööd valminuks.


Viru-Nigula Teataja 4

viis aastat kestnud visa võitlus eesti keele väärtustamise eest päädis lõpuks 1999 a. 14. märtsi emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks Metsavälja - hilisem küla, jääb Padast Sonda kuulutamisega ning 2007 a Eesti Vabariigi poole. põhiseaduse täiendamisega ühe sõnaga. Kassamäel sündinud Illi Piirsalu-Põder´i Põhiseaduse preambulisse lisati, et Eesti Vabariik suguvõsauuringust on teada, et Kassamäe küla peab lisaks eesti rahvuse ja kultuuri säilimisele asutati Lääne-Virumaa ida-kirde ossa 19. saj. tagama ka eesti keele säilimise läbi aegade. lõpul, 20. saj. algul ja ta liideti 1930 - 40 Voorse 4. märtsil 2008 a läks Meinhard Laks külaga. Voorse oli omale nime saanud kõige suurema talu igavikuteele.“ järgi, 1976. a liideti küla omakorda Metsaväljaga. (Virumaa Teataja 14.03.2012) Teenekas pedagoog tegeles ka maalimisega, Samma Saelt pärit Anna Laks jutustas, et Sae talust 4 km Sonda poole jääb hävinud Voorse küla, korraldas kunstinäituseid, organiseeris õpilastele turismilaagreid ja looduskoole. mis asus kahe soo vahelisel seljandikul. Küngast kutsuti Kassamäeks. Siin olla Rootsi sõdurid oma 8. detsembril 1914 a sündis Pada mõisa töölise Jüri Villandbergi viienda lapsena tulevane kassat lugenud ja osa sellest tammistes kirstudes bibliograaf Vaime Kabur. Tema mälestustes on sohu matnud. kirjas: „Elasime siis Voorse karjamõisas, hiljem Sae talust metsa poole oli mõisa moonakate maja Pada mõisa töölistemajas. Sealt läksime Vihulasse. nelja perega – Kivastiku, lõuna pool jõge teine Lõpetasin sealse algkooli, seejärel Rakvere nelja perega moonamaja – Huntaugu. Mõisa ajal Ühisgümnaasiumi ja Tartu Ülikooli filoloogia olnud seal augud huntide püüdmiseks. Kassamäe loodeosas on mõisaaegsed rehevaremed erialal. 1941 a kinnitati mind eesti kirjanduse aspirandiks. Sakslaste ajal olin Akadeemilise nn Rehemägi. Külast lähima bussipeatuse ja Kirjandusühingu sekretär. Ühingul oli siis üks tuba kaupluseni tuli pikk tee maha vantsida. prof. G. Suitsu korteris. 1944 a sai Suits legaalselt Eelmisel sajandil oli Padaorgu läbiva tee ääres ära sõita, kutsus mindki hiljem järele. Lõpetasin olnud kohvik, mille ees seisnud ENSV ajal kaks siiski siin eksternina ülikooli bibliograafia ja pioneerikuju. Mingil ajal põles kohvik maha. raamatukogunduse alal ning töötasin Eesti Voorselt on pärit vähemalt kaks laiemalt tuntud Rahvusraamatukogus 1947 – 1983 a. Kirjatööd – kultuuritegelast. artiklid, retsensioonid, bibliograafiad, raadiosaated „14. juulil 1922 sündis Pada vallas, Voorse külas jätkusid ametitöö kõrval. põlluharijate peres emakeelepäeva tähistamise Kodupaik on minu ellu ja hinge toonud alati üleva mõtte algataja Meinhard Laks. Lakside talu oli tunde. Viru-Nigula surnuaeda jäi minu 7.a õde, kehv, kus kaasüüriliseks viletsus. Meinhard käis inimesed ja paigad elasid edasi ema-isa juttudes. Sonda algkoolis, igasuguste toetuste abil õppis Ka on meeles pikad hobusesõidud Vihulast edasi Rakvere Reaalkoolis ja II Gümnaasiumis, Vastale külla ema õele. mille lõpetas 1942. a cum laude. Huvitus Padaorg oli ikka väga järsk, sealt pidi ülima kirjandusest, kunstist, filosoofiast. Ta kirjutas ettevaatusega alla sõitma. Olin rõõmus, kui töö luuletusi ja tegi kaastööd õpilasajakirjale raamatukogus ja ministeeriumi rahvaülikoolide „Tunglakandjad“: nõukogus tõi mind nõustajana uuesti kodumaile. Noorpõlves kirjutas M. Laks: „Ka eesti rahval on Eestimaa uuestisünni jõulise näitena jäi oma keel ja selle keele kohta on öeldud, et ta on kaunikõlaline ja ilusamaid keeli. See on keel, mis unustamatult meelde Viru-Nigula kodupaiga pikk päev aastal 1993.“ areneb sõna täpsuse ja kõlavuse suunas. Kui V. Kabur oli vanembibliograaf a. 1947 – 1968, tõuseb küsimus, et kas on keeleuuendusel mõtet, siis läheme ajalukku ja peatume meie hõimurahva peabibliograaf 1968 – 1983. Uurimustöid on ta kogu aeg teinud, kuni surmani. liivlaste juures, kelle minevik on küll täis sangarlikkust XII sajandil, kuid kes oma emakeele 1976 a omistati talle Eesti NSV teenelise kultuuritegelase nimetus. kadumisega kaotas ka rahvustunde, kaotas usu Praeguste külanimede järgi Metsaväljal sündinud enda sangarlikkusesse, kaotas oma rahva andekas kirjandusteadlane suri Tallinnas 2005. olemasolu ja sulas teiste rahvaste hulka. aastal. Aasta pärast võime tähistada Vaime Kaburi M. Laks oli koolmeister, Sonda Keskkooli direktor, kodu-uurija. Veel vanas eas ette võetud ja 100-ndat sünnipäeva.

METSAVÄLJA ja VOORSE külad


Viru-Nigula Teataja 5

1949 a aprillis loodi Voorse ja Metsavälja külades kolhoos „Säde“, esimeheks valiti Endel Piiroja. Sajand tagasi oli väikestes külades palju rahvast, sadakond inimest. Nüüd jääb see arv isegi liidetud asumites paarikümne ringi. 2011.a oli Metsaväljal 22 alalist elanikku. Küla ligidal on kavalate vennikeste eluase – Rebasesaar, kus künka sees peitub palju rebaseauke – urge. Sealkandis olnud ka metsavendade peatuspaik. Pada jõkke suubub küla tagant algav Leinoja. Metsaväljal Näär´ide perest Anne Hermi ja belglase Michel Poulini eestvõttel restaureeriti nende omanduses olev Pada mõisa ait. Töid alustati juba 2007.a ja need jätkuvad. Kena rahvarohke avamispidu toimus juba 20. juulil 2013.a. Küla lõpus, kus kunagi elas looduslapse hingega Valentin Sääs, asub nüüd Tallinnast tulnud Kotšinite pere. Linnamelu otsustati vahetada kosutava ja rahuliku maaelu vastu. Talus peetakse

VALLAVOLIKOGUS 21 novembril 2013 a toimus Viru-Nigula Vallavolikogu kaheksanda koosseisu II istung. Istungist võtsid osa: Juta Ait, Raivo Heinmets, Pille Kajar, Olav Kreen, Jaak Lepik, Kalev Pagar, Meelis Parijõgi, Andres Sõber, Ivar Sööt, Kalev Tauer, Ervins Veitsurs. Vallavanema valimine Kinnitada 21. novembri 2013. a hääletamistulemuste protokoll. Lugeda valituks Viru-Nigula vallavanemaks Ervins Veitsurs alates 21. novembrist 2013. a. Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamine Kinnitada Viru-Nigula Vallavalitsus 5-liikmelisena järgmise struktuuriga: vallavanem ja 4 vallavalitsuse liiget.

kitsefarmi, piimast tehakse juustu ja muud maiust, mida laatadelgi müümas käiakse. Aeg-ajalt on küla vahel kuulda mootorrataste põrinat. Siin tegutseb motosportlaste klubi, kuhu on koondunud asjast huvitatud tsiklimehed lähedalt ja kaugemalt. Külade eripära algab juba nimedest. Nimed on kaunid kõlaliselt või on nad tähenduslikud . Juhtub ka kolmandat moodi – nagu Metsavälja. Sõna heliseb ning on samas ühemõtteliselt selge, et siin laiuvad rohelised niidud ja siin mühab ka mets öövarjus huikavate öökullidega. Praegusel ajal võivad lumise metsa all päkapikud ringi askeldada. Kasutatud H. Elstroki „Padaorust Viru mereni“. Illi Põdra mälestused. P.S. Oktoobrikuu lehes ilmunud Pada-Aru jutus teave Roosi töötamise kohta Stalini köögitoimkonnas osutus vääraks. Vabandan !

Vallavolikogu alatiste komisjonide moodustamine ja komisjonide esimeeste valimine Moodustada alljärgnevad alatised komisjonid: 1. revisjonikomisjon 2. eelarvekomisjon 3. arengukomisjon 4. sotsiaalkomisjon 5. haridus- ja kultuurikomisjon Kinnitada vallavolikogu komisjonide esimehed vastavalt valimistulemustele: 1. Revisjonikomisjoni esimees – Raivo Heinmets 2. Eelarvekomisjoni esimees – Kalev Pagar 3. Arengukomisjoni esimees – Meelis Parijõgi 4. Sotsiaalkomisjoni esimees – Pille Kajar 5. Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees – Jaak Lepik

Heili TARJAN Esindajate nimetamine LääneViru Omavalitsuste Liidu üldkoosolekule Nimetada esindajateks Olav Kreen ja Ervins Veitsurs. Nimetada O. Kreeni asendajaks Andres Sõber ja E. Veitsursi asendajaks Guido Reimer. Esindaja nimetamine Vasta Kooli hoolekogusse Nimetada Vasta Kooli hoolekogusse vallavolikogu esindajana Pille Kajar. Nõusoleku andmine Jõe kinnistu jagamiseks ning maa sihtotstarbe määramine Anda nõusolek Jõe kinnistu (kat. tunnus 90201:001:0410) jagamiseks kaheks kinnistuks alljärgnevalt: Jõe kinnistu – ligikaudse pindalaga 19,8 ha, sihtotstarve maatulundusmaa. Jõeniidu kinnistu, ligikaudse pindalaga 2,8 ha, sihtotstarve elamumaa, Asukoht Paasküla.


Viru-Nigula Teataja 6

Austatud Viru-Nigula valla kodanik Jõulude ja aastalõpu lähenedes on ikka kombeks saada kokku oma lähedaste ja heade tuttavatega, teha tagasivaade möödunud aastale ja seada plaane uueks aastaks. Kui jõulud veedetakse sageli pereringis ja aastavahetusel kuulatakse Eesti Vabariigi presidendi kõnet, siis vahepeale oleks paslik pisut mõtiskleda ka oma valla ja siinsete tegemiste üle. Mõne jaoks on Viru-Nigula vald pelgalt tükike maad Läänemere kaldal, teistel on välja kujunenud arvamus, et valla moodustavad need, kes töötavad vallamajas. Minu jaoks moodustavad valla eelkõige meie valla kodanikud koos oma tööde ja tegemistega ning murede ja rõõmudega. Loomulikult on meile tähtis see keskkond, kus me elame. Ja vallast kaugemale paistavad välja eelkõige need, kes ühel või teisel moel meid esindavad. Aga kas me oleme mõelnud ja kas me teame, mis on see, mida me oma valla juures eelkõige väärtustame ja mida ootame vallalt näiteks viie või kümne aasta pärast? Tavapäraselt ollakse harjunud mõtlema, et nende küsimustega tegelemiseks ongi ametis valla ametnikud. Mitte ammu möödunud volikogu valimisi meenutades on ka päris mugav mõelda, et eks selleks saigi ju nö rahvaasemikud paika pandud, et nemad meie elu korraldusega tõsisemalt tegeleksid. Ja loomulikult on kõigil selles osas õigus. Elu on siiski näidanud, et kõige rohkem ollakse ennast ümbritsevaga rahul seal, kus vallaelanikud ise on oma elukorralduse üle kaasa mõelnud ning aktiivselt selle teostamisse ka kaasa löönud. Me võime vaid heameelt tunda aktiivselt tegutsevate külaseltside üle, kus kohalike inimeste poolt ja Euroopa Liidu ning ettevõtjate toel on korda tehtud külamajad, mille ümber käib ka aktiivne tegevus. Kõige rohkem tunnevad nendest kindlasti rõõmu aga külaelanikud ise. Tegelikult on ka valla asjadega nii, et tõeliselt hea tulemuse

Novembrikuu Vasta koolis Aasta lõppedes ja enne jõuluaega meenutagem meie kooli vahvaid ettevõtmisi. Erinevaid sündmusi jagus igasse nädalassehingedepäeva tähistamine, Kiviõli muusikakooli rahvapille tutvustav kontsert, isadepäev koolis ja lasteaias, Maidlas toimunud lauluvõistlus „Maidla rõkkab“, mardi-

saamiseks tuleb meil kõigil oma pead tööle ja käed külge panna! Valla lehe lugejateni jõudmise ajaks peaksid olema juba moodustatud volikogu komisjonid, kus otsustatakse paljusid meie elu korraldusega seotud teemasid. Vastutusvaldkondade määratlemiseks sai sellel korral Viru-Nigula haridusseltsi ruumides tehtud arutelu, kus lisaks volikogu liikmetele oli ka teisi kaasa mõtlejaid ja kaasa ütlejaid. Suur tänu kõigile osalenutele! Aga komisjonide töö ei tohiks jääda pelgalt ametlikult kinnitatud komisjonide liikmete ülesandeks. Oleme arengukomisjoni, haridus- ja kultuurikomisjoni ning sotsiaalkomisjoni esimeestega leidnud, et ehkki ametlikult liikmeks kinnitatute arv ei tohiks olla suur, aga kaasa mõtlema ja kaasa arvama on oodatud kõik huvilised. Selleks anname kohtumistest ette teada valla kodulehel ja kindlasti levitame seda infot ka sotsiaalvõrgustiku kaudu. Valdkondade murekohti ning häid mõtteid võib aga igal ajal jagada nii komisjonide esimeestega kui valla volikogu liikmetega ja meie valla ametnikega. Kus viga näed laita, seal tule ja aita! Seda eesti vanasõna võib tänapäeval kindlasti laiendada ja väita, et kui tahad endale meeldivat elukeskkonda, tuleb seda aidata ise kujundada. Soovin kõigile toredaid jõulupühi, sära silmadesse ning rõõmu südamesse! Olav Kreen, Vallavolikogu esimees

kadripäeva tähistamine, ansambli „Brassical kontsert“, maakondlik informaatikaolümpiaad. Kooli isadepäeva tähistasime seekord väikese hommikukontserdiga. Isad ja vanaisad said kuulda laste omaloomingut ja kontserti, vaadata arvutijoonistuste näitust. Lapsed kinkisid isadele omavalmistatud medalid ning mälestuseks tänukirja.


Viru-Nigula Teataja 7

Isadepäev lasteaias oli sel aastal väga teguderohke, sest igas rühmas toimus pidu eraldi. Jänkud panid isadega kokku puslesid, sõid võileivatorti. Liblika rühma isad pandi proovile lasteaia õuealal toimunud orienteerumises. Toas joodi sooja teed ning söödi maitsvat kringlit. Lepatriinude rühma isadepäev toimus aga hoopis muuseumis. Pargis läbiti terviserada, joodi sooja teed ning söödi küpsiseid. Maidlas toimunud lauluvõistlusest võtsid osa meie kooli laululapsed, kellest eriliselt hästi läks Katariinal (9.klassist). 21. novembril tähistasime oma koolis mardikadripäeva. Lausa suurepärane oli see, et praktiliselt kogu kooli õpilased olid kostümeeritud! Söögivahetundidel esinesid kõik klassid vahvate eeskavadega, valiti kõige Mardimad ja kõige Kadrimad õpilased. Lasteaia kadripäeva tähistamine toimus lasteaia saalis, kus kõige suuremad lapsed olid maskeerunud Kadrideks- nad laulsid kadrilaule, õpetasid mänge ja tutvustasid teistele lasteaia lastele kadripäeva kombeid. 28.novembril käisid meie kooli 5. Ja 7. klassi õpilased maakondlikul informaatikaolümpiaadil. Parima tulemuse saavutas Jan Erik Luik (7.klass), kes saavutas lõpparvestuses 10 koha! Vasta kool tänab lõppeval aastal neid häid inimesi ja ettevõtteid, kes on meid ja meie tegevusi toetanud nii rahaliselt kui ka muul viisil. Selleks, et lõpuks ometi sai alustatud kooli juurde mänguväljaku ehitamisega, täname ennekõike mänguväljaku projekti autorit Troels Skriver Anderseni. Lisaks täname teid, Siberi Puidutöökoda, Aasukalda farm, Rabaveere talu, Elkarin OÜ, Lemar Auto OÜ, Flexa Eesti AS. Suured tänud kõikidele lastele ja lapsevanematele, kes leidsid aega kahel nädalavahetusel teha tõsist ja mehist tööd.

Mardi-Kadripäeva tähistamine

Aitäh lapsevanem Martinile, Alarile ja Helarile, kes aitasid õhuhoki-ja jalgpallilauda kokku monteerida. Täname kooli toetajat Siberi Puidutöökoda, kes aitas isadepäeva auhindade soetamisel. Täname Sonda kõrtsi, kes aitab jõululaada töötoa vahendite soetamisel. Aitäh, Allan Lilleorg, kes aitas läbi viia hingedepäeva. Täname Tiiu Peeki, kes toetas rahaliselt kooli muusikainstrumentide soetamisel.

Tekst ja foto: Krista LEPPIK

Viru-Nigula detsembrikuu sündmused 11. dets. kell 12.00 – 16.00 Vasta Kooli jõululaat 12. dets. kell 18.00 – „Viru-Nigula vald 20“ väike tervituskontsert, kohvilaud, näidend

Teine suur projekt oli lugemissaali mängutoa rajamine. Suured tänud Riivele, Ljudmillale, Railile, Viivele ja Enele, kes oma vabast ajast pesid, õmblesid ja sättisid, et ruumid saaksid lastesõbralikumaks. 19. dets. kell 18.00 – Vasta Kooli jõulupidu Mööbli eest aitäh Aseri heategevusühingule Taastõusmine. Mänguvahendite eest erilised tänud 26. dets. kell 11.00 – koduste laste jõulupidu. Aasukalda farmile. Prk Saluveele Tallinnast, kes Tantsulapsed ja jõuluvana toetas meid televiisori ja mänguvahendite muretsemisel, suured tänud!


Viru-Nigula Teataja 8

Advendiaeg Detsembrihommikute valge vaikus, tasane mõtlik lumehelveste langemine, tasakaal ja rahuseisund looduses paneb mõtlema meie endi valikutest, sellest, millele keskendume igapäevaselt kas kiirusele, tormamisele, aastalõpu tegemata tööde kuhjast läbikaevamisele, jõulupalavikule ja tarbimismöllule - või valime jõulukuusse sobiva tasakaaluka rahulikkuse, rõõmu, hingerahu. See on suuresti meie endi otsus. Vahel tundub, et maailm meie ümber on pööraseks läinud ja tiirleks nagu aina paisuvas orkaanisniipalju igasuguseid sündmusi, muutuseid ja muutumisi, infot, halbu ja häid uudiseid tormab meist üle ja läbi, ja meie oleme kui laastud selle suure juhitamatu stiihia pillutada. Kuidas selles meeletus keerises leida see nö orkaani silm, kus särab päike, on sinine taevas, ilus ilm, et me ise, teadlikud olles tormist meist väljaspool, suudaksime endi sisemuses leida, luua ja hoida meelerahu, jääda iseendiks. Ehk üks võimalustest selleks - võtta aega ja keskenduda kõigele sellele, mille eest saab tänulik olla. Võtame ju tuhandeid igapäevaseid pisiasju loomulikuna, enesestmõistetavana, märkame sageli eeskätt seda, mida pole, selle asemel, et rõõmustada olemasoleva üle ja kurdame siis , et "klaas on pooltühi." Kui aga meenutada Einsteini mõttetera : Elada on võimalik kahte moodi- üks nagu miski poleks ime ja teine-nagu kõik oleks ime... Jõulukuusse sobib see mõte vägagi. Soovin meile kõigile -imelist valguseaega, imede märkamise aega -sisemise päikese soojendavat aega -iseendale aja andmise aega -südamest tulevate kingituste aega -lumiste radade ja looduses olemise aega - üksteisega olemise aega --rahuaega --hingevalguse aega

Fotomeenutus „Brassicali“ kontserdist, kus esinejad valisid välja ühe kuulaja, kellele esitasid personaalse armulaulu. Foto: Ervin LEMBER

Viru-Nigula Pensionäride Klubi „Maarjahein“ õnnitleb detsembrikuus endist ja kauaaegset presidenti: VIRVE-MELANIE KREEN – 80 ja REIN PEEK – 75 Palju õnne !

Suur tänu ! Südamlik tänu kõikidele sõpradele, kes osalesid ja aitasid läbi viia minu juubelipidu! LAINE

Viru-Nigula Vallavolikogu ja Vallavalitsus soovivad vallarahvale kauneid jõule ja rõõmsat uut aastat !

Lea Metsis, koolipsühholoog Sügisest on vallas tööl koolipsühholoogina Lea Metsis. Ta töötab neljapäeviti ja reedeti. Vastuvõtule on oodatud kooli- ja lasteaiaga seotud inimesed, õpilased ja vanemad. Info ja küsimused 53425989

Viru-Nigula Teataja * väljaandja ViruNigula Vallavalitsus * toimetab Marit Laast * info 32 29 631


VNT Detsember 2013