Valla elu läheb ikka edasi! Vallavalitsusel ja valla eelarvekomisjonil on selleks korraks jälle suur töö ära tehtud ning pandud kokku Viru-Nigula valla 2014 aasta eelarve. Kas sai ka hea eelarve? Kahjuks pean nõustuma nende volikogu liikmetega, kes märtsikuisel istungil valjuhäälselt oma negatiivset arvamust avaldasid. Ei tee meile rõõmu see, et ei olnud võimalik leida täiendavaid vahendeid haridussüsteemis vaja oleva logopeedi ega noorsootöötaja palkamiseks. Kultuurimaja ja kogu kultuuri valdkond vajaks täiendavat rahasüsti, et toredatesse majadesse (lisaks kultuurimajale ka muuseum, spordihoone ja raamatukogu) senisest enam toredaid tegevusi sisse saada. Valla teede seis on aasta-aastalt kehvemaks läinud pindmise kihi pideva ärakande tõttu. Ka vallast palka saavate inimeste sissetulekutele praeguse seisuga käesoleval aastal lisa oodata ei ole. Põhjuseid ei tule kaugelt otsida. Tulumaksu laekumine on küll pisut paranenud, kuid kui riigi poolt vallale suunatava tulumaksu osa enne masu oli 11,94 %, siis vähendati see 11,4 %-le ning hiljem küll suurendati 11,57 %-le, kuid selleks, et kompenseerida kodualuse maamaksu vabastust. Seega tegelik laekumine vallale on jätkuvalt vähem kui enne masu. Riigi poolt kogutavast kütuseaktsiisist on meie valla teede hoolduseks raha eraldatud 57 864 eurot, eelmisel aastal oli see summa 61 417 eurot. Nii ei olnudki võimalik suuri muudatusi valla eelarvesse võrreldes varasemate aastatega planeerida, kuna hoolt ja raha vajavad kõik seni finantseerimist saanud valdkonnad. Samas ei ole minu arvates põhjust ka halamiseks. Olukord on siiski oluliselt parem võrreldes aastatega, mil oli vaja otsida kõikvõimalikke kohti, kust raha kärpida ja kokku hoida kõige hädalisemate eelarveaukude lappimiseks. Vaatame näiteks hariduse valdkonda. Haridustöötajate palgad on sätestatud juba seadustega ja meie vallas on nõutav tase ka selle eelarvega paigas. Lisaks õpetajatele ja kasvatajatele on meil tänapäeva vajadustele vastav psühholoogiline tugi, mis on kindlasti väga oluline. Nii koolimaja kui lasteaed on remonditud ning lisaks väljastpoolt hangitud vahenditele oli vaja ka vallal sellesse oma raha panustada. Võetud laenude tagasimaksed ja laenuintressid on samuti vaja katta praegustest ja järgnevatest eelarvetest. Viru-Nigulas on renoveeritud vee- ja
Viru-Nigula Teataja 7
kanalisatsiooni ning keskküttetrassid. Järge ootab Pada küla veevärk. Siin on loomulikult ka oma positiivne pool: on vähenenud veekulu küttetrassidest ning vähenenud on igapäevane trasside rikete parandamise vajadus. See andis võimaluse pisut kokku hoida katlamajas ja veevarustusega töötavate inimeste palgakulu. Lähiajal tuleb vallal siiski täpselt üle kalkuleerida, milline on keskasula vee, kanalisatsiooni ja keskkütte tegelik kulu arvestades sisse ka uute trasside, kaevu ning heitveepuhasti kulud ja sellest lähtuvalt üle vaadata ka hinnad elanikele. Ja kindlasti on kõikide, kelle igapäevane elu ei toimu mööda asfaltteid, suureks murelapseks valla teede mitterahuldav seisukord. Suur tunnustus abivallavanem Guidole, kes on läbi häda avalike teede sõidetavuse ka kõige raskematel aegadel ikkagi suutnud tagada! Mind pani tõsiselt mõtlema haridus-ja kultuurikomisjoni esimehe Jaak Lepiku küsimus volikogu istungil: „Kas kohaliku kultuuri arendamine peabki olema ainult fanaatikute ühiskondlik tegevus?“ Omalt poolt saan küll Jaaku ainult kiita! Tema algatusel taasloodud ja juhitud Kaitseliidu üle tunnen eriti head meelt täna, kui Vene riik on jälle tõestanud oma agressiooni võimet naaberriikide suhtes. Samuti on hindamatu tema panus ka noorte riigikaitselisel kasvatusel. Lisaks aktiivsusele isetegevuses ja pühendunult kultuuri- ja hariduskomisjoni vedamisele võttis Jaak ette ka naabrivalve käivitamise meie valla külades. Nii on kindlasti Naabrivalve põhimõtted „HOOLI, MÄRKA, REAGEERI“ - ja fanatism kohaliku elu edendamisel need märksõnad, mis teda iseloomustavad. Kindlasti ei taha ma siinjuures õigustada kultuurivaldkonna vähest finantseerimist, pigem rõhutada isetegemise olulisust nii kultuuris kui meie valla elus tervikuna. Ja nähes sära ise tegijate silmades ning tunnetades rõõmu tehtud asjade üle nende südametes, saan küll soovitada kõigil kodust rohkem välja tulla ja kaasa lüüa asjades, mis meie kõigi elu igapäevaselt paremaks muudavad! Põhimõtet: „Kus viga näed laita, seal tule ja aita!“ on sõna-sõnalt võtnud ka vallavolikogu aseesimees ja kõigile teada-tuntud korvpallitreener Andres Sõber. Saanud teada, et meil on spordi tegemisel puudus pallidest, ei teinud ta suuri sõnu, kuid mõne aja pärast naases lubatud pallidega. Nüüd on ta võtnud enda missiooniks käivitada