Issuu on Google+

Hind 0,2 € HOOLI, MÄRKA, REAGEERI! Viru-Nigula vallas on loomisel naabrivalvesektorid Märtsikuu ühel tõsisel neljapäevaõhtul kogunes tõsine publik meie rahvamajja, et kuulata ära üks tõsine jutt. Huvilisi oli üle valla – Seljalt, Kunda Külaseltsist, Padast ja Koilast Mahuni välja. Rääkima oli tulnud MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht Marek Väljari. Ega heast mõttest ilma vajaduseta asja ei saa ja vajadus on tekkinud. Korilased on jälle mõnda aega olnud rüüsteretkedel, murtakse sisse tootmishoonetesse ja suvilatesse, puuritakse auke autode kütusepaakidesse. Eesti peremehele pole kunagi meeldinud, kui tema vara luba küsimata omanikku vahetab. Loomulikult tuleb kõigepealt ise majapidamine nii korraldada, et võõral võimalust ei tekiks (lukud, valgustus, tubli koer). Kui sellest siiski ei aita, tuleb seljad kokku panna, sest targad mehed teavad – turvalisus on koostöös loodud väärtus! Naabrivalve on naabrite ühine tegevus kodukoha turvalisemaks muutmisel. Marek Väljari rääkis, mis on naabrivalve, kuidas see toimib, kuidas sellega liituda saab. Ta tõi mitmeid näiteid päris elust kuidas naabri

nr 04 (184) aprill 2014 tähelepanelikkus ja hoolimine on ära hoidnud suure kahju varguse või kahjutule näol. Ka üksiku naabrimemme viimata jäänud ajalehed panevad küsima tema tervise järele. Kuidas kusagil valve toimima hakkab, see on sektori liikmete endi otsustada: kas patrullitakse öösiti, soetatakse soomusauto või pannakse valvekaamerad. MTÜ Eesti Naabrivalve aitab siin oma programmide kaudu varustuse soetamisel, koolituste korraldamisel ja aitab sõlmida lepinguid. Sektori moodustavad piirkonna (küla) pered, kes endi hulgast valivad sektorivanema. Valveleping sõlmitakse vallamajas ja osapoolteks on peale sektori esindaja veel politsei, vald ja MTÜ Eesti Naabrivalve. Valvesektor saab endale tasuta plakatid piirkonna tähistamiseks ja iga pere majale kleebised. Edasine töö toimub juba omavahelise kokkuleppe järgi. Kui nüüd selle jutu peale peredes plaan on tekkinud oma külas valvevärk käima panna, siis allakirjutanu on nõus appi tulema, selgitusi jagama ja tagant tõukama. Nugeril ja Koilas asi juba käib ja rahvas on käed alla pannud. Teema on lahti rääkinud MTÜ Eesti Naabrivalve maakondlik arendusjuht Jüri Siim Virumaa Teatajas 20.03. 2014. Alati võib uurida ka kodulehte www.naabrivalve.ee .

Jaak Lepik

Riik aitab parandada maaperede elutingimusi Lääne-Viru maavanem kuulutab alates 1. aprillist 2014. a avatuks hajaasustuse programmi 2014. aasta vooru. Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkondades elavatele lastega peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Lääne-Viru maakonnas saavad taotlusi esitada Haljala, Kadrina, Laekvere, Rakke, Rakvere, Rägavere, Sõmeru, Tamsalu, Tapa, Vinni, Vihula, Viru-Nigula ja Väike-Maarja valdade hajaasustuses asuvate majapidamiste alalised elanikud. Taotleja elukoht rahvastikuregistri alusel peab olema sama majapidamine, millele toetust taotletakse ja registrikanne ei saa olla hilisem kui 01.01.2014. Samuti peab taotleja leibkonda kuuluma taotluse esitamise hetkel vähemalt üks kuni 18-aastane (k.a) isik või


Viru-Nigula Teataja 2

kuni 35-aastane (k.a) määratud puudega isik, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri alusel on majapidamine, millele toetust taotletakse ja registrikanne ei saa olla hilisem kui 01.01.2014 (või alates sünnist, kui see on hilisem). Taotlusel võivad olla kaastaotlejad oma majapidamistega, kellele ei laiene kuni 18-aastase või kuni 35-aastase (k.a) määratud puudega isiku leibkonda kuulumise nõue. Programmist toetatakse järgmisi valdkondi :  veesüsteemid  kanalisatsioonisüsteemid  juurdepääsuteed  autonoomsed elektrisüsteemid Hajaasustuse programmi rahastatakse Eesti riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste eelarvetest. Toetuse summast, mis on maksimaalselt 66,67% abikõlblikest kuludest, tuleb 50% riigilt ja 50% kohalikelt omavalitsustelt. Toetuse maksimaalne suurus on 6500 eurot ühe majapidamise kohta. Taotleja ja kaastaotleja rahaline oma- ja kaasfinantseering abikõlblike kulude osas peab olema vähemalt 33,33% ning toetus ei saa olla suurem kui 2/3 projekti üldmaksumusest, seega taotleja peab arvestama vähemalt 1/3 osas oma rahalise panusega. Maksimaalse toetuse summa arvutamisel võetakse arvesse ka aastatel 2008-2012 hajaasustuse veeprogrammist saadud toetuse summa. Taotlusi võetakse vastu alalise elukoha järgses kohalikus omavalitsuses. Taotluste esitamise lõpptähtaeg on 2. juuni 2014. a. Täpsem informatsioon toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude kohta Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehel. Maakondlik programmi kontaktisik on Lääne-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Mari Koppel, tel 325 8013, e-post mari.koppel@laane-viru.maavalitsus.ee.

VALLAVALITSUSES 10. märtsil Katastriüksuste ühendamine Nõustuda Samma külas asuvate Moltina ja Lilleoru kat. üksuste ühendamisega, mille tulemusena tekib Liiviku kat. üksus pindalaga 7,1 ha. Maa sihtotstarvete ja lähiaadresside määramine Määrata 8 riigi omandisse jäetava maaüksuse sihtotstarbed ja lähiaadressid. ( materjali mahukuse tõttu lehes ei avaldata, võimalik tutvuda vallavalitsuses) Vajaduspõhise peretoetuse maksmine Maksta vajaduspõhist peretoetust kolmele avaldajale. Arvamuse andmine vee erikasutusloa andmise korralduse ja vee erikasutusloa eelnõude kohta

Tutvunud Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja vee erikasutusloa andmise korralduse ja vee erikasutusloa nr L.VV/324593 eelnõudega, ei ole Viru-Nigula Vallavalitsusel vastuväiteid nimetatud eelnõudele.

Birgit Luik – lasteaia lapsevanemate esindaja Kaja Sander – kooli lapsevanemate esindaja Pille Kajar – volikogu esindaja Katariina Lilleorg – kooli õpilasesinduse esindaja.

Lääne-Virumaa Pensionäride Ühingu avaldus Eraldada L-Virumaa Pensionäride Ühingu ürituse „Tantsime tuju heaks“ korraldamiseks 20 eurot.

21. märtsil

Vasta Kooli hoolekogu koosseisu kinnitamine Kinnitada hoolekogu koosseis alljärgnevalt: Krista Leppik – kooli õppenõukogu esindaja Marina Uukivi – lasteaia pedagoogilise personali esindaja Arvi Paaver – ettevõtjate esindaja Toomas Laos – vilistlaste esindaja

Toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine Maksta toimetulekutoetust 2252,24 € eest 16-le avaldajale. Maksta täiendavat sotsiaaltoetust 198,45 € eest kahele avaldajale. Ei rahuldatud kahte avaldust. Õigusvastaselt võõrandatud talumaade kompenseerimise menetluse alustamine Alustada Uluneeme A-93 talumaade komp. Menetlust tagastamata jäänud 2,91 ha eest. Ehitusloa väljastamine Anda välja ehitusluba


Viru-Nigula Teataja 3

Viru-Nigula Vallavalitsusele endise kolhoosi kontori osaliseks rekonstrueerimiseks. Projekteerimistingimuste saamise taotluste läbivaatamine Väljastada AS Viru-Nigula Saeveskile proj. tingimused saeveski juurdeehituse ehitusprojekti koostamiseks. * * * Väljastada OÜ Rabaveere Farmile proj. tingimused masinakuuri ehitusprojekti koostamiseks Nugeri külas.

NUGERI

Projekteerimistingimuste väljastamine Väljastada Eesti Energia Võrguehitus AS-ile projekteerimistingimused Jõeniidu mü elektriliitumise ehitusprojekti koostamiseks Paaskülas.

Viia läbi minihange „Murutraktori ostmine“. Moodustada hankekomisjon alljärgnevas koosseisus: Guido Reimer Ervins Veitsurs Raidi Tetto

Kirjaliku nõusoleku väljastamine Anda välja kirjalik nõusolek Rein Pääsukesele tööriistakuuri ehitamiseks Linnuse külas, Pääsuniidu mü-l.

Lihthanke algatamine Viia läbi lihthange „Vasta tee ja Viru-Nigula aleviku Maarja tänava ühekordne pindamine“ Moodustada hankekomisjon: Guido Reimer Ervins Veitsurs Raido Tetto

Minihanke algatamine

Gustavi ja Mõdrikust pärit Kaie Weski laulatus. 1863.saadab G. Hagedal mureliku kirja Tartusse 1856. a NUCKE Iidne küla kunagise 3. adramaaga, asub Varudi soo Õpetatud Eesti Seltsile noorsoo kõlvatu ja rumala käitumise pärast. Nimelt 6 – 12. aastased lapsed serval. Kuulus Vasta mõisa alla, külas oli jooksid mööda küla uulitsaid tehes kõiksugu karjamõis. inetumaid tegusid ja roppusi. Ristiinimesed on Nugeri oli vanasti suur küla ja osa temast kandis hullemad kui paganad. Tema arvates tuleb see Vanaküla nime. Vanaküla peremehi oli Kreen, koolide vähesusest. „Aulik Eesti Kooliselts, palun Ruberg, Uudam, Lillo, Erilt. Magasiait asus alandlikult, et te võtaksite meie Armulikku Sinimäel. (Ella Rajari) Keisrihärrat veel kõvasti paluda, et Vene riigi Vastal olnud varem küla, 47 – 52 a eest on alama rahva koolid saaksid aegsasti asutatud. Pole mõisnik selle hävitanud kokku 12 peret, 6 naljaasi, et rahvas nõnda rumaluses üles kasvab „ hävitanud enne, 6 hiljem. Maa võetud mõisa külge. Mõnest majast tehtud ladu vm. Ta on enne Alla on kirjutanud Gustav Hagedahl, Maholm 12. märts 1863 Vasta valla päris talupoeg Nigula Jakobi päeva üles öelnud nii, et kevadel tulnud kiriku juures külas. kolida. Maad ei ole kuuendikul olnud (viimaseid Meeldetuletavalt lisan, et Vasta külakool hakkas olnud Vastal ainult 1 koht, Kongla, Kanguristi tööle 1867. aastal. küla juures). Elanikke ei ole jumala hooleks 1879. a asutati Rakveres lauluselts „Linda“. Selle jäetud, nad asetatud ümber – 4 Nugeri külasse, ettevõtmise juures oli peale Juhan Kunderi ja tema mõned Unuksesse jm. Suuremad kohad jaotatud abiliste ka G. Hagedahl. neile pooleks jne. (Toomas Kreen 1931. a) 1880. a läks Gustavi perekond Rakverre elama. Viru-Nigula muuseum täieneb pidevalt väga Sama aasta suvel pandi alus Eesti Aleksandrikooli huvitavate ajalooliste lugudega ja neid Abikomiteele. Presidendiks valiti taas J. Kunder, väljauurinud inimesi peaks piltlikult öeldes kätel tema abiks sai taluperemees G. Hagedahl. kandma (Urve Samel, Väino Mäe …) Urve tõi Juuni keskel 1881 läksid Eesti seltside saadikud teatmematerjali ühest ettevõtlikust ja ärksa truudusekirjaga Peterburi keiser Aleksander III vaimuga taluperemehest 19. saj teisel poolel – juurde. 1881. a 10. juuli „Perno Postimees“ teatab, Gustav Hagedahlist. Gustavi isa Koka Jüri poeg Kustav sündis 1779. a et sellest käigust võtsid osa19 saadikut, nende seas Pada mõisas, ema Ewa Kunda mõisas. 1816. a elas G. Hagedahl. Sõidu eesmärk oli truudustunnustuskirja üleandmine keisrile ja pärja Jüri pere Võrkla külas. asetamine Al. II hauale. Pärg oli hõbedane ja väga 12. mail 1831. sündis samas Gustav. kenasti valmistatud, pealkirjaks „Keiser 1832. a kolis pere Vasta mõisa kohale nr 32 Aleksander II. Tänulik Eesti rahvas.“ nimega Haggedal. (1935. a eestistati Hagedal). Gustavi 12.04.1856. a sündinud poeg Alexander 31.05.1853 toimus Viru-Nigula kirikus


Viru-Nigula Teataja 4

omandas Tartu Keiserlikus Ülikoolis 1881 – 1884 proviisori kutse ja töötas algul Kroonlinnas. 1887. aastast Peterburis apteekrina. Suri Peterburis 19.11.1895. 26 päeva hiljem suri Eestimaal tema üksikuks jäänud isa, kelle abikaasa oli varem manalateed läinud. Haagesstali talu peremehe Toomas Kreeni (Endli vanaisa) mälestustes on kirjas: „Talu on saanud oma nime omanikust, kes olnud samanimeline rootslane. Ta läinud siit üle 60.a tagasi Rakverre, ei tea, mis põhjusel. Olnud kange jahimees, korra lasknud ühel piibu suust ära. Ta maksnud raharenti, tegu ei ole teinud. Olnud kuidagi eesõigustatud seisukorras. Ei tea mis ajast ta tallu tulnud. Surnud hiljem Rakvere vaestemajas.“ Kuidas küll elu võib minna – haritud kogukonna vaimse arengu eest hoolitseva ja võitleva mehe elu lõpeb vaestemajas 64. aastasena. Kas karm paratamatus ? Väino Mäe on hankinud muuseumile Arguste suguvõsa koopia. Madis Argus (1844 – 1927) sündis V-Nigula khk Vasta külas Nugeri talus. Viimasel talumaade võõrandamisel võeti küla maad mõisale ja talupojad paigutati kaugemale soode servale Nugeri külasse. Nugeri oli soosaariku keskel Peenesoo ja Suursoo vahel Hiljem, kui Vanaküla maha põles, planeeriti sinna 4 talu – Uustalu (kus sündis August Argus, Madise poeg, õpetatud ja paljunäinud kõrgetel kohtadel töötanud mees, kes oma isa mälestused on sooja huumoriga kirja pannud). Jaani, Vanajaagu ja Tiitso. Saariku ääre peal oli 3 talu: Tipo, Viru, Hantu. Olid veel metsavahi maja ja küla keskel üks maata Hatsu saun. Vasta mõis kuulus korpuse kindral Knorringule, kes oli ajalooline kindral. Poolakate ülestõusu ajal oli ta neid rahustamas koos toapoiss Mihkalaga. Mihkala jutu järgi olid nad kivi taga augus ja poolakaid tulistanud. Suurtükikuul oli lähedal lõhkenud ja neid mullaga üle puistanud. Kindral öelnud: “Mihkala, minu püksid on märjad. Vaata järele, kas on veri või pask?“ Olnud pask. Madise isa Tõnis oli rehepapp. Et viljavargaid eemale peletada, rääkis ta, kuidas ahjupealne ja rehealune igasugu tonte täis on. Ka ahi olla täis, kus nad tantsivad. Temale nad paha ei tee, ainult silitavad habet. Tõnise ajal pandi perekonnanimesid, panijad olid kupjad ja kilterid. Talle öeldi: „Sa räägid ikka neid tondijutte, paneme sulle nimeks „Argus“. Madise vanaisa Nigulas oli suur ja tugev mees (suguvõsas olidki mehed tugevad). Naine olla

mõisas kurtnud, et Nigulas teda klobinud. Härra öelnud: „Mis tooga muud tetta kui pessa anda“. Tallis tahetigi seda teha, aga Nigulas rabelenud lahti, läinud koerakasti otsa koos hanguga ja öelnud: „Kes tuleb, see sureb.“ Peksa ta ei saanudki, pandi talli kinni. Sealt ta põgenes Ontikale, tahtis sealt Soome minna. Ei õnnestunud. Narva-Jõesuust läks Ingerimaale, kuhu jäi 20. aastaks metsatöödele. Kord tulnud nad Narva palke müüma, siis läks palga pärast riiuks ja Nigulas saadeti mõisa tagasi. Küsitud, kas talle peksa anda ? Mõisnik: „Mis tast vana inimest peksta. Võtke tema karvust kinni ja visake üle läve.“ Madis ja Leeno (neiuna Martinson Sämist) omasid vanas eas talu Malla all kohanimega „Koka Jaani“. Nad kirjutasid selle väimehe Juhan Sivadi nimele ja läksid ise Augusti juurde Paldiskisse. Anna ja Juhani tütar Aino abiellus Johannes Aadliga Iila mäe pealt. V. Mäe tegi koopia Tiiu Arguse erakogust. Tiiu oli ENSV teeneline arhitekt ja 1978.a Erhitektide Liidu liige. Suri 2013.a Tallinnas. 30. okt. 1918 sündis Nugeril Elmar-Raimund Ruben, Eesti Rahva Muuseumi kirjasaatja 1994. aastast. 2006 sai teenelise korrespondendi aunimetuse. Rakvere Ühisgümnaasiumis õppides tegi kaastööd Eisenile. Kogunud teatmematerjali Viru-Nigula khk Nugeri küla ümbrusest ja Tallinnast, kus ta elas. Kirjutas 12 võistlustööd, täiendas muuseumi fotokogu. Silmapaistvamad tööd on: „Teenistusest Eesti kaitseväes 1938 – 1940“, „Kuldne noorus“, „Inimene ja keskkond kaasaja Eestis“, „Tööelu ja töötamine Nõukogude Eestis“. E.R.R käis Vasta algkoolis 1927 – 1930, Unuksel 1930 – 33, Rakvere ÜG-s 1933 – 38. Üks haritud meestest Nugeril oli Joosep Tiitso. Millalgi enne 1930. tiirutas ühel suvisel päeval küla kohal väike lennuk. Hele lint lasti alla, lindil oli tervitus külarahvale Tiitso Joosepilt. Toomas Kreen: Tiitso tuli Nugeri külla Rakverest, vist üle 60. a tagasi. Enne rentinud siit talu, siis ostnud. Nugerilt Haigla perest on pärit notar Vireni Haho, kes oli aktiivne ka ühiskondlikus elus. Elas Rakveres. Külas elasid Elise Rätsepa vanaisa, Tammiku (Vanajaani) Mihkel ja tema vend Jaagup, kellel oli samas sepikoda. Nugeri oli talunike küla, kust on sirgunud õpetatud ja tugeva karakteriga persoone läbi aegade. 1949. a aprillis läks 20 peret kolhoosi „Sangar“, esimees August Kreen.


Viru-Nigula Teataja 5

Käesoleval ajal koosneb küla 13. elanikust – juba 3 on rohkem kui 2010. a. Siin elab Vasta kooli direktor Ülle Viller. Päristalupoja G. Hagedahli eluasemel jätkub väärikas tegevus põllumajandusfarmi „Oü Rabaveere Talu“ näol. Peremees Olav Kreen on ka vallavolikogu esimees. Mis on Nugeri külas, mida teistel ei ole ? Turbaraba. Sooäärsetel taludel on põllumaade kõrval ka soist maad, kust sai loomadele allapanu ja allpool asuvat kõvemat turvast kütteks.

Küla lääneserval asub Sookollide pesa – Rakvere Põllumajandustehnika osakond. Need kollid ei vea laukasse, vaid müttavad jõhvikate tervendavas seltskonnas hea ja sooja eesmärgi nimel. „Mälu paberil ERM-i juubel 2006“ Haldjas@folklore.ee Aitäh Ene Ehrenpreisile, Anu Laidinenile. Kahekordne tänu ja õnnesoov Elise Rätsepale.

Heili TARJAN

laulude ning tantsudega esines Tartu udmurdi folklooriansambel “Jumšan Gur”. Pärast MÄRTSIKUU VASTA KOOLIS hõimurahvaste vastlatoitude maitsmist said kõik lapsed mängida hõimurahvaste laulu- ja Kiirete sammudega astus kooliõuele märtsikuu, mis tähendas mitmete põnevate ja harivate ürituste tantsumänge. Samal päeval, 01. märtsil, kui enamus koolist 8. toimumist. klassi loovtööst osa sai, võttis osa õpilasi koos 01. märtsil said meie kooli 8. klassi õpilased õpetajate Anu ja Heidiga jalge alla hoopis teostada oma loovtööd. Noored valisid teemaks matkatee – liituti iga-aastase Võsu-Oandu vastlapäeva korraldamise ning otsustasid selle talvematkapäevaga. Matkapäev on ka meie jaoks lume puudumise tõttu pisut ebatraditsiooniliselt traditsiooniks saanud, sest osa võeti juba neljandat läbi viia. Vanem kooliaste toimetas koolimaja korda. juures. Nemad pidasid fotojahti. Nooremad aga 4. märtsil toimus lasteaia väljasõit vastlapäeva lustisid spordisaalis ja selle ümbruses. üritusele Arma ratsatallu. Seal lapsed vaatasid hobuseid, said puhastada väikest ponikest ja suureks sõbraks oli vahva suur talupere koer. Hobuvankriga tehti vastlasõitu, mängisime orienteerumismängu, sõime vastlakuklit ning jõime teed. Lasteaeda tagasi jõudes ootas väsinud matkaselle kokatädi keedetud maitsev hernesupp. Märtsikuu on olnud traditsiooniliselt lauluvõistluse läbiviimise kuu. Suurejooneline kontsert sai toimuma emakeelepäeval, 14. märtsil. Kokku osales 20 laululast nii lasteaiast kui ka koolist. Seekordse žürii tööst võttis osa ka laulude autor Anu Röömel Viljandist, kelle loomingut esitas üle kümne osaleja. Laululapsi saatis pianist Ahti Bachblum. Iga esineja kohta valmis ka väike Vurri meisterdamine vastlapäeval foto: K. Leppik tutvustav videoklipp. 3-6-aastaste vanusegrupis Osaleti väikeses orienteerumismängus, mille käigus pidid võistkonnad erinevaid kontrollpunkte oli parim Martin Palk, kes esitas vahva lastelaulu leidma. Spordisaali jõudes läbiti takistusrada ning “Uhti-uhti uhkesti”. Žürii kiitis Martinit tema laulu valiku eest. 7-9-aastaste vanusegrupis kuulutati külastati võistkonnaga lustlikke töötubasid (nt parimaks Uljana Lonskaja, kes laulis laulu “Isa küpsise söömise võistlus, vastlalaulu laulmise töötuba, vurri meisterdamise töötuba jmt). Tore oli suudab” nii eesti kui ka vene keeles. 10-12näha, et üritusest võtsid osa pered täies koosseisus! aastaste vanusegrupi parim oli Janelle Heinmets lauluga “Sõbralaul”. 13-15-aastaste parimaks Aitäh teile, kallid emad ja isad, kes te leidsite kuulutati ja ka publiku lemmiku tiitli sai Katariina mahti oma lastega mõnusalt vaba aega veeta. Lilleorg lauluga “Kus kulgeb kuu”. Kõikide Kui mängud mängitud ja võistlused peetud, said osalejate etteasted salvestati ning neid on võimalik õpilased osa hõimurahvaste kultuuri koolitusest. Põnevaid vastlatraditsioone tutvustas ning vahvate ka isiklikuks otstarbeks rahvamajast soetada.


Viru-Nigula Teataja 6

Emakeelepäeva tähistasid lasteaia lapsed luuletuste lugemise võistlusega “Emakeele ilus kõla”. Lapsed esinesid julgelt ning välja selgitati ka kolm tublimat etlejat. 27. märtsil toimus lasteaias teatripäeva üritusena mänguhommik "Teeme teatrit". Iga rühm esitas ühe lavastuse ja kõigil oli tore teatrikülastus kindlustatud. 28. märtsil osalesid 6.-9. klassi õpilased „Kaitse end ja aita teist“ projekti (KEAT) raames päästealasel koolitusel. Lastele räägiti veeohutusest ning erinevatest tuleõnnetustest. Näidati päästevahendeid ja kõneldi ennetustööst. Sama päeva pärastlõunal osalesid õpilased järjekordsel hõimurahvaste päeva koolitusel. Algklasside õpilased õppisid koolimajas hõimurahvaste laulu-ja tantsumänge, lauldi regilaulu. Vanemate klasside õpilased kuulasid Tartu Ülikooli etnoloogi Laur Vallikivi, kes pidas väga põneva isiklikel kogemustel põhineva loengu neenetsite kultuurist. Esitletud olid ka õpilaste koostatud plakatid meie hõimurahvaste kohta. Plakatite info põhjal valmistasid 9. klassi õpilased Ivo ja Rudolf oma kaasõpilastele „Kuldvillaku“, mille võitis 9. klassi võistkond. Kiidame tublisid

Meie kooli 9. klassi õpilane Ivo Tulvik osales vabariiklikul ajalooolümpiaadil ning jäi jagama 15.-16. kohta! Ivo juhendas õp Lende Saluvee. 07. märtsil käisid Kristiina Kõrve, Renate Johanson ja Ivo Tulvik Rakvere Põhikoolis LääneVirumaa kirjandivõistlusel. Suleseppade tulemused selguvad aprillikuu jooksul. Juhendajas õp Anu Laidinen. 13. märtsil käis Virumaa laste luulevõistluse lõpetamisel Germo Mäitse. Juhendas õp Anu Laidinen. Pranglimise maakondlikust voorust võtsid osa Dmitri Kuznetsov ja Carl Henrig Järvepere. Carl Henrig saavutas maakonnas II koha! Inglise keele maakondlikust olümpiaadist võtsid osa 8. ja 9. klassi õpilased Ülar-Eero Nõlv, Hendrik Peek, Erko Sten Hürges, Bruno Tinnuri, Ivo Tulvik ja Rudolf Botško. Õpilasi juhendas õp Tiina Rikkolas. Sport koolis Terve aasta osalesid meie kooli noored sportlased Kadrina LTK lauatennise I karikasarjas. Kuni 18aastaste seas sai Andris Tauer kokkuvõttes II koha ja Carl Henrig Järvepere III koha!

TEEME ÄRA !

SUUR TÄNU !

Vasta kooli huvijuht Krista Leppik ja lasteaia „Mõmmik“ õpetajad

8. märtsil oli rahvamaja saal täitunud meestest, naistest ja lastestki. Peoeelne õhustik, ootuse ärevus, kohtumise rõõmud … Hillar mängis taustaks mõnusat muusikat, lavale astus Jaak, kaunis roos pihus. Selgitas, kellele võiks naistepäeval lilli kinkida. Ja mitte ainult pidupäeval, vaid lihtsalt. Üllatuseks sai imeilusa roosi endale saalis istuv eakas õpetaja. Lavale ilmusid noored mehed, oma isa käest kinni hoidev pojake ja läkski lauluks lahti. Nende kahehäälne laul pani kogu publiku kaasa elama, 3. juunil kell 10.00 Vasta koolis aplaus oli palav. Meeste ansambli liikumine VANAPABERI tõmbas kaasa kogu saali. Esitatud laulud olid tuntud ja teatud, kõrvalt oli KOGUMINE JA kuulda vaikset kaasalaulmist. KAALUMINE Lõpuks teatasid korraldajad kringli ja tee-kohvi Osale individuaalselt, jahtumisest. Kuulajad liikusid kaminasaali poole, võistkonnaga, asutusega, kus ootas mõnus kohv ja hea kringel. perekonnaga, klassiga ! Ervin ulatas meeldiva naeratusega tulbiõie naistepäeva tähtsatele osalistele – naistele. Ja need Too kenasti kokkupakitud vanapaber koolimaja naised polnud tänamisega kitsid. Eestis on hea juurde kaalumisele ( jälgi, et ei oleks kilet või elada, eriti Viru-Nigulas … metalli ). Parimatele kogujatele auhinnad ! Eha PIIRSALU Selle aasta „Teeme ära !“ korrastustalgud toimuvad Vasta Koolis. 3. mail kell 10.00 koguneme Vasta Kooli hoovile, et anda oma panus õuesõppe klassi rajamisel. Kaasa võtta töökindad, labidas, aiakäru (kui on). Põhiliseks tööks on pinnase täitmine liivaga, aga teeme ka puutöid – saeme puidust laudu, toole, lillekaste. Kontakt: Krista: 52 12 524, Ülle: 53341606


Valla elu läheb ikka edasi! Vallavalitsusel ja valla eelarvekomisjonil on selleks korraks jälle suur töö ära tehtud ning pandud kokku Viru-Nigula valla 2014 aasta eelarve. Kas sai ka hea eelarve? Kahjuks pean nõustuma nende volikogu liikmetega, kes märtsikuisel istungil valjuhäälselt oma negatiivset arvamust avaldasid. Ei tee meile rõõmu see, et ei olnud võimalik leida täiendavaid vahendeid haridussüsteemis vaja oleva logopeedi ega noorsootöötaja palkamiseks. Kultuurimaja ja kogu kultuuri valdkond vajaks täiendavat rahasüsti, et toredatesse majadesse (lisaks kultuurimajale ka muuseum, spordihoone ja raamatukogu) senisest enam toredaid tegevusi sisse saada. Valla teede seis on aasta-aastalt kehvemaks läinud pindmise kihi pideva ärakande tõttu. Ka vallast palka saavate inimeste sissetulekutele praeguse seisuga käesoleval aastal lisa oodata ei ole. Põhjuseid ei tule kaugelt otsida. Tulumaksu laekumine on küll pisut paranenud, kuid kui riigi poolt vallale suunatava tulumaksu osa enne masu oli 11,94 %, siis vähendati see 11,4 %-le ning hiljem küll suurendati 11,57 %-le, kuid selleks, et kompenseerida kodualuse maamaksu vabastust. Seega tegelik laekumine vallale on jätkuvalt vähem kui enne masu. Riigi poolt kogutavast kütuseaktsiisist on meie valla teede hoolduseks raha eraldatud 57 864 eurot, eelmisel aastal oli see summa 61 417 eurot. Nii ei olnudki võimalik suuri muudatusi valla eelarvesse võrreldes varasemate aastatega planeerida, kuna hoolt ja raha vajavad kõik seni finantseerimist saanud valdkonnad. Samas ei ole minu arvates põhjust ka halamiseks. Olukord on siiski oluliselt parem võrreldes aastatega, mil oli vaja otsida kõikvõimalikke kohti, kust raha kärpida ja kokku hoida kõige hädalisemate eelarveaukude lappimiseks. Vaatame näiteks hariduse valdkonda. Haridustöötajate palgad on sätestatud juba seadustega ja meie vallas on nõutav tase ka selle eelarvega paigas. Lisaks õpetajatele ja kasvatajatele on meil tänapäeva vajadustele vastav psühholoogiline tugi, mis on kindlasti väga oluline. Nii koolimaja kui lasteaed on remonditud ning lisaks väljastpoolt hangitud vahenditele oli vaja ka vallal sellesse oma raha panustada. Võetud laenude tagasimaksed ja laenuintressid on samuti vaja katta praegustest ja järgnevatest eelarvetest. Viru-Nigulas on renoveeritud vee- ja

Viru-Nigula Teataja 7

kanalisatsiooni ning keskküttetrassid. Järge ootab Pada küla veevärk. Siin on loomulikult ka oma positiivne pool: on vähenenud veekulu küttetrassidest ning vähenenud on igapäevane trasside rikete parandamise vajadus. See andis võimaluse pisut kokku hoida katlamajas ja veevarustusega töötavate inimeste palgakulu. Lähiajal tuleb vallal siiski täpselt üle kalkuleerida, milline on keskasula vee, kanalisatsiooni ja keskkütte tegelik kulu arvestades sisse ka uute trasside, kaevu ning heitveepuhasti kulud ja sellest lähtuvalt üle vaadata ka hinnad elanikele. Ja kindlasti on kõikide, kelle igapäevane elu ei toimu mööda asfaltteid, suureks murelapseks valla teede mitterahuldav seisukord. Suur tunnustus abivallavanem Guidole, kes on läbi häda avalike teede sõidetavuse ka kõige raskematel aegadel ikkagi suutnud tagada! Mind pani tõsiselt mõtlema haridus-ja kultuurikomisjoni esimehe Jaak Lepiku küsimus volikogu istungil: „Kas kohaliku kultuuri arendamine peabki olema ainult fanaatikute ühiskondlik tegevus?“ Omalt poolt saan küll Jaaku ainult kiita! Tema algatusel taasloodud ja juhitud Kaitseliidu üle tunnen eriti head meelt täna, kui Vene riik on jälle tõestanud oma agressiooni võimet naaberriikide suhtes. Samuti on hindamatu tema panus ka noorte riigikaitselisel kasvatusel. Lisaks aktiivsusele isetegevuses ja pühendunult kultuuri- ja hariduskomisjoni vedamisele võttis Jaak ette ka naabrivalve käivitamise meie valla külades. Nii on kindlasti Naabrivalve põhimõtted „HOOLI, MÄRKA, REAGEERI“ - ja fanatism kohaliku elu edendamisel need märksõnad, mis teda iseloomustavad. Kindlasti ei taha ma siinjuures õigustada kultuurivaldkonna vähest finantseerimist, pigem rõhutada isetegemise olulisust nii kultuuris kui meie valla elus tervikuna. Ja nähes sära ise tegijate silmades ning tunnetades rõõmu tehtud asjade üle nende südametes, saan küll soovitada kõigil kodust rohkem välja tulla ja kaasa lüüa asjades, mis meie kõigi elu igapäevaselt paremaks muudavad! Põhimõtet: „Kus viga näed laita, seal tule ja aita!“ on sõna-sõnalt võtnud ka vallavolikogu aseesimees ja kõigile teada-tuntud korvpallitreener Andres Sõber. Saanud teada, et meil on spordi tegemisel puudus pallidest, ei teinud ta suuri sõnu, kuid mõne aja pärast naases lubatud pallidega. Nüüd on ta võtnud enda missiooniks käivitada


Viru-Nigula Teataja 8

Vallajuhtide kohtumine politsei- ja piirivalveametiga

kohapeal taas koolipoistele kossu trenn. Siin on, millest eeskuju võtta! Ja ärgu pangu pahaks kõik need Viru-Nigula valla elu vedajad, kes siinkohal nimetamata jäid, sest inimeste siiras tänu ja loodetavasti ka rõõm oma töö tulemusest on ju ka elu positiivsele poolele minevad asjad. Teemat edasi arendades võime küsida, miks ei võiks lapsevanemad panna ise seljad kokku ja kuni palgalise noorsootöötaja ametisse saamiseni ise üht-teist ette võtta? Tublisid inimesi on meil ju

Viru-Nigula Vallavalitsuses vahetus vallasekretär Alates 10. märtsist töötab ViruNigulas vallasekretärina Pille Kajar. Pille on pärit Vasta külast, põhihariduse omandas samuti Vasta Koolis. Gümnaasiumi lõpetas Rakveres, bakalaureuse kraadi eraõiguses omandas Tartu Ülikooli Õigusinstituudis. Pille elab Vasta külas, on abielus, peres kasvab kolm last. Eelmine vallasekretär Tiina Lauri töötas vallas selle taastamisest alates, olles sekretäri ametis juba külanõukogus. Vallavolikogu ja Vallavalitsus tänavad Tiinat pikaajalise ja kohusetundliku töö eest.

palju ja kindlasti on ka selliseid teemasid, mida koos suurema hulga noortega mõnikord ette võtta. Valla jaoks oluliste teemadena on märtsi kuu jooksul läbi käinud ka koostöö päästeameti ja politseiga. Päästeameti puhul peab tunnustama nende suurt panustamist ennetustegevusse, milles ka kohalikke omavalitsusi nähakse oluliste partneritena. Meie vald sai kiita asjaliku tegutsemise eest kriisi lahendamisel kõigile teada lumetormi Monika ajal. Hea sõnaga märgiti ära ka koostöö kooliga. Samuti kiideti meie valla kodulehel avaldatud olulist teavet päästeameti valdkonnaga seotud teemadel, mida kõik kodanikud peaksid teadma. Politsei puhul on näha küll hetkel eelkõige kuritegevuse probleemidega tegelemist, kuid valmisolek on tekkinud ka koos valdadega senisest rohkem ennetustegevustega alustada. Nii lubati valla initsiatiivi korral ka konkreetsemalt meile toeks olla. Kokkuvõtteks soovin omalt poolt kõigile kena kevadet ja ikka sära silmadesse !

Olav Kreen Vallavolikogu esimees

TULE ORIENTEERUMA ! Orienteerumiskolmapäevakute raames toimub esimest korda üks etapp ka meie vallas, Pada külas. Rakvere Orienteerumisklubi poolt läbiviidavad kolmapäevakud on juba kauaaegne traditsioon meie maakonnas. Raja planeeris Kuno Rooba, maa-ala esmakordse kaardistamise tegi Toivo Saue ja rajameister on Ene Ehrenpreis. Head spordihuvilised ! Kasutage võimalust, et esimest korda tuleb orienteerumiskolmapäevak „koju kätte“ ! Rajad on nii algajatele kui edasijõudnutele pikkusega 2 … 5 km. Kohapeal saab laenutada SI-pulka (1.- €). Osalustasu täiskasvanutele 3.-€, üliõpilastele ja pensionäridele 2.€, alla 18. a 1.-€. Vaata lähemalt ka www.raok.ee Fotol: Meie orienteerumispoisid möödud nud suvel


Viru-Nigula Teataja 9

Heategevuskampaania “Anname au!” Sinilillega toetad Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veterane ning nende lähedasi.  23. aprillil tähistame veteranipäeva ning selle päeva eel ja ajal viiakse veteranide toetuseks terves Eestis läbi heategevuskampaaniat “Anname au!” Kandes sinilille, näitame kõigile, et veteranid on meie riigile ja rahvale olulised – me märkame, täname ja tunnustame neid!  Veteranid on riigi kaitseks palju ära teinud, nüüd on meie kord neile tagasi anda.  Anname sinilillega au Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele! Ühe sinilille eest palume vähemalt 2 euro suurust annetust heategevuseks  Kampaaniaga kogume annetusi Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliinikule vigastatud veteranidele vajaliku kõnniabiseadme ostmiseks.  Kõnniabiseadet saavad lisaks veteranidele kasutada ka kõik teised inimesed.  Taastusravikliiniku heaks saab annetada ka veebis annameau.ee ja telefoni teel 9002304 Iga sinilille märk on eriline ja kordumatu  Märgid on käsitööna Eestis valmistatud vaimsete erivajadustega inimeste poolt Kes on veteranid? Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranid on kõik mehed ja naised, kes on osalenud rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel või kes on saanud vigastada teenistuses olles Eestis. Mis on sinilill? Sinilill on veteranide toetussümbol, mis tähistab tänu ja tunnustust kõigile nendele Eesti meestele ja naistele, kes on osalenud rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel või saanud vigastada teenistuses olles Eestis. Sinilille kujunduse valisid välja veteranid ise. Kes, kus ja kuidas sinililli valmistavad? Sinilille rinnamärke valmistavad sihtasutuse Hea Hoog vahendusel vaimsete ja psüühiliste erivajadustega inimesed üle Eesti. Iga märk on kohalikust vildist ja kordumatu käsitöö.

Mida tähendab „Anname au!“? Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing viib sel kevadel esmakordselt läbi heategevuskampaania “Anname au!”, mis kutsub üles kandma veteranipäeva eel ja ajal sinilille rinnamärki Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste toetuseks Kui palju üks sinilill maksab? Sinilille ostmiseks palume vähemalt 2 euro suurust annetust veteranide toetuseks. Võib annetada ka rohkem. Kuhu see raha läheb? Heategevuskampaania annetused lähevad IdaTallinna Keskhaigla taastusravikliiniku heaks. Annetuste abiga on kavas soetada kõnniabiseade, millest võidavad nii vigastatud veteranid kui ka kõik teised, kes peaksid sarnast ravi vajama. Kõnniabiseade maksab ligi 60 000 eurot. Kes kampaaniat korraldab? Heategevuskampaaniat viib läbi Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing, mis on 2013. aastal Eesti veteranide asutatud mittetulundusühing. Kuidas ma saan veel veterane toetada? Annetusi vigastatud veteranidele ja teistele vajaliku kõnniabiseadme soetamiseks saab teha ka kodulehel www.annameau.ee või helistades annetustelefoni numbrile 9002304 Kust saab rohkem infot kampaania kohta? Lisainfot saab kampaania kodulehelt www.annameau.ee ja Facebookist https://www.facebook.com/annameauveteranidele Kust sinililli osta saab? Alates 14. aprillist kahe nädala jooksul müüvad sinilille rinnamärke Selveri kauplused üle Eesti, Tallinna Lennujaama valitud müügiesindused, Kaitseliidu malevad ja Naiskodukaitse vabatahtlikud veteranipäeva üritustel.

Sünnipäevad aprillikuus Elise Rätsep – 90 18.aprill Robert-Valfried Roosaar – 83 02. apr. Dagy Gordejev – 82 11. aprill Marie Allas – 81 01. aprill Heldur Essaja 81 21. aprill Ivan Klimenko – 80 28. aprill Lille Küttim – 75 05. aprill Ivi Vereštšagin – 75 16. aprill Palju õnne !


Viru-Nigula Teataja 10

9.- 12. mai – Viru-Nigula vallapäevad 9. mai – algus 19.00 rahvamajas, avasõnad vallavanemalt. Viru-Nigula näiteringi lühinäidendid: A. Strindbergi „Tugevam“ ja „Paaria“. Vaheajal töötab baar

Pakume lähisuhte vägivalla ohvriks langenud naistele järgnevaid tasuta teenuseid:  juhtumipõhine nõustamine  õigusabi  psühholoogiline nõustamine  turvakodu teenus Tagame naiste konfidentsiaalsuse. Helista 24/7 telefonil 56 297 745; virunaistekeskus@gmail.com Vägivallast on väljapääs. www.virunaistetugi.ee

Kevadpüha hommik On pühapäeva, kevadpäeva hommik. On väljad ududes ja kevadiselt lõhnab ilm. Suurveed on valla, linnulaulust taevas helisebniisama heliseb Su kevadootel hing Veel loodus oma tulevasi imelisi värve on hoidmas varjul lumest vabanenud pinna tumedates toonides ja tuhat sünnirõõmus oja pääsenud on valla neid kõikjal sädeleb ja suliseb ja vuliseb Sa seisad keset porikarva loigurohket koduteed all hallis pilvelaamas, päikse sünnivaevas taeva. Ja tunned kõikide ja kõige suhtes tänumeelt Ja ühtsust kõigega – nii Taeva kui Maaga Lea METSIS

10. mai – Nigula laat 9.00 – 13.00 Esinevad: Aseri orkester, Viru-Nigula rahvamaja tantsutüdrukud, segakoor. Kohal Aasukalda Priitahtlikud pritsumehed koos tehnikaga. Muuseumi hooaja avamine, hobuste rakendamine, sõidud. Kohal on karussell, miniponi sõidud, batuut, saab suhkruvatti. Keskpäeval Peterburi tsirkus. Toimub õlle- ja küpsetiste konkurss. Info 52 789 79 Ervin Kell 19.00 peoõhtu ansambliga „MaMa“ 11. mai – kell 13.00 rahvamajas emadepäeva kontsert. Esinevad laululapsed, tantsutüdrukud, vallapäevade lõpetamine.

Viru-Nigula Vallavalitsus korraldab 14.mail 2014.a kell 10.00 vallavalitsuse ruumides Paasimäe kinnistu katastritunnus 90201:001:0284 avaliku suulise enampakkumise. Kinnistu pindala 5505 m², asukoht Paasküla, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa. Alghind 4792 eurot, tagatisraha 400 eurot. Vallavara avaliku enampakkumise korraga saab tutvuda vallavalitsuses. Enampakkumisel osalemise avaldus esitada hiljemalt 09.maiks vallavalitsusele. Tagatisraha ja enampakkumisest osavõtu maks 6 eurot tasuda enampakkumise päevaks vallavalitsuse kassasse või arveldusarvele EE862200221011400465 Swedbank. Infot müüdava vara kohta saab tööpäeviti kella 8-16 Viru-Nigula Vallavalitsusest telefonil 32 29630.


Viru nigula teataja aprill 2014