Issuu on Google+

Hind 0,2 €

nr 04 (173) aprill 2013

Elektrilevi kliendile: mida teha, kui pingekvaliteet ei rahulda Jaanus Tiisvend Elektrilevi varahalduse valdkonna juht Viimastel päevadel on palju tähelepanu saanud pingekvaliteedi probleem. Kui aastas kogeb rikkeliste ja vananenud liinide tõttu elektrikatkestusi veel sadu tuhandeid kliente, siis pingekvaliteedi probleemiga oleme juba niiöelda lõpusirgel – kindlakstehtult ei vasta pinge nõuetele ligikaudu 4500 majapidamist. Kui 2008. aastal tegime pingeprobleemide tuvastamiseks oma klientide seas küsitluse ja kaardistasime „laia pildi", siis viimastel aastatel on jooksvalt juurde tulnud igal aastal umbes 150 juhtumit, mil tuvastame nõuetele mittevastava pinge. Seega ei ole probleem numbrites mastaapne, kuid mõistame, et iga klient, kel kehv pingekvaliteet igapäevast elu häirib, soovib olukorrale lahendust.

Elektrilambid: Foto Eero Vaba ( Delfi)

üleöö korraga uuendada pole võimalik. Kuidas pingekvaliteedi probleem väljendub? Ebakvaliteetne pinge väljendub näiteks selles, et pirnid ei põle täie võimsusega või kodumasinaid saab sisse lülitada ainult kordamööda.

Kuidas Elektrilevi pingekvaliteedi probleeme kindlaks teeb? Pingeprobleemi ei saa me kindlaks teha ainuüksi liini või alajaama parameetrite või infosüsteemi järgi, vaid üldjuhul mõõtmiste alusel konkreetses majapidamises. Mis on kehva pinge põhjus? Pingekvaliteet sõltub muuhulgas Pingekvaliteedi probleem esineb peamiselt majapidamise enda elektritarbimisest, naabrite elektriliinidel, mis on ehitatud enne 1980. tarbimisest, maja kaugusest alajaamast ning aastat. Kuna tol ajal kasutati elektrit see ei väljendu ka kõikidele sama liini toitel majapidamistes eelkõige valgustuseks, toodi olevatele majapidamistele sarnaselt. On ka elekter kohale pikkade madalpingeliinide olukordi, kus näiteks majades, mida kaudu, mille lõpus võis pinge olla juba üsna kasutatakse üksnes suveperioodil, ei pruugita madal. Tänapäeval kasutatakse aga oluliselt probleemi tunnetada, kuid samal liinil olevatel rohkem elektriseadmeid ja need on aastaringselt kasutatavates hoonetes on pingekvaliteedi osas tundlikumad – tarbimisharjumused on muutunud. Elektrivõrk ebaühtlane või madal pinge talveperioodil suureks probleemiks. on siiski ehitatud ehitusaegsete normide ja toonase tarbimise iseloomu järgi ning seda


Viru-Nigula Teataja 2

Seetõttu käib probleemi tuvastamine enamasti iga kliendi kaupa. Mõõtmise tegemise eelduseks on see, et klient tajub häireid pingekvaliteedis ja selle teadasaamiseks oleme teinud „kahtlusaluste" majapidamise seas küsitluse. Pingeprobleem = 80% soodustust võrgutasult Soodustuse andmist ei reguleeri seadus ega Konkurentsiameti metoodika, kuid oleme võrgulepingu tüüptingimustega klientidele lubanud, et nõuetele mittevastava pinge korral vähendame 50 protsendi võrra võrgutasusid. Tegelikkuses vähendame tasusid 80 protsenti, kuna mõistame, et ebakvaliteetne pinge võib elutegevust oluliselt häirida ja klient ei saa nõuetekohasele kvaliteedile vastavat teenust. Seega – kõikidel klientidel, kel oleme tuvastanud pingeprobleemi, on õigus saada seejärel võrgutasudelt 80 protsenti hinnaalandust. Sellekohase teavituse saab klient koos pingekvaliteedi tuvastamise otsusega ja tasude vähendamine toimub seejärel automaatselt. Erandlikud meedias käsitletud juhtumid, kus selle põhimõtte vastu on eksitud, on sisemise töökorralduse vead, mille vältimiseks oleme ette võtnud samme. Kindlasti palume klientidel, kellele mingil põhjusel ei ole pingeprobleemi tuvastamise järel soodustust rakendatud, meiega ühendust võtta. Millal pingeprobleemid minevikku jäävad? Aus vastus sellele on, et seda pole võimalik öelda. Saame kinnitada, et valdavas osas on potentsiaalselt pingeprobleemsetel majapidamistel liinid korda saanud ja oleme selle probleemiga jõudsalt tegelenud. Aastatel 2008-2012 oleme saanud pingekvaliteeti parandada ligi 4900 kliendil, investeerides selleks vajalikku võrguehitusse ligi 50 miljonit eurot. Liinide kordategemise järjekorra valikul oleme arvestanud, milline on mõjutatud majapidamiste arv, samuti seda, kas tegemist on näiteks suvilatega, mis aastas mõne kuu elektrit vajavad või suurema tarbimismahuga piirkonnaga, kus ebakvaliteetne elektrivarustus võib oluliselt rohkem probleeme valmistada ja elukvaliteeti vähendada. Nüüd oleme jõudnud aga „hõredalt asustatud" liinideni, kus suuri summasid tuleb investeerida väheste majade olukorra parandamiseks. Nii oleme arvestanud, et kui korda teha täna teadaoleva

probleemiga 4500 kliendile pinge, kulub selleks 100 miljonit eurot. Umbes sama summat võimaldavad tänase suurusega võrgutasud rikete vähendamiseks suunatud töökindlusinvesteeringuteks kolme aasta jooksul, mis tähendaks paranevat elektrikvaliteeti ligi 60 000 kliendile. Teisipidi öeldes – kui me kolm aastat ei investeeriks katkestuste vähendamiseks, siis saaksime tänased pingeprobleemid 4500 kliendile lahendatud. Sellised on meie ees seisvad valikud, mis viib selleni, et nii mõnedki kliendid peavad veel paraku aastaid leppima kordatehtud liinide asemel vähendatud tasuga. Mida peaks tegema klient, kes tunnetab pingekvaliteedi häireid? Pingekvaliteedi probleemist teatamiseks tuleks esitada Elektrilevile vabas vormis avaldus kas epostiga aadressile info@elektrilevi.ee, Eesti Energia teenindusbüroos või helistades klienditelefonile 1545. Pöördumises palume võimalikult täpselt kirjeldada, mis ajast, kuidas ja kus pingekvaliteedi probleem väljendub. Anname pöördumisele vastuse hiljemalt 10 päeva jooksul. Vajadusel lepime kokku mõõtmised, et pinge kvaliteeti kontrollida ja teavitame Teie mõõtmiste tulemustest. Kui tuvastame nõuetele mittevastava pinge, vähendame Teil võrgutasusid 80 protsenti ja anname sellest otsuses ka teada. Lisainfot, kuidas käituda pingekvaliteedi häirete korral, saab lugeda meie veebilehelt. Mida teha kodumasinate rikete korral? Kui meie võrguhäirete tõttu on kahjustunud Teie kodumasinaid või muud elektroonikaseadmeid, andke meile alati sellest võimalikult ruttu teada, kuna näiteks aastatetaguseid juhtumeid ei ole meil võimalik tagasiulatuvalt lahendada. Kahjunõude avalduse vormi leiate meie veebilehelt või teenindusbüroost. Kontrollime seadme kahjustumise ajal meie võrgus toimunud sündmusi ning kui kahjustused on põhjustatud meie võrgust, hüvitame kahjud vastavalt korrale, mis on toodud kodulehel. Möödunud aastal esitati meile ligi 900 kahjunõuet, millest hüvitamisele kuulusid pooled. Võrguhäiretest tingitud kahjusid on võimalik ennetada, rakendades selleks vastavaid kaitsemeetmeid.


Viru-Nigula Teataja 3

VALLAVALITSUSES 14. märtsil Memento Rakvere Ühingu avaldus Eraldada Memento Rakvere Ühingule tegevustoetust 64 eurot. Katastriüksuse jagamine, sihtotstarbe määramine ja katastriüksuse nime muutmine Nõustuda Georgi Litvinovile ja Eesti Metsavaldused OÜ-le kuuluva Marinu külas asuva Paerahva katastriüksusest kolme eraldi katastriüksuse mooduatamisega: Moodustada Paerahva katastariüksus suurusega 1,88 ha, sihtotstarve elamumaa. Moodustada Paepõllu katastriüksus suurusega 14,31 ha, maa sihtotstarve maatulundusmaa. Moodustada Paemetsa katastriüksus suurusega 16,51 ha, sihtotstarve maatulundusmaa. * * * Nõustuda Einar Lepmetsale, Gennadi Zadonskile, Sander Zadonskile, Kenno Langeile kuuluva, Siberi külas asuva Sepa katastriüksusest (lahustüki katastritunnus 90202:001:0055, pindala 8,57 ha ) kolme eraldi katastriüksuse moodustamisega. Moodustada Paja katastriüksus suurusega 2,1 ha. Moodustada Seedri katastriüksus suurusega 4,2 ha. Moodustada Sepa

katastriüksus suurusega 2,2 ha. Maatükkide sihtotstarve – maatulundusmaa. Moodustada samadele isikutele kuuluvast teisesest lahustükist ( kat. tunnus 90202:001:0054, pindalaga 3,58 ha ) kolm eraldi katastriüksust: Kaasiku katastriüksus 1,7 ha; Ääsi katastriüksus 0,98 ha ja Metsatuka katastriüksus 0,88 ha. Maatükkide asukoht Ojaküla. Projekteerimistingimuste saamise taotluse läbivaatamine Väljastada Toomas Küngasele projekteerimistingimused saunamaja ehitusprojekti koostamiseks Paaskülas, Künka maaüksusel. Info Keskkonnaspetsialist Marit Laast tutvustas Kaasiku kinnistu detailplaneeringu eskiislahendust. Planeeringulahendust on muudetud, nüüd vastab see valla üldplaneeringule. Muudetud on kruntide sihtotstarbed vastavalt ettepanekule. Probleemiks on endiselt tee, mille kasutamiseks ei andnud nõusolekut eespool asetseva maatüki omanik. 21. märtsil Toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine

Maksta toimetulekutoetust 883.66 euro eest 9-le avaldajale. Maksta täiendavat sotsiaaltoetust vastavalt esitatud avaldustele 364.22 euro eest 7-le avaldajale. Viru-Nigula valla 2013. aasta hankeplaani kinnitamine Kinnitada Viru-Nigula valla 2013. aasta hankeplaan alljärgnevate hangete kohta: 1. Viru-Nigula – Vasta kergliiklustee omanikujärelvalve teenuse tellimine. 2. Viru-Nigula aleviku kaugküttevõrgu renoveerimine 3. Viru-Nigula aleviku kaugküttevõrgu renoveerimise omanikujärelvalve teenuse tellimine 4. Viru-Nigula – Vasta kergliiklustee tänavavalgustuse ehitustööd 5. Lumetõrje teostamine Viru-Nigula valla kohalikel teedel 2013/2014 talvel Lihthanke algatamine Viia läbi lihthange “ViruNigula aleviku kaugkütte võrgu renoveerimise omanikujärelvalve teenuse tellimine”. Moodustada hankekomisjon koosseisus: Esimees Raido Tetto, liikmed Guido Reimer, Ervins Veitsurs


Viru-Nigula Teataja 4

Lihthanke algatamine Viia läbi lihthange “ViruNigula – Vasta kergliiklustee tänavavalgustuse ehitustööd” Moodustada hankekomisjon koosseisus: Esimees Raido Tetto, liikmed Guido Reimer, Ervins Veitsurs.

Õigusvastaselt võõrandatud maade kompenseerimise menetluse alustamine Alustada õigusvastaselt võõrandatud maade kompenseerimismenetlust Võrkla külas asuva Saare-4 tagastamata jäänud 3,04 ha suuruse maa kohta.

PEREPÜHAPÄEVA TRADITSIOON KESTAB EDASI

Õigusvastaselt riigistatud vara maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni määramine Määrata kompensatsioon Raimond Nõgestele õigusvastaselt võõrandatud vara ( elumaja) eest.

Viimaseks rekordialaks oli pesunöörile pesulõksude sättimine. Ülesandeks oli riputada pesunöörile võimalikult kiiresti 20 pesulõksu. Laste vanusegrupis oli tublim Marii, kes suutis 20 pesulõksu pesunöörile aanuarikuus toimunud esimesel perepühapäeval sai kinnitatud, et iga kuu sättida 42 sekundiga. Vanemate arvestuses oli aga kiireim lapsevanem Janek, 21 sekundiga ühel pühapäeval saavad pered üheskoos 20 pesulõksu. lustimas käia. Vahva oli, et kõikides tegevustes osalesid nii Kuna veebruarikuus kimbutasid külmetushaigused liialdamata paljusid, polnud lapsed kui ka nende emad-isad. Kõik osalejad väga mõttekas lapsi ühte ruumi mängima tuua. said koju kaasa võtta omavalmistatud pesakasti ning meisterdatud jänesemotiiviga Õnneks olid tervised märtsikuu eelviimaseks käekoti. pühapäevaks taastunud ning rahvamajja olid Aitäh osalejatele ning vallavalitsusele, kes oodatud kõik noored ja vanad, väikesed ja suured. Kõik selleks puhuks tulnud ideed said meie tegevust alati toetanud on. ka realiseeritud. Ennekõike oli perepühapäeva Kohtume juba järgmisel perepühapäeval! läbivaks teemaks kevad - lapsed said koos isadega kokku panna lindude pesakaste, valmistada papptaldrikutest jänesemotiiviga kotte ning püstitada erinevaid vahvaid rekordeid. Kõik tegevused olid välja mõeldud nii, et osaleda saavad lapsed koos oma vanematega. Rekordite püstitamises võistlesid omavahel nii lapsed kui ka nende vanemad. Kõige tublimad palliviskajad olid Marii ja Tsergo. Usinaim nööpideotsija laste hulgas oli Eric, kes suutis karbi sees olevate nööpide hulgast leida 1 minuti jooksul 20 nelja auguga nööpi. Võistlus oli väga tasavägine, sest teise koha saavutas Marii, kes leidis 1 minuti jooksul 19 nelja auguga nööpi. Võistlustulle astusid ka laste vanemad. Kiireim ning täpsema silmaga oli lapsevanem Egle, kes leidis 1 minuti jooksul 34 nelja auguga nööpi. Tekst ja foto: Krista Leppik Teise koha saavutas lapsevanem Erki.

J


Viru-Nigula Teataja 5

UNUKSE (VNOX, UN(N)UKSE) ana ja iidne küla Viru-Nigula ja Pärna küla vahel. Balti ajalooliste külade leksikonis nr. 1 on kirjas, et Unnuks ehk Unnukse kandis algselt 1241. a külade kirjapaneku ajal nime Vnox (Unox). 1543. a on märge “Df Unnas mit dev Mühle”, mis viitab küla seosele veskiga. 1840. a nimetatakse Unnucks e. Unnusse ja alates 1876. a mainitakse koos Waschel´iga (Vastaga). 1637. a ja 1844. a on kirjas 9 majapidamist. Kunagi oli Unuksel iseseisev mõis, mis hiljem kuulus kord Malla, kord Koogu mõisnikule, kuni lõplikult liitus Vasta mõisaga. Koogust eraldati 1782 – 1795. a vahemikus, kuulus ta siis Essen´itele, 19. saj. olid omanikeks Schnackenburg´id ja Brevern´id. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Reinhold Heinrich von Winkler. Kupjahansu maja asemele asutati külapood, Vasara talus asusid villa- ja viljaveski (ümbruskonna ainuke villaveski). Mõisa

V

Unukse mõis 2012 Foto: Landlord

viinavabriku juures oli veel jahuveski. Unukse endise viinavabriku hoonesse asutas Viru-Nigula Piimaühing 1925-1926. aastatel meierei, millel olid osakonnad Rannul, Aseris ning koorejaam Padas. Nõukogude ajal töötas Unukse ka koorejaamana, kus tehti peale koorimise veel laabikaseiini. Olin 1963. a suvel siin tööl, siis kuulus jaam Rakvere Piimatoodete kombinaadi Kunda võitsehhi alluvusse. Hiljem viidi piimasaadused ära, kolhoos majutas siia maltoosatsehhi – õlletootmise “Viru-Nigula Õlu”. Nüüd seisab auväärsusest hall vabrik tühjana. Mõisa härrastemajas asusid 6. kl. algkooli IV – VI klassid, mis 1945. a viidi Vastale. Peale Koilat õppis Unukse koolis ( asut. 1913. a) teeneline kunstitegelane, 1969. aastast, muusikaprofessor Artur Vahter (sünd. Orgu külas). Maja seisab praegu tühjalt. Unukse vabatküla nimetati Pandleks, külas elas mitmeid kuldsete kätega meistreid (sepp, arst, masseerija, loomatohter, rätsep, pottsepp, nahaparkal ... ) Mäe peal asub meie kultuurikorüfee – kunstniku, literaadi, kodu-uurija, Ella Rajari, isa sünnitalu. Ella ise sündis Pada vallas, Aarla külas 23.04.1915. a. Lapseeas elas ta kuigi kaua vanaisa talus Kuural. 1934. a osteti Kivinurme talu Unuksel otse Ella isa

sünnikoha kõrvale. Siia asuti elama 1936. a. Elu lõpuaastatel, kuni 1998. aastani elas Ella Unuksel. “Kivinurme talu asub Kroonumäe serval, kus maa alaneb Mäe järveks, ehk Pajuheinamaaks, et teispool madalikku taas tõusta Arumäeks. Jõeäärsed heinamaad Rubergi ja Palgi talude vahel moodustasid Pikaniidu, nende vastas üle jõe olid Aasuheinamaad. Tuularu talu taga asusid eraldi heinamaatükkidel veel Luhastik ja Mauguniit”. (E. Rajari) Ella teened kodu-uurimises vajavad lahtiseletamist. Ta oli Eesti Rahva Muuseumi korrespondent 1974. aastast, 1991. aastast sai ta teenelise korrespondendi aunimetuse, oli ERM´i Sõprade Seltsi liige. E. Rajari kogus teatmematerjali Viru-Nigula kihelkonnast, vastas ca 40. küsimuslehele, kirjutas 10 võistlustööd, juhendas ViruNigula kodu-uurijaid. Tema silmapaistvamad tööd on: “Viru-Nigula külad muutuvas ajas” ja “Meie kodude minevikust”. Unuksel elas kunagi üks hakkaja peretütar, kes jäänud üksinda oma küla ainsasse suitsutarre, ehitas selle peale puust korstna, saades nii endale hüüdnimeks “Puukorstna Pouli”. Ella kodu ligidal, Unukse mäe peal elab kohaliku kaitseliidu rühma ülem, laulu-, nalja-, rahva- ja muidu mõnus mees, Jaak Lepik.


Viru-Nigula Teataja 6

Et Koila ja Unukse külades on olnud vapraid sõdalasi ja kaitseliitlasi, siis kuluks vahepeal üks anekdoot: Kapral karjub: “Miks on rivi kõver ?” Üks sõduritest vastab: “Sellepärast, et maapind on ümmargune !” Seepeale kapral möirgab: “Kes seda ütles ?” Rivist vastati: “Kopernikus.” Kaprali jutt on nüüd lühike ja konkreetne: “Määran talle kaks köögitoimkonda väljaspool järjekorda.” Külas elab paarkümmend peret 42. elanikuga (2011 a.) Külast andsid muuseumile andmeid Elise Rätsep, Jaak Lepik, Maie Takjas, Alfred Rikkolas. Unukse teevad unustamatuks vanad veskipaigad, Ella Rajari, viina-piimavabrik ja kaunis jõekäär. Unukse allkülades asusid Lokutaja veski (Orgu k.) ja Lauriveski (Lauriveski asundus). Unukse ja Mahu vahel asub hilisem ja väiksem küla -

PÄRNA Pärnal asus Vasta karjamõis. Küla sai nime esimese Virumaa päritolu taluomaniku, Nigulas Pärna, järgi aastal 1650. Suguvõsast on tuntud Iila ja Mahu kooliõpetaja Juhan Pärn ja rõugepanija Jüri Pärn. Jüri poeg Aaro on tuntud ooperilaulja. Ka külas harrastati koorilaulmist. Nigulas Pärn sai jõukaks Narvas ja Venemaa linnades mett ning karjasaadusi turustades. Talu järeltulijaist Ain Tiivas oli

taasiseseisvumise algul ViruNigula vallavanem ja hiljem vallavolikogu esimees. Pärna külas suubub Pada jõkke Kongla jõeke, mida küla kohal kutsutakse KuivaPärnaks. Iila küla all, vastu Pärna küla asub iidne ja ilus Hiietammik. Selles pühas paigas ohverdati muu hulgas ka musti kukkesid. Hiie lähedal asus Taaravainu talukoht. Jõe käärus, Koumardi talus, toimus viimase sõja järel metsavendade ja piirivalvurite vahel traagiline tulevahetus. Peretütar pääses läbi akna põgenema, surma said kolm lakas varjunut ja osa piirivalvureid. Maja põletati. Küla lähedal metsas on peidus madal “nõiakivi”, millel paar lohku ja salapärane joontevõrk. Pärna on ilus väike metsakülake, kust on laia maailma läinud kaugsõidukapteneid, juriste, muusikuid, õpetajaid ja teisi tarku inimesi. Külas on 5 elanikku. Kasutatud: E. Rajari “Omane ja armas” Heili TARJAN Üks väike vigade parandus Koila külaga seotud inimeste nime õige kirjapildi kohta: Koila õpetaja õige nimi oli Aagver ja Koila linna tahtis ehitada H. De Lodhe. Vabaõhumuuseumist kirjutas Korzjukov.

TEADE 11. mail kell 9.00 – 14.00 toimub Viru-Nigula muuseumi pargis

Nigula Laat 2013 Kutsume üles kõiki kaupmehi endast teada andma. Laadale on oodatud kõik kaupmehed omatoodangu ja käsitööga, samuti ootame valla õlle- ja küpsetistemeistreid. Parimatele auhinnad. Täpsem info telefonidel: 32 94 544 või 52 78 979 Ervin Lember Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine V-Nigula Vallavolikogu 21. märtsi 2013 otsusega nr 12 võeti vastu Kaasiku kinnistu, asukoht Mahu küla, detailplaneering. Planeeringu ülesanne on maaüksuse 4. krundiks jagamine, uute sihtotstarvete määramine (elamumaa/ ärimaa), ehitusõiguse, tehnovõrkude paigutuse ja olulisemate arhitektuursete tingimuste määramine. DP lubab kolmele krundile ehitada eluhooned kõrvalhoonetaga, ühele krundile majutushoone ja abihooned. DP avalik väljapanek kestab 22. aprillist 6. maini Viru-Nigula Vallavalitsuse ruumides. Planeeringuga saab tutvuda ka kodulehel. Avalik arutelu toimub 15. mail kell 14.00 vallavalitsuses.


Viru-Nigula Teataja 7

VALLAVOLIKOGUS 21. märtsil toimus ViruNigula Vallavolikogu seitsmenda koosseisu XXXIV istung. Istungist võtsid osa: Juta Ait, Kristel Hani, Raivo Heinmets, Olav Kreen, Agu Lepisto, Meelis Parijõgi Ainar Sepnik, Maire Sepp, Villu Sipria Kaasiku kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine Võtta vastu Kaasiku kinnistu detailplaneering, mille ülesanne on maatüki sihtotstarbe muutmine, kruntide moodustamine ja ehitusõiguse määramine.

Planeeritava ala suurus on 5,09 ha, asukoht Mahu küla. Detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut ning vastab valla ruumilise arengu eesmärkidele ning seadustele ja muudele õigusaktidele. Detailplaneering teeb ettepaneku kinnistu jagamiseks neljaks krundiks. Korraldada Kaasiku kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek alates 22. aprillist kuni 6. maini Viru-Nigula Vallavalitsuse ruumides. Nõusoleku andmine Ületee katastriüksuse jagamiseks ning maa sihtotstarbe määramine

Anda nõusolek Ületee katastriüksuse ( 90202:001:0226) jagamiseks kaheks katastriüksuseks alljärgnevalt: Ületee – ligikaudse pindalaga 26,6 ha, maa sihtotstarve maatulundusmaa Rahumäe – ligikaudse pindalaga 3,0 ha, sihtotstarve elamumaa. Asukoht Ojaküla. Viru-Nigula valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava aastateks 2013 – 2015 Kinnitada Viru-Nigula vallaühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava aastateks 2013 – 2025 vastavalt lisale (Infragate Eesti AS töö nr 402-12 (VN10).

Kulu põletamine ei ole lahendus

lõkke tegemisel, grillimisel või ka kustutamata suitsukoni viskamisest kuiva rohu sisse. Kevad on tasapisi saabumas, ergas päike Olenemata põhjusest ootab kahju tekitajat sulatab järkjärgult lume ja märkamatult on käes aeg tegeleda aia- ja koristustöödega. Siin rahatrahv kuni kakssada trahviühikut (üks juures tuletab Ida päästekeskus teile meelde, et trahviühik = neli eurot) või arest. kulu põletamine on aastaringselt keelatud. Hooli loodusest ja tervisest Tulekahjujärgne pilt näeb välja üsna trööstitu 237 metsa- ja maastikupõlengut Virumaal Möödunud aastal registreeriti Virumaal kokku ja seda nii hoonetes kui ka looduses aset leidnud põlengute korral. Selleks, et meie 237 metsa- ja maastikupõlengut, millest pea enamus Ida-Virumaal. Ka ühe hoone tulekahju koduaia ümbrus ilus ja korras oleks, saab kasutada palju paremaid lahendusi. Näiteks sai eelmisel aastal Virumaal alguse võib oma valdused niita juba sügisel või kulupõlengust. Õnneks ei saanud neis korraldada sõpruskonnaga meeleolukas õnnetustes kannatada inimesed, kuid suurt talgupäev! Nende lisaväärtuseks on veel kahju kannatas loodus. Tuli hävitab oma teel värskes õhus viibimine ning füüsiline kõik elusorganismid - põleva rohu sees koormus. hukkuvad putukad, konnad, sisalikud ja pisiimetajad ning hävivad nende pesad. Loomulikult ei ole metsa- ja maastiku tulekahjude ainsaks põhjuseks kulupõletamine, pinnas süttib ka hooletusest

Täiesti ohutut tuletegemist ei ole olemas Lahtise tulega ümber käies tuleb alati meeles pidada, et ei ole täiesti ohutut viisi tule tegemisel, kuid järgides alltoodud nõudeid vähendate tuleõnnetuse riski oluliselt.


Viru-Nigula Teataja 8

* *

Tee tuli mittesüttivale aluspinnasele Lahtise tule läheduses ei tohi olla süttivaid materjale * Jälgi tuule kiirust ja suunda * Hoia käepärast esmased tulekustutusvahendid (tuletekk, tulekustuti, ämber veega vms) Rohkem infot tuleohutusnõuete kohta saate päästeala infotelefonilt 1524 või Päästeameti kodulehelt www.rescue.ee Lili Lillepea Kommunikatsiooni juht Ida päästekeskus

Tore pidu rahvamajas Viru-Nigula on väike, aga tubli ! Kuigi aknast välja vaadates on ilm suurepärane, kevade alguski möödas, püsib pakane jäärapäiselt edasi. Aga meile, Viru-Nigula vanemaealistele, klubi “Maarjahein” liikmetele, ei loe, olgu kevad, talv või paukugu pakane. Meie ei murdu nii kergelt. Unustame pidupäevaks oma kodused mured, ootame koduväravas pr. Rutti bussiga saabumas, astume bussi ja varsti kohal olemegi. Kena remonditud rahvamaja ees jälle bussist välja nagu “noored inimesed”. Meid võtavad meeldivalt vastu pr. Helle, Ervin ja kaetud lauad, toredad esinejad, lahe seltskond. Etteasted alati erinevad, lõbused. Rohkem ei olegi õnneks vaja, tantsu löö, palju jaksad ! Korraldajatele-lauakatjatele soovime omalt poolt tervist, jõudu, jaksu ! Meie – Selja, Kunda mõisa, Kutsala rahva poolt ilusat päikeselist kevade jätku ViruNigula rahvale ! Uute kohtumisteni ! Vaike Hang

Viru-Nigula rahvamaja aprillikuu sündmused 7. aprillil kell 16.00 Viru-Nigula Lasteaias

Väikelaste päev. Viru-Nigula valla 2012. a sündinud laste vastuvõtt Viru-Nigula Pensionäride Klubi “Maarjahein” õnnitleb aprillikuus: MARIE ALLAS - 80 DAGY GORDEJEV – 81 ELISE RÄTSEP - 89 Palju õnne !

9. aprillil kell 9.00 rahvamajas kasutatud riiete müük 13. aprillil kell 13.00 Viru-Nigula rahvamajas Alburahva Teatri etendus “Võõras mees majas” Pilet 2.50 eurot

Viru-Nigula Teataja * väljaandja Viru-Nigula Vallavalitsus * toimetab Marit Laast * tel 3229631


VNT aprill 2013