Page 1

ISSN 2228-1827

VIRUMAA PÕHIKOOLI- JA GÜMNAASIUMILÕPETAJATE KOGUMIK

Virumaa Teataja lisaväljaanne

Põhikoolide lõpuklassid 2018

Gümnaasiumide lõpuklassid 2018

Teavet kutseõppest ja õppimisvõimalustest aastal 2018


VIRUMAA PÕHIKOOLI- JA GÜMNAASIUMILÕPETAJATE KOGUMIK


2

Täname

Täname kõiki Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa põhikoole ja gümnaasiume meeldiva koostöö eest. Kõikvõimalikud märkused, soovitused ja tagasiside on oodatud aadressil: koolilopp@ajaleht.ee

IMPRESSUM

PEATOIMETAJA: Johanna Vahuri, AS Eesti Meedia eriprojektide vastutav toimetaja E-post: koolilopp@ajaleht.ee KEELETOIMETAJA: Veste Roosaar E-post: veste.roosaar@gmail.com KÜLJENDUS: Toomas Erapart E-post: toomas.erapart@virumaateataja.ee MAAKONDADE REKLAAMIOSAKONNA MÜÜGIJUHT: Jane Barbo E-post: jane.barbo@eestimeedia.ee

KOGUMIKE LEVIKU KORRALDAJA: Signe Läns E-post: signe.läns@eestimeedia.ee VÄLJAANDJA: ajaleht Virumaa Teataja www.virumaateataja.ee AS Eesti Meedia www.eestimeedia.ee TRÜKK: Kroonpress

Kogumik Koolilõpp 2018 on autorikaitse objekt.


Sisukord

EESKUJU: AMETIKOOLIST ÜLIKOOLI – ALLAR TAIMSAARE VÕTAB ÕPPIMISEST VIIMAST Anu Viita-Neuhaus, Virumaa Teataja

5

9. KLASSID: Jäneda Kool

6

Ferdinand von Wrangelli nim Roela Lasteaed-Põhikool

7

Haljala Gümnaasium

8

Kiltsi Põhikool

10

Kohtla Nõmme kool

11

Kadrina Keskkool

12

Kunda Ühisgümnaasium

15

Kohtla-Järve Maleva Põhikool

16

Lasila Põhikool

20

Lehtse Kool

21

Muuga-Laekvere Kooli Muuga õppehoone

22

Narva Eesti Gümnaasium

23

Põlula Kool

24

Rakvere Põhikool

25

Rakke Kool

26

Sillamäe Eesti Põhikool

27

Rakvere Gümnaasium

28

Rakvere Reaalgümnaasium

32

Simuna Kool

35

Sõmeru Põhikool

36

Toila Gümnaasium

37

Tamsalu Gümnaasium

39

Tapa Gümnaasium

40

Uhtna Põhikool

43

Tapa Vene Põhikool

44

Vinni-Pajusti Gümnaasium

46

Vasta Kool

48

Väike-Maarja Gümnaasium

49

Võsu Kool

50

3


4

Sisukord

18-AASTASELT ON PARIM AEG MAAILMA AVASTADA Anete Kruusmägi, Pärnu Postimees

57

UNISTUSTE TÖÖKOHALGI VÕIB ETTE TULLA RUTIINI Anete Kruusmägi, Pärnu Postimees

59

ROBOTEID TULEB UKSEST JA AKNAST Anete Kruusmägi, Pärnu Postimees

61

12. KLASSID: Kadrina Keskkool

63

Jõhvi Gümnaasium

64

Kunda Ühisgümnaasium

66

Narva Eesti Gümnaasium

67

Rakvere Gümnaasium

68

Rakvere Reaalgümnaasium

70

Tapa Gümnaasium

73

Toila Gümnaasium

74

Vinni-Pajusti Gümnaasium

75

Väike-Maarja Gümnaasium

76


Eeskuju

Anu Viita-Neuhaus, Virumaa Teataja

Põhikooli lõpus teeb enam-vähem keskmine õpilane Allar Taimsaare otsuse jätkata gümnaasiumi asemel õpinguid ametikoolis. Praegu ülikoolis õppides kiidab ta valiku ainuõigeks.

O

n 9. klassi kevad. Rakvere reaalgümnaasiumi õpilane Allar Taimsaare oskab suurepäraselt kitarri mängida, hea maadlusmatši eest on talle medaleid kaela riputatud. Õppimisega saab poiss hakkama, hätta just ei jää. Nui neljaks, on tal võime end viimasel minutil kokku võtta ja kas või kahe nädalaga kõik, mis tarvis, valmis teha. Keeled huvitavad ja praegugi võib ta mitmes neist vestelda. Füüsika on köitev, matemaatika, mis praegu tema eriala – ehitusinseneeria – A ja B, tookord väga ei köitnud. Olles varem ehitusel töötanud, tundub talle ehitusviimistluse eriala huvitav. “Ametikool on minu jaoks,“ teeb ta otsuse ja teiste arvamus teda ei kõiguta. Allar tunnistab: tookord mõtles ta, et valib lihtsama tee. Tõehetk saabub aga Rakvere ametikoolis kiiresti. Pingutada on tarvis igal pool. Muidugi saab ta kenasti hakkama, ometi otsustab ta kooli pooleli jätta. Soome. Loomulikult. “Olin just 18aastaseks saanud, kui tuli nii hea pakkumine. Suured rahasummad olid nii ahvatlevad, et läksingi,“ räägib

Erakogu

Ametikoolist ülikooli – Allar Taimsaare võtab õppimisest viimast ta. Esiti mõtleb ta, et jääb suveks ja siis jätkab koolis, aga aasta tiksub Kalevipojana veel, enne kui ta mõistab: “Ma polegi päris õiges kohas. Tahaks veel areneda. Sel hetkel sain aru, et õpin iseendale.“ Naasnuna lõpetab ta ametikooli ja heade õpitulemuste eest kutsutakse ta lausa presidendi parimate õpilaste vastuvõtule. “Peaksin olema rumal, kui ei lähe proovima,“ mõtleb Allar. Püssirohtu jätkub ja ta jätkab õppimist Tallinna tehnikakõrgkooli hoonete ehituse erialal. Neli aastat bakalaureust, algus on pisut raske, taaskord tuleb lüngast üle saada, kohaneda ja järele õppida. Reaalained – matemaatika, füüsika ja keemia – on kohati nii spetsiifilised, et noormehele tundub: ta polegi varem selliseid valemeid näinud. “Panin tähele, et kursavennad, kes olid tulnud reaalkallakuga koolidest, oskasid paremini. Ametikoolis jäi paraku kava lühikeseks,“ sõnab Allar, kes siis tundis hetketi kahjutunnet, et pole gümnaasiumi lõpetanud. Pole hullu, lüngad tuleb täita ja asjad ära õppida. “Ülikoolis oldud aeg on muutnud mind nii, et ma ei võta ühtegi olukorda kui keerulist, et see pole mulle. Enam pole raskeid asju.“ Eriala juures köidabki teda keerukus ja siis omakorda asjadest arusaamine. Allar on rahul, et käis ametikoolis, selle tugevusena nimetab ta kindlat eriala, võimet teha midagi oma kätega. “Need, kes õpivad gümnaasiumis, võivad olla küll teoorias

5

Allar Taimsaare (25) armastab väljakutseid, ta ise ütleb, et võtab kõigest maksimumi.

tugevad, aga praktiline osa on olematu,“ ütleb noormees, kel tööturul trumbid käes. Plaane Allaril jagub, praegu seab ta eesmärgiks magistrikraadi. “Lähen Tallinna tehnikaülikooli,“ sõnab ta, kinnitades silmade särades, et võtab viimast. “Nii palju, kui võtta saab. Mõtlen, et minu õppimisaastad on varsti läbi ja siis tuleb tööga ennast arendama hakata.“ Tuleviku osas, Eestisse jäämise suhtes, sõnab ta, et on avatud hing, kes ilmselt tegeleb mitme valdkonnaga. “Kõik teed on avatud, takistusi pole,“ ütleb Allar Taimsaare.


6

Jäneda Kool 9. klass

JÄNEDA KOOLI 9. KLASSI PILDIL MAIS 2017 esimeses reas (vasakult): Elina Ries, Laura Lään, Jenifer Leisson, Grete Oja, ÕnneLy Maask ja klassijuhataja Malle Teras; teises reas: Kaur Kristof Ots, KarlMarkus Vijar, Christopher Lään ja Martin Mõtlik.

Oleme Jäneda Kooli XXIX lend, 9. klassis ja meid on 9. Klassikaaslaste arvates on …

… GRETE tüüpiline blondiin, kelle seltskonnas on alati rõõm viibida, sest temalt saab ausaid vastuseid.

… JENIFER kena ulakas neiu, kes käib aeg-ajalt kangi tõstmas ja oskab olla nii enesekindel kui ka arg.

… LAURA särasilmne õpihimuline sporditüdruk, kes vabal ajal armastab palju lugeda.

… ELINA sõbralik tagasihoidlik plika, kes tarkuse poolest sobib õpetajaks ja välimuse poolest modelliks.

… ÕNNE-LY väga ilus otsekohene olevus, kellelt võid alati energiat laenata, kui endal puudu tuleb.

… CHRISTOPHER kriitik ja loodusteadlane, kes viib kõik pooleli olevad asjad lõpuni.

… KARL-MARKUS tõeline eesti talupoeg, keda võib võrrelda Tarzaniga ja kui su rattal pidurid ei tööta, siis helista talle.

… KAUR KRISTOF rahulik ja sõbralik inimene, kes on omamoodi ja natuke uimane.

… MARTIN humoorikas matemaatikageenius.

LISAANDMED: www.janedakool.ee Jäneda Kooli 29. lennu lõpuaktus on 15. juunil kell 17.


7

Ferdinand von Wrangelli nimeline Roela Lasteaed-Põhikool 9. klass

FERDINAND VON WRANGELLI NIMELISE ROELA LASTEAIA-PÕHIKOOLI 9. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Carmel-Merith Pikhof, klassijuhataja Anne Maalman ja Keili Kirsipuu; teises reas: Magnus Multram, Taimo Altermann, Kaimo Mätlik ja Andres Nirgi. PILDILT PUUDUB Kristo Sööt.

Meie 9. klassis

Ühistöö. Carmel-Merith Pikhof (8. kl), Triinu-Liis Kullik (9. kl), Kelly Maidla (9. kl).

Maastik roosade põldudega. Konrad Mägi, Magnus Multram (9. kl).

LISAANDMED: www.roela.edu.ee


8

Haljala Kool 9.a klass

HALJALA KOOLI 9.A KLASSI PILDIL Tairi Alanurme, Valmer Jahi, Ruslana Kebrin, Pavel Liber, Kevin Liiva, Indrek Morozov, Kati Nõlvak, Germo Saun, Katariina Siilak, Vivian Tamberg, Prandon-Jens Tomel, Erik Tooming, Andry Sten Tüvi, Kuldar Vanda, Hanna Veiert. Klassijuhataja Maarja Okk.

Kunst ja kirjandus, kirjandus ja kunst … 9.a klass ekslemas kuristikus ja rukkis. Kunstilised loovtööd on valminud J. D. Salingeri teose “Kuristik rukkis” põhjal ja kujutavad “Holdeni maailma”.

iv Autor: V

Autor: Germo Saun

ian Tam

berg.

Autor: Ka ta

Autor: Han n

a Veiert.

riina Siila

k.

LISAANDMED: www.haljala.edu.ee


9

Haljala Kool 9.b klass

Ain Liiva

HALJALA KOOLI 9.B KLASSI PILDIL Karel Kristjan Aren, Kertu Greenberg, Anna Maria Lees, Mardus Liiv, Milena Loknovskaja, Kaisa Mäe, Uku-Siim Neelokse, Helena Katre Paavo, Ave-Marleen Pettai, Rasmus Põld, Regina Prihodko, Rahel Raudsepp, Daimar Seljamäe, Sten Semjonov, Deniel Suprunov, Jan-Erik Tamm, Deivy Teedla, Sten Vaher, Endrik Viira. Klassijuhataja Kersti Naarits.

Kunst ja ühiskond, ühiskond ja kunst …

9.b klassi õpilane Sten Semojonov, “Otsides inimest”.

Kunst ja bioloogia, bioloogia ja kunst …

hea – n o a d i pea. a e l e a s i m t Ees istall ki kand r s k a i m u i k s a s siin ga n puha o i s e v es lle all. e Järved s a h on nä metsi, u j ja kõik l a p i. aal on lju kits a Eestim p b a des el eline – m metsa i l i e s on m Loodu eline! m i n i iig Eesti r ik Tam Jan Er

m, 9.b

k la s s

Daimar Seljamäe ühendas oma töös “Inimese areng” kunsti, bioloogia ja ühiskonnaõpetuse. 9.b noormehed Mardus Liiv, Karel-Kristjan Aren bioloogia ja kunsti ühistööga “Minu sisemine laiskloom”.

LISAANDMED: www.haljala.edu.ee


10

Kiltsi Põhikool 9. klass

KILTSI PÕHIKOOLI 9. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Maria Meidla ja Janely Miadzielec; teises reas: Merette Möldre, Kaarel-Andres Kelgo ja Aime-Pille Luik. Klassijuhataja: Liisu Tähe.

Kiltsi 2018. aasta lend

Aimel tihti kibekiire, reeglirikkujaile seab ta piire. Janely tihti tunnis elav, otsa vaadates tal pilk on terav. Kaarlil tihti huumor tume, jalg tal kipsis oli terve suve. Maria tihti luulet loob, käsitöös ta sokki ei koo. Merette meie klassi aju, matemaatikat ta tajub.

LISAANDMED: www.kiltsimois.ee


Kohtla-Nõmme Kool 9. klass

KOHTLA-NÕMME KOOLI 9. KLASSI PILDIL OKTOOBRIS 2017 esimeses reas (vasakult): Regina Poom, Grete Aul, Merike Saar ja Hanna-Liisa Ojamäe; teises reas: Maksim Aleksandr Antonov, Irja Illopmägi, Anre Koddo ja klassijuhataja Imbi Tito.

Meie klass on väga väike, ainult seitse õppurit, kuid alati meil paistab päike, levigu siin kas või gripp. Tegeleme paljuga: kellamängu, laulu-tantsuga, vahel teeme nalja ka, siis on tuju mega hea. Reisima me väga visad, näiteks Soomes käisime, kuulda oli palju kisa Linnanmäki kaljudes. Rootsi kruiis siis ütles tere, tore oli seilata. Tundume me kui suur pere, ei keegi suuda meid peatada. IRJA ILLOPMÄGI

LISAANDMED: www.kohtpk.edu.ee Kohtla-Nõmme Kooli 9. klassi lõpuaktus on 16. juunil kell 13.

11


Kadrina Keskkool 9.a klass

Kuma Foto

12

KADRINA KESKKOOLI 9.A KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Anet Sirvel, Brittany Korkma, Minna Lilleoja, Carmen Jastremski, Anette Traus, Gerda Jamsja, Sigrit Umerov, Kristi Viita ja Kadi Rindberg; teises reas: klassijuhataja Kaire King, Kristjan Pärnamäe, Karl Josep Nukk, Marion Maasing, Berta Laaniste, Egert Römer, Kaarel Kell ja Anvar Tipner; kolmandas reas: Magnar Kaegas, Tambet Pallon, Matteus Miilpalu, Karel-Mattias Kolli, Anvar Sild ja Rainis Õunpuu. PILDILT PUUDUVAD Aavo Mumm, Ragnar Rooba ja Eeva-Anette Värk.

AASTAID 9 KÄIDUD ON KOOS, JUHTUNUD MÕNDAGI ÕPPIMISHOOS. OSA MEIST KOOLI VAHETANUD KA, KUID SELLINE ON HETKEL MEIE 9.A! Gerda – millegipärast on tal nätsud alati otsas. Carmen – “Cammu, võta kokku ennast!” Magnar – ühiskonna viieline. Kaarel – “alati täpne”. Karel-Mattias – papa vunts. Brittany – stiilne naljanina. Berta – Berta, Berta, meie nolar Berta.

Minna – omamoodi Mustikas. Marion – blond. Matteus – klassi kahepaikne. Aavo – Neeruti vägilane. Karl Josep – pastakapätsaja. Tambet – meemiekspert. Kristjan – traktorist. Kadi – õpetaja Tiina lemmikfotograaf. Ragnar – tore tapakas. Egert – kõige korralikum.

Anvar S – mees nagu makaron. Anet – tugev eesti naine. Anvar T – kerge arvutimäng > kodutööd. Anette – tulevane kosmonaut. Sigrit – kunstiõpetaja lemmik. Kristi – iga teine sõna on ei. Eeva-Anette – välismaa uudiste tooja. Rainis – rääkimine hõbe, vaikimine kuld. LISAANDMED: www.kadrina-kool.edu.ee/est 2017/2018. õppeaastal oli Kadrina Keskkoolis 612 õpilast ja 55 õpetajat.


13

Kuma Foto

Kadrina Keskkool 9.b klass

KADRINA KESKKOOLI 9.B KLASSI PILDIL NOVEMBRIS 2017 esimeses reas (vasakult): Eleri-Lea Elven, Luise Grethen Nirgi, Margit Klopp, Maryon Hinno, Kirke Jäetma, Triin Rummo, Karmen Tamm, Laura Pruul, Laura-Liis Pärtel ja Karina Terts; teises reas: klassijuhataja Karl Meos, Merlin Jõgiste, Artur Lõõbas, Raigo-Robin Anni, Mario Kang, Kertjan Nurk, Henri Kärmas, Rihard Laisaar ja Agnes Aasa; kolmandas reas: Gustav Lankei, Aleks Vahersalu, Oliver Lankei ja Jürgen Lankei. PILDILT PUUDUVAD Gerth Sarapuu, Hugo-Martin Toming ja Annaliisa Vilik.

MERLIN JÕGISTE

GUSTAV LANKEI

KARINA TERTS

GERTH SARAPUU

Sport ei kasvata iseloomu, ta paljastab selle. (John Wooden)

Sportlased on laisad inimesed, kes ei viitsi normaalselt tööl käia. (Finley Peter Dunne)

Kui ma saaksin lahti oma deemonitest, kaotaksin ma oma inglid. (Tennessee Williams)

Mõistus jääb alati südame kõrval lolliks. (Francois La Roshefoucauld)

HUGO-MARTIN TOMING

ARTUR LÕÕBAS

LUISE GRETHEN

Kindluse mõttes ärme tee midagi. (Samuel Beckett)

Mida ei kahetseta, seda pole kaotatud. (Robert L. Stevenson)

Milleks seista pika järjekorra lõppu, kui kõrvalt minnes on tee lühem. (Aasia vanasõna)

MARYON HINNO Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on südames head. (Anne Frank)

MARIO KANG

LAURA PRUUL

MARGIT KLOPP

Tõde sünnitab vihkamist. (Terentius)

Väikeste inimestega ei saa ette võtta suuri asju. (John Mill)

Päev ilma naeruta on raisatud päev. (Charlie Chaplin)

HENRI KÄRMAS

AGNES AASA

RAIGO-ROBIN ANNI

Raske õppustel, kerge lahingus. (Aleksandr Suvorov)

Mõned asjad peaksid jääma nii, nagu nad on. (Jerome David Salinger)

Tark mees ei tee sama viga kaks korda. (Kreeka vanasõna)

OLIVER LANKEI Sport on nii tähtis, et võib leppida sellega, kui ta rikub su elu. (Steve Ovett)

ALEKS VAHERSALU LAURA-LIIS PÄRTEL Haridus saadakse määratu vaevaga kätte, aga pärast tuleb ikka surm.

KIRKE JÄETMA Armastus teeb targa rumalaks – armastus teeb rumala targaks. (Knut Hamsun)

JÜRGEN LANKEI Riigimees on see, kes mõtleb järgmisele põlvkonnale, aga poliitik on see, kes mõtleb järgmistele valimistele. (John Glubb)

ELERI-LEA ELVEN

Ainus, mis segab õppimist, on haridus. (Albert Einstein)

RIHARD LAISAAR Lolliga ei saa ausalt ja siiralt vaielda.

KARL MEOS See, kes me tegelikult oleme, on tähtsam kui see, mida teised meist arvavad. (Jawaharlal Nehru)

ANNALIISA VILIK Edukus pole võti rõõmuni, aga rõõm on võti edukuseni.

Lõbutse, kuni saad, sest homme oled surnud – see on nüüdsest kogu mu filosoofia. (Francis Scott Fitzgerald)

Tee alati seda, mida kardad kõige rohkem.

KERTJAN NURK

TRIIN RUMMO

Kõva tahe viib mehe läbi ka hallist kivist. (Aleksis Kivi)

Ole õnnelik, ole särav, ole sina ise.

KARMEN TAMM LISAANDMED: www.kadrina-kool.edu.ee/est 2017/2018. õppeaastal oli Kadrina Keskkoolis 612 õpilast ja 55 õpetajat.


14

Kuma Foto

Kadrina Keskkool 9.c klass

KADRINA KESKKOOLI 9.C KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Kristin Pilve, Jarno Koodres ja Antonina Nagornõi; teises reas: Tiina Karri, Sven Leiaru, Kalmer Floren, Nikita Negrja ja Imre Paalberg. PILDILT PUUDUVAD 9.c klassijuhataja Tiina Karri ja esimene klassujuhataja Elle Tamme.

Meie klassis käivad õpilased, kes on hoolivad, armsad ja lõbusad. Me ei vea kunagi kedagi alt. Kui on mingi probleem, räägime sellest, ja kui võimalik, lahendame selle. Meie klass on ühtehoidev ja teeb kõike alati koos.

9.c Sven meil klassi tuupur on. Jarno on meil kossuvend, Kalmer aga IT-spets. Nikita on veits peps. Imre on meil trennipoiss. Kristin on meil väike nöps. Antonina meil eputis. LISAANDMED: www.kadrina-kool.edu.ee/est 2017/2018. õppeaastal oli Kadrina Keskkoolis 612 õpilast ja 55 õpetajat.


15

Kunda Ühisgümnaasium 9. klass

KUNDA ÜHISGÜMNAASIUMI 9. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Uljana Karpljuk, Anne-Mai Liinev, Marit Prants, Anete Alice Orumaa, Jana Šumilova, Kristel Laanem ja Mirjam Onkel; teises reas: Berit Novikov, Gerle Pärn, Janika Logatšjova, Diana Ivanova, Krete Täpp, Violetta Mitjuhhina, klassijuhataja Luule Raam, Aron Hein, Oliver Palmist, Denis Takovenko, Pavel Nuždin, Riina Osipenko ja Jevgeni Serbrjakov; kolmandas reas: Georgi Savuljak, Janar Sädeme, Risto Kevin Sprenk, Märt Ait, Alver Petuhov, David Olenevitš, Markos Türkel, Martin Lehmus, Georg Pärn, Rogert Press ja Naatan Puusepp.

Meie klass on lahe, meil ei kustu kunagi tahe. Märt Ubjas hängib, Aron koolis lolli mängib. Janar Letipeal rolluga sõidab, Anete Janaga võistlustel medaleid võidab. Roks Soomes viisijuppi laulab, Markos tunnis igavat juttu jaurab. Kevin jõukas kangi tõstab, Violetta Uljanaga tunnis juttu vestab. Krete trummipulki käes keerutab, Georgi äratuskella igal hommikul edasi veeretab. Martin hokikeppi käes hoiab, Berit hobust porganditega toidab. Kristel teeb kõigile patse, Naatan kogub apple watch’e.

Diana ja Janika Bieberit kuulavad, Denis ja Alver vahetunnis hullavad. Emilia K-pop’i fännab, Anne-Mai Pavliga 1. korrusel jännab. Riina Toyota Hiluxiga kihutab, Gerle tihti joonistusi visandab. Oliver ainult Armanit kannab, Mirjam klassiöö luba annab. Georg siin kõige savage’m on, Marit teab, mis on ta elujoon. David ei tea, mis praegu teeb, Jevgenil koolist juba aju keeb. Sellist toredat klassi leida raske, sama hea kui kuusemetsas kaske.

LISAANDMED: www.kundakool.ee


16

Kohtla-Järve Maleva Põhikool 9.a klass

KOHTLA-JÄRVE MALEVA PÕHIKOOLI 9.A KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Joakim Harjaks, Silver Telliste, Patrik Bent ja Sirli Punn; teises reas: klassijuhataja Piret Pihu, Karolyn Kuldvere, Külliki Rohi, Katrin Pära, Marko Aljaste ja Merike Kukk. PILDILT PUUDUB Alvin Kask.

P

äike tõuseb 1. septembril 2018 samamoodi kui aasta tagasi, muru on kastemärg, kägu kukub hommikuvaikuses. Kõik oleks nagu samamoodi kui eile … Ometi algab minu päev teistmoodi. Teid siin koolis enam ei ole. Olite – ja arvatavasti ka olete – klass, kellega olen koos olnud kõige kauem, aastast 2012. Olen õnnelik, et sain teid tunda. Jääte mulle alati meelde oma lapsemeelsusega (Sirli: “Õpetaja, kas kuusk, mille all te elate, on veel alles?”), sportlikkusega (Külliki ja Merike), abivalmidusega (Karolyn, Joakim, Marko), helisevate lauludega (Katrin), mõtliku vaikusega (Alvin ja Silver) ja lihtsalt kümme korda päevas teretamisega (Patrik). Teie õpetaja Piret

LISAANDMED: www.malevapk.edu.ee 2017/2018. õppeaastal oli Kohtla-Järve Maleva Põhikoolis 544 õpilast ja 51 õpetajat.


17

Tõnu Joab

Kohtla-Järve Maleva Põhikool 9.b klass

KOHTLA-JÄRVE MALEVA PÕHIKOOLI 9.B KLASSI PILDIL SEPTEMBRIS 2017 esimeses reas (vasakult): Dana Kalašnikova, Julia Kuslap, Sofja Krivorukova, Aljona Generalova, Diana Telnova, Katarina Valgemäe ja Ariana Glazkova; teises reas: Anne-Lii Bõkovskaja, Vladislav Magilnitski, klassijuhataja Eva Adamson, Ilja Kryukov, Maksim Juhanson ja Arina Danilova. PILDILT PUUDUVAD Kirill Fatun ja Anastassia Aleksejeva.

Olles teie klassijuhataja juba üheksandat aastat, võin kinnitada, et väga palju muutunud ei ole! Omalt poolt tahaksin lisada: Kui lahkud siit majast ja ukse enda järel suled, siis tea, et ikka me loodame, et tagasi siia kord tuled. Ära häbene ütlemast tere, kui tänaval õpetajat näed, Sa julgelt hõigata võid: “Tere, õpetaja!” ja kallistuseks välja sirutada käed!

(Lühendatud teksti autor klassijuhataja Eva Adamson)

15. . septembril 20 Tervisepäev 11

4. KLASSI LÕPU PEOL ESITATI MEIE KLASSI ÕPILASED JÄ RGMISTE “KÕIGE, KÕIG E …” TIITLITE NOMINENTID EKS: KÕIGE TARGEM – IL JA KÕIGE VIISAK A M – KIRILL KÕIGE KORRA LIKUM – JULIA KÕIGE SÕBRA LIKUM – ARIAN A KÕIGE MUSIK A ALSEM – ALJO NA KÕIGE SPORT LIKUM – MAKS IM KÕIGE ABIVALM IM – ANNE-LII KÕIGE AK TIIVSE M – SOFJA KÕIGE VAIKSE M – ANASTASS IA KÕIGE K AVALA M – DANA KÕIGE PAREM A ISUGA – ARI NA KÕIGE ÕPIHIM ULISEM – VL AD ISLAV KÕIGE SUURE M TORISEJA – K ATARINA KÕIGE HÄBELI KUM – DIANA

LISAANDMED: www.malevapk.edu.ee 2017/2018. õppeaastal oli Kohtla-Järve Maleva Põhikoolis 544 õpilast ja 51 õpetajat.


18

Kohtla-Järve Maleva Põhikool 9.c klass

KOHTLA-JÄRVE MALEVA PÕHIKOOLI 9.C KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): klassijuhataja Birute Abolinš, Mark Randla, Pavel Turkov, Anželika Kelkka, Marina Pevtsova, Daria Konkina, Darja Baljutskaja, Ksenia Krõlova, Diana Kirillova ja Viktoria Chicherina; teises reas: Ivan Novikov, Artjom Võsu, Daniil Korotkov ja Aleksei Pogodin. PILDILT PUUDUVAD Adelia Elksninš, Nikita Gerassimtšuk, Vladislav Kostin, Tatjana Oleinik, Amalia Pogossjan ja Alina Seliverstova.

Arvame, et mõistvad, e oleme lõbusad, nergilised, i seseisvad, lahedad, sp ortlikud, po s itiivsed, mitmekülgs ed. LISAANDMED: www.malevapk.edu.ee 2017/2018. õppeaastal oli Kohtla-Järve Maleva Põhikoolis 544 õpilast ja 51 õpetajat.


19

Vladlena Vassiljeva

KOHTLA-JÄRVE MALEVA PÕHIKOOLI 9.E KLASSI PILDIL SEPTEMBRIS 2017 esimeses reas (vasakult): Yuliia Melnychuk, Kristina Veressova, Daria Dolotova, klassijuhataja Olga Orlenko, Jelizaveta Karpova, Ksenia Leppelja, Anastassia Tatartšuk ja Anastassia Štšerbinina; teises reas: Ivan Lukatsevitš, Akim Nevenglovski, Ilja Rõženkov, Konstantin Rõžikov, Eduard Novikov, Devid Gulnik ja Ruslan Lavrentjev; kolmandas reas: Danil Barsukov ja Vladislav Jerjomin. PILDILT PUUDUVAD Mark Kalinin, Daniel Müür ja Dmitri Turkov.

siljeva na Vas e l d a l V

tsember 2016). Hawaii stiilipidu (de

ebrua äev (ve p a r b õ S

Me oleme …

M õistvad A ndekad L õbusad E lavad V aimukad A rukad

r 2018). Tervisepäev Toilas (se ptember 2017 ).

Vladlena Vas siljeva

Kohtla-Järve Maleva Põhikool 9.e klass

Veneetsia k arnevali stii (detsember lipidu 2017 ).

mber 2015) – Stiilipidu (detse rid. te meie olime hips

LISAANDMED: www.malevapk.edu.ee 2017/2018. õppeaastal oli Kohtla-Järve Maleva Põhikoolis 544 õpilast ja 51 õpetajat.


20

Anna Akimenko

Lasila Põhikool 9. klass

Ü

LASILA PÕHIKOOLI 9. KLASSI PILDIL SEPTEMBRIS 2017 esimeses reas (vasakult): klassijuhataja Eve Kangur ja Ingrid Udeküll; teises reas: Oliver Karl Laks, Alver Altnurm, Markus Laur, Sander Palberg ja EgertYako Poom.

Koolirõõm Lasila mõisamajas Mõisamaja rõõmust pakatab, naeruga kõiki nakatab. Klassitoad meil avarad, õpilased sõbralikud, nõnda kavalad. Mõisapargis palju puid, puude otsas laulusuid. Majas laste laul meil kajab.

Koos tegutsemist ja lustimist meist igaüks ju vajab! Ei kuulda taha sellist juttu, et keegi tõmbas lihtsalt uttu, hoopis sõber õue kutsu, et tiigivette visata saaks lutsu. See ongi puhas koolirõõm!

Lasila PK üheksandikud, 2017

Ingrid Udeküll. Illustratsioon Victoria Holti raamatule “Legend seitsmendast neitsist” (2016).

heksa aastat Lasila Põhikoolis on möödunud märkamatult. Niiviisi mõtleme nüüd, mil lõpueksamid on ukse ees ... Need kooliaastad kätkevad endas palju ühise eesmärgi nimel tegutsemisi, olgu see siis heategevusjooksudel osalemine, ülekooliliste ürituste korraldamine või etteaste tegemine. Igaühel meist on omad tugevused, tasakaaluks leiab ka mõne nõrkuse. Kuid meie klassi Ingrid, ainuke tüdruk, temal on vilgas sulg luuletuste ja kirjandite kirjutamisel ning sujuv pintsel kaunite piltide maalimisel. Eriti hästi on tal õnnestunud uurimistööd, juba noorematest klassidest alates. Olgu paljude tööde hulgast nimetatud “Kuidas meie pere lugema õppis“ või viimatine uurimistöö “Ühe velskri elulugu“, mis pälvis tähelepanu nii meie maakonna kui ka üleriigilistel konkurssidel. Eks meie, poisid, püüame rohkem rahmeldada korvpallija jalgpalliplatsil, kuulame muusikat või naelutame pilke nutitelefonidesse. Oleme õnnelikud, et nende üheksa õppeaasta jooksul on kogunenud hulganisti toredaid mälestusi õpivõistlustest, lahedatest klassiekskursioonidest ja korraldatud üritustest. Tee siia, Lasilasse, maailmakuulsa loodusteadlase Karl Ernst von Baeri lapsepõlveradadele on saanud nii koduseks.

LISAANDMED: www.lasila.edu.ee 2017/2018. õppeaastal on Lasila Põhikoolis 65 õpilast, lasteaias 24 last ja õpetajaid on 19.


21

Lehtse Kool 9. klass

LEHTSE KOOLI 9. KLASSI PILDIL vasakult: Janeli Tiirmaa, Moona Lamus, klassijuhataja Kaire Ries, KarlHerman Udu ja Kristjan Hansen. PILDILT PUUDUVAD Andres Talussaare ja Sigrit Altmäe.

Meie klass on väike ja kokkuhoidev. Igal õpilasel on huviala, milles ta on andekas. Alati toimub midagi toredat ja põnevat. Klassil hoiab silma peal meie nooruslik õpetaja Kaire.

nejärvel. Uisutamine Ve

Kanuumatk Valgejõel.

KLASSIJUHATAJA KAIRE on rõõmsameelne, ta oskab noori motiveerida ja nendega suhelda. Saame alati kindlad olla, et kui on vaja mingit põnevat üritust korraldada, on tema tegutsemas. Ta ei löö kunagi käega ja kui kellelgi tuleb idee, proovib ta selle ellu viia. Nii võime leida end järvejääl uisutamas või jõgedel kanuutamas. Ta on intelligentne ja kogenud õpetaja.

KARL-HERMAN on tegus ja rõõmsameelne päikesepoiss. Koolis saab ta kõigiga hästi läbi. Talle meeldib meisterdada. Näiteks valmis Karl-Hermanil moodne kõlar, mida ta nüüd pidevalt tuunib. Peale selle tunneb ta hästi arvutite hingeelu ja igaüks võib leida teda YouTube’is kaamera vahendusel vestlemas. Ta aitab hea meelega korraldada koolis diskosid.

SIGRIT on esmapilgul tagasihoidlik tüdruk, kuid temas on sära ja abivalmidust. Ta on väga hea kokk ja perenaiseliku hoiakuga. Käsitöötunnis on tihti just Sigrit teistest ees, tema tööd on hästi tehtud. Tal on punased juuksed ja ta silmadest õhkub soojust. Sigritile meeldib muusikat kuulata.

MOONA on tark ja ettevõtlik. Ta hoolib klassikaaslastest ja on väga abivalmis. Ta õpib hästi ja saab peaaegu alati kõigest aru. Moona joonistustest on näha, et ta on loominguline ja kunstiannet tal juba jagub. Samuti huvitub ta fotograafiast ja aitab jäädvustada koolisündmusi.

KRISTJAN mõistab hästi matemaatikat. Tihti pääseb ta olümpiaadidel esikolmikusse. Muidugi aitab ta teisigi. Kristjan tegeleb veel muusikaga: käib muusikakoolis, tegutseb valla orkestris ja mandoliiniorkestris, mängib klaveritki.

ANDRES on meie klassi kõige kõvem sportlane. Ta on taibukas. Ta on alati sõbralik ja abivalmis. Esmapilgul küll arglik, ometi muudab ta päeva lõbusamaks ja huvitavamaks. Andres õpib kiiresti ja suudab enamiku asjadest paari päevaga endale selgeks teha.

JANELI on meie klassi rõõmupall. Iga koolipäev koos temaga on palju päikeselisem ja meeldivam. Kui tunnis midagi ei oska, võib kindel olla, et Janeli tuleb sobiva lahenduse peale. Janeli liitus meiega alles käesoleva õppeaasta alguses, kuid meil on tunne, nagu oleks ta osa meist juba esimesest klassist alates.

LISAANDMED: lehtsekool.ee Lehtse Kooli lõpuaktus on 16. juuni kell 16.


22

Jaana Hamer

Muuga-Laekvere Kooli Muuga õppehoone 9. klass

MUUGA-LAEKVERE KOOLI MUUGA ÕPPEHOONE 9. KLASSI PILDIL klassijuhataja Silva Eigi (vasakult), Silver Tammsalu, Riho Reimann, Hanno Vahula ja Egert Veskilt.

Mina olen Hanno. Mulle meeldib väga sport, üle kõige jalgpall just! Lemmik matemaatika, põnev on ka füüsika.

Saar. Riho Reimann (1.

klass)

Mina Riho – rõõmus ja sõbralik, kohusetundlik ja korralik. Minu lemmikuks on moto värk, tihti õline mu särk.

Traktor. Egert Veskilt (1. klass)

Mina olen Egert, Ma tulen Alekverelt. Koolis hinded on mul head, küljes mõned pisivead.

hula Suitsupääsuke. Hanno Va (9. klass)

Mina, Silver, ütlen teile: ma kooli tulin õppima, ei sunni mind te suhtlema. Tahan omaette olla, ärge tulge mulle külla!

See on meie klassi luule, Mida iga päev ei kuule.

Metsis. Egert Veskilt (9. klass) LISAANDMED: muuga.laekvere.eu 2017/2018. õppeaastal oli Muuga-Laekvere Kooli Muuga õppehoones 44 õpilast. Lõpuaktus on 15. juunil kell 18.


23

Narva Eesti Gümnaasium 9. klass

NARVA EESTI GÜMNAASIUMI 9. KLASSI PILDIL VEEBRUARIS 2018 esimeses reas (vasakult): Katrin Parts, Kerli Illipe, Merilin Kruberg, klassijuhataja Maie Ole, Kristi-Eliisa Kolli, Darja Moissejenko ja Anastassija Gontšarova; teises reas: Uljana Sohromova, Eliis Kerstin Rüüsak, Helianora Arusoo, Sven Tsirp, Emil Mihhailov, Marko Tirman ja Daniel Neustus.

Kas mäletad? Kas mäletad, kui olid alles väike ja igas päevas helises su naer? Siis elu tundus olema kui päike ja pikkamööda voolavat näis aeg. Nüüd oled märkamatult jõudnud ikka, kus enda eest on tulnud seista aeg. Et su kaaslasteks jääks ikka su enda elurõõm ja naer.

LISAANDMED: www.neg.edu.ee


24

Põlula Kool 9. klass

Kuma Foto

PÕLULA KOOLI 9. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Elys Sammul, klassijuhataja Inge Korka ja Karin Kriisa; teises reas: Karel Semsugov, Eleri Puusepp ja Stiven Ditman.

LISAANDMED: www.polula.edu.ee Lõpuaktus on 19. juunil kell 18.

K AVAL AUS RIIAK AS ISEK AS NORMAAL NE

EBALEV L AHE YOUTHFUL SÜDIK AS

SÕJAK AS TAIBUK AS IMELIK VAIMUK AS ENERGILINE NINATARK

ELAV LÕBUS EHE R AHULIK ISESEISEV ATU M A T A N K AN IS ABIVALM S RÕÕMU ERILINE L AISK

INIMLIK NÄGUS GENIAALN E ELAV


Rakvere Põhikool 9. klass

RAKVERE PÕHIKOOLI 9. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Liisa Rannaste, Triinu Karon, Merily Liivaste, Deelika Ljaš, klassijuhataja Hilja Roostik, Gerda Kull, Marjanne Krooben, Stella Meder ja Laura-Liisa Laskja; teises reas: Sten Sarap, Martin Mägi, Karmo Pruual, Marko Vahtra, Rasmus Lempu, Roger Rikolas, Kaur Karon, Cristofer Eelsoo, Kaur Koor, Markkus Koitve, Robin Kreegimets, Johannes Tammeoks, Artur Piispea, Taavi Krippel, Riko Valk ja Karl Teuli.

Rakvere Põhikooli 21. lend

M

eie klass on alati ühtne olnud – läbi üksmeelsuse ja lahkarvamuste, igasuguste koeruste ja tegude. Mõni meist on ikooniliselt sarkastiline ja teine on nii armsalt siiras – oleme kõik nii erinevad, kuid meid ühendavad meie kuldaväärt õpetajad, sisenaljad ja ühised mälestused. Meie klass on täis andekaid inimesi – näitlejatest keemikuteni, kunstnikest sportlasteni. Oleme õppinud võtma kõigest viimast, tehes ka tavalise bussisõidu meeldejäävaks.

Liisa Rannaste LISAANDMED: www.rakverepk.ee www.facebook.com/rakverepohikool 2017/2018. õppeaastal oli Rakvere Põhikoolis 222 õpilast ja 26 õpetajat.

25


Rakke Kool 9. klass

Kuma Foto

26

RAKKE KOOLI 9. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Andra Siim, Andri Kaldmaa, Lisette Lemküll, Katri-Miili Järvesaar, Laas Hendrik Lumberg, Sirli Kond, Kevin Ots ja Liisi Randkivi; teises reas: Ako Laanemäe, Arvo Ojamäe, Robert Sepa, Jaan Suur, Daniel Nuiamäe, Sandero Saare ja klassijuhataja Kati Kirsipuu.

Joonistas Sirli Kond. Loovtöö 2017.

Rakke Kooli 9. klass.

LISAANDMED: www.rakke.edu.ee


27

Sillamäe Eesti Põhikool 9. klass

SILLAMÄE EESTI PÕHIKOOLI 9. KLASSI PILDIL VEEBRUARIS 2018 Ivan Ionkin (vasakult), klassijuhataja Juulia Mets, Vladislav Sadykov, Kauri Tiev, Diana Tšerkassov, Laura Mets, Eduard Mozgov ja Liia Josepson. PILDILT PUUDUB Gabriella Laht.

MILLISED ME OLEME? Meie klassis on kaheksa õpilast. IVAN on nutikas matemaatik ja hea supleja. VLADISLAV on klassi Kalevipoeg ja oskab ilusasti joonistada. LAURA peamine hobi on anime ja korea kultuur. Armastab lugeda mangasid. LIIA armastab tantsida balletti ja süüa tundide ajal. KAURI on tulevane gamer. Ta lihtsalt on parim ja kõik! EDUARD on meie uhkus, sest ta valdab vabalt inglise keelt. DIANA on klassi noor füüsik, suhtleb kõigiga ja armastab reisida. GABRIELLA on tubli kitarrimängija, peale kitarrimängu oskab ta trummikomplektil mängida. Ta jumaldab muusikat.

LISAANDMED: www.sillapk.edu.ee


28

Aavo Leemets

Rakvere Gümnaasium 9.a klass

RAKVERE GÜMNAASIUMI 9.A KLASSI PILDIL 1. SEPTEMBRIL 2017 esimeses reas (vasakult): Ats Jürgen Markus Kell, Roland Tultsev, Anna-Liis Toming, Heidy Õiglane, Clara Terešjonok, Laura-Marie Õun, Laura Laurits ja Avely-Agnes Pumalainen; teises reas: klassijuhataja Ivi Kask, Reijo Vasemägi, Silver Vihman, Kevin Zelenin, Eugen Urbanik, Robi Štšjogolev, Raul Ehasalu ja Marvin Lemendik; kolmandas reas: Reimo Teedla, Karl-Remy Villak, Karmo Kuusik, Markus Lepanurm ja Arti Bezzaborkin.

Eestlane olla on uhke ja hää – ega parem tulevik kaugele jää. Suured maad ja suured teed, suurem veel on emakeel. Naudime aega, sest oleme vabad! Meil puhas õhk ja puhtad rabad. Oma maa ja hümni saime. Praegune president on meil ju naine. Kes teab, kuhu tulevik viib ... Praegu olen õnnelik, et elan siin. (R. Tultsev)

Küll kunagi … Tuleb aeg, mil ära lendan, kaugele, kus vaba ma. Seal on parem, seda eeldan. Lendan igavikku ma. Küll kunagi … küll kunagi. Tantsin päikse all kui lillelaps, hüüan õnnest: “Vaba ma!” Tulemas on, mil laps suureks saades vabaks saab. Küll kunagi … küll kunagi … (C. Terešjonok)

LISAANDMED: www.rakgym.edu.ee Rakvere Gümnaasiumi 9. klasside lõpuaktus on 21. juunil kell 14.


29

Aavo Leemets

Rakvere Gümnaasium 9.b klass

RAKVERE GÜMNAASIUMI 9.B KLASSI PILDIL 1. SEPTEMBRIL 2017 esimeses reas (vasakult): Liis Karol Reimkel, Marleen Paberit, Elis Jürgens, Reelika Herne, Liisa-Lota Lindvee, Angelika Algpeus, Kristiina Kirss, Cetlin Jõemaa ja Kristin Siil; teises reas: Kert Pärnamets, Marti Haiba, Jasper Lina, Kenten Karus, Kristjan Sammael Kivisild, Jaan Matis Kangur ja Robert Ridalaan; kolmandas reas: Magnar Arula, klassijuhataja Kalle Lina, Markus Vahtramäe, Janari Alavere ja Karlis Sipolainen. PILDILT PUUDUB Hendrik Johann Kerm.

Viimane sõna ... KRISTJAN – “Teha julgen, aga vastutada ei viitsi“ -lil kivo. JASPER – filosoofias ei ole ei lolli ega tarka, on vaid väga palju vastamata küsimusi ja paradokse; ig: @jsprno. MARTI – tants on elu ja elama peab täiega. REELIKA – sa pead võitlema, et võita. CETLIN – kallis matemaatika, kasva suureks ja lahenda ise oma probleemid, ma olen väsinud nende lahendamisest. ELIS – ei kannata. MARLEEN – you know I had to do it to em. KRISTIINA – kirss tordil. ANGELIKA – kui ei tea, mida teha ... ärge tehke midagi! LIIS KAROL – tõuse ja sära, pane telefon ära. ROBERT – endale seatud lati alt võiks ikka läbi saada. KRISTIN – absoluutne töö! KARLIS – sportlikkus viib sihile. MARKUS – Margus, too labidas! JANARI – mees, kellel prioriteedid on paigas. KERT – “Kiiremini, kiiremini! Miks nii aeglane?“ LIISA-LOTA – kui loll võib üks loll olla? MAGNAR – kool on lemmikkoht, ausalt. Johann He KENTEN – puhkepäevade üle arvet ei pea. nd A utoportree rik Kerm. JAAN MATIS – “Mida sa teed selle raamatuga!?“ . HENDRIK JOHANN – kool on tore!

Kui koolist kaome

K

ui koolist kaome, kisub kurvaks. Kuhu kolivad kenad klassikaaslased: kärme Karlis, korralik Kert, kreisi Kristjan, kelmikas Kristiina, kaval Kenten? Keda käsutab klassijuhataja Kalle? Keda kutsub koolikell? Kes kappavad kehalises kasvatuses, kes kritseldavad kunstitöid, kes käkerdavad käsitööd, kes kirjutavad kirjandit, kes kiruvad keemiat? Keda karistada kui korrarikkujaid? Keda kool kohutas, kaob kiirelt. Kooli kiindunuid kohtab kümnendas. Küllap ka korrarikkujaid, kinomehi, kindlasti kukupaisid, kullatükke.

Jasper

LISAANDMED: www.rakgym.edu.ee Rakvere Gümnaasiumi 9. klasside lõpuaktus on 21. juunil kell 14.


30

Kristina Hüüs

Rakvere Gümnaasium 9.c klass

RAKVERE GÜMNAASIUMI 9.C KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Dmitri Korsakov, Pavel Rotov, Aleksei Berezin ja Alfred Fjodorov; teises reas: Arina Smurova, Liana Samsonova, Anita Danilova, Kristjan Šljakov, Sandra Jakovleva, Evelina Zagidullina ja klassijuhataja Svetlana Fursova.

Эстония Эстония- маленькая страна, В Северной Европе находится она В Эстонии очень зеленые леса, Там можно увидеть такие чудеса, Что в других местах таких нет. Ваше зрение вас не обманет Белый снег сейчас лежит на земле, Видны узоры на окнонном стекле. Но погода здесь холодная, Зима здесь волшебная. Хочу, чтобы Эстонии жила без войны, Чтоб люди были доброжелательны. И дай нам Бог прожить все эти дни, И эти эстонские ночи. Зимнее время в Эстонии истекло, И тут же сразу стало тепло. Пол Эстонии занято лесами, И очень необыкновенными местами. Земля родимая Леса, вода, поля, Эстония, Эстония Люблю всем сердцем я.

Сандра Яковлева

Aleksander Goncharenko.

Liana Samsonova (9.c klass)

Ebru Kun st. Sandra Jakovleva (9.c klass)

LISAANDMED: www.rakgym.edu.ee Rakvere Gümnaasiumi 9. klasside lõpuaktus on 21. juunil kell 14.


31

Rakvere Gümnaasium 9.d klass

• Käbi ei kuku kännust kaugele – Siim • Soovitan unistada, sest kõik on võimalik – Elise • Soovin head tervist ja palju Päikest – Käti • Soovin teile elus palju edukust – Margo • Palju raha ja palju lapsi – Timo • Edu tulevikus – Meelis • Ole õnnelik, et lõpetad – Kevin • Enne mõtle ja siis tegutse – Reigo • Tuult tiibadesse – Henry • Püüdle unistuste poole ja täida need – Anette • Ela ise ja lase teistel elada – Anita • Olge rõõmsad ja nautige elu – Kadri • Soovin kõikidele rikkust ja õnne – Karl • Edukat elu – Mait • Palju Päikest ja palju armastust – Girly • Palju raha ja armastust – Kenneth • Ebameeldivused viivad sind elus edasi – Mirko • Ole õnnelik – Marija • Häid kordaminekuid – Sten • Soovin kõigile õigeid valikuid ja ilusat tulevikku – Kelly • Elamiseks vajame elamusi, sest just need muudavad meid täisväärtuslikumaks – Isabella • Ma soovin, et kõik lõpetajad hakkaksid tegelema sellega, mis neile meeldib – Martin • ... – Kristjan

Muutes end Muudad elu Palju valikuid Seisab ees

Me oleme rõõmsad Silmis pisarad Sest vähesed meist Siia veel edasi lähevad Emotsioonid ja tunded Meist üle tulvavad Soojad kallistused Meid saadavad Alati jää iseendaks Usalda end Tuul meie tiibades Jääb saatma meid

Isabella Lahtvee

esimeses reas (vasakult): Reigo Sipria ja Margo Marozov; teises reas: Henry Venno, Timo Martti Antero Aadli, Kenneth Ehasalu ja Mirko Aadva.

esimeses reas (vasakult): Anette Vändrik, Anita Känd ja Elise Vända; teises reas: Girly Vaigur, Kadri Kukk, Marija Miganova ja Käthe Patricia Karu.

esimeses reas (vasakult): Sten Keero ja Kevin Šaitor; teises reas: Meelis Valo, Mait Nõmmik, Siim Johhannes Võsu ja Martin Piir. Isabella Lahtvee (vasakul) ja Kelly Murakas.

Klassijuhataja Eve Raja.

Karl Sandberg (vasakul) ja Kristjan Kikkas. 6 X Martin Piir

Seisame siin Kooli ees Oleme üheskoos Läbinud pika tee

RAKVERE GÜMNAASIUMI 9.D KLASSI PILDIL

LISAANDMED: www.rakgym.edu.ee Rakvere Gümnaasiumi 9. klasside lõpuaktus on 21. juunil kell 14.


Rakvere Reaalgümnaasium 9.a klass

Kuma Foto

32

RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI 9.A KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Roxanne Järvi, Lija Stoliar, Andra Sööt, Laura Kiik, klassijuhataja Helle Tuhkla, Viktoria Vissor, Eliza Vaškinel ja Helene Leek; teises reas: Karolin Harjus, Agnes Joselin, Robert Trofimov, Andris Alaküla, Karmel Õun, Sander Kaasik, Berit Anett Kangur, Enrik Lillemaa ja Emma-Heidi Rätsep; kolmandas reas: Madis Laadre, Mark-Erik Leek, Ivory Õuekallas ja Karl Markus Ojamets.

"See, kes me tegelikult oleme, on tähtsam kui see, mida teised meist arvavad." (Jawaharlal Nehru)

"Armastame rääkida – see aitab mõelda." (T. S. Eliot)

"Mis kasu on mõistusest, kui ei ole õnne?" (Isaac Bashevis Singer)

Me elud on meil ees, meie minevik on meie taga, aga meie mälestused on meiega igavesti.

LISAANDMED: www.rrg.ee


33

Kuma Foto

Rakvere Reaalgümnaasium 9.b klass

RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI 9.B KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Marie Lisett Rütman, Mirell Kõiv, Kätlin Valving, Simona Vall, Emili Heidi Rätsep, Maarja Põldma, Angelika Smirnova, Lisette Steinberg ja Marleen Rohtla; teises reas: Kevin Rasmus Ränk, Riina-Liis Lepik, Mari Elle Rist, Matthias-Endre Lind, Carlis Meiner, Marie-Helene Saaver, Rebecca Ilves, Getter Rebane, River Palm ja klassijuhataja Eve Kallaste; kolmandas reas: Andreas Liimann, Vailar Sursu, Mätrik Prits, Raido Oolma, Lauri Raus ja Kristo Mikotin.

Meie 9.b Poisid ja neiud, oleme tõelised leiud. Tervelt kakskümmend neli, see on reaali eri. Naljast puudust meil ei tule, jagame palju ühiseid huve. Evel närvid pingul meist, ei ole meiesugust teist. Lemmiktund on söögiga, söökla järjekorda suure löögiga. Oja laulu peame kalliks, Ka Bo Chanil pea läeb halliks. Me ausalt öeldes täitsa vinged, meil puuduvad omavahelised pinged. Vähe aega meil koos olla veel, varsti on igaüks omal teel. LISAANDMED: www.rrg.ee


Rakvere Reaalgümnaasium 9.c klass

Kuma Foto

34

RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI 9.C KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Mariann Brõtki, Maria Merilo, Kadi Tauer, klassijuhataja Laura Herm, Lotta-Lorette Kalmaru, Moona Aneth Vihlver, Christina Veinberg ja Reena Rikk; teises reas: Elina Vaher, Liisa Käiväräinen, Silver Sild, Liisa-Lotta Lees, Nikita Osetrov, Indrek Vaher, Jakob Elm, Cärolin Ridala ja Dorian Raja; kolmandas reas: Karl Aleksander Kõlli, Rainer Kuusik, Aleks Malm ja Ander Arand. PILDILT PUUDUVAD Eva Maria Saar ja Miko Lappert.

9.c klass arvab endast järgmist:

REENA: “Mida? AH?!“ DORIAN: “I dogs.“ MARIA: väikeste varvastega tõstja. KADI: omas mullis. EVA: sarkastiline suusataja. CHRISTINA: “Oota … MISASJA???!!!!???“ LIISA: maailm läbi kaamerasilma. LOTTA-LORETTE: imelap(p)s. LIISA-LOTTA: lihtsalt ilus. MARIANN: võrkpall on võrratu. CÄROLIN: tasa ja targu. MIKO: napakas maalt ja hobusega. NIKITA: turuisa. JAKOB: ainuke, kes suudab õpetajat korraga nutma ja naerma ajada. INDREK: ainuke, kes suudab seisvale autole jalgrattaga otsa sõita. SILVER: ainuke, kes suudab taldriku lusikaga pooleks lüüa. RAINER: turvamees. ALEKS: kiirus. ELINA: kõndiv võõrsõnade leksikon. MOONA: suusatunnis kõigist eest. ANDER: püsimatu klassivend. SASS: geeniusest ujuja. LISAANDMED: www.rrg.ee


35

Simuna Kool 9. klass

SIMUNA KOOLI 9. KLASSI PILDIL Andres Popov (vasakult), Kelly Prinken, Maris Nõmmiste, Gaidre Kägu, Angeelika Tikka ja Janar Pall; Ees: Sirelyn Eerman ja Hanna Mälton. PILDILT PUUDUB klassijuhataja Siiri Kanarbik.

MARIS on meil väga tark kuigi loomult tulehark

JANAR hästi vaikne on lemmikloomaks temal konn Roosa lemmikvärviks HANNA’l üle kõige armastab roosamannat

ANDRES tihti telefonis noolib ei ta seda iial loovutada soovi

SIRELYNil sõpru palju nendega teeb nalju palju

ANGEELIKA sporti ei armasta, vaid taimetoitlust harrastab

GAIDRE lemmikloom on hobune ja kunagi pole ta kodune

KELLY tihti spikerdab aga alati välja jukerdab

Üheksas klass on väga tore Ei neid piina ükski mure Kõik nad hästi õpivad Kiiresti ka lepivad

Koolikaaslased iseloomustasid üheksandikke nii: MARIS – meeldiv, maitsekas, materiaalne, möllajast maksimalist. JANAR – jahmerdav, julge, jutukas, jäljendav jõmpsikas. HANNA – hajameelne, habras, heasoovlik, hingeline heietaja. ANDRES – arglik, abivalmis, aeglane, alalhoidlik avastaja. SIRELYN – salapärane, satiiriline, sõbralik, särtsakas sehkendaja. GAIDRE – galantne, geniaalne, graatsiline, galopeeriv gurmaan. ANGEELIKA– armas, aus, asjalik, ainulaadne asjamees. KELLY – kangekaelne, kannatlik, kartlik, keevaline kaunishing. LISAANDMED: www.simunakool.ee


36

Pildikompanii

Sõmeru Põhikool 9. klass

SÕMERU PÕHIKOOLI 9. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Laura Listak, Carmen Laur, Kristin Kõrvek, Carinee Kivisalu, Victoria Männik, Annika Reinmann ja Keia Riin Pakkonen; teises reas: Kaspar Karu, Ergo Talalaev, klassijuhataja Tatjana Sõtšova, Kirke Aleste, Ranely Roosileht ja Karin Elmi; kolmandas reas: Markus Meldre, Mehis Pärnamets, Gert Kütt, Günther Küttis, Villem Nuiamäe ja Margus Kuusk. PILDILT PUUDUB Sofia Suhhareva.

Kõigil on omamoodi naer, mis meid iseloomustab Kirke – käib poksitrennis, loov, ei kuku rahmeldama, igas tunnis on suurim sõber telefon. Karin – vana rahu ise, kunstihuviline, hea joonistaja, jagab alati nätsu, kerge naerma ajada. Kaspar – hea huumorimeel, IT-proff, tulevane piloot; alati näitab välja, et oskab, isegi kui ei saa midagi aru. Carinee – suurepärane kunstnik, kindel kodutööde saatja, mõtleb alati teistele, julgeb klassi esindada. Margus – chill vend, füüsikahuviline, tulistab kuus paar sõna välja, lemmikütlus on “ma ei tea“. Günther – šikk musklis noormees, tulevane tippfotograaf, sõnavaras kolm sõna: kaamera, statiiv, objektiiv. Kristin – tulevane arst, huumoritüdruk, tubli õppur.

Victoria – seltsiv, tagasihoidlik, alati valmis aitama.

Annika – hea ajaplaneerija, tegutseja, alati saab kooliasjades nõu küsida.

Gert – megasõbralik, omamoodi naljad, küsib alati koduseid töid, pilvelõhkuja.

Keia Riin – suurepärase loovusega, fotograaf, tulevane kunstnik, armas ja südamlik.

Sofia – loominguline, hea stiiliga, hea organiseerija, väljakujunenud maailmavaatega.

Villem – klassi naljanina, hea näitlemisoskusega, tark.

Ergo – täitsa muhe sell, vahel teeb nalja ka, võtab elu kergelt ja rahulikult.

Mehis – põllumees, hilineja, “mul pole kuhugi kiiret, mul aega on selle kooli tulemisega”.

Õpetaja Tanja – nooruslik, kõige mõistlikum ja inimlikum õpetaja, alati hooliv ja muretsev.

Carmen – rõõmupall, särtsakas, tujud muutuvad nagu Eesti ilmad, meeldib šokolaadi süüa. Laura – organiseerija, usaldusväärne, loov, tunnis suurim jutupaunik. Markus – kunstnikust kosmonaut, šokolaadifriik, “saatke tervest töövihikust pildid”, ajab tarka juttu, seab endale suuri eesmärke.

Ranely – siiras ja hooliv, filmiteadusehuviline, avara silmaringiga, hea näitlemisoskusega.

LISAANDMED: www.someru.edu.ee 2017/2018. õppeaastal oli Sõmeru Põhikoolis 191 õpilast ja 26 õpetajat.


Toila Gümnaasium 9. klass

TOILA GÜMNAASIUMI 9. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Anita Sokolova, Karina Tolli, Iiris Palmi, klassijuhataja Gerli Paumets, Laura Põllumäe, Kelly Vuks, Elisabeth Eilart ja Silvia Seli; teises reas: Albert Smirnov, Lisanne-Liis Kaiva, Priit Teelahk, Ergo Aia, Erki Luik, Jannes Niine, Maria-Helene Sternhof, Anita Šestilovskaja ja Maris Murd; kolmandas reas: Mehis Kimsto, Olari Taela, Teet Andreas Salvan, Mathias Sinimäe, Arvo Pärt ja Lauri Tokman. PILDILT PUUDUVAD Keili Karu ja Alex Kudrin.

37


38

Tiiu Heinsoo

Tamsalu Gümnaasium 9.a klass

TAMSALU GÜMNAASIUMI 9.A KLASSI PILDIL MÄRTSIS 2018 esimeses reas (vasakult): Maret Lande, Mari-Liis Kurvits ja Birgit Kristmann; teises reas: Annika Õunapuu; kolmandas reas: Virko Okkas, Kaila-Kea Kuusk, Annabell Lihvar ja klassijuhataja Valentina Viilver; neljandas reas: Raimo Ilves, Argo Neeme, Ruth Sepp, Maris Oliinik ja Ander Eerits; viiendas reas: Andreas Keermann, Märt Virks ja Kaarel Kundla. PILDILT PUUDUVAD Kevin Derjabin ja Marika Sepp.

Oleme poolsportlikud rõõmsameelsed pessimistid, igatahes meeldejäävad. Vanust arvestades pole me rumalad. Oleme kokkuhoidvad indiviidid, kes on kasvanud iseseisvaks. Suudame oma tegudega üllatada paljusid. Oleme meeskond, mis tülitseb üksteisega rohkem kui Eesti poliitikud, kuid suudame alati ära leppida ja olla vägev komando. Üks on kõigi eest ja kõik on tõesti vajadusel ühe eest!

Nüüd kirjeldavad meie klassi indiviidid ennast ise: ANNABELL – sirge jutuga BIRGIT – blondiin MARET – alati kuuldav ANNIKA – nagu klassikaline muusika KAAREL – Karlsson Katuselt ANDER – memeide kollektsionäär

VIRKO – positiivne poisike MÄRT – somnolentne MARIKA – sport ja püüdlikkus RUTH – klassi kunstnik ARGO – suveräänne seltsimees RAIMO – kiirus

ANDREAS – strateegiline MARI-LIIS – enne ütlen, siis mõtlen MARIS – teine nimi õmblemine KEVIN – püromaan KAILA-KEA – võileivameister

LISAANDMED: www.tamsalu.edu.ee


39

Tiiu Heinsoo

Tamsalu Gümnaasium 9.b klass

TAMSALU GÜMNAASIUMI 9.B KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Anne-Maria Savinski, Rutt Valdok ja Kaspar Kukk; teises reas: Albina Sohhareva, Reili Saukas, Mireia Mõttus ja Marianne Lapin; kolmandas reas: Samuil Mihhailov, Susanne Sildvee, Annika Juur, Roosi Hallik, Laura Mätlik ja Martin Tamm; neljandas reas: Erki Griffel, Migel Mattis ja Aleksander Stadnik. PILDILT PUUDUVAD Erko Varts ja klassijuhataja Mare Viks. LL A USES O IB LOOD D L E E M M EELELAHU MIS TA A BIVAL S INSPIREERIV JA U M Õ Õ R G ENIA ALNE IMELINEADNE E NESEKINDEL A L U IN A AS L AHKE N AL JAK S A IK T U N ILINE L ÜHIKE E NERG A BIVALMIS ENESEKINDEL U NINE RAHULIK R AHUTU KANNATLIK A NDESTAV INTELLIGENTNE

ABIVALMIS NAERDA ARMASTAV MÄNGIMIST NAUDIB MÄNGUDE S INNUKA KAUNIS IDEID ANNAB HUVITAVAID

S ÕBRALIK AUS LGNE M ITMEKÜ U STAV INE IROONIL L AHKE

E L AV R ÕÕMU S K IIRE O SAV

S A RMA E L AHK URNE B RAVU I LUS K AS N AL JALMIS A BIVA

US ÕM Õ E R K LIN E R ONI I RO BUS LÕ S I LU

M OSSIS A EGL ANE R ANGE TARK ILUS N INATARK

AUS RATSIONAALNE L AHKE U NINE E NESEKINDEL TUBLI K ANNATLIK TA RK E S ARK ASTILIN A HVATLEV N ALJAK AS AUSTAJA I D EADPOOL’ ) (MÕNIKORD D) E IN IL G R E NER KO E NI TEIN R AHULIK (MÕ

KANGEK AELNE ASJALIK SUSLIK PÜSIMATU ARMAS RAHULIK

RAHULIK O MAPÄRANE O SKUSLIK SINISILMNE ISESEISEV

M EELDEJÄÄV ILUS RÕÕMUS ENESEKINDEL IMELINE AUS

S AL AD U UDIS USLIK H S ÕBRA IMULIK LIK AUS N AERA N OBE TAV E NERG ILINE

AHNE NUNNU NALJAKAS ENERGILINE MAITSEK AS AUS RABAV ILUS ABIVALMIS

LISAANDMED: www.tamsalu.edu.ee


40

Tapa Gümnaasium 9.a klass

TAPA GÜMNAASIUMI 9.A KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Nadežda Tšuvpilo, Anna Orlova, Laura Leppik, Mari-Liis Kirss, Kairi Ojasoo, Adelvina-Liina Buš, Marlen Serbin, Jessica Žegul ja Leeni Lõsov; teises reas: Markus Lõhmus, Marek Koitla, Siret Silla, Kerli Nõlvak, Veronica Trotski, Meriliis Muusik, Elis Mätlik, Viljo Pärtel ja Andreas Lilleoja; kolmandas reas: Tanel Kari, klassijuhataja Kai Kivi ja Maksim Krõnin. PILDILT PUUDUB Aleks Rööpman.

Markus, Tanel, Andreas, Max – jalkas värav? Hetk ja plaks. Marek tubli kossumees, Aleks, Viljo IT-s sees. Adelvinal, Leenil kunstimeel, Kairi, Anna lisaks veel. Marlen tulevane kokk, Nadjal käes on noodiplokk. Mari-Liisil huviks poks, Veronnil kavas kiire jooks. Jessica meil tantsiskleb, Kerli jalkat kõksib veel. Siret tubli näitleja, Laura kaasaaitaja. Need oleme meie – 9.a – koos õpetaja Kaiga. LISAANDMED: www.tapagymnaasium.ee Tapa Gümnaasiumi 9. klasside lõpuaktus on 20. juunil kell 16.


41

Tapa Gümnaasium 9.b klass

TAPA GÜMNAASIUMI 9.B KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Kristina Teinberg, Lisbeth Kallas, Käty Vildek, Gerlin Leemet, Marleen Kalmaru, Rosanna Kevade, Annaliisa Alla, Hulda Fiona Kukk, Kai-Ly Reinboom ja Maarja Vällmann; teises reas: klassijuhataja Sirje Sell, Kevin Härma, Robert Vilms, Egert Kotkas, Fred-Markus Rüü, Alex-Sander Arisalo, Kristofer Põhjala, Artur Morgenson, Olavi Laisarv, Romet Matsiselts ja Jako-Kaarel Härm. PILDILT PUUDUVAD Kea Põder ja Helena Kõremäe.

D A ISIKUPÄ V RASED EIS S ASED E R Ä P IS A OM HUMOORIKAD AKTI NUTIK AD IVSED D A V ID O H U KOKK LIKUD D N U T E S KOHU ABIVALMIS

B . 9 G T I G N O E SE SPORTLIKUD

SELTSKONDLIKUD VIISAK AD MITM EKÜLG TEATRIHUVIL SED ISED SÕBRALIKUD D E S A L ÕIG KRUTSK INGULISED M O LISAANDMED: O L EID TÄI www.tapagymnaasium.ee S Tapa Gümnaasiumi 9. klasside lõpuaktus on 20. juunil kell 16.


42

Heidi Luik

Tapa Gümnaasium 9.c klass

TAPA GÜMNAASIUMI 9.C KLASSI PILDIL Aleksei Isupov (vasakult), Anatoli Antonov, Marno Silla, Alver Lillepea, Pavel Astafjev ja Reigo Pähelbu.

Meie klass ei ole suur: ainult seitse poissi. Kõik kaardi- ja telefonimeistrid.

P A R I M A D

P

aveli elu on muusika: ta käib muusikakoolis, mängib eri pille, lööb kaasa koolibändis. Teda ei näe kunagi ilma kõrvaklappide ja pitsasaiata – puhveti püsiklient. On alati rõõmsameelne. Sageli õppetöö ajal hajevil, sest peab kogu aeg olema kursis enda ümber toimuvaga.

A

leksei on see, kellel on alati kõigi ja kõige kohta midagi öelda – parandamatu lobiseja. Ta on abivalmis ja lahke. Vahel ei saa aru, kas räägib tõsiselt või teeb nalja.

Riigikogus: Igor (vasakult), A leksei, A lver ja Reigo.

R

eigol on alati oma arvamus, mida oskab veenvalt põhjendada. Tõsine, aga mõistab nalja. Üle kõige armastab sportlikku riietust, aga spordist hoiab ohutule kaugusele. Veendunud optimist.

I

gor on enesekindel. Avaldab arvamust ega lase teistel oma varbale astuda. Kunagi ei tea päris kindlalt, kuidas võib öeldule reageerida, kuid suudab siiski erimeelsustest hoolimata jääda poliitiliselt korrektseks.

Klassijuhataja Heidi Luik.

M

arno teeb kogu aeg trenni – armastab sporti, on sõbralik ja abivalmis, rõõmsameelne. Kooli tuleb siis, kui aega ja tahtmist on. Enamasti ikka on. Aega.

A

lver teab täpselt, mida elult tahab, ja liigub vaikselt, aga kindlalt sihtide poole, iseloomult sõbralik ja enesekindel. Kui midagi on vaja teha, on Alver alati see, kes rõõmuga appi tuleb – õpetajate lemmik, kui nii võib öelda.

D

asime Tort, mille valmist s. elik EV 100 aasta juub

LISAANDMED:

iplomaatlik Anatoli on sihipärane. Liigub tasapisi seatud eesmärkide www.tapagymnaasium.ee poole. Rahulik, armastab sporti. Sõprade hulgas on tema arvamusel Tapa Gümnaasiumi 9. klasside lõpuaktus on kaalu – sellega arvestatakse. Neutraalne klassivend. 20. juunil kell 16.


43

Tõnu Joab

Uhtna Põhikool 9. klass

UHTNA PÕHIKOOLI 9. KLASSIS ÕPIVAD: Helis Sepamägi, Maris Viirg, Annabel Vahesalu, Helis Major ja Simon-Georg Saaremägi. Klassijuhataja on Sirje Rebane.

On vahel kohe selline päev, mil lihtsalt meenutan, mõtteid lapsepõlvest keerutan. Liivakast – sinna mahtus mõni päev kohe mitukümmend last. Üldse ei seganud, kui poisid kaevandasid kolmerattalise kopaga sügavas augus “kulda“, mis sest, et selleks oli lapse pihutäis niisket mulda. Tüdrukutel olid kaasas erinevad mängukannid: liivavormid, potid ja mõlki läinud pannid. Saime valmis kahekäigulise lõuna, mis sest, et liivaselt taldrikult haarasime vaid õuna. Sai päevaga ringi joostud mitu miili ja lõpetuseks liumäel mängida torus siili. Kui õues oli vihmane ilm, siis telerist jooksis multifilm. Oli vist Barbie joonisfilm see, kus üks nukk võitles kolme eest. Siis jätsimegi oma lillekimbuäri ja olime kolm musketäri. Halvas kui heas, kübarad peas, puidust mõõgad vööl, käisime ja kõik mänguvõitlused võitsime. Pimedatel sügisõhtutel saime jooksmisega jubedat vatti, sest mängisime küla poistega menti ja pätti. Oli mänge, kus viimane põrus ning mindi koju, suu ümber nutuvõru. Teinekord jälle võis ühe lapse nõrkus ühendada mängijaid ning alguse sai suur sõprus. Nii meenutas oma lapsepõlve tegemisi Helis Sepamägi.

Ja just sealt, lapsepõlvest, on saanud alguse ka seekordsete lõpetajate suur sõprus, mis on saatnud neid läbi üheksa kooliaasta. Teatavasti koosneb elu hetkedest, mis on talletatud meie mälestustesse, aga ka päris pildialbumitesse, mida lõpusirgel olevad noored seltsis sirvisid. LISAANDMED: www.uhtna.edu.ee


44

Tapa Vene Põhikool 9.a klass

TAPA VENE PÕHIKOOLI 9.A KLASSI PILDIL David Koverda (vasakult), Ksenia Šedova, klassijuhataja Galina Vassiljeva, Evgeny Sokolov, Viktor Skobelev ja Konstantin Semjonov.

Н – надёжный А – адекватный Ш – шутливый К – крикливый Л – лучший А – азартный С – стойкий С – справедливый

Девять кла с Много зна сов мы прошли, Верим, что ний мы нашли, -то Что не зря пригодится. Всем “Спа учили мы. сиб За труды б о!” говорим, Лихом нас лагодарим, н Речь закон е поминайте, чена за сим . LISAANDMED: www.tapavpk.ee 2017/18. õppeaastal oli Tapa Vene Põhikoolis 142 õpilast ja 26 õpetajat.


Tapa Vene Põhikool 9.b ja 9.c klass

TAPA VENE PÕHIKOOLI 9.B JA 9.C KLASSI PILDIL German Paas (vasakult), Vitali Nikolajev, Oleg Trotski, klassijuhataja Jelena Loštšina ja Viktor Habarov.

ОЛЕГ: дружелюбный, открытый. Любит проводить свободное время за компьютером. В детстве нравилось кататься на велосипеде. Мечтает о путешествиях. ГЕРМАН: целеустремленный, веселый. Свободное время проводит с друзьями, любит общаться в интернете, слушать музыку. Мечтает стать шеф-поваром – настоящим мастером своего дела. ВИКТОР: спортивный, жизнерадостный. Побывал во многих уголках Эстонии. Любимое занятие – рыбалка. В детстве занимался борьбой, сейчас любит поиграть в футбол. Мечтает стать автомехаником. ВИТАЛИЙ: уравновешенный, спортивный. В детстве занимался дзюдо, а сейчас играет в футбол. Любимое занятие – прыжки на батуте. Мечтает заработать много денег и поехать на Мальдивы.

– езаметно! н в о с с а л и9к сегда Пролетелданья, школа, нав аванья эту, До сви ы минуту расст огда! ть ин ем м Не забуд м вспоминать хо а сбываются. гд Буде ечты все смелей идем! . м ь т с у п я Наши льшую жизнь мневаемс о с е о н б е в б се И ! ерим и в офессию найдем в у б ж у р Вд ех – пр Ждет усп

LISAANDMED: www.tapavpk.ee 2017/18. õppeaastal oli Tapa Vene Põhikoolis 142 õpilast ja 26 õpetajat.

45


46

Margo Müller

Vinni-Pajusti Gümnaasium 9.a klass

VINNI-PAJUSTI GÜMNAASIUMI 9.A KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Helina Reinol, Ingrit Tasane ja Elsa Gaver; teises reas: Eerik Sindonen, klassijuhataja Terje Andresson, Maryte Mooses, Annika Lehtmets, Kati Kivisaar ja Karl Kevin Ritsoson; kolmandas reas: Kaspar Laul, Markus Notta, Anthony Kuuse, Georg Daniel Vahtramäe ja Vlad Antonov. PILDILT PUUDUB Alex Veske.

9A Meie neiud noorukesed, naised nõnda naiselikud, üheksanda klassi omad, kooli kõige ilusamad: Annika on ratsutaja, neljajalgse patsutaja. Ingritil on tugev käsi, võrkpallist ta eal ei väsi. Kati kidrat pinistab, viiulit ta krigistab. Maryte ringi rullitab, rullitades lollitab. Helinalgi rõõmus meel, maitseks tal korea keel. Elsa oskab joonistada, kauneid pilte maalida.

Meie mehed mehelikud, poisid, pihad peenikesed, üheksanda klassi omad, kooli kõige tugevamad: Suured musklid Kasparile, tugevad on tema jalad. Suured Vladi unistused, mõtteis magus Audi auto. Kümme kassi Karlosele, kümme kiisut kodus temal. Ikka itimees on Eerik, osavam kui Margo Müller. Anthony on trikimeister, Saltosid teeb nagu muiste. Alex paneb poppi koolist, aga sportlane on vägev. Georgil mõistust ülearu, ise suur on ta kui karu. Markusel on mootorratas, Eerik elab tema vastas.

LISAANDMED: www.vpg.edu.ee


47

Vinni-Pajusti Gümnaasium 9.b klass

VINNI-PAJUSTI GÜMNAASIUMI 9.B KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Helerin Lokutšievski, Laila Rohtsalu, Annabel Klous, Katriin Kask, Heliis Lillipuu ja Teija Heiskonen; teises reas: Aigar Reinol, Rait Pärs, Reigo Kapsi, klassijuhataja Jaan Nõmmik, Dominik Uueni, Markus Klee ja Ander Mägi; kolmandas reas: Berki Potagin, Sander Kiviste ja Sander Loog. PILDILT PUUDUB Kärt Inno.

LISAANDMED: www.vpg.edu.ee


48

Vasta Kool 9. klass

VASTA KOOLI 9. KLASSI PILDIL SÜGISEL 2017 esimeses reas (vasakult): Anna Kartash, Airi Aadli, klassijuhataja Anu Laidinen (süles Volli), Andella Tsilk, Karoline Murro ja Marju Linda Peek; teises reas: Gerda Porovart, Rauno Tiimus, Rihard Õunapuu, Germo Mäitse, Thomas Järvi, Erik Tomson ja Janelle Heinmets.

Kodutee

Taas päike paistab eredalt ning minu nägu paitab ta. ri lindu Ja taevalael sinisel vaid paa . ma n näe lendamas , Läbi metsa lookleb väike tee l. ei tea ma, kuhu viib see vee Mets on tihe ning selle ees . ine on must põld, mis väga kiv Põllu kõr val väike maja, pisike, kuid kodune. Valged lilled koduaias tunnevad end hubaselt. Taas päike särab meie maal, on rahu igas peres. m Meil südameis on õnn ja rõõ ja julgus meie veres.

Janelle Heinmets

Sule silmad

K

ujuta ette järgmist. Sul palutakse sulgeda silmad ja mõelda oma kodumaale, Eestile. Mis on esimesed asjad, mis kohe pähe torkavad? Mulle meenub loodus. Meie puhas, imeilus ja eriline loodus. Mulle tulevad silme ette maagilised sood ja rabad, imeilusad suured metsad ning nähtus, mida teiste riikide kodanikud oma kodumaal ei koge: loodus joonistab talviti taeva, metsa ja maapinna abil meie riigilipu. Taevas on sinine, metsaviir must ja lumine maastik valge. See on minu arvates kõige erilisem Eesti talve juures. Teine asi, mis mulle pähe tuleb, on kaunilt kõlav emakeel. Meie jaoks armas ja kodune, kuid võõrale ilusa hääldusega keerukas keel ei jäta külmaks mitte kedagi. Sõida tasa üle silla ... Kolmas asi on laulupidu ja laulmine üldiselt. Ma ei kujutaks Eestit ilma laulupidudeta ette. Need võimsad emotsioonid, mis valdavad igat laulupeolist, need on midagi, mida ei anna sõnadesse panna. Olles seda kogenud, mõistad mu sõnu. Need olid asjad, mis muudavad Eesti minu jaoks eriliseks. Nüüd aga sule Sina oma silmad ja leia enda jaoks oma kodumaa erilisus.

Andella Tsilk

LISAANDMED: www.vastakool.ee 2018. aasta märtsi seisuga oli Vasta Koolis 108 õpilast ja 18 õpetajat. Vasta Kooli lõpuaktus on 15. juunil kell 18.


Väike-Maarja Gümnaasium 9. klass

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI 9. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Eliis Mätas, Karet Laissar, Ege-Ly Petermann, Emma Laansalu, Johanna Kuddi, Kaisa Kangur, Marleen Marjapuu ja Liisi Sillamaa; teises reas: Mattias Preisfreund, Karli-Joosep Matrov, Aare Luhaäär, Aleksander Kopso, klassijuhataja Heli Reinart, Richard Veelaid, Pert-Erik Purge, Evelyn Kala ja Armo Zirk; kolmandas reas: Silver Väina, Riko Tobreluts, Rayan Veia, Markus Remiküll, LISAANDMED: Richard Lehtlaan, Arlet Suviste ja Kristjan Kilk. www.vmg.v-maarja.ee PILDILT PUUDUB Celly Vaarik.

49


50

Võsu Kool 9. klass

VÕSU KOOLI 9. KLASSI PILDIL Sven-Martin Masing (vasakult), Taali Aus, Heli Rämson ja Hanna Liis Suuder.

Taali Aus: 

Olen käinud Võsu koolis esimesest klassist saati. Alustasime neljakesi ja lõpetame ka neljakesi, ainult et kõik õpilased on vahetunud peale minu. Võsu koolist on mul palju häid mälestusi. Olen ülimalt rõõmus, et minu klassikaaslased on mulle head sõbrad, ma ei kujutaks ilma nendeta oma elu ettegi. Ägedatest mälestustest on näiteks Playback koos oma klassiga ja koolis ööbimised. Nendega saab alati palju nalja. Olen õnnelik, et olen saanud lapsepõlve veeta looduskaunis kohas ja õppida väikeses toredas koolis. Saan Võsu koolist hea põhikoolihariduse.

Heli Rämson: 

Mina alustasin oma teed Võsu koolis 2. klassist. Praeguseks olen käinud selles armsas väikeses koolis kaheksa aastat. Selle aja jooksul on saanud väga lähedasteks nii õpilased kui ka õpetajad. Parimate sõpradega on tekkinud ühised mälestused, hobid ja naljad. Koolist on jäänud meelde nii mõnigi ere mälestus, näiteks klassiõhtud, koosviibimised, enda väljamõeldud näidendid – naersime kõik, kõhud kõveras – ja palju muud. Oma kahe parima sõbra Taali ja Hannaga olen jõudnud teha nende aastate jooksul tünga ka kõige lahedamale klassijuhatajale. Olen väga tänulik kooliperele, kes on kõik need aastad kinkinud mulle nii pisaraid kui ka rõõmu.

Hanna Liis Suuder: 

Tulin 2013. aasta sügisel Võsu kooli 5. klassi. Minu klassijuhatajaks sai Andres Truman, kes on siiamaani meie klassijuhataja, paremat ei oskaks tahtagi. Esimesed paar nädalat ei julgenud ma üksi kooli peale uudistama minna, sest kartsin, et eksin koridoride ja käikude labürindis ära. Väga veider oli tulla 24 õpilasega klassist kuue õpilasega klassi. Õpetajal oli alati iga õpilase jaoks aega ja tähelepanu, mis tähendas seda, et mitte ühtegi kodutööd ei saanud enam tegemata jätta. Olen oma kahe klassiõe näol leidnud parimad sõbrad, kellega koos oleme läbi tule ja vee käinud. Koos oleme teinud rumalusi, mida tagantjärele on piinlik tunnistada, ja teinud kõige ägedamad Playbacki esinemised, mida terve kool veel pikka aega mäletab. Tean, et hakkan igatsema koolitoitu, sest mitte kuskil mujal ei tee kokad nii head toitu kui Võsu koolis. Olen õnnelik, et mul on olnud võimalus õppida sellises väikeses ja armsas koolis, nagu seda on Võsu kool.

Sven-Martin Masing: 

Liitusin Võsu kooli 9. klassiga selle õppeaasta teisest trimestrist. Esimesed muljed olid väga head, kuna nii õpetajad kui ka õpilased on algusest peale mind palju toetanud. Alguses olin üsna arg, sest keskkonnavahetus tuli ootamatult, aga nüüd hakkan juba vaikselt harjuma. LISAANDMED: www.vosu.edu.ee


VĂ„Ă„RT KOOL VIRUMAAL!

VĂ„IKE-MAARJA GĂœMNAASIUM ootab Ăľppima gĂźmnaasiumiastmesse • tugevad traditsioonid

• nutiklass

• valikained • mitmekßlgne huvitegevus • aktiivne þpilasesindus • Lääne-Viru värkstuba • tänapäevased þppetingimused ja þpikäsitus

Dokumentide vastuvþtt 18.–29. juunini INFO www.vmg.v-maarja.ee Väike-Maarja Gßmnaasium

HARIDUS ON VALGUS! Tule Ăľppima 9/2@7</93A99==:7 Ă&#x2022;ppesuunad gĂźmnaasiumiklassides: â&#x20AC;˘ REAALTEHNILINE (RETE) â&#x20AC;˘ LOODUSTEADUSE (LOTE) â&#x20AC;˘ HUMANITAAR-SOTSIAAL (HUSO) â&#x20AC;˘ Suurepärased Ăľppimistingimused â&#x20AC;˘ Praktikad ja Ăľppekäigud kodu- ja välismaal â&#x20AC;˘ Nßßdisaegne Ăľpilaskodu

Rakvere tee 4 â&#x20AC;˘ Kadrina 45201 Lääne Virumaa e-post hannely@kadrina.edu.ee www.kadrina.edu.ee/home Info tel 322 5640 â&#x20AC;˘ 509 4734

>>C01! '00BC0; DDB8ÂŹ?8;0B8 :;0BB8 VĂľimalik valida kolme Ăľppesuuna vahel: ade â&#x20AC;˘ Meedia ja majandus suund e p p Ăľ ad el! â&#x20AC;˘ Sisekaitse Täpsem used koduleh d l e j kir â&#x20AC;˘ Sport Kool pakub häid sportimise ja vaba aja sisustamise vĂľimalusi â&#x20AC;&#x201C; ujumine, pallimängud, kergejĂľustik, suusatamine, koorilaul, näitlemine Tasuta elamine tänapäevases Ăľpilaskodus Tasuta teooriaĂľpe autokoolis Dokumentide vastuvĂľtt 25. juuni â&#x20AC;&#x201C; 6. juuli 2018 Täiendav vastuvĂľtt 13.â&#x20AC;&#x201C;28. august 2018 Avaldusi saab elektrooniliselt esitada aadressile kool@abjag.vil.ee EPPcP[xWT\P[cfffPQYPVeX[TTeÂ&#x2030;XWT[XbcP#"%

VĂ&#x201E;Ă&#x201E;RIKUS â&#x20AC;˘ AVATUS â&#x20AC;˘ LENNUKUS â&#x20AC;˘ KOOSTĂ&#x2013;Ă&#x2013; TAPA GĂ&#x153;MNAASIUM OOTAB TEOTAHTELISI JA Ă&#x2022;PIHIMULISI PĂ&#x2022;HIKOOLILĂ&#x2022;PETAJAID! GĂźmnaasiumiastmesse sisseastujal on vĂľimalus valida kolme Ăľppesuuna moodulite vahel: Âť sotsiaal-humanitaarteadused Âť reaal-loodusteadused Âť rakendus, IT-tehnoloogia Meil on paindlik Ăľppekorraldus ja suurepärased eneseteostuse vĂľimalused. VastuvĂľtutingimused ja info: http://tapagymnaasium.kovtp.ee/avaleht Dokumentide vastuvĂľtt gĂźmnaasiumisse 22.â&#x20AC;&#x201C;27.juunil. Pargi 12, 45106 Tapa. Tel 322 2313, kool@tapagymnaasium.ee


Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist

MEEDIA INFOTEHNOLOOGIA ELEKTROONIKA ENERGEETIKA TELEKOMMUNIKATSIOON

Dokumentide vastuvõtt alates 15. maist: põhikooli baasil 6. juulini keskkooli baasil 17. augustini sessioonõppesse 15. septembrini

INFOPÄEV

18

vaata lähemalt

www.tptlive.ee Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta! Pärnu mnt. 57 Tallinn tel. 610 3601; info@tptlive.ee

Foto: Hans-Kristen Sapas

3 erialaosakonda ja ligi 20 põnevat eriala! Võtame vastu õpilasi nii põhikooli kui ka keskkooli baasil. Uued õppekavad, ka lühiõpe!


UUS KOOL JA ÕPPIMISVÕIMALUS! PAINDLIK ÕPPEKAVA INNOVAATILISUS ROHKELT VALIKAINEID ÕPILASKODU VÕIMALUS MAJUTUSTOETUS TRANSPORDITOETUS TASUTA KOOLILÕUNA TUTVU MEIE VÕIMALUSTEGA WWW.PAIDE.EDU.EE


See, mis esmalt n채ib l천puna, on tihti hoopis algus. P천nevaid uusi valikuid, head koolil천petajad!


18aastaselt on parim aeg maailma avastada

Toomas Huik

18aastaselt on parim aeg maailma avastada Anete Kruusmägi, Pärnu Postimees Kes ei suuda valida, kas minna õppima või reisima, sellele teadmiseks: hariduse omandamise ja reisimise võib ühendada, kui minna õppima välismaale.

D

ream Foundationi esindaja Katriin Visamaa sõnul on välismaal õppinud noored tagasi tulles rahul, et elukogemuse said, ja on tunnistanud, et on hakanud kodumaad isegi rohkem armastama. Ja millal on veel parem aeg minna kui 18aastaselt, kui sul pole veel tasuvat tööd, oma peret ja kohustusi? Dream Foundation aitab õpilasi välismaale, olles seejuures keskendunud Euroopale. Populaarseimad riigid noorte hulgas on Suurbritannia, Taani, Holland ja Rootsi. “Need on riigid, kuhu on rahaliselt kõige mõistlikum õppima minna ja seal on kõige laiem valik ingliskeelseid õppeprogramme,“ räägib Visamaa.

Dream Foundation aitab õpilasi välismaale õppima minna juba aastast 2008.

õpilased saavad taotleda õppemaksu katmist. Laen makstakse tagasi alles pärast õpingute lõpetamist – siis, kui noor on leidnud töö, mille eest saab kopsakat sissetulekut. Eesti ülikoolid pakuvad küll laia valikut erialasid, kuid välismaalt leiab veelgi rohkem huvipakkuvat. “Viimasel ajal on huvitavalt kõlavad ja natuke populaarsemad erialad näiteks kriminoloogia ja kohtuekspertiis,“ räägib Visamaa. Välismaa ülikoolidesse kandideerija peaks arvestama sellega, et kõik kandideerimise tähtajad ei ole suvel. Suurbritannia ülikoolidesse kandideerimise tähtaeg kukub juba jaanuaris, Taani kandideerimiseks peaksid dokumendid olema täidetud märtsiks, Hollandi ülikoolide tähtajad on jaanuarist juunini. Seega Suurbritanniasse kandideerijad

Erakogu

Taanis ja Rootsis on õppimine tasuta, Hollandis on õppemaks Visamaa sõnul umbes 2000 eurot aastas, mida jaksab ehk ka ise finantseerida. Suurbritannias jääb õppemaks aga 9000 naela kanti. Neil on samas riiklik süsteem – uued

57

Noor, kes huvitub välismaal õppimisest, saab eeltööd tegema hakata juba varakult. Dream Foundationi kodulehelt leiab ülikoolide andmebaasi, mis aitab ülikooli kandideerijatel sobiva kooli ja eriala välja valida.

võiksid hakata asjaga tegelema juba sügisel. Kuid ülikoolid võtavad üliõpilasi vastu ka teises voorus. “Nii et kui mõni abiturient mõtleb, et rong on läinud, saab siiski teises voorus vabade kohtade täitumiseni kandideerida,“ räägib Visamaa. Tähelepanelikud peavad olema aga meditsiiniga seotud erialadele kandideerijad, sest need tähtajad on eriti varajased, vahel isegi oktoobris. Valdavalt on üliõpilased välisõpingutega rahule jäänud, ometi on olnud äpardumisigi. “Mõni on kurtnud meile oma kurba saatust, et ei jõudnud veel sihtriiki kohalegi, kui lennujaamas varastati kõik dokumendid. On neidki lugusid, kus kohapeal tekib arusaam, et valitud on vale eriala. Mõnel juhul oleme aidanud siis eriala vahetada. Mõni tunneb, et on sattunud liiga väiksesse linna, siis oleme aidanud linna või ülikooli muuta. Teine on jälle tundnud, et välismaa teema polegi tema jaoks,“ kirjeldab Visamaa. Visamaa julgustab soovijaid vähemalt proovima. „See, et annad endale võimaluse välisülikooli sisse saada, ei kohusta sind minema. Aga kui praegu on avaldus tehtud, on suvel üks lisavalik,“ põhjendab Visamaa.


58

18aastaselt on parim aeg maailma avastada

Lapsepõlveunistuseks välismaa ülikool Pärnust pärit Merilin Toomre läks Inglismaale Bournemouthi ülikooli õppima 2013. aastal. Inglismaal otsustas ta omandada ka magistrikraadi. Praegu õpibki ta magistrantuuris Londonis Kings College’is. Bournemouthi ülikooli läks neiu õppima toiduaineteadust. “Olin väiksest saadik ette kujutanud, et lähen välismaale ülikooli,“ meenutab Toomre. Avaldusi täita ja saata polnud raske. Ta hakkas varakult planeerima ja kasutas varem välismaal õppinud inimeste abi. “Informatsiooni saab igalt poolt, tuleb ainult küsida,“ teab ta. Praegu õpib Toomre meedia haldamist. Magistriprogrammis on tal üks põhiaine ja neli valikainet. Ta sai neid ise valida ja see annab ohtralt võimalusi põnevates loengutes osaleda. Põhiaines õpetatakse, kuidas leida ruumi digitaalse meedia (piltide ja videote) mahutamiseks, kuidas hiljem kõiki neid faile üles leida ning meediat organiseerida ja mahutada. Valikainetest on Toomre lemmikuks virtuaalreaalsus, kus nad vaatavad ulmefilme, mängivad virtuaalreaalsuse mänge ja analüüsivad selle mõju. Samuti meeldib talle ringhäälingu aine, mis hõlmab televisiooni, raadiot ja trükimeediat. Välismaal õppimist peab Toomre kasulikuks. Pärast bakalaureusekraadi omandamist oli tal võimalus teha välispraktika. “Koolis oli toetusprogramm, kuhu üliõpilased võisid kandideerida. 80 protsenti inimestest sai selle toetuse, et minna välismaale praktikale,“ meenutab Toomre. Pärnu tüdruk sõitis niiviisi Ameerikasse New Jerseysse, oli lastelaagris praktikal ja hiljem töötas New Yorgis heategevusettevõttes. Alguses oli välismaal õppimine Toomre sõnul tõesti raske: pidi üksi hakkama saama ja koduigatsus tekkis ka. “Kõige raskem oli esimene aasta. Siis mõistsin, kui palju kõik maksab, ja pidin kooli kõrvalt palju tööd tegema,“ jagab ta. Esimesel aastal töötas ta

Pärnust pärit Merilin Toomre läks Inglismaale Bournemouthi ülikooli õppima 2013. aastal. kala ja krõbekartulite kiirtoidukohas. Toomre meenutab, et see oli kõige raskem töö, mida ta on kunagi teinud. Kui neiul õnnestus parem töö, leida läks elu kergemaks. Toomre ei kahetse, et läks õppima välismaale. Ta on küll kuulnud, et ka Eestist saab väga hea hariduse, kuid usub siiski, et Suurbritannia kõrgharidussüsteem sobib talle paremini. Talle meeldib, et Inglismaal ei pea õppima väga palju üldaineid. Samas usub Toomre, et kõik oleneb inimesest endast ja sellest, mis talle paremini sobib. Neiu soovitab enne välismaale minekut uurida, milline kool on soovitud erialal õppimiseks kõige parem. Tutvuda tasub linnagagi, kus ülikool asub. Hea oleks enne õppima asumist oma tulevane elupaik üle vaadata.

Tark on läbi mõelda rahaline pool. “Näiteks kui meil käidi koolis rääkimas, siis öeldi, et raha pole probleem: saad võtta õppelaenu, mida sa ei pea tagasi maksma. Aga Inglismaal on elamiskulud päris suured,“ selgitab ta. “Laen katab siiski vaid õppemaksu.“ Toomre jutu järgi on hea teada sedagi, et kui Eestis on ühiselamu üks odavamaid elamisvõimalusi, on Inglismaal see üks kallimatest. Lähituleviku kohta ütleb Toomre, et ta tahaks töökogemust ja praktikatel käia. Praegu soovib ta veel välismaal elada ja töötada, kuid ei välista, et mingi aja pärast kolib kodumaale tagasi.


59

Unistuste töökohalgi võib ette tulla rutiini

Unistuste töökohalgi võib ette tulla rutiini Kui tööle kandideerides küsitakse meilt haridust tõendavat dokumenti ja uuritakse töökogemuse kohta, võetakse seda vägagi iseenesestmõistetavalt.

Ü

ldjuhul nõutakse aga tööle kandideerivalt noorelt veel üht-teist, mis küll vähem tähelepanu pälvib, kuid mida iga töötaja puhul peetakse ülioluliseks. Need on oskused ja omadused, mis teevad meid tööpakkuja jaoks ideaalseks kandidaadiks. Mida siis tööandjad kandidaadilt ootavad? Töökuulutustes seatud nõudmised sageli kattuvad ja seda, kust võiksid noored neid võtmeoskusi omandada ja kuidas vajaminevaid isikuomadusi lihvida, räägivad Pärnu Rajaleidja keskuse karjäärispetsialistid. Oma ala eksperdid panevad südamele, et igas olukorras on oluline jääda iseendaks, ent iga uus oskus on väärt õppimist ja harjutamist ning mingil määral saab lihvida ka isikuomadusi – eks ikka selleks, et tööturul konkurentsivõimelisem olla. Nõu annavad Kätlin Aadamsoo, Maris Kalmu, Terje Jürivete ja Kätlin Muru.

Karjäärispetsialistid selgitavadki, et on väär endale ette kujutada, justkui töötegemine oleks alati vaid pidu ja pillerkaar. “Vahepeal räägiti, et kõik peab fun olema, kuid ei ole ainult fun, ja seda peab noor inimene teadma,“ räägib Jürivete. Rutiinitaluvust annab parandada, näiteks aitab seda tõsta koduste ülesannete – nii koolitükkide kui majapidamistööde – tegemine.

Keelteoskus Kalmu selgitab, et kõige parem on keeleoskust lihvida välismaal, sest seal on soodne keskkond igapäevaseks keele praktiseerimiseks – oled olukorras, kus peadki teist keelt kasutama. Alati ei ole vajagi pooleks aastaks vabatahtlikuks minna, on programme, mis saadavad su nädalavahetuseks Itaaliasse mõnda vana villat restaureerima.

Internetist on leitav hulk infot õpilasja noortevahetuse, vabatahtliku teenistuse ja hooajaliste töövõimaluste kohta välismaal. Suveks võib aga leida endale praktika- või töökoha kuhugi, kus tuleb aktiivselt võõrkeeles suhelda. Kui endal on keeruline infomassiivis orienteeruda või ei tea, kust otsida, võta abiks karjäärispetsialist! Igas maakonnas on Rajaleidja keskus, kus saad karjäärispetsialistide käest küsida lisa või arutada oma valikuid. Kõigile kättesaadavad võimalused keeleoskuse parandamiseks on võõrkeelsete filmide vaatamine ilma subtiitriteta või võõrkeelse (aja)kirjanduse lugemine. Samuti annab kasutada rakendusi, millega oma sõnavara ja vestlusoskust arendada, nagu näiteks kodumaine Lingvist ja ülemaailmselt tuntud Duolingo.

Lilli Tölp

Anete Kruusmägi, Pärnu Postimees

Kuidas end arendada, kui töökuulutuses seisab: pead taluma rutiinset tööd? Kalmu sõnul tuleb enne sellise nõudega töökohale kandideerimist endas selgusele jõuda, kas sellist tööd üldse soovitakse teha. Noori, kes huvituvad rutiinsest tegevusest, kohtavad karjäärispetsialistid harva. Rutiinseid ülesandeid tuleb aga paratamatult ette igas ametis ja iga amet võib pikapeale muutuda mõnevõrra rutiinseks.

Rajaleidja keskuse karjäärispetsialistid Maris Kalmu (vasakul) ja Kätlin Aadamsoo.


Unistuste töökohalgi võib ette tulla rutiini

Mailis Ollino

60

Vabatahtlikutöö on hea võimalus keelt õppida. Pildil Pärnumaal töötavad Euroopa vabatahtliku teenistuse noored. Lastega tegeldes on nad juba päris palju eestikeelseid sõnu selgeks saanud.

Tööaja planeerimine “Ülikoolis on täitsa olemas ajaplaneerimise kursused,“ tutvustab Kalmu. Selleks, et oma aega hästi planeerida, seatud plaanist kinni pidada ja nii kõige vajalikuga valmis jõuda, on Muru sõnul vahetevahel vaja end sundida tegema asju, mis esmapilgul tähtsad või meeldivad ei tundu. “Prioriteedid peavad paigas olema. Pead kogu aeg mõtlema, mis on kõige olulisem, mis sel nädalal tahan ära teha,” räägib Muru. Ta selgitab, et hea on kirja panna, kui kaua üks või teine tegevus aega võtab – nii saad aru, kui palju tegelikult telefonis või arvutis aega veedad. “Kui suudad kaardistada, millele su aeg kulub, on seda lihtsam ka planeerida,“ jätkab Kalmu.

Hea suhtlemisoskus Hea suhtlemisoskuse saavutamiseks soovitab Aadamsoo harjutada suhtlemist võõrastegagi. “Tulebki panna end esmapilgul ebamugavasse olukorda,“ selgitab ta ja lisab, et sel moel võib suhelda erinäoliste vestluspartneritega ja harjutada ka keerukates suhtlusolukordades toimetulemist, et mõte kokku ei jookseks. “Pead julgema endale tunnistada isegi seda, et sa ei julge – siis tead, et tuleb hakata endaga teadlikult tööd tegema,“ selgitab Aadamsoo.

Kuna võõraste inimestega vestluse alustamine võibki esialgu tunduda hirmutav, soovitavad spetsialistid võtta trenni, huvikooli või mõnele üritusele kaasa sõber. Koos on kindlam, teineteist saab julgustada ja ärgitada. Suhtlemisoskuse arendamine leiab muidugi aset igapäevastes olukordadeski, aga praktiseerimiseks on hea minna vabatahtlikuks või huviringidesse, leida suveks töö näiteks õpilasmalevas või teenindussektoris, kus omavahelisel suhtlusel on tööülesannete täitmisel oluline roll. Kalmu soovitab osa võtta ka ürituste korraldamisest koolis. “Seegi paneb teistega rohkem suhtlema, jagama ülesandeid, võtma vastutust,“ põhjendab ta. Aadamsoo räägib, et mõni peab end heaks suhtlejaks, kui tema sõna jääb alati peale, ometi eeldatakse healt suhtlejalt hoopis kompromisside tegemist ja kuulamis- ning probleemide lahendamise oskust. Eeltoodud oskuste arendamiseks soovitab Jürivete hästi tähele panna suhtlemisõpetus- ja psühholoogiatundides. Kõik, kes tahavad arendada suulist eneseväljendusoskust ja argumenteeritud vestluse pidamist, saaksid end proovile panna ja täiendada väitlusringis.

Kui kesise suhtlemisoskuse mure kedagi ülikoolis vaevab, soovitab Kalmu pöörduda ülikooli karjäärinõustaja poole. “Ülikooli karjäärispetsialistid või psühholoogid võivad olla abiks ja toeks esmase kontakti loomisel,“ julgustab Kalmu. Gümnaasiumis on tihti selleks inimeseks õppenõustaja, karjäärinõustaja või psühholoog.

Oskus oma ideid müüa Muru soovitab harjutada liftikõnet: pane kell käima ja harjuta, kuidas ühe minuti jooksul oma idee selgelt, ent huvitekitavalt lahti seletada. Pärast saab lindistatu üle kuulata ja end analüüsida. Ideede müügi oskuse arendamiseks on kasulik osaleda näiteks õpilasfirma tegevuses. “Igasugune meeskonnatöö või kogemus ettevõtluse valdkonnas arendab suhtlemis- ja koostööoskust, sest oma idee eest on vaja seista ja see n-ö maha müüa nii tiimisiseselt kui ka -väliselt,“ räägib Muru. Lisavariandina võiks kaaluda väitlus- või näiteringi.

Tööle kandideerimisel ei tohiks ehmuda pikast nõuete nimekirjast. Kui töö tundub huvitav ja eeldused on enam-vähem täidetud, tuleks igal juhul proovida. Kui ei õnnestu, ei juhtu midagi, kuid proovima peab!


Roboteid tuleb uksest ja aknast

Roboteid tuleb uksest ja aknast Anete Kruusmägi

Ü

ha rohkem ilmub tööturule roboteid. See aga ei tähenda, et nad inimestelt töö üle võtavad. Vastupidi, juurde on vaja IT-huvilisi noori, kes roboteid juhtima hakkavad. Nii ongi paljud sel sügisel avatavatest erialadest huvipakkuvad tehnikahuvilistele. Kuid mitte ainult, sest alati on tarvis ka hea söögi valmistajaid, toredaid teenindajaid ja paljusid muid spetsialiste.

Liiklus maa peal ja õhus Rakenduskõrgkoolide uued erialad on seotud liiklusega. Tallinna tehnikakõrgkool pakub 2018. aastal esmakordselt transpordi ja liikluskorralduse õppekava. Eesti lennuakadeemias saab aga sügisest õppida lennundustehnikat. “Transpordi- ja liikluskorralduse õppekava avatakse, sest nüüdisaegsed kauba- ja reisijatevood ning üha intelligentsemad sõidukid ja transpordisüsteemid muudavad põhjalikult liiklustaristut ning ohutu ja sujuva transpordi- ja liikluse korraldamiseks on vaja järjest enam kvalifitseeritud tippspetsialiste,” sõnas Tallinna tehnikakõrgkooli kommunikatsioonispetsialist Heleri Michalski. Õppekava juht Sven Kreek sõnab, et juba praegu on liikluspilt moodsa elektroonika tõttu palju muutunud. “Tehnilised vahendid on üha keerulisemad ja püütakse jõuda tasandile, kus autoelektroonikat ja äpi-maailma omavahel ühildada. Meie jaoks on küsimus, kuidas sellises olukorras liiklust korraldada,” lausub Kreek. Lähitulevikus liiguvad Kreegi jutu järgi teedel isesõitvad autod, mida programmeeritakse üle pilve ja võrgu. Seetõttu tuleb ümber hinnata ja teistmoodi korraldada kogu liiklussüsteem. “Meie õppekava koolitabki spetsialiste, kes on võimelised selles muutuvas maailmas ette nägema ja välja pakkuma

lahendusi ning olemasolevate üle diskuteerima,” räägib Kreek. Eesti lennuakadeemia ootab lennundustehnikat õppima tehnika- ja lennundushuvilisi noori, kes reaalaineid ei karda. Lennundustehnika õppekava juhi Nele Tootsi ütlust mööda on see uus õppekava, mis koondab enda alla kaks eriala: side- ja navigatsioonisüsteemid ning õhusõiduki ehituse ja hoolduse. Varem olid kaks lennundustehnika peaeriala kõrgkooli programmis õpitavad eraldi õppekavadena. Nüüd on need liidetud ja põimuvad rohkem. Õpe käib lennundustehnika erialal nii, et esialgu õpitakse aasta mõlemat eriala koos ja siis spetsialiseerutakse. Nii on üliõpilasel aasta aega otsustada, kummas valdkonnas ta tegutseda tahaks. Side- ja navigatsioonisüsteemide eriala, mis maakeeli öeldes tähendab ohutu lennuliikluse tagamiseks vajalike maapealsete süsteemide haldamist, on tihedalt seotud sellega, mis toimub õhusõiduki pardal ning millega tegeleb õhusõiduki ehituse ja hoolduse eriala. Uus õppekava loodigi selleks, et nende kahe valdkonna omavaheline ühendus oleks parem.

Roboteid tuleb kogu aeg juurde Tallinna tööstushariduskeskuses saab sellest sügisest põhikooli baasil õppida robotioperaatoriks ja tööstusinformaatikat. Robotioperaatoriteks oodatakse keskkooli lõpetanud noori. Keskkooli baasil hakatakse uuest õppeaastast õpetama ka metallitöötlemispinkidel töötajaid. Õpilasel on valida, kas omandada freespinkide või treipinkide osakutse. Ettevõtetesse on tänapäeval tulnud palju tööstusroboteid. “Nende häälestus ja nendega töö tegemine käibki robotioperaatori tööülesannete hulka,” selgitab mehaanika-, elektroonika- ja

UUED ERIALAD EESTI KÕRG- JA KUTSEÕPPEASUTUSTES Uued erialad on plaanis avada kahes rakenduskõrgkoolis ja seitsmes kutseõppeasutuses. Kokku on plaanis avada 29 uut eriala*

*Arvesse ei ole võetud kinnitust ootavaid erialasid, vaid nimemuutuse läbi teinud erialasid, jätkuõppe erialasid kutseõppeasutuses ja magistriõppekavasid.

IT-valdkonna juhataja Eduard Brindfeldt. Robotioperaatori eriala lõpetaja võib tööle hakata ka liikurrobotitega, mida kasutatakse logistikafirmades. Muuhulgas kuuluvad sellesse töövaldkonda sõjatööstus ja droonindus. Vajadus sellise eriala järele tuli Brindfeldti sõnul sellest, et roboteid tuleb ettevõtetesse uksest ja kanast. “Mõelgem kas või laiatarberobotite peale: muruniidukid, tolmuimejad – neid tuleb ju kogu aeg juurde. Aga inimesi, kes nendega hakkama saaksid – neid ei ole ju,” selgitab Brindfeldt. Tööstusinformaatika eriala hõlmab ühte otsa pidi ITd ja teist otsa pidi tööstust. Sinna alla käivad kõikvõimalikud programmeeritavad kontrollerid, seadmed, tööstuslikud arvutivõrgud. Ühelt poolt sarnanevad need tavaarvutiga, teisalt on spetsiifika teine. Tootmises ja tööstuses on neidki spetsialiste tema sõnul hädasti vaja. Metallitöö erialad on Tallinna tööstushariduskeskuses jaotatud kahte ossa. Esialgu võib noor ära õppida ühe osa ja tööle minna. Teist suunda saab pärast juurde õppida. Metallitöötlemise erialale ootab Brindfeldt noori, keda huvitab mehaanika.

Hiiumaal saab õppida linnas toitu kasvatama Hiiumaa ametikoolis avatakse sügisest linnaaedniku eriala, mida saab õppida töökogemuse või kutseõppe nõudeta.

61


62

Roboteid tuleb uksest ja aknast

Linnaaednik on eriala neile, keda huvitab linnahaljastus ja linnas toidu kasvatamine. “Üha rohkem inimesi liigub linna, kuid linnas on ka vaja toitu kasvatada,” selgitab Hiiumaa ametikooli arendusjuht Signe Leidt. Mujal maailmas on tema ütlust mööda ammune trend, et linnas pole ainult ilutaimed, vaid ka sellised haljasalad, kus kasvatatakse toitu. Seda annab kasvatada nii pargis kui kogukonnaaias. Huvitavaks teeb eriala seegi, et seda saab õppida vaid Hiiumaal, mis annab suurepärase võimaluse nautida ühtlasi selle kauni saare loodust ja rahulikku elu.

Töö neile, kes kõrgust ei pelga Keskharidusega füüsiliselt vastupidav noor, kes kõrgust ei pelga, võib vaadata Pärnumaa kutsehariduskeskuse fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja eriala poole. FEETsüsteemide paigaldaja monteerib paneele, kilpe, invertereid vms liitumispingega kuni 1 kV seadmeid, millega toodetakse taastuvenergiaallikast (päikesest) elektrienergiat. Keda elektritootmissüsteemidest enam võluvad klienditeenindus ja töö eri kultuuritaustaga inimestega, see võiks kaaluda majutuskorralduse eriala. Majutuskorraldaja töötab ettevõttes, suhtleb klientidega, tutvustab ja müüb teenuseid, võtab vastu rühmatellimusi ning vastutab saabujate tubade ettevalmistuse eest. Uuest õppeaastast saab Pärnumaa kutsehariduskeskuses õppida ka maalriks. Vastu võetakse keskhariduse omandanud noori. Maaler teeb seina ja põranda lõppviimistluse, katab pinnad tapeedi või tekstiilmaterjaliga ning kannab peale värvi.

Spetsialist, kes teeb arvutiprogrammid kasutajale mugavaks Tartu kutsehariduskeskuses avatakse sügisel kolm uut eriala. Kaks neist – mehhatroonika ja kasutusmugavuse spetsialist – sobivad hästi IT-huvilisele noorele. Turismihuvilistele pakutakse turismiettevõtja eriala. Mehhatrooniku erialal omandab noor kutsekeskhariduse. “Mehhatroonik on see inimene, kes programmeerib tööstusseadmeid, alates hoone automaatikast kuni tehnoloogiliste liinideni välja. Mida aeg edasi, seda rohkem on niisuguseid valdkondi, kus keegi peab masinatele selgeks

õpetama, mida need parasjagu tegema peavad,” selgitab Tartu kutsehariduskeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kaire Mets. Sügisest saab õppida ka kasutusmugavuse spetsialistiks. Eriala sisuks on Metsa sõnul veebindus, arvuti- ja tarkvaraprogrammid. “Kui tarkvaraarendaja kirjutab koodi ja programmeerib selle, mida programm tegema peab, siis kasutusmugavuse spetsialist vaatab asja kasutaja poole pealt,” selgitab Mets. Kasutusmugavuse spetsialisti töö käib kõiksuguste siseprogrammide, kliendihaldustarkvara või laoprogrammidega, rääkimata kõiksugustest kodulehtedest ja veebipoodidest. Selle eriala sees on natuke kujundust ja tarbijakäitumise psühholoogiat.

Erivajadustega noorte õpivõimalused laienevad Kui seni sai erivajadustega õpilane Vana-Vigala tehnikakoolis õppida puhastusteenindaja abilise erialal, siis sellest sügisest saavad erivajadusega noored Vana-Vigalas õppida ka puukäsitööd. Neile, kel põhikool lõpetatud, pakub kool uue erialana mootorsõidukitehniku eriala. Koos kutsega omandatakse keskharidus. Pärast üheaastast õpet mootorsõidukitehniku erialal saab spetsialiseeruda sõiduautotehnikuks või väikemasina-, mootor- ja jalgrattatehnikuks. Mootorsõidukitehnikuid on Vana-Vigalas kogu aeg koolitatud, kuid varem oli eriala nimetus sõiduautotehnik. Uuel õppekaval võib aga noor spetsialiseeruda kahele suunale.

Rakveres saab õppida nii keevitajaks kui kinnisvarahooldajaks Rakvere ametikoolis avatakse tuleval sügisel lausa kuus uut eriala. Võib õppida turismiettevõtte teenindajaks. Sellel erialal õppimine võimaldab töötada majutusettevõtetes toateenijana, hommikusöögiteenindajana, administraatorina, müügiosakonnas või assistendina. Kinnisvarahooldaja eriala lõpetaja täidab tööülesandeid, mis on seotud ehitise krundi, konstruktsioonide, tehnosüsteemide ja siseruumide korrashoiu korraldamise ja tagamisega. Autohuvilised saavad õppida autoplekk-

sepa-komplekteerija erialal. Selle ameti omandanu komplekteerib ja remondib sõidukite kereosi, osandab ja koostab sõiduki kere ning sisustuse. Sügisest saab omandada ka keevitaja ja osaoskustega TIG-keevitaja kutseõppe. Mõlemal erialal töötamine nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist. Uus väljakutse on kindlasti pottsepaselli eriala. Õppekava lõpetanu tunneb pottsepatöödel kasutatavaid materjale ja töövahendeid ning nende valiku põhimõtteid.

Operaator, kellest sõltub joogivee puhtus Järvamaa kutsehariduskeskuseski lisandub sellest sügisest palju uut. Keskkoolitunnistuse olemasolul saab suunduda päevasesse õppesse veekäitlusoperaatoriks õppima. “Veekäitlus on kiirelt arenev valdkond, kus digitaliseerimine ja IT-tehnoloogiad omandavad järjest olulisemat rolli,” tutvustab arenguspetsialist Valev Väljaots seni vaid töökohapõhise õppena õppekavas olnud eriala. Operaatorist oleneb, kui puhas on inimestele pakutav joogivesi. Keskhariduse baasil saab sügisest õppida kokaks. Kokaks õpiti varem Järvamaa kutsehariduskeskuses nii, et ühtlasi omandati keskharidus. Nüüd on Väljaotsa väitel tekkinud koka eriala nõudlus just vanemaealiste hulgas. Uue erialana lisandub kooli nimekirja mootorsõidukitehniku eriala. Väljaots selgitab, et varem oli eriala nimi sõiduautotehnik, kuid õppekava on laiendatud ja nüüd koondab see eriala ka väikesõidukeid, mootorrattaid ja mootorsaane. Kui põhikool on pooleli jäänud, võib Järvamaa kutsehariduskeskusesse tulla õppima puhastusteenindaja-eripuhastustöötaja, puhastusteenindaja-toateenindaja või sõiduki pindade hooldaja ja rehvitehniku eriala. Hariduslike erivajadustega õpilasedki saavad end edaspidi Järvamaal täiendamas käia, õppides köögiabiliseks. Valikuvõimalus on meeletu ja uusi õppekavasid tekib kui seeni pärast vihma. Kuigi valikurohkus on vahva, võib see nii mõnelgi pea sassi ajada. Mõistlik on rahulikult järele mõelda, millise töö tegemist naudiksid ka aastate pärast. Järgi oma südame häält.


Kadrina Keskkool 12. klass

KADRINA KESKKOOLI 12. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Eleonora Lisette Rjabinin, Merili Sirvel, Roberta Kirsch, Mari Miilpalu, Kristina Aasa, Regina Sundejeva, Iida Anette Allikma, Melissa Suvi, Johanna Angela Bremen ja Marelle Mägi; teises reas: Annika Viiksaar, Kristjan Laugesaar, Raivo Rummo, Hugo Prints, Georg Eessaar, Maiki Ling, Karmi Pikkma, Kirke Ojala, Ülle-Mai Kesamaa, Anett Altmäe ja klassijuhataja Merike Sikk; kolmandas reas: Silver Ero, Henry-Sven Adams, Alexander Frolov, Kevin Jõgiste, klassijuhataja Holger Bremen, Armis Laanemäe, Martin Paat, Reiko Raudla, Karl Tamm ja Jagnar Põld; neljandas reas fantastiline nelik: Janno Jaagumets, Ragnar Lui, Henri Herm ja Maxim Gusarov. PILDILT PUUDUVAD Ingrid Lehtme ja Laura Tervonen.

S

ellel pildil on Kadrina Keskkooli 12. klass. Meie klass on väga tore ja kõik tegelevad mingi huvialaga. Näiteks on klassis palju tublisid sportlasi, nende seas korvpallurid, jalgpallurid, võrkpallurid, ujujad, suusatajad ja orienteerujad. Kõige tublim sportlane on meie päikeseratas, kelle nimi tuleb ikka ja jälle ajalehtede spordirubriigis ette. Klassis on ka mehemürakaid, kes teevad mõttetrenni asemel jõusaalis seeriaid. Rohkem käsi, sest kes ikka jalgu teeb.

Samuti tegeldakse meil muusika ja kunstiga. Kaks poissi mängivad bändis ja mega hästi laulab meie superstaar Regina. Meie klassil on väga head õpitulemused, oleme osalenud aineolümpiaadidel, kus oleme häid kohti saavutanud. Vahel ka mitte nii häid, sest oleme ikkagi inimesed. Oleme alati positiivsed, kui just telefoni aku ei saa tühjaks enne koolipäeva lõppu. Nagu üks kurikuulus õpetaja meile alati ütles: “Vähem mögeš, rohkem tegeš.” LISAANDMED: www.kadrina-kool.edu.ee/est 2017/2018. õppeaastal oli Kadrina Keskkoolis 612 õpilast ja 55 õpetajat.

63


64

Jõhvi Gümnaasium 12. klassid


J

õhvi Gümnaasium alustas tegutsemist 2015. aasta sügisel ja on esimene ning veel ainuke riigigümnaasium Ida-Virumaal. Tänavu lõpetavad klassid on esimesed, kes on läbinud kogu gümnaasiumiaja Jõhvi Gümnaasiumis. Uus ja modernne kool on uudne ka oma õpikäsitluselt ja toetab õpilase arengut. Usume, et arenguks parim on õhkkond, kus toetatakse inimlikkuse, tarkuse ja loovuse arengut, õpetaja on toetav mentor, innustav inspireerija ja usaldusväärne partner. Ainekavade olulised märksõnad on slaavi ja

idamaade kultuur, disain ning ettevõtlikkus. Õpetamise võtete ja koolielu korraldusega arendame õpilases oskust olla ise oma elu arhitekt, mis peegeldub ka kooli motos, sisseseades, õppe- ja huvitegevuses. Riigigümnaasiumis on võimalik õppida õppekava järgi, mis on 100% eesti keeles või 60% eesti keeles ja 40% vene keeles – siin õpivad koos eesti ja vene keelt kõnelevad lapsed, kes tõestavad sellega nii endale kui maailmale, et erinevus rikastab. 100% eestikeelsel õppekaval õpib sel aastal 167 õpilast ning 60%/40% eesti-/venekeelsel õppekaval 238 õpilast.

Kokku õpib 2017/2018. õppeaastal lõpetavas lennus 125 õpilast.

LISAANDMED: www.johvig.ee 2017/2018. õppeaastal oli Jõhvi Gümnaasiumis kokku 405 õpilast ja 38 õpetajat.

JÕHVI GÜMNAASIUMI 12. KLASSID SEPTEMBRIS 2017 esimeses reas (vasakult): Anna Agejeva, Gerly Triin Nõmmiste, Kristiina Juuse, Karina Vassilieva, Marta Laht, Maria Larionova, Veronika Terentieva, Polina Zussi, Diana Kurakina, Kristina Sheshukova, Darja Boltova, Viktoria Prodanova, lennujuhendaja Kadri Keerme, Darja Predbannikova, Maria Gurjanova, Arina Dovlatova, Anna-Maria Kolessova, Karina Koltsova, Milena Hramtsova ja Elisabeth-Maria Roosimägi; teises reas: Kaisa Pungas, Anna Chelpanova, Anna Pirogova, Evelin Gerne, Alina Nikolajeva, Karina Jefimova, Juta Lensu, Anna Dvornik, Hanna-Kristhela Almiste, Sandra Nõva, Karl Kaarlõp, Ingrit Toots, Tanel Tsirp, Kairit Siilak, Pirjo Neissaar, Liselle Egers, Annika Vallas, Airiin Abel, Klimentia Brinkis, Darja Mezelainen, Natalja Šmeljova, Emilia Trejer, Serafima Amerhanova, Milena Appajeva, Britta Signi Merirand ja Carol Randlepp; kolmandas reas: Laura Pungas, Jakob Golovkin, Stefan Kuzmin, Erko Radik, Alina Razina, Deniss Vorobjov, Jevgeni Pissarev, Artjom Konkin, Aleksandr Frantikov, Aleksandr Špakovs, Robin Bogens, Raiko Palmiste, Remy Laur, Siim Sarapik, Sulev Nõmmeloo, Sven Erik Seržant, Vladislav Jekimtsev, Jevgeni Handin, Igor Smirnov, Nikita Jevsejev, Oliver Objartel, Herta Kaev, Danii-Theresia Velba ja Laura Lumi; neljandas reas: Katrin Puusepp, Äli Väljaotsa, Katrin Juhkov, –, Anita Eensalu, Mariin-Heleen Kivisto, Nikolai Sokolov, Pavel Postnov, Thomas Sandvik, Rasmus Rebban, Maksim Jerjomenko, Martin Jagodin, Martin Kängsepp, Markus Kängsepp, Jaak Kask, Maiken Soosalu, Liis Peenemaa, Kertu Karafin, Marleen Dietrich, Doris-Maria Božen ja Helerin Mölder. PILDILT PUUDUVAD Jelizaveta Irval, Elise Jalonen, Daniil Latt, Anna Mitina, Siim Prave, Evelin Kojoni, Tuule Tuuliki Saluvee, Silver Tjuljukov, Daniil Mihailov, Kerdu-Katty Pärss, Grete Põdra, Sander Velbaum, Arina Barkonova, Valeria Bessedina, Marina Ignatovitš, Anton Luur, Ilona Makarova, Jekaterina Pojarkova, Vladislav Rogach, Jana Rudjakova, Andrei Skrebnev, Janika Smolentseva, Viktoria Velesevitš, Aleksandra Väginen, Gerda Belobabova, Angelina Kravchenko, Maksim Kuzin, Daniil Matvejev, Ingrid Müür, Eerika Müür, Valeria Parinskaja, Arina Petuhhova, Jevgeni Pribega, Artur Sass, Anneli Tamm ja Leonid Volobujev.

Jõhvi Gümnaasium 12. klassid 65


66

Kunda Ühisgümnaasium 12. klass

KUNDA ÜHISGÜMNAASIUMI 12. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Katrin Lumiste, Lauren Kozlov, Kaisa Sarap, Sandra Dõba, Helis Järvepere-Luik; teises reas: Keili Kautlenbach, Allan Loo, Urmet Puusta, klassijuhataja Mart Kand, Tairo Tirmaste, Keidy Piirmets, Anita Zapevalova. PILDILT PUUDUB Keitlin Räni.

Tairo Tir maste, “ Tüdruk T ürg

ist”

LISAANDMED: www.kundakool.ee Kunda Ühisgümnaasiumi 68. lennu lõpuaktus on 21. juunil kell 16.


67

Narva Eesti Gümnaasium 12. klass

NARVA EESTI GÜMNAASIUMI 12. KLASSI PILDIL VEEBRUARIS 2018 esimeses reas (vasakult): Amira Zeinalova, Janeli Metsma, Alisa-Jevgenia Veeremäe, Rutt Onno, Iman Al-Haddaoui Alami, Lidi Rusman, Loreida Liiv, Else Kents ja Kristina Reino; teises reas: Laura Auer, Tatjana Matvejeva, Helar Leete, Edgar Lennuk, Eva Lennuk ja Eliisa Kruberg; kolmandas reas: Erik Sever, Karmo Kurling, Martin Karafin, Jürgen-Martin Assafrei ja Johannes Habakukk; neljandas reas: Anton Albert Sepp ja Derek Karu. Klassijuhataja: Margit Markus. PILDILT PUUDUB Meelis Priske.

Meie klassi moto:

Citius. Altius. Fortius. Multius.

LISAANDMED: www.neg.edu.ee


Rakvere Gümnaasium 12.a klass – reaalklass

Aavo Leemets

68

RAKVERE GÜMNAASIUMI 12.A KLASSI PILDIL 1. SEPTEMBRIL 2017 esimeses reas (vasakult): Agnes Sild, Ingrid Räästas, Laura Karu, Vanessa Petrov, Anna-Bret Vehik, Maris Kobin, Helena Berzinš, Maarja Saul, Janna-Liis Jalakas ja Kristjan Raja; teises reas: Henrik Lindre, Maria Guljavina, Kristel Adli, Helen Õispuu, Ulrika Saar, Getter Johanna Kerm, Eliis Penek, Kaia Preiss, Aleks Traumann ja klassijuhataja Krista Tint; kolmandas reas: Martin Lein, Rain Viikoja, Karmo Bendi, Ranno Lauri, Reio Viikoja, Alex Tervinsky, Aleksandr Pavlov, Sander Timm, Hendrik Peek, Kristo Kajava, Rudolf Kopti, Reiko Keir ja Karl-Hendrik Mäeküngas.

Kuna meie oleme õpetajate sõnul kõige halvem reaalklass ja üleüldse erakordselt laisad vorstid, siis tegime oma kannatustest laulu (laulda "12 days of Christmas" viisiga). Esimesel kooliaastal õpetajad andsid meil ühe uurimistöö. Teisel kooliaastal õpetajad andsid meil kaks kirjandit ja ühe uurimistöö. Kolmandal kooliaastal õpetajad andsid meil kolm kontrolltööd, kaks kirjandit ja ühe uurimistöö. Neljandal kooliaastal õpetajad andsid meil neli raamatut, kolm kontrolltööd, kaks kirjandit ja ühe uurimistöö. Viiendal kooliaastal õpetajad andsid meil viis magamata ööd, neli raamatut, kolm kontrolltööd, kaks kirjandit ja ühe uurimistöö. Kuuendal kooliaastal õpetajad andsid meil kuus tundi nuttu, viis magamata

ööd, neli raamatut, kolm kontrolltööd, kaks kirjandit ja ühe uurimistöö. Seitsmendal kooliaastal õpetajad andsid meil seitse kuud stressi, kuus tundi nuttu, viis magamata ööd, neli raamatut, kolm kontrolltööd, kaks kirjandit ja ühe uurimistöö. Kaheksandal kooliaastal õpetajad andsid meil kaheksa tunnikontrolli, seitse kuud stressi, kuus tundi nuttu, viis magamata ööd, neli raamatut, kolm kontrolltööd, kaks kirjandit ja ühe uurimistöö. Üheksandal kooliaastal õpetajad andsid meil üheksa artiklit, kaheksa tunnikontrolli, seitse kuud stressi, kuus tundi nuttu, viis magamata ööd, neli raamatut, kolm kontrolltööd, kaks kirjandit ja ühe uurimistöö. Kümnendal kooliaastal õpetajad andsid meil kümme jutustamist, üheksa artiklit, kaheksa tunnikontrolli, seitse kuud stressi, kuus tundi nuttu, viis

magamata ööd, neli raamatut, kolm kontrolltööd, kaks kirjandit ja ühe uurimistöö. Üheteistkümnendal kooliaastal õpetajad andsid meil üksteist analüüsi, kümme jutustamist, üheksa artiklit, kaheksa tunnikontrolli, seitse kuud stressi, kuus tundi nuttu, viis magamata ööd, neli raamatut, kolm kontrolltööd, kaks kirjandit ja ühe uurimistöö. Kaheteistkümnendal kooliaastal õpetajad andsid meil kaksteist paanikahoogu, üksteist analüüsi, kümme jutustamist, üheksa artiklit, kaheksa tunnikontrolli, seitse kuud stressi, kuus tundi nuttu, viis magamata ööd, neli raamatut, kolm kontrolltööd, kaks kirjandit ja ühe uurimistöö.

Lõpetuseks tänab 12.MI Peeki tema perekonnanime eest ja et vaatamata nendele lõpututele naljadele on ta ikka meiega! LISAANDMED: www.rakgym.edu.ee Lõpuaktus 22. juunil kell 15.


69

Aavo Leemets

Rakvere Gümnaasium 12.b klass – majanduse õppesuund

RAKVERE GÜMNAASIUMI 12.B KLASSI PILDIL 1. SEPTEMBRIL 2017 esimeses reas (vasakult): Kaspar Melnikov, Andre Rozenthal, Tim Leesnurm, Rando Raja, Timo Melnikov, Reimo Vorss ja Ian Lempu; teises reas: Hanna-Liina Kuusemets, Maibrit Toome, Anna-Liisa Juhanson, klassijuhataja Mariza Lillepea, Andra Nõmmesalu, Marelle Tomband, Karinee Kamardin ja Johanna Intal. PILDILT PUUDUB Evika Mägi. “Oleme kokkuhoidev, elurõõmus, aktiivne ja mitmekülgsete huvidega punt.“ “Sportlikud ka, võitsime Tunglajooksu ja tegeleme eri aladega.“ Üks huvitavamaid üritusi oli 4. oktoobril 2017 Pärandivaderitena Kiltsi mõisa (Kiltsi Põhikooli) jääkeldri koristustöödel osalemine. Meie ühiskonnaõpetuse õpetaja Heli Kirsi, kes koos klassijuhataja Mariza Lillepeaga ärgitas meid selle projektiga tegelema, tegi meie arvamustest ja projektist kooli uudiste jaoks järgmise kokkuvõtte: “Pärandivaderid on hakkajad kooliõpilased, kes õpivad tundma, väärtustavad ja korrastavad kohaliku kultuuriajaloo ja kultuurmaastiku tähendusrikkaid objekte. Pärandivaderid teavad, miks kohalik pärand on eriline ja aitavad päästa lagunemisest või hävimisest hooletusse jäänud paiku. Õpilaste arvamusi projekti kasulikkusest: “See projekt on vajalik selleks, et saaks vanad mõisad korda. Õpilased

saavad selle projekti kaudu teada mõisa ajaloost ja oma tööoskusi arendada.“ “Et õpilased teaksid selliste hoonete olemusest ja kogeksid teistele inimestele kasulik olemist ilma selle eest tasu saamata. / – – – / Hea on selle juures veel see, et õpilased saavad kooliseinte vahelt välja.“ “See on oluline, sest nii saab igaüks anda natuke meie väärtuste jaoks, teha head oma käte ja jõuga. Pluss saab näha kohta, kus aitad tööd teha. Saab silmaringi avardada.“ „Et mõis säiliks ja et sellised väikesed kohad nagu Kiltsi oleksid korras; et saaks töökogemust vabatahtlikuna ja et saaks teada selle maja ajaloost.“ Meie panusega jäi rahule ka Kiltsi Kooli direktor Merje Leemets, kes kirjutas sellest Väike-Maarja valla infolehte järgmist: “... 4. oktoobri lõuna paiku asus meie suunas teele buss Rakvere gümnaasiumi 12.b klassi õpilastega. Ilm oli selleks ajaks oma pahema poole ette pööranud ja vihma mitte ei sadanud,

Noppeid

vaid lausa kallas taevast alla. Olime koolirahvaga väga kahtlevad, kas tööpäevast midagi välja tulebki – kas õpilased ikka piisavalt soojalt riides ja kas esimese veerandtunniga läbimärjaks ei saa!? Täiesti asjata muretsesime! Bussist astus välja seltskond heas tujus lahedaid noori, kes oli riietunud vastavalt ilmastikule ja töö iseloomule. Peale tahtmise midagi olulist ära teha olid noortel töökad käed. Kiiresti jaotati tööülesanded – poisid labidameesteks ja pangevinnajaks, tüdrukud paarikaupa mullaämbreid tarima ning kaks krapsakat hüppasid järelkärusse ämbreid vastu võtma ja tühjendama. Töö juurest ei viinud ära ka kokatädi söögiga meelitamine. “Tuleme, kui valmis saame!“ kõlas vastus. Aitäh Rakvere gümnaasiumi noortele, kes jääkeldri kesklöövist kogu mulla ja rämpsu välja tassisid! Selle osa keskaegne põrand on välja puhastatud. Talv katkestab korrastustööd, kuid kevadel on kuuldavasti oodata uusi abilisi.“ LISAANDMED: www.rakgym.edu.ee Lõpuaktus 22. juunil kell 15.


Rakvere Reaalgümnaasium 12.t – teatriklass

Kuma Foto

70

RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI 12.T KLASSI – TEATRIKLASSI – PILDIL esimeses reas (vasakult): Anna-Liisa Nurm, Egeriin Kala, Ketlin Raudla, Tanel Piirimäe, Anne-Mai Saul, Kaisa Kärmik ja Karin Karu; teises reas: Anni Ulm, Eliine Porval, Julia Kutsõn, Frederik Nirgi, Avely Pikka, Simo Kree, klassijuhataja Tiina Sirelpuu ja Katariina Škurinski; kolmandas reas: Robin Täpp, Gregor Väli, Robert Kukke ja Aleksander Laur; õhupallidel: Kaur Teiva ja Voldemar Johannes Rätsep.

Sellise kingi tegime oma klassijuhatajale tema sünnipäevaks.

LISAANDMED: rrg.kovtp.ee Rakvere Reaalgümnaasiumi lõpuaktus on 21. juunil kell 17.


71

Kuma Foto

Rakvere Reaalgümnaasium 12.m – majandusklass

RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI 12.M KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Dely Kroll, Laura Zirk, Birgit Keir, Eveli Vissor, Merylin Kruusma, Kelly Rumm, Triin Lemkov ja Kätlin Selberg; teises reas: Trevor Keskküla, Elisabeth Teidla, Hanna-Liisa Otsmaa, Tanner Tõld, klassijuhataja Reet Sepp, Cleiro Lutter, Kristel Võip, Anu Širogorov ja Kärt Padonik; kolmandas reas: Mario Vool, Kristjan Kivimeister, Robin Lünekund ja Joonas Aru. PILDILT PUUDUVAD Adrian-Christofer Lichtfeldt, Johanna-Laurita Iljushin, Karin Toom, Keiro Orgus, Margus Pärnamets ja Silja Varek.

“Suuri asju ä ris ei tee kunagi ära üks inim ene, neid tehakse meeskonnan a.” (Steve Jobs)

Õpilasfirma NATÜR liikmed (vasakult) Laura Zirk, Dely Kroll ja Mer ylin Kruusma.

Õpilasfirma K rõbedik liikm ed (vasakult) Elisabeth Teid la, Kelly Rumm ja A nu Širogorov.

LISAANDMED: rrg.kovtp.ee Rakvere Reaalgümnaasiumi lõpuaktus on 21. juunil kell 17.


Rakvere Reaalgümnaasium 12.r klass

Kuma Foto

72

RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI 12.R KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Pirjo – klassi pisim rõõmupall. Karmen – kui Karmen tantsib, siis maailm paneb tähele. Katri – kui Katri saab nelja, siis oli neli maksimaalne hinne. Brenda – Brenda on justkui luik keset Kadrioru tiiki. Diandra – vaikne ja hästi hoolas. Rutt – Rutt on Mona Lisa elav kehastus. Annegret – Annegret tuleb, päike tõuseb, Annegret läheb, päike loojub. Dagmar – 7 pöialpoissi võtsid ta silmagi pilgutamata omaks. Elise – ükssarviku sabajõhvidest tehtud poognaga teeb ta õhust muusika. Klassijuhataja Kadi – klassi energiaallikas ja tugitala.

Kolmandas reas: Karl – kui sulle tundub, et ta teab kõike, on see tunne õige. Randel-Rainer – mees, kes ei pea paljuks ka niisama rääkida. Marten – õrn nagu seapõrn. Mihkel – kui Mihkel hakkaks mõtlema, siis ta saaks kolmesid. Robin – mees, kes müüb jaanuari teisel pühapäeval terve ploki päiksekreemi maha. Karl-Leo – mees, kelle nädalavahetused algavad neljapäeval ja lõpevad teisipäeval. Robert – tundub, et ta teab, mida teeb. Kristjan – kui kolmed oleksid viied, oleks tal kõik viied.

Teises reas: Hanno – tundub, nagu oleks alati kohal. Liina – kui metsasarv oleks maailm, siis Liina oleks jumal. Maris – kui Maris naeratab, lähevad kirsid õide. Reelica – Reelica hääl viib Rootsi lastefilmidesse. Geily – Geily Lipp, meie tundmuste tipp. Johanna K – meie klassi kõige parem kuulaja. Thea – omandab teadmisi valguskiirusel. Annabel – meie klassi Mamma Bella. Kaisa-Kadi – tema on kultuur meie keskel. Johanna I – Johanna on kurb, kui teda koolis pole. Kaisa – tüdruk, kelle jumet ei pühi ka äge pakane.

Neljandas reas: Sten – tema enne kossu ei mängi, kui kõik on õpitud. Henri – mees, kes vaatab kõigile ülevalt alla. Oliver – vene keele virtuoos ja idanaabrite kirjanduskangelane. Marti – Marti puudub pildilt, sest jalgratas läks poolel teel katki.

LISAANDMED: rrg.kovtp.ee Rakvere Reaalgümnaasiumi lõpuaktus on 21. juunil kell 17.


Tapa Gümnaasium 12. klass

TAPA GÜMNAASIUMI 12. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Kelly Vildek, Marianne Tali, Katriin Põrk, Keili Kadak, Annabel Reinula, Anett-Michell Kevade, Viktoria Martsinkevitš, Riin Kuiva ja Marily Nüüd; teises reas: Sten Roosimägi, Sander Roosimägi, Gregor Pent, Jana Prutenskaja, Jegor Jakovlev, Heli Kukk, Lidiya Efimova, klassijuhataja Kristina Asuküla ja Sepo-Martin Elb; kolmandas reas: Tambet Sild, Madis Soodla, Johannes Vooglaid, Stefen Sumla, Reio Tedrekull, Anti Olesk, Richard Mäesalu, Aleksei Skljadnev, Aleksei Škretov, Kermo Uue, Kevin Sikka ja Erik Ossitšuk. HELI luges päriselt ka läbi enamiku kohustuslikust kirjandusest, kuid mida vähem oli loetud, seda paremini töö tehtud. Kui GREGOR vetsu läheb, vaatavad õpetajad kella ja kümne minuti pärast annavad alla. LIDIYA on vaikne, aga teguderohke ja koolikotis on tal olemas kõik, mida teistel ei ole. REIO poole tuleb pöörduda siis, kui Annaabist faile kätte vaja saada on. RIIN vaatab alati Heli poole, kui klassis kõlab sõna "rühmatöö". ANETT on muusikatundides klaveril sama asendamatu kui Rein Rannap Rujas. KATRIINILE on teatritoolid tuttavamad kui koolipink, sest teatris käib ta palju meelsamini. MARILY esmane vastus kõigele on alati "ei", kuid lõpptulemus on tehtud töö ja kohusetunne. ANNABEL teab täpselt, kes, kus ja millal keegi õpetajatest järelevastamises on. KEVIN on rahulik vend, kelle lemmiklausete pikkus tundides on enamasti alla nelja sõna. JEGOR näeb suurepärane välja maadlustrikoos ja talle meeldib enim vestelda bioloogilistel teemadel. ANTI on automehaanik, kes konsulteerib klassiõdesid, kui nad eksikombel tee maja seina on leidnud. JANA on väga tundlik helesinise värvi suhtes ja omab kraadi taekwondo’s. VIKTORIA – meie klassi pesamuna ja pitsagurmaan. ERIK pole vaatamata oma suurele mobiiltelefonikogule suutnud tunniplaanist ühtegi pilti teha. STEFEN omab eri matemaatilistele probleemidele alati kindlat lahendust. MADIS on tavaline Eesti mees: töökas ja Audi omanik. Kaksikud SANDER ja STEN panevad proovile ka kõige tähelepanelikumad inimesed. KELLY on meie klassi ema ja psühholoog, kes motiveerib ning lepitab. KERMO leiab alati aega Liis Lemsalu kuulamiseks ja Maria Rannavälja vaatamiseks. ALEKSEI Š – vaikne, kuid sisukas noormees. ALEKSEI S on pitsameister ja roheliste eluviiside propageerija. TAMBET – kodustatud inglane Lehtse külje alt. SEPO aitab leida kõik õiged nupud projektori käivitamiseks. RICHARD – poollätlane-pooljaapanlane, 100% eestlane. MARIANNE – tardumapanevalt otsekohene ja pilkupüüdvalt stiilne. KEILI – neiu, kellega ükski noormees palliplatsil kohtuda ei tahaks. JOHANNES – mees nagu orkester, kelle number üks eesmärk on klassi hilinemiste arvu positiivsena hoida. Ja lõpetuseks meie lemmik kooliasukas – klassijuhataja KRISTINA ASUKÜLA, kelle ausus ja motivatsioonist pakatavad vestlused meid üldse siia, lõpuklassi on toonud.

LISAANDMED: www.tapagymnaasium.ee Lõpuaktus on 21. juunil kell 16.

73


74

Toila Gümnaasium 12. klass

TOILA GÜMNAASIUMI 12. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Robert Johannes Sarap, Martin Budanov, Aleksandr Vinogradov, Alo Pungas, Rudolf Aleksander Rooden, Aadi Tepper ja Anton Detotšenko; teises reas: Kelly Peetsalu, Meriliis Merirand, Kelli Lindeburg, Kristina Gukk, klassijuhataja Anne Aia, Lilian Männi, Kristina Oja ja Evely East; kolmandas reas: Beatrice Peetsalu, Kätlin Kuusemäe, Kirsika Liiva ja Eliise Tamme.

JA ONGI LINNUTIIVUL MÖÖDUNUD SEE TORE 12-AASTANE KOOLIAEG. MEIL ON AU LÕPETADA EESTI VABARIIGI JUUBELIAASTAL, OLLES TOILA GÜMNAASIUMI 37. LEND. MEID ON SAATNUD LÄBI NENDE AASTATE KOLM KLASSIJUHATAJAT, KELLEST KÕIGIST ON MEENUTADA MIDAGI TOREDAT, JA PALJU ÕPETAJAID, IGAÜHEL NEIST OMA VEIDRUSED JA NIPID, KUIDAS MEILE TARKUST PÄHE PANNA. KAHJU ON LAHKUDA KOOLIST, MIS ASUB EESTI KÕIGE KAUNIMA MAASTIKUGA ÜMBRITSETUD ALAL – ORU PARGIS – JA MILLE HOOVIS ON SUVITI LILLED, TALVITI AGA EESTI KÕIGE KAUNIM LIUVÄLI. OLEME SAANUD SIIT TUGEVA PAGASI, ET EDASI LIIKUDA “ORUST TIPPU” (MEIE KOOLI MOTO ALATES 2018. AASTAST). LISAANDMED: www.toila.edu.ee


75

Vinni-Pajusti Gümnaasium 12. klass

VINNI-PAJUSTI GÜMNAASIUMI 12. KLASSI PILDIL OKTOOBRIS 2017 esimeses reas (vasakult): Lii Ratt, Kaivi Põldma, Janeli Reinlo, Hanna-Liina Kabel, Keitti Keskküla, Alice Goršanov ja Kädy-Liis Tamm; teises reas: Liisa-Maria Eljaste, Laura Lillepuu, Heikko Valle, Kris Pitirimov, klassijuhataja Anneli Vahesalu, Kasper Kaljula, Simon-Kuldar Mann, Mariana Rohtsalu ja Alma Gaver; kolmandas reas: Argo Lillemaa, Richard Bachmann ja Tiit Vaino.

Sellised me siis oleme

KÄDY-LIIS. Pahura näoga otsekohene, ometi üks armsamaid ja sõbralikumaid inimesi. Välimus on petlik, ta pole üldse kuri. LIISA-MARIA. Päikseline ja armas inimene, kes annaks ära ka oma viimase. Alati rõõmus.

KAIVI. Heasüdamlik ja hooliv inimene. Meie klassi töökaim ja sportlikem.

LII. Õpihimuline ja abivalmis, tuletab ikka koduseid töid meelde. Vaikne ja tagasihoidlik.

JANELI. Meie klassi probleemide lahendaja. Suure südamega ja heatahtlik.

HANNA-LIINA. Tore ja veidi tagasihoidlik, nõus alati abistama. Heasüdamlik ja lõbusa jutuga tüdruk.

ALMA. Vaga vesi, sügav põhi, salajane naljanina. Alati Lit!

ARGO. Võidab iga pikamaajooksu võistluse. Lootusrikas poiss, kellele meeldib tahvlile paradiisi joonistada.

KEITTI. Meie klassi hea tuju valvur. Eepiline naer! ALICE. Kõige rõõmsameelsem iga päev. Abivalmis ja ilusa naeratusega tüdruk. MARIANA. Meie klassi loomaarmastaja. Vaikne neiu, kellel on ilusad pikad juuksed.

SIMON-KULDAR. Kõige uhkema soenguga. Meie klassi nukitsamees, kes puudub tihti tehnilistel põhjustel. TIIT. Laia silmaringiga ja teistega arvestav poiss. Meie klassi nutikaim, ta lahendab kõik matemaatikaülesanded juba enne töö kättesaamist ära.

KASPER. Õpetajate lemmik! Naljamees, kelle iseloom läheb hästi kokku tema tumesinise Subaruga. KRIS. Ta pole suu peale kukkunud. Meie klassi töökaim, kellele meeldib peale koolitöö ka ühiskondlikku tööd teha. RICHARD. Tema juba oskab leida viise, kuidas meelt lahutada. Seltskondlik, sõbralik ja aruka jutuga klassivend. HEIKKO. Rõõmsameelne ja väga viisakas, kiire mõtlemise ja hea mäluga. Vaikne ja tasane, aitab alati ja on huvitav kaaslane rühmatöös. LAURA. Klassi mootor, eestvedaja. Kui poleks Laurat, poleks ka 12. klassi. Sõbralik ja tore. Ideede generaator ja lõputu energiaga. ÕPETAJA ANNELI. Kui õpetaja oleks sportlane, oleks ta Erika Salumäe. Parim õpetaja, keda soovida. Ta aitab alati, kui on mure, ja seisab meie eest, kui vajame tuge ja kaitset.

LISAANDMED: www.vpg.edu.ee


76

Väike-Maarja Gümnaasium 12. klass

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI 12. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Liisa Siirak, Cristijanne Manninen, Gerttu Kuntro, Mona Seppern, klassijuhataja Ivi Vainjärv, Tiiu Laidsalu, Eneli Mägi ja Brigitta Luik; teises reas: Sander Hanni, Kristjan Baiduža, Henri Matikainen, Ander Talu, Kerdo Kivivare, Kevin Tobreluts ja Robert Põldmaa. PILDILT PUUDUB Sten Saaremäel.

Tiiu Laidsalu.

Gerttu Kuntro.

ppern. Mona Se LISAANDMED: www.vmg.v-maarja.ee


77

Meri hoiab hoolsaid, toidab tegusaid!

• Vormiriietus • Soe söök 3x päevas • Sõidusoodustus • Õppetoetus • Õpilaskodu

TULE ÕPI MEREMEHEKS! Laeva vahitüürimees

Kooli poolt:

Mootorlaeva vahimehaanik

Siseveelaeva laevajuht Ootame tulevasi õpilasi:

25. juuni – 6. juuli ja 13. august – 17. august 2018

Tallinn Kopli 101 (hoovimaja) tel 613 5483 www.merekool.ee

V Ä Ä R T M E I S T R I T E KO O L

EHITUS-, PUIDU- ja ELEKTRIERIALAD TÄIENDUSÕPE

PÄRNU MNT 162 TALLINN


ANNA OMA ELULE UUS KÄIK – LIITU VABATAHTLIKEGA KÕIKJAL EUROOPAS! Kas teadsid, et juba üle 20 aasta on kümned tuhanded Euroopa noored rännanud tuhandete kilomeetrite taha, et mõneks kuuks või koguni terveks aastaks panna ennast proovile uudses keskkonnas ja põnevates situatsioonides, leides esmapilgul võõrana tunduvast kultuurist sõpru ja luues mälestusi kogu eluks? Just sellist põnevust pakub elu neile noortele, kes on valmis katsetama tegutsemist vabatahtlikuna. Erasmus+ programmi osaks olev Euroopa Vabatahtlik Teenistus ning 2018. aastal oma esimesi pikemaid samme astuv Euroopa Solidaarsuskorpus pakub ka Eesti noortele võimalusi töötada kõikjal Euroopas vabatahtlikuna. Nii juhtus ka Laulasmaalt pärit Getteriga, kellel äsja lõppes teenistus vabatahtlikuna Rumeenias Brasovis. Getteri huvi vabatahtliku töö vastu sai alguse juba põhikoolis käies, kuid toona näis see veel täiesti võimatu. Euroopa Vabatahtliku Teenistuse avastas praegu Tallinna Ülikoolis riigiteadusi õppiv Getter mõned aastad tagasi vabatahtlikule tööle pühendatud messil käies ning otsus ennast proovile panna sündis eelmise aasta kevadel. Mõeldud, tehtud! Et vabatahtlikus teenistuses osaleda, pidi ta endale otsima ka saatva organisatsiooni. Õnneks oli aga endine kooliõde vaid paar aastat varem juba ühes Euroopa Vabatahtliku Teenistuse projektis osalenud ning tema kaudu jõudis Getter Seiklejate Vennaskonnani, mis on üks paljudest organisatsioonidest Eestis, mis noori vabatahtlikuks pürgijaid aitab. Pärast põhjalikku ettevalmistust ja tutvumist erinevate projektidega, olid paari päevaga motivatsioonikirjad ja CVd saadetud. „Sealt edasi läks kõik juba väga kiiresti,“ räägib Getter. Mõne päeva pärast võttis temaga ühendust Rumeenia organisatsioon Wild Carpathia ning andis teada, et juba kuu pärast oodatakse teda Transilvaania südamesse - Brasovisse. „Esimesel juulil istusin lennukisse ja maandusin Rumeenia pealinna 40kraadises kuumuses, teadmata täpselt, mis nüüd edasi saab. Sealt suundusin rongiga Brasovisse ning minu kaheksa kuud vabatahtlikuna saigi alguse,“ jutustab Getter.

Teisi aidates arened ka ise

töökogemust, soovitan kindlasti vabatahtliku teenistuse peale mõelda. Ainuüksi fakt, et elad välismaal ning sind ümbritsevad inimesed eri riikidest, on tõeline proovikivi ja mugavustsoonist väljaastumine. Lisaks arendab kodust eemalolek ja võõras keskkonnas toimetulek ka isiksusena. Õpid rahaliselt toime tulema ja eestlastele absoluutselt mitte omaselt teistelt küsima „Are you okay?”. Peale Euroopa Vabatahtliku Teenistuse olen liige ka Euroopa Solidaarsuskorpuses. Nimelt teatas Euroopa Komisjon, et minu projekt on registreeritud solidaarsuskorpuses, millega ühes paluti mul ka astuda korpuse liikmeks. Euroopa Solidaarsuskorpus kujutab endast andmebaasi kõikidest Euroopas toimuvatest projektidest, mis võimaldavad 18- kuni 30aastastel noortel saada nii töö- kui ka vabatahtliku kogemust. Seega korpuse liikmena olen osake andmebaasist, kus projekte läbiviivatel organisatsioonidel on võimalik minuga ühendust võtta ja kutsuda mind oma projektides osalema.

Kui ka Sina soovid end proovile panna ning panustada vabatahtlikuna mõne kogukonna heaolusse, siis see on just Sulle!

Euroopa Solidaarsuskorpus

Getter osales Brasovis eeskätt noortele suunatud projektis „Did you know?“, mille eesmärk oli edendada kohalike noorte aktiivsust kogukonnas ja vabatahtlike keskuses ning tõsta nende teadlikkust vabatahtliku töö ja EVSi kohta. „Korraldasime noorte kaasamiseks iganädalasi tegevusi Brasovi kesklinnas asuvas vabatahtlike keskuses ning kord kuus suuremaid üritusi kogu linna elanikele. Lisaks sellele töötasime aeg-ajalt vabaühendustes eesmärgiga luua rohkem kontakte ning saada erinevaid töökogemusi. Üheks põnevamaks näiteks on organisatsioon Joy of giving, kus meie ülesandeks oli toiduvalmistamine kodututele ja vaesuses elavatele inimestele. Kuna vabatahtlike töö ja õppeprotsess erineb suuresti ametlikust koolisüsteemist, siis olid meile ette nähtud ka mitmesugused enesearendamise koolitused, mida viisid läbi Wild Carpathia koolitajad. Koolituste käigus analüüsisime oma seni saavutatud tulemusi ja seatud eesmärke, samuti arendasime suhtlemisoskust ning õppisime paremini tundma nii ennast kui ka teisi meie ümber.“

MIKS? • Pakub alternatiivi edasiõppimisele või tööle minemisele. • Toetab eluks vajalikke oskuste arendamist ja võõrkeelte õppimist. • Võimaldab mõnda huvipakkuvat töövaldkonda paremini tundma õppida. • Innustab kogukonda panustama ja enda ümber toimuvast rohkem hoolima. • Aitab mõista teisi kultuure ning leida sõpru üle Euroopa.

Vabatahtliku töö kõrvalt jäi Getteril loomulikult ka omajagu vaba aega, mida sai sisustada sportimise, reisimise, rumeenia keele õppimisega ja käidi ka kohalikku ööelu avastamas.

PROJEKTI TÜÜBID: • VABATAHTLIKU TEENISTUSE PROJEKTID: – individuaalsed projektid, kus osaleb korraga üks või paar noort – grupiprojektid, kus osaleb korraga 10 või rohkem noort • TÖÖPROJEKTID: – praktika mõnes huvipakkuvas valdkonnas – lepinguline töö mõnes ettevõttes • SOLIDAARSUSPROJEKTID: – kohalik noortealgatus, mida viib ellu vähemalt viieliikmeline noortegrupp ja mis panustab kogukonna arengusse

Getter tunnistab, et ei kahetse hetkekski, et vabatahtlikuks läks: „Rumeenlased on avatud, soojad, mõistvad ja abivalmid. Isiklikult vedas mul meeletult ka oma kohapeal oleva mentoriga, tänu kellele sain külastada mitmeid põnevaid paiku Rumeenias – nende hulgas Musta merd ja maailma parimaks maanteeks kuulutatud Transfăgărășan’i.“

Neile, kes soovivad vaheldust „Leian, et vabatahtlikke ja nende tööd on väljastpoolt vaatlejatel raske mõista. Parima kogemuse osaliseks saame vaid ise, avastades ja õppides midagi uut, eriti läbi praktilise tegevuse. Eestis olles tundsin tihti, et elan justkui lõputus rutiinis – kool, töö, kodu ja ei midagi uut. Hing ihkas kogu aeg kuskile kaugele midagi uut avastama. Arvan, et Euroopa Vabatahtlik Teenistus on suurepärane võimalus oma unistus täide viia. Kui sind köidab reisimine, erinevate kultuuride avastamine ja inimestega koos töötamine, või otsid lihtsalt vaheldust ja uut

MIS? • Sobib kõigile noortele vanuses 18-30. • Projektid leiavad aset Euroopas ja selle lähipiirkonna riikides. • Projektid on erineva pikkusega, aga maksimaalselt 12 kuud. • Osalemine on tasuta: elamiskulud ja transport on kaetud.

Loe lähemalt: noored.ee


KAS SINUL ON SUVEPLAANID TEHTUD? SAA INSPIRATSIOONI CIRCLE K-S TÖÖTAMISE KOGEMUSEST Alguses ei julgenud ma Circle K-sse kandideerida, kuna kartsin öövahetusi. Mõtlesin ja kaalusin umbes nädal aega, aga kandideerimise otsustamise tegi muidugi lihtsamaks ka asjaolu, et mulle ei meeldinud enam mu endine töökoht. Kliendina erinevaid jaekabanduskette külastades jättis Circle K mulle kõige parema mulje. Klienditeenindus oli alati sõbralik ning teenindajad ei näinud kassas välja nagu liinitöölised. Neid sõbralikke ja rõõmsameelseid teenindajaid nähes tahtsin isegi koos nendega töötada. Nüüdseks olen saanud seda teha juba 3 aastat. Praegu töötan Circle K-s töö mitmekesisuse pärast. Kõik päevad ja kliendid on erinevad. Samuti inspireerib mind võimalus, et ettevõttes on võimalik karjääriredelil tõusta. Hela Boisen Vanemmüüja-juhataja asetäitja Balti Jaama mugavuspoes

Minu teekond Circle K-s algas soovist endale autojuhiluba saada. Niisiis olin erinevate võimaluste otsinguil ja tol ajal veel Statoil andis mulle esimesena võimaluse raha teenida. Tulin otse koolipingist ilma igasuguse kogemuseta ja seetõttu olen tänulik, et sain võimaluse end tõestada. Minu kogemusest koorub välja ka vastus, miks ma eelistan Circle K-s töötamist. Kui ainult ise soovid, siis antakse Sulle võimalus areneda. Nüüd töötan peakontoris tervise, keskkonna, ohutuse valdkonna spetsialistina. Jaana Tiitum Alustanud suveabilisena, praegu töötab peakontoris TKO valdkonna toiduohutuse spetsialistina

Circle K-sse kutsus mind kursuseõde, kes ka ise kooli kõrvalt teenindusjaamas töötas. Üliõpilasena on minu jaoks olulisel kohal kaks tingimust: paindlik graafik ja töötasu, mis kataks elamiskulud. Siit tuleneb esimene põhjus, miks ma töötan Circle K-s. Isegi, kui ma töötan osalise koormusega, teenin piisavalt, et ise hakkkama saada ning tööl käimine ei häiri mu õpinguid. Samuti meeldib mulle, et ettevõttel on selge ja toimiv struktuur, töötajatega päriselt arvestatakse, toimuvad kollektiivsed üritused ning ambitsioonikatel on võimalik ka karjääriredelil tõusta. Minu teada ei ole palju ettevõtteid, kes sellist võimalust lihttöölistele pakuksid. Mulle väga meeldib, et saan lisaks klienditeenindusele teha ka midagi, mis on mind terve elu tõsiselt paelunud – koolitada. Mari-Liis London Sisekoolitaja ettevõttes ja müüja-klienditeenindaja Viljandi Männimäe teenindusjaamas

Circle K-s töötamine annab võimaluse iga päev areneda ja õppida. Kõik päevad on erinevad nagu ka tööülesanded ning tunnid lähevad linnutiivul. Samuti on siin väga head võimalused enesearenguks. Nii võisingi näha end teenindusjaama juhi või spetsialistina kontoris. Teenindussektorina eelistan Circle K-d põhjusel, et töötajate palk on sektori kõrgemaid. Mul on 0-rutiiniga päevad, siin ei hakka kunagi igav. Mul on sõbralikud ja kompetentsed kolleegid, paindlik graafik, huvitav töö ning ägedad juhid! Tanel Talts Alustanud müüja-klienditeenindajana, praegu töötab Viimsi teenindusjaama juhatajana

Liitu meiega klienditeenindajana lühiajaliselt või jää kauemaks:

circlek.ee/tuletoole


Praktilised erialad Lääne-Viru Rakenduskõrgkool pakub võimalust omandada praktiline eriala majandus- või sotsiaaltöövaldkonnas. Uuendame õppekavasid pidevalt vastavalt majanduskeskkonna ning tööturuvajaduste muutustele. Kaasame õppekavade arendusse tööandjaid ja teisi koostööpartnereid. Töökeskkonnas sooritatud praktika moodustab väga olulise osa õppekavast.

www.kultuur.ut.ee • TEATRIKUNSTI VISUAALTEHNOLOOGIA • TEATRIKUNST • TANTSUKUNST • HELITEHNOLOOGIA • KOOLIMUUSIKA • PÄRIMUSMUUSIKA

• • • •

RÜTMIMUUSIKA RAHVUSLIK TEKSTIIL RAHVUSLIK EHITUS RAHVUSLIK METALLITÖÖ

• KULTUURIKORRALDUS • HUVUJUHT– LOOVTEGEVUSE ÕPETAJA

Paindliku õppekorralduse Õppekorraldus on paindlik ja õppijakeskne – hea võimalus omandada uusi teadmisi ja oskusi töötamist katkestamata. Õppida saab tsükli- ja päevaõppes. Unikaalse õpikeskkonna Lääne-Viru Rakenduskõrgkool on ainus kõrgkool Eestis, mis paikneb mõisakompleksis, mis on aegade jooksul kujunenud unikaalseks ja kaasaegseks õpikeskkonnaks kauni looduse rüpes. Rakenduskõrgharidusõpe (tase 6), õppeaeg 3–3,5 aastat • Sotsiaaltöö • Majandusarvestus • Kaubandusökonoomika • Juhiabi • Majandusinfosüsteemide korraldamine • Ärijuhtimine (spetsialiseerumine finantsjuhtimisele ja personalijuhtimisele, õppeaeg 3,5 aastat) Kõikidel erialadel toimub vastuvõtt ka vene õppekeeles keskhariduse omandanud noortele, kellele pakume eesti keele süvaõpet. Õppevormid: päevane ja tsükliõpe. Tiigivahe tee 2 • Mõdriku Vinni vald • 46609 Lääne-Virumaa

Vastuvõtutingimused on www.lvrkk.ee. Kõrgkooli astumiseks vajalikud dokumendid: • vormikohane avaldus (sisseastumine infosüsteemis SAIS või täidetakse kohapeal) • keskharidust tõendav dokument koos hinnetelehega (originaal ja koopia) • isikut tõendav dokument (ID-kaart või pass) • nimemuutust tõendav dokument (nimemuutuse korral originaal ja koopia) • eesti keele B2-taset tõendav dokument (kui ei ole omandanud keskharidust eesti k) Dokumente võetakse vastu Mõdrikul tööpäevadel kell 8.30–16 või www.sais.ee. 1. Päevaõpe 01.07.–29.07.2018 2. Tsükliõpe 01.07.–31.07.2018 E-post vastuvott@lvrkk.ee • tel 329 5956 www.lvrkk.ee

RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE Õde 3,5 a Ämmaemand 4,5 a Optometrist 3,5 a Farmatseut 3 a Hambatehnik 3,5 a Tegevusterapeut 4 a Terviseedendaja 3 a Vastuvõtt rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele 11.–29. juuni 2018

KUTSEÕPPE TASEMEÕPE Hooldustöötaja 2 a Erakorralise meditsiini tehnik 1 a Lapsehoidja 1 a Abivahendispetsialist 1 a Tegevusjuhendaja 1 a Sterilisatsioonitehnik 1 a Vastuvõtt kutseõppe õppekavadele 9. juuli–9. august 2018 ‡www.facebook.com/tervisekool www.ttk.ee

AVALDUSE ESITAMINE

20.06–01.07.2018 Ettevõtlus ja projektijuhtimine spetsialiseerumisega • Ettevõtlusele ja projektijuhtimisele • Spordikorraldusele ja projektijuhtimisele

Turismi- ja hotelliettevõtlus spetsialiseerumisega • Majutusettevõtte ja spaa juhtimisele • Turismisihtkoha juhtimisele

Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus

www.pc.ut.ee


E–R 6.30–18.30, L 7.30–16, P 9–14 Rakvere, Laada 10a. Tel 5333 0773.

Soovime, et aeg, mille veedate meie ilusalongis, oleks kvaliteetne ja väärtuslik.

ASUME PÕHJAKESKUSE 1. korrusel

Teie päralt on meie professionaalsus ja pühendumus!

JUUKSUR MAKE UP PÜSIMEIK KULMUTEHNIKA RIPSMEPIKENDUSED MANIKÜÜR PEDIKÜÜR NÄOHOOLDUSED DEPILATSIOON SALENDAVAD KEHAHOOLDUSED Rakvere, Koidula 5. E–R 8–19, L 9–17. Tel 324 0003. info@bellestuudio.ee, www.bellestuudio.ee

Soovid saada nõuandeid eriala valikul ja tööelu alustamisel, küsi nõu karjääriinfo spetsialistilt ja karjäärinõustajalt Soovid töötada Euroopas, küsi nõu EURESi nõustajalt

Soovid leida tööd (ka suvetööd, praktikat, vabatahtlikku tööd) nii Eestis kui Euroopas Soovid nõu tööalaste valikute tegemisel Vajad tuge tööotsingutel erinevatest portaalidest Sul on küsimusi CV, kaas- või motivatsioonikirja koostamise kohta Sul on tööintervjuu juba kokku lepitud ja vajad ettevalmistamisel nõuandeid

Vajad esimest töökogemust, vabatahtlik töö aitab tööturule

Tule töötukassa karjääriinfotuppa, kuhu on oodatud kõik soovijad. Tubade lahtiolekuaegade kohta saab infot lähimast töötukassa büroost või kodulehelt www.tootukassa.ee. Teenused on TASUTA.

Vabad töökohad: www.tootukassa.ee/toopakkumised Vabad töökohad Euroopas: eures.europa.eu

eestitootukassa

eures.eesti

tootukassa.ee eures.ee eures.europa.eu minukarjäär.ee

Töötukassa infotelefon

15501


9$6789±776,6(.$,76($.$'((0,$66(r-881, :::6,6(.$,76(((78/($.$'((0,$66(


Nika, G4S lennujulgestaja Tallinna lennujaamas ja Eesti Laulu konkursi finalist.

19+ alates 19 . eluaast ast

Tee tööd, l u s b e s mis la vabalt elada!

ist, Vajadusel koht G4Si mugavas m ga rü 17 9t gi in m i Väärt E Ta llin na üh el ise us lam al us ku fi aa tööta gr töökogemus

Kui sinu jaoks on oluline, et töö oleks lahe ja tööandja tuntud, siis tule ja ühine meie turvameeskonnaga! Ära enam pikalt mõtle ja saada enda CV e-posti aadressil personal@ee.g4s.com ja saa sel suvel väärt töökogemus rahvusvahelises ettevõttes.

www.g4 s.ee/karjaar


14,90 €

26,90 €

23,90 €

Ettevõte M.K.Reis-X pakub nii Eesti sisesteks kui ka rahvusvahelisteks sõitudeks 8 kuni 57 kohalisi busse. Teostame tellimusvedu, töötajate vedu, õpilaste vedu. Teenindame linnaliine, maakonnaliine, kaugliine. www.reis.ee Tel 502 5996, rakvere@reis.ee

29 € 23,20 €

-20%

23,90 €

29,90 €

30,90 €

Meeste kingad! • Vaala keskus Lõõtspilli 2, Rakvere • Põhjakeskus Haljala tee 4, Rakvere


| KOOLILÕPUPEOD | SÜNNIPÄEVAD |

OLETE OODATUD Rakveres Vallikraavi 6 E–P kell 11–23 Bamboo Garden Rakvere

Lõõtspilli 2, Rakvere suvel avatud 9–22

Põhikooli lõpetajad ja abituriendid!

RAKVERE MAKSIMARKETI KÖÖK KATAB TEIE PEOLAUA! 19.–22. juunini

KÖÖGITOODANG

-15 %

(õpilaspileti ettenäitamisel!)

www.coop.ee


TaLLiNKiGA KlASsIEkSKuRSiOOnILe! PAKUME VÕIMALUST ÜHISEKS HELSINGI VÕI STOCKHOLMI REISIKS KOOS HEADE KOOLIKAASLASTEGA. MEIL ON LÄÄNEMERE KAUNIM LAEVAPARK, ROHKELT MEELELAHUTUST, MAITSVAD ROAD NING VAHVAD EKSKURSIOONID HELSINGIS JA STOCKHOLMIS. S KRUII OLMI TES H K C A STO GA AL HINNA

37,50 €

A HMAG TERÜ SE! R O O N NGIS HELSI

16€

ELE ASTAS 6–17A HIND ASELE IL P Õ (K.A)

ELE ASTAS 12-17A LE ILASE P Õ ) (K.A

HIND SISALDAB:

HIND SISALDAB:

• KOHTA NELJAKOHALISES B-KLASSI KAJUTIS;

• PÄEVAREISI VÕI EDASI-TAGASIREISI STAR KLASSIS;

• ÜHTE HOMMIKU- JA ÜHTE ÕHTUSÖÖKI ROOTSI LAUAS;

• PAKKUMINE KEHTIB REISIDELE ALGUSEGA TALLINNAST.

• MEELELAHUTUST LAEVAS. LISATASU EEST PAKUME:

LISATASU EEST PAKUME:

• HOMMIKU- JA ÕHTUSÖÖKI LAEVAS;

• TÄIENDAVAID TOIDUKORDI LAEVAS;

• HELSINGI LINNAEKSKURSIOONI;

• STOCKHOLMI LINNAEKSKURSIOONI;

• HELSINGI MUUSEUMIDE JA ÜHISTRANSPORDI PILETEID;

• STOCKHOLMI MUUSEUMIDE JA ÜHISTRANSPORDI PILETEID;

• TELLIMUSVEDU HELSINGIS.

• TELLIMUSVEDU STOCKHOLMIS.

Küsige pakkumist telefonil 669 6564 (E-R kell 08.00–16.30) või saatke kiri grupid@tallink.ee. www.tallink.ee


Ujuma me Sind ei õpeta ... ... küll aga tipptegijaks turismi, IT, auto, toitlustuse, majutuse, ehituse, logistika, puidu ja metalli erialadel.

Vaata lähemalt www.rak.ee RAKVERE AMETIKOOL

Koolilõpp 2018 virumaa  

UUS

Koolilõpp 2018 virumaa  

UUS

Advertisement