Page 1

Kultuuritraditsioonide säilitamine ja arendamine kui võimalik tegur noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks Preservation and development of the cultural traditions – factor for prevention of social exclusion of young people

Bulgaaria, Vratsa Regionalen Inspectorat po obrazovanie ja Eesti, Kuusalu Vallavalitsuse vaheline koostööprojekt 2011 - 2013 Comeniuse Regio projekt nr EAC-2011-0019-COM13-Regio-1

1


PROJEKTIPARTNERID Bulgaarias: Regional Inspectorate of Education - Vratsa (projekti koordinaator) St. Sofronii Vrachanski Primary School Vasil Levski Secondary School Centre for Work with Children Eestis: Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu Keskkool Kuusalu Noortekeskus Projekti eesmärk on arendada ja vahetada kogemusi võimalikult varases eas õpilaste sotsiaalse tõrjutuse vältimiseks ajalooliste ja kultuuriliste traditsioonide kaudu. Käesolev eesmärk on kooskõlas mõlema partnermaa – Bulgaaria ja Eesti - hariduspoliitiliste eesmärkidega ning on vastavuses Euroopa Liidu poolt vastu võetud Euroopa 2020 strateegiate ja ÜRO haridusalaste dokumentidega. Projekti käigus toimub võrdsuse, sotsiaalse suhtluse ja aktiivse kodanikuna osalemise kehtestamine, euroopaliku koolisüsteemi ulatuse laiendamine, loovuse ja uuenduste arendamine, sotsiaalsete ja õiguslike võtmeküsimuste mõistmine, kultuuriliste väljenduste ja teadlikkuse kasv, heategevuse suurendamine nii üksikisiku kui asutuse tasandil. Koostöö peamine eesmärk on arendada ja vahetada parimaid Euroopa kogemusi algklassiõpilaste sotsiaalse tõrjutuse vältimiseks kahe erineva partnerregiooni, Bulgaaria ja Eesti kultuuritraditsioonide säilitamise ja arengu kaudu. Eesmärgi saavutamiseks toimuvad partnerasutustes erinevad tegevused - mobiilsused, klassi- ja koolivälised tegevused, seminarid, konverentsid, infokampaaniad, mis on vastavuses nii osalejate sotsiaalsete positsioonide ja ametikohustustega kui ka laste ja vanemate vabatahtlike valikutega ja pakuvad toetust projekti tegevustele ja tulemustele. Projektis osalemine toimub vabatahtlikes projektiüritustes, mis pakub osalejatele võimalusi täita oma ametikohustusi ja saada tuge olemasolevast euroopalikust kogemusest, et toetada partnerriigi/ piirkonna haridust. Projekti sihtrühm on lasterikastest peredest ja toimetulekuraskustega peredest pärit lapsed, erivajadustega lapsed, erinevast rahvustest lapsed. Sihtrühma sotsiaalne kaasamine toimub koolides ja noortekeskustes rahvalike tähtpäevade tähistamise kaudu, rahvatantsu- ja laulu ning käsitööringide tegevuse kaudu. Väga oluline on, et sihtrühma kuuluvad lapsed saavad kõigis tegevustes osaledes eduelamuse ja selle kaudu paraneb nende eneseteadlikkus, seega toimub nende sotsiaalne kaasamine. Riskirühma kuuluvate laste vanemate ja vanavanemate kaasamine erinevatel üritustel on väga tähtis, et ennetada laste sotsiaalset tõrjutust. Projektitegevusi kajastab ühine ajaveeb aadressil: http://llp-traditions.blogspot.com/ Comenius Regio on rahvusvaheline projekt, mis hõlmab koostöös kooli pidaja, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust.

2


KUUSALU VALLAVALITSUS Kuusalu Vallavalitsus on Comeniuse projekti üks osapool. Kuusalu valla haridus- ja lastekaitsespetsialist Kai Sinisalu koostas kokkuvõtte sotsiaalse tõrjutuse ennetamisest Kuusalu vallas. Kuusalu vallas kehtib Sotsiaaltoetuste andmise kord, mille eesmärgiks on luua võimalused Kuusalu valla elanike toimetulekuraskuste ennetamiseks, kergendamiseks või kõrvaldamiseks ja seeläbi nende elukvaliteedi parendamiseks. Igal aastal kinnitatakse kohalik toimetulekupiir ja sotsiaaltoetuste piirmäärad. 2012. ja 2013. aastal on kohalikuks toimetulekupiiriks 228 eurot ühe pereliikme kohta. 2012. aastal maksti erinevaid sotsiaaltoetusi välja üle 800 abivajavale perele. Valla sotsiaaltöötajate poole saavad pöörduda kõik vallakodanikud, kuid eelkõige need inimesed, kes kuuluvad sihtgruppi. Täna kehtivas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:  Riskigruppi kuuluv isik või pere, vanemliku hoolitsuseta laps, lasterikas (kolme või enama lapsega) pere, raske või sügava puudega inimene või vähekindlustatud isik või pere;  vähekindlustatud – isik või pere, kelle sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta kuus jääb alla kohaliku toimetulekupiiri;  vanemliku hoolitsuseta laps – alaealine, kellel faktiliselt puuduvad mõlemad vanemad põhjusel, et vanemad on surnud, kohus on neilt võtnud ära vanema õigused või kasvatusõigused (hooldusõigused), vanemad on psüühilise erivajaduse tõttu paigutatud hoolekandeasutusse või vanemad viibivad kinnipidamisasutuses. Kõigile Kuusalu valla teeninduspiirkonna koolides õppivatele üldhariduskoolide õpilastele kindlustatakse tasuta koolilõuna. Lisaks makstakse toidutoetust Kuusalu valla riskirühma perede lastele, kes käivad lasteaias või õpivad kutseõppeasutuste päevases õppevormis ja Kuusalu valla erivajadusega lastele, kes õpivad või käivad lasteasutuses väljaspool oma valda põhjusel, et kohapeal puuduvad neile sobivad arengu- ja õpivõimalused. Kuusalu vald panustab oma laste huviharidusele ja vaba aja sisustamisele. Toetatakse spordikoolide, ringide, muusikakooli, huvikoolide, noortekeskuste ja lastelaagrite tegevusi.

Mis on sotsiaalne tõrjutus? Sotsiaalne tõrjutus tähendab seda, et indiviid ei tunne ennast enam ühiskonna täisväärtusliku liikmena. Sotsiaalne tõrjutus on Eestis järjest enam leviv sotsiaalne nähtus. Paljudel juhtudel võib tõrjutust põhjustada erinevate probleemide (vaesus, vanemate töötus, pere- ja koolivägivald, laste halb tervis, perekonna sotsiaalne isoleeritus) kuhjumine ja laste toimetulek sõltub suurel määral nende vanemate-perekonna toimetulekust. Tihti kaasneb laste sotsiaalne tõrjutus ka vaesusega, mille tõttu on lapsed ilmajäetud erinevatest eakohastest tegevustest, nagu huviharidus, sportimisvõimalused, kooliekskursioonid ja muud laste ühistegevused. Palju aitavad tõrjutuse tekkele kaasa laste kodus omandatud või omandamata jäetud sotsiaalsed oskused, nagu sõbralikkus, hoolivus, julgus. Näiteks, kas laps on õppinud teist märkama. „Osa lapsi ei oska mõelda, mida teine tunneb, panna ennast tema olukorda.“

Keda me käsitleme riskirühmana?     

Lasterikaste perede lapsed Toimetulekuraskustes perede lapsed Vanemliku hoolitsuseta lapsed Erivajadusega lapsed (üliandekas, õpiraskustega) Erinevad lapsed (rahvus, nahavärv)

3


Kuidas abivajajat märgatakse?         

Riskipere või abivajaja lapse väljaselgitamiseks toimivad meeskonnatööna mitmed võrgustikud. Koolide, lasteaedade juures on tööl tugivõrgustiku spetsialistid (psühholoog, logopeed, abiõpetaja, sotsiaalpedagoog). Hariduslike erivajadusega laste koordinaatorid ja meeskonnad, kes näevad lapsi igapäevaselt. Lisaks annavad informatsiooni kaasõpilased ja klassijuhatajad. Mistahes kõrvalekalle lapse arengus ja käitumises ei jää üldjuhul märkamata. Võrgustik toimib selle abivajava lapse ümber. Üldiselt teab iga töötaja, mida ta tegema peab, kuidas last aidata. Oma sõna saavad öelda nii perearstid, lastekaitsetöötaja, pereliikmed, sugulased, õpetajad, spetsialistid. Kui on vaja, siis kutsume kokku ümarlaua. Tähtis on see, et laps saaks varakult abi, sekkumist ja pere tuge.

Kahjuks leidub ikka juhtumeid, kus iga abivajajani ei jõuta. Teeme omalt poolt kõik, et meie vallas ei oleks täna alaealiste lastega peresid, kes on jäänud oma murega üksi, kuna neid ei ole märgatud.

Küsitlus sotsiaalse tõrjutuse teemal Kuusalu vallas Septembris 2012 viisime läbi küsitluse teemal: „Kuidas rahvuslike kultuuritraditsioonide säilitamine ja arendamine aitab vältida riskirühma kuuluvate laste sotsiaalset tõrjutust”. 96 protsenti vastajatest olid kindlad, et kultuuripärandi säilitamise kaudu on võimalik riskirühma kuuluvate laste sotsiaalne kaasamine nii Eesti kui Euroopa kontekstis. Soovisime teada, kuidas aitab rahvuslike kultuuritraditsioonide säilitamine ja arendamine vältida varajases eas õpilaste sotsiaalset tõrjutust. Järgnevalt toome ära vastajate arvamused: 

Läbi ühiste tegevuste ja huvide kaasamise on võimalik sotsiaalselt tõrjutust ennetada: ühistegevus liidab, lapsed on andekad erinevates valdkondades ning kui kellelgi on võimalus end näidata võimekana, võib see muuta teiste käitumist/ suhtumist ja loob võimaluse positiivseteks kontaktideks.

Positiivsed on tegevused, kus saab kasutada ühtset riietust, nagu rahvariided või ühine vorm, sest siis on välimuse tasandil kõik võrdsed.

Ühistegevusse kaasamine aitab lapsel tunda end olulisena, lisab enesekindlust ja vastutusvõimet, avardub silmaring ning areneb suhtlemisoskus. Tekib võimalus leida ühine harrastus või hobi, millega leitakse sõbrad pikkadeks aastateks. Need, kes aktiivselt millegagi tegelevad, on kindlasti vähem tõrjutud, neil tekib sotsiaalne kontakt huviala valdkonnas.

Lapse kaasamine rahvatraditsioonide kaudu aitab tunda, kogeda ja väljendada end erinevalt (mardisant, jõulusokk, päkapikk vmt) ja lisada oma tavapärasele käitumisele julgust ja enesekindlust.

Grupitöös peab igaüks andma oma panuse st laps peab kujundama oma seisukoha ning seda väljendama. Tehes seda läbi rahvuslike traditsioonide tunneb laps end turvaliselt, sest seda teemat ta tunneb - rahvuskombeid ja -toite on juba lasteaias õpitud, neid toetavad kodused traditsioonid. Kui laps tunneb end kindlalt, vastutusvõimeliselt ja julgeb eakaaslastega seltsida, siis ei teki ka tõrjutust.

Gruppi kuulumine annab lapsele teada, et ollakse osa millestki suuremast, mind vajatakse, minuga arvestatakse. Ma pole üksi.

Tõrjutus võib olla suurema kooli probleem, kus kõiki ei saa kaasata laulukoori ja tantsuringi. Väiksemas koolis võtavad kõik õpilased kõigist tegevustest osa ja keegi ei tunne ennast tõrjutuna. 4


Tegevused rahvuslike kultuuritraditsioonide säilitamiseks ja arendamiseks on järgmised:  rahvakalendri tähtpäevade tähistamine,  rahvuskommete- ja toitude ning koduste traditsioonide tutvustamine,  kodukoha ajalooga tutvumine ja uurimustöö (loovtöö) tegemine,  rahvatantsuga tegelemine, koos musitseerimine,  esivanemate elu-olu tutvustamine nii talude kui mõisate näitel.

KUUSALU KESKKOOL Kooli õppekava võimaldab piisavalt tegevusi, mis aitab kaasa riskirühma laste eduelamuse saavutamisele, näiteks kunsti-, tööõpetuse-, muusika-, emakeele jt tundides ja huviringides. Projekt tugineb kooli õppekava olulistel väärtustel: austus emakeele ja kultuuri vastu, kultuuriline mitmekesisus, sallivus. Uue põlvkonna sotsialiseerumine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Projektitegevus toetab erinevate õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses järgmiste üldpädevuste kujunemist: Väärtuspädevus – tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega. Osalemine rahvusvahelises projektis aitab kaasa sotsiaalse pädevuse kujundamisel: teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel. Õpet kavandades ja ellu viies võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest, sh teiste rahvaste kultuuri tutvustades. Õppe lõimimine projektitegevuse käigus toimub erinevate ainevaldkondade õpetajate koostöös, hõlmates järgnevaid aineid: kunsti– ja tööõpetus, emakeel, võõrkeel ning ringitegevust. Projekt toetab järgmiste pädevuste saavutamist: I kooliastmes õpilane a) teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt; b) austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid. Tunneb rahvakultuuri tähtpäevi ja rahvustoite. II kooliastme pädevused: õpilane a) väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas; III kooliastme pädevused: õpilane a) tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule; b) omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt; Projekt aitab kaasa õppekava läbiva teema — kultuuriline identiteet — õppe realiseerumisele, kus taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ning kes väärtustab oma kultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.

Rahvakalendri tähtpäevad Projekt tugineb järgmiste ülekoolilisele rahvakalendri tähtpäevade tähistamisele: mardi– ja kadripäev, isadepäev, hingedepäev, jõuluaeg, vastlapäev, emakeelepäev, kevadpühad, emadepäev. Lisaks tutvustatakse projektipartneritele Eestile olulisi kultuuritraditsioone: laulu– ja tantsupidu, eesti rahvariided, rahvuslik käsitöö, rahvustoit. Tutvutakse projekti partnermaa – Bulgaaria – rahvuslike traditsioonidega, rahvakalendri tähtpäevadega. Rahvakalendri tähtpäevade tähistamisega toimub sihtrühma sotsiaalne kaasamine, sihtrühma kuuluvad lapsed saavad kõigis tegevustes osaledes eduelamuse ja selle kaudu paraneb nende eneseteadlikkus. 5


Näiteid kooli õppekava headest kogemustest kultuuritraditsioonide käsitlemisel õpilaste sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel Tööõpetus  Sümbolid ja märgid rahvakunstis  Rahvariided, Kuusalu rahvariided  Rahvuslik motiiv, tikand, kavandi vormistamine  Rahvusliku motiivi tikkimine  Rahvuslikud paelad, paela punumine  Hingelind, hingelinnu õmblemine

Rahvapärimuse järgi elab hingelind iga inimese hinges. Paganliku kombe järgi on hingelind kaunistatud ornamendiga, mis toob õnne ja pakub kaitset. Igal märgil on oma tähendus. Õpilased koostasid ise kavandid ja tikkisid kaunistused. Saadud tulemused on unikaalsed. Kunstiõpetus  Sümbolid ja märgid rahvakunstis.  Rahvakunst. Järjehoidja.  Kuusalu rahvariiete käiste muster.  Rahvuslikud sõled, preesid.  Rahvuslikud paelad.  Rahvuslikud kapad, kannud.  Eesti kodu läbi aegade - joonistused Õpetaja juhendamisel toimub rahvusliku sümboolika tutvustamine ja tööde teostamine. Eespool toodud teemad arendavad õpilaste loovust ja võimaldavad sihtrühma kuuluvatel õpilastel saavutada väga häid tulemusi. Saadud eduelamuse järel paraneb õpiedukus ja käitumine. Emakeel  Vanasõnad, kõnekäänud  Muinasjutud  Rahvapärimuslikud lood  Rahvuslik luule, luuletuste kirjutamine  Rahvavärsid Võõrkeeled  Teiste rahvaste kultuur: toit, traditsioonid, kombestik, rahvariided  Võõrkeelne kirjandus: naljandid, muinasjutud  Lühijuttude kirjutamine, tekstide tõlkimine  Interneti kaudu tutvumine teiste maade rahvaste ja kultuuridega.

Ajalugu    

tutvumine kodukoha ajalooga uurimustöö (loovtöö) tegemine esivanemate elu-olu tutvustamine: talud, mõisad. õpperetked koduloomuuseumisse

6


Kultuuritraditsioonid Jõuluaeg Detsembris toimub nii koolis kui väljaspool kooli palju üritusi: süütame advendiküünlad, küpsetame piparkooke, toimuvad õpilaste kontserdid, algklassiõpilasi külastab jõuluvana ja jagab kingitusi. Tuletame meelde vanade eestlaste rahvakombeid. Oluline on vanemate õpilaste kaasamine kõige väiksemate, algklassiõpilaste tegemistesse. Nii on saanud heaks tavaks piparkookide küpsetamine kooli õppeköögis, kus juhendajaks on vanemate klasside kodunduse õpilased. Põnevad on jõuluhommikud kooli metsas, kus abituriendid on kingikottidega jõuluvanad ja tema abilised. On täheldatud, et ühised üritused koos vanemate kaasõpilastega meeldivad väga kooli kõige väiksematele, eriti vaimustuvad nendest ühistegevustest riskirühma kuuluvad õpilased.

Leivategu Leivategu on eestlaste vana komme, mis on viimasel ajal uuesti päevakorda tõusnud. Paljudes kodudes valmistatakse ise taigen ja küpsetatakse leiba. Meie kooli ajalooõpetaja ja lapsevanem Merja Rumm oli nõus leivategemisest rääkima 1. klassi ja kodunduse klassi õpilastele. Koos tehti valmis taigen ning seda maitsti töö käigus. Et leivategu õnnestuks, pidid lapsed taigna sõtkumise ajal laulma. Lõpuks pandi leivad ahju küpsema. Kõik said pärast maitsta tüki sooja leiba. Lastevanemate kaasamine on oluline faktor laste enesehinnangu tõstmisel. Uhkusega (ja kadedusega) vaadatakse vanemaid (ka vanavanemaid), kes tahavad ja saavad tulla kooli oma oskusi jagama. „Avatud uste“ päevadega loodame julgustada rohkem vanemaid kooli tulema lastega ühiselt tegutsema.

Vastlapäev Koolis tähistatakse vastlapäeva traditsioonilise hernesupi ja vastlakuklite söömisega. Vastlaliugu lastakse kooli mäel kelkudel ja suuskadel, kaasatakse õpetajaid. Vastlapäeval on tihtipeale ka sulailm, siis ehitatakse lumekujusid. Meeldiv on, et tihti tulevad lastele appi lapsevanemad, kes aitavad lumekujude ehitamisel või spordivarustuse kohaletoimetamisel. Vastlapäev on noortele meelepärane talvine rahvakalendri tähtpäev, kus keegi ei tunne ennast tõrjutuna.

7


Emakeelepäev Eesti keele ja kultuuri päeva hakati tähistama esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval 14. märtsil. 1999 sai päev riiklikuks tähtpäevaks. Emakeelenädalal korraldatakse viktoriine, kirjutatakse jutte ja luuletusi. Kooli külastasid Rahvakultuuri keskuse muinasjutuvestja Piret Päär ja rahvamuusik Cätlin Jaago. Algklasside lapsed kuulasid huviga muinasjuttu, vahele kõlasid rahvapillilood. Muinasjutuvestjad on meie pärimuskultuuri kandjad, kaasahaaravas jutustuses saavad lapsed samastuda loo tegelastega ja sukelduda unistustesse.

Emadepäev Emadepäeva tähistatakse maikuu teisel pühapäeval. Selleks päevaks valmistasid 2b klassi õpilased koos õpetaja Maarjaga kaarte ja kingitusi ning kinkisid emadele isekasvatatud lilled. Emadepäevale olid pühendatud ka kevadkontserdid 10. ja 11. mail ja käsitöö- ning töö– ja tehnoloogiaõpetuse näitus. Oma kätega kingituste valmistamine on jõukohane kõigile õpilastele, sõltumata kellegi sotsiaalsest staatusest. Kaunid kaardid ja pildiraamid rõõmustasid nii kinkide tegijaid kui saajaid, andsid suure koguse eduelamust lastele.

Rahvariided Kuusalu on tuntud oma rahvariide traditsioonide poolest. 5. klassi tüdrukud vaatasid koos õpetaja Margitiga Kuusalu Laurentsuise Seltsi poolt välja antud Kuusalu Kihelkonna rahvariideid tutvustavat filmi “Naine ei lähe tanuta tanumale ega põlleta põllule”, kus Kuusalu naised tutvustavad endatehtud rahvarõivaid. 5. klassi tüdrukud tutvustasid ka teiste maade rahvariideid. Rahvariiete kandmine võimaldab samastada ennast rahvusena ja kogukonna liikmena. Projekti käigus jõuti järeldusele, et rahvariiete kandmine on üks laste sotsiaalse tõrjutuse ennetamise aspekt.

Karnevalid Rahvakalendri järgi on 10. novembril mardipäev ja 25. novembril kadripäev. Koolis tähistatakse neid tähtpäevi lustlike karnevalidega. Igal aastal on erinevad teemad: toimunud on loomakarneval, merepäev, stiilipäev, tsirkuse- ja ametipäev. Traditsiooniliselt osalevad ka õpetajad teemapäevadel. Karnevalil saavad lapsed riietuda vastavalt oma võimalustele ja soovidele, kasutades loovust ja fantaasiat. Karnevalid meeldivad lastele ja on olulisel kohal sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel.

8


KUUSALU NOORTEKESKUSED Kuusalu Noortekeskused on Kuusalu valla allasutus noorte sisuka vaba aja veetmiseks ja enesearendamiseks ning tegutseb Kuusalus, Kiius ja Kolgas. Kuusalu Noortekeskustes toimub igapäevane töö noortega, kes soovivad vabal ajal koos käia ja tegelda oma hobidega. Oluline roll on noorsootöötajate tööl noorte riskikäitumise ennetamisel, suheldakse laste ja noorte tugivõrgustiku teiste osapooltega, tihedas koostöös Kuusalu Lastekaitse Seltsiga. Kuusalu Noortekeskust külastas 2012.a maikuus 12-liikmeline Bulgaaria delegatsioon. Tutvuti laste vaba aja veetmise võimalustega, toimus rahvalik töötuba, kus külalised said ise osaleda tegevustes. Külalised tundsid huvi noortekeskuses toimuvate tegevuste ja suviste lastelaagrite korraldamise kohta, kuna Bulgaarias sarnaseid tegevusi noortele ei toimu. Noortekeskuste juhataja andis ülevaate üritustest noortekeskuses: sõbrapäeva, isadepäeva, mardilaupäeva tähistamisest, advendiaja meisterdamistest. Kultuuripärandi tutvustamine ja hoidmine on üks oluline osa noortekeskuste tegevuses. Noorte vaba aja sisustamisel on tähtsal kohal koolivaheajal toimuvad laste puhkelaagrid, mis viiakse läbi koostöös Kuusalu Lastekaitse Seltsiga. Need on eelkõige mõeldud lasterikaste perede ning toimetulekuraskustes perede lastele. Üks suvine laagripäev – pärandkultuuri päev - oli pühendatud Harjumaa pärandkultuuri uurimisele. Külastati Kuusalu Kihelkonna olulisi paiku, mängiti rahvalikke mänge, joonistati pilte.

9


MOBIILSUSED Mobiilsus on projekti toimumise ajal teostatud partnerregiooni külastus. Üks mobiilsus on ühe inimese viibimine projektipartneri juures. Projekti käigus toimusid planeeritud 24 Bulgaaria mobiilsust ja 12 Kuusalu valla mobiilsust järgnevalt: 5. - 9.12.2011 viibis Kuusalu 6-liikmeline delegatsioon Bulgaarias Projektimeeskonda kuulusid: Kai Sinisalu ja Lana Toomvap (Kuusalu Vallavalitsus), Viive Abel ja Kai Peterson (Kuusalu Keskkool), Annika Agu-Aasrand ja Priit Parro (Kuusalu Noortekeskus). Külaskäigu ajal tutvuti projektimeeskondade ja partnerorganisatsioonidega ja osaleti töötubades. 2.- 7.05.2012 viibis 12-liikmeline Bulgaaria delegatsioon Kuusalus. Vallamajas toimus vallavanema vastuvõtt. Külastati Kuusalu ja Kolga kooli ja Kuusalu Noortekeskust. Osaleti algklassiõpilaste kevadballil, lastekoori kontserdil, rahvamajas toimunud kontserdil. Külastati kultuuriajaloolisi paiku Kuusalus, Kolgas ja Tallinnas. 27 – 30.08.2012 viibis 4-liikmeline Bulgaaria delegatsioon Kuusalus. Töökoosolekul arutati toimunud projektitegevuste tulemuslikkust. Täpsustati sügisel 2012 konverentsiga seonduvat Kuusalu koolis, kus projektipartnerid tutvustavad projekti laiemale huviringile, kaasates teisi noortega tegelevaid organisatsioone ja asutusi. 30.10 – 02.11.2012 viibis 8-liikmeline Bulgaaria delegatsioon Kuusalus. Konverentsil "Sotsiaalse tõrjutuse ennetamine kultuuritraditsioonide kaudu" toimus kogemuste vahetamine kultuurilise mitmekesisuse teemadel. Ettekannetega esinesid Bulgaaria ja Kuusalu projektipartnerid. 25.04.-29.04.2013 viibis Kuusalu 6-liikmeline delegatsioon Bulgaarias. Toimus töökoosolek, projektitegevuste hindamine ja tulemusliku praktika jagamine üldnimetuse all „Open doors for SOS“. Lähetuses viibisid Kai Sinisalu ja Lana Toomvap (Kuusalu Vallavalitsus), Vello Sats, Viive Abel, Margit Krönström ja Kai Peterson (Kuusalu Keskkool).

Kuusalu – Bulgaaria 2011 – 2013 http://llp-traditions.blogspot.com/ Comeniuse Regio projekt nr EAC-2011-0019-COM13-Regio-1

10

Kuusalu Comenius 2013  

Eesti (Kuusalu) ja Bulgaaria (Vratsa) regionaalse projekti "Kultuuritraditsioonide säilitamine ja arendamine kui võimalik tegur noorte sotsi...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you