Page 1

Kultuuritraditsioonide säilitamine ja arendamine kui võimalik tegur noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks Preservation and development of the cultural traditions – factor for prevention of social exclusion of young people

Bulgaaria, Vratsa Regionalen Inspectorat po obrazovanie ja Eesti, Kuusalu Vallavalitsuse vaheline koostööprojekt 2011 - 2013 Comeniuse Regio projekt nr 2011-1-BG1-COM13-05096-2

1


PROJEKTIPARTNERID Bulgaarias: Regional Inspectorate of Education - Vratsa (projekti koordinaator) St. Sofronii Vrachanski Primary School Vasil Levski Secondary School Centre for Work with Children Eestis: Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu Keskkool Kuusalu Noortekeskus Projekti eesmärk on arendada ja vahetada kogemusi võimalikult varases eas õpilaste sotsiaalse tõrjutuse vältimiseks ajalooliste ja kultuuriliste traditsioonide kaudu. Käesolev eesmärk on kooskõlas mõlema partnermaa – Bulgaaria ja Eesti - hariduspoliitiliste eesmärkidega ning on vastavuses Euroopa Liidu poolt vastu võetud Euroopa 2020 strateegiate ja ÜRO haridusalaste dokumentidega. Projekti käigus toimub võrdsuse, sotsiaalse suhtluse ja aktiivse kodanikuna osalemise kehtestamine, euroopaliku koolisüsteemi ulatuse laiendamine, loovuse ja uuenduste arendamine, sotsiaalsete ja õiguslike võtmeküsimuste mõistmine, kultuuriliste väljenduste ja teadlikkuse kasv, heategevuse suurendamine nii üksikisiku kui asutuse tasandil. Koostöö peamine eesmärk on arendada ja vahetada parimaid Euroopa kogemusi algklassiõpilaste sotsiaalse tõrjutuse vältimiseks kahe erineva partnerregiooni, Bulgaaria ja Eesti kultuuritraditsioonide säilitamise ja arengu kaudu. Eesmärgi saavutamiseks toimuvad partnerasutustes erinevad tegevused - mobiilsused, klassi- ja koolivälised tegevused, seminarid, konverentsid, infokampaaniad, mis on vastavuses nii osalejate sotsiaalsete positsioonide ja ametikohustustega kui ka laste ja vanemate vabatahtlike valikutega ja pakuvad toetust projekti tegevustele ja tulemustele. Projektis osalemine toimub vabatahtlikes projektiüritustes, mis pakub osalejatele võimalusi täita oma ametikohustusi ja saada tuge olemasolevast euroopalikust kogemusest, et toetada partnerriigi/ piirkonna haridust. Projekti sihtrühm on lasterikastest peredest ja toimetulekuraskustega peredest pärit lapsed ja erivajadustega lapsed. Sihtrühma sotsiaalne kaasamine toimub koolides ja noortekeskustes rahvalike tähtpäevade tähistamise kaudu, rahvatantsu- ja laulu ning käsitööringide tegevuse kaudu. Väga oluline on, et sihtrühma kuuluvad lapsed saavad kõigis tegevustes osaledes eduelamuse ja selle kaudu paraneb nende eneseteadlikkus, seega toimub nende sotsiaalne kaasamine. Riskirühma kuuluvate laste vanemate ja vanavanemate kaasamine erinevatel üritustel on väga tähtis, et ennetada laste sotsiaalset tõrjutust.

Projektipartnerite ühine ajaveeb asub aadressil: http://llp-traditions.blogspot.com/

2


KUUSALU KESKKOOL Kooli õppekava võimaldab piisavalt tegevusi, mis aitab kaasa riskirühma laste eduelamuse saavutamisele, näiteks kunsti-, tööõpetuse-, muusika-, emakeele jt tundides ja huviringides. Projekt tugineb kooli õppekava olulistel väärtustel: austus emakeele ja kultuuri vastu, kultuuriline mitmekesisus, sallivus. Uue põlvkonna sotsialiseerumine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Projektitegevus toetab erinevate õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses järgmiste üldpädevuste kujunemist: Väärtuspädevus – tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega. Osalemine rahvusvahelises projektis aitab kaasa sotsiaalse pädevuse kujundamisel: teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel. Õpet kavandades ja ellu viies võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest, sh teiste rahvaste kultuuri tutvustades. Õppe lõimimine projektitegevuse käigus toimub erinevate ainevaldkondade õpetajate koostöös, hõlmates järgnevaid aineid: kunsti– ja tööõpetus, emakeel, võõrkeel ning ringitegevust. Projekt toetab järgmiste pädevuste saavutamist: I kooliastmes õpilane a) teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt; b) austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid. II kooliastme pädevused: õpilane a) väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas; III kooliastme pädevused: õpilane a) tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule; b) omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt; Projekt aitab kaasa õppekava läbiva teema — kultuuriline identiteet — õppe realiseerumisele, kus taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ning kes väärtustab oma kultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis. Comenius Regio on rahvusvaheline projekt, mis hõlmab koostöös kooli pidaja, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust.

3


RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD Käesolev projekt tugineb ülekoolilisele rahvakalendri tähtpäevade tähistamisele: Mardi– ja kadripäev Isadepäev Hingedepäev Jõulud Vastlapäev Emakeelepäev Kevadpühad Emadepäev Jaanipäev Lisaks tutvustatakse projektipartneritele Eestile olulisi kultuuritraditsioone: laulu– ja tantsupidu, eesti rahvariided, rahvuslik käsitöö, rahvustoit. Rahvakalendri tähtpäevade tähistamisega toimub sihtrühma sotsiaalne kaasamine, sihtrühma kuuluvad lapsed saavad kõigis tegevustes osaledes eduelamuse ja selle kaudu paraneb nende eneseteadlikkus.

Õppe lõimimine Näide 5. klassi tööõpetuse ainekavast, väljavõte: Sümbolid ja märgid rahvakunstis Rahvariided, Kuusalu rahvariided Rahvuslik motiiv, tikand, kavandi vormistamine Motiivi tikkimine Hingelind, hingelinnu õmblemine Rahvuslikud paelad Paela punumine Kultuuritraditsioonide käsitlemine kunstiõpetuse ainekavas, väljavõte: Sümbolid ja märgid rahvakunstis. Rahvakunst. Järjehoidja. Kuusalu rahvariiete käiste muster. Rahvuslikud sõled, preesid. Rahvuslikud paelad. Rahvuslikud kapad, kannud. Õpetaja juhendamisel toimub rahvusliku sümboolika tutvustamine ja tööde teostamine. Eespool toodud teemad arendavad õpilaste loovust ja võimaldavad sihtrühma kuuluvatel õpilastel saavutada väga häid tulemusi. Saadud eduelamuse järel paraneb õpiedukus ja käitumine. Näiteid rahvuslikele kultuuritraditsioonidele tuginevast aineõpetusest on toodud kunsti- ja tööõpetusest.

4


JÕULUAEG Jõulukuul toimub nii koolis kui väljaspool kooli palju üritusi: süütame advendiküünlad, küpsetame piparkooke, toimuvad õpilaste kontserdid, jõuluvana külastused, jagame kingitusi ja tuletame meelde vanade eestlaste rahvakombeid. Oluline on vanemate õpilaste kaasamine kõige väiksemate, algklassiõpilaste tegemistesse. Nii on saanud heaks tavaks abiturientide juhendamisel piparkookide küpsetamine kooli õppeköögis, jõuluhommik kooli metsas, kus jõuluvana ja tema abilised on lõpuklasside noormehed. On täheldatud, et ühised üritused koos vanemate kaasõpilastega meeldivad väga kooli kõige väiksematele, eriti vaimustuvad nendest ühistegevustest riskirühma kuuluvad õpilased.

5


LEIVATEGU Leivategu on eestlaste vana komme, mis on viimasel ajal uuesti päevakorda tõusnud. Paljudes kodudes valmistatakse ise taigen ja küpsetatakse leiba. Meie kooli ajalooõpetaja ja samas ka lapsevanem Merja Rumm oli nõus leivategemisest rääkima 1. klassi ja kodunduse klassi õpilastele. Koos tehti valmis taigen ning kõik said seda ka töö käigus maitsta. Et leivategu õnnestuks, pidid lapsed taigna sõtkumise ajal laulma. Lõpuks pandi leivad ahju küpsema. Kõik said pärast maitsta tüki sooja leiba. Lastevanemate kaasamine kooli tegemistesse on oluline faktor laste enesehinnangu tõstmisel. Uhkusega (ja kadedusega) vaadatakse vanemaid (ka vanavanemaid), kes tahavad ja saavad tulla kooli oma oskusi jagama. „Tagasi kooli“ projektiga ja lahtiste uste päevadega loodame julgustada rohkem vanemaid kooli tulema lastega ühiselt tegutsema.

6


VASTLAPÄEV Vastlapäev on juba ammustest aegadest rohkem meelelahutuste kui töödega seotud päev, see tuleb küllap teadmisest, et peagi saabub kevad. Katoliku kirikukalender aga kuulutab pikka paastuaega. Paastuaeg tõi kaasa lihatoitudest loobumise. Enne lõbustusteta paastuaja saabumist tasus seda enam meelt lahutada. Talurahvas pidas lugu liulaskmisest põhjendusega: mida pikem liug, seda pikemaks kasvab suvel lina. Tavanditoiduks olid oa- või hernesupp ja seajalad, 20. sajandist levis vahukoorega kakukeste – vastlakuklite komme. Nööbist valmistatud vurri on ka hõlpsam valmistada kui seajalakondist vurri. Sageli kuulub vurritõmbamise võistlus vastlapäeva tähistusse ka täiskasvanute seas. Vanasti oli enamik talviseid kodutöid sel päeval lausa keelatud, kuid soovitav oli juukseid lõigata ja sageli kammida, et need oleksid läikivad. Päeval tehti vastlasõitu, käidi ka külas, õhtu veedeti üheskoos tantsu lüües. Koolis tähistatakse vastlapäeva traditsioonilise hernesupi ja vastlakuklite söömisega. Vastlaliugu lastakse kooli mäel kelkudel ja suuskadel, võistlustel kaasatakse ka õpetajaid. Vastlapäevaga kaasneb tihtipeale ka sulailm, siis saab ehitada lumest kujusid. Tihti tulevad lastele appi lapsevanemad, kes aitavad lumekujude ehitamisel või spordivarustuse kohaletoimetamisel. Vastlapäev on kõigile noortele meelepärane talvine rahvakalendri tähtpäev, kus ei tehta vahet kellegi sotsiaalsel päritolul.

7


EMAKEELEPÄEV Eesti keelt räägib maailmas umbes miljon inimest. Eesti keele ja kultuuri päeva hakati tähistama esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval 14. märtsil. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes. Emakeelenädalal korraldatakse viktoriine, kirjutatakse jutte ja luuletusi. Aastal 1999 sai päev riiklikuks tähtpäevaks. Meie kooli külastasid Rahvakultuuri keskuse muinasjutuvestja Piret Päär ja rahvamuusik Cätlin Jaago. Algklasside lapsed kuulasid huviga muinasjuttu, vahele kõlasid rahvapillilood. Muinasjutuvestjad on meie pärimuskultuuri kandjad, kaasahaaravas jutustuses saavad lapsed samastuda loo tegelastega ja sukelduda unistustesse. Kindlasti peab jätkama selliste kohtumistega!

8


EMADEPÄEV Emadepäeva tähistatakse maikuu teisel pühapäeval. Selleks päevaks valmistasid 2b klassi õpilased koos õpetaja Maarjaga kaarte ja kingitusi ning kinkisid emadele isekasvatatud lilled. Emadepäevale olid pühendatud ka kevadkontserdid 10. ja 11. mail ja käsitöö- ning töö– ja tehnoloogiaõpetuse näitus. Oma kätega kingituste valmistamine on jõukohane kõigile õpilastele, sõltumata kellegi sotsiaalsest staatusest. Kaunid kaardid ja pildiraamid rõõmustasid nii kinkide tegijaid kui saajaid.

9


Rahvusliku kultuuritraditsiooni näiteid kunsti – ja tööõpetuse ainekavas. Kuusalu rahvariiete käiste tikandimotiiv:

Eesti rahvuslik sõlg:

Rahvuslikud õllekapad:

Rahvuslik ornamentika — hingelind:

10


HINGELIND Rahvapärimuse järgi elab hingelind iga inimese hinges. Paganliku kombe järgi on hingelind kaunistatud ornamendiga, mis toob õnne ja pakub kaitset. Igal märgil on oma tähendus. Õpilased koostasid ise kavandid ja tikkisid kaunistused. Saadud tulemused on unikaalsed. Näiteid valminud hingelindudest:

11


RAHVARIIDED Kuusalu on tuntud oma rahvariide traditsioonide poolest. 5. klassi tüdrukud vaatasid tööõpetuse tunnis koos õpetaja Margitiga Kuusalu Laurentsuise Seltsi poolt välja antud Kuusalu Kihelkonna rahvariideid tutvustavat filmi “Naine ei lähe tanuta tanumale ega põlleta põllule”, kus Kuusalu naised tutvustavad endatehtud rahvarõivaid. Rahvariiete kandmine võimaldab samastada ennast rahvusena ja kogukonna liikmena. Projekti käigus jõuti järeldusele, et rahvariiete kandmine on ka laste sotsiaalse tõrjutuse ennetamise aspekt. 5. klassi tüdrukud tutvustasid ka teiste maade rahvariided, vasakpoolsel pildil on Korea rahvariides ja paremal Saksa rahvariides neiu.

Eesti rahvariietes esineb Kuusalu noorterühm

12


ISADEPÄEV Novembris tähistatakse koolis isadepäeva kontserdiga või teemapäevaga, kus külla on kutsutud isad ja vanaisad. Isad tulevad meelsasti kooli ja lapsed lustivad sel päeval koos vanematega sportides ja ringmänge mängides. Lastevanemate kaasamine kooli ühisüritustesse on oluline tegur noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel.

13


MARDIPÄEV JA KADRIPÄEV Rahvakalendri järgi on 10. novembril mardipäev ja 25. novembril kadripäev. Koolis tähistatakse neid tähtpäevi lustlike karnevalidega. Igal aastal on erinevad teemad: alates 2007. aastast on toimunud karnevalid erinevatel teemadel: loomakarneval, mereteemaline karneval, stiilipäev, tsirkus ja ametipäev. Piltidel on näiteid viimaste aastate karnevalidest. Traditsiooniliselt riietuvad ka õpetajad vastavalt teemale. Karnevalid võimaldavad riietuda vastavalt oma võimalustele ja soovidele.

14


MOBIILSUSED Mobiilsus on projekti toimumise ajal teostatud partnerregiooni k端lastus. 5.-9.12.2011 k端lastas Kuusalu delegatsioon Bulgaaria Vratsa linna. Projektimeeskonda kuulusid: Kai Sinisalu ja Lana Toomvap (Kuusalu Vallavalitsus), Viive Abel ja Kai Peterson (Kuusalu Keskkool), Annika Agu-Aasrand ja Priit Parro (Kuusalu Noortekeskus). K端lask辰igu ajal tutvuti projekti partnerorganisatsioonidega ja lepiti kokku edasistes tegevustes.

15


2.- 7.05.2012 külastas 12-liikmeline Bulgaaria delegatsioon Kuusalut: Galina Evdenova Gotsova Plamenka Angelova Georgieva Antoaneta Ivanova Sirakova Kalina Nikolova Lyubenova Lilyana Angelova Lazarova Margarita Nikolova Tsvetkova Rumen Hristov Petkov Parvan Dimitrov Dimitrov Kalinka Veselinova Pavlova Stela Petrova Dimitrova Petranka Tsvetkova Gushanska Nadya Stoyanova Petkova

Regional Inspectorate of Ed Vratsa Regional Inspectorate of Ed Vratsa St. Sofronii Vrachanski Primary School St. Sofronii Vrachanski Primary School St. Sofronii Vrachanski Primary School St. Sofronii Vrachanski Primary School Vasil Levski Secondary School Vasil Levski Secondary School Vasil Levski Secondary School Vasil Levski Secondary School Centre for Work with Children Centre for Work with Children

Head Senior inspector Headteacher Teacher Teacher Teacher Headteacher Teacher Teacher Teacher Head Leader of dance formation

Ühispilt Kuusalu vallamajas koos vallavanemaga Tutvuti õpilaste vaba aja veetmise võimalustega Kuusalu koolis, spordikeskuses ja Kuusalu Noortekeskuses. Huviga jälgiti koolis algklassiõpilaste kevadballi ja lastekoori kontserti ning õhtul rahvamajas toimunud folkloorikontserti. Kultuuritraditsioonidega tutvumiseks külastati kultuuriajaloolisi paiku Kuusalu vallas ja Tallinnas. Vallamajas toimus vallavanema vastuvõtt.

16


HUVIGRUPPIDE KAASAMINE Väga rõõmustav oli nii paljude erinevate osapoolte huvi bulgaarlaste külaskäigu vastu. Kuusalu Rahvamajas 3.05.2012 toimunud kontserti aitasid läbi viia: MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts, tegevjuht Maarika Rohi; Tantsutrupp PETSIKAD, juhendaja Ljudmilla Loss-Maiberg; Segarahvatantsurühm Kabujalake, juhendaja Eelika Krasmus; Kuusalu KK noorterühm, juhendaja Krista Kukk; Kuusalu Kunstide Kool, direktor Kadi Katariina Sarapik. Muusikaõpetajad Ott Kask, Anna Lvova. Kontserti teadustas ja tõlkis inglise keelde Priit Parro. Täname kõiki tublisid esinejaid ja juhendajaid! Piltidel on jäädvustatud hetki Kuusalu Rahvamajas toimunud kontserdist.

17


Kuusalu Noortekeskuses toimunud rahvalikku töötuba aitas läbi viia juhendaja Virge Marnat ja Kännulille pood. Värviliste mustritega kaunistati kummijalatseid. Tulemused olid vaimustavad. Rahvaliku mustriga jalavarjud said endale teha kõik soovijad.

18


Külalised tutvusid Kuusalu Laurentsiuse kirikuga ja tundsid huvi Kuusalu Keskväljakul oleva võõrvõimude ohvrite mälestusmärgi vastu. Kultuuri- ja ajaloolised mälestusmärgid on olulisel kohal projekti seisukohast. Mobiilsuste ajal külastatakse erinevaid vaatamisväärsusi.

Kolga mõisa ja muuseumi tutvustas külalistele giid Ulvi Meier. Külalisi huvitas muuseumis rahvalik käsitöönäitus ja tutvuti ajalooeksponaatidega.

19


Kiiu Torni perenaine Mare Muruväli tutvustas ajalooliste müüride lugusid. Kiius toimunud kontaktseminaril tehti kokkuvõtteid projektist ja arutati edasisi plaane projekti jätkamiseks. Lepiti kokku, et sügisel 2012 peetakse ühine konverents Kuusalu koolis, kus mõlema regiooni projektipartnerid tutvustavad projekti laiemale huviringile, kaasates teisi noortega tegelevaid organisatsioone ja asutusi.

Kolgas külastati ka Kolga Keskkooli. Pildil on puhkehetk Kolga kk õueklassis.

Ühiskonverents toimub Kuusalu Keskkoolis 31. oktoobril 2012. Kohtumisteni!

Kuusalu, 2012 20

Comenius Regio Kuusalu kultuuritraditsioonid  

Comenius Kuusalu kultuuritraditsioonid

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you