Page 6

Merenduspoliitika

Kolm küsimust merenduspoliitika kohta Tekst: Tauri Roosipuu Merenduspoliitikaga seotud protsesse on käimas mitmeid. Käesolevas artiklis on tehtud vahekokkuvõte nende hetkeseisust. Täpsustavatele küsimustele vastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi.

Mis seisus on mereõiguse revisjon (varasemalt kodifitseerimine)? Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on alustanud mereõiguse revideerimist. Revisjon lähtub ettevalmistava etapi tulemusena valminud lähteülesandest. Lähteülesande objektiks võeti mereõigus laiemas tähenduses, kuid paremaks käsitlemiseks ja tööjaotuseks jaotati revideeritav õigus tinglikult kolme peamisse ossa: 1) laevu ja kaubanduslikku meresõitu puudutav õigus kui mereõiguse keskne osa; 2) merevööndite raamistik ja rahvusvaheline mereõigus; 3) merekeskkonda puudutav õigus. Revisjoni lähteülesande koostamisel selgus, et revisjoni vajavate valdkondade ulatus ja maht on väga suur. Et lähteülesandes väljatoodud analüüsiobjektide läbitöötamine ja korrigeerimine revisjoniprojekti raames ei ole revisjoni ajalisi ja rahalisi võimalusi arvestades võimalik, on revisjon plaanitud lähteülesande esimese osa (kaubanduslik meresõit ja meresõiduohutus) täitmiseks. Sellele saab vastavalt ajalistele ja rahalistele võimalustele lisada revisjoni objekte lähteülesande teisest ja kolmandast osast. Revisjonis jääb keskseks laevu ja kaubanduslikku meresõitu puudutav õigus, mis hõlmab eelkõige kaubandusliku meresõidu koodeksit, laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadust, laeva asjaõigusseadust, meresõiduohutuse seadust, kaubandusliku meresõidu seadust, sadamaseadust ning vajadusel ka muid õigusakte. Lähteülesande teises ja kolmandas osas nimetatud teemad jäävad vastavate ministeeriumite kanda. Revisjoni sisulist tööd teeb töörühm, mille liikmed on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valinud hankemenetlusega.

6

Pärast otsuse langetamist mereõiguse revisjoni kohta korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium möödunud suvel riigihanke „Mereõiguse revisjoni läbiviimine“. Hanke eesmärk oli leida eksperdid, kes õigusakte revideeriksid, lähtudes hankedokumendi ja selle lisade tingimustest. Ekspertidest moodustati revisjoni töörühm, millesse kuuluvad Anatoli Alop, Heiki Lindpere, Indra Kaunis ja Indrek Nuut. Töörühma juht on Indra Kaunis. Revisjoni läbiviimiseks luuakse ka komisjon ministeeriumite ja merendusvaldkonna esindajaist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teinud ettepaneku esindaja saatmiseks revisjonikomisjoni Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile ning Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Sadamate Liidule ja Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule. Komisjoni roll revisjonis on järgmine: - ekspertarvamustest lähtuv töörühma nõustamine, st nõustamisfunktsioon; - suuremate huvirühmade esindajate kaasamine komisjoni töösse, st kaasamisfunktsioon; - kontrollifunktsioon töörühma töö üle. Mereõiguse revisjon kiideti haldusvõimekuse valdkondlikus komisjonis heaks hiljem, kui eeldati, mistõttu lükati edasi ka mereõiguse revisjoni lõpptähtaeg. Uueks lõpptähtajaks sai 31. detsember 2019. Revisjoni täpsem ajakava sõltub revisjoni ekspertide esitatavast tegevuskavast, mida parasjagu koostatakse ja mille alusel kinnitatakse ka komisjoni järgnevate perioodide ajakava. Huvirühmi ja avalikkust kaasatakse, lähtudes arutatavaist teemadest, ning vastavalt vajadusele kaasatakse niihästi valitsusasutuste kui ka merendusvaldkonna esindajaid.

MEREMEES 1/4 (295) 2017

Mis seisus on merenduspoliitika uus rakendusplaan? Eelmine merenduspoliitika rakendusplaan oli koostatud aastaiks 2014-2016. Alanud aastast peaks Eesti merenduspoliitikat ellu viidama juba uue rakendusplaani alusel. Merenduspoliitika rakendusplaan aastaiks 2017-2020 on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sisesel kooskõlastusringil ning saadetakse pärast seda kooskõlastamiseks valitsusasutustele ja avalikule kooskõlastusringile. Avalikul kooskõlastusringil on asjaomastel asutustel ja merendussektoril võimalik oma arva-

Lootsikaater Tallinna lahel. FOTO: Tauri Roosipuu

Veeteede Ameti Teataja nr 1/4 (106) 2017  

Alates 2017. aastast ilmub Veeteede Ameti Teataja ühe trükisena koos ajakirjaga Meremees. Pabereksemplare saab tellida aadressil: https://es...

Veeteede Ameti Teataja nr 1/4 (106) 2017  

Alates 2017. aastast ilmub Veeteede Ameti Teataja ühe trükisena koos ajakirjaga Meremees. Pabereksemplare saab tellida aadressil: https://es...

Advertisement