Page 21

Tekst: Krislin Aedla, Eesti Mereakadeemia kommunikatsiooni- ja turundusjuht Sellest aastast Eesti Mereakadeemia koosseisu kuuluvas Väikelaevaehituse Kompetentsikeskuses Kuressaares viidi läbi ainulaadsed mudellaeva katsetused. Nimelt katsetati viikingite laeva. Äsja on uuringu esmased tulemused selgunud ja neid tutvustas lähemalt ajakirjale Meremees Väikelaevaehituse Kompetentsikeskuse hüdrodünaamika ekspert, Salme laeva projektijuht Andrei Petrov.

T

õenäoliselt on enamik Eesti inimesi vähemalt midagi kuulnud aastaid tagasi Saaremaalt leitud viikingite laevadest. Laialt meedias kajastatud ja Salme laevadeks nimetatud kaks viikingi laevamatust oli arheoloogide kinnitusel täiesti ainulaadne leid kogu Euroopas. Leid heitis omajagu valgust Läänemere piirkonna viikingite ajaloole. Varem ei ole avastatud ühtki selle perioodi lahingumatust, kus oleks leitud nii suur arv langenud sõdalasi. Leiu tegi aga veelgi ainulaadsemaks asjaolu, et see dateeritakse umbes aastasse 750, mis on pea sada aastat varasem kui senine teadaolev purjelaev. Laeva kuju taastamine näitas, et laeval olid kõik omadused, mis on vajalikud purje kandmiseks. Seega võib üsna tõenäoliselt väita, et Salme laev oli purjelaev. Kui tegu oli purjelaevaga, muudab see senist arusaama sellest, millal puri Läänemerel kasutusele võeti. Katsetuste laevamudel tehti kolm meetrit pikk, 58 sentimeetrit

gitada, kuid katsetuse tarbeks valiti mõõdud varasemate leidude põhjal. Salme laeva jooniste aluseks võeti Norra Gokstadi viikingilaev, mis avastati täiesti säilinuna. Katsemudeli valmistas firma Composite Plus.

Katsetusega selgitati välja viikingite laeva sõiduomadused Salme laeva projektijuht Andrei Petrov selgitas, et mudellaeva basseinikatsete eesmärk oli näha, kuidas viikingite laev võis merel käituda ja millised võisid olla tema sõidu-, kvaliteedi- ja kiirusomadused. Kogu maailmas täiesti ainulaadne katsetus oli teostajaile äärmiselt põnev, kuid pakkus seejuures omajagu väljakutseid. Katsetusel tuli arvesse võtta palju erinevaid aspekte, millele ehk kohe mõeldagi ei oska, kuid mis kõik võisid laeva omadusi mõjutada. Näiteks oli tarvis arvestada nii võimalikku rööv-

Viikingite mudellaeva katsetus. FOTO: Valmar Voolaid

lai ja 13,5 sentimeetrise süvisega. Kuna puit oli laeva avastamise hetkeks juba lagunenud, oli võimatu tolleaegse laeva täpseid mõõte, eriti aga kuju välja sel-

lasti kaalu, aga röövlast võis tol ajal olla lausa puhas kuld, kui ka laeval sõitvate viikingite endi kaalu, kellel leitud luude põhjal võis pikkust olla koguni kaks

MEREMEES 1/4 (295) 2017

meetrit. Arvestada tuli nii purjede all kui ka aerudega sõitu ja hinnata, kui kiiresti võisid tolleaegsed kahemeetrised viikingid üldse sõuda. Seejärel tuli püstitatud hüpoteesid proovile panna ja välja selgitada, kas laev üldse oli võimeline Läänemerd ületama. Andrei Petrov rääkis põnevast katsest täpsemalt: „Salme laeva katseprogramm koosneb erinevatest tehnilistest ja loogilistest osadest: takistus- ja lainekatsetest. Samuti testisime erinevaid tõukejõu viise, et selgitada, kuidas võis laevaga merd ületada nii sõudes kui ka purjede abil. Nüüdseks oleme lõpetanud takistuskatsed sileda veega ja sellega seonduvad osakatsed, kus mõõtsime nii trimminurka kui ka edasiliikumiseks vajalikku võimsust.“

Teadus- ja arendustegevus

Mitu viikingit on vaja, et laev liikuma saada?

Mitut viikingit ikkagi oli tarvis, et see laev liikuma saada? „Esialgsete tulemuste põhjal saab öelda, et Salme viikingilaev suutis rahuliku vee korral saavutada kiiruse viis-kuus sõlme ainuüksi aerujõul. Samuti oli väga lihtne saada laeva liikuma – me võime eeldada, et selleks oli vaja kõigest kaht viikingit, kuna nende aeruramm* peaks olema piisav, et liikuda kiirusega kolm sõlme. Kiirusel seitse sõlme ja enam on näha laeva takistuse kiiret kasvu, millega koos suureneb ka liikumiseks vajalik jõud ja trimminurk. Sellest võime järeldada, et suuremaid kiirusi oli võimalik saavutada ainult purjede all sõites,“ vastas ta kindlameelselt. *Keskmine lihasvõimsus, mida tänapäeva sportlane suudab sõudes kasutada, on umbes 300 W. Seega suutsid 16 viikingit koos töötades teoreetiliselt arendada võimsust umbes 4,5-4,8 kW. Kergete aerude kui propulsiivmehhanismi efektiivsus on umbes 60-65%. Raskete aerude puhul on energiakadu suurem, üle 50%. See tähendab, et viikingite arendatav võimsus raskete aerudega sõudes oli umbes 2,2-2,5 kW.

21

Veeteede Ameti Teataja nr 1/4 (106) 2017  

Alates 2017. aastast ilmub Veeteede Ameti Teataja ühe trükisena koos ajakirjaga Meremees. Pabereksemplare saab tellida aadressil: https://es...

Veeteede Ameti Teataja nr 1/4 (106) 2017  

Alates 2017. aastast ilmub Veeteede Ameti Teataja ühe trükisena koos ajakirjaga Meremees. Pabereksemplare saab tellida aadressil: https://es...

Advertisement