Page 18

Teadus- ja arendustegevus

Eesti Mereakadeemia uuris STCW-F konventsiooni ja Kaplinna lepingu rakendamise otstarbekust Eestis Tekst: Mari-Liis Kuuse, Eesti Mereakadeemia teadus- ja arenduskeskuse spetsialist Eesti Mereakadeemia viis mullu sügisel läbi STCW-F konventsiooni (Kalalaevade laevapere liikmete väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon) ja Kaplinna lepingu (1977. aasta „Torremolinose rahvusvahelise kalalaevade ohutuse konventsiooni“ 1993. aasta protokolli sätete rakendamise kohta) rakendamiseks vajalike tegevuste ja sotsiaalmajandusliku mõju uuringu, mille eesmärk oli luua piisav ettekujutus nende võimalikust mõjust Eestis.

U

uringu autorid on Eesti Mereakadeemia õppejõud Eha Merirand, Rein Raudsalu ja Maret Güldenkoh ning uuring viidi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellimusel läbi septembrist detsembrini 2016. aastal. Uuringu käigus tuli (1) määratleda Kaplinna lepingu ja STCW-F konventsiooni rakendamise sihtrühmad (sh peamised ettevõtted ja organisatsioonid) ja nende suurus, (2) tuvastada, milliseid tegevusi peavad sihtrühmad ellu viima ja milliseid meetmeid võtma Kaplinna lepingu ja STCW-F konventsiooni rakendamiseks, (3) hinnata, milline on Kaplinna lepingu ja STCW-F konventsiooni rakendamise sotsiaalmajanduslik mõju sihtrühmadele, (4) tuvastada, kas Kaplinna lepingu ja STCW-F konventsiooni rakendamisel on mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule, riigi välissuhetele ja regionaalarengule, (5) fikseerida eri riigiasutuste pädevused Kaplinna lepingu ja STCW-F konventsiooni rakendamisel, (6) hinnata Kaplinna lepingu ja STCW-F konventsiooni rakendamisega seonduvat riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevustega seotud eeldatavat kulu ja tulu ning (7) hinnata võimalikke muid kulusid ja mõju.

Uuringu põhjal pidi saama piisava selguse, et otsustada, kas Kaplinna lepingu ja STCW-F konventsiooni ratifitseerimine on Eestile otstarbekas ja vajalik. Kalapüük moodustas 2015. aastal 0,1% Eesti sisemajanduse koguproduktist. Hoolimata tagasihoidlikust panusest

18

sisemajandusse, on kalapüügil Eesti rannikualadel suur majanduslik roll, kuna seal võivad puududa alternatiivsed tegevusvaldkonnad. Kalapüügi- ja vesiviljelussektoris saab Statistikaameti 2014. aasta andmeil tööd 740 inimest, kellest 634 on otseselt seotud kalapüügiga. Sisevetel tegeleb kalapüügiga 484 laeva, kuni 12 meetri pikkuseid kalalaevu on Läänemerel 1508, üle 12 meetri pikkuseid kalalaevu on Läänemerel 36 ning mujal väljaspool Läänemerd tegeleb kalapüügiga 5 kalalaeva. Eesti kalalaevade keskmine vanus on umbes 30 aastat.

2012. aasta Kaplinna leping Kaplinna lepingu peamine eesmärk on erinevate nõuetega kalalaevade ehitusele, seadmetele ja varustusele parandada nende meresõiduohutust. Leping asendab selle aluseks olevat Torremolinose protokolli, tuginedes selle protokolli sisule ja täpsustades sätteid, mis tulenevad Torremolinose protokollist ja selle eel olnud Torremolinose konventsioonist. Lepingus sätestatakse, et kõiki kohaldatavaid sätteid tuleb lugeda koos kui lepingut. Algset 1977. aasta Torremolinose rahvusvahelist kalalaevade ohutusega seotud konventsiooni on muudetud ja parandatud kaks korda. 1993. aasta protokoll uuendab peamiselt tehnilisi nõudeid ning 2012. aasta Kaplinna leping leevendab muuhulgas lepingu jõustumise nõudeid – lepingu peavad ratifitseerima vähemalt 22 riiki, millele kuulub minimaalselt 3600 vähemalt 24-meetrist

kalalaeva. 2016. aasta oktoobriks oli Kaplinna lepingu ratifitseerinud seitse riiki, mille kalalaevastik moodustab 4,03% maailma laevastiku kogutonnaažist: Island, Kongo, Lõuna-Aafrika Vabariik, Madalmaad, Norra, Saksamaa ja Taani. Leping mõjutab 24-meetriseid ja pikemaid (või kogumahutavusega 300 ja enam) kalalaevu, mis tegelevad kalapüügiga väljaspool rannapüügi ala. Lepingu tehnilised ja ehituslikud nõuded on seatud enamasti 24, 45 ja 75 meetri pikkustele ja pikematele uutele kalalaevadele, ent osa nõudeid tuleb rakendada ka 24, 45 ja 75 meetri pikkustel olemasolevatel kalalaevadel. Kaplinna lepingu mõjualasse jääb Eestis 25 kalalaeva, mis kuuluvad 14 ettevõttele ning moodustasid 2016. aasta augustis 1,23% kogu Eesti kalalaevade riiklikku registrisse kantud kalalaevadest (sh sisevete kalalaevad) ning 1,61% merekalalaevadest (segmendid Läänemeri ja mered väljaspool Läänemerd).

Eesti riigisiseseid kalalaevu puudutav seadusandlus vastab kõrgetele rahvusvahelistele nõuetele ning on juba kooskõlas lepingus toodud miinimumnõuetega. 1. juulist 2013 kuni 31. detsembrini 2015 inspekteeriti välisriigi lippu kandvaid üle 24-meetriseid kalalaevu 15 korral. Inspektsioonide käigus tehti 43 märkust ning üks laev peeti kinni aegunud doku-

Alla 12 m

12-23,9 m

24-44,99 m

45-74,99 m Üle 75 m

1965

43

20

5

0

Tabel 1. 2016. aasta augustis Eesti kalalaevade registrisse kantud kalalaevad

MEREMEES 1/4 (295) 2017

Veeteede Ameti Teataja nr 1/4 (106) 2017  

Alates 2017. aastast ilmub Veeteede Ameti Teataja ühe trükisena koos ajakirjaga Meremees. Pabereksemplare saab tellida aadressil: https://es...

Veeteede Ameti Teataja nr 1/4 (106) 2017  

Alates 2017. aastast ilmub Veeteede Ameti Teataja ühe trükisena koos ajakirjaga Meremees. Pabereksemplare saab tellida aadressil: https://es...

Advertisement