Page 15

Karjäärilugu

Kalatehnoloog ja aktiivne kalavarude kaitsja Els Ulman-Kuuskman: „Peame ühiselt vastutama, et kala jaguks kõigile, meie põlvkonnal pole õigust seda järgnevate eest ära süüa!“ Tekst: Jane Niit Eesti Mereakadeemia kalatoodete tehnoloogia inseneri eriala lõpetanud Els Ulman-Kuuskman räägib ajakirjale Meremees oma kirjust rahvusvahelisest kalanduskarjäärist ning põhjustest, miks peame merd hoidma ning jätkusuutlikku kalatarbimisse panustama.

E

ls oli juba väikese tüdrukuna meresse armunud ning iga vaba hetke veetis vanavanemate juures Ida-Virumaal Purtse külas. Samamoodi on Els eluaeg söögitegemist nautinud. „Piimast saab teha erinevaid piimatooteid. Lihast on levinumad näiteks veise-, sea- ja kanaliha, aga kalu – neid on ju nii tohutult palju. Magevee- ja merekalad, mis omakorda jagunevad pelaagiliseks ehk avaveekoosluseks ning põhjakoosluseks ehk bentiliseks koosluseks, lisaks tohutu valik mereande,“ kirjeldab Els õhinal kalamaailma mitmekesisust. Tore on, et Eesti laevad püüavad arvestatava koguse krevette, mis kõik merel ära külmutatakse ja mööda maailma laiali saadetakse. Samas oli kalanduseriala valik mitme juhuse kokkusattumine, nagu tihtipeale elus ikka. Viimase lükke andis Elsile lapsepõlvesõber Roomet Leiger, kes on nüüd ise Eesti Mereakadeemia direktor. „Roomet ütles mulle, et mis ma ikka mõtlen, lähme koos Eesti Mereaka-

deemiasse õppima. Tema läks küll laevamehaaniku erialale ja mina valisin kalanduse, aga noorele, alles ellu astuvale inimesele oli selline koos minek väga julgustav,“ meenutab Els.

Kalatehnoloogi sõnul pole Eestis jätkusuutlikku tarbimise mõttelaadi, siin on veel hoopis ellujäämismõttelaad Elsi karjäär on olnud värviline ja seda kõige positiivsemas võtmes. „Minu tohutu uudishimu ja teadmisjanu on avanud mulle elus palju uksi ja andnud üüratut rahvusvahelist kogemust. Eks kalandus ja merendus ongi oma olemuselt ülemaailmsed,“ mõtiskleb Els. „Juba enne diplomi kättesaamist olin Islandil kolm kuud Põhjamaade Ministrite Nõukogu Nordpraktik-programmiga seoses tööpraktikal kalatööstuse kvaliteediinspektori juures. See oli meeletult hea kogemus, sest Jaapani ja Islandi kalatöötlejad on kvaliteedi poolest maa-

Els suundumas kontrollitavale kalalaevale Loode-Atlandi piirkonnas. FOTO: Jose Paulo Viera

MEREMEES 1/4 (295) 2017

ilma parimad! Mul oli juhendaja, kes õpetas, kuidas kala kvaliteeti tuleb kontrollida ja vastavaid dokumente täita. Käisin temaga nii-öelda põllul kaasas, kus kontrollisime kalurite töö puhtust, jää kogust kastides, temperatuure, töötajate hügieenieeskirjade täitmist, määrasime kala kvaliteeti ning arutasime tarnijate ja transpordifirmadega erinevaid kala kvaliteediga seotud küsimusi. Ja nii päevast päeva kolm kuud järjest.“ Islandil sai selgeks asjaolu, et kalavarude säästlikuks majandamiseks on vaja püütud kala töödelda sellisel viisil, et valmistoote eest saadav väärikas hind võimaldab ettevõtetel kasumit toota ka väiksemate tootmismahtudega. Ehk lihtsamalt öeldes saadakse Islandil hakkama jätkusuutlikult kalavarusid majandades. Huvitava asjaoluna võib välja tuua, et Islandi praktika ajal oli särasilmne naine kolmandat kuud lapseootel, mis aga ei olnud Elsi jaoks mingi takistus – kalandushuvi oli lihtsalt niivõrd suur. Hiljem on Els Islandil läbinud ka ÜRO ülikooli aastase täiendusõppe kursuse, mille korraldas sealne mereinstituut. Islandil on kalandus ääretult populaarne – islandlane sööb aastas umbes 90 kilo kala (eestlane vaid 10 kilo) – ja just Islandil puutus Els kokku uute maailma kalatrendidega. „Mulle sobib jätkusuutlik maailmavaade, aga Eestis on veel ellujäämismõttelaad. Näiteks Inglismaal ja Saksamaal saad teha QR-koodiga poes ja restoranis kalast pilti ning saad näha kalurit, kes on selle kala püüdnud. Teisisõnu on poelettidelt saadavat kala võimalik jälgida alates lossimishetkest,“ toob Els näite läänemaailmast. Näiteks kuulsad kokad kasutavad seda uut tehnoloogilist võimalust enda reklaamimiseks. Elsi esimene päris erialane töökoht oli suures kalandusettevõttes Maseko kalatehnoloogi abina. Kalanduses on nii, et

15

Veeteede Ameti Teataja nr 1/4 (106) 2017  

Alates 2017. aastast ilmub Veeteede Ameti Teataja ühe trükisena koos ajakirjaga Meremees. Pabereksemplare saab tellida aadressil: https://es...

Veeteede Ameti Teataja nr 1/4 (106) 2017  

Alates 2017. aastast ilmub Veeteede Ameti Teataja ühe trükisena koos ajakirjaga Meremees. Pabereksemplare saab tellida aadressil: https://es...

Advertisement