Page 14

Meremeeste seiklused Päästjate ja päästetute ühispilt. Vanemmehaanik Tarmo Post tagareas vasakult neljas. FOTO: Pekka Wilska.

Otsustasime esialgu manööverdada, nii et see pakuks võimalikele ellujäänutele tuulevarju. Kui märkasime kaht inimest laeva kõrval ulpimas, siis otsustasime avada lootsiukse, mis asus 3,5 meetri kõrgusel veepinnast, ja lasta alla täispikkuses lootsiredel,“ selgitab Post edasisi samme. „Muidugi oli risk, et laine hakkab lootsiukse kaudu sisse lööma. Arvestasime, et kui on hull, siis ei jää muud üle kui uks sulgeda. Kuid nüüd, tagantjärele mõeldes, päästis just laine siis natukene olukorda, sest vees olevad inimesed olid väsinud ja alajahtunud ning neil poleks kindlasti jõudu jätkunud ise sellise ilmaga redelist üles ronida. Lootsiukse ja kaptenisilla vahel oli side käsiraadioga ning kapten manööverdas lootsiukse juurest saadud info põhjal. Abiks oli see, et laine kandis mõlemad mehed õigel ajal piisavalt üles, nii et me suutsime nad ise uksest sisse rebida. Esimesena tirisime merest välja „Fluvius Tamari“ vanemmehaaniku, kes oli juhuse tahtel küll meile kõige lähemal, ent ka kõige halvemas olukorras. Pärast mehe pardaletõmbamist selgus, et ta seljas olev päästeülikond oli täitunud veega ja mees oli alajahtunud, kaotanud palju energiat, ja et tal oli päästevest vaid ühe kaenla all. Teisena õnnestus meil veest kätte saada uppunud laeva vanemtüürimees. Tema olukord oli märksa parem.“ Edasi võeti ette päästeparves olevad inimesed. Laevalt visatud otste abil juhtisid nad päästeparve samuti lootsiukse juurde ning samamoodi sai laine abiga mehed uksest sisse aidata. „Kui lugesime kokku, et kõik seitse laevapereliiget on päästetud, siis võttis ikka silma märjaks

14

küll. Parves olevate meeste seisukord oli suhteliselt hea. Mõnel mehel olid lausa riided kuivad,“ meenutab Post. Seejärel toimetati päästetud laevapere messi, kus neile anti sooja teed, soojad riided selga ja termokotid ümber. Päästetud kapten soovis kohe silda minna ja tänada „Norstreami“ kaptenit oma laevapere päästmise eest. Rannavalve kopter jõudis sündmuspaigale kümme minutit peale päästeoperatsiooni lõppu ning kõik mehed vintsiti ükshaaval kopterisse ja viidi haiglasse. Selleks ajaks oli möödunud vähem kui tund aega ajast, mil Tarmo Post kaptenilt kõne sai. „Pääsenutega hiljem vesteldes selgus, et parve jõudsid pootsman, madrus, kokk, teine tüürimees ja kapten. Vanemmehaanik oli veel jooksnud masinaruumi, püüdes laeva päästa, ja vanemtüürimees jäänud teda ootama. Laev uppus niivõrd kiires„Norstream“ on Soome lipuga ro-ro-laev ehk veeremilaev, mis sõidab Zeebrugge ja Tilbury vahet. Laeva kogumahutavus on 19 992, pikkus 180 ja laius 25 meetrit. Laev on ehitatud 1999. aastal. „Fluvius Tamar“ oli Barbadose lipuga kaubalaev, mis sõitis Hollandist Hispaaniasse. Laeva kogumahutavus oli 2900, pikkus 90, laius 13,6 ja kõrgus 22,5 meetrit. Lastiks oli magneesiumoksiid. Laev oli ehitatud 2009. aastal. MEREMEES 1/4 (295) 2017

ti, et nad jõudsid napilt viimasel minutil merre hüpata,“ ohkab Post. Kokku kestis kogu päästeoperatsioon 23 minutit (päästemeeskonnale muidugi tundus see aeg igavikuna) ning tegutseda tuli ülimalt kiiresti. Posti sõnul oli edu võti väga tõhus meeskonnatöö ning laitmatu kommunikatsioon lootsiukse ja silla vahel.

“Ometi ei lähe me iga kord tööle mõttega, et meie töökoht võib põhja minna. Laevahukk on asi, mille peale me iga päev ei mõtle.“ „Kogu meeskond on õppinud eri riikide mereakadeemiates, läbinud korduvalt „mees üle parda“-, tuletõrje- ja laeva mahajätmise õppuseid ning sõitnud aastaid merd. Meid valmistatakse põhjalikult ette erinevateks olukordadeks, mis võivad merel ette tulla. Ometi ei lähe me iga kord tööle mõttega, et meie töökoht võib põhja minna. Laevahukk on asi, mille peale me iga päev ei mõtle,“ mõtiskleb Post. „Kuigi, jah, meil on peensusteni selge, kus on kogunemiskoht, kus asuvad päästevestid ja -ülikonnad, milline on kõige optimaalsem pääsemistee ning mis on kellegi ülesanne hädaolukorras.“ „Norstreami“ meeskond sai 8. veebruaril tunnustuse vapruse eest merel. Mis täpsemalt tol saatuslikul ööl kaubalaeva „Fluvius Tamar“ pardal juhtus, selgitab välja ohutusjuurdlus.

Veeteede Ameti Teataja nr 1/4 (106) 2017  

Alates 2017. aastast ilmub Veeteede Ameti Teataja ühe trükisena koos ajakirjaga Meremees. Pabereksemplare saab tellida aadressil: https://es...

Veeteede Ameti Teataja nr 1/4 (106) 2017  

Alates 2017. aastast ilmub Veeteede Ameti Teataja ühe trükisena koos ajakirjaga Meremees. Pabereksemplare saab tellida aadressil: https://es...

Advertisement