Merenduspoliitika
Kuidas riik merel toimib
Rene Arikas. Foto: Madli Vitismann Madli Vitismann
E
ndine siseminister Olari Taal üt les: „Ma ei saa aru, miks meil peab olema Veeteede Amet. Selle töö võiks suurepä raselt konkursi kor ras erasektor ära katta.“* Ükskõik, mida sellest ar vata, on ütlus piisavalt intrigeeriv, et Veeteede Ameti peadirektor Rene Arikas selgitaks, mida ei saa erastada.
Tuleb nähtavasti nimetada olulisemaid rahvusvahelisi konventsioone, mille alusel töötavad mereadministratsioonid, sealhulgas Eesti oma. Eks see töö tuginegi väga paljus konventsioonidele, alates SOLASest, MARPOList, ILO konventsioonidest, nende alusel järelevalve tegemine ja samamoodi ka järelevalve Euroopa Liidu direktiivide alusel. See on riigi ülesanne ja seda ei ole kellelegi delegeeritud. Mida on võimalik delegeerida, on juba delegeeritud klassiühingutele.
Suures pildis on Veeteede Ameti tegevusest riiklikku järelevalvet 25% ja 75% muid tegevusi. Pea me endalt küsi ma, mil li ne oleks õige tegevusformaat, kas riikliku ametina või saaksime teha midagi teisiti, et ka sutak sime mak sumaksja eraldatud vahendeid võimalikult efektiivselt. On küll olemas erinevaid lahendusi, ka väljaspool Veeteede Ameti praegust formaati, et toimida märgatavalt efektiivsemalt. Kui tellite merekaardid erafirmalt? Merekaar tide trü ki me tellimegi erafirmalt, aga kaardid koostavad meie kar tograa fid. Ongi küsimus, kas veeteede mõõdistamine, kaartide tegemine, ka veeteede projekteerimine peaks olema riigiameti ülesanne või mitte. Samuti kogu navigatsioonimärgistus, nii ujuvmärgid kui ka püsimärgid, tuletornid – kas nendega peaks tegelema riigi le kuu luv amet või võiks see olla näiteks riigi äriühing.
* Mikk Salu, Vahur Koorits. Olari Taal: „Me peame ennast riigina kõvaks ainult sõnades“. Eesti Ekspress, 23. mai 2018
4
MEREMEES NR 3 2018 (301)
Soomel on jäämurdjad riigi äriühingus ... „Botnica“ on riigi äriühingus, aga „Tarmo“ ja „EVA 316“ on meie ametil. Võib-olla ka siin tasuks vaadata suuremat pilti, mitte ainult neid laevu, mis on ameti enda omandis või vastutavas halduses, aga kogu riigilaevastikku. Teatavasti riigilaevastiku suurus on umbes 325 alust – kõik, mis on registris. Seda on päris palju. Kas peaks tagasi pöörduma 1990. aastate alguse mudeli juurde, kui Veeteede Ametil oli tsiviilrannavalve, mis hiljem läks piirivalvele? Funktsioonid olidki algul ühes kohas. Ma ar van, et pigem on see riigi merel toime mudeli teema – kuidas me riigina merel toimime. Tänapäeval toimetab meil laias laastus viis erinevat institutsiooni merel, kõigil on oma laevad, meremehed ja kaldapersonal. Võib-olla tasuks Eestisuurusel väikeriigil vaadata, milline on kõige optimaalsem mudel. Suure tõenäosusega olemasolev killus-