Page 1

Kiili Gümnaasium

ÕPPEKAVA

Kiili 2011

KINNITATUD Kiili Gümnaasiumi direktori 31. augusti 2011 käskkirjaga nr 1-4/12 Lisa 1


SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................................................ 3 1.

ÜLDOSA ............................................................................................................................................................................... 5 1.1

Õppe- ja kasvatuseesmärgid ........................................................................................................................ 5

1.2

Üld- ja valdkonnapädevuste kujundamine............................................................................................. 6

1.2.1 1.3

Õppe- ja kasvatuspõhimõtted ...................................................................................................................... 7

1.3.1

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes ............................................................................... 7

1.3.2

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes ............................................................................. 8

1.3.3

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes............................................................................ 8

1.3.4

Rõhuasetused gümnaasiumis ................................................................................................................. 8

1.4

2.

Gümnaasiumis taotletavad pädevused ............................................................................................... 6

Tunnijaotusplaan .............................................................................................................................................. 9

1.4.1

Põhikoolis õppeaineti ja aastati ............................................................................................................. 9

1.4.2

Õppeainete kohustuslikud kursused gümnaasiumis ................................................................. 12

1.4.3

Õppesuundade jaotus Kiili Gümnaasiumis ..................................................................................... 12

1.4.4

Tunnijaotusplaani koostamise põhimõtted gümnaasiumis .................................................... 12

1.5

Liikluskasvatuse teemad ja nende käsitlemine Kiili Gümnaasiumis ........................................ 20

1.6

Valikainete loendid ja valimise põhimõtted ....................................................................................... 22

1.7

Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted põhikoolis.................................................... 22

1.8

Loovtöö korraldamise põhimõtted III kooliastmes ......................................................................... 26

1.9

Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted .................................. 27

1.10

Hindamise korraldus .................................................................................................................................... 27

1.11

Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus ......................................................... 28

1.12

Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldus ....................................................................... 29

1.13

Karjääriõppe korraldus põhikoolis ja gümnaasiumis ..................................................................... 29

1.14

Õpetaja töökava koostamise põhimõtted ............................................................................................ 30

1.15

Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord ........................................................................... 30

AINEKAVAD .................................................................................................................................................................... 31

2


SISSEJUHATUS Kiili Gümnaasiumi (edaspidi KG) õppekava määrab kindlaks kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, õppekava põhimõtted, omandatavad pädevused, õppekorralduse alused, kohustuslikud õppeained, valikained, tunnijaotusplaani ning nõuded kooliastmete ja kooli lõpetamiseks. Õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mille koostamisel on lähtutud riiklikust õppekavast, koolikollektiivi kokkuleppest ning lapsevanemate ja koolipidaja arvamusest. Õppekava koosneb üldosast ja ainekavadest. Ainekavad ja õpetaja töökavad konkretiseerivad õppeainete sisu ja õpitulemusi. Õpetaja töökava on kooli õppekava rakendusdokument. Arvestamaks õpilaste erivajadusi võib kool koostada ka individuaalseid õppekavu.

1. ÜLDOSA

Õppekava üldosas esitatakse: 1.1 õppe- ja kasvatustöö eesmärgid; 1.2 üld- ja valdkonnapädevuste kujundamine; 1.3 õppe-ja kasvatuspõhimõtted; 1.4 tunnijaotusplaan; 1.5 liikluskasvatuse korraldus; 1.6 valikainete loendid ja valimise põhimõtted; 1.7 läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted; 1.8 loovtöö korraldamise põhimõtted III kooliastmes; 1.9 ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted; 1.10 hindamise korraldus; 1.11 õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus; 1.12 hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted; 1.13 karjääriõpetuse korraldus; 1.14 õpetaja töökava koostamise põhimõtted; 1.15 kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord. 2. AINEKAVAD Ainekavad koosnevad ainevaldkondade ainekavadest ja õppeainete ainekavadest 2.1 AINEVALDKONNAD 2.1.1 keel ja kirjandus; 2.1.2 võõrkeeled; 2.1.3 sotsiaalained; 2.1.4 loodusained; 2.1.5 matemaatika; 2.1.6 kunstiained; 2.1.7 tehnoloogia; 2.1.8 kehaline kasvatus. 2.2 AINEVALDKONNA AINEKAVAD Ainevaldkonna ainekavades kirjeldatakse: 2.2.1 2.2.2 2.2.3 2.2.4 2.2.5 2.2.6

ainevaldkonna ainete nädalatundide jaotumine kooliastmeti; ainevaldkonna keskne taotletav pädevus ja selle kirjeldus; valdkonna õppeainete ühine taotlus kooliastme lõpuks; ainevaldkonna kirjeldus; ainevaldkonnasisene lõiming; üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes; 3


2.2.7 2.2.8

lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkodadega; läbivad teemad.

2.3 ÕPPEAINETE AINEKAVAD Õppeainete ainekavad esitatakse klassiti: • • • • • •

aine teemad ja maht; õppesisu; õpitulemused; lõiming; praktilised tööd, IKT kasutamine; hindamine.

4


1. ÜLDOSA 1.1

Õppe- ja kasvatuseesmärgid

KG missioon on iga õpilase sihipärane arendamine, et iga põhikooli lõpetaja suudaks jätkata tõrgeteta oma haridusteed. Õpilastele on loodud tingimused, et nad omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata edasisi õpinguid. Kool aitab kaasa õpilaste arenemisele loovateks ja mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus. Seega on koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Inimese tervikliku arengu toetamine on KG kõrgeim siht ja väärtus. Peame oluliseks toetada iga inimese loomulikku püüdlust edasi areneda, analüüsida omaenda ja teiste kogemusi ning õppida õppima. Koostööoskused, käitumiskultuur ning eetilisus loovad eeldused toimetulekuks ning ühiskonnaelus orienteerumiseks. Kiili Gümnaasiumis on loodud õpilastele eakohane, turvaline ja positiivselt mõjuv ning arendav õpikeskkond. Õppekasvatustöö eesmärk on toetada õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime kujunemist. Samuti teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena. Gümnaasiumi sihiseade Gümnaasiumil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning oma ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna. Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda enda edasine haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes. Nende ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks keskendutakse: 1) õpilaste iseseisvumisele, oma maailmapildi kujunemisele ja valmisolekule elus toime tulla; 2) adekvaatse enesehinnangu kujunemisele; 3) iseseisva õppimise ja koostööoskuste arendamisele; 4) edasise haridustee võimaluste tutvustamisele ja hindamisele; 5) kodanikuoskuste, -aktiivsuse ja -vastutuse väljakujunemisele. Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena.

5


1.2

Üld- ja valdkonnapädevuste kujundamine

Üld- ja valdkonnapädevused on aineteülesed pädevused, mis kujunevad kõigi õppeainete, kogu koolipere tegevuse ning õpikeskkonna kujundamise kaudu. Üldpädevuste tagasisidestamine toimub kujundava hindamise kaudu ja kriteeriumiks on kokkulepitud suutlikkuste kujunemine: Väärtuspädevus on kujunenud, kui õpilane on tõendanud oma suutlikkust  hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast;  tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt. Sotsiaalne pädevus on kujunenud, kui õpilane on tõendanud oma suutlikkust  ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut;  teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid;  teha erinevates situatsioonides koostööd teiste inimestega;  aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel. Enesemääratluspädevus on kujunenud, kui õpilane on tõendanud oma suutlikkust  mõista ja hinnata iseennast, oma tugevaid ja nõrku külgi;  järgida terveid eluviise;  leida lahendusi iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvatele ning inimsuhetes tekkivatele probleemidele. Õpipädevus on kujunenud, kui õpilane on tõendanud oma suutlikkust  organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet;  planeerida õppimist ning seda plaani järgida;  kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades;  analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust. Suhtluspädevus on kujunenud, kui õpilane on tõendanud oma suutlikkust  ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada;  lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust;  kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili;  väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt. Matemaatikapädevus on kujunenud, kui õpilane on tõendanud oma suutlikkust  kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades. Ettevõtlikkuspädevus on kujunenud, kui õpilane on tõendanud oma suutlikkust  ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades;  näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi;  seada eesmärke ja neid ellu viia;  korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest;  reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske.

1.2.1 Gümnaasiumis taotletavad pädevused Gümnaasiumi lõpetades õpilane 1) käitub eetiliselt, järgib üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; 2) vastutab oma valikute, otsustuste ja endale võetud kohustuste eest, austab teiste inimeste ja iseenda vabadust, on suveräänne isiksus; 3) kasutab erinevaid õpistrateegiaid, oskab koostada uurimistööd ja seda esitleda, oskab olla meeskonna liige ja panustada ühiste eesmärkide saavutamisse; 6


4) aitab teadlikult kaasa eesti rahvuse, keele, kultuuri ja Eesti riigi säilimisele ja arengule, mõistab eesti kultuuri Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis; mõistab, väärtustab ja austab oma ja teiste rahvaste kultuuritraditsioone; 5) suudab hinnata oma taotlusi, arvestades oma võimeid ning võimalusi, oskab ette näha võimalikku edu ja ebaedu, on teadlik erinevatest töövaldkondadest, tööturu suundumustest; oskab hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta, kavandab oma karjääri; 6) kasutab korrektset ja väljendusrikast keelt, oskab argumenteeritult väidelda; 7) mõtleb kriitiliselt ja loovalt, arendab ning hindab oma ja teiste ideid, põhjendab oma valikuid ning seisukohti; 8) valdab vähemalt kahte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel; 9) kasutab matemaatilisi teadmisi ja meetodeid erinevates eluvaldkondades; 10) omab väljakujunenud loodusteaduslikku maailmapilti ning mõistab nüüdisaegse loodusteaduse olemust, teab globaalprobleeme, võtab kaasvastutuse nende lahendamise eest, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid; 11) kasutab nüüdisaegset tehnoloogiat eesmärgipäraselt ja vastutustundega, hindab tehnoloogiliste rakenduste mõju igapäevaelule, omab kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud küsimustes; 12) on kujundanud oma aktiivse kodanikupositsiooni, tunnetab end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja globaalses kontekstis, oskab konflikte vältida ja lahendada, käitub tolerantselt; 13) hindab heatasemelist kunsti, oskab oma loomingus käsitseda töövahendeid ning kasutada tehnikaid ja materjale; 14) elab tervislikult, oskab hoida ja vajaduse korral taastada oma vaimset ja füüsilist vormi.

1.3

Õppe- ja kasvatuspõhimõtted

Õppe korraldamisel lähtub KG põhimõttest, et õpilase liikumisel klassist klassi või ühelt kooliastmelt teisele ei ole kooli õppekavast lähtuvaid takistusi. Põhikoolis on õppekava läbimiseks arvestatud üheksa aastat, gümnaasiumis kolm. Kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis, KG-s õpetatava osana, tingimusel et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemused. KG õppekava alusel toimuvas õppes osalemine toimub ilma õpilaste või vanemate poolse kaasrahastamiseta.

1.3.1 Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes Esimeses kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Esimeses kooliastmes keskendutakse:  kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;  positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;  õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud tööoskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;  eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;  põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;  õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

7


Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni. Õppetöö korraldamise alus võib esimeses kooliastmes olla üldõpetuslik tööviis. Sõltuvalt õpilaste ettevalmistusest võib kasutada ka aineõpetuslikku tööviisi või üld- ja aineõppe kombineeritud varianti.

1.3.2 Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õpilaste kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu. Teises kooliastmes keskendutakse järgmistele aspektidele:  õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;  huvitegevusvõimaluste pakkumisele;  õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele;  õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele. Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad murdeikka jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides.

1.3.3 Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida. Kolmandas kooliastmes keskendutakse:  õpimotivatsiooni hoidmisele;  õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;  erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele;  pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;  õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;  õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.

1.3.4 Rõhuasetused gümnaasiumis Gümnaasiumis käsitatakse õppimist õpilase aktiivse ja sihipärase tegevusena, mis on suunatud tajutava informatsiooni mõtestamisele ja tõlgendamisele vastastikuses toimes teiste õpilaste, õpetajate, vanemate ja üldisema elukeskkonnaga, toetudes juba olemasolevatele teadmisstruktuuridele. Õppimises on kesksel kohal õpilaste aktiivne teadmiste konstrueerimise protsess. Selleks tuleb gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevusega luua õppekeskkond, mis soodustab iseseisvat õppimist, sealhulgas vajalike õppimisoskuste kujunemist. Õppe- ja kasvatustegevuses tuleb õpilastel lasta seada oma sihid, õppida töötama nii iseseisvalt kui ka kollektiivselt ning anda õpilastele võimalus leida erinevaid töömeetodeid katsetades neile sobivaim õpistiil.

8


1.4

Tunnijaotusplaan

1.4.1 Põhikoolis õppeaineti ja aastati I kooliaste

klass

1) eesti keel 4) A-võõrkeel:

I kooliaste RÕ K

I

19

7

II

7

3

II I

6

KG

juurde

kooliaste

kokk u

1

20

3

3

6) matemaatika:

10

3

4

5

2

12

7) loodusõpetus:

3

1

2

2

2

5

13) inimeseõpetus:

2

1

1

3

3

2

2

2

6

9

* Kiili Gümnaasiumis liitaine: loodus – ja inimeseõpetus 15) muusika:

6

16) kunst:

4,5

19) tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus:

4,5

* Kiili Gümnaasiumis liitaine: kunst, tööõpetus, käsitöö ja kodundus,tehnoloogiaõpetus

9

3

3

3

20) kehaline kasvatus:

8

3

3

3

2

1

KOOLI POOLT LISATUD VALIKAINE (ARVUTIÕP) KOORILAUL

1

ÕK LUBATUD VABA TUNNIRESSURSS

8

7

KOKKU

1 9

2 2

2 4

LUBATUD NÄDALAKOORMUS

2 0

2 3

2 5

9

6

9


II kooliaste kooliaste

II kooliaste IV

V

VI

KG juurde

klass RÕK

1) eesti keel

11

5

3

3

11

3) kirjandus:

4

-

2

2

4

4) A-võõrkeel:

9

4

4

3

5) B-võõrkeel:

3

-

-

3

6) matemaatika:

13

5

5

5

7) loodusõpetus:

7

2

2

3

12) ajalugu:

3

-

2

2

13) inimeseõpetus:

2

-

1

1

2

14) ühiskonnaõpetus:

1

-

1

-

1

15) muusika:

4

2

1

1

4

16) kunst:

3

1

1

1

3

19) tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus:

5

2

2

2

1

6

20) kehaline kasvatus:

8

3

3

2

-

8

1

1

1

3

3

KOOLI POOLT LISATUD VALIKAINE (ARVUTIÕP) KOORILAUL

2

3 2

10

1

10

KOKKU

25

28

29

LUBATUD NÄDALAKOORMUS

25

28

30

10

15 7

1

ÕK LUBATUD VABA TUNNIRESSURSS

11

9

4


III kooliaste III kooliaste

klass RÕK

VII VIII

IX

juurde

kooliaste

KG

1) eesti keel

6

2

2

2

6

3) kirjandus:

6

2

2

2

6

4) A-võõrkeel:

9

3

3

3

9

5) B-võõrkeel:

9

3

3

3

9

6) matemaatika:

13

4

5

5

7) loodusõpetus:

2

2

-

-

2

8) geograafia:

5

2

1

2

5

9) bioloogia:

5

2

1

2

5

10) keemia:

4

-

2

2

4

11) füüsika:

4

-

2

2

4

12) ajalugu:

6

2

2

2

6

13) inimeseõpetus:

2

1

1

-

2

14) ühiskonnaõpetus:

2

-

-

2

2

15) muusika:

3

1

1

1

3

16) kunst:

3

1

1

1

3

19) tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus:

5

2

2

1

5

20) kehaline kasvatus:

6

2

2

2

KOOLI POOLT LISATUD VALIKAINE (ARVUTIÕP)

1

KOOLI POOLT LISATUD VALIKAINE (PROJEKTIÕPE)

1

KOORILAUL

1

ÕK LUBATUD VABA TUNNIRESSURSS

6 30

31

32

LUBATUD NÄDALAKOORMUS

30

32

32

14

-

6

1

1

1

1

4

KOKKU

11

1

3


1.4.2 Õppeainete kohustuslikud kursused gümnaasiumis Keel ja kirjandus: 1) eesti keel (vene või muu keel gümnaasiumis, kus kooli õppekava kohaselt õpitakse eesti keelt teise keelena) – 6 kursust (1 kursus on 35 õppetundi); 2) kirjandus – 5 kursust. Võõrkeeled: 1) eesti keel teise keelena gümnaasiumis, kus kooli õppekava kohaselt õpitakse eesti keelt teise keelena, ning õpilaste puhul, kes on põhihariduse omandanud eesti keelest erineva õppekeelega – 9 kursust; 2) B2 keeleoskustasemel võõrkeel – 5 kursust; 3) B1 keeleoskustasemel võõrkeel – 5 kursust Matemaatika: 1) kitsas matemaatika – 8 kursust või 2) lai matemaatika – 14 kursust. Loodusained: 1) bioloogia – 4 kursust; 2) geograafia (loodusgeograafia) – 2 kursust; 3) keemia – 3 kursust; 4) füüsika – 5 kursust. Sotsiaalained: 1) ajalugu – 6 kursust; 2) ühiskonnaõpetus – 2 kursust; 3) inimeseõpetus – 1 kursus; 4) geograafia (inimgeograafia) – 1 kursus. Kunstiained: 1) muusika – 3 kursust; 2) kunst – 2 kursust. (7) Kehaline kasvatus: kehaline kasvatus – 5 kursust.

1.4.3 Õppesuundade jaotus Kiili Gümnaasiumis Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi õppesuunad erinevad üksteisest vähemalt kaheksa valikkursuse poolest. I õppesuund sisaldab valikkursusi võõrkeelte valdkonnast, II õppesuund sotsiaalainete valdkonnast, III õppesuund loodusainete valdkonnast.

1.4.4 Tunnijaotusplaani koostamise põhimõtted gümnaasiumis Gümnaasiumis on 63 kohustuslikku kursust. Kohustuslik on kitsas matemaatika 8 kursust, mis läheb 63 kohustusliku kursuse sisse. Õpilase minimaalne õppekoormus gümnaasiumi vältel peab olema 96 kursust. Seega on valikainetest lisatud 33 kursust.

12


Õppesuuna sees saab kool teha kohustuslikuks kuni 20 kursust. Kui õpilasele on tehtud kohustuslikuks lai matemaatika, siis võrreldes kitsa matemaatikaga on 6 kursust rohkem, seega tehakse kohustuslikuks vaid 14 valikkursust lisaks laiale matemaatikale. Gümnaasiumi läbimiseks, et tagada õpilase minimaalne õppekoormus, peab õpilane läbima veel lisaks vähemalt 33-20=13 kursust. Kursusi Õppekavas on kokku minimaalselt 51 valikkursust, millest 20 on õpilasele tehtud kohustuslikuks. Seega 13 valikkursust tuleb valida 51-20=31 valikkursuse hulgast. 31 kursusest 11 toimuvad juhul, kui on vähemalt 12 soovijat. Seega jääb järgi veel 20 kursust, mida kool peab pakkuma ja võimaldama õpilasel õppida ka siis, kui soovijaid on vähem kui 12.

13


Loodusained

III õppesuund:

Sotsiaalained

II õppesuund:

I õppesuund:

Keeled

Tunnijaotusplaan kolme suuna jaoks

Kohustuslike kursuste arv Ainevaldkond „Keel ja kirjandus" Eesti keel

6

6

6

I kursus „Keel ja ühiskond“

X

X

X

II kursus „Meedia ja mõjutamine“

X

X

X

III kursus „Teksti keel ja stiil“

X

X

X

IV kursus „Praktiline eesti keel I“

X

X

X

V kursus „Praktiline eesti keel II“

X

X

X

VI kursus „Praktiline eesti keel III“

X

X

X

Kirjandus

5

5

5

I kursus „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“

X

X

X

II kursus „Kirjandus antiigist 19. sajandini“

X

X

X

III kursus „Kirjanduse põhiliigid ja -žanrid“

X

X

X

IV kursus „20. sajandi kirjandus“

X

X

X

V kursus „Uuem kirjandus“

X

X

X

Võõrkeel B2 keeleoskustasemel 5 kursust (kursuste kavad RÕKis puuduvad) (inglise k.)

5

5

5

Võõrkeel B1 keeleoskustasemel 5 kursust (kursuste kavad RÕK-is puuduvad) (saksa või vene keel)

5

5

5

8 või 14

8 või 14

8 või 14

14

14

14

I kursus „Avaldised ja arvuhulgad“

X

X

X

II kursus „Võrrandid ja võrrandisüsteemid“

X

X

X

III kursus „Võrratused. Trigonomeetria I“

X

X

X

IV kursus „Trigonomeetria II“

X

X

X

V kursus „Vektor tasandil. Joone võrrand“

X

X

X

VI kursus „Tõenäosus, statistika“

X

X

X

VII kursus „Funktsioonid I. Arvjadad“

X

X

X

Ainevaldkond „Võõrkeeled"

Ainevaldkond „Matemaatika“ Matemaatika (lai)

14


VIII kursus „Funktsioonid II“

X

X

X

IX kursus „Funktsiooni piirväärtus ja tuletis“

X

X

X

X kursus „Tuletise rakendused“

X

X

X

XI kursus „Integraal. Planimeetria kordamine“

X

X

X

XII kursus „Geomeetria I“

X

X

X

XIII kursus „Geomeetria II“

X

X

X

XIV kursus „Matemaatika rakendused, reaalsete protsesside uurimine“

X

X

X

Bioloogia

4

4

4

I kursus Bioloogia uurimisvaldkonnad, organismide koostis, rakk, rakkude mitmekesisus

X

X

X

II kursus Organismide energiavajadus, organismide areng, inimese talitluse regulatsioon

X

X

X

III kursus Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid, viirused ja bakterid, pärilikkus ja muutlikkus

X

X

X

IV kursus Bioevolutsioon, ökoloogia, keskkonnakaitse

X

X

X

Geograafia (inimgeograafia)

1

1

1

I kursus „Rahvastik ja majandus“ (kuulub sotsiaalainete valdkonda)

X

X

X

Geograafia (loodusgeograafia)

2

2

2

II kursus „Maa kui süsteem“ (kuulub loodusainete valdkonda)

X

X

X

III kursus „Loodusvarad ja nende kasutamine“ (kuulub loodusainete valdkonda)

X

X

X

Keemia

3

3

3

I kursus „Orgaanilised ühendid ja nende omadused“

X

X

X

II kursus „Orgaaniline keemia meie ümber“

X

X

X

III kursus „Anorgaaniliste ainete omadused ja rakendused“

X

X

X

Füüsika

5

5

5

I kursus „Füüsikalise looduskäsitluse alused“

X

X

X

II kursus „Mehaanika“

X

X

X

III kursus „Elektromagnetism“

X

X

X

IV kursus „Energia“

X

X

X

Ainevaldkond „Loodusained"

15


V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“

X

X

X

Ajalugu

6

6

6

I kursus „Üldajalugu“

X

X

X

II kursus „Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)“

X

X

X

III kursus „Eesti ajalugu II (kuni 19. sajandi lõpuni)“

X

X

X

IV kursus „Lähiajalugu I - Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel“

X

X

X

V kursus „Lähiajalugu II - Eesti ja maailm 20. sajandi teisel poolel“

X

X

X

VI kursus „Lähiajalugu III - 20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm“

X

X

X

Ühiskonnaõpetus

2

2

2

I kursus Ühiskond ja selle areng, Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus

X

X

X

II kursus Ühiskonna majandamine, Maailma areng ja maailmapoliitika

X

X

X

Inimeseõpetus: kursus „Perekonnaõpetus"

1

1

1

Muusika

3

3

3

I kursus „Muusika I“

X

X

X

II kursus „Muusika II“

X

X

X

III kursus „Muusika III“

X

X

X

Kunst

2

2

2

I kursus „Kunsti ajalugu ja muutuv olemus“

X

X

X

II kursus „Nüüdiskunsti sünd ja arengusuunad“

X

X

X

Kehaline kasvatus (5 kursust)

5

5

5

I kursus

X

X

X

II kursus

X

X

X

III kursus

X

X

X

IV kursus

X

X

X

V kursus

X

X

X

Ainevaldkond „Sotsiaalained"

Ainevaldkond „Kunstiained"

Ainevaldkond „Kehaline kasvatus"

16


Kokku kohustuslikke kursusi laia matemaatika korral

69

69

69

63 +6

63 +6

63 +6

Uurimistöö alused (RÕK)

X

X

X

Arvuti kasutamine uurimistöös (RÕK või kool)

X

X

X

Arvutiõpetus: kontoritarkvara (kool)

X

X

X

Multimeedia I (kool)

X

X

X

Liiklusõpetus 2 kursust (kool)

X

X

X

Suundade erisus väh. 8 k. 2011 sept.

I kursus B2 keeleoskustasemel (ingl.k)

X

II kursus B2 keeleoskustasemel

X

I kursus B1 keeleoskustasemel (vene või saksa)

X

II kursus B1 keeleoskustasemel

X

III kursus B1 keeleoskustasemel

X

IV kursus B1 keeleoskustasemel

X

Multimeedia II (kool)

X

Eesti Ökoloogiline Seisund I (kool)

X

II ja III suunal võimalik juurde valida

Ainevaldkond „Võõrkeeled" (väh. 8 k.)

Ainevaldkond „Loodusained" (8 kursust) Valikkursus „Rakendusbioloogia"

X

Valikkursus „Geoinformaatika"

X

Valikkursus „Keemiliste protsesside seaduspärasused"

X

Valikkursus „Elementide keemia"

X

Valikkursus „Infopädevus" (kool)

X

Valikkursus „Eesti ökoloogiline seisund II" (kool)

X

Valikkursus „Joonestamine"

X

Valikkursus „Rakenduste loomise ja programmeerimise alused"

X

17

II ja III suunal võimalik juurde valida

Kool lisab kõigile 6 ühist kursust

Kooli poolt õppesuunale lisatavad valikkursused


Valikkursus „Üldajalugu - maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat"

X

Valikkursus „Üldajalugu - Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu"

X

Valikkursus „Inimene ja õigus"

X

Valikkursus „Psühholoogia"

X

Valikkursus „Globaliseeruv maailm"

X

Valikkursus „Sissejuhatus filosoofilisse mõtlemisse"

X

Valikkursus „Tänapäeva filosoofilised küsimused"

X

Valikkursus „Infopädevus“

X

Kokku kohustuslikuks tehtud valikkursusi

20

20

20

Õpilasel endal tuleb veel valida täiendavalt:

13

13

13

Valida tuleb alltoodud loetelust (kool peab pakkuma sellist loetelu): Samuti peab nt. loodusteaduste suuna õpilasel olema võimalus läbida keelekursusi jne (vt eelnevat tabeli osa) Ainevaldkond „Keel ja kirjandus" (4 kursust) Valikkursus „Müüt ja kirjandus" Valikkursus „Kirjandus ja ühiskond" Valikkursus „Draama ja teater" Valikkursus „Kirjandus ja film" Ainevaldkond „Kehaline kasvatus" (2 kursust) Valikkursus „Kehalised võimed ja liikumisoskused" Valikkursus „Liikumine välistingimustes" Valikaine „Usundiõpetus" (2 kursust, 15 õpil.) I kursus „Inimene ja religioon“ II kursus „Eesti usuline maastik“ Valikaine „Riigikaitse" (2 kursust) I kursus „Riigikaitse“ II kursus „Praktiline õpe välilaagris“ Valikaine „Majandus- ja ettevõtlusõpe" (2 kursust) I kursus „Majandusõpetus“

18

II ja III suunal võimalik juurde valida

Ainevaldkond „Sotsiaalained" (vähemalt 7 kursust)


II kursus „Ettevõtlusõpetus“ Valikaine „Karjääriõpetus“ (kool)

Ainevaldkond „Matemaatika“ (tuleb võimaldada 8 kursust kitsast matemaatikat, kuid veel saab võimaldada riiklikus õppekavas nimetatud valikkursusi 8 tk. (ei pea pakkuma)) Matemaatika (kitsas)

8

8

8

I kursus „Arvuhulgad. Avaldised. Võrrandid ja võrratused“ II kursus „Trigonomeetria“ III kursus „Vektor tasandil. Joone võrrand“ IV kursus „Tõenäosus ja statistika“ V kursus „Funktsioonid I“ VI kursus „Funktsioonid II“ VII kursus „Tasandilised kujundid. Integraal“ VIII kursus „Stereomeetria“

RÕK-i järgi peab kool lisaks §11 loetletud 40-le valikkursusele pakkuma veel omalt poolt 11 kursust (mille puhul on kursuse avamise piirarvuks 12 õpilast). Meie koolis lähevad sellesse nimistusse järgmised kursused: 1.

Arvuti kasutamine uurimistöös (RÕK)

Avatakse, sest kooli poolt kõigile kohust.

2.

Arvutiõpetus: kontoritarkvara (kool)

Avatakse, sest kooli poolt kõigile kohust.

3.

Multimeedia I (kool)

Avatakse, sest kooli poolt kõigile kohust.

4.

Karjääriõpetus (RÕK või kool)

Avatakse, sest kooli poolt kõigile kohust.

5.

Kõne ja väitlus (RÕK)

Avatakse, sest kooli poolt kõigile kohust.

6.

Multimeedia II (kool)

Avatakse, sest suuna kohustuslik

7.

Eesti ökoloogiline seisund I (kool)

Avatakse, sest suuna kohustuslik

8.

Eesti ökoloogiline seisund II (kool)

Avatakse, kui on 12 soovijat

9.

Infopädevus (kool)

Avatakse, kui on 12 soovijat

10.-11

Liiklusõpetus 2 kursust (kool)

Avatakse, kui on 12 soovijat

Ülemineku tingimused kitsalt matemaatikalt laiale matemaatikale ja laia matemaatika järgi õppinud õpilastel kitsale matemaatikale Kõigil õppesuundadel üleminekul laialt matemaatikalt kitsale kaasneb individuaalse õppekava taotlemine, kuna õpilane peab tunnijaotusplaanis sätestatud vaikkursustele lisaks läbima kuus täiendavat valikkursust. Laialt matemaatikalt kitsale saab minna üle kuni viienda kursuse (10.kl) lõpuni. 19


1.5

Liikluskasvatuse teemad ja nende käsitlemine Kiili Gümnaasiumis

Liikluskasvatuse teemad on tuletatud „Põhikooli riikliku õppekava“ läbivast teemast „Tervis ja ohutus“ ning maanteeameti soovitustest liikluskasvatuse osas ning „Liiklusseadusest“. Liikluskasvatuse teemad Õige liikluskäitumine Liikluses kehtivate normide järgimine ja kaasliiklejatega arvestamine Liikluse reeglitest tulenevad õigused, kohustused ja vastutus Sõidutee ületamine Jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel ning sõiduteel liiklemine Liiklemine pimeda ajal ja helkuri kandmine Liikluskasvatuse teemade kaudu kujundatakse alljärgnevad pädevused kooliastmeti: I kooliaste Eesmärk: Ohutuse väärtustamine ning tähelepanu pööramine ohutusele igapäevases õppe- ja kasvatustegevuses; Oskus mõista ja väärtustada iseenda ohutust ning ohutut käitumist; ohuolukordade tekkepõhjuste selgitamine, ohu ennetamine, ohutust tagavate turvavahendite kasutamine, abi kutsumine. Pädevused:  Väärtustab ohutust ja iseenda turvalisust  Teab hädaabi numbrit (112), oskab ohust teatada  Oskab ohutult evakueeruda koolihoonest  Teab tuletõrje päästevahendite asukohti koolis  Teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab lõhkekeha leiu korral kutsuda abi  Oskab käituda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses  Oskab kirjeldada ohtusid oma kooliteel, põhjendada ning selgitada ohtude vältimist kooliteel  Oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturikiiver, põlve ning küünarnuki kaitsed, vajadusel ujumisrõngast, päästevesti  Oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning ohutult sõiduteed ületada  Oskab valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega sõitmiseks ohutut kohta  Oskab ohutult liikuda/liigelda märjal, libedal, lumisel teel  Oskab valida tee, sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta; peatuda, kuulata, vaadata ning ohutuses veendununa sõidutee ületada  Oskab määrata sõidukite liikumise suunda ning hinnata liikumise kiirust  Oskab eristada valet/ohtlikku liikluskäitumist õigest/ohutust käitumisest II kooliaste Eesmärk: Õpetada mõistma ja väärtustama ohutust, iseenda turvalisust ning ohutut käitumist; oskus osaleda diskussioonides ohtu ennetavates tegevuste analüüsimisel ja õigete hoiakute kujunemisel; Ohutusalaste teadmiste, oskuste, vilumuste lõimimine. (Laste õpetamine reaalses liikluskeskkonnas, praktilised õppused jne).

20


Pädevused:  Väärtustab ohutust ja iseenda turvalisust  Oskab ohust kiiresti ja korrektselt teatada  Oskab ohutult evakueeruda koolist  Teab tuletõrje päästevahendite asukohti koolis ja oskab neid kasutada  Oskab (vajadusel) kasutada tulekustutustekki  Teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab lõhkekeha leiu korral kutsuda abi  Oskab käituda/tegutseda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses  Oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi-, mopeedijuhi kiiver, põlve ning küünarnuki kaitsed  Oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning sõiduteed ületada  Oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust  Oskab valida tee sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta  Oskab hinnata sõiduki liikumiskiirust ja määrata vahemaid  Tunneb/teab/mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile)  Oskab leida informatsiooni ja lisamaterjali ohutusalaste teemakäsitluste kohta  Oskab kaardistada ohtlikud kohad kooliteel, kirjeldab ohtu ja kuidas ohtu vältida III kooliaste Eesmärk: Õpetada mõistma ja väärtustama ohutust, iseenda turvalisust ning ohutut käitumist. Arendada oskust osaleda diskussioonides ohtu ennetavates tegevuste analüüsimisel ja õigete hoiakute kujunemisel. Ohutust tagavatest seadustest tulenevate käitumisharjumuste kujundamine, teadmiste rakendamine vilumusteni, praktilised ohutusalased õppused. Pädevused:  Väärtustab ohutust, arvestab kaasliiklejatega ning on seaduskuulekas  Oskab ohust teatada ja hinnata ohuolukorda  Oskab ohutult evakueeruda koolist ja osutada evakueerumisel abi endast noorematele  Teab tuletõrje päästevahendite asukohti koolis ja oskab neid kasutada  Oskab kustutada väikeseid tulekoldeid, (sh lõke, süttinud rasv pannil jne)  Teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab lõhkekeha leiu korral kutsuda abi  Oskab ohtlike ainetega kokkupuutumisel end kaitsta nende tervist kahjustava toime eest  Oskab käituda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses  Oskab vaatluse teel hinnata helkuri peegelduvuse omadusi  Oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi- ja mootorratturi kiiver, põlve ning küünarnuki kaitsed  Teab ja tunneb nõudeid jalgratturile ja mopeedijuhile ning oskab vastavalt nõuetele käituda  Oskab kaardil tähistada ohtlikud kohad kooliteel ja valida ohutuma teekonna sihtpunkti jõudmiseks  Kirjeldab ohutu teekonna valiku põhimõtteid  Mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile, mopeedijuhile)  On teadlik ohutusalastest kampaaniatest ning annab hinnangu ajas muutuvate hoiakute kujunemise kohta  Oskab leida informatsiooni ja võrrelda Eesti (liiklus)ohutusalast olukorda teiste riikidega

21


Kiili Gümnaasium teeb tihedat koostööd Rae Liikluskooliga, kes viivad õpilastega läbi järgnevaid koolitusi:     

1.6

Jalakäija koolitus – I klass Helkuri koolitus – III klass Jalgratturi koolitus Mopeedijuhi koolitus Gümnaasiumis B-kat. sõidukijuhi koolitus

Valikainete loendid ja valimise põhimõtted

Valikainetest on kool lisanud põhikooli õppekavasse arvutiõpetuse, kuna arvutikasutusoskus on tänapäeval üks elementaaroskusi, mis leiab rakendust igas eluvaldkonnas. Arvutiõpetuse tunde on lisatud II kooliastmesse 3 tundi ja III kooliastmesse 1 tund. Lisaks sellele on kool lisanud III kooliastmesse õppeaine „Projektõpe“. Kuna mitmetel elualadel toimub töö projektipõhiselt, siis on õpilasi vaja ette valmistada projektide koostamise ja rakendamiseks alal. Aines tutvustatakse projektide koostamise ja elluviimise põhimõtteid ning rakendatakse neid praktikas. Gümnaasiumiastme valikkursuste loend on toodud kolme õppesuuna tunnijaotusplaani juures.

1.7

Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted põhikoolis

Läbivate teemade käsitlemise üldised põhimõtted Õppekava läbivad teemad puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle. Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu kooli tegevuse kaudu: ainekavad, kooli mikrokliima, kooli juhtimine ning majandamine. Läbivate teemade käsitlemise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega.

„Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ Teema käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu-ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid. Õpilast suunatakse 1) teadvustama oma huve, võimeid ja oskusi, mis aitavad kaasa adekvaatse enesehinnangu kujunemisele ning kutseplaanide konkreetsemaks muutumisele; 2) arendama oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö- ja otsustamisoskusi ning teabega ümberkäimise oskusi; 3) arendama oskust seada endale eesmärke ning tegutseda neid ellu viies süsteemselt; 4) kujundama valmisolekut elukestvalt õppida ja kutseotsuseid teha ning tundma haridus- ja koolitusvõimalusi; 5) tutvuma erinevate ametite ja elukutsetega, nende arenguga minevikus ja tulevikus, tundma õppima töösuhteid reguleerivaid õigusakte ning kodukoha majanduskeskkonda.

22


„Keskkond ja jätkusuutlik areng“ Teem käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele. Õpilast suunatakse: 1) aru saama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest ning inimese sõltuvusest loodusressurssidest; 2) aru saama inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikusest seotusest ning inimtegevusega kaasnevatest mõjudest; 3) väärtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist jätkusuutlikkust; 4) arutlema keskkonnaprobleemide üle nii kodukoha, ühiskonna kui ka üleilmsel tasandil, kujundama isiklikke keskkonnaalaseid seisukohti ning pakkuma lahendusi keskkonnaprobleemidele; 5) võtma vastutust jätkusuutiku arengu eest, kasutama loodussäästlikke ja jätkusuutlikku arengut toetavaid tegutsemisviise; hindama ning vajaduse korral muutma oma tarbimis-valikuid ja eluviisi.

„Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ Teema käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Õpilast suunatakse:  väärtustama ühiselu demokraatlikku korraldamist, koostööd, kodanikualgatust ja vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatut lahendamist;  olema algatusvõimeline ja ettevõtlik, kujundama isiklikke seisukohti ning neid väljendama;  tundma õppima ja kaitsma enda ja teiste õigusi ning mõistma nendega kaasnevat vastutust ja kohustusi;  mõistma avaliku, ettevõtlus- ja mittetulundussektori seoseid ning toimimist;  mõistma enda kui üksikisiku rolli ühiskonnas ning omandama oskusi osaleda otsustamisprotsessides;  mõistma ettevõtluse rolli ühiskonnas ning suhtuma positiivselt ettevõtlusse ja selles osalemisse.

„Kultuuriline identiteet“ Teema käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist kultuuri-teadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis. Õpilast suunatakse:  mõistma ennast kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana;  mõistma kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö tähtsust ühiskonna jätkusuutlikkuse kujundajana;  olema salliv ja suhtuma lugupidavalt teiste kultuuride esindajatesse ning nende tavadesse ja loomingusse, taunima diskrimineerimist; 23


 tundma õppima ning väärtustama oma ja teiste kultuuride pärandit ja eripära, toetudes ühelt poolt erinevates õppeainetes õpitule ning seda üldistades, teiselt poolt ka omaalgatuslikult loetule, nähtule ja kogetule;  teadvustama ning tundma õppima mineviku ja nüüdisaja ühiskondade kultuurilist mitmekesisust;  omandama teadmisi kultuuride (sealhulgas eesti rahvuskultuuri) kujunemise ja vastastikku rikastavate mõjutuste kohta.

„Teabekeskkond“ Teema käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi. Õpilast suunatakse:    

mõistma vahetu ja vahendatu sarnasusi ning erinevusi; valima sobivat suhtlusregistrit ning sidekanalit olenevalt olukorrast ja vajadusest; määrama oma teabevajadusi ja leidma sobivat teavet; kujundama tõhusaid teabeotsingumeetodeid, mis hõlmavad erinevaid teavikuid teabekeskkondi;  arendama kriitilise teabeanalüüsi oskust.

ja

„Tehnoloogia ja innovatsioon“ Teema käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. Õpilast suunatakse:  omandama teadmisi tehnoloogiate toimimise ja arengusuundade kohta erinevates eluvaldkondades;  mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ning keskkonnale nii tänapäeval kui ka minevikus;  aru saama tehnoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste uuenduste vastastikustest mõjudest ning omavahelisest seotusest;  mõistma ja kriitiliselt hindama tehnoloogilise arengu positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning kujundama kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud eetilistes küsimustes;  kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (edaspidi IKT) eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks;  arendama loovust, koostööoskusi ja algatusvõimet uuenduslike ideede rakendamisel erinevates projektides.

„Tervis ja ohutus“ Teema käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele. Tervisekasvatus põhineb õpilaste tervisega seonduvate teadmiste ja hoiakute ning sotsiaalsete toimetulekuoskuste arendamisel. Seda toetab tervist edendava kooli põhimõtete rakendamine koolis. Ohutuse valdkonnas õpetatakse käituma ohutult liiklus-, tule-, veeohu ja teiste keskkonnast tulenevate ohtude puhul ning otsima vajaduse korral abi. 24


Õpilast suunatakse: 1.tervise valdkonnas:  terviseteadlikkuse arenemisele, sealhulgas oma tervise ja turvalise käitumise väärtustamisele;  kasutama oma teadmisi, enesega toimetuleku oskusi ning üldisi sotsiaalseid oskusi enda ja teiste turvalisuse, sealhulgas turvalise koolikeskkonna kujundamiseks;  teadvustama oma otsuste ja käitumise ning selle tagajärgede seost tervise ja turvalisusega;  leidma ning kasutama usaldusväärset terviseteavet ja abiteenuseid;  teadvustama keskkonna mõju oma tervisele.

2. ohutuse valdkonnas:  tundma eri liiki ohuallikate ja ohtlike olukordade olemust ning nende võimalikku tekkemehhanismi;  vältima ohuolukordadesse sattumist;  kujundama turvalisele kooli- ja kodukeskkonnale ning liiklusohutusele suunatud hoiakuid ja käitumist;  omandama teadmisi ning oskusi ohu- ja kriisiolukordades tõhusalt käituda;  kujundama õiget liikluskäitumist, harjuma järgima liikluses kehtivaid norme ning arvestama kaasliiklejaid;  tundma õppima ja väärtustama liikluse ning ohutuse reeglitest tulenevaid õigusi, kohustusi ja vastutust.

„Väärtused ja kõlblus“ Teema käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires. Õpilast suunatakse:    

tunnustama väärtusi, kõlbelisi norme ja viisakusreegleid; analüüsima süstemaatiliselt kõlbelisi norme ja väärtusi; arutlema üldtunnustatud eetiliste printsiipide üle ja neid omaks võtma; juhinduma oma käitumises neist põhimõtetest ning hindama iseenda ja kaasinimeste käitumist nende alusel;  osalema kollektiivi (klassi, kooli, huviringi jm) eetikakoodeksi ja käitumisreeglite väljatöötamises ning neid järgima;  reflekteerima nii iseenda kui ka kaasinimeste käitumispõhimõtete üle, kasutades kõlbeliste konfliktide lahendamise ning vastutustundlike valikute tegemise oskusi.

Läbivad teemad gümnaasiumis Kohustuslikud läbivad teemad on: 1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid; 2) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele; 3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele; 25


4) kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis; 5) teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi; 6) tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas; 7) tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning osalema tervist edendava keskkonna kujundamises; 8) väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada. Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige: 1) õppekeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke; 2) aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga; 3) valikainete valikul – valikained toetavad läbivate teemade taotlusi; 4) läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna; 5) korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppeja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.

1.8

Loovtöö korraldamise põhimõtted III kooliastmes

Põhikooli lõpetamise tingimuseks on, et õpilane on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö, mis lähtub läbivatest teemadest või on õppeaineid lõimiv. Õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna. III kooliastmes korraldab kool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks on uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline. Loovtöö temaatika on valitud kooli poolt, täpsema teemavaliku teevad õpilased. Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt.

26


1.9

Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted

Kiili Gümnaasiumis lähtutakse ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamisel kooli põhieesmärkidest ja traditsioonidest, kuid ollakse avatud ka uuele. Vastavalt eeltoodule:  osalemine olümpiaadidel, konkurssidel, eriilmelistes projektides ning võistlustel on õppe- ja kasvatustöö lahutamatu osa;  osavõtt nimetatud tegevustest on õpilasele vabatahtlik. Neid tegevusi juhib kooli direktsiooni poolt kinnitatud koordinaator;  uutest projektidest osavõtu ja traditsioonilistest loobumise otsustab kooli pedagoogiline kollektiiv;  nii ülekoolilised kui ka kooli piire ületavad üritused kavandatakse kooli üldtööplaanis.

1.10 Hindamise korraldus ...ja põhimõtted on välja toodud ÕK lisas – Kiili Gümnaasiumi hindamisjuhendis.

Lõpetamise tingimused: Põhikool 1. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt «rahuldavad» ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele või eesti keele teise keelena eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul. 2. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele 1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne; 2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne. 3. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kelle individuaalne õppekava sätestab teistsugused nõuded võrreldes riikliku õppekavaga, on lõpetamise aluseks individuaalse õppekava õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel (ühtsete küsimustega põhikooli lõpueksamitöö kohandamine, abivahendite kasutamine, koolieksam vms) vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

Gümnaasium 31. augustini 2013. a kehtivad gümnaasiumi lõpetamise tingimused 1. Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada viis gümnaasiumi lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid. Ühes ja samas õppeaines võib sooritada kas riigieksami või koolieksami. 2. Kõigile õpilastele on kohustuslik eesti keele riigieksam. 3. Õpilasel on õigus sooritada kõik lõpueksamid riigieksamitena. Riigieksameid võib õpilane valida kooli õppekavas olevate järgmiste õppeainete hulgast: vene keel (koolis või klassis, kus eesti keelt õpitakse teise keelena ning õpe toimub osaliselt vene keeles), inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel (võõrkeelena), bioloogia, keemia, matemaatika, füüsika, geograafia, ajalugu, ühiskonnaõpetus.

27


4. Kolme kohustusliku riigieksami hulgas võib olla üks võõrkeeleeksam (võõrkeeleks ei loeta eesti keele eksamit). Õpilasel on õigus sooritada inglise keele, saksa keele, prantsuse keele ja vene keele (võõrkeelena) riigieksam ka juhul, kui ta ei ole seda keelt koolis õppinud. 5. Koolieksameid võib sooritada kõigis kohustuslikes õppeainetes ja lisaks nendes valikainetes, mida on gümnaasiumiastmes õpitud vähemalt 105 õppetundi. 6. Ühe koolieksami võib gümnaasiumilõpetaja sooritada praktilise tööna või ainealase uurimusena. 7. Gümnaasiumi lõputunnistuse annab kool õppenõukogu otsuse alusel: 7.1 gümnaasiumiõpilasele, kelle gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud kooliõppekava õppeainete kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad ning kes on kõik kohustuslikud ja valitud lõpueksamid sooritanud vähemalt rahuldavalt; 7.2 eksternile, kelle aineeksamite hinded on vähemalt rahuldavad ning kes on kõik kohustuslikud ja valitud lõpueksamid sooritanud vähemalt rahuldavalt; 7.3 isikule, kellel on õppeainete kooliastmehinded vähemalt rahuldavad, kuid kes eelmistel õppeaastatel ei saanud gümnaasiumi lõputunnistust, sest tal jäi riigieksam sooritamata või ta sooritas riigieksami mitterahuldavalt, ja kes on järgmistel õppeaastatel sooritanud vähemalt 20 hindepallile kõik valitud riigieksamid. 7.4 Gümnaasiumiõpilane, kellel esineb spetsiifiline õigekirjahäire (düsgraafia) ning kes sooritas eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami mitterahuldavalt, saab selle eksami asemel valida uue riigieksami mõnes teises riigieksamiaines. 7.5 Gümnaasiumiõpilane, kes sooritas ühes õppeaines riigieksami mitterahuldavalt, saab selle eksami asemel valida uue riigieksami mõnes teises riigieksamiaines. 01. septembrist 2013. a kehtivad gümnaasiumi lõpetamise tingimused Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele: 7.6 kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad või valikkursuste puhul rahuldavad või arvestatud; 7.7 kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele või lõikes 4 sätestatud tingimustel eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele (inglise, prantsuse, vene või saksa keeles) riigieksamid. 7.8 kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenevat ainevaldkonda või ainevaldkondi ning sotsiaal- ja loodusvaldkonda hõlmava gümnaasiumi koolieksami; 7.9 kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.

1.11 Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus Teavitamisel juhindutakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ § 55 sätestatust. Õpilaste ja vanemate teavitamine toimub vastavalt kooli kodukorrale. Teavitamisel järgitakse „Avaliku teabe seaduses“ ning „Haldusmenetluse seaduses“ teavitamisele sätestatut. Põhikoolis klassi- või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele. Õpilase võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks selgitatakse põhikoolis välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid ning korraldatakse diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. 28


Koolis nõustatakse vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises, korraldatakse õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagatakse õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavus. Koolis on tagatud õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamine ja nõustamine õppetööd käsitlevates küsimustes. Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele teatavaks õppeveerandi või poolaasta algul. Kiili Gümnaasiumis tegutseb õpilaste, nende vanemate ja õpetajate toetamiseks- nõustamiseks Tugikeskus. Kiili Gümnaasiumi Tugikeskus:      

Psühholoog (Tugikeskuse juhataja) Sotsiaalpedagoog Õpiabi (3 õpetajat) Logopeed Meditsiinitöötaja Pikapäevarühm

1.12 Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldus Individuaalse õppekava koostamine või muu tugisüsteemi määramine õpilasele, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused Õpilasele, kelle poolaastahinne on „puudulik” või „nõrk”, kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, õpiabi jm) vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. Sobiva tugisüsteemi määravad õpilasele Tugikeskuse spetsialistid koostöös õppealajuhataja, õpilase klassijuhataja ja aineõpetajatega.

1.13 Karjääriõppe korraldus põhikoolis ja gümnaasiumis Karjääriteenust koolis osutab koolipsühholoog. Karjääriteenuse kaudu aidatakse õpilasel saada tuge, kui õpilane vajab abi või nõu:         

suuna või valikainete valikul, oma tuleviku ja karjääri planeerimisel, kui õpilane kahtleb oma valitud suuna sobivuses, oma õpingute ühildamisel töö või õppekavavälise tegevusega, statsionaarsest õppest mittestatsionaarsesse ülemineku kohta või kooli lõpetamiseks eksternina, individuaalsel õppekaval õppimise ja individuaalse õppekava taotlemise kohta, õppekavavälise tegevuse või õppimise otsimise kohta, eneseanalüüsi koostamisel, vestlusteks valmistumisel või gümnaasiumisse astumiseks.

Karjääriteenistuse hulka kuulub ka karjääri- ja tööteemalise kirjanduse soovitamine ning kataloogide tutvustamine õppeasutuste kohta, kus on võimalik jätkata õpinguid peale põhikooli või gümnaasiumi või kus saab õppida õppekavaväliselt. Karjääriplaneerimist toetab – www.rajaleidja.ee Nõustamiseks tuleb eelnevalt aeg kokku leppida. 29


1.14 Õpetaja töökava koostamise põhimõtted Õpetaja töökava koostamise eesmärgiks on kirjeldada taotletavate õpitulemusteni jõudmist. Õpetaja töökavas toob õpetaja esile õppe sisu ja õpitulemuste jaotumise õppe käigus. Töökava on tegevuskava, mis kajastab aine sisu ajalist jaotust . Õpetaja töökava koostatakse põhikoolis hiljemalt kaks nädalat enne uue õppeveerandi algust.

1.15 Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord Õppekava on muutuv ja arenev dokument. Kooli õppekava arenduse üldjuhiks on direktor, kes delegeerib ülesandeid direktsiooni liikmetele. Vähemalt kord õppeaastas vaadatakse õppekava ainekoondiste poolt läbi ning vajadusel tehakse ettepanekuid õppekava muutmiseks või täiustamiseks.

30


2. AINEKAVAD Ainevaldkonnad: 

keel ja kirjandus;

kehaline kasvatus;

kunstiained;

loodusained;

matemaatika;

sotsiaalained;

tehnoloogia;

valikained;

võõrkeeled.

Mihkel Rebane direktor

31

Kiili Gümnaasiumi õppekava  

kiili gümnaasiumi õppekava

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you