__MAIN_TEXT__

Page 1


AASTARAAMAT / YEARBOOK

MMXV


Autorid/authors: Laura Kikas, Kristo Kulo, Andre Lilleleht, Kalle Meho, Miko Oja, Ave Pae, Peeter Peemot, Marek T端kk Fotod/photos: Kristian Kruuser, Taavi Leppiman, Kaupo Kikkas, Justiitsministeerium

Vanglateenistuse piirkondlik jaotus. Regional distribution of the prison service.


Vanglateenistuse aastaraamat | Sissejuhatus | 3

HEA LUGEJA JA PILTIDE VAATAJA! DEAR READER AND REVIEWER!

Nagu kõik, kes teevad oma tööd hingega, oleme viimastel aastatel tublisti pingutanud, et meie töö annaks paremaid tulemusi. Karistuse eesmärk on kaitsta ühiskonda sel teel, et inimest mõjutatakse käituma õiguskuulekalt ja teda valmistatakse ette endaga hakkama saama. Oleme tarvitusele võtnud tänapäevase teadusele tugineva karistusaja plaanimise mudeli, milles arvestame inimese varasemat elukäiku ja sotsiaalset tausta, aga muutnud suuresti ka vangide töötegemise ja õppimise korraldust, sest karistusajad on lühenenud. Noorte ja lapseeas vangidega töötades on meie peamine ülesanne mõjutada nende väärtushinnanguid ja aidata neil luua toetavaid suhteid, kuna tihti ei suuda nad üksi oma elu muuta. 2015. aastal täitub 95 aastat Eesti kriminaalhoolduse rajamisest. 1920. aastal võeti vastu seadus, millega loodi võimalus karistada süüdimõistetuid ka tingimisi ilma vanglakaristuseta. Veidi hiljem loodi vangide hooldamise seltsid, kes kandsid hoolt vabanenute eest, valvasid kohtu poolt valve alla antud isikute järele ning hoolitsesid vangide kõlbelise arenemise ja kultuuriliste tarviduste eest. Niisiis mõisteti juba omariikluse esimestel aastatel, et tuge vajavad kõik vanglast vabanejad. Eesmärkide saavutamiseks on mõistagi tarvis väga häid töötajaid, kes on võimekad nii erialaste teadmiste poolest kui ka kehaliselt. Oleme vanglaametnikele pannud aja jooksul paika üha rangemad nõuded, et meie juures töötaksid inimesed, kes tõesti soovivad seda tööd teha ja kes tunneksid end tööd tehes kindlalt. Kuigi tahame, et ametnikud saaksid oma töö tehtud eelkõige teadmiste ja suhtlemisoskuse abil, vajab vanglatöö paraku ka kehalist jõudu. Seepärast oleme hoolitsenud alati töötajate kehalise ettevalmistuse eest. Selles vallas saavutatud edust annavad tunnistust tulemused paljudel spordivõistlustel. Seejuures väärib märkimist, et vanglateenistuses on töötanud nii

Much like anyone who puts their heart and soul into their work, we’ve mustered great efforts in these past few years to facilitate even better work results. The objective of a penalty is to protect society in influencing the relevant person to engage in law-abiding behavior and equipping the person with tools to manage their own life. We now employ a contemporary research-based model to plan the term of punishment, accounting for the person’s life before sentencing as well as their social background; also, shortened terms of punishment conditioned significant changes in the organization of work and study for prisoners. In working with young and minor prisoners, our principal objective is to bear on their value judgments and help them in establishing supportive relations as, oftentimes, they cannot change their life by themselves. In 2015, 95 years will pass after establishing probation supervision in Estonia. In 1920, an Act was adopted that established the possibility to punish convicted offenders conditionally, without actual imprisonment. A short while later, prisoner supervision associations were created which cared for people released from prison, guarded people ordered under guard by a court, and took care of moral development and cultural necessities of prisoners. Thus, it was understood as early as in the first years of Estonian independence that everyone released from a prison needs support. To achieve such goals, an outstanding staff is naturally required that would not only excel in their professional knowledge but would also benefit from physical aptness. As time passes, prison officials are subject to increasingly stricter requirements to make sure we employ people that truly want to do this job and are surefooted in their occupation. Although it is our firm preference to see the job done solely based on knowledge and interpersonal skills, prison work still requires


4 | Introduction | Prison Service Yearbook

Kreeka-Rooma maadluse olümpiavõitja kui ka sama ala kahekordne maailmameister. Vanglateenistus on viimastel aastatel andnud oma osa ka kogu riiki hõlmavatesse ettevõtmistesse. Nii näiteks oleme politseile ametiabi pakkudes parandanud riigi võimet tulla toime kriisiolukorras. Kui vanglate relvastatud üksus on olnud juba hulk aastaid avaliku korra kaitse osa, siis 2013. aastast alates kaasatakse sellesse ka teisi vanglaametnikke. Oleme teinud teoks Ida-Virumaa tegevuskava, mille üks eesmärk on tuua maakonda õiguskaitseametnikke. Kuna Eesti peab tänapäeva maailmas paratamatult arvestama mitmesuguste ohtudega, siis ei saa usaldusväärsete riigiteenijate rolli piirkonnas kuidagi üle hinnata. Üks teenäitajaid oli 2008. aastal Jõhvis avatud Viru vangla, 2013. aasta alguses kolis täies koosseisus Ida-Virumaale ka teenistuse keskus – justiitsministeeriumi vanglate osakond. Loodame siis, hea lugeja, et meie jõupingutused suuremates ja väiksemates asjades muudavad elu Eestis ohutumaks ja õnnelikumaks.

Priit Kama vanglateenistuse juht asekantsler

physical prowess as well. Therefore, we’ve always seen to physical preparation of our employees. Positive results from various sports competitions also attested to the success captured in this field. Let us revisit here the fact that the Prison Service boasts such former employees as an Olympic gold medalist in Greco-Roman wrestling and a twotime world champion in the same discipline. During the past few years, the Prison Service has proudly contributed to a number of national undertakings. For example, in providing professional assistance to the police, the Service has supported the nation’s capacity to manage crisis. The armed unit of the Prison Service has, for a number of years, played an essential part in protecting law and order; now, other prison officials are involved in the effort. We’ve implemented the Ida-Viru County action plan, an objective of which is to bring law enforcement officials into the county. As in this modern world Estonia inevitably faces a variety of dangers, the role of reliable state officials in the area is but impossible to overestimate. An outstanding beacon here is Viru Prison, opened in the town of Jõhvi in 2008; in early 2013, the headquarters of the Prison Service en banc – the Prisons Department of the Ministry of Justice – also moved to Ida-Viru County. Let us hope then, dear reader, that our exertions in smaller as well as bigger endeavors render life in Estonia safer and happier. Priit Kama Deputy Secretary General Head of Prison Department


Vanglateenistuse aastaraamat | Sisukord | 5

SISUKORD CONTENT

6

1

Vanglateenistus tugevdab Eesti riigi kohalolu Ida-Virumaal Prison service strengthens the Estonian government’s presence in Ida-Viru county

2

Vanglateenistus tagab Eesti siseturvalisust Prison service ensures estonia’s internal security

15

3

Endise Jugoslaavia sõjakurjategijad ja Eesti Estonia and war criminals of the former Yugoslavia

22

4

Vangivalvurid-sportlased läbi aja Athletes as prison guards throughout the times

29

5

Eetika ja korruptsiooniennetus vanglatöös Ethics and corruption prevention in prison work

32

6

Vangide hõive Prisoner employment

39

7

Kohtlemismudel kui tõhus taasühiskonnastamise viis Risk and need based sentence planning as an efficient resocialization method

48

8

Töö noorte kriminaalhooldusalustega Work with young probationers

55


6 | Chapter 1 | Prison service strengthens the Estonian government’s presence in Ida-Viru county

1

VANGLATEENISTUS TUGEVDAB EESTI RIIGI KOHAOLU IDA-VIRUMAAL PRISON SERVICE STRENGTHENS THE ESTONIAN GOVERNMENT’S PRESENCE IN IDA-VIRU COUNTY

23. veebruaril 1918. aastal loeti Pärnus Endla teatri rõdul avalikult ette „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“. Selles on ühemõtteliselt väljendatud meie rahva tahet säilitada Eestimaa tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides ka kõigile tulevatele põlvedele.

On February 23, 1918, the “Manifesto to the Peoples of Estonia” was read aloud publicly from Endla Theatre’s balcony in Pärnu. It expresses unambiguously our nation’s intent to preserve Estonia within its historical and ethnic boundaries for all future generations.

Sel saatuslikul tunnil on Eesti Maapäev, kui maa ja rahva seaduslik esitaja, ühemeelsele otsusele jõudes rahvavalitsuse alusel seisvate Eesti poliitiliste parteidega ja organisatsioonidega, toetades rahvaste enesemääramise õiguse peale, tarvilikuks tunnistanud Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme astuda: EESTIMAA, tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale ISESEISVAKS DEMOKRATLISEKS VABARIIGIKS. Iseseisva Eesti vabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa ühes Läänemere saartega – Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega, kus Eesti rahvas suures enamuses põliselt asumas. Vabariigi piiride lõplik kindlaksmääramine Lätimaa ja Vene riigi piiriäärsetes maakohtades sünnib rahvahääletamise teel, kui praegune ilmasõda lõppenud.

In this fateful hour, the Estonian National Council, as the legal representative of our land and people, has, in unanimous agreement with Estonian democratic political parties and organisations, and by virtue of the right of self-determination of peoples, found it necessary to take the following decisive steps to shape the destiny of the Estonian land and people: ESTONIA, within its historical and ethnic boundaries, is declared as of today an INDEPENDENT DEMOCRATIC REPUBLIC. The independent Republic of Estonia shall include Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa, with the city of Narva and its surroundings, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa, and Pärnumaa with the Baltic islands of Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa, and other islands where Estonians have settled for ages in large majorities. Final determination of the boundaries of the Republic in areas bordering on Latvia and Russia will be carried out by plebiscite after the conclusion of the present World War.

PADAORG VÕI NARVA JÕGI?

PADAORG VALLEY OR NARVA RIVER?

Kindlasti on iseseisvusmanifesti põhimõtted aktuaalsed ka tänapäeval ja iseäranis Ida-Virumaal, mis on 20. sajandi ajalootuultes eriti palju räsida saanud. Virumaa koos oma idapoolseima tugiposti Narvaga on muinasajast alates olnud kõigiti võrdväärne Eesti osa ning siin elab väga palju häid Eesti inimesi. Ometi võib selles Ida ja Lääne piiril olevas maakonnas aeg-ajalt kuulda, et külalised Pärnust

The principles of the independence manifesto are certainly still important today, especially in IdaViru County – a region that has seen much trouble throughout the 20th century. Virumaa with Narva as its eastern pillar has been a fully equipotent part of Estonia since the ancient times and there are many good Estonian people living here. Still, in this county on the border between the


Vanglateenistus tugevdab Eesti riigi kohalolu Ida-Virumaal | Peatükk 1 | 7

1920. aastal liideti Tartu rahulepingu alusel Eestiga piiriäärsed alad, mis varem olid kuulunud Venemaa Pihkva kubermangu ning kus eestlased olid vähemuses. Siseminister Kaarel Eenpalu soovitas 1921. aastal teha mitmesuguseid uuendusi, et piirkonda ülejäänud Eestiga lõimida. Muu hulgas jälgiti ametnike lojaalsust ja keeleoskust ning eesti soost ja mujalt Eestist piirkonda tööle lähetatutele maksti üle kolmandiku suuremat palka. With the Tartu Peace Treaty of 1920, the areas along the Estonian national border which formerly belonged into the Pskov Province of Russia and where Estonians were a minority were joined to Estonia. In 1921, Kaarel Eenpalu as the Minister of the Interior made a suggestion to implement various new measures to integrate the region to the rest of Estonia. Among other measures, the loyalty and language skills of officials were monitored and more than a third higher salaries were paid to people with Estonian descent and those sent from other Estonian regions to work there.

East and the West, you can hear from time to time that visitors from Pärnu or Rakvere are said to have come from somewhere far away, from a place that the locals call … Estonia. Not that the people here don’t think of Narva or Sillamäe as part of our country, but the identity of Ida-Viru County as

their home is perceived differently in many ways. It is like Estonia proper started only west of Padaorg Valley, a place where locals hardly venture to, and from where only visitors and tourists come. This vision harks back to the Soviet times and is very difficult to get rid of.


8 | Chapter 1 | Prison service strengthens the Estonian government’s presence in Ida-Viru county

või Rakverest tulevad kusagilt eemalt, paigast, mida kohalikud kutsuvad mõnikord … Eestiks. Mitte et siin ei peetaks Narvat või Sillamäed meie riigi osaks, kuid koduse Ida-Virumaa identiteeti tajutakse paljuski teistsugusena. Justkui algaks see päris õige Eesti Padaorust läänes, kuhu siit kandist pole just väga palju asja ja kust ka siiapoole tullakse ainult külla või turismireisile. Sellise arusaama taga peitub sovetiajal kujunenud kuvand, millest on äärmiselt raske vabaneda. Kuid oleks ebaõiglane arvata, et nii näevad asja ainult idavirulased. Kogu Eestis võib kogeda, et Padaorgu tajutaksegi omamoodi maagilise piirina. Tallinnas vaadatakse meid sageli pisut võõrastavalt: „Kuidas hakkama saate? Mis keeles te seal räägite? Kas õhtul ikka väljas julgete käia?“ Teisisõnu on võõrastamine vastastikune. Sellest tuleb üle saada – ja kahtlemata aja jooksul saamegi. Miski ei muuda tõika, et Ida-Virumaal on rikas kultuuripärand ja kaunis loodus. Igaüks, kes eelarvamusest loobub, võib näha, et siin on sama hea elada kui mujal Eestis. Peame lihtsalt suhtuma oma väikese riigi erinevustesse kui rikastavasse kogemusse ja tundma piirialadel toimuva vastu rohkem huvi. Kahtlemata on meie kandis tunda suure naabri lähedust, aga kui mastaap ja lähiajaloo raskem taak kõrvale jätta, siis on olukord võrreldav teiste piirialadega. Me ei pea ju valgalasi vähem omaks seepärast, et nad jagavad kodulinna Lätiga ja elavad pealinnast veel kaugemal kui jõhvilased. Rahva ühtsustunne ja austus oma riigi vastu tekib muu hulgas äratundmisega, et me kõik moodustame terviku, ükskõik kus maakonnas me elame ja töötame. Just seetõttu on äärmiselt tähtis, et Eesti riik oleks riigivõimu esindavate asutuste kaudu iga päev nähtav ka neis paigus, mis jäävad Tallinnast ja Tartust kaugele. Ühtsuse hoidmiseks on vaja väliseid tunnuseid, millega end samastada. Selleks et Eesti riik oleks Ida-Virumaal märgatavam, on koostatud tegevuskavasid ja plaane. Palju häid mõtteid on teoks tegemata, sest need on jäänud paberile. Vaja on tegusid, eeskuju ja soovi ennast proovile panna. Sel juhul tekib idavirulases uhkus: siin piirkonnas tehakse head tööd, mille tulemused on näha kogu Eestis, mitte ei oodata passiivselt sabas. On hea meel töötada riigiasutuses, kes on tõepoolest mõndagi konkreetset ja nähtavat teoks teinud.

But it would be unfair to say that only the people of Ida-Viru County see things that way. I have found that throughout Estonia, people perceive Padaorg Valley as a kind of magical boundary. Those in Tallinn look a bit askew at us sometimes: “How do you cope there? What language do you speak there? Do you even dare go outside in the evening?” In other words, the feeling of alienation is mutual. We need to get over it – and no doubt, we will in time. Nothing changes the fact that Eastern Virumaa has rich culture and beautiful nature. Anyone letting go of the prejudice can see that life it is just as good here as in the rest of Estonia. We just need to see our small country’s differences as an enriching experience and be more interested in happenings at borderlands. No doubt, the big neighbour’s presence is felt where we live, but if we leave aside the scale and the heavy burden of the near past, our situation is comparable to other border regions. We don’t consider the people of Valga any less our people just because they share their city with Latvia and live even further away from the capital than those in Jõhvi. The nation’s feeling of unity and respect towards their country stem also from the recognition that we all make up a single whole, regardless of the county we live and work in. This is exactly why it is important that the Estonian government be visible through its representative institutions every day, even in places far from Tallinn and Tartu. Retaining unity needs external aspects to identify with. Action plans and programmes have been prepared, to make the Estonian government and country more visible in Ida-Viru County. Many good ideas have been left on paper and never attained reality. We need actions, role models and the desire to challenge ourselves. Then we will see pride rising in the people of Ida-Viru County: good work is done here, its results are visible across

2008. aastal avatud Viru vangla on piirkonna suurimaid riigiasutusi ja tegutsenud rajamisest peale täiskoormusel ning eesmärkides mööndusi tegemata. Viru Prison was opened in 2008 and is the region’s largest state institution; it has operated at full capacity since its establishment without making compromises in its goals.


Vanglateenistus tugevdab Eesti riigi kohalolu Ida-Virumaal | Peatükk 1 | 9

VIRU VANGLA – ÜKS TEENÄITAJAID Viru vangla rajamise aegu oli hulganisti skeptikuid, kes manasid raskusi, mis ei võimalda luua siia sedavõrd suurt riigiasutust. Ei suudetud kuidagi uskuda, et siin saab kujundada riigikeelse ja riigimeelse ametnikkonna, kes loob tühjale kohale nüüdisaegse kinnipidamisasutuse. „Niikuinii ei tule siia ükski korralik spetsialist, aga kohapealt pole kedagi võtta … Ei ole võimalik tagada asutuse töökeelena riigikeelt ja kuna selline poolik riigiasutus oleks mõttetu, siis teeme parem kuhugi mujale.“ Samad argumendid kõlavad ka kümmekond aastat hiljem, kui arutatakse sisekaitseakadeemia Narva kolimist. Lisandunud on veel arusaamatu hirm, et äkki tuleb niimoodi avalikku teenistusse liiga palju idavirulasi. Aeg on näidanud, et sellised hirmud on asjatud. 2008. aastal avatud Viru vangla on piirkonna suurimaid riigiasutusi ja tegutsenud rajamisest peale täiskoormusel ning eesmärkides mööndusi tegemata. Hiljuti ütles üks proovipäeval viibinud valvurikandidaat, et teda üllatas kõige rohkem

Estonia, we are not just ticking along passively. It feels good to work in a state institution that really has done something solid and visible.

VIRU PRISON – ONE OF THE PATHFINDERS There were many sceptics at the time when Viru Prison was still being established; they visualised all the difficulties that would not allow establishing such a large state institution here. They just could not believe that it was possible to form a national language speaking, nationally minded body of officers here, to create a modern custodial institution out of thin air. “No decent specialist would come here anyway, and there’s no-one suitable among the locals … It’s impossible to make sure that the national language will be the institution’s working language, and such a half-baked state institution would be pointless, better established somewhere else.” The same arguments are also heard a decade later,


10 | Chapter 1 | Prison service strengthens the Estonian government’s presence in Ida-Viru county

Jõhvis töötanud vanglaametniku staatus on tööandjate silmis kujunemas kvaliteedimärgiks. The status of a prison officer that has worked in Jõhvi is becoming a quality mark in the eyes of employers.

täiesti eestikeelne töökeskkond. Nähtu ei olnud kooskõlas tema ettekujutusega ei Ida-Virumaal asuvast riigiasutusest ega ka Eesti vanglast. Vanglatöötajaid endid paneks üllatuma just vastupidine pilt, kuid seda ausat märkust tuleb võtta tunnustusena Eesti riigile ja Viru vanglale. Sageli on raske astuda igapäevatoimingutest kõrvale ja vaadata saavutusi veidi eemalt. Sellised kõrvaltvaataja siiralt üllatunud tunnustused tuletavad meile meelde, kui kiiresti oleme suutnud rajada hästi toimiva riigiasutuse. Veel kümmekond aastat tagasi püüdsid poisikesed siin Jõhvi äärelinna jõeäärsel tühermaal ilmasõjaaegsetest mürsulehtritest kala. Mõte, et siia võiks kerkida suur riigiasutus, oleks tollal tundunud enamikule teostamatu.

RIIGIVÕIMU MAINE KUJUNDAVAD RIIGITEENISTUJAD Praegu on Viru vangla Eesti ja kogu Baltikumi kõige moodsam kinnipidamisasutus. Meie ametnike hoole alla on tavapärase vanglatöö kõrval usaldatud tugevdatud järelevalvet vajavad ning noored ja

alaealised vangid. Need erikohtlemise rühmad on rasked ja keerulised nii järelevalve kui ka taasühiskonnastamise mõttes. Kuid riik on meid usaldanud ja me ei ole seda usaldust petnud. Nende aastate jooksul on meie vangla toonud Ida-Virumaale oma ala parimaid teenistujaid ning omakorda saatnud Tartusse ja Tallinna tagasi siin kogemusi omandanud riigiametnikke. Meie edu kinnitab seegi, et meie töötajaid on värvatud justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Samuti on meilt mindud kogemusi viima teistesse siinsetesse riigiasutustesse. Jõhvis töötanud vanglaametniku staatus on tööandjate silmis kujunemas kvaliteedimärgiks. Meie tähelepanuväärse rolli piirkonna elus on hästi kokku võtnud Jõhvi vallavanem: „Jõhvis täidab aktiivsete noorte piirkonda toomisel eestvedaja rolli tavainimestele ootamatu asutus: vangla.“ Seda kõike ei oleks ilma pühendunud riigiametniketa, kes olid valmis looma eeskujulikku riigiasutust, olid valmis trotsima algusaastate askeetlikku eluolu ja pingelist tööd keset ehitustandrit asuval töökohal. Tagasi vaadates mured ja raskused pisenevad, aga nende inimeste tööd ei pisenda miski. 2013. aasta lõpus tänasid peaaegu kõik piirkonna partnerid Viru vangla kollektiivi hea koostöö eest.


Vanglateenistus tugevdab Eesti riigi kohalolu Ida-Virumaal | Peatükk 1 | 11

discussing the option of moving Estonian Academy of Security Sciences to Narva. And an additional incomprehensible fear has appeared over time: maybe there will be too many Ida-Viru people in public service... Time has shown that such fears have no foundation. Viru Prison was opened in 2008 and is the region’s largest state institution; it has operated at full capacity since its establishment without making compromises in its goals. Recently, a candidate for a guard’s position said after a trial workday that the biggest surprise was the fully Estonian-speaking work environment. This was not what that the candidate had expected from a state institution in Ida-Viru County or an Estonian prison as such. The prison employees would be surprised by anything to the contrary, yet that honest remark needs to be seen as a statement of recognition of the Estonian state and Viru Prison. It is often difficult to step out of the everyday activity and look at things from aside. Such sincere expressions of surprise from an observer remind us how quickly we have managed to establish a well-functioning state institution. Just ten years

Praegu on Viru vangla Eesti ja kogu Baltikumi kõige moodsam kinnipidamisasutus. At the moment, Viru Prison is the most modern custodial institution in Estonia and in all of the Baltic states.

ago this place was wasteland on a riverside near the suburb of Jõhvi where young boys were fishing in bomb craters originating from the World War. The thought of a large state institution appearing here would have been unfathomable to most people back then.

THE STATE AUTHORITY’S REPUTATION IS SHAPED BY STATE SERVANTS At the moment, Viru prison is the most modern custodial institution in Estonia and in all of the Baltic states. In addition to ordinary prison work, our officers take care of offenders requiring stronger security as well as young and minor-age prisoners. Those groups requiring special treatment are difficult and complex to work with in terms of both supervision and re-socialisation. But the state has trusted us and we have not failed that trust. Over the years, our prison has brought the best state servants of the sector to Ida-Viru County and, in return, we have provided Tartu and Tallinn with state officials that gained experience here. Our success is further indicated by the fact that our employees have been hired by the Ministry of Justice into its Prisons Department. Our employees have also shared their experience with other state institutions located here. The status of a prison officer that has worked in Jõhvi is


12 | Chapter 1 | Prison service strengthens the Estonian government’s presence in Ida-Viru county

Rõhutan: tänati kollektiivi, mitte üldiselt teenistust, vanglat või juhtkonda. Teotahteline ja uuendusmeelne personal oli meie kõige olulisem vara aastal 2006, kui vangla de jure asutati, ja ka aastal 2008, kui vangla de facto tööle hakkas. Loomulikult on pühendunud ja koolitatud meeskond ka praegu kõige peamine. Ja täpselt samamoodi nagu 2006. ja 2008. aastal, ei ole meie sihid ainult meie enda asi, vaid me mõjutame kogu Ida-Virumaa arengut. Oma edumeelse töökultuuriga näitame eeskuju, me jääme silma, sest oleme valmis end proovile panema seal, kus teised kahtlevad.

IGA TEEKOND ALGAB ESIMESEST SAMMUST Kui vanglateenistuse keskasutus ehk justiitsministeeriumi vanglate osakond otsustati kolida 2013. aastal pealinnast Ida-Virumaale, pidasid paljud seda mõeldamatuks. Mõte, et riigi strateegiate elluviimist suunav amet või ministeeriumi osakond hakkab paiknema Jõhvis, tundus riiki vaid Tallinna-Tartu telgjoonelt nägevatele inimestele vastuvõetamatu. 21. sajandil ja Eesti suuruse juures on pentsik näha paarisajas kilomeetris probleemi. Kõigest hoolimata tahavad tuhanded inimesed elada ka neis kohtades, mis jäävad pealinnast sadade kilomeetrite kaugusele. Riigi asi on hoolitseda, et neile see võimalus alles jääks. Ja iga riigi teenistusse astunud inimene peab endale aru andma, et riiki tuleb teenida seal, kus seda kõige rohkem vaja on. On väidetud, et kolmekümne justiitsministeeriumi ametniku Jõhvi kolimine on regionaalarengu seisukohast tähtsusetu samm. Põhikooli rehkenduse tasemel võib see nii näida küll: omavalitsuse maksutulu ju ei kasvanud järgmisel päeval. Kuid tähtis on kolimise sümboolne tähendus, juurduv arusaam, et riigile olulisi valdkondi saab hästi juhtida ka piiriäärsest maakonnast. See tugevdab kohalike inimeste enesehinnangut ja mõjutab piirkonna arengut pikemas perspektiivis. Kui praegune noor valib endale elukutset, siis ei pea ta arvestama, et riiki saab teenida üksnes Tallinnas. Niimoodi paraneb samm sammu haaval kogu elukeskkond – ja mida pikemaid samme astub riik ühe peamise arenguvedurina, seda kiiremini edeneb kogu piirkond.

becoming a quality mark in the eyes of employers. Our remarkable role in the region’s life was well summarised by the Governor of Jõhvi Rural Municipality: “In Jõhvi, the role of promoting active young people’s flow into the region is fulfilled by an unexpected institution in ordinary peoples eyes: a prison.” All this would not have been possible without committed state officials who were willing to create an exemplary state institution, willing to bear the early years of ascetic life and stressful work in the middle of a construction site. All worries and obstacles seem smaller in retrospect, bur nothing diminishes the work of those people. At the end of 2013, almost all regional partners thanked the collective of Viru Prison for fruitful co-operation. I would like to stress here that they thanked the collective, not just the generalised prison service, the prison or its management. Active and innovative personnel was our most important asset in 2006 when the prison was de jure established and also in 2008 when the prison de facto started operation. Naturally, a committed and trained team is most important even now. And just like in 2006 and 2008, our goals involve not only our business as we affect the entire Ida-Viru County’s development. Our progressive work culture makes us a role model; we catch the eye because we are willing to accept a challenge where others doubt themselves.

EVERY JOURNEY STARTS WITH THE FIRST STEP When it was decided in 2013 to move the prison service’s central institution i.e. the Prisons Department of the Ministry of Justice from the capital to Ida-Viru County, many considered this unfathomable. The thought of locating a department directing the implementation of government strategies or a part of a ministry in Jõhvi was unacceptable to those who saw the country in terms of the Tallinn-Tartu axis only. In the 21st century in a country the size of Estonia it is rather peculiar to see the matter of a couple hundreds of kilometres as a problem. Regardless of what anyone thinks, there are also thousands of people wanting to live in places located hundreds of kilometres away from the


Vanglateenistus tugevdab Eesti riigi kohalolu Ida-Virumaal | Peatükk 1 | 13

capital city. The government’s duty is to make sure that they retain that opportunity. And everyone entering state service must understand that state service has to take place where it is needed most. It has been claimed that relocation to Jõhvi of thirty officials of the Ministry of Justice is an insignificant step in the context of regional development. Well, it may seem like that, employing basic school calculus: the local government’s tax revenue did not increase the next day, after all. But the important meaning of the relocation is symbolic, the understanding that matters important to the

country can also be managed well from a county along the border. It strengthens the self-worth of local people and influences the region’s development in the long term. When the youth of today is choosing a future profession, they don’t have to limit the notion of state service to just Tallinn. This way, step by step, the entire living environment improves – and the bigger the steps taken by the state as one of the main development promoters, the faster the entire region will advance.

A REGION WITH A GOOD OUTLOOK Tähtis on kolimise sümboolne tähendus, juurduv arusaam, et riigile olulisi valdkondi saab hästi juhtida ka piiriäärsest maakonnast. The important meaning of the relocation is symbolic, the understanding that matters important to the country can also be managed well from a county along the border.

The prison service’s coming to Ida-Viru County symbolically coincides with Jõhvi’s new development spurt. We have been lucky and smart to be among the first innovators. A new traffic node, a new concert hall and kindergarten, new overpasses and a promenade, a new court house and the main building of internal security institutions,


14 | Chapter 1 | Prison service strengthens the Estonian government’s presence in Ida-Viru county

PERSPEKTIIVIKAS PIIRKOND Vanglateenistuse tulek Ida-Virumaale langeb sümboolselt ajajärku, kui Jõhvi on saanud uue arenguhoo. Meil on olnud õnne ja tarkust olla esimeste uuendajate seas. Uus liiklussõlm, uus kontserdimaja ja lasteaed, uued viaduktid ja promenaad, uus kohtumaja ning sisejulgeolekuasutuste peahoone, uued poed ja uued söögikohad. Lähiaastatel lisanduvad uus riigigümnaasium, ujula, hotell ja ärikeskus. Plaanitakse jäähalli ning kobarkino, Ahtme läbimurret ja promenaadi laiendust. Kui mõni aasta tagasi oli raske leida kohta, kus veeta vaba aega, ning kogu linn jättis sompus ehitusplatsi mulje, siis nüüd on elukvaliteet võrreldamatult parem. Tulevikku vaadates peame pöörama tähelepanu uuele nutikale põlvkonnale. Täna istuvad koolipingis ka homsed riigiametnikud. Nende suhe oma riiki on sootuks teistsugune kui neil, kes käisid öölaulupidudel, seisid Balti ketis ja olid kõigeks valmis augustiputši ajal – praegune noor võtab oma riiki väga enesestmõistetavalt. Nende suhtumist riiki mõjutab esmajoones see, mida nad iga päev enda ümber tajuvad: kas lootust ja põnevaid võimalusi või halli seisakut. Võib-olla õpib tulevane vanglateenistuse peainspektor või valdkonna asekantsler praegu mõnes Ida-Virumaa gümnaasiumis ja alles mõtleb, mida eluga peale hakata. On õige aeg mõista, et noored hindavad töökeskkonda valides pigem uusi nutikaid lahendusi, mitte tavapärast lähenemist „teeme nii, nagu alati on tehtud“. Seetõttu ei piisa, kui teeme tublisti tööd ja tunneme selle üle uhkust. Me peame tutvustama oma saavutusi Ida-Virumaa noortele nii, et ka nemad oskaksid neid hinnata ja oleksid valmis meiega liituma. Tõenäoliselt seisavad Viru vangla betoonrajatised kolmekümne aasta pärast samas kohas. Vangla kollektiivi enamiku moodustavad sel ajal aga noodsamad tänased gümnasistid. Nii need, kes on uhked, et jäid Eesti ühte kiiremini arenevasse piirkonda, kui ka need, kes tulid siia mujalt Eestist, sest siin saab ennast proovile panna. Tugev Ida-Virumaa kindlustab Eesti Vabariiki. Hoidkem siis koos seda väärtust.

new shops and catering places. In the next few years, a new state upper secondary school will be added, along with a new swimming pool, hotel and business centre. An ice-skating hall and a cluster cinema are being planned, as well as the Ahtme breakthrough and the promenade’s extension. While a few years ago there was hardly a place for recreation and the entire city seemed like a dull construction site, the quality of life now is immensely better. When looking at the future, we have to take note of the new smart generation. The state officials of tomorrow are currently sitting in classrooms. Their attitude towards their own country is far different from that of those who went to the night song festivals, stood in the Baltic Way and were ready for anything during the August Coup – today’s youths consider independent Estonia as something very much natural. Their attitude towards the state is affected by what they see around them every day: hope and exciting opportunities or a grey standstill. Maybe the future General Director of the prison service or the Deputy Secretary-General of Justice is studying in a school in Ida-Viru County and doesn’t know yet what to do with their future. Now is the time to understand that young people value new smart solutions instead of the usual “doing what we always do” when choosing a work environment. Therefore it is not enough to just work hard and be proud. We must showcase our achievements to the youths of Ida-Viru County so that they would also know to value those achievements and would be willing to join us. The concrete buildings of Viru Prison will probably still stand in the same place in thirty years, but the prison’s collective will mostly consist of those same upper secondary school students of today – both those who are proud of having stayed in one of Estonia’s fastest developing regions and those who came here from elsewhere to challenge themselves. A strong Ida-Viru County secures the Republic of Estonia. Let’s support this value, together.


Vanglateenistus tagab Eesti siseturvalisust | Peatükk 2 | 15

VANGLATEENISTUS TAGAB EESTI SISETURVALISUST

2

PRISON SERVICE ENSURES ESTONIA’S INTERNAL SECURITY

Vanglas toimuva erakorralise sündmuse, sealhulgas hädaolukorra puhul vastutab olukorra lahendamise ja tagajärgede leevendamise eest vanglateenistus. Vanglateenistus peab lahendama kõiki vanglas juhtuda võivaid erakorralisi sündmusi, olgu selleks pantvangiolukord, vangide massiline allumatus või relvastatud rünne vangla vastu. Reageerides vanglas alanud sündmusele kiiresti ja tõhusalt, hoitakse ära oht avalikkusele väljaspool vanglat. Vanglateenistus tegutseb arvestusega, et ta peab suutma sündmuse lahendada ise, ilma teiste ametkondade olulise abita. Seetõttu arendatakse vanglateenistuses kõiki oskusi, mis on olemas politsei eriüksustel.

Reageerides vanglas alanud sündmusele kiiresti ja tõhusalt, hoitakse ära oht avalikkusele väljaspool vanglat. By reacting quickly and effectively to an event occurring in a prison, danger to the civilian public is prevented.

In case of an extraordinary event inside a prison, including an emergency situation, the prison service is responsible for solving the situation and alleviating its consequences. The prison service has to solve all extraordinary events that could happen in a prison, be it a hostage situation, mass insubordination of prisoners or an armed attack against the prison. By reacting quickly and effectively to an event occurring in a prison, danger to the civilian public is prevented. The prison service acts on the assumption that it has to be able to resolve any situation on its own, without significant help from other authorities. This is why all skills that police special forces possess are also developed in the prison service. In a prison, the prison service manages emergency actions and the involved police and rescue officers act upon its lawful orders. The history of the armed unit of prisons harks back to the first half of the 1990s when Estonia, having restored its independence, received large


16 | Chapter 2 | Prison service ensures estonia’s internal security


Vanglateenistus tagab Eesti siseturvalisust | Peatükk 2 | 17

Vanglas juhib hädaolukorra lahendamist vanglateenistus ning kaasatud politsei- ja päästeametnikud alluvad tema õiguspärastele korraldustele. Vanglate relvastatud üksuse ajalugu ulatub 1990. aastate esimesse poolde, kui iseseisvuse taastanud Eesti võttis vastu suure hulga seni Venemaal karistust kandnud vange, kelle alaline elukoht oli Eestis. Kuritegelike rühmitiste vastuolud põhjustasid vanglates arvukaid korratusi, mida oli toonase valvurkonnaga laagervanglates keerukas ohjeldada. Suuremates vanglates asuti erakorralistele sündmustele reageerimiseks looma parematest ametnikest reageerimisrühmi. Praegusel kujul sai vanglate relvastatud üksus alguse 2002. aastal. Üksus täidab eriettevalmistust ja kiiret tegutsemist eeldavaid eriti ohtlikke ülesandeid. Üksuse eesmärk on ennetada, avastada ja tõkestada kuritegu või muu erakorraline sündmus, mis ohustab vangla julgeolekut ja sisekorda. Näiteks võtab üksus osa massilise korratuse tõkestamisest, pantvangi vabastamisest, vangi, vangla hoone või rajatise läbiotsimisest, kinnipeetava saatmisest ja ümberpaigutamisest.

NÕUDLIK TÖÖ Üksusesse kuulub Tallinna, Tartu ja Viru vangla rühmades kokku kuni 80 liiget. Üksust juhib ülem ja rühma rühmajuht, liikmeteks on vanglateenistuse ametnikud – valvurid, kontaktisikud, korrapidajad ja korrapidaja abid ning julgeolekuametnikud –, kes osalevad üksuse väljaõppes ja tegevuses põhitöö kõrvalt. Üksusesse kandideerija peab sooritama üldise füüsilise võimekuse ja vahetu sunni kasutamise ning stressitaluvuse testi ja osalema teatud aja jooksul üksuse väljaõppes. Testide nõuded on

Kõik vanglateenistuse ametnikud peavad oskama kasutada enesekaitsevahendeid ning ametijuhendis ette nähtud erivahendeid. All prison service officers must be able to use self-defence means and special equipment prescribed in their job description.

numbers of prisoners who had until then served their sentences in Russia, yet had their permanent residence in Estonia. Conflicts between criminal organisations caused numerous disorders in prisons which were difficult to manage with the existing body of guards of the camp-type prisons of the time. Larger prisons started to form task groups of better officers to deal with extraordinary events. The armed unit of prisons in its current form was established in 2002. The unit prevents, discovers and hinders crimes and performs particularly dangerous tasks requiring special training and fast reaction. The unit’s goal is to prevent, discover and hinder crimes and other extraordinary events jeopardising the prison’s security and internal order. For example, the unit participates in hindering mass unrests, hostage freeing actions, searches of prisoners, prison buildings or facilities, convoying and relocating detainees.

A DEMANDING JOB In total, the unit includes up to 80 members in groups in Tallinn, Tartu and Viru Prison. The unit is managed by its Chief and a group by its Leader; the unit’s members are prison service officers – guards, contact persons, duty officers and assistant duty officers as well as security officers –, all participating in the unit’s training and activities in addition to their main jobs. A candidate member of the unit has to pass a test of general physical prowess and direct enforcement ability as well as a stress test, and has to participate in the unit’s training for a certain period. The tests are quite a lot stricter and more multi-faceted than the evaluation criteria for ordinary officers. The groups’ training includes weekly exercises to increase general physical prowess and self-defence ability as well as to develop direct enforcement skills, and monthly exercises of tactical action and shooting. Regular multi-day intensive training exercises for the entire unit take place, rehearsing the resolving of particular situations or honing a tactical ability. There are also training exercises for members performing special roles. The groups receive identical training and they are rehearsed to act together as a coherent unit.


18 | Chapter 2 | Prison service ensures estonia’s internal security

tavaametnike hindamiskriteeriumidega võrreldes märksa karmimad ja mitmekülgsemad. Iga nädal treenitakse üldkehalisi võimeid ja enesekaitset ning vahetu sunni kasutamist, kord kuus õpitakse taktikat ja tehakse lasketreeningut. Regulaarselt toimuvad mitmepäevased kogu üksust hõlmavad intensiivtreeningud, kus harjutatakse konkreetse olukorra lahendamist või lihvitakse mõnd taktikalist oskust. Peale selle toimuvad koolitused erifunktsioone täitvatele liikmetele. Rühmade väljaõpe on identne ja rühmad harjutavad ka ühiselt, et tagada üksuse kui terviku tõrgeteta toimimine. Relvastatud üksuse arendamiseks tehakse koostööd politseiüksustega, hangitakse teadmisi välisriikide politsei- ja vanglaüksustelt ning osaletakse koolitustel ja seminaridel. Relvastatud üksus allub vanglate asekantsleri kaudu otse justiitsministrile. Üldjuhul koostatakse üksuse ülesande kirjeldamiseks tegevuskava. Kiiret reageerimist nõudva ülesande puhul kirjalikku kava

The armed unit is developed by co-operating with police units, gathering knowledge from police and prison units abroad and participating in training courses and seminars. The armed unit is directly subordinated to the Deputy Secretary-General for prisons and thereby to the Minister of Justice. Normally an action plan is prepared to describe the unit’s task. In situations demanding quick reaction, a written plan is not prepared and spoken commands are acted upon instead. A written report is always prepared after a task, detailing the activity’s cost, the events and the use of direct enforcement. If possible, the unit’s activity is recorded by technical means. The recordings are used in training and also to solve any complaints filed against the unit’s activity. Information about the unit’s planned activities upon conducting searches in the prison is also forwarded to the Chancellor of Justice so that employees of the Chancellor’s Office could observe the unit’s activity upon contact with prisoners.

Relvastatud üksus tegeleb kuritegude ennetamise, avastamise ja tõkestamisega ning täidab eriettevalmistust ja kiiret tegutsemist eeldavaid eriti ohtlikke ülesandeid. The armed unit prevents, discovers and hinders crimes and performs particularly dangerous tasks requiring special training and fast reaction.


Vanglateenistus tagab Eesti siseturvalisust | Peatükk 2 | 19

ei tehta, vaid tegutsetakse suuliste korralduste alusel. Pärast ülesande täitmist koostatakse alati kirjalik aruanne tegevuse kulu, vahejuhtumite ja vahetu sunni kasutamise kohta. Võimaluse korral jäädvustatakse üksuse tegevus tehniliste vahendite abil. Salvestust kasutatakse väljaõppes ja kui vaja, siis üksuse tegevuse kohta esitatud kaebuste lahendamisel. Infot üksuse plaanitud tegevuste kohta vangla läbiotsimisel edastatakse ka õiguskantslerile, et tema kantselei töötajad saaksid vaadelda üksuse tegevust kokkupuutel vangidega. Viimastel aastatel on relvastatud üksus muu hulgas reageerinud vangide massilisele allumatusele, julgestanud ulatuslikke läbiotsimisi vanglates ja vangide ümberpaigutamist, osalenud ohtlike kurjategijate toimetamisel ühest vanglast teise ning nende saatmisel vanglast kohtusse ja tagasi vanglasse. Et tagada üksuse reageerimiskiirust, täidavad üksuse ametnikud oma tavapäraseid tööülesandeid nii päevases kui ka öises vahetuses. Nii on kindlustatud rühma väga kiire esmane reageerimine erakorralisele sündmusele ka öösiti ja nädalavahetustel.

AVALIKU KORRA TAGAMINE Vajaduse korral kaasatakse vanglate relvastatud üksus avaliku korra tagamisse. Politseile ametiabi osutamise õigus anti üksusele 2007. aastal. Seni on vanglate relvastatud üksuse liikmeid kaasatud avaliku korra tagamisse 2007. aasta aprillis, kui nad osalesid Tallinnas toimunud massilises korratuses kinni peetud korrarikkujate konvoeerimisel, kaitsesid mitut kesklinna hoonet rünnakute eest, tagasid menetlustoimingute turvalisust ja valvasid kinnipeetuid suure korrarikkujate hulga tõttu rajatud ajutistes kinnipidamiskohtades. 2007. aasta suvel aitas relvastatud üksus politseil toimetada Eesti ja Inglismaa koondise Euroopa meistrivõistluste valikmängu ajal kinni peetud jalgpallihuligaane kinnipidamiskohta. Samuti on relvastatud üksus olnud reageerimisvalmis avalikku korda ohustavate sündmuste ning Eestis toimunud rahvusvaheliste tippkohtumiste ja visiitide ajal. Koostöös politseiga on konvoeeritud ohtlikke vange nii Eestis kui ka üle riigipiiri. Lisaks on politsei käsutusse antud vanglateenistuse tehnilisi vahendeid.

In recent years, the armed unit has also reacted to mass insubordination of prisoners, secured large-scale searches in prisons and seen to the relocation of many prisoners, participated in convoying dangerous offenders from one prison to another and from prison to a court and back to prison. To ensure the unit’s good reaction speed, its officers perform their usual duties in both day shifts and night shifts. This ensures very quick initial response by a group to an extraordinary event, even at night and on week-ends.

SECURING PUBLIC ORDER If necessary, the armed unit of prisons is involved in securing public order. The unit was given the right to provide official assistance in 2007. Members of the armed unit of prisons were involved in securing public order in April 2007 when the unit’s members participated in convoying the vandals detained in the mass unrest that took place in Tallinn; they also protected several buildings in the City Centre against the attacks, provided security for proceedings and guarded the detainees in temporary custodial institutions established due to the large numbers of vandals. In the summer of 2007, during the European Championships match between Estonia and England, the armed unit helped the police to take detained hooligans to a custodial institution. The armed unit has also been in a state of readiness during events jeopardising public order and during top-level international meetings and visits taking place in Estonia. In co-operation with the police, dangerous prisoners have been convoyed within Estonia and across the national border. Additionally, the prison service’s technical means have been given to police use.

EQUIPMENT AND WEAPONS In recent years, the armed unit’s training and equipment have been modernised effectively, as no longer compliant with new standards and the nature of the relevant tasks. When procuring equipment, attention is paid to the best fit


20 | Chapter 2 | Prison service ensures estonia’s internal security

VARUSTUS JA RELVASTUS Viimastel aastatel on tõhusalt ajakohastatud relvastatud üksuse väljaõpet ja varustust, mis ei vastanud uutele standarditele ja lisandunud ülesannete iseloomule. Varustust hankides keskendutakse iga elemendi parimale sobivusele, pidades samal ajal silmas tervikut. Kuna avaliku korra kaitsel tegutseb üksus koos politseijõududega, peab varustus vastama ka selleks vajalikele nõuetele. Arvestades üksuse ülesannet osaleda näiteks tänavarahutuste ohjeldamisel , on üksuse liikmete varustust täiendatud uute elementidega. Muu hulgas võeti kasutusele uus, mitmesuguste kaitsefunktsioonidega vest. Koostöös politseiekspertide ja tehasega kujundati vesti just nii, et see sobiks vanglate relvastatud üksuse vajadustega. 2011. aastal asuti uuendama relvastust. Üksuse teenistusrelvadeks on tuntud Saksa relvatootja Heckler & Kochi püstol ja püstolkuulipilduja. Samasugust püstolit kasutab näiteks Norra politsei. Uue relva suur eelis on funktsionaalsus ja individuaalne kohandatavus kasutaja vajaduste järgi. 2012. aastal vahetati püstolkuulipilduja Mini-Uzi välja töökindla ja lihtsalt käsitsetava Heckler & Kochi püstolkuulipilduja vastu. 2013. aastal soetati sama tootja teenistuspüstoli uued standardversioonid ka muudele vanglaametnikele teenistusülesannete täitmiseks ja simulatsioonrelvad õppeotstarbeks.

UUED ÜLESANDED SISETURVALISUSE TAGAMISEL Eesti siseturvalisuse ja riigikaitse strateegiad määratlevad üldistatult igaühe vastutuse ja kohustused riigi ning elukeskkonna turvalisuse tagamisel. Elutähtsad teenused peavad toimima ka kriitilistes oludes ja kõik riigiasutused, kellel on avaliku korra kaitsmise võimekus, peavad suutma selles osaleda. Vanglateenistuse roll sisejulgeoleku tagamisel ei piirdu vangistuse täideviimise ja relvastatud üksuse poolt politseile osutatava ametiabiga. Alates 2013. aastast kaasatakse peale relvastatud üksuse liikmete avaliku korra tagamisse ka teisi vanglateenistuse ametnikke. Seejuures järgivad vangla ametnikud lisaks vangistusõigusele ka politsei tegevust reguleerivate õigusaktide nõudeid. Ametnike rühmi juhivad sellises olukorras

of every element, while also keeping in mind the whole. As the unit acts in concert with the police when securing public order, its equipment must comply with the relevant requirements. Considering the unit’s task of participating in e.g. street riot control, new elements have been added to the unit’s equipment. For example, a new type of vest with various protective functions was taken into use. In co-operation with police experts and the manufacturer, the vest was shaped to fit exactly to the armed unit’s needs. In 2011, modernisation of weapons was started. The unit’s service weapons are a pistol and a sub-machine gun from the well-known German manufacturer Heckler & Koch. The same pistol is in use by Norwegian police, for example. A major benefit of the new weapon is its individual adjustability to the user’s needs, as well as its functions. In 2012, the Mini-Uzi sub-machine gun was replaced by the reliable and simple to use Heckler & Koch sub-machine gun. In 2013, new standard versions of the same pistol were purchased for prison officers to perform their service duty, and also simulation weapons were bought for training purposes.

NEW TASKS IN ENSURING INTERNAL SECURITY Estonian internal security and national defence strategies determine in general terms the responsibility and obligations of everyone in ensuring the security of the state and the living environment. Vital services must remain functional even in critical situations and all state institutions capable of protecting public order must be able to participate in such activity. The prison service’s role in ensuring internal security is not limited to executing prison sentences and providing the armed unit’s aid to the police. Since 2013, other prison service officers in addition to the armed unit’s members are also involved in securing public order. In that, the prison officers follow not only imprisonment law but also the legislation regulating police activity. In such situations, the groups of officers are led by prison service officers who in turn perform tasks assigned by police officers.


Vanglateenistus tagab Eesti siseturvalisust | Peatükk 2 | 21

vanglateenistuse ametnikud, kuid nemad täidavad politseiametnikelt saadud ülesandeid. Kui relvastatud üksuse liikmed täidavad avaliku korra tagamisel üldjuhul politsei kiirreageerimisvõi eriüksuse ülesandeid, osalevad tavaametnikud eeskätt kinnipeetud korrarikkujate valvamisel ja saatmisel ning kaitsevad olulisi hooneid. Kuid tavaametnikele võidakse anda ülesandeks ka näiteks juhtida rahvahulgad massilise korratuse keskmest eemale või julgestada päästeteenistuse või kiirabiekipaaže. Relvastatud üksuse ülem peab üksuse ja vanglateenistuse uusi ülesandeid silmas pidades arvestust võimekamate vanglateenistuse ametnike üle, kes on ametiülesannete tõttu üksusest lahkunud või ei saa sel põhjusel üksusesse astuda, kuid on erialaste oskuste poolest väga head. Neid ametnikke on avaliku korra tagamisel võimalik kasutada relvastatud üksuse reservjõuna. Kõik vanglateenistuse ametnikud peavad oskama kasutada enesekaitsevahendeid, gaasirelva, külmrelva, ohjeldusmeetmeid, jõudu ja ametijuhendis ette nähtud erivahendeid ning tundma põhjalikult nende kasutamise korda reguleerivaid õigusakte. 2013. aastal muudeti ametnike hindamine iga-aastaseks ja selle käigus peavad nad läbima kehalised katsed ning erivahendite ja teenistusrelvade kasutamise oskuse kontrolli. Lisaks kontrollib justiitsministeeriumi vanglate osakond neid oskusi regulaarselt kõikides vanglates. Nii tagatakse, et teenistusrelvade kasutamise õigus oleks vastavuses tegelike oskustega, ja saadakse ülevaade ametnike väljaõppe tasemest. Vanglaametnike füüsilised katsed ja normid on sarnased politseiametnike nõuetega. Sündmusi, mis vangistuse igapäevast täideviimist märkimisväärselt häirivad, ei toimu Eesti vanglates enam kuigi sageli. Sellele aitavad kaasa nüüdisaegsed kambervanglad, ametnike parem ettevalmistus ning võime reageerida erakorralistele sündmustele kiiresti ja oskuslikult, hoides nii ära nende laienemise. Eesti peab olema valmis reageerima ka seni vaid rahvusvahelistest uudistest kuuldud-nähtud erakorralistele sündmustele. Vanglateenistus on võtnud kõikide vanglaametnike väljaõppes kursi, mis võimaldab arvestada vanglateenistuse kui pädeva partneriga kogu siseturvalisuse tagamisel.

While the armed unit’s members usually perform the tasks of a rapid reaction police unit or special team, ordinary officers are involved primarily in guarding and convoying detained offenders and in protecting important buildings. But ordinary officers may also be given the task to lead the population away from the centre of a mass unrest or to secure the operations of rescue services or ambulance teams. Considering the new tasks of the armed unit and the prison service, the unit’s Chief keeps account of more able prison service officers who have left the unit due to official duties or cannot enter the unit for the same reason, but have a very high level of professional skills. Those officers can be used as the unit’s reserve upon protecting public order. All prison service officers must be able to use self-defence means, gas weapons, cut-and-thrust weapons, restriction measures, force, and special equipment prescribed in their job description, and must be well versed in legislation regulating their use. In 2013, evaluation of officers was made an annual obligation and as a part of that evaluation, they must pass physical tests and examination of the skills of using special equipment and service weapons. Additionally, the Prisons Department of the Ministry of Justice regularly examines the relevant skills in all prisons. This ensures that the right to use service weapons conforms to the user’s actual skills, and provides an overview of the officer’s level of training. Physical tests and norms for prison officers are similar to those used for police officers. Events markedly hindering the everyday execution of imprisonment are now quite rare in Estonian prisons. This is facilitated by the use of modern cell prisons as well as the officers’ better training and better ability to react quickly and skilfully to extraordinary events, preventing their expansion. Estonia must also be ready to react to extraordinary events as yet only heard of in international news. The prison service has undertaken a direction of training for all prison officers, making sure that the prison service can be counted on as a competent partner in the entire range of ensuring internal security.


22 | Chapter 3 | Estonia and war criminals of the former Yugoslavia

3

ENDISE JUGOSLAAVIA SÕJAKURJATEGIJAD JA EESTI ESTONIA AND WAR CRIMINALS OF THE FORMER YUGOSLAVIA

Tartu vanglas kannab karistust kolm endise Jugoslaavia sõjakurjategijat: Milan Martić alates 2009., Dragomir Milošević 2011. ja Milan Lukić 2014. aastast. Sellega täidab Eesti ÜROga sõlmitud lepingut, mille kohaselt viime täide Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali kohtuotsuseid. 2008. aastal sõlmitud leping on ühest küljest Eesti ja ÜRO solidaarsusavaldus, ent selles kajastub ka meie endi ajalooline kogemus. Nagu Rein Lang justiitsministrina sedastas, on meil inimsusevastaste kuritegude all kannatanud riigina kohustus anda panus selliste tegude paljastamisse, hukkamõistmisse ja süüdlaste karistamisse. ÜROga sõlmitud lepingu järgi kannavad nimetatud kurjategijad Tartu vanglas karistust teiste vangidega samadel tingimustel. Kurjategijate kohaletoimetamise kulud katab kriminaaltribunal, ülalpidamiskulud aga Eesti riik. Vangide kohtlemist võib igal ajal inspekteerida Punane Rist, kes annab sellest aru Eesti riigile ja tribunali presidendile. Samuti võib tribunal alati taotleda karistuse täitmise üleandmist mõnele teisele riigile. 1942. aastal sündinud D. Milošević kannab Tartus 29 aasta pikkust, 1954. aastal sündinud M . Martić 35 aasta pikkust ja 1967. aastal sündinud Milan Lukić eluaegset vanglakaristust. Oma kuritegudega Jugoslaavia kodusõjas toetasid nad Serbia presidendi Slobodan Miloševići ambitsiooni ühendada kõik endises Jugoslaavias serblastega asustatud alad.

DRAGOMIR MILOŠEVI 1994. aasta suvel määrati endine Jugoslaavia armee ohvitser Milošević juhtima Bosnia serblaste armee

Three war criminals of the former Yugoslavia are serving their punishment in Tartu Prison: Milan Martić since 2009, Dragomir Milošević since 2011 and Milan Lukić since 2014. With this, Estonia performs a treaty entered into with the UN, under which we execute court orders of the International Criminal Tribunal for the former Yugoslavia. On the one hand, the treaty dated from 2008 is an expression of solidarity between Estonia and the UN, but on the other hand, it also reflects our own historical experience. As noted by Rein Lang as the Minister of Justice, we are a country that suffered from crimes against humanity and as such we have an obligation to contribute to the uncovering and condemning of these acts and to punishing their perpetrators. Pursuant to the treaty entered into with the UN, the aforementioned criminals are serving their sentences in Tartu Prison under the same terms as other prisoners there. The costs of bringing the criminals to Estonia are covered by the Criminal Tribunal, yet their upkeep costs are covered by Estonia. Treatment of the prisoners can be inspected at any time by the Red Cross, reporting to the Estonian government and to the Tribunal’s President. The Tribunal can also apply at any time for handing over the punishment’s execution to another country. D. Milošević, born in 1942, is serving a 29-year sentence; M.Martić, born in 1954, is serving a 35-year sentence and Milan Lukić, born in 1967, is serving a life sentence in Tartu Prison. With their crimes in the civil war of Yugoslavia, they supported the ambition of Serbian President Slobodan Milošević to join all regions populated by Serbians in the former Yugoslavian territory.


Endise Jugoslaavia sõjakurjategijad ja Eesti | Peatükk 3 | 23

Sarajevo-Romanija korpust (SRK), mille eesotsas oli ta Bosnia sõja lõpuni 1995. aasta detsembris. Ta juhtis ka 15 kuud väldanud Sarajevo piiramist, mis on uuema sõjaajaloo pikim pealinna piiramine ja aasta jagu pikem kui näiteks Leningradi blokaad. Piiramisel hukkus ligikaudu 5600 tsiviilisikut. Süsteemseid ja ÜRO tribunali hinnangul igasuguse sõjalise või poliitilise põhjenduseta rünnakuid tehti kahel viisil: pommitamiste ja snaipritulega. SRK pommitas mitmesuguseid tsiviilsihtmärke, kasutades enamasti kohandatud mürske, mille trajektoor ja tabamiskoht olid ennustamatud. Kriminaaltribunali hinnangul tähendab see, et Milošević ja SRK mängisid teadlikult Sarajevo elanike eludega. 28. augustil 1995 pommitati Markale keskturgu, Endise Jugoslaavia vabariikide ja piirkondade kaart. (algallikas: Wikimedia Commons). Map of the republics of the former Yugoslavia (source: Wikimedia Commons).

DRAGOMIR MILOŠEVI In the summer of 1994, the former Yugoslavian army officer Milošević was assigned to lead the Sarajevo-Romanija Corps (SRC) of the Serbian army of Bosnia; he continued to lead the SRC until the end of the Bosnian war in December 1995. He also led the 15-month Siege of Sarajevo that was the longest siege in the history of modern warfare and lasted a year longer than the Leningrad blockade. Approximately 5,600 civilians were killed during the siege. Systematic attacks which the UN Tribunal assessed to have no military or politic justification whatsoever were undertaken in two ways: bombardment and sniper fire. The SRC bombed various civil targets, mostly using modified air bombs with unforeseeable trajectory and hit location. The Criminal Tribunal assesses it to mean that Milošević and the SRC were knowingly playing with the lives of Sarajevo’s residents.

Horvaatia Krajina Serbia „vabariik” Sprska

Sarajevo Sprska

Krajina Serbia „vabariik” – Martići tegevuskoht „Republic” of Serbian Krajina – Martić Bosnia ja Hertsegoviina föderatsioon Federation of Bosnia and Herzegovina Republika Srpska, Sarajevo – Milosevići tegevuskoht Republika Srpska, Sarajevo – Milosević Višegrad – Lukići tegevuskoht Višegrad – Lukić

Višegrad


24 | Chapter 3 | Estonia and war criminals of the former Yugoslavia

tappes 34 ja vigastades 78 tsiviilisikut. 1994. aasta veebruaris oli samas kohas sarnasel moel tapetud 38 ja vigastatud 75 inimest. Milošević tagas ka SRK snaiprite järjepideva tegevuse. „Ilm oli ilus, inimesed tulid välja – ja snaiprid asusid tegutsema,“ kirjeldas toimunut üks tribunali tunnistaja. Näiteks jalutavat perekonda märganud snaiprid tapsid mitmel juhul teadlikult vaid noorima lapse. Nii on Sarajevo piiramist iseloomustatud pildina, kus tänavail liikuvad inimesed varjuvad aeglaselt sõitva ÜRO rahuvalvajate soomuki taha. See oli üks väheseid võimalusi turvaliselt liikuda. Tribunal seostas Miloševići vähemalt kaheteistkümne massitulistamise kavandamisega. Nende hulgas oli ka juhtumeid, kus snaiprid sihtisid S-kurvi läbivat trammi, muutes ühe tunnistaja sõnul reisijad snaipritele justkui „savist tuvideks“. SRK komandör Milošević juhtis snaiprite väljaõpet, laskemoonavaru täiendamist, ent ka suurtükkide paigutamist. Samuti täiustas ta SRK senist infovahetussüsteemi, et üksuste tegevusega paremini kursis olla. 2004. aasta detsembris andis Dragomir Milošević end kriminaaltribunalile üles. Tribunal leidis, et Milošević on süüdi rahvusvahelise sõjaõiguse tavade ja normide rikkumises ning inimsusvastastes kuritegudes: ebainimlikes tegudes, tsiviilisikute mõrvades ja terroris. 2007. aasta lõpul määrati tema esialgseks karistuseks 33 aastat vangistust. Milošević ei leppinud otsusega ja esitas selle peale 12 kaebust. Ta ei nõustunud, et tema tegevust käsitati terrorismina, ja väitis, et trammid sihtmärgina ei olnud tsiviilobjektid, sest ühel korral viibinud trammis ka üks sõdur. Samuti ei pidanud ta Sarajevos toimunut piiramiseks, rünnatud Sarajevo piirkondi tsiviilpiirkondadeks, oma püssimehi snaipriteks jm. Lõpuks lükkas Milošević tagasi ka süüdistuse, et tsiviilisikute ründamine toimus tema käsul. Tribunal leidis, et mõnes pommitamises ei saa tõepoolest süüdistada vahetult Miloševići, ja vähendas esialgse 33 aasta pikkuse karistuse 29 aastale.

On August 28, 1995, Markale central marketplace was bombed, killing 34 and injuring 78 civilians. Earlier in February 1994, 38 people were killed and 75 were injured in the same place in a similar manner. Milošević also ensured the continued activity of the SRC’s snipers. One of the Tribunal’s witnesses described it as follows: “The weather was beautiful, people came out – and snipers took action.” For example, in several cases, snipers noticing a family out for a walk knowingly killed only the youngest child. The Siege of Sarajevo has been illustrated by the image of people on the street hiding behind a slow-moving armoured vehicle of UN peacekeepers. This was one of a few ways to move around safely. The Tribunal connected Milošević to the planning of at least twelve mass shootings. Such shootings included cases where snipers aimed at a tram passing an S-curve, which according to one witness rendered the passengers “clay pigeons” for the snipers. Milošević as the SRC’s commander led the snipers’ training, re-supply with ammunition, but also the placement of artillery. He also improved the SRC’s thus far operational system of information exchange so to be better informed of the units’ actions. In December 2004, Dragomir Milošević surrendered himself to the Criminal Tribunal. The Tribunal found Milošević guilty of violating international military practices and norms and of committing crimes against humanity: atrocities, murders of civilians and terrorism. At the end of 2007, his initial sentence was imposed as 33 years of imprisonment. Milošević did not agree with the judgement and appealed it 12 times. He did not agree to his activity being considered terrorism and he claimed that the targeted trams were not civil objects because one soldier had been present in a tram on one occasion. He also did not consider the Sarajevo events as a siege, the attacked regions of Sarajevo as civilian regions, his gunners as snipers, etc. Milošević finally also rejected the accusation that civilians were attacked on his orders. The Tribunal found that Milošević indeed cannot be accused directly of some of the bombings, and decreased the initial sentence of 33 years to 29 years.


Endise Jugoslaavia sõjakurjategijad ja Eesti | Peatükk 3 | 25

MILAN MARTI

MILAN MARTI

Zagrebis politseikooli lõpetanud Milan Martić töötas aastatel 1991–1995 mitmes Horvaatiast eralduda püüdnud serblaste autonoomse oblasti Krajina valitsusasutuses, sealhulgas siseministri, kaitseministri ja territoriaalkaitse üksuste juhina. 1994. aastal sai temast rahvusvaheliselt tunnustamata Serbia Krajina Vabariigi president, milleks ta jäi seni, kuni Horvaatia väed piirkonna aasta hiljem üle võtsid. Martić pooldas varjamatult Slobodan Miloševići visiooni ühendada kõik serblastega asustatud alad üheks riigiks. See tõi kaasa süsteemse vägivalla ja relvastatud kallaletungid, et hävitada Krajinas elavad horvaadid ja teised mitteserblased. Aastail 1991–1992 toimus palju sarnase mustriga rünnakuid horvaadi asulate pihta. Suurtükitule järel sisenesid külla relvastatud üksused. Horvaatidele kuulunud maju süüdati, mitteserblasi tapeti või kasutati konfliktis kohalikega eluskilbina. Ohvrid maeti muu hulgas massihauda. Ellujäänud viidi lõpuks horvaatide kontrolli all olevatele aladele. Selliseid hukkamisi panid Krajina ja Jugoslaavia armee üksused ning kohalikud serblased toime 1995. aastani. Tribunal märgib, et 1994. aastal koosneski Serbia Krajina Vabariik peaaegu ainult serblastest. 2. ja 3. mail 1995 ründasid Krajina üksused rakettidega Zagrebi peaväljakut, mitut kaubatänavat, lennujaama, rahvusteatrit, üht kooli ja lastehaiglat. Martić võttis rünnaku omaks, põhjendades seda vastusena horvaatide operatsioonile Välk, millega serblased sunniti mõningatelt aladelt taganema. „Käsu andsin mina,“ ütles Martić raadios ja ähvardas tappa raketirünnakutega Zagrebis 100 000 inimest. Zagrebi pommitamisel hukkus 7 ja vigastada sai üle 200 tsiviilisiku. Martićil oli Krajina siseministeeriumi ja relvajõudude üle täielik kontroll, kuid ta ei kasutanud seda oma territooriumi inimeste õiguste kaitseks, vaid kujundas hirmuõhkkonna ega proovinudki kuritegusid takistada. Milan Martić andis end vabatahtlikult tribunali kätte 2002. aastal, olles enne seda elanud seitse aastat valenime all. Tribunal leidis, et Martić kuulus koos Radovan Karadžići, Slobodan Miloševići, Ratko Mladići ja teiste endise Jugoslaavia juhtfiguuridega

After graduating from Zagreb Police School, in 1991–1995 Milan Martić worked in several government authorities of the Serb autonomous oblast Krajina which strived to separate from Croatia, including as Minister of the Interior, Minister of Defence and Head of Territorial Defence Units. In 1994 he became the President of the internationally unrecognised Republic of Serbian Krajina and continued to hold that office until Croatian forces took over the region a year later. Martić was an overt sympathiser of Slobodan Milošević’s vision of joining all Serb-populated areas into a single country. This led to systematic violence and armed attacks to eliminate Croats and other non-Serbs living in Krajina. In 1991–1992, many attacks of a similar pattern against Croat settlements took place. After artillery fire, armed units entered a village. Croat houses were set on fire, non-Serbs were killed or used as living shields in conflicts with locals. Victims were also buried in mass graves. Survivors were finally taken to areas under Croat control. Krajinan and Yugoslavian army units as well as local Serbs committed such executions until 1995. The Tribunal notes that in 1994, the Republic of Serbian Krajina consisted almost exclusively of Serbs. On May 2 and 3, 1995, Krajinan units launched missiles at the central square of Zagreb, several shopping streets, the airport, the national theatre, a school and the children’s hospital. Martić admitted to the attack, claiming it to be a response to the Croat operation Storm which forced Serbs to retreat from certain areas. “I gave the order,” said Martić on the radio and threatened to kill 100,000 people in Zagreb with missile attacks. 7 civilians were killed and over 200 were injured in the bombing of Zagreb. Martić had total control over the Ministry of the Interior and the armed forces of Krajina, but he did not use it to protect the rights of people in his territory, instead forming an atmosphere of fear and not even attempting to hinder crimes. Milan Martić surrendered himself voluntarily to the Tribunal in 2002, after living under a false identity for seven years before that. The Tribunal found that Martić belonged into a criminal association with Radovan Karadžić,


26 | Chapter 3 | Estonia and war criminals of the former Yugoslavia

kuritegelikku ühendusse. Krajina poliitilised liidrid ja korrakaitsejõud said Serbia võimudelt märkimisväärset rahalist, logistilist ja sõjaväelist abi. Tribunal mõistis Martići süüdi paljude rahvusvahelise sõjaõiguse normide ja tavade rikkumises ning inimsusvastastes kuritegudes: rünnakutes tsiviilisikute vastu, inimeste julmas ja ebainimlikus kohtlemises, mõrvades, asulate hävitamises, usu- ja haridusasutuste hävitamises, riigivara ja eraomandi rüüstamistes, poliitilises, rassilises ja usulises tagakiusamises ning küüditamises.

MILAN LUKI Milan Lukić moodustas 1992. aasta kevadel Bosnia ja Hertsegoviina kaguosas Višegradis Bosnia serblastest koosneva paramilitaarse üksuse, mille eesmärk oli puhastada linn Bosnia moslemi kogukonnast. 1998. aasta oktoobris esitati talle süüdistus tagakiusamises poliitilistel, rassilistel ja usulistel põhjustel, mõrvas, ebainimlikes tegudes ja inimeste hävitamises ning julmas kohtlemises. Lukić arreteeriti augustis 2005 Argentinas ja anti järgmise aasta veebruaris tribunalile üle. 2009. aasta juulis mõisteti talle eluaegne vangistus Višegradis toime pandud inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest. Ta mõisteti süüdi viie tsiviilisikust moslemi tapmise eest Drina jõe ääres ja seitsme tsiviilisikust moslemi tapmise eest Višegradi lähedal Potokis ning ka moslemite peksmise eest Uzamnica kinnipidamislaagris. Peale selle vastutas Lukić vähemalt 50 mosleminaise, lapse ja elatanud mehe mõrva eest, kui ajas nad Višegradis majja, mille ta põlema süütas. Põgeneda üritavate inimeste pihta avati tuli. Samal moel põhjustas Lukić vähemalt 60 tsiviilisiku surma, tõkestades Bikavici asulas nende põgenemistee. Detsembris 2012 kinnitas apellatsioonikoda Lukići karistusena eluaegse vangistuse.

Slobodan Milošević, Ratko Mladić and other leading figures of the former Yugoslavia. The political leaders and law enforcement of Krajina received notable financial, logistic and military aid from Serbian authorities. The Tribunal convicted Martić of violating many international military practices and norms and of committing crimes against humanity: attacks against civilians, cruel and inhumane treatment, murders, destroying of settlements, destroying of religious and educational institutions, plundering state property and private property, political, racial and religious persecution, and deportation.

MILAN LUKI In the spring of 1992, Milan Lukić assembled a paramilitary unit consisting of Bosnian Serbs in Višegrad, a south-eastern part of Bosnia and Herzegovina, with the purpose of cleansing the city of Bosnian Muslims. In October 1998, he was accused of persecution on political, racial and religious basis, murder, inhumane acts as well as destruction and cruel treatment of people. Lukić was arrested in Argentina in August 2005 and was handed to the Tribunal in February of the following year. In July 2009, he was sentenced to life in prison for crimes against humanity and war crimes committed in Višegrad. He was convicted of killing five civilian Muslims on the bank of Drina River and killing seven civilian Muslims in Potok near Višegrad as well as beating Muslims in Uzamnica detainment camp. Additionally, Lukić was responsible for the murder of at least 50 Muslim women, children and elderly men when he drove them into a house in Višegrad which he then set on fire. People trying to escape were shot at. In the same manner, Lukić caused the death of at least 60 civilians by hindering their escape in the settlement of Bikavici. In December 2012, the Chamber of Appeal confirmed the sentence of Lukić as life in prison.

Eestil on inimsusvastaste kuritegude all kannatanud riigina kohustus anda panus selliste tegude paljastamisse, hukkamõistmisse ja süüdlaste karistamisse (fotolavastus). We are a country that suffered from crimes against humanity and as such we have an obligation to contribute to the uncovering and condemning of these acts and to punishing their perpetrators (photo staging).


Endise Jugoslaavia s천jakurjategijad ja Eesti | Peat체kk 3 | 27


28 | Chapter 3 | Estonia and war criminals of the former Yugoslavia

SÕJAD ENDISES JUGOSLAAVIAS

WARS IN THE FORMER YUGOSLAVIA

• 1991.–2001. aastal toimunud Jugoslaavia sõdasid on peetud Euroopa ohvriterohkeimaks konfliktiks pärast Teist maailmasõda. Enamik kokkupõrkeid toimus Bosnias sealsete serblaste ning horvaatide ja bosnialaste vahel, ent serblastel oli konflikte teisteski vabariikides. Makedoonias olid sõjajalal ka makedoonlased ja albaanlased. • 1989. aastal Serbia presidendiks saanud Slobodan Miloševići mõjul loobuti Jugoslaavia armees Jugoslaavia ühtsuse ideaalist ja võeti suund kõigi serblastega asustatud alade ühendamisele, niinimetatud Suur-Serbia loomisele. Ühtlasi tahtis Milošević säilitada tugevat keskvõimu, samal ajal kui Serbiast majanduslikult edukamad liiduvabariigid Horvaatia ja Sloveenia nõudsid demokraatiat. • Sõjad nõudsid vähemalt 130 000 inimelu. Üle nelja miljoni inimese pidi viibima pagenduses. • Augustist novembrini pommitas Jugoslaavia armee Horvaatia idaosas Vukovari linna, tappes üle 1000 ja küüditades vähemalt 31 000 mitteserblast. See oli kõige ägedam lahing Euroopas pärast 1945. aastat. • 1991. aasta detsembris pommitas Jugoslaavia sõjavägi UNESCO maailmapärandi nimestikku kuuluvat Dubrovniku vanalinna. Serbia pälvis suure rahvusvahelise pahameele ja sattus majanduslikku isolatsiooni, Horvaatiat aga tunnustati peagi iseseisva riigina. • 1992. aasta aprillist 1996. aasta veebruarini kestnud Sarajevo piiramise ja pommitamise käigus hukkus umbes 10 000 sõdurit ja tsiviilisikut. See oli pikim pealinna piiramine nüüdisaegses sõjaajaloos. • 1995. aasta juulis mõrvas kindral Ratko Mladići juhitud Bosnia serblaste armee Bosnias ja Hertsegoviinas Srebrenica linna ümbruses üle 8000 tsiviilisiku ja vangi. See on suurim massimõrv Euroopas pärast Teist maailmasõda. • 1991. aastal deklareerisid iseseisvust Horvaatia ja Sloveenia, 1992. aastal Bosnia ja Hertsegoviina ning Makedoonia. Montenegro jõudis iseseisvuseni 2006. ja Kosovo 2008. aastal. Slobodan Milošević suri 2006. aastal Haagis vahi all olles südamerabandusse.

• The wars of Yugoslavia that took place in 1991–2001 are considered to be a conflict with the most victims in Europe after World War II. Most of the conflicts took place in Bosnia between local Serbs on the one side and Croats and Bosniaks on the other side, but Serbs had conflicts in other republics as well. In Macedonia, Macedonians and Albanians were also at war with each other. • Under influence of Slobodan Milošević who became the President of Serbia in 1989, the Yugoslavian army abandoned the idea of unity and adopted a new orientation of joining all areas populated with Serbs to create a so-called “Greater Serbia”. Milošević also wanted to preserve strong central power, whereas Croatia and Slovenia as members economically more successful than Serbia demanded democracy. • The wars claimed at least 130,000 human lives. More than four million people had to go into exile. • From August to November, the Yugoslavian army bombed the city of Vukovar in the eastern part of Croatia, killing over 1,000 and deporting at least 31,000 non-Serbs. It was the fiercest battle in Europe since 1945. • In December 1991, the Yugoslavian army bombed the Old Town of Dubrovnik which is listed as a UNESCO site of world heritage. Serbia was internationally condemned and placed into economic isolation; Croatia was soon recognised as an independent country. • About 10,000 soldiers and civilians were killed in the course of the siege and bombardment of Sarajevo from April 1992 to February 1996. It was the longest siege of a capital city in contemporary war history. • In July 1995, an army of Bosniak Serbs led by General Ratko Mladić murdered over 8,000 civilians and prisoners in the immediate vicinity of the city of Srebrenica in Bosnia and Herzegovina. It was the biggest mass murder in Europe after World War II. • In 1991, Croatia and Slovenia declared their independence; in 1992, Bosnia and Herzegovina and Macedonia did the same. Montenegro arrived at its independence in 2006 and Kosovo in 2008. Slobodan Milošević died of a heart attack in 2006 while held in custody in the Hague.


Vangivalvurid-sportlased läbi aja | Peatükk 4 | 29

VANGIVALVURID-SPORTLASED LÄBI AJA

4

ATHLETES AS PRISON GUARDS THROUGHOUT THE TIMES

Sporti armastavad inimesed on alati hinnanud tööd vaba Eesti vanglates. Üsna laialt on teada, et okupatsioonivõim jälitas ja hoidis vangilaagris kahekordset olümpiavõitjat Kristjan Palusalu. Vähem teatakse, et alates 1932. aastast kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni töötas ta Tallinna keskvanglas ehk Patareis vanglaametnikuna – alguses nooremvalvurina, hiljem veltveeblina. Töö ei seganud tal võitmast 1936. aasta Berliini olümpiamängudel nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus kuldmedalit. Rahulik ja tasakaalukas olümpiavõitja Kristjan Palusalu (keskel) oli näide selle kohta, kuidas hea kehalise ettevalmistusega ametnik suudab probleeme lahendada, ilma et tal oleks töö juures tarvis jõudu kasutada. Calm and balanced double Olympic Winner Kristjan Palusalu was an example of how an officer with good physical prowess is able to solve problems without resorting to physical force.

Estonia’s national prisons have always been valued as workplaces by sports-loving people. Kristjan Palusalu, a double Olympic Winner is often remembered for being persecuted by the occupation forces and kept in a prison camp. A less well-known fact is that he worked as an officer in Tallinn Central Prison i.e. Patarei Prison from 1932 until the Soviet occupation – first as a junior guard, then as promoted to the position of a warrant officer as it was called back then. His work did not hinder him from winning the gold medal at the 1936 Berlin Olympic Games in both Greco-Roman wrestling and freestyle wrestling. Calm and balanced Palusalu was an example of how an officer with good physical prowess is able to solve problems without resorting to physical force. Tallinn Prison with which the Central Prison has been merged by now plans to immortalise the memory of one of its most famous employees in a suitably worthy form of art when its new building will be


30 | Chapter 4 | Athletes as prison guards throughout the times

Rahulik ja tasakaalukas Palusalu on näide, kuidas hea kehalise ettevalmistusega ametnik suudab probleeme lahendada, ilma et oleks tarvis jõudu kasutada. Tallinna vangla, millega keskvangla nüüdseks liidetud on, kavatseb uue hoone valmimisel koostöös Kristjan Palusalu tütre Helle Palusaluga oma ühe kuulsaima töötaja mälestust kunstilises vormis vääriliselt jäädvustada. Uuel Eesti ajal õppinud vanglaametnikest on Palusalu saavutuse lähedale jõudnud Heiki Nabi, kes lõpetas 2009. aastal sisekaitseakadeemia korrektsioonieriala lõputööga „Sotsiaalne kontroll ja raskejõustiklaste kuritegelikule teele sattumine“. Heiki Nabi on kahekordne maailma- ja tervelt kümnekordne Eesti meister Kreeka-Rooma maadluses. Sport on aga hinnas ka nende vanglaametnike seas, kelle nime me spordiuudistes iga päev ei kohta. 2011. aastal pandi alus vanglateenistuse päris oma võistlussüsteemile. Eri aastatel on võistluskalendris olnud vanglateenistuse meistrivõistlused enam kui kümnel spordialal alates pallimängudest ja lõpetades teenistuspüstolist laskmisega. Peale selle osaletakse riigiametnike karikasarjas,

completed, listing the help of Kristjan Palusalu’s daughter Helle Palusalu. Among the professionally educated prison officers of modern time, the one with achievements most like Palusalu is Heiki Nabi who finished studies in the specialty of Corrections of Estonian Academy of Security Sciences in 2009, writing a final thesis on the subject of “Social control and heavy athletes ending up on criminal path”. Heiki Nabi is also a two-time World Champion in Greco-Roman wrestling and has won ten Estonian Champion’s titles in the same discipline. However, sport is also highly valued among prison officers not making daily headlines in sports news. The prison service established a competition system of its own in 2011. Depending on the particular year, the competition calendar has included Prison Service Championships in 11-12 different disciplines, from ball games to shooting with service pistols. In addition to championships of our own, prison officers participate in the Cup Series for state officials, Open Cup competitions organised by the police and Sports Games of Forces that take place every two years. 2012 was a remarkable year as our officers took part in two international competitions: European Football Championship and European Volleyball Championship of Prison Services. We took on a great responsibility when our colleagues trusted the prison service with organising the IV Sports Games of Forces in 2014. Nearly 500 representatives of the Prison Service,

Alates 1932. aastast kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni töötas Palusalu Tallinna keskvanglas ehk Patareis vanglaametnikuna. Säilinud on ka tema palgalehed. Palusalu worked as an officer in Tallin Central Prison i.e. Patarei Prison from 1932 until the Soviet occupation. Salary slips are preserved.


Vangivalvurid-sportlased läbi aja | Peatükk 4 | 31

politsei korraldatavatel lahtistel võistlustel ja iga kahe aasta tagant toimuvatel jõustruktuuride spordimängudel. Tähelepanuväärne oli 2012. aasta, kui käidi kahel rahvusvahelisel jõuproovil: Euroopa vanglatöötajate meistrivõistlustel jalgpallis ja võrkpallis. 2014. aastal usaldasid kolleegid vanglateenistuse korraldada IV jõustruktuuride spordimängud. Mõõtu võttis ligi 500 vanglateenistuse, maksu- ja tolliameti, kaitseliidu, kaitsepolitsei, kaitseväe, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, sisekaitseakadeemia ning siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse, samuti siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi esindajat. Vanglateenistus on kolmas asutus, kellele anti au korraldada jõustruktuuride sportmängud: 2008. ja 2010. aastal korraldasid neid politsei- ja piirivalveamet ning 2012. aastal kaitsevägi. Vanglateenistus on esinenud väga hästi ka riigiametnike karikasarja pallimänguturniiridel. Kuldmedalid on ette näidata võrkpallis (2012), korvpallis (2012) ja jalgpallis (2013). Vanglatöötajate jalgpalli EMilt Rumeeniast naasti 2012. aastal väärika 6. kohaga. 2014. aasta jõustruktuuride sportmängudel teeniti üldarvestuses 2. koht politsei- ja piirivalveameti meeskonna järel. Politsei võistlustel on häid tulemusi näidanud meie laskjad Tiina Ainsoo, Erki Palusoo ja Janar Saarniit ning jõutõstjad Jaano Saar ja Elar Kraav. Vanglateenistus tegeleb ka kooliõpilaste kehalise arendamisega. Kaks korda nädalas toimuvad vanglates eelkoolituse ja vanglateenistuse tutvustuse raames kahetunnised sportliku vabavõitluse treeningud gümnaasiumiõpilastele. Põhiliselt 10.–12. klassi õpilaste huvi on olnud väga suur. Näiteks Tartu vangla treeningutele registreerus 2013/14. õppeaastal lausa 138 õpilast Tartu ja selle lähiümbruse ning Lõuna-Eesti 22 gümnaasiumist. Treeningutel õpetatakse koolinoortele sportlikku vabavõitlust, mis koosneb püstivõitlusest (poks – löögid, löökide tõrjumine käte ja jalgadega), maasvõitlusest (maadlus – haarded, haardest vabanemine, mahaviimine) ja kombineeritud võitlusest (püsti- ja maasvõitluse võtted koos). Õpilased on jäänud treeningutega väga rahule ja enamik soovib neid jätkata. Aktiivse enesekaitse koolituse raames õpetatakse noortele enesekaitset ning vangla erivahendite ja teenistusrelvade (käeraudade, pipragaasi ja teleskoopnuia) kasutamist.

the Tax and Customs Board, the Defence League, the Security Police, the Defence Forces of Estonia, the Police and Border Guard Board, the Rescue Board, the Estonian Academy of Security Sciences and the Information Technology and Development Centre of the Ministry of the Interior, as well as the Ministry of the Interior itself and the Ministry of Defence competed with each other. The prison service is the third institution to receive the honour of organising the Sports Games of Forces – in 2008 and 2010, the Games were organised by the Police and Border Guard Board and in 2012 by the Defence Forces of Estonia. The prison service has achieved notably good results in the ball games of Cup Series for state officials. We have won gold medals in volleyball (2012), basketball (2012) and football (2013). We returned with a well-deserved 6th place from the 2012 European Football Championship of Prison Services in Romania. By overall score, our position in 2014 Sports Games of Forces was 2nd behind the police and boarder guard team. Our shooters Tiina Ainsoo, Erki Palusoo and Janar Saarniit and heavy lifters Jaano Saar and Elar Kraav have achieved good results in police competitions. The prison service also actively develops the physical prowess of school students. In the framework of preliminary training and introduction to the prison service, the prison organises two-hour training exercises of MMA i.e. mixed martial arts for upper secondary school students. Students (mainly from years 10-12) have shown great interest in such training. For example, the MMA trainings in Tartu received registrations from as much as 138 students from 22 upper secondary schools in Tartu, its immediate vicinity and South Estonia for the entire 2013/14 academic year. The students are trained in mixed martial arts consisting of standing fights (boxing – hits, blocking hits with hands and feet), ground fights (wrestling – holds, releases, throws) and combined fights (various moves of standing fights and ground fights combined). Feedback from students has been very positive, all participants were satisfied with the training and most students are very excited to participate in next year’s training as well. In active self-defence training, upper secondary school students are taught self-defence and use of the prison’s special equipment and service weapons (handcuffs, pepper spray and telescope baton).


32 | Chapter 5 | Ethics and corruption prevention in prison work hics and corruption in prison work

5

EETIKA JA KORRUPTSIOONIENNETUS VANGLATÖÖS ETHICS AND CORRUPTION PREVENTION IN PRISON WORK

Vangla on töökohana keskmisest ebatavalisem ja nõudlikum paik. Vanglatöö on tihti üsna raske, ja loomulikult mitte üksnes füüsiliselt. Keerukaks muudavad keskkonna inimesed – vangid –, kellega kõik töötajad ei pruugi alati hakkama saada. Vanglaametnikult nõutakse palju. Juba enne tööleasumist tuleb läbida põhjalik katsete kadalipp. Mõõdetakse vaimseid ja kehalisi võimeid, uuritakse tervist ning tehakse põhjalik taustakontroll. Ametis olles tuleb teada ja järgida arvukaid nõudeid ning käitumisjuhiseid. Juhis on olemas ka valdkonnas, mida üldiselt ei peeta mõistlikuks sätestada seaduseparagrahviga – see on vanglaametniku eetika. Vanglateenistuja eetikakoodeks on meie kultuuriruumi tavadele ja üldtunnustatud moraalinormidele tuginev juhiste kogum, mille eesmärk on anda vanglateenistuse töötajatele käitumisotsuste raamistik. Eetikakoodeks aitab teha valikuid nii teenistuses kui ka väljaspool seda. Selles käsitletakse eri valdkondi alates vangide ja kolleegidega suhtlemisest kuni vabal ajal käitumiseni. Eetikakoodeksist tuleb juhinduda ka välismaal, nii näiteks ei tohi ametnik tarvitada seal uimasteid isegi siis, kui see on mõnes riigis legaalne. Võib tekkida küsimus, kuidas siis satuvad vanglasse mobiiltelefonid, narkootikumid ja muu kahtlane kraam. Miks me avastame ikka ja jälle midagi soovimatut, kui personal on nii kontrollitud ja eetiline? Need asjad ei jaluta vanglasse ega lenda üle müüri. Kes muu neid tuua saab kui mitte needsamad kontrollitud-koolitatud ja eetilised ametnikud? Jah, vanglates leitakse tõepoolest nii mõndagi. Vangidelt võetakse ära narkootikume, alkoholi, mobiiltelefone ja terariistu. On leitud ka isevalmistatud tulirelvi, kuigi seda juhtus viimati üsna ammu. Tõsi on seegi, et viimastel aastatel on kohtud süüdi mõistnud ametnikke, kes on andnud vangidele üle keelatud esemeid. Selliseid juhtumeid

Prison is an extraordinary workplace with high requirements. Prison work is often quite difficult and naturally not only physically so. The environment is made difficult by people – the prisoners, with whom all employees may not always be able to cope. Prison officers are subjected to many requirements. They must pass a comprehensive battery of tests already before starting work. Their mental and physical prowess is measured, health status is examined and a full background study is conducted. While working, they must know and follow a multitude of requirements and behavioural guidelines. There is also a guide in a sphere that is generally considered unreasonable to be established in legislation – the prison officer’s ethics. The Prison Officer’s Code of Ethics is a set of guidelines based on the generally accepted practices and moral norms of our cultural region and its purpose is to provide prison officers with a framework for deciding how to behave. The Code of Ethics helps make decisions both in the service as well as in everyday life. It deals with various fields, from communication with prisoners and colleagues to off-duty behaviour. The Code of Ethics must also be followed abroad, for example an officer must not consume narcotic substances abroad even if it is legal in a specific country. This may pose a question of how do mobile phones, narcotics and other dubious items then end up in prison. Why do we keep discovering unwanted items if the personnel is so well controlled and ethical? Those items don’t walk into the prison on their own nor do they just fly over the wall. Who else can bring them in except those same controlled, trained and ethical officers? Yes, quite a few items are found in prisons. Narcotics, alcohol, mobile telephones and cutting tools are confiscated from prisoners. Even


Eetika ja korruptsiooniennetus vanglatöös | Peatükk 5 | 33


34 | Chapter 5 | Ethics and corruption prevention in prison work hics and corruption in prison work

pole olnud palju – üks-kaks aastas –, kuid need paistavad silma ja kahjustavad usaldusväärsust. Peale mainekahju tekitavad sellised ametnikud vanglale ka käegakatsutavaid probleeme. Näiteks suutis üks ametnik enne paljastamist toimetada vanglasse nii palju mobiiltelefone, et nende leidmiseks kulus tema kolleegidel kuid. Ent kõigest hoolimata võib kinnitada, et korrumpeerunud ametnikud on vanglateenistuses harv erand. Keelatud ainete ja esemete vanglasse toimetamiseks kasutatakse valdavalt hoopis teisi kanaleid. Sissetoimetamisviise on palju ning vangid ilmutavad selles vallas suurt leidlikkust. Mobiiltelefone peidetakse vanglasse sisenevatesse autodesse ning visatakse kokkulepitud ajal ja kohas üle vangla piirde. Narkootikume üritatakse saata ikka ja jälle kirjaga. Kurioosse näitena võib tuua vangid,

self-made firearms have been found, although the latest such case occurred a long time ago. It is also true that in recent years, courts have convicted officers who had been giving prohibited items to prisoners. These have been isolated cases – one or two per year –, but they catch the eye and harm the reputation of reliability. In addition to harming our reputation, such officers also cause hands-on problems for the prison. For example, one officer managed to bring so many mobile telephones into the prison before being uncovered that the officer’s colleagues spent months trying to find them all. But all in all, corrupt officers are a rare exception in the prison service. There are other channels which are predominantly used for bringing prohibited substances and items into the prison.


Eetika ja korruptsiooniennetus vanglatöös | Peatükk 5 | 35

kes proovisid aastaid tagasi välja õpetada tuvi, kes pidanuks hakkama, ranits seljas, transportima Tallinna vanglasse uimasteid. Uute meetodite otsimine hõlmab muidugi ka pidevat katsetamist ametnikega. Sest äkki keegi murdub? Survestamine ei pruugi alata ähvardamisega, enamjaolt ei algagi. Esialgu lähenetakse ikka hea sõnaga. Rõhutakse inimlikkusele, palutakse väikest teenet või peetakse ametnikku sünnipäeval meeles väikese kingitusega. Kui aga ametnik näiteks jätab ebamugavustundest šokolaaditahvli tagasi lükkamata, on vangidel kompromiteeriv materjal juba olemas. Sestpeale suhtumine muutub: tehakse nõudlikumaid ettepanekuid, ähvardatakse paljastada ametniku varasemad eksimused, kui ta ei käitu vangidele meelepäraselt. Sellise survestamise all võibki mõni ametnik teha vale otsuse ja selle asemel et probleemist teatada, hakkab seda uute rikkumistega veelgi suurendama. Maha vaikitavad probleemid võivad olla suhteliselt tühised ja vähemalt algul saaks neid väikeste kahjudega lahendada. Kui aga probleemi eest peitu poetakse, pole ühel hetkel enam võimalik leida ametnikule head lahendust. Teisisõnu, kui olla vangidega ülemäära „hea“, on vanglatöös kerge libastuda. Enamikule meist on ju omane suhtuda kaaskodanikku inimlikult, olgu ta pealegi vang. Tavaoludes on igapäevane, et suhtlusvõrgustikes jagatakse mõnd eraelulist seika ja eksponeeritakse oma ettevõtmisi. Vanglateenistujad aga peavad olema sellistes asjades ettevaatlikumad. Vangid on väga tähelepanelikud ja alati valmis teavet kõrva taha panema. Mõnikord paneb lausa imestama, kui hästi on vangid kursis ametnike eraeluga – ja valdavalt on selle teabe avaldanud ametnikud ise. Oht peitub selles, et tänu taustinfole saadakse ametnikuga kergemini jutule, leitakse ühiseid teemasid ja tuttavaid, muudetakse suhtlemine järk-järgult familiaarsemaks ning siis võivad järgneda konkreetsed ettepanekud.

Vanglates leitakse nii mõndagi: vangidelt võetakse ära narkootikume, alkoholi, mobiiltelefone ja terariistu. Quite a few items are found in prisons: narcotics, alcohol, mobile telephones and cutting tools are confiscated from prisoners.

There are many ways to import items and prisoners are very innovative in that respect. Mobile telephones are hidden into cars entering the prison and are thrown over the prison wall at agreed times and locations. Time and again, someone tries to send narcotics with a letter. A curious example occurred years ago when prisoners tried to train a pigeon – it was supposed to transport narcotics into Tallinn Prison in a small rucksack. Finding new methods naturally includes constantly testing the officers. Maybe someone will break down? Of course, pressuring does not have to start with a threat and it usually doesn’t. The first approach is a friendly one, appealing to humane nature, asking for a small favour or giving a small present for the officer’s birthday. But if the officer fails to reject, say, a chocolate bar out of sheer discomfort at doing so, prisoners will have gained compromising material. From that point on, the attitude changes: more demanding requests are made, threats to disclose the officer’s earlier mistakes are posed, unless he or she acts the way prisoners want. Under such pressure, some officers may make the wrong decision and instead of reporting the problem, start digging the hole deeper with new violations. The problems being swept under the rug may be small, easy to resolve with little damage, at least at first. But hiding from the problem leads to a situation one day where it will not be possible to find a solution favourable for the officer anymore. In other words – being too “good” to prisoners makes it easy to slip in prison work. After all, most of us have it in our nature to treat other people humanely, even if they are prisoners. In usual environments it is normal to share some private fact or highlight some of your activities in your social network. But prison officers need to be more careful with those matters. Prisoners are attentive and always ready to note the information. Sometimes it makes you wonder when you see how well the prisoners know the private life of officers – and for the most part, the officers themselves have disclosed the details. The risk is that with the background information, prisoners get into a conversation with officers more easily, they find common topics and common acquaintances, change the conversation to more familiar tones over time, and then specific proposals may follow.


36 | Chapter 5 | Ethics and corruption prevention in prison work hics and corruption in prison work

PIIRID OLGU SELGED

LIMITS SHOULD BE CLEAR

Aga ametnike eetilised eksimused võivad olla ka teist laadi, hoopis rängemad. Probleeme põhjustab viisakusetu ja vähimagi inimlikkuseta suhtumine vangidesse. Muidugi aitavad vangid sellele tihti ise kaasa, sest mõni neist muutub pahuraks ja protestihimuliseks, kui talt nõutakse reeglite täitmist. Kui protestist hoolimata vastuvaidlematuid nõudmisi jätkatakse, võib ta osutada mitmel moel vastupanu, alates sõimamisest ja lõpetades füüsilise ründega. Ta võib üritada muuta ametniku elu põrguks. Sellises olukorras ei ole kõik ametnikud jäänud alati professionaalseks ega oma käitumist kontrollinud. Näiteks mõistis kohus paar aastat tagasi süüdi kolm ametnikku, kes olid kasutanud vangide vastu ebaseaduslikult vägivalda. Kaks vangi olid süüdanud kambris teki, nii et osakond täitus suitsuga ja kõik vangid tuli viia jalutusboksidesse. Sealsamas andsid valvurid tulekahju põhjustanud vangidele esimest korda nii-öelda õpetust. Hiljem käidi vange veel kaks korda peksmas. Kohus leidis, et ei olnud põhjust jõudu kasutada, kuna vangid ei osutanud vastupanu ega olnud ohtlikud. Teisel juhul vallandas vägivallateo vangi väljakutsuv käitumine, mispeale ametnik kaotas kontrolli ja tarvitas vägivalda. Tegu oli vanglaoludes küllaltki tavapärase juhtumiga: vang ei tahtnud kambrisse minna ja karjus ametniku peale. Kui ta takistas ametnikul kambriust sulgeda, lõi see teda jalaga. Hiljem avas vang kambri ukseluugi ja pistis sealt pea välja. Kuna ta ei kuuletunud korraldusele pea ära võtta, surus ametnik vangi pea ukseluugi vahele. Ehkki tegu oli provotseeriva käitumisega, ei ohustanud vang ametnikku. Seetõttu leidis kohus ka siin, et jõu kasutamine oli põhjendamatu ja ebaseaduslik, ning ametnikku karistati kriminaalkorras. Viimati kirjeldatud näide iseloomustab vangla töökeskkonna keerukust üsna hästi. Vanglatöös tuleb sageli ette olukordi, kus ametnik peab tegutsema suure vaimse pinge tingimustes professionaalselt ja tõhusalt. Hetkeline enesekontrolli kaotus võib viia vale otsuse või tegevuseni ning halvimal juhul, nagu kirjeldatud näidete puhul, ka teenistusest lahkumiseni. Seetõttu on rõõm tõdeda, et hoolimata paljudest riskidest eksib vaid väga väike osa vanglaametnikest reeglite vastu nii rängalt, et teenistussuhe tuleb lõpetada. Väiksemat laadi eetilisi eksimusi tuleb ette

But ethics mistakes of officers may also be of other, far worse kind. Impolite attitude with no humane notion towards prisoners also causes problems. Of course prisoners often push matters to that effect – some of them become grumpy and protesting when required to follow rules. If unrelenting demands continue regardless of their protests, they may resist in various ways, ranging from name-calling to physical attacks. They may try to make the officer’s life a living hell. Not every officer has remained professional and in control of their behaviour in such a situation. For example a couple of years ago, a court convicted three officers who had illegally used violence against prisoners. Two prisoners had set a blanket on fire in their cell so that the entire wing was filled with smoke and all prisoners had to be taken to walking boxes. That was where the guards “taught some manners” to the fire-setting prisoners for the first time. They returned to beat the prisoners for two more times. The court found that there was no reason to use force because the prisoners did not resist and were not dangerous. In another case, a violent act was triggered by a prisoner’s provocative behaviour, causing the officer to lose control and use violence. The situation was something fairly ordinary in a prison setting: a prisoner did not want to go to the cell and yelled at the officer. When the prisoner hindered the officer from closing the cell door, the officer kicked the prisoner. Later, the prisoner opened the cell’s door hatch and stuck out his head. As the prisoner did not heed the order to pull his head back, the officer pressed the prisoner’s head in between the hatch. Although the prisoner had acted in a provocative manner, the officer was not endangered by such behaviour. Therefore, the court found again that the use of force was unjustified and illegal, and a criminal punishment was imposed on the officer. The latter example characterises well the complexity of a prison as a work environment. Prison work frequently entails situations where the officer has to act professionally and effectively under severe mental stress. A moment of losing self-control may lead to a wrong decision and in the worst case scenario, as shown in the examples, to leaving the service. This is why it is a matter of great pleasure to note that regardless of many risks, only a


Eetika ja korruptsiooniennetus vanglatöös | Peatükk 5 | 37

muidugi sagedamini. Olgu see siis kolleegi või vangi halvustamine või liigsest alkoholist tingitud väärkäitumine vabal ajal. Vanglateenistus ei ürita teha oma töötajatest üliinimesi, kes mitte kunagi mitte millegi vastu ei eksi. Eksitakse ikka. Omad kohased mehhanismid distsiplinaarmeetmete ja eetikakomisjoni näol on ette nähtud ka mittekriminaalsete eksimuste käsitlemiseks. Ja kui vähegi võimalik, otsitakse ikka töötajat säästvat lahendust. Võtmesõna on ametniku ausus – see on üks vanglateenistuse alusväärtusi. Ilmeksimatust ei eeldata kelleltki, aga eetilise ametniku esimeseks tunnusjooneks peetakse ausust. Keelatud esemete sissetoimetamise viise on palju ning vangid ilmutavad selles vallas suurt leidlikkust. There are many ways to import items and prisoners are very innovative in that respect.

very small proportion of prison officers violate the rules so severely that they need to be relieved from service. Naturally, smaller ethics mistakes are more frequent, be it a disparaging comment about a colleague or a prisoner or alcohol-induced misbehaviour while off duty. The prison service is not trying to make its employees into superhumans who never err against anything. People always err. There are proper mechanisms to deal with non-criminal mistakes as well, in the form of disciplinary measures and the Ethics Committee. And if the circumstances permit, a solution sparing the employee is always sought. The keyword is the officer’s honesty – this is one of the core values of prison service. Nobody is expected to be perfect, but we consider honesty to be the first and foremost quality of an ethical officer.


38 | Chapter 6 | Prisoner employment

6

VANGIDE HÕIVE PRISONER EMPLOYMENT

Viimastel aastatel on vangide arv vähenenud: kui 2005. aasta alguses oli süüdimõistetuid 3469, siis 2015. aasta alguses 2318 ehk üle tuhande süüdimõistetu vähem. Ka karistusajad on mõnevõrra lühenenud: kuni viieaastase karistusajaga kinnipeetavaid oli 2005. aastal 60%, 2015. aasta alguses 63%. Sellised muutused mõjutavad vangide kohtlemisabinõusid, sest vanglasse jõuavad eelkõige ohtlikumad ja keerulisemad isikud ning karistuspoliitika muutuste tõttu viibivad nad vanglas lühemat aega. Vangistusseaduse kohaselt on hariduse omandamine, töö ja sotsiaalhoolekanne võrdse tähtsusega kohtlemisabinõud, mille eesmärk on suurendada vangi iseseisvat toimetulekuvõimet vabaduses. Need taasühiskonnastavad tegevused võib tinglikult jagada kaheks: kuriteo põhjustega tegelevad meetmed ning hõiveabinõud. Kuriteo põhjustega tegeldakse enamasti sotsiaalprogrammide ja nõustamiste ning teiste meetodite abil, mis mõjutavad inimese käitumist, väärtushinnanguid ja sõltuvusprobleeme. Hõiveabinõud on töötamine ja õppimine, mis suurendavad vangi oskusi ja teadmisi, et vabaduses seaduskuulekalt toime tulla, olla sotsiaalselt aktiivsem ja tööturul edukam. Kõik karistusaja tegevused kavandatakse kohe karistusaja alguses, kui hinnatakse kuritegevust põhjustanud asjaolusid. Arvestatakse, et tegevused vähendaksid uute kuritegude sooritamise riski pärast vabanemist ja suurendaksid läbilöögivõimet tööturul. Tegevusi kavandades arvestatakse vangi karistuse pikkust, vanust, haridust ja tööoskusi. Kindlat valemit ei ole, kõiki asjaolusid hinnatakse individuaalselt. Uuringutest on teada, et tööturul edukamalt hakkama saamiseks peab inimesel olema (1) vähemalt põhiharidus ja (2) mõne eriala kutsetunnistus või töökogemus ning (3) ta peab oskama riigikeelt. Inimesel, kelle haridustee on pooleli jäänud enne põhihariduse omandamist, on tööturul kõige

The number of prisoners has decreased in recent years: while there were 3,469 convicted persons in 2005, convicts numbered to 2,318 i.e. over a thousand convicted offenders less at the beginning of 2015. Sentence durations have also decreased somewhat: 60% of detainees were serving a sentence of up to five years in 2005, while that proportion is 63% at the beginning of 2015. Such changes also affect the measures used when treating prisoners because only the most dangerous and complicated persons end up in prison and the recent changes in penal policy mean that they now spend less time there. Pursuant to the Imprisonment Act, obtaining an education, employment and social welfare are all equally important treatment measures with the purpose of improving the prisoner’s ability to cope independently once released from prison. These re-socialising activities can be divided into two categories: measures dealing with the offence’s causes, and employment measures. Causes of offences are usually dealt with through social programmes and consultations as well as other methods affecting a person’s behaviour, values and addiction problems. Employment measures are working and also studying, which increase the prisoner’s skills and knowledge so as to cope law-abidingly, be more socially active and more successful in labour market once released from prison. All activities for the sentence period are planned immediately at the sentence period’s beginning, where the circumstances that caused the offence are assessed. Activities should reduce the risk of committing new offences after release from prison and should increase competitiveness in the labour market. Activities are planned according to the prisoner’s sentence duration, age, education level and work skills. There is no set formula, all circumstances are assessed individually.


Vangide hõive | Peatükk 6 | 39

Töötamine vanglas on üks sotsiaaltöö vorm. Selle peaeesmärk on kujundada inimeses tööharjumus, et ta tuleks vabaduses paremini toime ega paneks toime uut kuritegu. Working in prison is a form of social work. Its main purpose is to form a habit of working so that the person will cope better once released from prison instead of committing a new offence.


40 | Chapter 6 | Prisoner employment

vähem võimalusi. Seetõttu käsitletakse ka vangide puhul põhihariduse puudumist suure korduvkuriteo riskina. Samas ei suunata kooli kõiki põhihariduseta vange, vaid vaadatakse muidki näitajaid: karistusaega, vanust, tööoskusi. Kuna tööturul on vaja järjest rohkem oskustöö spetsialiste, siis antakse ka vangidele võimalus omandada kutseharidust ja töötada oskustöödel, et suurendada nende konkurentsivõimet vabaduses. Tööturul on edukamad need vangid, kes on vanglas töötanud, olgu siis oskus- või lihttöödel. Seetõttu on tähtis pakkuda süüdimõistetutele võimalust tööd teha. Kui vang on varem omandanud kutseoskused ja tal on oskustöö kogemusi, siis ei ole esmatähtis teda vanglas uuesti õppima suunata. Tööoskuste säilitamise huvides võib vang tegelda ainult töötamisega. Paljudel ametikohtadel tuleb kasuks võõrkeelteoskus, kuid üldiselt on tööturul vähe ametikohti, kus saaks edukalt töötada ilma eesti keeleta. Samuti vähendab riigikeele oskus sotsiaalset tõrjutust ühiskonnas. Seetõttu hinnatakse kõikide võõrkeelsete vangide riigikeele oskust ja kui vaja, saadetakse nad riigikeele kursustele. Riigikeele oskust on vaja ka gümnaasiumiõpingutes ja kutsehariduses. Niisiis saavad vangid omandada üldharidust ja kutseharidust ning õppida riigikeelt ja töötada. Vangide arvu vähenemise ja lühenenud karistuste tõttu on eespool loetletud tegevuste osakaal muutunud. Kõik vangid osalevad aasta jooksul vähemalt ühes hõivetegevuses.

ÜLDHARIDUS Kui põhikoolis õppivate vangide arv on viimaste aastate jooksul kõikunud, siis gümnaasiumis õppivate vangide arv on püsinud suhteliselt stabiilsena. Gümnaasiumiastme õpe toimub vanglates ainult eesti keeles. Alates 2011. aasta sügisest ei ole vanglates enam venekeelset gümnaasiumiõpet. Selle asemel saavad vangid õppida riigikeelt ja omandada kutseharidust ning pärast riigikeele omandamist soovi korral jätkata õpinguid eestikeelses gümnaasiumiõppes. 2011. aasta alguses moodustasid 65% gümnaasiumiklasside õpilastest vene õppekeelega vangid. 2014. aasta lõpus ei ole gümnaasiumiõpilaste arv muutunud, kuid nad õpivad eesti keeles.

It is known from surveys that to be more successful in the labour market, a person must have (1) at least basic education, (2) a professional certificate or work experience in a profession and (3) good command of the national language. People whose education was interrupted before obtaining basic education have the least chance of success in the labour market. Therefore, lack of basic education is also considered a high risk factor of repeat offending in prisoners. Yet not all prisoners that lack basic education are directed to school; other indicators are also taken into account: the relevant duration of punishment, age, work skills. As the labour market requires more and more skilled specialists, prisoners are also given the opportunity to obtain vocational education and to work at high-skill jobs so as to improve their competitiveness once released from prison. Prisoners who have worked while in prison, be it as skilled or unskilled employees, are more successful in the labour market. This is why it is important to provide prisoners with the opportunity to work. If a prisoner has obtained professional skills before and has experience of skilled work then it is not essential to direct him or her to studies again in prison. The prisoner may just engage in work to retain their work skills. Foreign language skills are of benefit in many job positions, but the labour market generally has few open positions where one could be successful without knowing Estonian. Knowledge of the national language also reduces social exclusion. Therefore, national language related skills of all foreign language speaking prisoners are evaluated and if necessary, they are sent to language courses. Knowledge of the national language is also needed for upper secondary school and vocational studies. Consequently the prisoners take part in obtaining general and vocational education, learning the national language, and employment. Due to reduced number of prisoners and their shorter sentences, the proportion of the above activities has changed. All prisoners participate in at least one employment activity in a year.

GENERAL EDUCATION While the number of prisoners in basic education studies has fluctuated in recent years, the number


Vangide hõive | Peatükk 6 | 41

Põhiharidust saab omandada nii eesti kui ka vene keeles. Kõikides vanglates on võimalik omandada põhiharidust lihtsustatud õppekava alusel. 54% põhihariduseta vangidest on väheste

vaimsete võimete või käitumisprobleemide tõttu õppinud varem erikoolis või erivajadustega laste koolis. Viimastel aastatel on lihtsustatud õppekava alusel õppivate vangide arv püsinud stabiilsena.

of prisoners obtaining upper secondary education has remained relatively stable. Upper secondary education in prisons takes place in Estonian only. Since the autumn of 2011, upper secondary education in Russian is not provided anymore in prisons. Prisoners can instead learn the national language and obtain a vocational education, and after attaining good command of the national language they can continue studies for Estonian-based upper secondary education if they wish. At the beginning of 2011, 65% of prisoner students obtaining upper secondary education had Russian as the language

of instruction. The number of upper secondary education students has not changed at the end of 2014, but they now study in Estonian. Basic education can be obtained in Estonian and in Russian. It is possible to use a simplified study programme for basic education in all prisons. 54% of prisoners without basic education have attended a special school or a school for special needs children before, due to meagre mental abilities or problematic behaviour. In recent years, the number of prisoner students in the simplified study programme has remained stable.


42 | Chapter 6 | Prisoner employment

KUTSEHARIDUS

VOCATIONAL EDUCATION

Kutseharidust pakutakse aianduse, rõivaõmblemise, kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, puidupingitöölise, keevitaja, elektriku, abikoka ja toateenindaja erialal. 2013. aasta lõpus muutusid kutseharidust reguleerivad õigusaktid ning nüüd saab vanglas kutseõpet pakkuda täiskasvanukoolituse põhimõtte järgi ehk kursustena. Vanglas tegutsevad kutsehariduskeskused töötavad välja uusi õppekavasid, mis võimaldavad kutseharidust omandada senisest lühema ajaga.

Vocational education is offered in the fields of gardening, clothes sewing, construction of stone and concrete structures, as well as for the professions of wood machining operator, welder, electrician, assistant chef and room service attendant. The legislation regulating vocational education changed at the end of 2013, so vocational studies in prisons can now be offered according to the adult learning scheme i.e. as courses. Vocational education centres in prisons are developing new study programmes which enable obtaining vocational education more quickly than before.

Kui 2011. aastal oli pooltel õppekavadel kaheaastane õppeaeg, siis praegu selline õppeaeg erandlik. Enamasti on õppeaeg üks aasta, uute õppekavade järgi isegi lühem. Kuna õppekavad on lühemad, jõuab rohkem vange nendele õppekohtadele, kus varem õppisid pikemat aega ühed ja samad vangid.

While half the study programmes had a study periood of two years in 2011, such programmes are an exception now. The study period is mostly one year; with the new study programmes, it is even shorter. With shorter study programmes, more prisoners can use the same study placement that was used for one and the same prisoner for a longer period before.


Vangide hõive | Peatükk 6 | 43

EESTI KEEL

ESTONIAN LANGUAGE

Riigikeele oskus vähendab tublisti sotsiaalset tõrjutust ja aitab vabaduses seaduskuulekalt toime tulla. Aastaid õpetati vanglates riigikeelt ainult üldhariduse raames või vabatahtlike abiga. 2007. aastal alustati riigikeele õppe süsteemset arendamist, sest ei ole näha, et võõrkeelsete vangide arv väheneks. Välja on töötatud riigikeele õppe standardid ning õpikud ja töövihikud. Neid koostades võeti arvesse vangide haridust, sotsiaalset tausta ja tõekspidamisi. Programmid tuginevad kodaniku-, kultuuri-, ajaloo- ja toimetulekuõppele. Riigikeele kursuste läbimine annab vangile peale keeleoskuse ka teadmisi, arusaamise ja oskused vabaduses seaduskuulekalt toime tulla. Hoolimata vangide üldarvu vähenemisest ei ole võõrkeelsete kinnipeetavate arv märgatavalt kahanenud.

Knowledge of the national language goes a long way towards reducing social exclusion and helps cope law-abidingly once released from prison. For years, the national language was taught in prisons merely as part of general education or with the help of volunteers. In 2007, a systematic development of the national language teaching scheme was initiated because the number of foreign language speaking prisoners is not decreasing. Standards, textbooks and workbooks for teaching the national language have been developed. The education, social background and beliefs of prisoners were taken into account when preparing the above. The programmes are based on civil, cultural, historic and coping studies. Completing the courses on the national language provides a prisoner with not only language skills but also knowledge, understanding and skills to cope law-abidingly once released from prison. Regardless of the decreasing overall number of prisoners, the number of foreign language speaking detainees has not decreased notably.

Ka võõrkeelsete vangide eesti keele oskus ei ole paranenud, vastupidi: kui 2011. aasta alguses ei osanud 30% neist üldse eesti keelt, siis 2014. aasta alguses oli sama näitaja 41%. Seetõttu on alates 2010. aastast pidevalt suurendatud riigikeele kursuste kohtade arvu ja praegu on riigikeele õpetamiseks loodud 780 õppekohta.

The Estonian skills of foreign language speaking prisoners have not improved either; on the contrary: while 30% of them did not know Estonian at all at the beginning of 2011, that proportion had increased to 41% at the beginning of 2014. Therefore, the number of placements in national language courses has been increased continually


44 | Chapter 6 | Prisoner employment

Lähitulevikus ei ole plaanis riigikeele õppekohtade arvu vähendada, ent ka mitte suurendada, sest enamikku vange tuleb hõivata ka muudes tegevustes ja nad ei saa pühenduda ainult riigikeele õppimisele.

since 2010 and as of now, 780 placements for teaching the national language have been created. In the next few years the number of study placements for the national language will not decrease, but not increase either because most prisoners have to be involved in other activities as well and they cannot dedicate themselves to national language studies alone.

TÖÖHÕIVE Vangistusseaduse järgi on kõik alla 64aastased, mitteõppivad ja meditsiinilise vastunäidustuseta vangid kohustatud töötama. Töökohustusest on vabastatud ka kuni kolmeaastast last kasvatav vang. Vanglas töötamine on üks sotsiaaltöö vorm, nagu ka õppetöö, sotsiaalprogrammid jms. Asja peaeesmärk on kujundada inimeses tööharjumus, et ta tuleks vabaduses paremini toime ega sooritaks uut kuritegu. Kui vangil on tööturul kandideerimiseks oskusi ja haridust, on ta vanglas kohustatud töötama. Töötavad vangid jagunevad kaheks: vanglasisestel majandustöödel ja tootmistegevuses hõivatud vangid. Vanglasisestel majandustöödel toetavad kinnipeetavad vangla igapäevast toimimist. Peamiselt tähendab see koristamist, köögi abitöid ja toidujagamist, remonditöid, jäätmekäitlust, pesupesemist, juuksuriteenust ja raamatukogu abitöid. Kuna igasugune töökogemus vanglas suurendab töövõimalusi vabaduses, on alates 2010. aastast

suurendatud töövõimalusi sel moel, et majandustöödel rakendatakse vange ka osalise töökoormusega. Tänu sellele kasvas aasta jooksul majandustöödel töötanud kinnipeetavate arv hüppeliselt. Eesmärk on anda vangidele majandustöödel lihtsamad tööoskused ja kujundada tööharjumus. Sealt saab edasi minna rohkem oskusi nõudvatele töödele. Kinnise vangla vangidele organiseerib tootmistegevust AS Eesti Vanglatööstus. 2012. aasta lõpuni vahendati tööjõudu ka teistele ettevõtetele. Kinnise vangla oskustöödel hõivatute arv on vähenenud, sest järjest on suletud vanu vanglaid, kuid tootmist ei saa täies mahus uutesse vanglatesse üle viia. Tallinna vangla valmides selline töövõimalus siiski suureneb. Samal ajal ei ole vähenenud oskustöödel töötavate vangide üldarv. Põhjus on avavanglas: suurenenud on avavangla kohtade arv ning enamik sealseid vange töötab väljaspool vanglat asuvates ettevõtetes.


Vangide hõive | Peatükk 6 | 45

EMPLOYMENT Pursuant to the Imprisonment Act, all prisoners below the age of 64 that are not undergoing studies and are not subject to medical contraindications are obligated to work. A prisoner raising a child of up to 3 years of age is relieved from the obligation to work. Working in prison is a form of social work, as are studies, social programmes, etc. Its main purpose is to form a habit of working so that the person will cope better once released from prison instead of committing a new offence. If a prisoner has skills and education to compete in the labour market, he or she is obligated to work while in prison. Working prisoners are divided into two categories: those performing the prison’s household work and those working in production. Detainees performing the prison’s household work support the prison’s everyday operations that way. The tasks mainly include cleaning, kitchen help and food distribution, repair works, waste handling, laundry, hairdresser/barber activities and library help. As any kind of work experience in prison increases the prisoner’s work opportunities once

released from prison, work opportunities inside the prison are increased since 2010 by employing prisoners in household tasks also with partial work load. As a result, the number of detainees that worked in household tasks increased sharply over the course of one year. The purpose is to provide prisoners with simpler work skills and work habits derived from household work. Building on that, they can go on to jobs requiring higher skills. Production work for prisoners in the maximum-security wing is organised by the company AS Vanglatööstus. Until the end of 2012, that labour force was also mediated for other companies. The number of maximum-security prisoners employed in skilled work has decreased because old prisons have been closing gradually but production activities cannot be transferred fully to new prisons. Still, as Tallinn Prison will be completed, such work opportunities will increase. At the same time, the overall number of prisoners working in skilled jobs has not decreased. The reason lies in the open prison: the number of placements in open prison has increased and most of the prisoners there work in companies outside the prison.

Iga päev on töötamisega hõivatud 757 vangi, nendest 440 vangla majandustöödel, 147 Eesti Vanglatööstuse käitistes ja 170 avavangla kinnipeetavat väljaspool vanglat.

Every day, 757 prisoners are involved in working, 440 of them in household work, 147 in the plants of AS EVT and 170 open prison detainees outside the prison.


46 | Chapter 6 | Prisoner employment

KOKKUVÕTTEKS

SUMMARY

Lühemad karistusajad, vangide arvu vähenemine ja täpsem vajaduste analüüs on viimastel aastatel mõjutanud vangide kohtlemisvajadusi ja võimalusi. • Gümnaasiumiharidust saab omandada ainult eesti keeles, kuid õppijate arv ei ole muutunud. • Aina rohkem omandatakse põhiharidust lihtsustatud õppekava alusel. • Kutseharidust pakutakse paindlikumalt, mistõttu võib tulevikus kutseharidust omandavate vangide arv suureneda. • Riigikeele õppekohtade arv on mitmekordistunud, võõrkeelsete kinnipeetavate arvu ja nende kehva riigikeeleoskuse tõttu ei ole plaanis õppekohti vähendada. • Majandustöödel töötavate vangide arv on pidevalt suurenenud, eelkõige osakoormusega töötamise tõttu. • Tootmis- ja oskustöödel töötamise võimalus on pigem vähenenud, kuid suurenenud on väljaspool vanglat töötavate avavangla kinnipeetavate arv. Oskustööde pakkumine on tähtis, see on võimalik, kui valmivad uus Tallinna vangla ja Tartu avavangla.

Shorter sentences, a decrease in the number of prisoners and more precise assessment of their needs in recent years has influenced the treatment needs and manners in which prisoners are treated. • Upper secondary education can be obtained in Estonian only, but the number of students has not changed. • More and more students obtain basic education within the framework of the simplified study programme. • Vocational education is offered with more flexibility, so the number of prisoners obtaining it may increase in the future. • The number of study placements for learning the national language has increased multiple times; due to the number of foreign language speaking detainees and their poor national language skills, the study placements will not be decreased. • The number of prisoners working in household tasks has increased continually, primarily due to them working with partial load. • Opportunities to work in production and highskill jobs have rather decreased, but the number of open prison detainees working outside the prison has increased. It is important to provide high-skill jobs; this becomes possible when the new Tallinn Prison and the Tartu Open Prison will be completed.


Vangide h천ive | Peat체kk 6 | 47


48 | Chapter 7 | Risk and need based sentence planning as an efficient resocialization method

7

KOHTLEMISMUDEL KUI TÕHUS TAASÜHISKONNASTAMISE VIIS RISK AND NEED BASED SENTENCE PLANNING AS AN EFFICIENT RESOCIALIZATION METHOD

Vangistuse täideviimise eesmärk on juhtida vang õiguskuulekale teele ja selleks on vaja teda taasühiskonnastada. Kuna kriminaalne käitumine on seotud inimese sotsiaalsete ja isiklike probleemidega, siis üritatakse suurendada tema iseseisvat toimetulekuvõimet, et ta saaks vabaduses õiguskuulekalt hakkama. Esmalt on taasühiskonnastamiseks vaja teada inimese sotsiaalset tausta (eluase, majanduslik olukord, suhted, hoiakud) ning õigusvastase käitumise sügavamaid põhjuseid. Eesti vanglateenistuses – nii

The objective upon execution of imprisonment is to help prisoners to lead law-abiding life and for that purpose prisoners have to be resocialized. As criminal behaviour is connected to people’s social and personal problems, it is strived to increase their personal coping skills so that they could cope in a law-abiding manner after release. First, it is necessary to know the persons’ social background for resocialization (housing, economic situation, relationships, attitudes) and deeper reasons for criminal behaviour. In Estonian prison


Kohtlemismudel kui tõhus taasühiskonnastamise viis | Peatükk 7 | 49

vanglas kui ka kriminaalhoolduses – kasutatakse selleks riskide hindamist. Selle abil saab välja selgitada süüdimõistetu varasema elukäigu ja probleemkohad ning jõuda täpsete põhjusteni, mis on viinud ta kuritegeliku käitumiseni. Riskihindamisel on kindel struktuur, mille osad moodustavad terviku, ja arvesse võetakse kõiki fakte, mis võivad olla kuritegusid põhjustanud.

service, risk assessment is used for that purpose both in prisons and probation supervision. By means of risk assessment, the convicted offenders’ prior life course and problematic issues can be found out and specific reasons can be reached which have led to criminal behaviour. Risk assessment has a definite structure, the parts of which form a whole, and all facts are taken into consideration which may have caused criminal offences.

PÕHJALIK TÖÖ IGA SÜÜDIMÕISTETUGA Hindamiseks kogutakse kättesaadavatest registritest võimalikult palju infot ja tehakse süüdimõistetuga põhjalik intervjuu, kus selgitatakse välja tema väärtushinnangud ja hoiakud. Riske hinnatakse kolmes suures valdkonnas: kriminaalne käitumine, sotsiaal-majanduslik olukord ja ohtlikkus. Alustatakse kriminaalsest käitumisest, siis analüüsitakse teadasaadud info põhjal sotsiaal-majanduslikku olukorda ning seejärel hinnatakse isiku ohtlikkust ehk seda, kui palju võib tema käitumine teisi ohustada. Riskihindamise tulemus on kvaliteetne vaid juhul, kui on arvestatud kõiki valdkondi ja vajaduse korral väiksemaidki asjaolusid. Kõik riskihinnanguid koostavad vanglaametnikud läbivad põhjaliku aluskoolituse. Kui ankeet on täidetud, arvutab elektrooniline süsteem välja protsendivahemiku, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb kahe aasta jooksul toime uue kuriteo. Kasutusel on neli näitajat, mis erinevad staatiliste ja dünaamiliste riskitegurite poolest. Staatilised riskitegurid on need, mis enam ei muutu (näiteks varasemate kriminaalkaristuste arv), seevastu dünaamilisi riskitegureid – inimese käitumist, mõtteid ja tundeid – saab õigete töövõtetega mõjutada. Seega on korduvkuritegevus ennustatav ja mõjutatav ning kuritegelikke vajadusi (dünaamilisi riskitegureid) saab muuta. Kokkuvõttes annab riskihindamine ülevaate, milliste riskiteguritega on vaja tegelda, et vähendada uue kuriteo tõenäosust ja kriminogeenseid vajadusi. Suur tõenäosusprotsent ei tähenda, et süüdimõistetu paneb kahe aasta jooksul kindlasti toime uue kuriteo, vaid näitab uue kuriteo võimalikkust. Riskihindamise alusel saab süüdimõistetu määrata kindlasse rühma.

THOROUGH WORK WITH EACH CONVICTED OFFENDER In order to carry out the assessment, as much information as possible is gathered from all accessible registers and a thorough interview is conducted with a convicted offender during which his values and attitudes are ascertained. Risks are assessed in three large areas – criminal behaviour, socio-economic situation and risk of harm. Risk assessment starts with an analysis of criminal behaviour, socio-economic situation is analysed next on the basis of obtained information, and then a person’s risk of harm is assessed i.e. how much the person’s behaviour may endanger other people. Risk assessment has a high-quality result only if all areas, and also smaller circumstances, if appropriate, have been taken into consideration. All prison officers who prepare risk assessments complete a thorough basic training. When the questionnaire has been filled in, an electronic system will calculate the percentage range which indicates how high the probability is that the convicted offender will commit a new criminal offence within two years. Four indicators are used which differ in terms of static and dynamic risk factors. Static risk factors are factors which no longer change (for example, the number of prior criminal punishments), on the other hand, dynamic risk factors – a person’s behaviour, thoughts and feelings – can be influenced with correct work methods. Thus, recidivism can be predicted and affected, and criminal needs (dynamic risk factors) can be changed. In summary, risk assessment provides an overview of which risk factors have to be dealt with in order to decrease the probability of new criminal


50 | Chapter 7 | Risk and need based sentence planning as an efficient resocialization method

NELI KOHTLEMISRÜHMA Ohtlikkust hinnatakse peamiselt toime pandud kuritegude järgi, kuid arvesse võetakse ka sotsiaal-majanduslikku olukorda, mis annab aimu oludest, milles oht avaldub, ja ohtu vähendavaid kaitsetegureid. Kasutusel on neli ohtlikkuse taset,

offences and to reduce criminogenic needs. High percentage of probability does not mean that a convicted offender will definitely commit a new criminal offence within two years; it just shows the possibility of a new criminal offence. Convicted offenders may be assigned to a specific group on the basis of risk assessment.

FOUR TREATMENT GROUPS Plaanitav ja teostatav sekkumine peab keskenduma eelkõige riskiteguritele, mis on seotud isiku kuritegeliku käitumisega – selleks on välja töötatud sotsiaalprogrammid. The planned and executed intervention must be directed primarily to risk factors related to the person's criminal behaviour - various intervention programmes have been developed for that.

Risk of harm is mainly assessed according to criminal offences committed but socio-economic situation is also taken into consideration which gives an idea of the circumstances in which the danger manifests itself and of protective factors reducing the danger. Four levels of risk of harm are being used which differ by danger characteristics, the


Kohtlemismudel kui tõhus taasühiskonnastamise viis | Peatükk 7 | 51

mis erinevad ohutunnuste, sündmuse tõenäosuse ja tagajärje raskuse poolest: väheohtlik, ohtlik, väga ohtlik ja üliohtlik. Seejärel alustatakse süüdimõistetu karistusaja kavandamisega. Arvesse võetakse uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja ohuhinnangut, püstitatakse eesmärgid riskide maandamiseks ja pannakse paika tegevused nende saavutamiseks. Tähtis on eristada põhiriskitegureid, mis võivad viia tagasi kuritegelikule teele, ja tegeleda karistuse ajal eelkõige peamise probleemvaldkonnaga (nii võib maandada automaatselt ka teisi riskitegureid). Et süüdimõistetu karistus mööduks tõhusalt, on vanglateenistus välja töötanud kohtlemismudelil ja vajadustel põhineva sekkumise. Kohtlemisrühma määramiseks arvestatakse riskihindamisest selgunud retsidiivsusnäitajat ja ohuhinnangut. Alltoodud maatriksi alusel on võimalik vaadelda kohtlemisrühma kujunemist. Suuremat tähelepanu vajavad rühmad on näidatud punasega (vt tabel). Niisiis saab süüdimõistetud jagada neljaks rühmaks väikese, keskmise, suure ja väga suure kohtlemisvajaduse alusel. Väikese kohtlemisvajadusega süüdimõistetutega tegeldakse vähe, sest neil pole kaalukaid kriminogeenseid riske ja oht on pigem väike. Püütakse säilitada süüdimõistetu tööharjumust, vajaduse korral tagatakse põhiharidus ja riigikeele õpe, vangistuses viibivatel isikutel vähendatakse sõltuvuskäitumisega seotud riski. Keskmise kohtlemisvajadusega isik vajab rohkem tähelepanu ning tema karistusaega kavandades ja karistust täide viies peab kriminogeenseid riske märksa rohkem mõjutama. Silmas peetakse näiteks alkoholiprobleemiga tegelemist,

probability of events and the severity of consequences – slightly dangerous, dangerous, very dangerous and extremely dangerous. After that, the planning of convicted offender’s sentence is commenced. The probability of committing new criminal offences and the risk estimate are taken into consideration, objectives are set for risk management and activities for achieving the objectives are determined. It is important to differentiate main risk factors which can lead back to the criminal path and to primarily address the main problematic area during punishment (also other risk factors may be automatically managed this way). So that the convicted offender’s punishment would efficiently run, the prison service has developed an intervention based on the treatment plan and needs. The recidivism indicator and danger estimate obtained as a result of risk assessment are taken into consideration in determining the treatment group. The below matrix shows the formation of treatment groups. The groups demanding more attention have been marked with red (Table). Consequently, convicted offenders may be divided into four groups on the basis of low, medium, high and very high treatment need. Not much attention is required for convicted offenders with low treatment need because they do not have any significant criminogenic risks and the danger is rather low. It is strived to retain the convicted offenders’ work habits; basic education and official language studies are ensured if necessary, and the risk related to imprisoned persons’ addictive behaviour is reduced.

Tabel. Erikohtlemisrühmad

Table. Groups under special treatment


52 | Chapter 7 | Risk and need based sentence planning as an efficient resocialization method

tööharjumuse tekitamist, kutse- või põhihariduse omandamist, riigikeele kursuste läbimist – teisisõnu kõike seda, mis toetab tema toimetulekut vabaduses.

Kui kriminogeensusriske on hinnatud õigesti ja seejärel on riskipõhine sekkumine tõhusalt ellu viidud, on isikul võimalik edaspidi õiguskuulekalt toime tulla. If assessment of a convicted person's criminogenic risks and the subsequent risk-based intervention are executed properly and effectively, the person will have the prerequisites for coping law-abidingly in the future.

Persons with medium treatment need require more attention and criminogenic risks have to be considerably more affected in planning their terms of sentence and executing their sentence. This means for example dealing with alcoholism, generating work habits, acquisition of vocational or basic education, completing the course in national language; in other words, all that supports coping after release. Regular psychological counselling, rehabilitation programmes depending on personal risk factors and individual teaching, if necessary, is planned for convicted offenders with high and very high treatment need who evidently have problems in many areas. The whole network is


Kohtlemismudel kui tõhus taasühiskonnastamise viis | Peatükk 7 | 53

Suurele ja väga suurele kohtlemisvajadusega süüdimõistetutele, kellel ilmselgelt esineb probleeme mitmes valdkonnas, kavandatakse regulaarne psühholoogiline nõustamine, isiklikest riskiteguritest olenevad rehabilitatsiooniprogrammid ja vajaduse korral individuaalõpe. Töösse kaastakse kogu võrgustik ja juhtumikorraldajaga kohtutakse tihedamini. Kõikide kohtlemisrühmade puhul arvestatakse vajadust säilitada peresuhteid ja pakkuda vabanemiseelset nõustamist, et tagada sujuv naasmine ühiskonda.

KARISTUSAJA KAVANDAMINE Selgunud kohtlemisvajaduse põhjal asutakse koostama karistuse täideviimise plaani, milles pannakse paika kriminogeense riski vähendamiseks ette nähtud sekkumised ja nende rakendamise ajaplaan. Karistusaja kavandamise eesmärk on anda süüdimõistetule võimalus ja oskused tulla pärast karistusaja lõppu õiguskuulekalt toime. Sekkumine peab keskenduma eelkõige kuritegeliku käitumisega seotud riskiteguritele. Selleks on välja töötatud riskide maandamiseks mõeldud sekkumisprogrammid, mis eeldavad süüdimõistetult probleemi tunnistamist ning huvi ja tahtmist teha endaga tööd. Programme viivad ellu erioskustega ametnikud: sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad, inspektorid-kontaktisikud. Tegevused ja eesmärgid tuleb kavandada nii, et põhirisk oleks maandatud eelisjärjekorras. Alati tuleb arvestada ka ajaressursi ja kinnipeetava motivatsiooni ning asjaoluga, et sekkumisviis ja stiil peavad sobima kurjategija õppimisvõimega (kui vaja, tuleb teha individuaaltööd). Riskihinnang ja karistusaja plaan vaadatakse üle vähemalt kord aastas, seejärel hinnatakse muutusi ja korrigeeritakse plaani. Ka kohtlemistase võib aja jooksul muutuda, näiteks kui algul on süüdimõistetut vaja tugevasti mõjutada, siis pärast riskide maandamist võib tema kohtlemisvajadus olla keskmine. Kui süüdimõistetu kriminogeenseid riske hinnatakse ning teda taasühiskonnastatakse korrektselt ja tõhusalt – lähtudes tema vajadustest –, on tal võimalik edaspidi õiguskuulekalt toime tulla.

involved in the work and meetings with a case manager occur more frequently. The need to maintain family relationships and to offer pre-release counselling is considered in case of all treatment groups in order to ensure smooth return into society.

PLANNING THE SENTENCE The execution plan of punishment will be prepared on the basis of established treatment need in which the interventions for reducing criminogenic risks and the implementation schedule of interventions are determined. The objective upon planning the sentence is to provide the convicted offenders with an opportunity and skills for coping in a law-abiding manner after the sentence expires. An intervention has to primarily focus on risk factors related to criminal behaviour. For that purpose, intervention programmes intended for risk management have been developed which presume that convicted offenders admit their problems and they are interested and willing to work with themselves. The programmes are implemented by officials who have special skills: social workers, psychologists, probation supervisors, inspectors/ contact persons. The activities and objectives have to be planned so that the main risk would be managed as the first priority. Time resources and convicted offenders’ motivation and the fact that the manner and style of intervention have to match the offenders’ learning abilities (if, necessary, individual work must be done) have to be always taken into consideration. Risk assessment and the plan of the sentence are reviewed at least once a year; after that, the changes are evaluated and the plan is adjusted. Treatment levels may also change in the course of time; for example, while a convicted offender has to be strongly influenced in the beginning, his treatment need may be medium after risk management. If a convicted offender’s criminogenic risks are assessed and he or she is properly and efficiently resocialized on the basis of his or her needs, a convicted offender can cope in a law-abiding manner in the future.


54 | Chapter 8 | Work with young probationers


Töö noorte kriminaalhooldusalustega | Peatükk 8 | 55

TÖÖ NOORTE KRIMINAALHOOLDUSALUSTEGA

8

WORK WITH YOUNG PROBATIONERS

2012. aasta 1. märtsil koondati noorte kriminaalhooldusalustega töötavad ametnikud Viru vangla kolmanda üksuse juhtimise alla. See üksus on piirkondlikku vanglasse lõimitud üleriigiline noortevangla. Üksuses töötavad kõik noortetööle spetsialiseerunud vanglateenistuse ametnikud: inspektorid-kontaktisikud, valvurid, julgeolekuspetsialistid, psühholoogid, metoodikud ja kriminaalhooldajad. Just kriminaalhooldajad moodustavad üksuse kandva osa – üleriigilise turvavõrgustiku, mille abil hoitakse noori õigusrikkujaid järelevalve all. Noortevangla kriminaalhooldajad järgivad üldist kriminaalhoolduse eesmärki: muuta ühiskond turvalisemaks, rakendades vangistuse alternatiive. Me valvame hooldusaluste järele ja korraldame taasühiskonnastavaid tegevusi, püüdes hoida noort tema tavapärases keskkonnas. Järelevalve ja taasühiskonnastavate tegevuste kaudu mõjutame noori omaks võtma õiguskuulekat eluviisi ja ühiskonnas tunnustatud väärtushinnanguid ning seadma oma elule eesmärke.

On March 1, 2012, the officers working with young probationers were gathered under the management of Viru Prison’s Unit III. This unit is a country-wide youth prison integrated into the regional prison. The unit employs all prison service officers specialising in youth work – inspectors/contact persons, guards, security specialists, psychologists, methodologists and probation supervisors. It is indeed the probation supervisors who form the base of Unit III – a country-wide security network to supervise young offenders. The main work goal of probation supervisors in the youth prison is no different from that of general probation supervision: making the society more secure by implementing alternatives to imprisonment. We perform supervision over offenders released on probation and we organise re-socialising activities while trying to keep the youths in their normal environment. Through supervision and re-socialising activities, we influence young offenders to adopt a law-abiding lifestyle and values accepted in the society and to set for themselves goals in life.

SIHTRÜHM Noortevangla kriminaalhooldus tegeleb kuni 21aastastega. Me töötame kõikjal Eestis (Hiiumaal tegeleb kriminaalhooldaja nii täiskasvanute kui ka noortega). See, et me paikneme üle Eesti, on ühelt poolt andnud meile võimaluse tegutseda iseseisvalt ja oma ala tippspetsialistidena, kes ei vaja pidevat juhendamist ja järelevalvet. Teisalt on raske ühtlustada ametnike tööpraktikat ja tekitada meeskonnavaimu. Keerulise ülesande ees seisvad ka Viru vangla tugiteenuseid pakkuvad ametnikud, kes peavad lahendama väga erisuguste töökeskkondade muresid. Näiteks Pärnu kohtumajas ja Võru vanas polikliinikus paiknevad ruumid ja sealne olme on sama erinevad kui nende piirkondade maastik.

TARGET GROUP The probation supervision of the youth prison works with young offenders up to 21 years of age. We work everywhere in Estonia (in Hiiumaa, the probation supervisor works with both adults and youths). The fact that we are spread all over Estonia has given us an opportunity for more independence, working as top specialists not requiring constant guidance and supervision. On the other hand, it is difficult to unify the work techniques of individual officers and to create team spirit. The officials providing support services to Viru Prison are also facing a difficult challenge, namely how to solve


56 | Chapter 8 | Work with young probationers

Kriminaalhoolduse järelevalve alla võib sattuda mitut moodi. Enne karistuse määramist koostatakse kohtule ja prokuratuurile kohtueelne ettekanne, mis annab ülevaate süüdistatava sotsiaal-majanduslikust olukorrast ning aitab kohtul ja prokuratuuril valida mõjutusvahendit. Üks kõige leebemaid mõjutusvahendeid on menetluse üldkasulik töö. See tähendab, et kriminaalmenetlus lõpetatakse ja inimesele määratakse kohustus teha üldkasulikku tööd. Teisisõnu: talle ei määrata karistust ja kui ta kohustuse täidab, ei jää karistusregistrisse jälge. Kui ta kohustust ei täida, on prokuröril võimalus kriminaalmenetlust uuendada. Karistusseadustiku üldkasulik töö tähendab seda, et kuni kaheaastane reaalne vangistus arvutatakse ümber üldkasuliku töö tundideks, mille inimene saab ära teha maksimaalselt kaheaastase katseaja jooksul. Tegemata jätmise korral määrab kohus talle tegemata töötundidele vastava reaalse vangistuse. Peale selle võib kriminaalhoolduse järelevalve alla sattuda käitumiskontrolli korras, mis jaguneb omakorda kaheks: karistusseadustiku § 74 ja § 87 järgi. Kriminaalhooldaja töös ei ole neil sisulist erinevust. Karistusseadustiku § 74 järgi määratakse hooldusalusele tingimisi vangistus ja kui ta rikub selle nõudeid, siis võib kohus vangistuse täitmisele pöörata. § 87 kehtib alaealisele, selle järgi vabastatakse alaealine hooldusalune karistusest, kuid allutatakse käitumiskontrollile. Käitumiskontrollile allutatud hooldusalusele saab rakendada ka elektroonilist valvet: hooldusaluse jala külge kinnitatakse elektrooniline vahend, mille abil kontrollitakse mõne aja jooksul tema liikumist. Noorte kriminaalhoolduse põhilised tegevusvaldkonnad on kriminaalhoolduse ettevalmistamine ja elluviimine, riskihindamine, hoolduskava koostamine ja sotsiaalprogrammide korraldamine.

KRIMINAALHOOLDUSE ETTEVALMISTAMINE Ametnikud koguvad noore kohta teavet koolist, politseist, alaealiste komisjonist, perearstilt, psühhiaatrilt, vestlevad süüdistatava, tema vanemate ja teiste inimestega. Samuti käivad ametnikud noore kodus. Selles tööjärgus koguneb rohkesti infot, mida analüüsides hindab ametnik süüdistatava

the everyday issues and problems in very different work environments. For example, the premises and working conditions in Pärnu Court House and in Võru Old Clinic are as different from each other as the landscape of these regions. There are several ways of being placed under probation supervision. Before imposing a punishment, a pre-trial report is prepared for the court and the prosecutor’s office which provides an overview of social and economic circumstances of the accused and helps the court and the prosecutor’s office to choose the sanctions. One of the most lenient sanctions is community service from proceedings. It means that the criminal proceedings are terminated and the person is imposed community service. In other words: a punishment is not imposed on the person and there will be no traces in the Punishment Register if the person performs the obligation. If the person does not perform the obligation, the prosecutor can resume the criminal proceedings. Community service under the Penal Code mans that a factual prison sentence of up to two years is converted into community service hours that the person can perform during a probation period of maximum two years. If the community service is not performed, the court will impose a factual imprisonment on the person according to the number of unperformed community service hours. Moreover, a person may be placed under probation supervision in the form of supervision of conduct which is further divided into two categories: according to § 74 and § 87 of the Penal Code. This makes no difference in the content of the probation supervisor’s work. Pursuant to § 74 of the Penal Code, a person under probation supervision is imposed a conditional prison sentence and if the person violates its requirements, the court can enforce the imprisonment. Section 87 applies to minors pursuant to which minor probationers are released from punishment but subjected to behaviour supervision instead. Electronic surveillance can also be applied to a probationer subjected to supervision of conduct: an electronic device is attached to the person’s leg by means of which the person’s movements within a certain period are monitored. The main areas of activity of probation supervision of young people are the preparation and


Töö noorte kriminaalhooldusalustega | Peatükk 8 | 57

väärtushinnanguid, käitumismudeleid, võrgustikku ning abivajadust ja võimalusi. Ettevalmistusjärgu lõpuks valmib kohtueelne ettekanne, lisamaterjal prokuratuurile ja kohtule, mis annab noore kohta igakülgset taustinfot.

implementation of probation supervision, risk assessment, preparation of supervision plans and organization of social programmes.

PREPARATION OF PROBATION SUPERVISION KRIMINAALHOOLDUSE ELLUVIIMINE Noorte kriminaalhoolduse võib jagada kaheks: kuriteo põhjustega tegelevad meetmed ja alusabinõud. Kuriteo põhjustega tegeldakse nõustamise ja sotsiaalprogrammide kaudu, alusabinõud hõlmavad õppimist, töötamist ja üldist elukorraldust. Töötame juhtumikorralduse põhimõttel. See tähendab võrgustikutööd, kus otsime koos pere, omavalitsuse, kooli ja teiste spetsialistidega noorele parimaid lahendusi. Esmalt õpime noort vestlustel tundma, siis hindame tema riske ja koostame hoolduskava. Sotsiaaltöö osa on noortega töötades suurem kui täiskasvanute puhul. Noori hooldusaluseid iseloomustab tihti napp haridus ja pingutushirm, s.t nad ei julge mõeldagi edasiõppimisele. Probleem on ka alkoholipruukimine ja kasinad sotsiaalsed oskused. Seetõttu on

Officers collect information about the young person from school, the police, the juvenile committee, the family physician, a psychiatrist; they talk with the accused person, his or her parents and other people. The officers also visit the young person’s home. A lot of information is gathered in that work stage and after analysing it, the officer can assess the accused person’s values, behaviour

Noorteüksus valvab kriminaalhooldusaluste järele ja korraldab taasühiskonnastavaid tegevusi, püüdes hoida noort tema tavapärases keskkonnas. In the youth unit they perform supervision over offenders released on probation and they organise re-socialising activities while trying to keep the youths in their normal environment.


58 | Chapter 8 | Work with young probationers

models, the network, need for help and opportunities to help him or her. By the end of the preparation phase, a pre-trial report and additional material for the prosecutor’s office and the court are completed which provide comprehensive background information about the young person.

with the family, the local government, the school and various other specialists. First, we get to know the young person through conversations; then we assess his or her risks and prepare the supervision plan. Social work has a bigger role in working with young people than in case of adult offenders.

IMPLEMENTATION OF PROBATION SUPERVISION

Kriminaalhooldusametnik on kursis sellega, kuidas tema hoolduse alla määratud kinnipeetaval vangistus kulgeb, tutvub tema perekonna ja koduga, motiveerib võrgustikku leidma viise, kuidas vältida vabanenud noore tagasilangust ja kohanemisraskusi. The probation supervision officers know how the imprisonment progresses for the detainee assigned under his or her supervision; the officer acquaints himself or herself with the offender's family and home and motivates the network to find ways to prevent the released youth's adaption difficulties and relapsing.

Probation supervision of young people can be divided into two categories: measures dealing with the causes of offences and basic measures. The causes of offences are dealt with through counselling and social programmes; basic measures involve studying, working and general way of life. We follow the case management principle in our work. This means networking, finding the best solutions for the young person in together


Töö noorte kriminaalhooldusalustega | Peatükk 8 | 59

äärmiselt tähtis teha koostööd perekonna ja võrgustikuga, sest noor üksi ei suuda oma elustiili muuta. Sageli on tarvis muuta elu-, õppimis- või töökohta, et elustiili muutus üldse võimalik oleks. Näiteks võib valida teise maakonna kutsekooli, sest seal saab suhelda teistsuguste inimestega ja elada ühiselamus. Üldjuhul ei ole noortel väljakujunenud kuritegelikku mõtteviisi, vaid suur osa nende tegudest „lihtsalt juhtub“. Ametnikule tuleneb siit küsimus, mida peab noor juurde õppima, et juhusele õigesti reageerida. Kindlaim viis hoida noor seadusvastasest tegevusest eemal on otsida mõtestatud tegevust, innustada, püstitada eesmärke ja reastada eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi. Mõnes mõttes on hooldusalused nagu hooletusse jäetud lapsed, kelle vanemad ei pruugi olla sugugi probleemsed. Neil lihtsalt ei ole olnud aega või oskust märgata, et laps ei saa talle esitatud nõudmistega hakkama. Sel juhul peab ametnik suhtlema perekonna, kooli või

Young probationers are often characterized by scarce education and fear of effort, i.e. they do not even dare to think about continuing their studies. Alcohol consumption and poor social skills also pose a problem. Therefore, it is extremely important to co-operate with the family and the network because young people are not capable of changing their lifestyle on their own. Often, it is necessary to change the place of residence, studying or working so that lifestyle changes would be possible in the first place. For example, a vocational school in another county may be chosen because there it will be possible to communicate with different kinds of people and to live in a dormitory. As a rule, young people do not have fully formed criminal thinking; a large proportion of their acts “simply happen”. Correspondingly, a question arises for the officer what the young person has to additionally learn in order to correctly react to the occasion. The safest way how to keep young people away from illegal activities is to look for meaningful activities, to inspire them, to set goals and to rank activities which are necessary to achieve the goals. In a sense, the probationers are like neglected children whose parents may not be problematic at all. They simply have not had the time or skills to notice that the child cannot cope with what is required of the child. In that case, the officers must communicate with the family, the school or some other part of the network to find a solution. Young people have often reached such an impasse in their lives that they do not to see a way out. They feel guilty at school and at home, they are at odds with all their friends and family. In those cases the probation officer is often the only person on whose support they can rely on. The officer’s help is especially important in strengthening the network. This is how young people with alcohol and drug problems who do not obtain the knowledge required for everyday coping from their home are helped. Such role of a support person and the

Tavaliselt ei ole alaealistel ja noortel väljakujunenud kriminaalset mõtteviisi, suur osa nende kriminaalsetest tegudest "lihtsalt juhtub". As a rule, minor-age and young offenders do not have fully formed criminal thinking; a large proportion of their criminal acts "simply happen".


60 | Chapter 8 | Work with young probationers

muu võrgustiku osaga ja leidma lahenduse. Noored on sageli oma eluga sedavõrd puntras, et ei näe väljapääsu – nad tunnevad ennast süüdi nii koolis kui ka kodus, on kõigi lähedastega tülis. Siis on ametnik tihti ainuke inimene, kelle toetusele loota. Eriti tähtis on ametniku abi võrgustiku tugevdamisel. Nii aidatakse alkoholi- ja uimastiprobleemidega noori, kes ei saa kodust igapäevaeluks vajalikke teadmisi. Selline tugiisiku roll ja noorele sotsiaalse võrgustiku loomine iseloomustabki kriminaalhooldaja tööd aina enam. Noorte kriminaalhoolduses on määrav tähtsus sotsiaalprogrammidel, sest noore valmisolekut oma eluviisi muuta tuleb toetada uute teadmiste ja oskustega. Et suurendada noore sotsiaalseid oskusi ja süstida temasse enesekindlust, mängitakse mõnikord läbi kooli sisseastumiskatsete ja töökoha värbamisvestlus. Seejuures on tähtis, et hooldusalune saaks tõesti aru, mida ta mõtleb ja mida tegelikult tahab. Tihti on raske korraldada sotsiaalprogramme rühmatööna, sest paljudel hooldusalustel on kerge vaimupuue, individuaalprogrammid aga ei anna alati soovitud tulemust. Samuti on rühmatööd keeruline organiseerida päevases õppes õppivatele noortele. Seetõttu viiakse programmi individuaalselt ellu ka neile hooldusalustele, kellele rühmatöö tegelikult sobiks.

JUHTUMIKORRALDUSLIK TÖÖ KOOS VANGLAGA Oluline on kriminaalhooldaja töö vangistuses viibiva noorega. Ametnik teab, kuidas talle määratud kinnipeetaval vangistus kulgeb, tutvub tema perekonna ja koduga ning motiveerib võrgustikku, sh perekonda ja omavalitsust, leidma viise, kuidas vältida vabanenud noore tagasilangust ja kohanemisraskusi. Igale noorele vangile on määratud vanglaväline kriminaalhooldaja ning seetõttu on kriminaalhooldajate ja inspektorite-kontaktisikute koostöö väga tähtis. Peale selle osaleb kriminaalhooldaja kinnipeetava juhtumikorralduses vangistuse ajal ja suhtleb temaga. Vangid suhtuvad kriminaalhooldajatesse positiivselt ja tihti tahavad nendega vestelda, eriti enne tähtaega vabanemise eel, et anda ülevaade muutustest, elukohast ja eesmärkidest.

creation of a social network for the young person is more and more characteristic of the probation supervisor’s work. The role of social programmes in youth probation supervision is of essential importance because the young people’s willingness to change their lifestyle must be supported by new knowledge and skills. To improve young people’s social skills and self-confidence, a practical rehearsal of a possible interview for entering a school or getting a job is often undertaken. At that, it is important to make sure the probationer would really understand what he or she thinks and what he or she really wants. It is often difficult to organise social programmes as group work because many probationers have been diagnosed with mild mental disabilities; individual programmes, however, do not always produce the desired results. It is also difficult to organise group work for young people who are studying in daytime format. This is why the programmes are individually implemented also for those probationers for whom group work would actually be suitable.

CASE MANAGEMENT WORK IN CO-OPERATION WITH PRISON The work done by probation supervisors with young offenders held in prison is very important. The officer knows how the imprisonment runs for the detainee assigned under his or her supervision, gets to know the offender’s family and home and motivates the network, including the family and the local government to find ways to prevent the released youth’s relapse and adaptation difficulties. Every young detainee is assigned a probation supervisor from outside the prison and therefore the co-operation between probation supervisors and inspectors/contact persons is very important. In addition, probation supervisors participate in the prisoner’s case management during imprisonment and communicates with the prisoner. Prisoners have positive regard for probation supervisors and often want to talk to them, especially before release on parole, in order to provide an overview of changes, residence and objectives. To improve the communication between


Töö noorte kriminaalhooldusalustega | Peatükk 8 | 61

Et parandada kriminaalhooldaja ning vangi suhtlemist, ehitati Viru vanglasse videoruum, mille kaudu nad saavad vahetult vestelda.

probation supervisors and prisoners, a video room was built in Viru Prison by means of which they can have direct conversations.

STATISTILISED SUUNDUMUSED

STATISTICAL TRENDS

2013. aasta jaanuari lõpus oli Viru vangla kolmanda üksuse kriminaalhoolduses arvel 792 toimikut. Kohtueelseid ettekandeid oli 12, vanglapäringuid 1, käitumiskontrolli toimikuid 617, elektroonilise järelevalve toimikuid 2, menetluse üldkasuliku töö (ÜKT) toimikuid 85 ja karistusseadustiku üldkasuliku töö toimikuid 77. Aasta hiljem oli arvel 632 toimikut. Kohtueelseid ettekandeid oli 11, vanglapäringuid 2, käitumiskontrolli toimikuid 463, elektroonilise järelevalve toimikuid 3, menetluse üldkasuliku töö toimikuid 78 ja karistusseadustiku üldkasuliku töö toimikuid 75. 2015. aasta esimesel päeval oli arvel 484 toimikut.

At the end of January 2013, 792 files were registered in the probation supervision department of Viru Prison Unit III. There were 12 pre-trial reports, 1 prison query, 617 supervision of conduct files, 2 electronic supervision files, 85 community service files and 77 community service files under the Penal Code. A year later, the number of registered files was 632. There were 11 pre-trial reports, 2 prison queries, 463 supervision of conduct files, 3 electronic supervision files, 78 community service files from proceedings and 75 community service files under the Penal Code. As of the first day of 2015, 484 files were registered.

Suurim muutus on käitumiskontrolli toimikute arvu vähenemine. Selle põhjus on vähemalt osalt demograafiline: kuna väheneb noorte üldarv, siis kahaneb ka noorte hooldusaluste arv. Kui 2011. aastal oli Eestis 1610 alaealist kurjategijat, siis 2012. aastal 1486. Samal ajal jäi suhtarv 10 000 elaniku kohta enam-vähem samaks: 2011. aastal 304 ja 2012. aastal 301 alaealist kurjategijat 10 000 samaealise elaniku kohta. Sama tendentsi kinnitab ka Viru vangla noorte ja alaealiste vangide arvu muutus: kui 2012. aasta aprillis oli kinnises vanglas 48 alaealist, siis 2013. aasta lõpus 29; noori vange oli 2012. aasta alguses 119 ja 2013. aasta lõpus 92. Aastal 2014 jäi suurusjärk eelmise aastaga võrreldavaks: 33 alaealist ja 87 noort vangi. 2015. aasta algul jõustusid karistusseadustiku muudatused, mis hõlmavad paljude alaealiste automaatset enne tähtaega vabastamist ja

The biggest change is the decrease in the number of supervision of conduct files. The reason is at least partly demographic: as the total number of young people is declining, the number of young probationers also decreases. While there were 1,610 minor offenders in Estonia in 2011, the number was 1,486 in 2012. At the same time, the ratio to 10,000 residents has remained more or less the same: 304 minor offenders per 10,000 residents of the same age in 2011 and 301 minor offenders in 2012. The same tendency is also indicated by the decrease in the number of young and minor prisoners in Viru Prison – while 48 minor offenders were held in the maximum-security prison in April 2012, the relevant number was 29 at the end of 2013. The number of young prisoners was 119 at the beginning of 2012 and 92 at the end of 2013. In 2014, the order of magnitude remained


62 | Chapter 8 | Work with young probationers

paindlikumaid mõjutusvahendeid, millega hoida alaealisi ja noori vanglast eemal. Mõne aasta pärast saame selgema statistilise ülevaate, milline on olnud noortevangla tegevuse mõju noorte kuritegevuse vähendamisele. Kindlasti pühendab vanglateenistus sellele palju tähelepanu ja oleme igapäevatöös valmis vastama ühiskonnas toimuvatele muutustele. Paljudele noortele algab kriminaalhooldusalane tegevus juba enne seda, kui nad süüdi mõistetakse või muul alusel kriminaalhooldaja järelevalve alla satuvad. Tinglikult võib öelda, et kriminaalhooldus algab kohtueelse ettekandega. Kuigi kriminaalhooldusaluste üldarv on vähenenud, koostavad kriminaalhooldajad igal aastal aina rohkem kohtueelseid ettekandeid. See tähendab, et prokurörid ja kohtud küsivad ja arvestavad noorele mõjutusvahendit määrates aina rohkem kriminaalhooldaja arvamusega. Ka 2013. aasta kohtueelsete ettekannete järelevalve kinnitas, et prokurörid arvestavad kriminaalhooldajate ettepanekutega. Neil juhtudel, kui prokurörid ei arvestanud ettepanekutega, on põhjus olnud selles, et kriminaalhooldaja on olnud keskendunud noorele ja tema perekonnale ning vähem arvestanud juriidilisi nüansse.

VÕTMETÄHTSUS ON TUGIVÕRGUSTIKUL JA MEIE VÕIMEL SEDA LUUA Noorte õigusrikkujate abistamisel on eriti tähtis toetav võrgustik ja koostöö – seda nii hooldusaluse kui ka ühiskonna vaatepunktist. Teisisõnu peavad korraga toimima sotsiaaltöö ja tugivõrgustik ning järelevalvevõrgustik. Need on väga tihedalt seotud. Kriminaalhooldusaluse seisukohast on tähtis, et ta suhtleks katseaja jooksul perekonnaga. Kord kvartalis kontrollime kõiki lisakohustusega noori, et nad ei tarbiks alkoholi ega narkootikume. See on ühtlasi hea võimalus perekonnaga vestelda. Suvel on noori raske kodust tabada ja nii ongi lisakohustuse kontroll seisnenud tihti noore perekonnaga vestluses. Iga aastaga kasvab koostöö ka kooli ja omavalitsusega. Tihenenud on noort toetav koostöö politseiga. Aktiivset koostööd teeme alaealiste komisjonidega. Eesmärk on kaasata kõik piirkondlikud kriminaalhooldajad alaealiste komisjonidesse, mis on esimene koht, kus me probleemidesse sattunud

comparable to the year before: 33 minor-aged and 87 young prisoners. At the beginning of 2015, amendments to the Penal Code entered into force, entailing automatic premature release of many minors, as well as more flexible sanctions to keep minors and youths away from prison. In a few years, we will have a better statistical overview of the impact of the youth prison’s activities on reduction of youth crime. The prison service will certainly pay much attention to this and we are ready to respond to changes in the society in our everyday work. For many young people, the probation supervision activities start already before they are convicted or are placed under probation supervisor on other grounds. It can be conditionally said that probation supervision starts with the pre-trial report. Although the overall number of offenders under probation supervision has decreased, probation supervision officers are preparing more pre-trial reports every year. This means that prosecutors and courts are asking and accounting more and more for the opinions of probation supervision officers when imposing sanctions on the youths. The supervision of the 2013 pre-trial reports also confirmed that prosecutors take into consideration the probation supervisors’ proposals. In the cases when prosecutors did not take the proposals into consideration, the reason has been the fact that the officers have been focussed on young people and their families and have considered less with legal nuances.

THE KEY IS THE SUPPORT NETWORK AND OUR ABILITY TO CREATE IT The supporting network and co-operation have an especially important role in helping young offenders, seen from the viewpoint of both the probationer and the society. In other words, the social work and support network must function together with the supervision network. Those are very closely related to each other. From the probationer’s point of view, it is important that the probationer would communicate with the family throughout the probation period. We inspect all young people with


Töö noorte kriminaalhooldusalustega | Peatükk 8 | 63

noortega kokku puutume. Alaealiste komisjoni liikmena õpib kriminaalhooldaja tundma noore võrgustikku ja tausta ning saab teda juba varakult mõjutama asuda. Üks korduvkuritegevuse risk on noorte kehv haridus. Umbes kahesajal noorel hooldusalusel on algharidus ja ligi sada noort ei tegele millegagi. Sageli peab just kriminaalhooldaja otsima noorele võimetekohase õppeasutuse või tegevuse ning vahendama noore suhteid perekonna ja ümbritseva keskkonnaga. Niisiis põhineb alaealiste ja noorte kriminaalhooldus järjest rohkem sotsiaaltööl, sest tavaliselt on nii pere kui ka kool noore pahategudest väsinud. Lahendusi enam ei leita, uusi mõtteid ei ole. Kriminaalhooldaja on tihti ainuke, kes suudab noorest luua tervikpildi, näha tema motiive. Võrgustiku loomine, selle jõustamine, nõustamine ja innustamine on need tegevused, millega me juhime noore õiguskuulekale teele ja aitame sel moel ühiskonda turvalisemaks muuta.

additional obligations once a quarter that they would not consume alcohol or narcotics. It is also a good opportunity to have a conversation with the family. It is difficult to catch young people at home during summertime and so the additional obligation inspection often means conversations with the young person’s family. Every year, co-operation with schools and local governments also increases. Co-operation with the police has become more effective, in the sense of supporting young people. We are actively co-operating with juvenile committees. Our goal is to involve all regional probation supervisors in the work of juvenile committees, as those committees are the first place where we have contact with young people facing problems. As members of juvenile committees, probation supervisors get to know the young people’s network and background and can influence them early on. One of the recidivism risks among youths is their poor education. About 200 young probationers have primary education only and nearly 100 are not involved in anything. The probation supervisor often has to find an educational institution or activity suitable for the youth’s capabilities and be a contact person between the family and the environment surrounding the youth. Thus, the probation supervision of minor and young offenders is becoming more and more based on social work because often both the family and the school are tired of problems that the youth creates. No more solutions are found, no new thoughts appear. The probation supervisor is often the only one who can put together a whole picture of the youth, see his or her motives. Creating a network, empowering it, counselling and providing and in this way help the society to become more secure inspiration are the activities with which we lead young people to a law-abiding path.


Trükk ja köide: Kuma Print, 2015

64


Profile for Vanglateenistus

Vanglateenistuse aastaraamat  

Vanglateenistuse aastaraamat  

Advertisement