Rambi ees
mööda oli tema murdepunkt-roll „Hedda Gableris” ja („Jõle hästi tundsin ennast!”) ajal, kui juba kümme aastat teatritööd oli selja taga. Ja üks hirmus „murdmise” osa oli nõuka-aegne „tootmisnäidend” „Võõras mees”. Raivo osaks oli mängida suure tööstusettevõtte uut direktorit, kes pidi psühholoogiliselt allutama endale nii hiigelkombinaadi töötajad kui ka publiku saalis. Teatrikoolist tulnud näitleja ei pruugi mitte alati kohaneda teatri töötempoga. Kui oled harjunud neli aastat hommikust hilisööni rakkes olema, siis võib mõjuda harjumatult, kui teater jätab sulle nädala või terve pika suve täiesti vabaks. Pärin kogenud näitlejailt, kuidas sellega toime tulla? „Siis tuleb ennast harida, lugeda, vaadata filme ja teisi teatreid,” kõlab Kaisu soovitus, sest tema meelest peab näitleja ennast hoidma pideva valmisoleku seisundis. Raivo, kes on aastate jooksul tegelenud lugematute harrastusteatri-gruppidega, aga pigem hoiatab noori näitleja ebakindla elukutse eest. Tema arvates ongi kõige parem see „teatripisik” juba lasteaias ära põdeda, et ülejäänud elu pühendada millelegi tõsisemale ja kindlamale. Ometi on üks või teine „sõnakuulmatu” õpilane ikkagi teatrikooli kasuks otsustanud – ju nad siis teisiti lihtsalt ei saanud. „Noorte ja vanade” teemat kokku tõmmates jõuame aga ühisele otsusele, et teater on selline koht, kus inimesed koonduvad mitte põlvkondade, vaid ühiste teatrilaadide ja -maitsete, pidulikult öeldes siis veregruppide kaupa.
Sel hooajal näeb Kais Adlast lavastustes „Fanny ja Alexander”, „Helisev muusika”, „Musta pori näkku”, „Punamütsike” ja „Utoopia rannik”. Raivo Adlast näeb lavastustes „Fanny ja Alexander”, „Helisev muusika”, „Reigi õpetaja”, „Punamütsike”, „Utoopia rannik” ja „Kajakas”.
Kais Adlas Aino rollis lavastuses „Musta pori näkku”.
Kais Adlas kehastab lavastuses „Fanny ja Alexander” proua Blenda Vergerust.
RAMP 2014/2015
9