Issuu on Google+


TERVEN DAV KODU Gina Lazenby Tolkinud M ai re

Su

its u


Esmakordselt avaldatud aastal 2000

lnfot kdesoleva raamatu kohta saab Briti Rahvusraamai-<o.i,

Conran Octopus Limited

l,^^^-l l, -+^^^i -+ KUUr rUNdLdrVVE|JL,

Odopus Publishing Group'i osa

Vdrvilahutus: Sang Choy International, Singapore

2-4 Heron

|

Quays

London El4 4)P wvwv, con ran-octopus. co.

u

PiihenduS

k

See raamat on puhendatud Morelile, keda ma tdnan nii heace

ideede kui ka meie uh se kodu eest, llma temata ja meie uhes-

ISBN | 84091 132 8 (ingl. k )

ISBN 9985-3-0434-9 (eesti Tekst @ Gina Lazenby

koos ldbitud pika teekonnata oleks see raamat jddnud sundirra=

k)

2OOO

Kujundus ja kuljendus @ Conran Octopus

Fotod

O

Conran Octopus

O Tolge eesti keelde.

Kirjastus Varrak, 200

|

Vastutav toimetaja: Susannah Gough

Vanemtoimetaja: Emma Glegg Toimetaja asetditja: Lucy Nicholson Toimetaja assistent: Lara lYcCann Toimetaja-konsultant: lYary Lambert Keeletoimetajad: lYary Lambert ja Colette Campbell Indeksi koostaja: Helen Snaith

Kujundus: Lucy Holmes Pildiotsing: Julia Pashley, Rachel Davies ja Sarah Hopper lYustvalged fotod: Victoria Blackie Trukiladu : Tigpr Typeset

Tootmine: Sue Bayliss ja Manjit Sihra

Koik oigused on kaitstud. Uhtki selle raamatu osa ei tohi ilma kirjastuse kirjaliku loata mehaaniliste voi elektroon liste vahend itega reprod utseerida ega i

kasutada mingil muul viisil, kaasa arvatud

fotopaljundus ja info salvestamine.

Gina Lazenby autorioigust sellele raamatule toestab dokument

Copyright, Designs and Patents Act 1988


SISUKORD

6

slssejuhctus

S,ervtseprobleemtde togomood

l2 4 20 30 46 6l 66 74 |

78 80 86 90 94 96 lA2 105 105 I

12

128 |

30

134 |

3B

UKS Stressi seitse allikat l,orrotus Jo illeliigsed osjod e/ektrlsddste keeml/rne scoste keskkonnastress

geopoctrllne stress eiuvilsl stress ebotervislik toitumine

KAKS Stressimaandaiad uni

toit liikumine loogostumine loodus

Moo mognetk)irgus poike kodu hormoneerimine vorvid

KOLIY Tervendavad ruumid elutubo korik

sobgtubo

140 144 148

kodune tootubo

150

jorgmised sommud

|

55

157 |

60

mogomistubo vonnitubo

vorgulehekuljed, ollikod

jo toiendov kirjondus

slsuyuht

outori

jo

kirjostolo tonuovoldused


STSSEJUHATUS

Tere tulemast tervendavasse kodussel Loodan sudamesr, et see

Minu raamatu eesmiirgiks on panna teid uskuma, et nii teie

raamat aitab teil luua nii endale kui oma perele parema elu ja

enese kui liihedaste hea tervis ei n6ua teilt muud, kui seniste hoia-

tervema kodu. Raamatu kirjutamiseks kulunud l8 kuud olid mulle innustavaks ja ponevaks ajaks, mis pani tugevale proovile koik

kute ja suhtumiste muutmist. Uhekordsest kampaaniast jiiiib aga kahtlemata vdheseks, sest voetud suundumus peab jddma pusi-

mu voimed, ning sellest sai pikkade uurimisaastate ja elukogemu-

ma kogu ulel;izinud eluks, Kohe pean ka kinnitama, et pole ole-

se kulminatsioon.

mas ainu6igeid teid v6i uheseid lahendusi, sest vaidlused ja arva-

Koik sai alguse 1990. a algupoolel, kui ma panin esimest korda

muste lahkuminekud on tavalised isegi ala asjatundjate vahel.

tahele enesetunde halvenemist. Nuud ma tean, et seda pohlus-

Seegi raamat pohineb suures osas minu enda uskumustel ja istk-

tas ebaterve ja ulekoormatud eluviis, tollal polnud mul sellest aga

likel kogemustel ega pruugi alati kokku langeda uidlevinud arva-

aimugi, Toidusedeli muutmisega saavutasin ajutist kergendust,

muste ja uskumustega. Olen kdsitlenud tervet hulka teemasid, mil-

kuid peagi jdrgnenud sugav depressioon sundis mind m6tlema

est igauhe taga seisab rohkem kui uks kogenud uurija v6i teadlane,

kogu elustiili pohjalikule muutmrsele. Pdrast aastapikkust tihedat,

kelle toodest ma olen abi leidnud, Raamatu l6pust leiate pika ni-

kuid kesiste tagajdrgedega koostood dietoloogiga avaldas viima-

mekirja lugemist vddrivat kirjandust, kuid minu kasutada oli veelgi

ne karlust, kas pahategija er pesitse mitte mu oma kodus, Oma

suurem hulk allikaid, lYinu salasoov selle raamatu kirjutamisel oligi

hdbiks pean tunnistama, et jatsin selle mdrkuse esiotsa tiihelepa-

innustada teid mitte piirduma minu poolt esitatuga, vaid minna eda-

nuta, ldee jdi siiski mu pdhe idanema ning pikapeale hakkasin oma

si, ja tingimata sugavuti, See

kodu uurima teiste silmadega,

ja leidmist ning lopptulemusena niibdsti isiklike jairelduste tegemist

Koos depressioonist tervenemise ja elu edasiminekuga j6udis

tdhendab uue lugemismaterjali otsimist

kui ka uute teadmrste kasutamist oma parema dratundmise jdrgi.

minuni ka arusaam, kui sugavalt on inimene siiski oma koduga

Yina ja minu arvukad m6ttekaaslased ulatavad s6brakde iga

seotud. Hakkasin huvi tundma feng shul vastu ning pan n peagi tdhele mitmeid ldinemaailma eluprobleeme, millega hommiku-

kodu 1a parema tervise poole. Et pakkuda soovijaile pidevalt uut

maade feng shul asjatundjatel polnud toendoliselt kunagi vaja ar-

1a

uhele, kes on otsustanud meiega uhineda pikal teel tervislikuma

qakohast teavet, olen loonud lnterneti vorgulehekulje aadres-

vestada. Avastasin enda jaoks elektromagnetilise kiirguse 1a kee-

siga

milise saaste, molemad ddrmiselt tosiselt v6etavad stressorid,

viimased uudised tervendava kodu loomise vallast ning hulgaliselt

mille mojusid on suuremal v6i vdhemal mddral igas kodus,

praktilisi soovitusi vahendite muretsemise ja erialainimeste leid-

Kuna olin viimastel aastatel olnud tunnistajaks mitmete inimes-

www.thehealthyhome,com. Sellel aadressil on atatt otemas

mise kohta, tYuidugi on meie vorgulehekuljel teretulnud ka k5ik

te tervise paranemisele, mrlle nad olid saavutanud oma elukesk-

isiklikud arvamused, uued leiud ning head soovid k6igile neile in-

konna teadliku muutmise abil, hakkasin senisest enam keskendu-

nukatele tervendava kodu loojatele, kes seisavad alles oma pika

ma kodu ja tervise vahelistele seostele, Kui me Yoreliga 1997, a

teeKonna alguses.

hakkasime maale uut maja ehitama, votsimegi eesmiirgiks teha

Onne ja tervist soovides

sellest igati terve ja ka tervistav kodu, Prolektist sai kull otsatu kat-

sumuste rada, kuid lopuks me tulime sellega siiski toime, lyeie kodust sai toeline rahupaik, mis on nii vaba keemia- ja elektrisaas-

test kui uldse v6imalik. Nonda on mul tervendava kodu loomisel teiega jagada sugav isiklik kogemus.

S/SSE]UHATUS 7


TERVISEPROBLEEMI DE TAGAMAAD

- r:.-:-.: - :-

20. sa.land tegi meile kiittesaadavaks enneolematu luksuse ja

atarna taastuda Ja aldma url.1oudu e

kumned uuendused, mida m6ned inimpolved tagasr er osatud

gavused, kdsitsi pesupesemine ning mitmed muud aegav6tvad

<-. : '=:: : . :: : dusseajavalt ja enmatavalt. Peaegr or .::- ::- . :---.. - : : peegliks, ning kui on tosi, et meie koc-: :- -:.=- : .

ja tulikad majapidamistood on lddnud minevikku. Ye I on pak

seda ka meie, n i kehalt kui vamult

veel ettegi kujutada, Elamutes on olemas koik nuudisaegsed mu-

-

toidud ja pooltooted, tolmuimejad, pesumasinad ja -kuivatid, keemiline puhastus, triikimist mittevalavad materjalid ja veel pa

-

ju muud, K6ik need uuendused tootasid nende kasutajatele senisest enam vaba aega. Kuid t5na, 2 | . sajandi kunnisel kurdab ikka enam ja enam inimesi,

et nad lihtsalt ei joua enam koigega

hakl<ama saada, Paari v imase kumnendi

jooksul on e u muutunud uskumatu t

kiires tempos, meie ambitsioonid ja ootused aga veelgi kiiremini.

Seet6ttu m5jub tees kodust kui v6irra

.

::-'.' : =-- . .'. .-- .-: Saksa riik alustas varsti pdrasr soja rool, ^-ii: - - - - : :pustitamist. tdukale ehitusbuumrle 1a':-:, .= :.. : : avastus, et uute elamurajoonide elanrk<e -:. ' :: : .= 1" enesetunne ja mtmesugused toved, m : :-- -:=- : tatud mateqa ides kui ka e amute konstr"<. ::- . I .= : -= ks omapdrane roheline liikumine Bai :: -.- -' - .- Onreti role mote kodr.sL kli sLress,a . z:'.

f'

.

LUseoatrndmatu.TeiseslYaal-aso=. -"'-o_

=

Tohutu huppe on teinud infoiehnika; mobiiltelefon d, elektronpost ja internet lubavad saada oopdevaringse uhenduse ukskoik

rillise koha"a ' '''-'' -b*

-ee

nlareedil, Kummaisel komoe see aea

el

maanda, vaid pigem suurendab stressi ega anna sugug juurde ihaldatud vaba aega.

ja nii olemegi loudnud

paradoksaalse olu-

korrani, kus tehniliste uuendustega kaasneb uha suvenev a1apuu-

: .: . on voimalik ehtada loodusldhedasemar a - ^-.-_: .-^ . 'ne oleme r6esri o'na kodugariiedat sec:-: :----- .: =Bro/ogle leidis.

et isegi tdnap5evaseic e- --:^-.-:-- ::

lik voi planeeringuline uuendus

kahtler:-: --:

---=-=

.

=.

vist negatiivselt.

dus, mis ei lase meil elust tdiel rinnal roomu tunda. Tekib kusimus, kas asja tuum on ikka sel es, et meil on paju tegemist

1a

vahe aega. V6i ehk napib meil hoop ski energiat koige

Uued ehitusmeetodid 5l - :: - - , ,' -' . -

Ka Britannia elamuehituses on vi mase

vajalikuga toimetulemiseks? Uurides asla vi masest vaatevinklist,

nud mitmeid kardinaalseid muutus ,

tuleb ilmsiks, et umbritseva keskkonna tohutud pinged suudavad

TOndatesse aastatesse. Kumnendi a g-!=:

nullida koik meie fuusilise ja emotsionaalse energia varud. lsegi

elamuid keskkuttega, mis suurendas -1':-1-.=..,

,

.-',:.=-.

: ': : - . r

mitme tooga uheaegselt tegeldes saame me alat aru, kuhu ener-

vust ja nditas muidug ka riigi uha -a;. '.

gia kulub, Salakaval stress, see ndhtamatu ja meid ko kjal varitsev

lopp toi ootamatu ulemaa lmse kutuse<-

vaenlane oskab meilt votta uskumatult suure osa energiast nii sa-

su, mis sundis kiiresti parandama ma ac:

s

laja, et paljud meist seda uldse ei mdrkagi.

ac mille suuft or,i, ,. -. :: = -

summad andsid tulemuseks kul soo

Kodune stress

mittehingavad majad,

Vaevalt oleks keegi varasematel aegadel osanud oma kodu stres-

nud juba Bou Biologie.

s all

8

TERVENDAV KODU

kaks pidada. Kodu on inimesele ikka olnud rahupaik 1a puha-

Tr^-^r^.,-l +,,l^f, iiL- >dEgud I dr tdPdgvdt Lurgu ut rd -^^^:--

<

=

..: -

mu, Tdnapdeva inimesed veedavad oma mugavates kodudes va-

tub meie oma elustiilist ja praegr-sae==::=r --

rasemas[ enam aega. See tdhendab, et rohkem kui kunagi varem

me kuidagi loobuda ei suudaks

peab kodu suutma pakkuda igapdevast pelgupa ka pidevalt kasva-

pidevas tehisk irgusvdllas, mida te<

vate toopingete eest, Kodu on enamikule meist paik, mis peab

rohke kodue ektroon

ka,

\ -.

_

-.:

-


)ssi seitse allikat:

keemiline saaste

keskkonnastress

geopaatiline stress

(tromagnetiline kiirgus

eluviisi stress

iileliigsed asjad

ebatervislik toitumine

Stressi maandajad: uni

sobiv toit liikumine l66gastumine loodus maa magnetkiirgus

piike kodu harmoneerimine

Veetiinn stressi mo6dupuuks Veetunnikontseptsioon kulutab endast lihtsat 1a esmapilgul

kult, et vahendada selle osatahtsust uldises juurdevoolus. Ar

arusaadavat selgitust er nevate siressiiekitajate m6just meie

gem aga unustagem ka tunni alaosas olevat kraani, mille lahti-

organismile. Samastage ettekulutuses oma isikliku stressi tase

keeramine aitab veetaset kullaltki j6udsaLt aiandada. Kraani

tunni veetasemega, mis seitsme juurdevoolutoru kaudu vd-

lahtikeeramist v6 maldavad kaheksa t6husat tegurit: uni, so-

hehaaval t6useb, Mlda madalam on tunni veetase, seda ter-

biv toit, aktiivne liikumine, l66gastumine, loodus, maa mag-

vem te oleie, Kui veetase j6uab servani

vesi hakkab ule

netkiirgus, p;iike ja kodu harmoneerim ne. Koik need kahek-

ddre viilja voolama, tahendab see haigestumist. Niisiis peame

sa suureparast stressimaandajat on tdiesti voimal k sobitada

me tervena pusimiseks koigepealt katsuma vdhendada juur-

igapdevaellu, Kui igauks meist hoo itseb elukeskkonna eest nii

devoo u. Nagu diagrammilt naha, on torusid tervelt seitse:

omas kodus kui valjaspool seda, aitab see kahandada koigr

1a

ulel igsed asjad, elektromagnetiline kiirgus, keemiline saaste,

seitsme stressitekitala osatdhtsust, me oleme tervemad ja elu-

kesl,konnastress, geopaatiline stress, eluviisi stress Ja ebate'

joulisemad ning oleme igati ara teeninud meie ees seisva pa-

vislik

toitumine. lgauhega neist tuleb tegelda eraldi ja pohjali-

rema ja 6nnelikuma elu,

TERV SEPROBLEEIYIDE

TAGAIIMD

9


Olen kindlal seisukohal, et stress on seostatav eespool juba mainitud tehisliku elektromagnetilise kiirgusega. Arvan ka, et

metulemise tarkuste omandamisega sillutame me endale teed parema tervise ja pikema eluea poole.

tehnoloogiliste uuenduste pealetungiga liitub otseselt depres-

l'4uidugi ei tdhenda haib tervis ainult eluohtlikke t6besid,

sioon ja menukas depressiooniravim Prozac, mida tarvitab

lgapdevaelus on ohtrasti muidki seisundeid, mis 66nestavad

juba 35 miljonit inimest, Ainuuksi nende faktide valgusel on

head enesetunnet ja halvendavad elukvaliteeti. Tousutendent-

depressioonil k6ik eeldused muutuda heaoluriikide uusimaks

si nditavad ka allergilised reaktsioonid, astma 1a diabeet. Prae-

epideemiaks. juba praegu pohjustab

l5

44aastaste inimeste

gu p5eb UK-s astmat, mida otseselt seostatakse keskkonna 3,4 millonit tiiiskasvanut ehk kolm korda roh-

parimate tooaastate kaotsiminekut suures osas depressioon,

saastatusega, ligi

koos teiste vaimsete probleemidega moodustab see Euroo-

kem kui 20 aastat tagasi. Astmasumptomeid esineb igal seits-

pas haigestumistest 25 protsenti. Maikuus 1999 arvati kogu

mendal 2-15 aasta vanusel lapsel. UK-s arvatakse allergikuid

maailmas olevat kokku 330 millonit depressiooni all kannata-

olevat lO-20 korda rohkem kui 40 aastattagasi; USA-s

jat ning ainuuksi USA saab igal aastal juurde | 9 miljonit uut

natab erinevate allergiavormide all 50 protsenti elanikkonnast,

haigusju htu

Paljudes toostusri kides tdheldatava fertir lsuse ehk i

.

kan-

vi ljastu m is-

Meie endi poolt loodud, naudingutele ja modernsele teh-

v6ime languse pohjuseks peetakse joogivees leiduvaid kemi-

noloogiale rajanev eluviis toob pidevalt juurde uusi terviseris-

kaale, taimemurkidega saastatud toiduaineid ja arvutite elekt-

ke. Oma kogemuse pohjal voin kinnitada, et murgitame end

ronkiirgust. UK meeste viljastamisvoime on viimase 50 aasta

pidevalt toksiinidega, mis pdrinevad puhastusvahenditest, ko-

jooksul langenud uskumatul miiiiral, tervelt 50 protsenti.

dusisustusest ja kangastest. lsegi meie sook ja joogivesi on tu-

Uha rohkem esineb diabeeti, mida seostatakse susivesiku-

gevasti saastatud torjevahendite ja kemikaalidega, mis kunagi

te ja raflneeritud toiduainete uletarbimisega, Ldhema

v6eti tarvitusele siira sooviga pakkuda inimkonnale kahjuritest

kumne jooksul voib karla UK diabeetikute arvu kolmekordis-

rikkumata toiduaineid ja puhast joogivett.

tumist, kogu maailmas aga kannatab selle t6ve all | 23 miljonit

aasta-

Lddnemaailma ainelise kulluse ajastu koos meie endi hooli-

inimest. Briti Diabeetikute Assotsiatsiooni andmetel arvatakse

matu ja pillava eluviisiga on kutsunud esile elanike tervise alla-

lisaks 1,4 miljonile diagnoositud juhtumile olevat veel enam

on stressi v5imuses ning kannatavad

kui miljon lopliku diagnoosita haiget. Unustada ei saa ka istuva

sellest tulenevate vaimsete ja kehaliste vaevuste kiies. Uhen-

eluviisi uha laiemat levikut. Harvardis uuriti 1999. a 40 000

kziigu, Uha enam inimesi

datud Kuningriikides (UK) on peamiseks surma p6hjustajaks sudame- ja veresoonkonna haigused

-

meessoost elanikku kumnendast eluaastast alates. Jdreldused

infarkt, sudameraban-

olid muret tekitavad: inimestel, kes istuvad nddalas televiisori

dus ja isheemia ehk sudamepuudulikkus. Ametliku statistika

ees rohkem kui 40 tundi, on eeldused diabeeti haigestuda kaks

jdrgi n6uavad need t6ved aastas 275 000 ohvrit. Jdrgmisel

korda suuremad kui neil, kes kulutavad selleks viihem kui kaks

kohal on vdhk, mis | 995. aastal noudis 157 000 inimelu. Auto-

runor.

riteetse vdhiuuringute organisatsiooni andmetel liiheb vihi ar-

Kahetsusviiiirselt pallud meist kannatavad alistunult valusid

vele Euroopas 27 ja UK-s 25 protsenti koikidest surmajuhtu-

ja

mitest. Sama allikas kinnitab, et tervelt 70 protsendil ko kidest

matuks kaasniihtuseks. Ometi tiihendab hea tervis mitte ainult

juhtumitest on olemas seos ebatervete eluviisidega, Ning

ei

haiguste puudumist, vaid ka vitaalsust ja elur66mu. Niisuguse

et igal aastal registreeritakse UK-s 250 000 uut

seisundi v6ib saavutada igauks, kes selle raamatu opetuste jdr-

saa unustada,

halba enesetunnet, pidades neid vananemise moodapdds-

vdhihaiget. Terviseasjatundjad on loudnud veendumusele, et eelmainitud m6lema surma sagedaima p6hjustaja puhul

gi muudab oma toitumisharjumusi ja elukeskkonda.

Euroopas on haiguse peamiseks kdivitqaks stress. Stressiga toi-

saavutada tasakaal oma elus ja tervislikus seisundis,

Vaadake

oma kodu uue pilguga ja m6elge, mida on voimalik muuta, et

TERVISEPROBLEEMIDE

TAGAI'4MD I I


u KS

Stress i se itse all ikat Suutlikkus igapdevaeluga hakkama saada vaimse

on kehalise,

ja emotsionaalse tervise seisundi koige usal-

dusvidrsem nditaja, Jdrgnev peatukk kdsitleb seitset peamist stressiallikat, milleks on korratus ja tarbetud

esemed, elektromagnetiline kiirgus, keemiline

saas-

tatus, keskkonnastress, geopaatiline stress, eluviisi stress

ja ebatervislik toitumine, K6ik need

m6juta-

vad meie enesetunnet ja tervist, Kui igauks eraldi veel ei suudagi organismi tasakaalust viilja viia,

siis

juba paari stressori uheaegne kohalolek v6ib viia t6siste tervisekah j ustusteni,


KORRATUS fA ULELilGSED ASIAD

Ruum, volgus

jo

l---,+-^ -;maser KasJLar aja ---^l

kord. Neid kolme vojovod

- -

-c-

; ..

:

inimesed just niisomo polju kui leibo voi

^. ^^l^1,-^-+..r1,-.,^.^ PUrs KdPl5L Vdrjd vuL ,r- - - : ::

mogomisoset.

tahes kinritavad.

Le Corbusier

l,^^,, ^^.)^-^^f,;.+ NVEU Edr UC VUU|)(

_

M^+l^-^^-1,^ ttuLtc|tdPEdr>rd>g

Kodu on meie teine mina. Kodu peegeldab t6e-

l,^^!;^ ^l^-,,-+ I ru)1, trdr ruJd urqr

niraselt [6iLe mic tnimr h meie hinocs : elr

^^^^^l!-f, PssBcrudu

c

Kodu ja selle seisukord on baromeeter, mis re-

e: ;,-:.=.,- - L

l,-

q:

:

'

l,^. r d> -> : -: :

+^i^ ^--^^ LErc Pr dsBU:-

. -

sisemist mina.

mirte ainu t elanike Lehalise, vaid ka :' Cll'-^+^:^^ -^i nendc riaimce hinoelice jd VL>lVlld4l>C - ^^ 5ElBLilJr

Millised asiad on tarbetud

.----^',odu -..^at ID,,L--,rd> r 5Utrut, urrd) ld Nvr

Tarbetu ese tekitab mase-c-:-

o'streerib " -6

alnab toendust

.'

kindlaie harjumuste jdrgi kulgevast hdsti korral-

tunnet v6i nukrust. Tarber-

!^+..! sru>1, !^ \d- .,--,. ^1,.-+ Jd ^:! ^^^--:^. vd>LuPru udLuu - tr rtrr BrdvdEBu5c,

sobib miski alljdrgnevast:

tahtetuse voi hingesegadusega kaasnevad kor

.

Sersob enomosti losu: - -,: - -

.

Et omo emotslonco/set

...t.'--t. d>LdrrrdLd.

+^r^^L4r ucturs,+^ g)crrrctcB4 ^.6matadr

'lla urc

r] rl,"h u rldLUU 't'

.

::-

eluruumid. lYida enam on kodus silma alt dra

o Pnle tcic l<nrl n aoer Lal-

pandud tarbetuid esemeid. nagu ammu JnJS-

.

tatud btoalbu-id

. .

ja kot taied kardmara r6iva c,

seca

enar on elLS seisaf umeeleolrsid

'et vajadJst lirge o-hastariseks koigest s nna

harjumus, millest pole kerge

Kogu nen

.,-a-^^!-

asjad

u

lYooo

L- _ _ -.,-: ^^-t^^i vcarcts, ,,ar r avau

ming hetkel valjtsema

.a ese-etega ,r e kuhjarud kodu vo-

avoogude

vaba kumist,

Halvemal juhul mo-

on teie pea kohal, muutuvad

jub see seg cepress vse t ring blokeerib isiLsuse hingelise ja intuitiivse poo e. Uks pohjalik

ahistavaks Kui vabanete

pu

+^-L^+ ,-+ -^-f -.,-- u5L -+ ,, -A^ Ldr ugLu>1, 5dau dvdr JUUr uc

mele ia lnnrr; e Fnero 2 c

lz ri

n:d

''--

hastusaktsioon mol u b J!:--'-'

vll9b-

vi

rgutavalt te ie teovoi -

Heaoluriik des on saanud tavaliseks maise vara KORVALLEHEKUL'EL VASAKUL

ulekul us kdsikies igavese ajanappusega, mis ta-

Susteemi j)rgi seatud roivad

kistab meid puhendumast toeliselt sudameldhe-

lasevad te

e

pAeval rahuliku

kAima m nna.

Eks o e ju

t

gauks

meist kogenud, et vajalike asjade

mineled- re ho'nr,ul

dastele as adele. Fht teis

s6nl

meie elud on

ule koormatud. Yoelge, kas ja kuidas

asjadega

Progunenud noud vot rtk<s

.:'=': - -'

-

oler.

Klngrtus, mis olt luba soades

=- --

..: -'

es:-: - . : =. neerimise eesmiro _ b l. Poo '--- "c r=-:' : - :.-- ese v6ib aga va andada sa-1 11::-:: ::: lYoned meist koguvac

.

-: ;: vare sdorade noolr Ku^ .:.-':., t^,,.,i :- o-a\ ^-t,,,.,-,.1 nUV paKUVaC Ja ^-..,.- aC ' : -. - : ohjeldamatu kokkukandm se {

:

kui huvi kaob. Vo b-o'a nr

rL

kogu piievaks,

ge, kui suurt osa oma garderoobist te olete vii-

teie nr:eor rqt mrn: ri saada. Eirava vasILSe suseta lahku minna

l-^-l l5EBl

c- -:

lzc tpclzannc \/A .tr- -:

eluv isiga. Heitke pilk oma pungil tiiis kappidesse ja sahtlitesse. Tehke inventuur riidekapis ja moel-

TERVENDAV KODU

.:.,,-

Vogsi interjoon pressttud

ule koormatud kodu sobib kokku teie aktiivse

v6ib tekitada niirvilrse oleku

14

.

'

Ulelirgsed esemed on sajandilopu haigus.

ka teie elu

=

st.

;^ -^ :<t:h nn<iii \/qtr1tr cnca_ --^ -l-^:1.. ^ : , Jd LdU sld l(U .+L EIUIUU Ld\lrLuu g

nii teie ruumi kui elu ule

TirhotLrf :<:rl ariti

'

:

'

selsnu: --

kordotegemiseks pole

ning k;i-

Uuar- Asjade kogum ne on

Aostoid pooltkuno

-.

=--,' =: :-'-.-: -

^^l^ lllglg

-l-+^--. dldLgdL\

v::=

r=-=

- ^'

- -.

r-- - :=: - .

'


=*==1=

Uur

Ku adane ruum vajalike

aslade iramahutamrse <s

mel o a korralk r

iu d

u

e vahema

a

tab

Vaadal<e oma

t

<ord ko me

(uu tagant n ng kor stage )ra mittevaja kud

vo

ajast ta arust

eSemeo

STRESS

SE

TSE AttIKAT

5



"Tervendav kodu"