Page 1

ARVO

TANTS HA MARUSSE


ARVO MAGI

TANTS HAMARUSSE Lugu kolmes iaos

EESTI

KIF JAN IKE KOOPERATIIV


Esimene jagu

TANTS

Kas paksud v6i pikad, kas rumalad, rikkad -

karm saatus nad tabab

ja kargama rabab.

Kas pordud v6i papid, kel palved on napid, kas kerjused, vargad

v6i koolmeistrid targad nad trambivad turul

ja jooksevad traavi,

nad viihkrevad murul

ja Printed

in

Ei himusta viina, ei kala, ei liha.

Srueden

Copyright by Eesti Kirianilze Kooperatiit AB Fack 1, Lund 3' Sueden Lund

1

9 6

4,

Skd n

slu

Ceu tral tr yc ker ie

veerevad kraavi.

t

Nad isuvad piina, mis lunastaks viha.

Metzi kroonikast.


I. Taevas on vihmadega puhtaks pestud h66gub soojas

roosakassinises. Must-kollased lipud, vimplid ja plagud lehvivad r66msas tuules. Kuldnokaparved siblivad miiiiri

taga aedades, kirikuhakid kliratsevad jultunult katustel. Issanda 6nnistav kdsi on linna kohal, jutlustavad papid. Tema K6rgeausus, linna li2iniisand peapiiskop Martin hulgas Paks-Mardiks kutsutud suvatseb -linnarahva - vahel l2ibireisil kiilastada ning linna mi.itiride 6ii puhata. Tollest aust on papid kehkvel ja linnaisad tusased. Suured isandad ei too, vaid viivad. ..

Linna vdrav on tile liiiidud tuliuute raudribadega, rippsillal liiigivad v2irsked plangud. Tornikatuse augud on tdidetud roosade telliskividega. Linna kaevu iimber palmitakse lehtedest pdrga. Kiriku eest turult piihitakse kokku rdmps, hobuses6nnik ja kerjused. Raekoja aknast ripub kaks pikka siidliFpu: linna must-kollane tikitud kaks ristamisi h6bev5tit - mustale ning peapiiskopi lillakaspunane lipp kuldse ristiga ja -karikaga. Tuulepuhang voldib lipukangad vahel kokku, nagu valitseks nende omanike vahel sula s5prus ja vastastikune lugupidamine. Linnavahid ho6ruvad ldikima oma kiivrid ja rinnakaitsed, emandad, meistrid ja lapsed uhkeldavad peor6ivas-

tes. Sellide ptiksip6lved

ja

-tagumikud on paigatud


6pipoiste juuksed loigatud. Kerjused,- vigased ja libud saavad k6va kiisu hoida end kaugemal linna vdravatest,

6ilsat ja korraarmastajat meelt' peapiiskopi ^ tdis praetud liha, vdrskelt villitud veini, tnl',til Linn on koirohu ja maarjaheina l6hnu' Pime l6hna5li, vdlismaise kaugemale hbmarasse kangialuk6rvalt vdrava santki sesse rneid.

kihutatud

-

vesistab suud

ja teritab

ninas66r-

Ilmad piisivad ilusad. Vesi suviste lakkamatute sadude j2irel t6usnud j6es alaneb. Vaekoja limane sein kerkib vee alt toll-tollilt pdikesepaistele. Rohekad ja vahutavad keerised taltuvad halliks, tasaseks vooluks' Kaldakivid kerkivad pZiev-piievalt ja tund-tunnilt' Uputuseoht on miiiidas. NZi l6iganud oma vihmade pead, jahvatanud terad on tdnavu vesine ja m PeaPrsKoPPl

Kogu linna

astab k6rtsi-

Kodanikud valguvad Lddnevdrava poole, kogunevad Lahtine rahvas voolab liibi vdrava v?ilja, liigub miiiida

8

kihutaksid nad Viimse Kohtu ette. Rahvas kahel pool k6oritab vahtida, kiheleb ja sagib. Nie, v5ti viiakse piiskopile pihku. Muudkui v6ta

linn

omaks.

Vdrava oleksid pidanud laiemaks tegema. M6tle, kui- K6rgeausus jii6b piirapidi piitade vahele. nad sihukese hobuse on otsinud, kes Paks- Kust jaksab tirida, nii et selg ei kooldu? Marti Madalmaa laia seljaga tdkk, teab sepasell. - Ruun, Kes Paks-Marti tdku 6iendab keegi.

-

. Ruun

-

ruunaga, mees mdfaga. Molud lukku, v6i saate piigiteral kiiratab turtsa-

selga. .

-

mantlitel.

Kaevuturule.

lombakad, kihistavad kirevates hilpudes naised Magdaleena majast. Linnavahid tammuvad rajal ringi ja tongivad piigivartega teed vabaks. Pi.irjermeister ja kaks raehdrrat ratsutavad vSravast veilja. Mustas riides ja mustal hobusel istuv raeteener kannab sametist padjal kuldset linnav6tit, teine teener karikat veiniga. Hdrrased on kahvatud ja tosised, nagu

kas linnavaht naerjaile.

m6lder

Paik linna. rahvas

liivast rada tulijaile vastu. Hurtsikute taga piiluvad tahmased l6ustad, ukerdavad ndrudes kiiiirakad ning

pisut, kiill tuleb priskemaid vatsu piigitera - Oota jaoks, htiiitakse tagapool - Proovi siis, kas tera v5tab rasvast ldbi. Peapiiskop saatjaskonnaga ratsutab sammu mii<ida rada liihemale. Ees kantakse piiskopi lippu, lillakaspunast kangast. Kaks soomusriiiis s6jameest tantsisklevatel tiikkudel tunnistavad isanda s6jalisest j6ust. Salvitud kirikuvtirsti kdsi ei hoia iiksnes risti ja karjasekeppi, vaid ka mo6ka ja piiki. Piiskop ise ratsutab laia seljaga korvil ruunal. Tiise kogu k6igub sadulas kahele poole, lopsakad p6sed rappuvad igal sammul, hallid silmad vahivad teraselt ringi. Laup korge ja kividest slrava piiskopimtitsi all on avar ja lai.


tigedalt! sosistatakse. - P6rnitseb Taguots vist sadulas istumisest valusaks jdiinud. - Tolal Tal on nelja hobuse kandetool, selles reisib. selga ronis siinsamas kiinka taga, et toredam Hobuse

vtilja n2iha. Ka jumalameeste ja kirikuviirstide kered on edevust tZiis. Prelaadid, toompraostid ja mitut seltsi muud vaimulikud isandad triigivad hobustel piiskopi selja taga. Ristid viilguvad litrid helisevad. Siis ratsutab lihtsas riides ametimehi ja kirjutajaid. Koormahobused tirivad matkavarustist. Lipkond s6jamehi l5petab rodu. Punetavate ja tigedate ntigudega sellid heidavad kahele poole iilbeid pilke. pelgab, et niipalju piike reisil - Keda Paks-Mart kaasas? imetlevad ammuli sui jSllitajad. Mida suurem saks, seda rohkem piike. Kas sa ei - Pelgab vahest v5sariiijvleid. tea?

Piirjermeister on kiilalisele vastu j5udnud. Pisike, halli habemetutiga linnapea ronib hobuse seljast maha ja haarab piiskopi ratsu pditsetest. Raeteener kiiiinitab k6rgele isandale padjal lebava v6tme. Peapiiskop v5tab v6tme vastu, torkab sSna lausumata vijij vahele. Koolutab s5rmed karika jala iimber, t6stab

huultele. Joob ainult lonksu ja annab karika tagasi. ullatunud raeteener teeb kohmaka liigutuse, karikas Shvardab kdest pudeneda. Veini ldigib piiskopi ruuna rammusale kiiljele ja pritsib pi.irjermeistri pitskatistele. Piiskop kannustab ruuna, riihib piirjermeistrist miiiida. Linnapea j6uab vaevu oma ratsu selga karata. Ratsutab hiidiselt kiilalise k6rvale, j?i5b pool sammu tahapoole. Piiskopi saatkond piihib raeteenrite hobused teelt k6rvale, rahvahulga sisse siplema. Kas said kakkul imestab rahvas. - piiskopile. nud

IO

Aga v5tme torkas viiii vahele.

-

Viin ei passi-

Puhas kuld. Kes selle 6ra viskabl - Aga jumala anni'- loksutas maha. viina -Kirikuviirst heidab pilgu paremale.

Tuul keerutab Must-Andrese ja N2ipu-Saamu k6hetuid keresid. Uksik vares teeb v6llamiie kohal naudisklevaid tiire. ma raibete vahelt linna s6itma? urahtab - Pean piiskopi stigav h6dl. Esimene pilt linnast on sulid ja

-

vargad.

- Kohus m6istab kohu! pomiseb linnapea vastuseks. Vasaku kdega viipab ta linnapealikule, kulm murelikult kortsus.

Noorim linnasulastest ajab rivist v?ilja, kihutab vandudes llibi pealtvaatajate, tormab hobusel ktinkast iiles. Kaks dgedat m66galiiijki Must-Andres ja NdpuSaamu kukuvad v6llast alla -nagu kiipsed pirnid. - Ei passinud k5rgele isandale, arutab rahvas. - Ei kannatanud v5llavilja nZiha. tahtis ometi oma usinust niiidata. - Piirjermeister Lastakse viimati ametist lahti? - Raad valib, raad laseb lahti.

- Aga piiskop kinnitab. - Tusane ja tige teine. Kas meie linna 16hn ei passi? - Ta pole veel linna j6udnudki. Seal ootavad paremad haisud. Vaene l5hnab viingel! rikas magusalt. On vahe

-

kas sijd,d peent linnupraadi v6i tohletanud

naerist.

mees, vahest on k6ht hapu, arutatakse - Rasvane peapiiskopi pahameele p6hjust. V6i on sandisti ma- naist ganud. Kui sinul sant olia, peksad v6i utjad lapsi. Suur saks nuhtleb kogu linna.

V6i

linnapead.

Nie,

tutthabemel pea norus,

- suure saksa torisemist. pelgab Peapiiskop j5uab linna vSravasse. Kirikukellad hakkavad l<jiima: Suur Toomas k5miseb madalalt ja v6imII


salt, Maria heliseb laulvalt, Melkisedek tilistab nagu tantsukuljuseid.

Hobuste kabjad kobisevad vdravasillal. Peapiiskop t6stab silmad vdrava kohale raiutud Piiha Antoniuse kujule ja liitib risti ette. Saatjad teevad samuti, lihtrahvaski painutab pead ja vehkleb kdega rinna kohal. jii?inudki pdrapidi vdravasse kinni. - Ei Miits ainult riivas iilemist piita. on pikkust ja laiust. - Mehel - Ja v6imul Kisub vaese mehe viimsed veeringud kiimniseks. Papikari nagu hakid kallal, kui kross taskus koliseb. K6ik veereb Paks-Mardi kukrusse. Et ta p6rgus p5leksl P6rgus p6led

Suured saksad t6stetakse taevasse. sinal kiihvab vanaeit, hatt iile terava nina t6mmatud.

taevas v6i p5rgus k?iinud? kiisib endine - Oled sa kurjustaja, kolletanud n6oga nahkur. - Kui sihukese nahka saaks parkida!

2.

Turg kaevu iimber kihiseb rahvast. Sooblikasukates kaupmehed ja tiisedad emandad, kbsitijiimeistrid ja eblakad neitsid vaatavad tulijale ootavalt vastu. Aknaist lehvivad linna vimplid, kaevu iimber on vdrsket liiva riputatud. See rahvas oskab vaikides toredust vahtida. Keegi ei h6ika imestusest ega poeta pilkes6nu. Ainult m6ni laps iiritab aralt sosistades pZirida: Ema, kas see on paavst? -Korts peapiiskopi k6rgel laubal siiveneb, kirikuviirsti kiilrnad ja hallid silmad puurivad kodanike hooplevalt T2

kauneid maju, m66davad tee iiZires seisjate iseteadlikke ndgusid ja uhkeid r6ivaid. Pea noogutab iileoleva armulikkusega, kisi touseb aeg-ajalt laisalt 6nnistavaks liigutuseks.

Kaevu juures hargneb tZinav kaheks. Parempoolne haru viib j6e poole, Idavdravast jdlle vZilja. Vasak keerab k5rgemale ja suundub Suurele turule. Vdljaku teises servas kerkib kahe teravaks ihutud torniga kirik. Piiskop peatab hobuse. Teenrid aitavad Shkiva kirikuviirsti sadulast maha. Jumalakojale tuleb ldheneda alandlikus meeles ja jalgsi. Votku kodanikud kirikuvtirstilt 6ppustl Korrapdraselt koosk6laline kellahelin muutub ekki segaseks ja kummaliseks kolinaks. Kellahii2iled ldhevad rumalalt sassi. Suur Toomas k6miseb ja vabiseb nagu krampides. Maria kiljatab heledalt ja kartlikult, Melkisedeki kilin muutub hiidaldavaks halinaks. Viimaks vaikivad kellad, linna iile kerkib pahaendeline vaikus. Paar last puhkeb hddaldades nutma. Kodanikud sirutavad kaelu kiriku poole. on? Kes seda tegi? Jumal hoidkul Pi.iha - Mis see Antoniuse 6nnistus... Peapiiskopile vastu sammunud prelaat kahvatub lubjakarvaliseks ja viitab kdega. Kaks preestrit heidavad kdes olevad ktiiinlad lZihemale naabrile ja t6ttavad jooksujalu ki.inkast iiles. Pikad mantlid peksavad p6lvi, mdssivad jalgu.

Torni trepid on keerukad kitsad ja jdrsud. Ronimine

v5tab hingeldama, polved n6tkuma, sajandite

tohn paneb preestrid liikastama. Tuikudes t6usevad mehed lopuks kellakambrisse. Vana Gregor, kaheksakiimnene valgepiiine hiiglane, lebab kellanci6rides, silmad murdunud ja vasaku kde s6rmed k6vasti i.imber Suure Tooma kanepikdie.

-

Rabandusl

r3


tdna'l - Just T6stame ta. . . Ja siis kiiresti kella liiiimal -Gregori niiiiridest lahtimdssimine tekitab kellades

v5igast kolinat. Vilumata mehed saavad alles tiiki aja pdrast Suure Tooma k6misema ja Maria r56msalt helisema. Melkisedekit ei julge kumbki puudutada. Siin on vaja s6rmeosavust ja teravat k5rva. S5num Gregori surmast j6uab kiiresti kiriku ette. tingimata K6rgeaususele helistada, selgitab - TahtisGregor prelaat. kuuskiirnmend aastat kella lijii- vahele on jStmata. nud, pdevagi pidanud teise mehe kaasa andma, uriseb - Oleksite k6rge isand laubalt higi kuivatades. - Kirik ei tohi linna ees hdbisse jiiiida. Gregor ei sallinud teisi, kui ta tdiitas, vabandab

prelaat.

linna ja kirikut valitsevad raugad v6i iilemalt - Kas poolt seatud ametimehed? ndhvab piiskop. - Kui prelaat kellamehestki jagu ei saa. . . Kodanikud on iirevil. Erutus lainetab miiiida rahvahulka laiali nagu lainer6ngad vette visatud kivist. Paha ennel Peapiiskop pole linnas teretulnud. - Vihastab ja k2irbib linna 6igusi. - Laseb miiiiri maha kiskudq kardab keegi pahapelgaja. Vallikraavi kinni ajada. Kisub viiravad uppi. -Tal lipkond s5jamehi kaasas. Meil pole midagi vastu panna. ei tohi ju vastu hakata. - L?iZiniisandale Laseb viimati v66rad kaupmehed tollita linna? - Piiha Antonius hoidku selle eest! -Korts piiskopi laubal siiveneb veelgi. Higipiisad varisevad tumedatest kulmukarvadest prisketele p5skedele. Aga vaimuliku isanda samm on mehelik ja j?irsk. Peapiiskop peagu komistab rahva hulgast viilja lipsanud r4

tiidrukukesele. Tostab lapse ,iiles, naeratab, 6nnistab viietikest ja ulatab ligitriiginud kartlikule emale tagasi. - V5ta oma laps. Niisuguste siidames pole veel valskust ega k6rkust. Alandage end et teid iilendataksl Issanda kaalud on ranged ja oiglased. Tulise leegiga kurk neelab k5ik, kes vaimulikku valitsust ei tunnusta . . .

Kiriku uksed on piirani valla. Vagaduse viirtsikat l6hna

ja

ki.iiinlavaha h6ngu hoovab vdlja. Peapiiskop liiijb risti ette ja astub piihakotta. Pi'ikesevalgus murdub lebi aknapiltide tuhandeks

siniseks, purpurseks, violetseks ja kollaseks killuks. Sambad seisavad rasketes ridades, kujud toetuvad ndrtsinult kapiteelidele. Ulal v6lvide all mdnglevad punasinised inglikesed ja keerubid, heidavad kukerpalli, lehvitavad teevad ringmdnge. Altar on avatud. Kuldpurpurne Maria Kuulutamine sdrab keskmisest kapist vastu, kahel pool puusse nikerdatud Juudasuudlus ja Taevaminek.

ja vaatab sammaste ja toolide nikerduste, katsub pihuga altariv6ret. Silmitseb Peapiiskop aeglustab sammu, viivitleb

naudisklevalt ringi. Libistab s6rmedega

iile

jahedat jalgadealust, kus kulunud tahvlid tunnistavad ammu k6dunenud aadlikest ja Suure Gildi kaupmeestest. Ladinakeelsed manitsevad ja trii<lstivad vdrsid ringlevad iimber unustatud nimede. Poistekoor k6rvalliiiivis alustab laulu. Siiiitud, heledusest ja elevusest vdrisevad lastehdiiled palmuvad,

r5


p6imuvad, vabastavad end, t6usevad spiraalidena v6lvide all uitlevate keerubite keskele, paiskuvad kajana taas alla t6siste ja tumedate sammaste vahele: Issanda au ja viigi kestab k6ik ajad l6bi. Inimene on pormuivake oma iiiirikesel maailmamatkal. Vaimulikud m6istavad s5nu, teised ainult aimavad. Suur isand naeratab. Hallid silmad poevad kulmude taha, muutuvad pehmeks ja unistavaks. Kurd kaob laubalt, lopsakatesse pSskedesse tekivad muhedad lohud.

Tubli! Torel Heal Ilu kaudu ldheneb inimene IgaIlu ja alandlikkuse abil ronib 6ndsusele ligemale. Ristl<iiivis, l5unapoolse ukse juures, on sein maalijate kiies pooleli. Pilt kujutab kiriku ette suunduvat prot-

-

vesele.

Maalija maalib nagu ndeb. See on elu. Keiser on olemas Meie ei saa teda olematuks teha, kuigi me teda ei salli. Sulid ja libud elavad, kuigi kirik ja raad neid taga kiusavad. K5ik piidil on hea nii nagu see on. Mina eelistan mahlast praktikat kuivale teoloogiale. Ilma eluta pole 6petust. ja - Ta riidgib keisrist koos varaste libudega, pomisevad kodanikud. on ta enda liidniisand. - Keiser Me peaksime olema niisama t6rksad oma liiiiniisandale kui piiskop enda omale. Tasa, vennadl hoiatab k6hetu rdtsep. Sammas-

ja kiusab kirikut.

- praegu tel- on k6rvad, v6lvidel silmad. Me oleme

ilma vdgevad, uhkelt ja iihtlasi keiser ja keisrinna, piiskopid ja viirstid, hertsogid ja krahvid, kaupmehed ja meistrid, talupojad ja lopuks viimased viletsad: kerjused, jalutud ja pimedad. Teiste sabas varas, silmus kaelas, ja viimsena hebitult paljastatud rindadega libu. Pilt on valmis joonistatud, aga suuremalt osalt veel vdrvita. Siin-seal h66gub juba punast 1a oranLi, sddeleb kulda ja h6bekarda. Maali ees seisavad kolm meest vdrviplekilistes mantlites: kandilise kerega, laia ndoga ning h6reda valge habemega lombakas meister Martin ning kaks selli i.iks pisike nirgin5oga ja rahutute silmadega, teine pikk, ?igeda pilguga siigaval kulmude all. Peapiiskop silmitseb pilti pikalt ja p6hjalikult, noogutab tunnustavalt, katsub s5rmeotsaga ettevaatlikult vrirvitud pindu. Muigab sulile ja libule. - Ilma minu loata maalitud, ruttab prelaat, luise ndoga ja valjude silmadega vaimulik mees, agaralt seletama. seda kiriku seinale . . . - Koikepole Maalijal luba vaja, kinnitab peapiiskop.

piiskopi piirispinnal. Preestrid luuravadl Prelaat pomiseb vastumeelselt 3a t5rkuvalt piiskopi s5nadele. Vaimuliku silmad on endisest valjemad, ndgu kahvatu, nahk iile lauba pingul. Vaim valitseb kohetut keha, suunurgad tSmblevad lausumata j?idnud s5nadest. Piiskop asetab maalijaile rahasid pihule meistrile suurema, sellidele vdiksemaid. Kolistab -jumalakojas hobeda! naerab rdmedalt meister Martini mdrkustele. Iluarmastajad m6istavad teineteist poolest s6nast. - Karikas viina teeb silma teravamaks ja kiie kindlamaks. Maali, mida nded, siis oled 6igel teel. Suur isand keerab rninekule, saatkond nihkub jilrele. Poisikesed lSpetavad laulu, ainult viisi kaja uitab veel volvide all, nagu pr.rudutaks keegi Maria-nimelist kella. Viirukil6hn seguneb vaimulike isandate riiiide koirohuh6nguga. Piiskopiriiii litrid tilisevad tas4 nagu peetaks kuski hdmaruses salajast sabatit. ja saab veel ilusamaks, kinnitab - Kirik on kaunis peapiiskop. Andke meistrite klied vabaks. Nende - juhitakse mujalt. Nagtr minu kdtt tostab s6rmi ja silma ja langetab keegi Teine. Lapsed laulsid histi. Viige nende opetajale ja juhile raha.

r6

z

sessiooni. Pikas reas marsivad aukandjad

ja

selle maaalandlikult. Purpuris

-

-

-

NraSt

r7


Vaimulikud hingavad kergendatult, prelaadigi laup sileneb. Piiskop on kirikukunstiga rahul. K6rge isanda leebus levib alamate vaimulike siidametesse ja ndgudele, karastavalt ja rahustavalt. Peapiiskop t6stab sdrava pitseris6rmusega pehme kde. Vaimulikud tarduvad kohtadele. Kodanikudki tri.igivad sammaste vahelt ligemale. Mis on piiskopil veel ijelda? viimane s6na enne kui me Jumala kojast vdl- Uks jumel Hoiatus ja manitsus koigile kuulda ja meeles pidada. Maal liiguvad ringi jumalavallatud salgad. Petised ja Sssitajad, kes inimesi meelitavad kuradi saadetud kavalusega tantsima, hiippama, Jumalat, Piiha Neitsit ja piihakuid teotama. M6ned kisuvad endid paljaks, teised teevad hdbitut hooratriiid, kolmandad teotavad reliikviaid ja piihakujusid. Mina iitlen teile: K5ik niisugused tantsijad, mdngijad, ringijooksjad, nende toitjad, katjad ja ii6varju andjad on kirikuvande all. Neid ei tohi linna miiiiride vahele sisse lasta. Nende tantsu ei tohi pealt vaadata, neid ei tohi aidata. Piits ja piik on nende osa. Nad on kiriku ees ja minu viirstkonnas lindpriidl Volvid k6misevad vastu kirikuviirsti kdskivale k5nele. Vaimulikud ja kodanikud iimisevad s6nakuulelikult. Jutud tantsijaist on ringi uidanud, veidrad, uskumatud, salaja jutustatud, ohinal ahmitud. Tantsijaid endid pole linna ligidal ndhtud. Peale iihe talupoisi, kes kdrvas kaevu juures. Aga sel olid jumal teab mis krambid. Vaimulike n6usolekut noogutav, 6nnistuss6nu lugev ring kistakse Skki katki. Liihike, peratu lai, ahvik6tega, mustas vammuses mees murrab endale tee preestritest ja kirjutajatest ldbi, vajub piiskopi ette p6lvili. - V6ta mind kuulda, K6rgeaususl Piiha Neitsi nimel! K6rge isandl Peapiiskop tammub, kortsutab hZiiritult laupa, aga r8

t6stab siiski khe. Armulikkus on, rahvalik voorus, odav

ja kerge

harrastada.

Rdiigi, mu poeg. Ma kuulan. - Ma olen sepp v6rava taga, hingeldab mees. - Kolrnandat aastat lesk. Anna on lesk teist aastat. Meil on

m6lemal lapsi. Tahame paari minna, aga preestrid ei luba.

- Miks? Anna isa oli minu ema mees. Olid lesed m6lemad. - meie pole veresugulased. Aga Peapiiskop kortsutab kulmu, vaatab ringi, pomiseb midagi ladina keeles. Vaimulikud isandad pomisevad vastu ja noogutavad n6ustuvalt. sind selle naisega - Kanooniiise 6iguse jiirgi ei saaPi.iha laulatada, vastab piiskop sepale. kiriku keeld. Midagi ei saa teha. Preestritel on -6igus. elame koos, K6rgeausus. Nagunii elame, - Meie nurub sepp. on pattJ p6rutab kirikuvtirst. Rd,nk pattl - See - kiriku Kolige lahku ja pihtige oma patud! See on kiisk. Meil on koos laps. Poolteiseaastane . . . - Laps on patu vili, hiiiiab piiskop ja ta hii?il kargab kimedaks. Lapsed ise on patust vabad, iitleb ta rahulikumalt ja -asetab kded risti vatsale. Peale piirispatu, - peame mis meid koiki koormab. Selle vastu v6itlema ja piirast seda. Kuula, mis ma kiisin: Naine elul5puni - lapsed ja kolib dra. Preestrid vaadaku, et votab oma

nii

siinnib.

hiiiiab naine, kes vaimulike s55ri - K5rgeaususl pugenud, sepa k6rvale p6lvili langenud. Halastal - elada. Meie oleme inimesed, meie ei taha patu sees Kurd piiskopi laial laubal siiveneb. Kirikuviirst kijhatab kurjakuulutavalt. Kanooniline 6igus on eksimatu, i.itleb ta kdrsitult. -Kanooniline 6igus on Jumala kirjapandud tahe, saar9


nud kirjas6naks Piiha Isa kaudu. Mina olen kiriku teener ja tdidan kiriku seadusi. Ma pole k6ikv6imas. Kiriku seadus kiiib iile minu ja halastuse.

-

Halastal kordab mustajuukseline, k6rge ja uhke Ta peaheitmises on varjatud trotsi ja

kasvuga naine. k6rkust.

-

Halastus on patt,

kui

see Jumala seadusi rikub,

T6uske ja mingel Teie ei saa aluseid koigutada.- Ka mina ei saa seda teha.

vastab peapiiskop rangelt.

kiriku Kirik on igavene, surelik inimene oma lihaliste

himu-

dega. . .

Vaimulike s66r on tige ja vaenulik peapiiskopi meelerahu rikkuja vastu. Kodanikud sagivad uudishimulikult ligemale. K6rge kohtumees tiilitseb sepaga, upitab kiriku 5igust k6rgemale. See pole hea mdrk! sepp tige- Siis k6iguvad kiriku alused isel hiiiiab Me iitleme dalt, t6useb ja t6mbab naise kiittpidi iiles. endid kirikust lahti. Tule, Annai Naine heidab pea kuklasse. Paar tungib vaimulikest ja rahvast l5bi, liigub kiriku ukse poole. Prelaat annab kirikuteenritele mdrku, aga peapiiskop t6stab keelavalt kde.

Mingu rahusl lausub ta polglikult. - Ulbus vastuhakkamine kirikule karistab end ise. Las elavad ja

ilma kirikuta, hoiatavaks niiiteks. Aga kui nad ka teisi dssitama hakkavad, siis tabagu neid ilmalik mo6k ja vaimulik tuli. Tusane peapiiskop pii6rdub altari poole ja l6iib risti ette. Vaimulikud isandad kummarduvad ja painutavad pdid. Et peapiiskop kirikust lahkuliiiija minema laskis. . . Kurjast seemnest kasvab lfi.mmatav umbrohi. Aga peapiiskop ei tahtnud vist jumalakojas oma ilmalikku v6imu kasutada. Kiriku uksel seistes 6nnistab peapiiskop turule kogunenud rahvast. K6rb ruun on kiriku trepi ette toodud. 20

Peapiiskop pdiiseb astmetelt kergesti hobuse selga. Kirikuviirst ratsutab raekoja poole, kuigi sinna on vaid sada sammu. Peapiiskopist on saanud l66niisand, kes tuleb oma valdust iile vaatama. Ta ajab hobuse peagu raekoja trepist i.iles, astub maha ja sammub raekoja uksest sisse, parem kdsi toretsevalt viiii vahel. Piirjermeister tipib ta kannul, kehkvel ja iirevalt. - Ma olen ndljane, iitleb kirikuviirst trepikojas ja

tombab prae l6hna s66rmetesse. Tuleb rooga v6tta. Linna asju v6ime pArast arutada. Laud on kaetud K6rgeauzus'l kummardab linna- Vaimulikud pea. isandad peapiiskopi taga neelatavad.

4.

Peosiiiik raesaalis on rikkalik ja liirmakas. Peapiiskop pika laua keskel, piirjermeistri

ja

prelaadi

vahel, on jutukas ja l6bus, liigagi lobus kirikuviirsti kohta. Sii6b kahe ees! pillub puhtaks ndritud linnuluud iile laua. Joob nelja eest, neelab k6rged h6bekarikad ainsa s66muga tilgatuks ja n6uab uut veini. K6neleb kuue eest. Vestab l5busaid lugusid sSdadest ja jahilkdikudest. Puhub jutte neitsite ja emandate valevoorusest nagu polekski ta Piiha Kiriku k6rge teener, vaid ilmlik viirst v5i naisteniiljane hertsog. Rlidgib ohtralt nalju, milles kitsi, ahne ja lihtsameelne kaupmees naeruks tehakse, kus linnaisandate k6si sandisti kiib, kus emandate seelikud ja vii6d rebenevad. Kodanikud naeravad k6rge isandaga kaasa, piiiiavad stjcimises ja joomises sammu pidada. Aga nende j6ud ei piisa isegi madalamate kirikuisandate vastu, kes piiskopi 2T


kooli saanud nii peekrite tiihjendamises kui nii teenrid tagantjdrele,

Siidpadjad ja idamaised h6ngud, pehmed ja paksud -vaibad. .

urisevad kodanikud iiksteisele k6rva. Eriti laua alumises otsas pistavad meistrid ja kaupmehed piid kokku: Vaata toda nagu hbrgl Vaata, kuidas ta 6gib

Piiskop loikab raehdrra jutu hoolimatult pooleks. - Mina iidbin prelaadi pool. Piirjermeister tuleb minuga kaasa ja joob karika veini unerohuks. Siis v5ime iihtlasi linna asjadest vestelda. Piirjermeister silitab murelikult halli habemetutti. Linna asjadest juttu ajada poolpurjus peapiiskopiga, voodi serval. . . See ei t6ota head. - Kui raehdrrad tuleksid meile seltsiks? Mitu meest teab linna asju paremini. peapiiskop ega summuta vdgevat - Miks? p5rutab rdhatust. Kas piirjermeistril pole rae usaldust? Pidu kdib edasi.- Vaimulikud vennad peale linna prelaadi jddvad ju siia. Olge tervitatud, mu hdrradl Peapiiskop surub uue r6hatuse tagasi ja teeb laua kohale ristimdrgi. Protsessioon marsib raesaalist vilja: punaseks t6mbunud ndoga lii?iniisanda kannul kahvatu prelaat, terasest silmad sileda lauba all. Kolmandana tatsutab linnapea, habemetutt vdrisevas pihus, nagu otsiks ta hallidelt karvadelt n5u ja abi. Lauas istujad kohendavad endid vabamaks. Viiitd s6lmitakse lahti, vammuseh6lmad lehvivad. Laua alumises otsas puhkevad munki ja nunni ttigavad jutud. Kuski iimisetakse poolel h5dlel hulkuvatelt skolaaridelt kuuldud ja rahvakeelde t6lgitud vdrssi:

lauas hea

suupruukimises. Nagu isand ees,

ja -neelabi

Issandale piihitsetud mees!

hdrg - Nagu - t6epoolest. Nagu hdrg ehetepoes. Kuulake ta juttel Ulbe nagu saatan isel - Millega ta uhkustab? Suure vatsaga ja kiiputiiie

-

s6jameestega.

Suur vats tuleb paastu rikkumisest. S5jamehed

oleks ta pidanud viisakusest vdrava taha jdtma. Visakus on vaeste ja n6rkade voorus. Viigev rd,hatab- su viisakusele. Joodud viinaga kasvab liirm. S6nad muutuvad okkalisemaks, k6ne kerkib kurjemaks. Kodanikud ja vaimulikud ei sobi s6brameeles kokku. Kaupmehed ja meistrid unustavad hetkeks gildide omavahelised tiilid ja tsunftide vahelised sekeldused. Oiid-pleva muretsev ja krosse korjav piirjel p6rnitseb tigedalt v56ra laualt rooga isuvag visalt kiirnnist kiskuvat kirikuhakki. Eriti

linnale v66raid, peapiiskopi arve- ja n6umehi, kirikuviirsti td'issii6nud sabarakke. Keset k6ige hoogsamat peol5rmi t5useb peapiiskop ja tdnab linnaisasid hea vastuv6tu eest: Kiidan teie lahkust, isandadl Olen siiiigiga ja joo- rahul. giga Istme alla asetasite pehme padja, teie jutt oli magus kuulda. Niiiid lZihen auvdSrse prelaadi poole puhkama. Palun piirjermeistrit minuga kaasa tulla. Mul oli linna asjades paar s6na riidkida.

ja vahetavad pilke. Meil on pi.irjermeistri majas tuba K6rgeaususele

.

Vaimulike rasvund ordu ainult sulaselge pordu. Piiha Neitsi kuju valvur k5rtsis 6lletoobi palvur.

Linnaisad satuvad segadusse

varutud, kinnitab raehdrra Joab, turjakas viljakaupmees. 22

Lihtsamate kdsitiiiimeistrite kambast kostab k6vu s5nu. 23

"Tants hämarusse"  

Autor: Arvi Mägi Valdkond: Eesti kirjandus/Välis-Eesti