Issuu on Google+

S(}OMUSAUTI}GA EESTI

VABAI}USSOJAS


EINAR LUNDBORG Kapten, Eesti soomusauto "Kalevipoeg" iilem

SOCMUSAUTOGA EE,STI VABADUSS6JnS Minu rindeelamusi 1.91.9-1920

EESTI

KIRJANIKE KOOPERATIIV


Originaalkiisikirja tiitel:

Ett irs krigstjdnst i

T6lkinud, viidete ning selgitustega varusranud kirjuranud Jiiri Remmelgas.

Estland.

ja

jlrels6na

SAATEKS

Kapten Einar Paul Albert Muni Lundborg (18961931) on esitdtud koigis maailma suaremais entsiiklopeediais, kws ta esineb pedflriselt bai kindral Nobile hangelaslik piiiistja iibenduses 1bulaeoa "Italia" hakhamisegd polaarekspeditsioonil d. 1928. Ta on siind.inad, rootsi misjoniiri pojana Kalleuttas, iiles kasvanwd ja koolis hainud Rootsis, hukhunud. Linhiipingi liihedal lennu6nnetusel katselennwl wut tilipi jahilennakiga. Paljad.es entsiiklopeediais on miirgitud ka ta osav6tt oabatahtlikuna Soorne ja Eesti VabadussSjast.

Printed in Sweden Copyright by Eesti Kirjanike Kooperatiio AB Fack 1, Land 3, Sueden Shdnsha Cennabrycheriet,

Ltnd

1968

Oma elamustest Eesti Vabad.ussdjas on hapten Land.borg jdrele jiitnud. rnabulea pheaihu, mis hnneliku jwbuse tottu hiljuti d.adstdti ja autori lese Margaretha Lwnd.b o r gi labkel loal niiiid. eesti leeeles aoaldamist leiab. Orna Nobile piiiisteaktsiooni iile kirjutatud radnxtttus "Niir Nobile riiddades" (1928) esines Einar Land,borg osaoa sulemehena. Ta tage,uad hirjanikwornad,used twleaad aga niibtavale juba ta ksnealustel piieoihalebek;;lgedel, mis on kirja pandad Valgas a. 1920, vabenditalt Eesti Vabad.assbja lnnelibu lopu jiirel. Piieaaraamatu on td, ilrnselt kirjwtanad, aarasernate, sdja jookswl tehtud tniirhrnete alusel. Kui arvesse v6tta, et ta tollal oli ainult leabehiimne leolrne aastane, siis peab korgelt bindama ta vaatlas- ja hirjeldamis-


n andnwd. t, ohvitseri

e

aoora

loornw-

eaasestl6il

atuoli

komand,eeritud algal sootnusrong nr. 5 obvitserina ja piirast soomusawto " Kalevipoeg" iilernana, Neil hirjeldustel on onta kaal aeel sellegi poolest, et need on v66rast rabvusest tunnistaja tiibelepanehad, kes liibibese ajaga oppis hindama sed.a rahztast, helle hulka ta osalt seikIusbimust aetnnd,, osalt id.eoloogilistel pobjwstel oli sattu-

nud. Tuleb rneenutada, et see silndis ajal, mil Eesti oli

ja okupatsioonidest laastatud, d maa ja et sellel polnud. n

sod,ad.est

i

oma rabva iselootntu

onxa

paesunud

ja aiilja-

imponeepiieaikw

ektilgedel iltleb autor: "Ole oma elamused kokku uotta iibtseks jutastuseks, osalt et ise omada rningit honkreetset miilestwst oma tormistest piieoad.est Eesti s|javiies, osalt et ndidata, kuidas noor, oiiike ja oaene riik on mdistnud. aoidelda, pasta pida.da ja o6ita, kwi on olnud hilsimuses millegi loomine, mida oois kutsuda ja tunda kui "orna.". Meie, rootslased., kes juba eaime traditsioonidest hantud rikast maad, kultuari ja palju nzuud, ei oska alati knllalt binnata seda, mid.a juba haua olente omanud . . ." Kapten Lundborg asus Stokholmist Tallinna suanas teele 1. miirtsiL 1919, olles zteidi enne seda leoju p66rd.anud. Soomest, kus ta vabatabtlihateenistus oli loppenad. Liilitumine rabwlikleu ellu ei lainwd aga oaeTrata, ja avastades, et Stokbolmis oli aoatud ,uabatabtlike oiirbarnise biiroo Eesti Vabadussojast osaodtuhs, registreeris ta end Eestisse s6idaks. Ta autentne piieoib jiirgnenad, siindmustest koosneb 6ieti kabest pobjalikult erineoast osast. Esimene neist kirjeldab ta liibemat aega kestnud ztiibimist Rootsi aabatabtlike iibswse, nn. Spenslea Kdreni hoosseisws. Selle iikswse peantine osa asus Lundborgi kohalejSudrnisel juba Eestis. Vrieosa sta.ap ja t'ormeerimisorganid. paiknesid Tallinnas, iibsused Narpas, j6udmata aga nirnetarnisviiiirselt sdjategevwsse 6

sekkuda. Lundborgi binnanga kobaselt koosnes oiieosa iisna kirju minevikwga ja seiklwsbimulisest elemendist, kelle oma-

oabelised intriigid Eesti peastaabile rohkelt peavalu ja sekeldusi palrnistasid. Sisernised pastwolud. kulmineerisid hurikuulsas Narva s1jakohtu loos, kus Lundborgi hohaselt jwriidiliselt kiisitaaatel alustel moodustatad oiilileobus iihe vabatahtlibu distsipliini kdaendaruiseks surma moistis, mis otsus ka tiiide viidi. Sdjakobtw lwgu kajastus skandaalsel bwjwl ka tolleaegses rootsi ajakirjanduses, beites halba palgu.st kogu vabatahtlike ahtsioonile. Sisernise lagunemise tottu oli Eesti iilemjwbatas sunnitwd viieosa tagasi t6mbama, algul Paldisleisse ja piirast N6mrnele, hws see iimber formeeriti. Intriigidest tillgastunult palus Lundborg end, rnonda puht-eesti rindeaiieossa tile viia. Staabiiilema kindral Sootsi piieoakiisuga saunatigi ta aaraheaad,el 1919 l6unarindele, soont usrongide koo seis u. KaPten Lundborg on orna piieaihu algusosas pihemalt kirjeldanud elu Saensh.a Kdreni koosseisus. Et see osa aga Eesti Vabadussoja iildhiiigu seisukohalt ei sisalda midagi olwlist, esitades rohkesti poleemilist ja vastuolwderikast rnaterjali peamiselt rootsi piieosd orna siseztabekordade seisakobalt, siis on rnainitwd ajajiirku kirjeldavad lSigwd, autori Sigusjiirglase loal ja noasolekul raan'ratt'tst viilja jiietud kwi aines, rnis ,.t6iks tuleaikus kasalik olla rootsi oabatabtlike oiieosa ajaloo voimalikwle erapooletule uwrimisele, rnillel aga on piihe tiibendust Eesti Vabadussoja iildaspektist. Seet6ttu algavadlei hiiesoleads teoses leapten Lundborgi kirjeldused ta tegelihkn rindeteenistusse astwrnisega Eesti l6unarindel. Kahjuhs ei swutnud dwtor onxa pdevikut lSpetada - selle hirjwtamine on katkenwd Pihbva oallutarnise operatsioonide hirjeldamise jiirel, kus Lundborgile allua soomusautode holonn p66rdws aaenlase oastu l6una suttnas, et Pdhja-Lriti operatsioonid,est osa v6tta. Kirjeldatud operatsioonid ja s6jatcge-ous olid Eesti Vabaduss6ja ajaloo seisukobalt aga eriti s


ulatuslihad ja olalise tiibendwsega rnaa aabastarnise ning ilma toelise rabu saaoutamise seisukohalt. Ka sellisena aiiiirtws"l5pwta" on kapten Lundborgi piie..taraamat Iil<wk s tiiie nduseks E e s ti V abadws s6 ia ainelis ele kir j andws ele' Vdib-olla see siirnboliseerib sellisena ka autori orna noort elu, mis nii liihedalt oli seotud Eesti Vabariigi siinniv6itlwste8a.

Raamat on oiilia antad Eesti Vabadwssoja alguse 50. aastupAeva tiihistamiseks le. a. novembris. Kiriastus on kAsikirja kasutada and,mise eest snuresti tiinuoolglane pr. M a rgaretba Lund.borgile, niisama nagu eesti rabrtas on alatiseks tiinwlik Eesti Vabadasristi kartalerile Einar Lwndborgile terna panilse eest Eesti Vabad,wss6ias. Tiinu

Remmelgas, kes aiiiirib ka kiisikirja tolkiia liiri suure andaftir4sega on pelgalt soiaterrninoloogiagi seisaleoltalt raske teksti kandnud eesti keelde ia ttarustanud' seda robkete selgitavate rnArleastegd'. Tiinw kwulwb ka toimetaja Andres Viirsoole, Iees oli piieztaraanl.dtu tegelibwks aoastajales.

Lwnd. noo. 1968.

EESTI KIRJANIKE KOOPERATIIV

ASTUN EESTI SOJAVAKKE t979. a. mdrtsi viimastel pievadel saabus grupile rootsi vabatahtlikele Eesti s6javlgede staabist teade, et seal on otsustatud meid meie tungiva piidrdumise tulemusena komandeerida Soomusrongide diviisi Valka. Seal pidime saama llhemaid korraldusi edaspidise kohta. V6tsime selle uudise vastu r66muga ja seadsime endid reisivalmis. Enne lras6itu tabas meid kurvastav juhtum. Uks meie kaasmaalasist, kapten Hedberg, kes oli teeninud patareiiilemana Ekstrcjmil iiksuses Eestis ja kes oma patareiga oli olnud iiks esimesi Narva tungijaid selle vallutamisel 19. jaanuaril 1919, haigestus lkki m6lemapoolsesse kopsup6letikku ja suri m6ne pieva pdrast hotellis. Hedberg, kes oli meile viga siidamelihedane, oli saabunud Narva meie peatuspaika mSni pdev pirast s6jakohtu2 istungit. Ta oli lahkunud Ekstrtjmi soome vabatahtlike iiksusest ia oma avalduse kohaselt oli ta tahtnud seltsida meiega uude seiklusse. Kuid siis saabus surm ja lahutas meie teekonnad. Asetasime pd,ria lahkunud kamraadi kirstule. Konsuli vahendusel toimetati Hedbergi p6rm hiljem kodumaale Rootsi. Hedbergi nimi on eriti kahel p6hjusel kinnitunud mu millu. Soome Vabadussdjas v6itles ta Rootsi bigaadi vabatahtlikuna iihe soome patarei iilema kohal. Jaanuaris 1'919, teenides sellal Soome peastaabis, juhtusin ma Helsingi


rootsi peevalehes ndgerna fotot Hedbergist ja tema patareist Narva vallutamisel. See asjaolu k6ditas mu auahnust ja imelikul kombel ktill! millegi samasuguse iiritamiseks just Hedbergi kujutava foto- kaudu,

-

Eesti s6javlgede staabi hoolitsusel

kirjutatud vdlja

oli meie kontingendile

ja muretsetud kohad Tallinnast

Valka

minevale rongile. T. iitles endal olevat tegemist Soomes ega liitunud sel pShjusel meiega. T6eliselt seisnes p5hjus selles, et ta enda Tallinnas viibimise ajal oli esinenud ohvitserikutse suhtes ebaviirikalt, mis p6hjustas Malmbergi eitava otsuse tema kaasatuleku suhtes. Selle otsuse tegi Malmberg3

talle teatavaks meie kaikide soovil. 6htul enne lras6itu korraldati "Estonias" lahkumis-koosviibimine, mille veetsime parimas tujus. Laulsime ja lasksime elada jne. Selliselt ja sellises meeleolus lahkusime oma vdrskelt s6lmitud tut-

ja rlma. Mis minusse endasse puutub, siis elasin iile liigutava lahkumise oma vlikesest Lollyst, juhtum, mida ma polnud just oodanud, kuigi mul selline aimus oli varemalt. Asusime teele mdrtsi viimase paeva 6htul kell 9. Kaasa s6itsid jdrgnevah loendatud ohvitserid ja allohvitserid: kapt. C. G. Malmberg, leitnandid \[. Liliencrantza, Dahne, Tammelin, Samzelius ja nende ridade ktrjutaja ning Ohl-

vustest, pisaratega

kokku son, Svensson, Ekblom, Lindgren ja Karlsson ig lahked viga viisteist meest. Meie suhtes oli oldud loomuliklassi magamiskupees, II mees sai magamiskoha kult ilma voodipesuta ja muu selle juurde kuuluvata sellisest luksusest ei v6inud ega tohdnud Eestis s6jaoludes unistada. Rong liikus v6rdlemisi aeglaselt ja reis oli seet6ttu tunduvalt tiiiitav. Piiiidsime tiiiitusest tile saada laulu ja nallaga. M6ned soome ohvitserid piiiidsid meie rnagamiskohti endile varuda, et aga meil oli arvuline iilekaal, siis see neil ei 6nnestunud. Jirgmisel hommikul vara ilmus meie kupeesse heegi punapdine ja iimmarik eesti s6dur' kes pakkus 10

meile teed ja v6ileibu. Lasksime seda endile hea maitsta. Halvem oli lugu suitsumaterjaliga, kuid Liliencrantz, kes seda kraami oli saanud Rootsist, varustas meid veidi oma tagavatast. Enne l6unat j6udsime Tartusse, mis on kuulus oma Gustav II Adolfi poolt asutatud tilikooliga. Rong pidi peatuma umbes pool tundi ja meie orsustasime seepd,rast tutvuda veidi linnaga. Kaaslased tegid s5idu linna voorimehesaanidel, kuna mina suureks Snneks piirdusin ainult - muldhemas jalutuskiigu ga jaama iimbruses. Rongile naastes veendusin, et kaaslased polnud veel linnast tagasi jSudnud. Vlljas6iduaeg oli kles, vedurilt anti juba vitret lahkumiseks ja ma t6ttasin jaamakomandandi juurde, paludes sellelt, et see viivitaks rongi teelesaatmisega m6ne minuti. V6csin appi hzidavale ja kinnitasin komandandile, et keegi rootsi ohvitser, kes oli mliratud teenistusse l5unarindele, pidi teenistuse asjus linna s6itma ja et teda v6ib oodata tagasi iga hetk. 6nneks saabusid kaaslased peatselt, millega viltisime pahandava arusaamaruse. Veel paar tundi rongis6itu ja olimegi Valgas, kus vlljusime rongist. Yaatamata sellele, er maavahemik Tallinna ja Valga vahel on liihem kui Stokholmi ja Norrkiipingi vahel, on ilmastikuline erinevus P6hja- ja L6una-Eesti vahel mdrgatavalt nii lumerohkuse kui ka temperatuuri poolest. Valgas leidus veel rohkesti lund. Malmberg, Tammelin ja nende ridade kirjutaja otsisid otsekohe iiles Soomusrongide diviisi staabi (SD staap asus sellal ja ka kogu Vabaduss6ja kestel Valgas; t6lk.), mis paiknes raudteejaamas k6rvalriiiibastikul asetsevas pikas rongis. Tiiij n?iis staabis kulgevat intensiivselt ja ndidi siiski olevar r6dmsalt iillatatud meie saabumisest. Diviisi iilem hapten A. Irv polnud just hetkel kohal, meid v6ttis vastu rema adjurant lipnik Tilgers, kes teatas meile, et kuni edaspidiste mddtramisteni asume linnas elama erakorteritesse, kuid jtidme samal ajal toidule Soomusrongide diviisi tagavarapaaljoni t1


juurde. Meid klsutati abistama diviisi kontermeister, kellele tehti iilesandeks leida meile ulualused. Meie pakid ja kraam paigutati kahele reele ja siis ja niiviisi s6itsime vdikesse ja

kasimata linna korterit otsima. Korterid, mida v6is veel saada, olid igati viletsad ja ripased, kuid midagi polnud parata, linnas oli palju v?ige ja vdhe ruumi, nagu kortermeister meile kinnitas. Meie saabumine Valka dratas suurt tlhelepanu. Olime v6rdlemisi hlsti ja korralikult riietatud, eriti kui veel v6rrelda meie riietust Eesti s6javle omaga' samuti reetis meie keel, et olime vilismaalased. Meid juhatati pataljoni staapi, viikesse ja viletsasse majja, rkus ka ohvitserid kaisid einetamas. Seal pakuti meile rammusat suppi, liha. ja kartuleid. Pataljoniiilema kapten Emil Kurskio poolt v6eti meid sooja s6bralikkusega vastu ja meile oli suureks r66muks pakkuda kaptenile veidi 6iget ja head tubakat, millest ta iitles suure puuduse olevat ja milleta ta iildse ei saavat s6dida. Luban endale vdikese k6rvalekaldumise ainest, et anda pilti Eesti s6javle tekkimisest ja eesti ohvitserhonnast. Teadaolevalt kuulus Eesti tsaariajal Venemaaa alla. M6ned eesti ohvitserid olid juba rahuajal, pdrast s6jakooli l6petamist, kutseliste ohvitseridena Vene armees teenimas, nagu ndit. Laidoner, T6nisson, Larka, P6dder jt. Suurem osa ohvitsere oli aga pdrit maa6i nn. lipnikukoolidest, kus s6jaaegse ohvitseri ettevalEestlasi peeti sellal ju venelastega. mistuse iihtlasel alusel

ka

venelasteksT.

Eesti plritoluga ohvits erid ja alamvielased ei teeninud tsaariajal kunagi koos erilistes omarahvuslikes riigementides, vaid venelaste ja teiste rahvuste hulka hajutatuina. Pdrast 1917. a. mirtsirevolutsiooni, A. Kerenski ajutise valitsuse ajal, Iubati eestlastele oma rahvusvleosade asutamine ja formeerimine kodumaal, kuigi Eesti kuulus sellal

t2

veel Venemaa alla, Hoolimata v6imalusest oma rahvusvieosas teenimiseks jni siiski hulk eesti ohvitsere Vene armeesse edasi teenima ja nad j6udsid kodumaale tagasi alles hulga hiljem, ja isegi punaarmees leidub eesti ohvitsere.

Kui sakslased pirast enamlaste oktoobrirevolutsiooni okupeerisid Balti provintsid, anti k6ikidele vene ohvitseridele, seega ka kOigile eesti ohvitseridele klsk neile mddratud paika registreerima ilmumiseks. Pirast registreerimist siilitasid ohvitserid oma isikliku vabaduse, kuid olid kohustatud teatava aja jd,rel Saksa ametiv6imude juures esinerna. Sakslased saaeid Eesti riigemendid laiali neile omastel pdhjustel. (E. L. kasutab oma mllestustes k6ikjal Eesti polkude asemel nimetust ri.igement, samuti on ta Eesti s6javdes sellal kehtinud venepirastele aukraadidele vastandanud rootsipirased. Jirgnevalt kasutame ainult selliseid vieosade nimetusi, nagu need esinesid Vabaduss6jas. T6lk.) Siiski slilitasid eesti ohvitserid salajas omavahelised sidemed ja kui sakslased 1918. a. siigisel maalt lahkusid ja nende kannul bol5evikud maale sisse tungisid, oli 1. polgu iilemal kindral T6nissonil Haapsalus juba polk formeerimisels.

Eesti vabariik kuulutati vilja enne Tallinna okupeerimist sakslaste poolt 24, veebruaril 1918, kuid juba sama pdeva ja mujal juba plrastl6unal olid Saksa vded Tallinnas varemalt. Saksa okupatsioonivied jiid Eestisse sama aasta novembri l6puni. Kohe sellele jdrgnevalt iiritas bol5evike

armee, jdrgnedes vlljat6mbuvatele Saksa iiksustele, Eesti vallutamist. Eestlased astusid neile vastu n.-ii. palja kisi, kuna samal ajal N.-Vene iiksused olid hiisti relvastatud ja varustatud. Eestlaste ainus relvastus koosnes sellest, mis oli tsaariajast ja Kerenski valitsuse ajastust maale jddnuds. Ja millist vastupanu v6isid halvasti v6i iildse mitte relvastatud vdhesed Eesti iiksused punaste vastu osutada? S6jategevuse alguses nd,is eestlaste vastupanu olevat lootusetu ettev6te, 73


ja kannatusterohkes minevikus. Aga kuidas oleks meie selleaegne valitsus julgenud laskuda sellisesse seiklusse, kui Rootsi valitsus jzittis toetuseta ja abita isegi oma vennasmaa Soome selle suures hddas 1918. a.? I(ui edasiselt puudutada eestlaste lootusi Rootsi abile, siis liikus sellal pidevalt kuuldusi, et Rootsi laevastik olevat j6udnud Tallinna lahte ja jiinud sinna ankrusse ja et Rootsi vled m6ne pd,eva pirast j6udvat appi. Kuid need olid ainult soovunelmad. Siiski leidus iiks maa, kus eestlaste appihiiiideid kuuldi, ja see oli eestlaste llhim vennasSoome valitsuse iiksmeelsel rahvas Euroopas - soomlased. n6usolekul ja abil organiseeriti Soomes kaks suurt abistusekspeditsiooni ilks rootslasest majori Martin Ekstrijmi - Hans ja teine soomlase Kalmila juhtimisel. Abivled lahkusid Helsingist suure pidulikkuse ja ovatsioonide saatel. Abistusekspeditsiooni iiksus asus j6'dl6hkujale "Viinlmciinen"15. Tallinna sadamasse olid Soomest saabunud vabatahtlikke ilmunud vastu v6tma Eesti Ajutine Valitsus, s6javlgede iilemjuhataja esindajad ja aukompanii. Soomlased olid v6rdlemisi iihtlaselt riietatud, varustatud ja relvastatud, 1a plrast l5ppenud kodus6da ka tlhelepandavate s6jaliste kogemrlstega ja lahingulise vilja6ppega. Soomlased saadeti plrast liihikest peatust Tallinnas otsekohe rindele. See siindis hetkel, mil bol5evike iiksused olid Tallinnast veel ainult 30 kilomeetrit eemal. Sedamiiiida kuidas uued iiksused rindele kohale j6udsid, suruti bolSevikud iiha enam tagasi. Eestlaste ja soomlaste dessantidega Eesti s6jalaevadelt punaste tagalasse oli nende olukord muutunud vdga ebakindlaks ja punased hakkasid t^ganema iiha kiirenevas tempos. Narva vallutamine teostus peaasjalikult soome vieosadega, samuti Yalga vabastamine punastestlo. Eesti oma iiksuste moodustamine arenes v6rdlemisi kiiresti, relvi ja varustust saadi s6jasaagina taganevalt vaenlaselt, formeeriti ja ehitati juurde soomusronge ja soomusmasinaid. Viimaste iihtsemaks juhtimiseks moodustati Sooraskes

mustas suur isiklik vahvus ja julgus' Et eestlaste soomusiiksused saavutasid lahinguolukorras suurt edu, siis tiivustas see asjaolu uute soomusrongide ja soomusautode ehitamisele.

Bolsevike iilev6imu ees t6mbusid Eesti iiksused

t4

toll-tollilt

15


I

Jdtkan oma kirjeldust kiilastusega Soomusrongide diviisi tag varapataljoni juurde. Kiisime tagavarapataljoni iilema kapten Emil KurskilT juures jlrele kuulamas, kuhu meil oleks kohasem tegevusse astuda diviisi koosseisus. Meie sooviks oli tegeyusse astumine m5nel soomusrongil. I(apten Kursk arvas, et v6iksime oodata veidi rida - terve j5udmist soomusautosid olevat valmimas ja nende Valka olevat oodata lihemal ajal. Et soomusautode kohalej6udmist alles paari nidala pirast v5is oodata ja meie ei tahtnud tegevusetult eriti aga sellises linnas, nagu seda oli vziike Valga, v6i -Tallinnas, kuhu meie tagasi pcicirduda ei soovinud ringi lonkida, siis jni meie ainsaks v6imaluseks - komandeerida lasta endid m6nele soomusrongile. See oli ka meie suurim soov olnud juba Tallinna pievadest peale. Soomusrongide diviisi iilem kapten A. Irv pidi jlrgmisel paeval olema tagasi oma rongil ja meie ldksime seeplrast iicjbima igaiiks meile mllratud korterisse. Tahtsime veel selle ijii korralikult magada, kuna meil teadaolevate informatsioonide kohaselt pidi magamisv6imalus soomusrongidel olema problemaatiline. Kuid hommikuks olin haigestunud ja pidin jaama voodisse. Mu kamraadid korraldasid ka minu komandeerimise kiisimuse. Aras6iduks pidime olema valmis tilejirgmisel hommikul. Suurema osa isiklikust pagasist jdtsin oma pererahva juurde, kes lubas hoolitseda selle eest, et midagi kaotsi ei lihe.

Aras6iduhommikul oli mu tervis jllle korras. Seekord oli meie reisi sihiks laiariiiipaline soomusrong nr. 5, mis oli lsja valminud ja formeeritud ja mis hetkel viibis rinderakenduses Irboska l6igus ja mille etapijaamaks oli Petseri. Rong, uris oli koostatud 3. ja 4. klassi vaguneistl8, hilines oma vdljas6iduga mitmete segavate asjaolude t6ttu. Rongis valitses suur kimikus, olime tihedalt iiksteise vastu surutud ning jagasime olna istmeid rindele s5itvate eesti s6duritega. Igas vlikeseski jaamas tegi rong peatuse, laadis maha ja vdttis peale midagi, mantjijverdas ja peatus vzihemalt pool tundi. See m6jus meile tiiiitavalt ja narveerivalt. Olime tulnud Rootsist, kus sellal, hoolimata liikluse piiramisest, rongid siiski liikusid plaanikohaselt. Kuid siin valitses s6jaolukord ja meie pidime sellega leppima. Kella 3 paiku p. l. V5rru j6udes mlrkasime kohe, et olime s6ja jilgedesse astunud. Pool V6ru vlikesest jaamahoonest oli rusudes, sest hoonet oli tabanud miirsk. Miirsuaugud ja pSlenud hooned jutustasid s6jahlvingust. Rong pidi peatuma V6rus, kus v6is elada 8-10 tuhat elanikkule, vihemalt iihe tunni, kuid peatus v6is kesta ka jlrgmise pievani, kui enne seda M6nistest uus vedur kohale ei j6ua. Saime juhuslikult jaama teenijaskonnalt teada, et s6duritele ja ohvitseridele peatuse ajal pakutakse iihes ldhedases plokkmajas teed ja v6ileibu. Et meie hommikust saati polnud midagi sciiinud, siis tundsime endid plris niljastena ja ruttasime seda v6imalust kasutama. Oma erineva ja korraliku vormiriietusega dratasime suurt dhelepanu halvasti ja r:ipaselt riietatud eesti s5durite ja ohvitseride hulgas. Meile scrveerisid paar eakat eesti daami, kelledest iiks k5neles s,rksa keelt ja kes piiildsid meile varuda suuteisi v6imaluste lriirides. Teada saanud, et oleme rootslased ja vabatahdihcna Eesti s6javies, t6mbusid kaikide niod lahkele ja s6bralikule naeratusele. Meile <ieldi. et eestlased olevat rootslasi oodanud juba ammu. Miks mele r/arem polnud

1,6

2

musrongide diviis, mille alluvusse mddrati ka jalavle liicigiosi, kes l5puks kasvasid polgu tugevuseks, tdites rijnnaku-

iiksuse iilesandeid. Kuid peatselt andis end tunda suur ohvitseride puudus, mis p6hjustas s5jakooli asutamise. Asutatud s6jakooli raames moodustati kursused jala-, ratsa- ja suurtiikivd.e kadettidele, millele hiljem lisandus insenerivd.e klass. Raiati ka rnerevle kadettide kool.

I

-

Luntlborg

t7


tulnud? kilsiti. Miks Rootsi ei okupeerinud Eestit? Miks on rootslasi nii vlhe? K6igile sellistele kiisimustele pidime vastama arukalt, et mitte kedagi solvata v6i lasta pettuda. Seisin viikese serveerimisruumi keskel ja iga lause, mis iitlesin, tdlkis eesti daam kohe eesti keelde surmvaiksetele eesti s6duritele, kes surusid mu iirnber ja uudistasid mind, nagu oleksin surnuist tiles t6usnud. Kuid siis teadustas meile rongiveduri hele vile, et rong siiski hakkab varsti liikuma. IJus vedur oli kohale j6udnud. T6ttasin, et j6uda oma vagunisse ja kupeesse, kuid peatselt selgus, et olin rutanud asjatult rong hakkas liikuma al- ometi hakkasid vaguniles poole tunni pirast. Viimaks rattad kriuksuma ja kiirus suurenema. Hakkas himarduma. Ootamisest ja istumisest vlsinud, jlime juba tukastama ja noogutama, kuigi t6elisest uinumisest ei v6inud juttugi olla, sest ruumi jltkus vaevalt istumiseks. 6hk oli paks ja "vendlusel6hnad" hSljusid k6ikjal. Tegi aga keegi meist katset akna v6i ukse avamiseks ja 6hu vahetamiseks, kuuldus kohe kusagilt kellegi rijijkimine: "Uks kinni, kurat!" Et kisk oli antud viga kategooriliselt, siis polnud m6tet selle tihele panemata jitmiseks. Pidi keituma sellekohaselt. Lepassaares, vlikeses ja armetus jaamakeses, peatus meie rong ega pidanud enam edasi s6itma rinde ldheduse t6ttu. Meid pidi toimetama edasi sanitaarrong. Kuid millal vSis see saabuda? V6ib-olla tunni aja parast, v6ib-olla ka kell 6 oli vastus. Oli juba pdris pime ja oli ka kiilm. Kuhu pidime siis niiiid siirduma? Vagunitesse ei v6inud me istuma jadda, sest rong pidi Valka tagasi sditma. Jaamahoone ei leiduoli viimse v6imaluseni tiis magavaid s6dureid - tsementnud ruutmeetritki vaba pinda isegi mitte suures, p6randaga ooteruumis. Rongi viljas ootama jddda polnud ka mitte v6imalik. Selles paigas ei leidunud saksa keele oskajaid, siin k6neldi ainult eesti ja vene keelt. Jii iile l8

katsetada m6nda lihemasse majja kiilmavarlu piisemiseks.

Jaama llheduses pidi leiduma mingi sidumispunkt, selle pidime iiles leidma ja seal oleksime v6inud oodata paar tundi. Meile 6nneks asetses sidumispunkt just otse jaama vastas minutise teekligu kaugusel. Kuid need ruumid, mis sidumispunktis olid vabad, olid kiitmata. Kiisisime, kas oleks v6imalik neid kiitta. Muidugi on see v6imalik, vastati ja klaasi pole meile, kuid akendel pole ju klaase ees kusagilt v6imalik saada. Fataalne lugu! Kuid keegi noor sanitar, kes k6neles soravalt saksa keelt, andis meile head n6u. Maja iilemisel korral elavat keegi maam66tja, kellel olevat kiiiigis, kus varemalt elanud keegi kingsepp ja kes sealt lahkunud, kiillaldaselt ruumi ulualuseks. Tlnasime ja ronisime korrus k6rgemale. Seal v6eti meid lahtisi kisu vastu, kui kuuldi, et oleme rootslased. Maam66tja ja ta abikaasa k6nelesid saksa keelt ja elasid korteris, milles oli tuba ja ktjijk. Meie allohvitserid said endi kasutusse kiiiigi, kus varemalt keegi kingsepp oli elanud, ja seadsid endid seal mugavalt sisse, keerasid endid p5randale mag ma ja varsti kuuldus sealt kandist tugevat norskamist. Ei olnud kiillalt sellest, et maam66tja abikaasa pakkus meile majas leiduvat parimat singi, vaid meid kutsuti ka teed jooma, mille juurde pakuti meile leiba ja kohupiima2o.

Teelauas jutustas abielupaar, kuidas nad on hirmul, et bolSevikud v6iksid tagasi tulla. Nad piii.idsid meilt selle kohta selgust saada. On palju rootslasi tulnud appi eestlrrstele? Piiiidsime igal v6imalikul viisil vaigistada nende vrurade ja armastusvldrsete inimeste hirmu.

.|aarnakomandant oli lubanud meile k:iskjalaga s6na s:rrta, kui sanitaarrong rindelt saabub, ja sellepdrast v6irahuliku siidamega magama heita ja uinusime ka kohe. 'irnc Mulle anti magamisasemeks kolm pliiii5tooli. Lahked vanad t'litl aga vd.ga rahutud ja vanaproua k6ndis kogu aja ringi rrr.rgejate keskel, nuttes ja haletsedes, et "m6tle ometi, need

t9


noored ja kenad inimesed lihevad niiiid sdtta, kus nad maha tapetakse.,.". Mulle toolidele aset tehes ja toole sooja ahju lihedale nihutades haletses vanaproua ta oli rahvuselt sakslanna ja p5ristas imelikult r-hillikut- kogu aja: "Vaesed rootslased, niiiid nad llhevad s6tta-surema . . ." Vanaproua haletsemine ja ta p6risev r-hiildus veel k5rvus, jlin peatselt magama.

Kella

1,2

paiku keskdtjl d.ratas meid meie pereisa poja-

poeg, kes tuli joostes jaamast ja teatas, et sanitaarrong olevat just saabunud ja valmistuvat varsti jllle vdljas6iduks rindele. Lohakas ja pooleldi hajameelne jaamakomandant oli unustanud meile teate saatmise ja poleks poisike aeg-

ajalt jaama joosnud rongi saabumist uudistama, oleksime kindlasti jlinud terve pieva hiljaks rindele j6udmisega. Tlnasime oma pererahvast ;'a tahtsime rahaga hi.ivitada siidamlikku vastuv6ttu ja einet, kuid pererahvas ei tahtnud maksmisest midagi teada. Pakkisirne j:ille kokku oma vai6ad ja muu vajaliku ja ruttasirne rongile, kus meid juhatati erilisse, haigete transpordiks eriti iimberehitatud kaubavagunisse. Vaevalt olime j6udnud vagunisse hiipata, kui rong hakkas liikuma. Vaatasime vagunis veidi ringi. Seinte iiires asetsesid kahekorruselised narid, mis olid Slekotiga varustatud lamamiseks. Keset vagunit asetses raudahi. Samas vagunis s6itis ka keegi s6javdearst ja see kinnitas, et ta ei saavat garanteerida asemete puhtuse kOikjal leiduvat tziisid. Kuid s6jaolukorras ei v6i sellistele tiihisustele rdhku panna, arvasime. Meiega iihises vagunis, mis oli kindlasti elegantsemaid rongis, s5itis rindele ka keegi haigla6de2r, kes meie k6igi vastu oli s6bralik ja abivalmis. Vana s6durite ebausu pruukidesse kuulub ka veene. et 20

peab igati vdltima rindele s6itmist sanitaarrongil v6i sanitaarvagunis, ja kui juba siis vastupidises suunas, sest - olevat halvaendeline ja :#thens6it rindele sanitaarvagunis davat alati surma v6i haavata saamist. Rongi koosseisus ei leidunud aga iihtki kohasernat vagunit ja nii pidime olu-

korraga leppima. Kui jutustasime oma kartusest arstile ja haigla5ele, siis rahustasid need meid ja kinnitasid, et lugu poievat sugugi nii hull ja rneil ei tarvitse ebausu pdrast lasta oma hingerahu hlirida. Ajasime juttu Liliencrantzi poolt iihiseks tarvitamiseks ohverdatud ktiilnlajupi valgusel seni, kuni see viirnaks kustus. Oli aga pimedaks jiinud, jdi ka vaikseks ja rne uinusime iiksteise jirel. Pirast vSrdlemisi liihikest ja kiiret sditu j5udsime ciijsi kella 2 ajal Petserisse. Jaamaesine kihas puhkusele s5itvaist ja haavatud s6dureist. Jaamahoone kiilmal tsementp6randal larnasid haavatud veristes ja maardinud sidemetes ja mundrites ja ootasid transporti tagalasse, paremasse olukorda ja haiglasse, peatseks tervenemiseks.

kiilnal

tsementp6randal v6isid nad, v6iks ^rvata, veidi puhata ja pikemalt uinuda pd.rast vdsija ja trvaid unetuid ijid rindel k6hulumes, kijlmas ti.ihjuses. Sanitaarrongid toimetasid haavatud v6imalikult liiiresti tagalasse, kuid rongide saabumise ajavahemikud piid haletser-nisvzilrsed sSdurid veetma kiilmas jaamahoones pika ja karinatusi siivendava ootamisega. Viletsad, lahjurrLrd ja piinatuci voisid nad kunagi jille saada terSellel

csirnest korda

,.1

vcks . .

.?

-

M6ned raskelt haavatud korisesid ja oigasid ja laamavailiis neil hetkil k6nesumin. Peaks niiiid neist m6ni :'rrrcma kas ei peaks laip kohe valja kantama, et ruumi tt'ha teistelc, kes ootavad jd,rjekoda? arutlesid mehed. Siin ei tuntud rningit aukraadi v6i teenistusvanuse vahet siin vaevlesid ohvitserid ia s6durid seeamini kiilmal Iroones

21,


kivip6randal, teadmatuses oma saa[usesr. Uht s6durit, kellel mi.irsukild oli rebinud dra vasaku kd,e 1a raskesti vigastanud paremat, toitis tema haavatud saatuskaaslane, kellel oli raske jalahaav. M6lemad nziisid haletsemisvllrseina ja dbaldunutena. Kellegi laip kanti vdlja jaamahoone iihest k6rvalruumist. See oli keegi ohvitser laiariiiipaliselt soomusrongilt nr. L, ta oli kuulist tabatud makku ja paigutati jaama ees asetsevasse kaubavagunisse. Kuid sellel pieval kanti sellesse vagunisse veel mitmeid. Kdik see jittis meisse rningi kdheda tunde, et v6ib-olla m5ne pieva plrast ehk nii m6nigi meist ise. . . Jaamakornandant, noor, k5,hn ja ebatavaliselt inetu vdlimusega ohvitser, kuuludes mingi soomusrongi koosseisu, oli k6ike muud kui s6bralik meie vasru22. Muidugi oli tal palju tegemist, kuid ta oleks v6inud siiski vast^ta viisakalt meie kiisimustele. Niipalju saime siiski teada, et soomusrong nr. 5 asetsevat Ko5eljahha (omariiklusaegne Liivamle; t6lk. mirge), Petserist jlrgmises idapoolses jaamas ja seda ei oodatavat Petserisse enne 5-6 tundi. Meie l<iisimusele, kus me rongi saabumiseni v6iksime ulualust leida, r'astas jaamakomandant, et peame veidi ootama. J1ime ootama oma kandamitega s6dureist tulvil ooteruumis. Kuid ei mingit teadet. Otsisime jnlle iiles selle ebasiimpaatse ohvitseri, kes oli juba j6udnud jaamaiilema kabinetis diivanile magama heita. Airmiselt lrritarud enda iilesajamisest, rcicikis ta midagi eesti keeles kellelegi s6durile, kes viisakalt ja paljude vabandustega jaamakomandandi j6hkruse plrast palus meid endale jdrgneda, lubades meid viia kuhugi, kus v5iksime magada. Korjasime kokku oma pagasi ja ;'lrgnesime s6durile. Ta viis meid i.ihte jaama ees seisvasse kiitmata III klassi vagunisse. Meie pirimise peale juhatas ta ka, kust vdisime hankida kiitust ja vett, kuid ki.itma pidime ise. M6ned meist kandsid vagunisse puid ja siiiitasid tule vaguni ainsas raudahjus. M6ne minuti pdrast l66mas juba tuli ja ahi hakkas levitama hubast soo22

just. Ahju iimber tekkis t6uklemine ja tunglemine ahjule laihemate kohtade varumise plrast. Oli ju selge, et ahjule lihedasemad kohad pakkusid algul rohkem sooja. Olin vagunisse kandnud vett ja hiljem veidi jalutanud jaamas, mispdrast olin viimaseid vagunisse asujaid ning pidin seeplrast leppima kaugemal asetseva kohaga. Kuid mulle oli see ainult hea. Peatselt kiirgas h66guv ahi sellist soojust, et mehed p5genesid oma soojadelt kohtadelt iiksteise ji,rel ja pidid otsima endile vagunis jahedamaid paiku. Jiin rahulikult oma kohale ja endaga rahul olles sirutasin enda mugavalt pikali kiiljealusele kasukale ja tdmbasin karvanahkse vaiba iile k5rvade. T6mbasin isegi sldrikud jalast ning uinusin m6nuga.

Hahetas juba, kui lrkasime: vagunisse astus keegi noor punap5seline ohvitser soomusrong nr. 5 iilem leitnant Ivar Reinvald23, kes- iihe juurest teise juurde astudes tervitas ja iitles tere tulemast rindele ja tema rongile. Ta

ja

palus meid sdbralikult jargneda endale nr. 5-ndale, mis niiiid seisis Petseri jaamas iicipdevases reservis. Rongil jltkuvat meie jaoks ruurni kiillaldaselt, kuid mingeid m6nususi ja hubasusi seal ei leiduvat. Ohvitseridel olevat kasutada tiihi III klassi vagun seni kuni midagi paremat leitakse.

T6usime iiles, riietusime, sidusime oma varustuse kimpu ja jirgnesime ltn. Reinvaldile. Soomusrong nr. 5, mis alles ncil pdevil oli valminud, oli k6igest kaks pleva olnud rindeteenistuses. See rong oli k6ikidest teistest soomusrongidest moodsaim, selle ehitamisel oli kasutatud teiste soomusrongide kogemusi ja lahingukoosseisu vagunid olid k6ik kaetud soomusplaatidega. Rongi esimene rinderakenrlus oli seisnenud ainult valveteenistuses, lahingukontakti vaenlasega tal polnud veel olnud. Rongi iilesandeks oli 23


"Soomusautoga Eesti Vabadussõjas"