Page 1

HERBERT SALU LASNAMAE LAMBURID


lil,:STI KIRJANIKE KOOPERATIIV


Kellad helisevad. Tornides d6tsuvad malmist ja pronksist hiiglased

oma pidemeis, vdllid pddrlevad, kdied pingutuvad ja l6tvuvad. Pimrn, pamml Pimm, pamml Ohk kumiseb, helid lainetavad-iile linna ja mere, p6imuvad iiksteisesse, t6usevad iiksteisest iile, ruttavad iiksteise vdidu. Varasiigisene kirgas taevas on tiiis viirisevat kuminat, kumin hoovab helkival merepinnal ja tantsib koos siidelevate lainetega, rullub siip iiles Kivimiiele, ikka edasi, edasi. Kirikute kcllad kutsuvad 6htusele palvusele. Ka agulielanik seisatab hetkeks tii6 juures ja ristitab kiied, vaatab kirikutornide suunas. Kiinnimees hlirjapaari taga peatab loomad seniks, kui loeb palves6nad. 'foomkiriku tornist rulluvad rasked kumedad lddgid all-linna, agulisse ja linnatimbruse lagendikule, iile kalatiikide, jduavad oma tt'r:konnal siin Kivimiie all laotuvale H2irmap6llu ranna kivikule, tdttavad edasi Pirita varemete poole. Nendega seltsivad madalarrr ast Niguliste tdmptornist tagasihoidliku Maarjakella pehmed ves-

pcrihelid. Rannavirava k6rvalt sekkuvad neisse Oleviste mehised

lliiigid. Vaevu toob enda nende hulgast kuuldavale Piihavaim kacblik toon vanast viieteistkiimnenda sajandi malmkellast, utt:t:nutades oma kaasaja s6ja- ja katkukoledusi ohkega, mis on

Printed in Sueden Copyright by Eesti Kirjanike Kooperatiiu AB Fack 1, 220 03 Lund ), Sweden Wallin 8 Dalholm Boktr. AB, Lund 1978

virlatud ta kumisevale servale: O Rex Gloriae, veni cum pacel Seda rrrr,lanhoolset heli saadab kiriku uus, minu ajal kogudusele kingitud v,iliksem kell ja kuulutab helides hoogsalt oma tunnussdna: Verbum l)ornini manet in aeternam! Kord on nende kdikide kontsert iiksainus lahutamatu harmoorriir, siis taas t6useb mdni selgemini esiie - olgu iihe kellamehe vllsirnuse ja teise suurema vastupidavuse tdttu, vdi siis helidega rrrllrrgleva tuulehoo kapriiside teenel. Mu k6rv otsib helidemere harmoonia hulgast endise nunnakkxrstri kahe viiikese, kuid mulle kunagi hiisti tuntud kella helisid, 5


teine neist m6ned aastad enne minu saabumist Taanimaalt Helsing6ri linnast tellitud. Aga mu kuuldemeel ei suuda eraldada neid tuttavaid helisid. Kas on giimnaasiumi pedell Johannes tdnase vesperihelistamise unustanud? Vdi on ehk rektor Vulpius saatnud oma truu sulase mdnele tiihtsale asjadiendusele viiljaspool gimnaasiumi piirkonda? Linn lebab kerassetdmbunud siilina mere iiiires oma tornide ja bastionidega, punaste hollandi kivist katuste ja lubjavalgete katuseharjadega. Ringmiiiiri taga on puude ja p66saste roheluse sekka hajutatud hallid agulihurtsikud, niisama armetud suitsuonnid kui minu ajal. Sinkjas vine laotub linnakarjamaa ja Kopli iile. Taevas on kdrge ja siigiseselt kirgas, Paljassaare kohal ujub paar elevandiluuvalget pilvemiigarat, Shtup?iike hd6gab nende servad heledalt siirama. Sadamas seisavad laevad lotendavate purjedega. HArmap6llu ranna kivikul, siit alla vaadates paarisaja sammu kaugusel, on kalurid oma paadid maale t6mmanud ja vdrgud teivastele kuivama

riputanud. Kellad helisevad. Siia kaugele kostab nende iihiskontsert maheda harmooniana, mitte terava l?ibildikava paukumisena nagu tiinavail

kdndijaile. See on puhastatud harmoonia. K6ik kiira ja tiihine inimlik askeldus, vankrimiirin ja hobuste kabjaplagin, kaupmeeste h6iked ja tiinavail tdttava rahva sagin jliiib sinna majaseinte ja ringmiiiiri vahele. Siia kostab ainult harmoonia ning mdtteid ilespoole tdstev muusika. Ohtule j6udev p[ev ja loojangueelne siira lainetel

titlevad hiivasti vesperile kutsuvale linnale. Oleviste on saanud uue sihvaka torni, uhkena ja tileolevana t6useb see Rannaviirava kdrvalt. Minu ajal seisis ta t6mbina, nagu oleks ehitusmeistri iikiline surm takistanud t66 l6puleviimist torni, kiriku uhkust, ei j6udnud ta kohale seada. Aga selliseks oli Issanda vilk p6letanud Oleviste mdni aasta enne minu saabumist. Niiiid vdib ta jiille sihvakana iile tdusta kdikidest linna ehitustest, ulatada pilvi kdrgemalt kui maele asetatud Toomkirik. Kuid torniehitus, isegi mitte ehitusmeistri leidmine, polnud lihtne iilesanne. Mille Issanda viilk kord suve66l siititas ja kahe tunni jooksul hdvitas, selle taastamiseks l2iks Baieri meistril kaks aastat. Aga Oleviste kantslis ei kaja enam Ludvig Dunte vdimas hiiiil. 6

Oigusendudja ja n6rkaile kaitsja hiiiil, kes karimata jumalasulasena kutsus igaviku kohtulaua ette julmi pimedusviirsti teenijaid, see hiiiil on igaveseks vaikinud. Ma sain surrnateate juba kaua tagasi, <'nne Tristveresse

kolimist.

Tornide taga sddeleb meri. Vasakul virvendavas uduvines levib linnakarjamaa kadakatest rikas tume rohelus, selle taga Telliskopli noore tammemetsa varskelt kollendav vddt. Kas peaks vana koplivaht Mihkel veel endiselt elama oma teeaerses viletsas suitsuonnis ja kahe tigeda hundikoeraga valvet pidama vdrava juures? Vahel eru-

tatult huigates ruttama tolle hundikindla roigasaia iiiires? Uleval scljandikul huikab ta abiline vastu oma onnikese juurest? Tamrneistandik, Wangersheimi lootus ja murelaps, on vist juba k6rgeks kasvanud ja kuuesaja noore tamme k6rvale on ehk m6nigi sada uut ist

utatud?

Suur j?illeniigemisr66m tiiidab mu hinge selle vahepeal rrnunenud vaatepildi ees. Kui palju kordi seisis meie l6bus lamburiscltskond omal ajal samas Kivimde kaunil vaatluspaigal! palju vllrsse saksa, ladina ja kreeka keeles on kirjutatud siinsamas m6nel rrrlittal v6i kivilahmakal istudes linnale ja tema kaunitaridele! Aga rriiiid on kellade kumin nukker, loojangule valmistuva piiikese siira lrrinetes pole tookordne juubeldav sidelus, mida siit kdrgelt olen lrirrjunud silmitsema ja mis sundis virsse kirjutama. Noorte r66m-

on ammugi hajunud mu iimbert, mdned lrirrgavad mullas, ma olen v66ras endistes ilupaikades. K6rge paekirl<la ja mere vahel metsaribal tdmbuvad haatade lehed punaseks, rrr,llrrdide vahelt esiletungivad kased kollendavad. Tdbede raske krrr nav kiisi pole mind ennastki jiitnud vahepealsete aastate jooksul nii g iseselt miirkimata. V66rana, Tristvere hallipiiise hingekarjasena rrisun ma siin vanade miilestuste keskel, dngistav raskus siidames. (')lrrukellad helisevad. Ma lasen pilgu libiseda iile tuttavlikult tersrrtc s6prade seltskond

vitirvate paikade ll.sl lrste meri.

ja

piiikeses?iras hiilgava mere. See

on mu mii-

V:rsakul minu k6rval mliendlva ail laigib Jiirvekiila jiirve peegelpind (maarahvas nimetab ,.du u."kog., ka Ulem-iste ia-*.Ig. l(,rllirst mddda kulgev Tartu maantee ja veemajad jiiiivad pd6sasti-

,,i1,.

lrr vlrju,

aga

j6gi, mis varsti piirast j?irvest viiljahoovamist laiaks


paisub, ilmub p5Ssastiku vahelt niihtavale ja lookleb otsides siiasinna. Otse alla vaadates, nagu mu jalgade ees, padistab Ulemiste veski endiselt oma v6imsat vesiratast. mehed askeldavad 6uel koormate iimber. Jiillegi omaaegne tuttav paik, kus me l6bus sametjakkides ja pitskraedes seltskond vahel naljatas sdnaka linnamiildriga. Kaugemalgi tervitavad jdekiilrudes tuttavlikud hooned - paberiveski, villaveski, vasetagumiskoda - k6ik omal ajal ringihulkuvatele lamburitele huvitavad paigad. K6ikjal oli midagi

uurida naerda ja pnrida. Ainult vasetagumiskojas oli nii pdrgulik klira, ei ainult vehesed usaldasid sisse minna. Seal polnud mingit naermist, vaidlemist ega p?irimist. Vdib-olla ainult paganate kardetud peajumal Jupiter oma taevaste vasaratega oleks ehk saanud v6istelda selle kdrvulukustava miiraga, mida tegid linna vasesepad Jiirvekiila jiirve vee j6ul paukuvate vasaratega, kuid nad tagusid katlaid ja panne auviiiirt linnakodanikele. Sdrmed kdrva topitud, jooksid uudishimulikud lamburid tddkojast viilja ning istusid veel tiikk aega tagantj?irele mettal kurtidena ja tusastena. Isegi saar villaveski taga paistab p66saste vahelt. Sinna sduti kord suve6htul linnamiildri lamedapdhjalise paadiga tudengilaulude kajades.

Jiirve taga valendab luiteline liivalagendik, tiihi trdiistitu viili, kus ei kasva midagi, ainult m6ni harv ldikheinatopike siin-seal. Lagendiku keskel kerkib paljuk6neldud ja kardetud Jeruusalemma migi, rakkmeister Martini kurikuulus tegevuspaik ning linna justiitsi l6ppjaam. Siit tagasipddrdumist surelikul enam pole, keda kord mustas vankris siia luidete keskele sdidutatakse. V6llapuus ripub ehk praegugi m6ni dnnetu. See oli paik, kuhu ei mindud 6htul ega ddpimeduses. Teekiiijad kuulsid seal ii6vaikuses haledat viiulim?ingu ja niigid surnuid liivalagendikul oma jubedat ringtantsu tantsimas. Oigeid ja hidakisa kuuldi Jeruusalemma rnielt vahel piievalgi.

Veel edasi jdrvenurga taga ning iisna maantee iiiires seisavad kindlasti endiselt siingetena luitesel lagendikul reas melestuskivid, kus meiegi seltskond peatus ja palja piii palvesdnad luges. Need neli raudkivi k6nelevad sadadest linna vapratest kodanikest, kelle luud puhkavad luidete all, sdjas moskoviitide vastu langenuist. Kiillap on 8

rndni m66das6itnud reisimees niiiidki kivi iiiirde asetanud lillekimbukese - iseenda ebakindlale tulevikule mdteldes meenutanud dudseid lugusid siinsetest lahingutest, mis rahva suui elavana piisivad, ning lisanud tuntud palves5na: Issand, sina ise keera rdngas moskoviidi ninassel Kaitse Reevelit ja Liivimaadl

Igast liivahangest vdib tuul millal tahes esile tuua inimese pealuu, igal sammul k6nnib rdndaja vaprate linnakaitsjate korjustel, kes lebavad tuiskliiva all sadade ja sadade viisi. Kellahelin linna kirikutornidest lainetab iile tuiskliiva-hangede ja jiljetute sangarihaudade. O Rex Gloriae, veni cum pacel Ja siin iileval minu taga luitunud vahimajakese k6rval ongi kivi-

murd

-

mearatu kuristik, millest on ammutatud k6ik linna tornid

ja bastionid - Rannaviirav, Pikk Herman, Paks Margareeta ja k6ik nood teised. Praegu on siin v,aikne, k6rge kroonu ei ehita just niitd.

Veidi kaugemal Pirita pool, kus tee alla liiheb Dellingshauseni kdrtsi juurde, on Kivimdel teatavasti teinegi kivimurd, veelgi suurem ja stigavarn, tohutu p6rguhaud - rae oma. Raad ehitab alati - gildid ehitavad, aadlikud Toompeal ehitavad, kodanikud chitavad. Rae kivimurrus kiiib raiumine ikka ja alati; raiutakse ja vcetakse koidust hilis6htuni. Ja Wangersheim rddmustab: linn kasvabl Kivimiigi on linna parim tuluallikasl Iga koorem paekivi, rnis miielt alla veetakse, toob paar valget rae kassasse.

- Ehitage, gildivennadl Ehitage, aadlikudl Ehitage,

ausad

kodanikudl Nii iitleb biirgermeister von Wangersheim. - Muutke rneie linn avaramaks ja ilusamaks, hea ehitusmaterjal on praegu vt:el odavalt saadavall Ta tahaks vist kogu miie veel enda eluajal koormakaupa linnarahvale viilja miiiia ja hdbedaks teha. Ja Lasnamiigi (maarahvas nimetab Kivim?ige enamasti Lasnarniieks) liihebki - Pirita-poolsest otsast - koorem koorma jiirele linna poole. Viiiksema osa miiest, linnapoolse otsa, on kdrge rootsi kroonu omaks tunnistanud ja siia oma kivimurru rajanud. Siin ()lcvat paas k6vema laadiga, kvaliteedilt parem. Ja bastionideks rring lasketornideks vajatakse k6va kivi, mis suudab moskoviidi kuulid kinni pidada. Aga kroonu kivimurd on enamasti vaikne, kloonu ehitab h_arva - riigi asi. Ehitusmeistrid istuvad reservis ja s:ravad head palka, nad leiavad, et vanad kindlused on veel kiillalt


) head. Moskoviit pole uusi relvi tarvirusele v6tnud, millega praegusi torne v6iks rikkuda. Kroonu rahulikus kivimurrus. leidis meie iilemeelik boheemlasseltskond otsegu tellimise peale valmistatud uue suvise peoplatsi. L6busatele koosviibimistele Telliskoplis ja Pirita kloostrivaremeis lisandusid lamburipeod kivimurrus. Uute luuletuste ettelugemised vaheldusid lauluga. Lauldi tudengi- ja seltskonnalaule, mis olid tuntud meie kohalikele poeetidele ja laevarahvale. Aga ka viirsked

luuletddd, mis meie lamburid ja kroonitud poeedid ehk eelmisel 6htul olid paberile pannud saksa, ladina ja kreeka keeles, sobisid laulmiseks tuntud meloodiate jiirgi. Pauli surematud poeemid linna

kaunitaridest tulid esiettekandele kivimurrus. Ldpuks sai ka maakeel eludiguse meie uue luulekeelena. Tihtilugu saatis meie laulu orkester - Gottorp-Holsteini hertsogi

suur laevaorkester punastes iilikondades

viiulid,

fldddid,

metsasarv, fagott, trompet, trummid. Kiimnemeheline kammer-

orkester, mis tegi palju muret ja peavalu kohalikele linnamuusikutele, sest linnamuusikus oma sellidega kippus varju jiiiima. "Need mustad metsad" paljudest hdiskavatest k6ridest suure orkestri saatel, siis jiille niisama hoogsalt suve66 hiimaruses kroonukivimurru p6hjast "Kui ma iikskord daamiga" ja hulk ladinakeelseid lddklaule. Uhel idiillilisel dhtul pandigi laevaorkestri saatel k6lama esimene maakeelne laul "Ukskord oli ilus ilm". See lauldi hdiskamiste ja

naeru saatel l6puni ja vdeti kordamisele. Paul laulis innukalt

kaasa. Ma andsin t6otuse vapralt tema kdrval seista luuleparnassi

siiravate tiihtede all, ka maakeelt ei taha meie oma seltskonnast viilja t6ugata. Mdlemad olime kahekiimneviieaastased noormehed.

Aga kelle k6rvu kostis meie v6imas laul ja musitseerimine?

Nukrutsevad viiulid ja fldddid, hdiskavad metsasarved ja trompetid? Kelle muu kui pdrguviirsti ehk Diabolose enda kdrvu. Kurar ise vdttis aset meie seltskonnas - olgu kivimurru pealahmakail, Pirita kloostrivaremeis, Hiirmap6llu rannakividel vdi Dellingshauseni

Vidri ootab mind all Dellingslrauseni juures, kus ta oma drisdpradega juttu vestab, hobune ja vanker on kuuri aetud. Ta j?ittis mu hetkeks siia iiksinda istuma ;rrvamises, et ma ehk soovin kirjutada m6ned viirsid, nagu tegin ,'rnal ajal. Muidugi polnud mul sellist kavatsust, aga ma olen ometi k;irte vdtnud ja kirjutanud paar lehekest lisaks oma armetule l)iaariumile, millest Doora vahel Tristveres k6neleb ja mida ta juba kirdunuks pidas. Kolimise puhul, kui aastate eest Tristveresse ldksime, ei lubanud l)oora mul pievikut ahju visata. Tdtt titelda poleks ma seda ka ise rcinud, aga muude tarbetute paberite hiivitamise puhul astus ta sii<lilt piieviku kaitseks vdlja. Selles leidub ju monigi s6nake tema rroorp6lvest ja ta vanematestl Tema oligi mu arhiivi peamine korraldaja. Kdik tarbetu, nagu koolikiisiraamatud, dissertatsioonid pcalegi oma parimate peevade ajast.

dokumendid koolitdd ajast pakiti kindlasse kasti ja k:urti maja pd6ningule. Nende hulgas leidis paiga ka too Diaarium, lisrrks pakk s6prade ja mu enda luuletusi osa triikitud, osa kiisikir las, 6pilasteja professorite ladinakeelsed k6ned. j:r rnitmesugused

l)oora ema on haige. See oligi p6hjus, mis meid Tristverest

liikuma ajas. Kiimne miili tagant linnateekond ette vdtta - seda ei rr'lrta l6bu piirast. Ta kardab, et niiiid, kui ema silm pole maja var,rrr<lust valvamas, ka endine truu hing Iida puudub ja uued teenil.rrl tubades talitavad, v6ib v6dras kiisi teadmatuses vdi hoolimat rrscs hdvitada perekonnaarhiivi vidrtuslikke pabereid. Sellepiirast rrrrrseldabki Doora niiiid pdiiningul. Asjade ja paberite hulgas, rrris ra tahab Tristveresse kaasa vdtta, leidub ka too vahepeal rrrrrrstatud piievik.

Koid ja suuremadki loomad on selle kallal

lr.rnrmast proovinud, sellest on lehti viilja kiiristatud (seda olen ma r,,,' kunagi teinud sobimatuks peetud lehekiilgede puhul), sellel ;'r,rr<lub algus ja l6pp. Algupiiraselt tubli kehakas paberipakk, nagu v,rrr:r kaval Reusner neid kooli triikikojas igale lamburile meelsasti

kdrtsis.

1,,'kku n6elus, niieb praegu t6esti armetu viilja. Aga Doora on niisiis ,rrrrrstanud selle maale kaasa vdtta ja minu tiidkambri riiulil aukolr.rlr' :rsetada. Ma ei v6i talle seda siii.itut r66mu keelata. Tahame

K6ike niisugust pean ma tahtmatult meenutama siin armsaid paiku silmitsedes. Igale poole olen jiitnud tiikikese oma elusr,

r;i rr rr<lada,

l0

;rlr.viku vabadel silmapilkudel liibi lugeda. L6ppu tuleb mul iitleb ta, luuletused kollektsiooniks kokku seada.

ll


V66rast maanteed kdndides ja teelahkmele jdudes, kui iihtegi inimasulat niiha pole ja tihtegi inimhinge teel ega i.imbruses pole

liikumas, jiiiid meeleheites seisrna ja kiisid endalt ahastades:

kummas suunas pean oma sammud seadma? Aga veelgi enam on su teekond otsegu hiipe pimedusse, kui pead laevale tdttama, et oma kodupaik maha jdtta ja tundmatule maale purjetada. Ma olin kakskiimmend neli suve selle maailma valgust niinud, kui ma varakevadel Issanda aastal 7634 seisin oma elu teelahkmel ja alustasin otsustava laevas6idu Liivimaa poole kuulsa sadamalinna Reeveli suunas.

Aga ma tahan kohe hakatuses kinnitada, et siinsete paberilehtede tilesandeks pole tiihelepanu juhtida nende kirjutajale ega tema tegudele. Kas vdiks niider inimene korda saata imetabaseid ja kirjutamisviiiirseid tegusid? Seda omast jdust? Kas ei peaks mina, kuulsa Rostocki iilikooli kasvandik ja hiljutine teoloogiadppija seda teadma? Ainult meie Issand vdib teha imetegusid, tema vdib v6tta

inimese oma tddriistaks, et selle kaudu oma kavatsusi teostada. K6ik ilmamaa iidrte elanikud virisevad tema tegude ees. Kiitus ja au kuulugu ainult temale. Soli Deo gloria! Ma ei saa rahu oma viiikeses toakeses. Laeva66tsumine on nii siigaval mu veres, appihiiiided ja palvesdnad kajavad valjusti mu kdrvus. Ma ei tunnegi veel kindlat maapinda oma jalgade all, kuigi istun siin isand Temme toakeses ja p6lev kiitinal kiilub mu laual. Aga kui ma haaran hanesule, et oma mdtteid paberile miirkida, siis on mul mingi pidepunkt endisega ja praegusega. Nende ridade kaudu astun ma iihendusse selle v6imuga, kes vaigistab mere kohisemise ja lainete miihina. Kuuesr hiidast piiiistab ta sind ja seitsmendas ei puutu sinusse kuri. Niiljas lunastab ta sind surmast ja s6jas mo6ga k?iest. Kiitus kuulugu temalel Minu auviiirt 6petaja professor Stephanus Clotz oli filosoof ja elukogenud mees, oma laia halli habemega ja meelekohtadel valgeks tdmbunud juustega m6jus ta igale iilidpilasele isalikult usaldatavana, ta oli Rostocki iilikooli 6ppejdudude hulgas iiks oma-

p5rasemaid ja armastatumaid kujusid. Uue Testamendi eksegeetika ehk seletamise loenguil kaldus ta alatasa otsesest teemast k6rvale ja t6i konkreetseid niiiteid igapievasest elust. t2

Mia tunnen iihte lugupeetud hiirrat, nii alustas professor vahel llist lisaepisoodi, raputas oma lokitud parukat ja vidutas kavalalt ,,ilrrri. - See on iiks tuntud kirikujuht, tunnen teda juba noorpolvcst peale. Temast k6neldakse palju ning ainult head ja suure lrrgtrpidamisega. Noorpdlves oli lugu teine. Temast k6neldi ka siis p.rlju, agaJumal paraku, halba ja inetut, seda pealegi 6igustatult. l(rr rrl ujutud kdnelesid tema ulaelust ja joomingutest, ebameeldivarcst iritehingutest ja sdprade petmisest. Aga siis toimus iikiline nnrutus: raske 6nnetuse kaudu merel ja pooleni veega tiitunud ,nrrtlepaadis ta elu iile noatera piiiistes kutsus Jumal ta t6dle omal viirramiiel. Temast sai eeskujulik iili6pilane ja hiljem kirikujuht. Scllelaadsete illustratsioonidega tungis professor Clotz moraali,)l)('tuse siigavustesse ja niiitas tulevastele hingekarjastele lihtsal rrirrg kaegakatsutaval .kombel teed neid ootavate iilesannete ,,,

;rrrrrde: vdtke elavaid niiiteid otse kdige liihemast iimbrusestl

Inimene on otsegu vaha Jurnala kiies, iitles professor, ;,r'lrme meevaha. Jumal annab sellele vahatiikikesele uue ning

li.rrrrrima vormi, ta annab inimesele uue eluiilesande, kui aeg on kiiPs ning tema maksad ja neerud on l?ibi katsutud. Ta kutsub rrrirncse iira tiihiste toimetuste juurest vdi m6ttetu enesekulutamise

k.skclt, sest tema jaoks on varutud tihtsam iilesanne, mida rrrirrrene ise hoopiski ei aima.

Mina olen Iiibi elanud raske 6nnetuse, iihe kdige raskemaist, mis juhtuda: olen kaotanud kodu, omaksed, vhhese va-

rninrcsele v6ib

r,rrr;rtukese, millega tahtsin

elu alustada, koik

tulevikulootused

,,rrr:rl maal ning oma rahva keskel tciiitamiseks olen kaotanud. Mis ,,,r rnulle veel j?irele jiiiinud? V66rad s6javiied ri.iiistavad kogu Meckl, rrlrurgis, meie kiilades ja linnades. Eks ole kdik see midagi neist ',uur tcst dnnetustest, millest professor CIotz kdneles?

l'rofessori sdnad kumisesid mu k6rvus,

kui astusin oma

esimesi

,.,rnnne Reeveli tdnavatel siin kaugel pdhjamaal. Minu tulek ja siial,,,rrlrnine pidi olema Issanda enda n6u ja tahtmine, tal pidi olema l,.rv;r(sus

mindki iimber sulatada, v6ib-olla just siin viia mind mu

r'luiilesande juurde. Kuidas pean ma tema n6u mdistatama? Minu ndder silm on tiinavu kevadel ja ka varemini n:iha saanud ,,;rr. rnida ma tahaksin meenutada veel paljude aastate piirast, kui

,,r1','

r3


mu melu mind ehk kipub maha jdtma. Mu miilestuste varakambrist v6ib kustuda palju sellest, mida tahalain jutustada m6nele s6brale ja iitelda: Ennie, sel viisil on Tema minu vdlja valinud oma viinam?ie-tiidle, sel siisil on Ta mulle uue elupaiga ja uue iilesande kitte n?iidanud! Ta on teinud seda imetabasel viisil, tal peab mingi

eriline n6u olema minuga. Need piievikulehed peavad mulle kinnitust pakkuma, kui hallipiiine vanake nad laualaekast esile vdtab. et oma eluk[iku v66ral maal silmade eest lasta liibi kiiia. Siis loeb ta oma elu paremail aastail hanesulega iilesmiirgitud asjadest ja imestab, kas k6ik tSesti nii oli., Aga nooruspdevad ise, ta s6brad ja nood siindmused on vajunud mineviku halli udu peitu. Need read pole kirjutatud trtikkimiseks ega seltskonnas ettelugemiseks. Juba siis, kui ma lumemineku aegu esimest korda tdstsin jala armsa Liivimaa pinnale ning rahulikus Reeveli sadamas maale astusin, pidin ma pisikeses meremeestekabelis Rannav'drava taga

p6lvili langema Ristildiidu kuju ette, et kdigest siidamest Teda kiita ja tiinada. Tema oli mulle elu kinkinud, minu paljude teiste 6nnetute hulgast viilja valinud, kes hulgana Warnemiinde sadamas parvlesid. Minu taga oli maha jiilinud tormine Liiiinemeri ja s6jatules lS6mavad Saksamaa riigid. Leegitsevate majade ja suitsevate risude vahele jiiid mu sugulased ja tuttavad. Ning nende jiirele, kes

olid piilisenud s6jak?irast ja tulest k6rvalistesse kiiladesse v6i metsadesse, haaras must surm, kes k6ndis s6javiigede kannul. Tema koputas kord-korralt iga onni uksele, tema leidis ka metsas hulkuja. Sellest on niiiid n?idala v6rra pdevi mdddunud, tormine meri lahutab mind neist 6udustest, aga ka kodumaast. Ma olen vahepeal leidnud uue s6braliku kodu ning lahke vastuvdtu kaubahiirra Temme perekonnas. Kui ma oma vaikses toakeses aknast vdlja vaa-

tan, nien ma hoovil puude pungad juba rohekaks muutuvat. Loodus kiiib oma seatud rada. Kevad on saabumas, jiiripiev on mdiida. Ohtupalves ei v6i ma muud kui meie taevast Isa kiita, tema teed on imelised. Et ma praegu elan siin pisikeses sellitoakeses, poleka muud kui ime. Krutsifiksi ees sosistan ma oma armsate nirned,

jiiid maha Rostocki ja Mecklenburgi. Vihesed teated, mis ma siinsete piievade jooksul olen saanud Saksamaalt, tiiidavad mu kes

siidame murega. L4

Astuda kindlale maale piirast kahenddalast tormi merel, kus oled ir6tsunud mannetus soolaveolaevakeses, millele oli antud kdlav nimi "Warnemiinde" eks ole see otsegu uneniigul kas m6istab maalviibija selle tiihendust? Selle inimese r66mu, aga ka ahastust ja uusi rrruresid, kui ta tuleb lainetemdllust, kuid oma riiiistatud kodupaiga on jiitnud Issanda hoolde? Mis tunne liibib tulija stdant ja ta olemust, kui ta jalg puudutab kindlat, s6jast riiiistamata maad? Ei, rrcmad, kes k6nnivad tiinavatel ja askeldavad turuplatsil oma igapf,evaste pisiasjadega, ei omista tiihelepanu p6genikelaevalt rnaaleastujale. V6i kui mdni neist mdrkab vddrast sadama poolt I ulevat, siis loeb ta selle ehk hulguste ja sadamasulide hulka, kes iga grAev laomajade ja saabuvate laevade iimber piidlevad, et valveta rilmapilgul midagi nipata. P6genik on iiksi oma maalepSiisur66rrruga ja pisikese kompsuga napu otsas. Piirast hiivitavaid meretormisid ja kaheniidalast v6itlust element ide taevu vastu jdudis "Warnemtinde" rahulikku Reeveli rirdamasse. Ut<sit<ud k6ige n6rgemad kaasatulnud vanakeste hulgast ei pidanud vastu, nende maised jdiinused heideti lainetesse juba lvamerel. Mina olin nende paljude hulgas, kes suhteliselt tervena rrraale astusid ja kes tahtsid siin uut elu alustada. Kuhu pidin ma orna sammud seadma?

Ei ole viletsamat olevust kui inimene. Olgu merel v6i maal ikka on mured ja hirm ta saatjateks, surm istub ta dlal, kuhu iganes t ir p6geneb. Kui 66tsusin laeval ja torm paiskas meid iiles-alla, niiis lirr:va iga languse puhul, et siigavik just niiiid tahab meid neelata, rr:rgu sajad ja tuhanded meres6itjad enne meid on langenud tormi ohvriks, et just niitidsama haarab kiilm vesi meid oma hiivitavasse k:risutusse. Meid eraldas merehaua neelavast kurgust ainult too urlnnetu laevap6hi, mille kohal mastipuud ragisesid. Meie tulevik see oli rilrult lainefaasi pikkune. Kui laev stigavast lainep6hjast lrirkkas pikkamisi kerkima uue miiiiratu laine vahusele harjale, siis Irrrr<lus tdus lootusrikkana, rahu siidames kestis mitme sekundi, ehk ;roolc minuti v6rra v6i isegi enam. See oli pikk aeg, meie olevik ja trrlcvik. Isegi torm tundus laeva t6usuhetkel rahulikumana, lagin prrrjedes ja krigisemine mastides viihemana- Aga kui uue laine hari oli saavutatud, algas hoogne laskumine stigaviku poole. Keegi ei 15


v6inud teada, millega see ldpeb. Mastid ragisesid, kaubakastid kolisesid, appihtitided kajasid. Kas niiiid? Onnis silmapilk, et jalg veel

kord puudutab kindlat maapinda, niis olevat kauge ja saavutamatu,

Aga Issand ise vaigistab mere kohisemise ja lainete miiha, ta

iitleb tormile: vaiki! Tema on pannud

lootusesideme inimese

siidamesse h6dguma, mis ei kustu ka k6ige pimedama tormidd ajal. L6puks l6i siidemekene lokkele, koiduhahetuses paistis laineharjade

tagant kauge maariba ja meie liihenesime sellele. Aga kui jalg jelle toetus maapinnale, ei olnud hirm ometi vdidetud, kaugeltki mitte.

Kus pidin ma peavarju leidma,

mil viisil oma igapievast

leiba

saama? Ahastuse taganemist polnud ette niiha. Uks inimene siiski oli mulle siinses linnas, kui mitte iitelda hea tuttav, siis ometi mitmel korral niihtud. See oli Oleviste kiriku

diakon magister Ludvig Dunte, k6rgesti haritud ning kartmatu jumalariigi-sulane. Tema on viibinud mitmel korral minu kodulinnas Rostockis ktll dpingute ja reiside puhul, aga ka tol korral, kui ta rootsi krahvi De la Gardie kahe kasulapsega liibi Euroopa reisis. See reis kestis mitu aastat, ta jdudis Rostockis kiiia enam kui iihe korra. Magister Dunte on teoloogiat studeerinud reas kuulsates iilikoolides nagu Giessenis, Strassburgis, Tibingenis ja Jenas - kdike seda jdudsin ma meie pdgusatel kokkupuutumistel temalt kuulda ja k6r-

vataha panna. Aga oma teadusliku kraadi ning magistritiitli saavutas ta Lutheruse enda kodulinna Wittenbergi iilikooli juures. Minule kui noorele jumalasulase kandidaadile oli suureks auks ja rddmuks oma kodulinnas kohata tdelist ning laia silmaringiga dpetlast ja sdbralikku kaaskristlast. Juba esimene kohtumine sundis mind edaspidigi temaga iihendust otsima. Magister Dunte siimpaatne kuju seisis mu silmade ees ka kodusadamast v2ilja purjetades, ma lootsin teda ees leida. Siin seadsin ma sammud juba kohe sadamast magister Dunte poole. Teda tunneb Reevelis igaiiks, esimeste vastutulijate abiga jdudsin ma raskusteta tema uksele. Ta elab ka iisna Rannaviirava

ligidal kirikuplatsi nurgal. Magister Dunte laskis mulle stidgitoas laua katta nagu oodatud kiilalisele. Teretulemastl Kaheniidalase vintsumise jiirel, pdrast

l6

pikka merehaigust, l6puks sridmine stabiilse laua diires. Soe toit, sobralikult hoolitsev majaperemees. Kui piirast sriciki olime kiiinud auviiirse Oleviste kiriku altariles, p:tlvesdnad lugenud ja iiheskoos kiitnud teda, kes meretormid v:r igistab, tuleleegid kustutab ja moogad murrab , tulime tagasi diakoni kodustesse ruumidesse. Tema raamatukogutoas arutasime rrrinu olukorda. Tahtsime edaspidigi panna lootused sellele, kes ei jiita niilga isegi elajaid metsas ega linnukesi taeva all. Inimene, kes on studeerinud jumalateadust kuulsas Rostocki iilikoolis, ei peaks Liivimaal hiidasse jiiiima, arvas diakon. Siin maal ,)n suur puudus tublidest hingekarjastest. Ajutiseks on kohtadele ;rrrndud puuduliku haridusega ning kommetelt k6lbmatuid mehi, vrilrehaaval tahetakse olukorda parandada ja koguduste usulist t:rsct tdsta. Aga kindla td6koha leidmine olgu kirikus v6i mujal , see vdtab aega. Tuleb 6ppida kohalik keel, tuleb oludega tutvrr<la. Otsekohe on vaja lahendada kiisimus ajutise iilespidamise ja rrlualuse leidmisest. Ka selles ei olnud isand Dunte arvates olukord l

o(

)tUseta.

Aadlipered Toompeal ja jdukad kaubahiirrade-perekonnad allliunas peavad koduopetajaid. Need ei piisi kaua: kes leiab parema tiiiikoha, liiheb oma teed, alatasa vajatakse uusi. Laste kasvades ,rtsivad noored perekonnad oma esimest informaatorit, jiille vajat;rkse inimest. Praeceptor ehk kodudpetaja see on noore hingeIt:rrjase td6start ja algamine, seda teed on suur osa vaimulikest k;iinud. Sama leiba on ka magister Dunte ise mitu aastat scidnud, krri ta RootsiJaagupi kasulapsi opetas. Muidugi ei tohi loota, et iga 'r,ror pastorikandidaat kutsutakse m6ne riigimarssali vdi kindralkrrlrcrneri laste informaatoriks ja tal lastakse poistega viilismail

r,'isida, kuninglikud reisirahad taskus. Ei, niisugust nagu vana .r:rgup oli magister Duntele tema informaatori-aastail, juhtub ehk trrlrande kodudpetaja kohta iiks. Aga tagasihoidlikult ja siiski ralrrrlrlavalt elavaid ning oma oludega leppivaid informaatoreid on r1':rl pool, ka Reevelis. M6ned Saksamaalt tulnud kaubahiirrad votsid lastele 6petaja kodupaigast kaasa. Kelle mudilased siin on l,,rsvanud, peavad tahtmatult siit dpetaja leidma. ( )tstarbekam oleks jiiiida linna, arvab magister, kuna siin v6ib liif

T7


kuda haritud tutvusringkonnas ja seltskonda valida, maa-aadlikud on enamasti toored ja miihakad. Siin v6ib sigineda ka vdimalusi edasipiiiisemiseks piisivamale tddle. Mdnes aadlimdisas metsade ja rabade taga pakutakse vahel kiill paremat palka, aga see ei kaalu iiles ingistavat vaimset 6hkkonda.

Diakon Duntel oli hiljuti k6net olnud iihe oma koguduseliikmega: kauba- ning raehirra Berent Temme, jdukas siimpaatne mees, oli kdnelnud oma pojast. Tal on terava m6istusega kena poisu, kellele soovib haridust anda, et temastki kord saaks tubli kaubaisand ja iiri jiitkaja. Linnas asutati paari aasta eest g-iimnaasium, selle poole kiiivad isand femme mdtted - poeg giimnaasiumi saata. Aga enne tuleks poisile kodus anda korralik p6hi ladina keele ja muude teaduste alal. Niisugustest muredest k6neles kaubaisand Temme hiljuti oma hingekarjasega. Isand Temme oleks dige mees, kelle poole mul tastrks p6iirduda diakon Ludvig Dunte tervituste ja soovltustega.

Moned esimesed piievad, nii lisas diakon juurde, v6in ma vajaduse korral tema juures ulualust leida ja tema lauas leivapalukest jagada. Kristlik ligimesearmastus ei pea viiljenduma ainulr sdnadesja kantslikdnedes, vaid ka tegudes. Niisiis esimene kiiik isand Temme juurde, ehk hakkab ta v6imalusest otsekohe kinni. Siimpaatne inimene, rahapuudust tal pole, iri liiheb hiisti - kiillap ta ka palgamaksmisel on lahtise kiiega. Niisamuti pole tal ruumipuudust kodudpetaja majutamiseks -

kolmekordse maja omanik.

Pastori ktitigimamslil

oli parajasti

asja kaubamajasse,

nii oli

teejuht kiiepiirast.

Kui olin end kaubahiirrale rutvustanud ja oma ruleku p6hjuse nimetanud, pakkus ta mulle kaubariiulite vahel viiiksel jdril istet. 'l'a oli parajasti tegevuses mingi suurema miiiigitehingu juures, rnida ei tahtnud anda sellide hooleks, pidi tdstma kangarulle ja csitama riideproove paarile kaubatarvitajale. Edeva proua jutuv:r<la jirgi otsustades vdis see olla maalt linnasditnud mdisnik oma :rlrikaasaga. Aga varsti sai isand Temme vaba silmapilgu ja tuli rrrinuga jutlema.

V6i magister Dunte saatis teidl alustas ta. Kaubaisand kinnitas, ei informaatori-ki.isimuses olevat tema lrllanid kiill nii, nagu ra hea sdber, Oleviste abi6petaja, mulle oli l<rlrrelnud. Poeg tahetakse ette valmistada gtimnaasiumi vastuvo(ueksamiks - ladina keel esmajiirjekorras, aga ehk natuke ka rr r u udest p6hiainetest, mida kvartas dpetatakse, oleks mu tiiiipolluks. Mul lasti jutustada iihte-teist oma hariduskiigust, eriri iiliripilasaastatest Rostockis; ka moni episood sojasiindmustest Mccklenburgis ja mu raskest meres6idust. Niisiis olete teoloog, tegi isand Temme kokkuvotte. - Seda voisin ma iuba aimata, keda muud saadaks magister Dunte minu ;rrrrrde sellise asja piirast. Kunagi saab teist hingekarjane, olgu meie lirrrras v6i mujal, aga vahepeal vdite kiill meie poisile vaimqvalgust ;.rgarla. Siis olekski Vidri Oigetes kites. Teoloogia ja moraalidpetuse .rlgcid tuleks talle ka natuke tutvustada, need on rektori ained ja r',r st uvdtueksamil viiga tiihtsad.

l(:rubaisand t6usis

toolilt, avas riiulite vahel asetseva

ukse

;','r ckonna korteripoolsesse majaossa ja htiiidis:

Vidri, tule siial juba tormaski rissakas poisike lddt',rrr,rtlcs kauplusse, vanust ehk aastat neli-viisteist. Mind jiiril r,,t rrnras ndhes peatas ta oma vallatleva tormakuse, iiigas peoga iile rrrrris juuksesalkude ja suunas teravad pruunikad silmad uurivalt l,.i tarvitsenud kaua oodata,

Lootus rnagister Dunte abile ei petnud mind - mul on niiiid elamisv6imalus ja igapiievane tegevus. Kui ma siinseid ridu paberile miirgin, teen seda juba omas toakeses, kiiiinlatuli kiilub mu omal Iauakesel. Olen praeceptor ehk koduopetaja kaubahiirra Temme juures. Asi liiks kiiremini kui tohtisin loota, juba esimesel kiilastusel lahenes mu suur eluprobleem. Mulle tundub, et olen sattunud heatahtlike inimeste hulka.

l8

rrrirrrrlc.

Siin ongi too meie krdsupea, s6nas isand Temme ldbusalt. I\lin('tervita vd6rast onu! Ja niiita ka, et oskad korraliku kummar,lr rsc

tcha!

l,.rksa vaimuga

ja

elavate silmadega niiis ta olevar. poja

ja

isa

l9


niiojoontes leidsin ma palju sarnasust. Kriisupea kastaniviirvi juuste toonil oli peagu sama tumedusaste kui isa juustel ja habemel, silmade vdrv, aga ka suu ja l6ua kumerjooned lasksid aimata sarnasust.

Neliteist aastat vana, kommenteeris isa, aga laiseldakse tcidta ja joostakse naabripoistega ula, dpitakse halbu kombeid. Raamatutarkus teeks niisugusest poisivolaskist varsti mehe, kellest isa v6iks loota oma tdri jiitkajat, kui ta enda pea halliks liiheb ja ihuramm hakkab raugema. Kas tahad hakata ladina keelt dppima, kui see onu jiiiib sulle opetajaks? kiisis kaubaisand poisilt asjalikult. Tahan kiill, tuli kiire ja enesekindel vastus. Vdisin aimata, er kiisimus oli perekonnapiiris pdhjalikult liibi arutatud. Ja pead s6na? Poiss punastas, kogeles midagi

ja nihutas end edasi-tagasi, kuid vastuse volgu. Ta oleks tiilikalt iilekuulamiselt meelsasti p6genenud ja hoovile jooksnud, vdisin lugeda ta piinatud niiolt. - Hea kiill, meelitas isa, kiillap sa opid. Tead ju kiill, kuidas laiskade ja rumalate p6li koolis on ja mis giimnaasiumis rektoril on nende tarvis kappi peidetud? Seda oled sa kloostripoistelt endilt kuulnud -- nad peavad ju laupiieviti tutvust tegema Telliskopli vemmaldega. Julgustasin omalt poolt, et nii terase vaimuga ja erksa olemisega noormees 6pib ladina keelt lugema ja kirjutama arvatavasti kerge

jdi

vaevaga.

Vidri lasti vabaks ja ta lippas viilja. Uued kaubatarvitajad astusid poodi. Isand Temme juhatas mu riiulite vahelt vaevalt silmapaistvast uksest korteriruumi ja palus natuke aega prouaga vestelda. Ta tulevat varsti ka ise, sellid saavad tciii endi hooleks.

- Miili! hiiiidis ta avatud ukselt korterisse. Meile tuli

kiilaline, paku istet ja ajage juttu. Ma tulen varsti einele, lase Iidal

Proua polnud tiksi. Tumekollases villases kleidis ja heegeldatud lrelehallis kampsunis noor tiitarlaps seisis ta kdrval. Selle sinihallid silmad olid pehmed nagu kevadine taevas, neil oli sarnaaegselt lapst:lik ja tark ilme. Umaratel pdskedel, mis meenutasid emand 'l'cmme omi, vdis aimata kerget punastust, ta ilme avaldas hiimrnastust v6i vd6rastust minu iikilisest ilmumisest. Neiu paljad k:isivarred olid kdhnad ja niiisid abitult rippuvat. Oma pinguli kokkuveetud riietuses oli ta nagu noor v6su tiiseda majaproua

rval . Ma ei v6i salata, et see neiu meeldis mulle esimesest hetkest peale. la polnud mingi silmapaistev iludus, aga tagasihoidlik puna, mis ta rriiol ikka enam ndhtavale ilmus, lohukesed p6skedel ja l6ua otsas, :rrrdsid talle rd6msa stimpaatse ilme, ta silmadesse ilmus naeratus. Nt'iu niios, mis ilmselt oli koopia oma ema noorp6lvest, kajastus suutu saamatus, aga samas mrngr tublidus ja siidamlikkus. k<J

Ma kuulsin juba ukselt, kui Vidrit poodi kutsuti, et poisile on l,'it ud vist koolidpetaja, s6nas emand Temme mulle laua juures istet r:rkkudes ja mind uudishimutsedes pealaest jalatallani silmitsedes. ;

Midagi kindlat pole otsustatud, vastasin mina,

aga maad

lr,rrrrlatakse.

Kas mu mees ei k6nelnud teile midagi ka Doorast? kiisis proua ,rsrrtades endisel paigal abitult seisvale tiitrele.

Ei. See

on meie tiitreke. Ta on hea laps,

- mina iitlen

oma tiit-

r'L' ikka "laps" -, sdnakuulelik ja kombekas. Aitab Iidat toiduvalrrristamise juures ja peab oma vallatut venda silmas, et see Iiiga 1,,rljrr ringi ei jookse ulakate naabripoistega. Doora on seitsmeteistl.iirrrrrc. Kiillap ka temale oleks vaja raamatutarkust ja laiemat silrrr,rrirrgi, kuigi ta kooli ei l2ihe. Tervist, neitsi Doora! iitlesin ma tiitarlapse juurde astudes ja r,r kritt surudes. Ma mirkasin, et puna ta pdskedel lisandus. Ta I6i r

laud katta.

I'ilgrr maha, ta pehme kiisi oli niiske, kui ta tagasihoidliku niksu

Astusin madalast trepist alla elukorterisse (elutoad olid paari jala v6rra poeruumist madalamal), kus emand Temme mind s6braliku tervitusega vastu vdttis - tiisedusele kalduv daam lopsakate blondjuustega, kaupmeheprouale viidrikas koduses riietuses.

Ir'xI

20

Tarkussalved avanevad igaiihele, iitlesin

ma, - ka noortele

r', itsi<lele, kellel selleks ainult soovi on. Raamat on iihesugune s6ber 'ri rroormehe kui neitsi kdes, kes temale poolehoidu osutab ja aega

2t


7 SAMALTAUTORILT ON VAREM ILMUNUD

Posthobuslel Jdhust Rooma. kirjandusest. Lund 1974.

F-sseid

Porkuni preili. Esseid eesti kir|andusest. Stockholm 1978.

Eestt aanem kirjandus. Vadstena 1953

(2. tiiiend, tr. Rooma 1974). Eduard Vild,en historialliset rornaanit Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 277. Helsinki 1964.

H

Salu

LASNAMAE

LAMBURID Esmakordselt meie kirianduses esitatal<se kdesolevaga

lamburiromaan, Zanrr' mis oli omal ajal Euroopas eriti moes. Linnak?irast viilja igatsevad luuletajad kujutlesid endid karjastena ja

viljelesid vastavat luulet.

Rootsi ajal 17. sajandil tekkis ka Tallinnas iiks slZirane "lamburiiihing". Tallin-

na tolleaegset kultuurielu ja muu hulgas ka meie kunst-

luule algeid kirjeldab Herbert Salu suure asiatundlikkuse ning detailiiikkusega. "Lasnamde lamburid" on

virskendav

tuulepuhang

meie proosasl tuul puhub kaugete ning romantiliste

aegade tagant, aga selles ei

puudu tiinapZievsedki puhangud.

Tuul tile mere ja muid liihiuurimwi eeslt kirjandusest. Acta Academiae Socialis Ser. B Vol. 2. Tampere 1965.

Seid umschlungen, Millionen! Die friihesten Ubetsetzungen von Schillers Liedern und Balladen in Skandinavien und im Baltikum. Acra Universitatis Tamperensis Ser. A Vol. 19. Tampere I968. Kauged, rannad,

ja

oma

saar

Esseid,

eesti kirjanduset. Stockholm 1970.

'Albert Ki'tikas Lund'1971

g6si;pia

LiihimonoAraafia.

.

ja futuroloogia Liihiuuri-

musi kirjandusest. Lund 1972.

Onneraha. Romaan, Toronto 1953: Surmatrumrnid

ja pajupill,

Romaan,

Lund 1954. Talaepaleest Lubjasaarele. Romaan. Toronto 1966.

"Lasnamäe lamburid"  

Autor: Herbert Salu Valdkond: Eesti kirjandus/Välis-Eesti

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you