Page 1

ANATOLE FRANCE (L00lr|lilGUr RAAli|ATU KOGU

I5

I9]4

CRAINQUEBILLE


ANATOLE FRANCE (L00lt|iltGUr RAA1'|niUTOCU

l5

l9t4

CRAINQUEBILLE Koostanud Ojamaa

Ott

Kirjastus (PERIOODIKA>

Tallinn


T (Prantsuse) F66

T6lgitud Anatole France'i novellikogudest:

Balthasar

(188S)

L'6tui de naore

(1B92)

Crainquebille, Putois, Riquet et plusieurs autres rGcits profitables (1904) Les contes de Jacques Tournebroohe (190B)

(Paris, Calmann-L6vy)

ANATOLE TRANCE (16.

on kirjanik, keda

M844

-

12.

X

1924)

eestr, lugejale pole uaja tutrsustada. Viilte on prantslasi, keda juba nii ammu ja nii sagelz oleks eesti keelde t6lgi,tud. Tiinauu moodub terna surrnast pool sajandit, sarnuti tema siinnist kiiltaltki ihnmargune arD 730. Kui sel puhul pisut inuentuuri, teha, siis selgub, et uiitnuse aiiekii,rnne aasta jooksul on France'i loorningust aua.Ldatud p e aae gu er anditult r ornortrne, aj akir j andus es juhus Iikult ka esseisttkat ja aforisrne, terra mnltukas nouelltloorning aga paistab oleuat tiiiesti unarusse jiid.nud. Meie sajandi esimestel kiimnenditel olt asi risti, uastupidine : ajakir j andus ja is e gi r aarnatukir jastus ed at: aldasid ainult France'i notelle, nende tdlkimisega tegeleszd sellised tuntud keele- ja kirjandusmeh.ed nagu Fri,edebert Tuglas ja Andrus Saareste (tollal Saaberk), Joh- Audoua eestindu,ses ilmus isegi kaks annet Anatole France'i jutte ( 1913 1 9 1 4 ). Kah ekiim,n endail anst ail t: 6t s id r omaanid u 5t rnust-ning jiirgmistest kilmnenditest pol.e 6ieti, enam ai.nsatki nouelli nimetada. (Erandiks on uaid stinsamas <<Loomingu> Ranmatukogus> 7967 nr. 23 tlmunud <Roosipuu^mii6beb, mille autoriks on Anntole France (? ). Teos on tALgitud ungari keeLest, sest originaa.ltekstr, pole seni leitud.) Seda liltzka piitiab nilildne ualimik pisutki ttii.ta ja rn6ned tunturnad. palad Anatole F r ance' i nou elliloorningu k6r gp e rioo di st e e sti lug e j al.e k iitte s aadau aks teha. Kiiesoleua ualimiku auapala <Hr. Pigeonnearb) ((M. Pigeonneaur) kuulub Anqtole France't esimesse nouellikogusse <Balthasar> (1889) ning on esntakordselt ihnunud ajalelies t<Tempsr f . iaanuari,L 1887. Lugu meenutab m6neti. autori esikrom,aani cSgluestre Bonnnrd'i roimr (1881; e- k. 1936 ja 1968), iihtLasi aga pakub uurijauaimuga kirjan-

@

<<Loomingu> Raamatukogu, 19?4


dushuuilisele materiali nuputamiseks, kas 7896. a. ungarL keeles ilmunud <Roosipuumobbeln ja rHr. Pigeonneau> kuuLuuad tkka samale autorile ts6i on esimesel, juhuL tegernist plagi,aadi ning mustifikatsiooniga. Mdlemas leiame uarn soliidse 6petlase ueidra metamorfoosi ilsnagt analoogilistel asjaol.udel. NoueLL on pilhendatud paljude ajalooliste romonnid.e autorile Gilbert-Augustin ThierrE Le (1843-1915), kes armastas oma teostes kujutada Jantastilisi, ja illeloomulikke jdude. France kiisitles ThierrE Loomingut oma kir i anduskr iitiliste s artiklit e s. <Jumal,aema oeiderdaia> (nLe jongleur de NotreDamer), mis on piihendatud kuulsale prantsuse keskaju kirjanduse uurijale Gaston Parisil.e (1839-1903), on uana le g end.i. tiiitlu s nou elliko gu st r P iirlmutterlae g as > ( < L' 6tut' de nacret, 1892). Sellist naiiuse lihtrahualiku usu imetlemist ning lpetatud teoLoogide skolastilistele targutustele uastandamist udime kohata eeskiitt France'i romaanis <ThcrisD (1890; e. k. 1929 ia 1969),kuigr tegeuustik toimub erineual ajastul. llouetlis nimetatud Prantsuse Maria ehk Marie de France'on XII sajandi teisel poolel Inglismaal elanud uanaprantsuse kirjanik, paliude aalmide ia muinasjutufantastikust killlastatud udrssjuttude (nn. Ieede) autor, Egiptuse Maria seetsastu ilpris legendaarne ptihak uarq.kristlikust perioodist, kes piirast palju aastai'd kestnud kdluqtut elu Aleksandrias paistis silma erakordsete p

atukah et sust e g ude g a kdrb eii,k sinduses.

<Oliuier' hooplemine, (nLe gab d'Otit:ier>) kuulub eelmisega ennm-uiihern s&masse ajajd.rku rnryg ilmus esmakordselt 22. tseebruaril 1893 ajalel'tes <lfcho de Paris>Hiljern tegi France sellest nouellikogu <Jacques Vardap6i5ra jutustusedr (<Les contes de Jacques Tournebrocher, 7908) aualoo, kui,gi lugejale romaanist tKuningatar Hanejala praek66b (1893; e. k. 1935 ia 1969) tuntud tegelasel Jacques Vardap66ral pole midagi iihist uanaprantsuse eeposte kangelase Olioier'ga. KqrI Suure ja tema. kaheteistkilmne peeri purjuspiii praaltmiste ia sellega seotud zmetegude allikaks on hoopis iiks uanemaid prantsuse keskaegseid kangelaslaule <Karl Suure palueriinnnk> ( < P Dlerinag e de Cliarlemagne > ), mida tema arhailise keeLe ja omapiirase tsiirsistuse tdttu dqteeritakse Xl sajandi L6puga. Eri,neualt k6i,gist tetstest D.arryrantsuse kangelaslauludest esineb rKarl Suure palueriinnakus>t rohkesti koomilisi elemente, nii, et ttiihemalt siin ei saa humorist= 6

lik-paroodilist kiisitlwslaadi

pi.dnd.a

airruIt france'likuks

niih,tuseks, uaid see on hoopi,s oanemat algupiira.

<Putois>, tlmus rFigaro> joonealuses <<Nilildi,saegne Iugu> (<Histoire contemporaine>) 77.-37. oktoobril 7900, seega sarnas rubriigis, kus France aualdas enarniku oma samanimelisest romaanttetraloogiast (1897-1901; e. k. 197 1 1 9 7 2 ), mille lSppr edakt sioonist u iiljaj iitinud peatiikiks -teda udikski pidada, kuitsdrd tegemist on professor

Bergeret'

ja

terna 6e

pil. Zod Lapsepdluemiilestustega.

Kuulsa taani kirjandusteadlase

Brandesega, kellele <Putois> ofi. piihendatud, olid" Anntole France'il Dreyfust, aJiiiiri ajal liihed,ased suhted. Georg Brandes (1842-1927) ktisitles oma esseistikas France'i Loomingut ning u6ttis aktiiu s elt o sa r ahuusuaheli,s e st sot siali stliku st liikumi s e st, nais mdlemaid suurrnehi liihendaski. < C r ainquebtlle r ilmus satnuti < F igar o > joonealusena ajaaahemikul 27. nouembrist 1900 kuni 76. jonnuari.ni 7901, kuigi, teda <Niiiidisaegse loogar e,nnrL otseselt miski ei seo. Utdiselt aga jtitkab ta totlat-tltiga aktunalset kohtunparaad,i ja kodanliku 6igusem1istmise kriitikat. Kuigi Dregfusi afiiiiri kulminntsioon oli juba moodos, kestsid sellest pdhlustatud sotsionlsed tormid, mtllega seletub ka <Crainque: bille'> erakordne populomrsus. /Vii iLmub see Daese Dana.mehe tragikoomiline kohtulugu ueel samul aastal eri aiiljaandena tuntud pahe Th1ophile Alerandre Steinleni, (1859 dega pealkirja all <Crai,nquebille' af queblllerl. Et rnerut jiitkus ning ulatus kaugele iile Prantsusm,aa piifide (esimene teadaoleu France'i eestindus on 1908. a. <Grainkebille>), siis kirjutas Anatole France ueel samanirnelise niiidendi, mis ntigi rambiualgust 8. miirtsil 1903 Pariisi teatris <RerwissanceD. Lauastaja ntng nim,iosaline oli Lucien Guttrg (1860-1923), tolle aja kuulsamaid kar akterniiitle j aid. Ldplikus r e dakt sioont s ilmusid siin e si tatud kcLks tsiirnast nouelli kogus <Crainquebille, Putois, Riquet ja teised lpetlikud jutud> (nCrainquebille, Putois, Riquet et plusieurs autres rdcits profitables>, 1904). Olgtl" ueel tiihendatud, et Anatole France ise pidas nouelli teatauas mdttes k1rgemaks Zanrtks kui romaani, mid.a ta kiill ise edukalt ja meisterlikult on uiljelnud. Igatahes iitleb ta iihes kirjanduskriitilises artiklis: <Noaellidel on palju uiihem lugejaid kui romaanidel juba sel lilitsal pdhjusel, et ainult need, kellel on arenenud


maitse, suudauqd nautid..e peenekoelist nouelli, sellal kui Sgardid neelauq.d ualtet tegemata hiiid, keskpiiraseid udi halbu rornqane .. . Kui jtirele rn6elda, siis on see iiiirmine pretensioonikus sundida publikule igal aastal peale kolmesaja tsiiekiimne leh.ekilljel.tne oiiljamdeldud lugu! Eks ole jutt u1i, nouell hoopis mnitsekam? Pealegi udrratul.t peenem, diskreetsem ja kindlam uahend meeldidq uaimuini' mestel.e, kelle iga tund on aruel ja kes oskauad hinnqta aja uiiiirtust. Kos pol,e kirjanike elementaarne uiisakusn6ue Liihidus? Nouellist piisab k6igeks. Ta. u6imo.Ldab tstih.este s1nadega anda rohkesti mdtet. Htisti tehtud nouell on asjatundjate maiuspala ja n6udlike rahul.dus. Eliksiir ia kuintessents.v

Ott

Ojamaa

HR. PIGEONNEAU Gilbert- Augustin Thiemgle Nagu teada, olen ma terve oma elu piihendanud egiptuse arheoloogiale. Ja bleks tiinamatus isamaa, teaduse ja ise,enese vastu kahetseda, et ma iuba nooruses leidsin oma kutsumuse teaduses, mida olen auga teeninud nelikrimmend aastat. Minu toci kandis vilia. Kiitlemata v6in oelda, et minu <Uurimust Louvre'i muuseumis talletatava Egiptuse kdsipeegli pidemest> voib veel praegugi tulusalt tarvitrada, ehkki see on algaia kiriutatud. Mis puutub minu idrgmisse, krillaltki mahukasse uurimusse 1851. aastal Serapeioni kaevamistel leitud pronksist kaaluvihi kohta, siis oleks minust inetu selle trici vddrtusi eitada, sest see avas mulle Prantsuse Instituudi uksed. Julgustatud meelitavast vastuv6tust, mis mu sellesuunalistele uurimustele paliude mu vdrskete kolleegide poolt osaks sai, tekkis mul hetkeks kiusatus anda terviklik iilevaade Ptolemaios Auletese valitsusaial (80-52) Aleksandrias tarvitusel olnud kaalu- ja mo6dustisteemist. Kuid ma moistsin oige pea, et toeline Spetlane ei saa kiisitleda nii iildist teemat ja et sellele teele asudes dhvardab tositeadust oht langeda igasugustesse avanti.iiiridesse ia ennast tAielikult kompromiteerida. Ma tundsin, et kui v6tan vaatluse a korraga, pat,ustan pohialuste tdna oma eksimus tan ia pihin, vaimustust see A teema minus Aratas, siis teen seda noorte inimeste huvides, et nad minu hoiatavast eeskujust opiksid, kui tdhtis on

k

;


kuristikku mu avanttiristlik vaim oleks v6inud mind t6ugata. Vdga vAhe puudus, ja ma oleksin ioudnud selleni, mida nimetatakse ajalooks. Milline allakdik! Pidin ddrepealt, kunstivalda langema, sest ajalugu pole muud kui kunst, voi ddrmisel iuhul ebateadus. TdnapAeval teab igaiiks, et aialoolased on arhstroogide eelkdijad, nagu astroloogid on astronoomide eelkdiiad, alkeemikud keemikute eelkdijad ia ahvid inimeste eelkAiiad. Jumalale tdnu, pddsesin ainult ehmatusega! oli Minu kolmas ttici tahan selle kiiresti dra oelda - See uurimus kandis pealkiria -<Uhe arukalt i.iles ehitatud. egiptuse daami tualetist Keskmise riigi ajal i.ihe seni kirieldamatra maali pohial>. Kiisitlusviis v6ttis rnult igasuguse ,eksimisv6imaluse. Ma ei teinud tihtki tildistust. Hoidusin arutlustest, paralleelide toomisest ja arvamusavaldustest, millega moned mu kolleegid rikuvad X<6ige kaunimate leidude kirjeldused. Miks ktill pidi nii asialikule teosele saama osaks nii veider kdekiiik? Millise saatusevembu liibi sai ta p6hiuseks, mis mu vaimu k6ige kohutavamal kombel eksi viis? Kuid ei maksa siindmustest ette rutatia ega daatumeid segi paisata. Minu uurimus arvati viie akadeemia tihisel avalikul istungil ettekandmise vddriliseks, mis oli seda suurem au, et see niisugustele tcjiidele harva osaks saab. Viimastel aastatel on need akadeemia koosolekud seltskonnainimeste seas vdga moodi ldinud. Minu ettekande pdeval oli, saal valitrud publikut tiiis. OIi paliu naisi. Tribi.ii.inidel sdrasid ilusad niiod ia elegantsed tualetid. Minu ettekannet kuulati aupaklikult. Seda ei katkestanud motlematud ia kdrarikkad reageeringud, mida kirianduslikud palad paratamatult esile kutsuvad. Ei, publiku hoiak oli esitatavaga igati kooskolas. Kuulaiad pi.isisid tr6sised ia ranged. Et orna rn-6tteid selgemini esile 'truua, tegin iga lause i5rel pausi, ia nii oli mul aega prilliklaaside tagant tdhelepanelikult tervet saali silmas pidada. V6in kinnitada, et kellegi huulil ei mdngelnud kerglast naeratust. Kaugel sellest! Vdrskeimadki n6od votsid karmi ilme. Paistis, nagu cileksin v6luj6ul koigile vaimset ktipsustr 'iaganud. Siin-seal sosistasid m6ned noormehed minu loengu kestel midagi k6rvalistuvatele daamidele k6rva. Kiillap iuhtisid nad naabri tdhelepanu m6nele tiksikasiale minu ettekandes. Veel enam! Uks kahekiimne kahe v6i kahekiimne nelja aastane kaunis daam p6l"rjatribtiiini vasakus nurgas oli 10

lausa tdhelepanelikkus ise ia tegi mdrkmei#Tema ndoioo* ned olid erakordselt peened ia vAliendusrikkad. Ta kuulas mind tdhelepanuga, mis tema ebatavalisele vdiimusele veelgi volu lisas. Daam ei olnud iiksi. Tema kdrval istus suur ja tugev mees pikkade mustade juuste ning pika iokkis habemega nagu Assiiiiria kuningatel ja sosistas talle aeg-ajalt midagi k6rva. Minu tiihelepanu, mida ma algul k6igi kuulajate vahel v6rdselt jagasin, koondus vdhehaaval sellele noorele naisele. Ma ei salga, et ta dratas mus huvi, mida m6ned kolleegid voivad 'iu minusugusele teadlaseloomusele vddrituks pidada, aga ma olen kindel, et selline silrnar66m pole'ks neid p6rmugi rokrkem ktilrnaks iiitnud kui mind. Kogu see aeg, mis ma rdh'kisin, kritseldas ta midagi oma vditkesesse taskuraamatusse, ia oli selgesti ndha, et ta elas minu etterkannet ,kuulates ldbi k6ige vastandlitkumaid tundeid raLrulolust ia roornust i.illatuse ja isegi rahrituseni. Ma jiilgisin,teda iiha kasvava uudishimuga. Andnuks Jurnal, et oleksin tol pdeval kuppelvolvi all ainult teda vaadanud! Ma olin peaaegu ldpule j6udnud, lugeda oli iiidnud koige rohkem kakskiimmend viis v6i kolmkiimmend lehektilge, kui mu silmad iikki assiitiria habemega mehe pilku kohtasid. Kuidas teile seletada, mis siis iuhtus, kui minagi pole sellest aru saanud? Ma ei oska muud cielda, kui ei tema silmad viisid mu kohe seletamatusse segadusse. Mind fikseerivad pupillid olid liikumatud ia rohekad. Ma ei saanud neilt pilku dra. Jdin tummaks ja seisin nagu soolasammas. Et ma vait idin, hakati plaksutama. Kui uuesti rahu valitses, tahtsin ettrekannet i5tkata. K6igist ponnistustest hoolimata ei suutnud ma aga oma silmi lahti rebida kahelt elavalt tulukeselt, mis salav5el mu pilku kiitkestasid. See polnud veel k6ik. Veel seletamatum on, et ma vastu eluaegset hariumust dkki improviseerima hakkasin. Jumal olgu mulle tunnistrajaks, et tegin seda tahtmata! Mingi v65ra, tundmatu, vastupandamatu i5u m6iul filosofeerisin ma vaimukalt ia tuliselt naiste tualettide iile lebi aegade, ma rildistasin, ma poetiseerisin, ma andku Jumal mulle andeks riidkisin igavesest naiselikkusest ja ihast, mis nagu tuulehoog keerleb l6hnastatrud looride iimber, millega naine oskab ehtida oma ilu. Assiii.iria habemega mees ei lakanud mind fikseerimast. Ja mina aina riiAkisin. Ldpuks langetas ta silmad ja ma iiiin vait. Mul on piinlik lisada, et sellele palale, mis oli 11


niihiisti rninu sisehiidlele vo6ras kui ka toelise teadusega

vastuolus, sai osaks vaimustatud aplaus. Noor naine pohiatribiii.inil plaksutas ja naeratas. Minu idrel asus konepulti tiks Prantsuse Akadeemia liige, keIIeIe silmandhtavalt ei meeldinud esineda pd.rast mind. Tema kartused olid vahest siiski liialdatud. Ndidendit, mille ta ette luges, kuulati ktillalt kannatlikult. Ma mdrkasin nagu, et see oli vdrssides. Kui istung oli loppenud, lahkusin saalist koos paliude ametivendadega, kes jagasid mulle aiva kiitust, mille siirusse tahan uskuda. Kui ma kaldat6naval viivuks Creusoti lovide 'iuures peatusin, et kolleegidega kiittpidi 'iumalaga jdtta, ndgin asstiiiria habemega rneest ja tema kaunist kaaslast tolda istuvat. Seisin iuhuslikult i.ihe filosoofist kuldsuu korval, kes suurilma elegantsinouetes ia kosmilistes teooriates v6rdselt kodus kuulukse olevat. Noor naine pistis oma veetleva pea ia vdikese kiie tollaaknast vdlia, hiiridis teda nimepidi ning i.itles kerge inglise aktsendiga: <KaIIis, te olete mu unustanud. See ei ole ilus!> Kui told oli Ara soitnud, kiisisin oma kuulsalt ametirrennalt, kes oli see veetl.ev daam ia tema saatia. <Kuidas!> tuli vastuseks. <Kas teie ei tunne miss Morganit ia tema arsti Daoudi, kes ravib koiki haigusi magnetismi, hiipnoosi ia sugestiooni abil? Annie Morgan on Chicago koige rikkama drimehe tritar. Ta tuli kahe aasta eest emaga Pariisi ja laskis endale Imp6ratrice'i aveniiiiLe hunnitu maia ehitada. Ta on vdga haritud ia silmapaistvalt intelligentne noor daam.> <Te ei iillata mind,> vastasin ma. <Mul on iuba olnud pohiust arvata, et see ameeriklanna on vdga t6sise m6ttelaadiga inimene.> Mu kuulus ametivend surus naeratades mu k6tt. Ldksin jalgsi tagasi Saint-Jacques'i tdnavale, kus ma juba kolmkiimmend aastat elan tagasihoidiikus korteris, mille akendest nden Luxembourg'i aia puude latvu, ja istusin oma kiriutuslaua taha. Ees kassipeaga iumalanna Pahti kuiu, tegin kolm pdeva usinasti tdcjd. See vdike monument kannab inskriptsiooni, millest hr. Gribault ei ole 6igesti aru saanud. Ma valmistasin korralikku deSifreeringut koos kommentaaridega. Vaheiuhtum viie akadeemia pidulitkul istungil polnud avaldanud mulle nii si.igavat moiu, kui v6inuks karta. T2

Ulemiidra see mind igatahes ei hiiirinud. T'ott oelda olin selle nagu unustanudki ia oli vaia uusi asjao).usid, et seda mu mdlus taas elustada. Nii viisin ma kolme peevaga rahus lopule deSifreeringu koos kommentaaridega. Katkestasin arheoloogilise tod ainult selleks, et lugeda aialehti, mis koik olid tdis minu kiitust. Isegi need lehed, millel pole k6ige vAhematki tegemist teadusega, rAdkisid vaimustusega <v6luvast palast,>, millega olin lopetanud oma teadusliku ettekande. <See on all.es avastus,> kirjutasid nad, <hr. Pigeonneau valmistas meile iilimeeldiva iill.atuse.> Ma ei tea isegi, milleks ma neid trihiasiu dra toon, sest mind 'iiitab tdiesti hi.ilmaks, mis aiakirjandus minust rddgib. Nii olin ma kolm pdeva oma kabinetis ist,unud, kui uksekella tilin mind v6patama pani. Helistamisviisis oli midagi

<Mina olengi.> <Ma tunnen teid viiga hdsti dra, ehkki te enam oma ilusas roheliste palmidega frakis ei ole. Aga drge taeva pdrast seda minu pdrast selga panema hakake. Kodukuues meeldite mulle hoopis rohkem.>

Ma palusin ta oma kabinetti. Ta heitis uudishimuliku pilgu papiiiirustele, epigraafilistele estampidele ia koik-

voimalikele ioonistustele, mis maast Iaeni seinu katavad, siis uuris ta moni aeg vaikides iumalanna Pahti mu laual. <Ta on v6luv,> i.itles daam viimaks. kuiutab

t iuhtu-

gnen au

<<Epigraafilised iuhtumid mind ei tomba. Tema kassindgu on vorratult peen. Te ei kahtle ometi, et ta on toeline iumalanna, ega ju, hdrra Pigeonneau?> Pidin ennast sellise solvava oletuse vastu kaitsma. <Midagi sellist uskuda oleks fetiiism.> Miss Morgan vaatas mulle oma suurte roheliste silmadega

rillatunult

otsa.

<Ah teie siis ei olegi feti5ist. Ma ei oleks uskunud, et saab olla arheoloog, olemata feti5ist. Kuidas voib Paht 13


HIND ITKOP. 78 175

--e4

"Crainquebille"  

Autor: Anatole France Valdkond: Väliskirjandus/Autorid E-J