Issuu on Google+

RIIGIKOGU VALIMISTE KÄSIRAAMAT 2015


SISUKORD I

Hääletamise korraldamise juhised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1

II

Riigikogu valimise seadus

III

Hääletamise korraldamise ning hääletamisja valimistulemuste kindlakstegemise kord Riigikogu valimistel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 125

IV

Jaoskonnakomisjoni esimehe töövihik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 159

...................................

75


I

JUHISED

H채채letamise korraldamise juhised


Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1. Vaatlejad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.1. Vaatleja õigused ja kohustused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 2. Hääletamise e evalmistamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 2.1. Valimiste infosüsteem (VIS) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 2.2. Sisenemine VIS-i . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.2.1. Isikutuvastus ID-kaardiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.2.2. Isikutuvastus mobiil-ID-ga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 2.2.3. Isikutuvastus kasutajanime ja parooliga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 2.3. Rollid VIS-is . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 2.4. Valimiste e evalmistamine VIS-is . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 2.4.1. Valimisjaoskonna lisamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 2.4.2. Valimiskomisjoni liikmete lisamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3. Valijate nimekirjad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 3.1. Kodus hääletavate valijate nimekiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 3.2. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 3.2.1. Valija asukohas hääletavate valijate nimekiri . . . . . . . . . . . . . . . 23 3.2.2. Kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases  hoolekandeasutuses hääletavate valijate nimekiri . . . . . . . . 23 3.3. Valijate nimekirjas paranduste tegemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 3.4. Valijate nimekirjas muudatuste tegemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 4. Hääletamiskas d ja nende sulgemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 4.1. Hääletamiskas de ja nende avade sulgemise üldreeglid . . . . . . . . . 27 4.2. Keskmise hääletamiskas sulgemise juhis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 4.3. Suure hääletamiskas sulgemise juhis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 4.4. Väikese hääletamiskas sulgemise juhis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 5. Isikut tõendavad dokumendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 3


6. Hääletamise liigid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 6.1. Eelhääletamine ja valimispäeval hääletamine elukohajärgses valimisjaoskonnas (kõik valimisjaoskonnad) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 6.1.1. Hääletamise kord valimisjaoskonnas eelhääletamisel ja valimispäeval . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 6.2. Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda . . . . 37 6.2.1. Hääletamise kord eelhääletamise ajal toimuval väljaspool valija elukohta hääletamisel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 6.2.2. Hääletamine valija asukohas (väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda) . . . . . . . . . . . . . . . 39 6.2.3. Hääletamine kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 6.2.4. Hääletamise kord valija asukohas, sealhulgas kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 6.3. Elektrooniline hääletamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 6.4. Alaliselt välisriigis elava valija hääletamine Ees s . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 6.4.1. Hääletamise kord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 6.5. Kodus hääletamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43 6.5.1. Kodus hääletamise kord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 6.6. Ümbrikute trükkimine VIS-is . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 45 7. Toimingud eelhääletamise päeva õhtul pärast kella 20.00 . . . . . . . . . . . . . . 47 8. Toimingud ümbrike ja elektrooniliste häältega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 8.1. Jaoskonnakomisjoni toimingud pärast eelhääletamise lõppemist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 8.2. Maakonna valimiskomisjoni toimingud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 8.3. Jaoskonnakomisjoni toimingud pärast maakonna valimiskomisjonilt ümbrike ja elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja saamist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 8.3.1. Jaoskonnakomisjoni toimingud ümbrikega . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 8.3.2. Elektrooniliselt antud häälte arvestamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51 8.3.2.1. Tühistamise tea se koostamine VIS-is . . . . . . . . . . . . 52 9. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas . . . . . . . . . . . . 53 9.1. Hääletamisest osavõtu andmete edastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 9.1.1. Hääletamisest osavõtu andmete sisestamine VIS-i . . . . . . . 54 9.2. Hääletamistulemuste kindlakstegemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56 9.3. Kehtetu hääletamissedel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57 4


10. Hääletamistulemuste protokolli täitmise üldpõhimõ ed . . . . . . . . . . . . . 58 10.1. Hääletamistulemuste protokolli täitmine VIS-is . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61 11. Dokumen de ja hääletamise korraldamiseks kasutatud vahendite edastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64 12. Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65 12.1. Maakonna valimiskomisjoni protseduurid VIS-is . . . . . . . . . . . . . . . . . 66 13. Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67 14. Toimingud dokumen dega maakonna valimiskomisjonis . . . . . . . . . . . . . 68

5


Sissejuhatus Riigikogu valimiste päev on 1. märts 2015. Käesolevad Vabariigi Valimiskomisjoni juhised kirjeldavad valimiskomisjonide toiminguid Riigikogu valimistel, toetudes Riigikogu valimise seadusele ja Vabariigi Valimiskomisjoni määrusele „Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Riigikogu valimistel”. Samu lähtuvad valimiskomisjonid oma töös Vabariigi Valimiskomisjoni teistest määrustest ning kõrgemalseisvate valimiskomisjonide otsustest ja juhistest. Oma töös kasutavad valimiskomisjonid valimiste infosüsteemi (edaspidi VIS). Vabariigi Valimiskomisjon on avanud jaoskonnakomisjonide liikmetele e-koolituskeskkonna aadressil h p://koolitus.vvk.ee. Jaoskonnakomisjonide liikmed peavad koolituse läbima enne eelhääletamise algust. Informatsiooni valimiste korraldamise kohta saab Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehelt www.vvk.ee, e-pos aadressilt info@vvk.ee ja Vabariigi Valimiskomisjoni infotelefonilt 631 6540. Valijatele on avatud ööpäevaringne infotelefon 631 6633.

6


1. Vaatlejad Alates 2014. aastast ei väljastata vaatlejatele enam vaatlejatunnistusi. Igaühel on õigus vaadelda valimiskomisjonide toiminguid ja viibida vaatlejana valimiskomisjoni koosolekutel. Enne vaatlema asumist on vaatlejal soovitav läbida jaoskonnakomisjoni liikme koolitus Vabariigi Valimiskomisjoni e-koolituskeskkonnas aadressil h p://koolitus.vvk.ee, mis annab e evalmistuse edukaks vaatlemiseks ning selgitab valimiskomisjonide toimingute sisu.

1.1. Vaatleja õigused ja kohustused 1. Vaatleja peab enne vaatlemise alustamist end valimiskomisjonile esitlema. 2. Vaatleja võib viibida Vabariigi Valimiskomisjoni, maakonna valimiskomisjoni, elektroonilise hääletamise komisjoni ning jaoskonnakomisjoni koosolekutel, samu jälgida kõiki valimiskomisjonide toiminguid, sealhulgas hääletamise korraldamist ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemist. 3. Vaatlejal on õigus kirjutada üles hääletamiskas de või nende avade sulgemisel kasutatud turvaplommide ja -kleebiste numbrid. 4. Vaatleja ei või segada valijate hääletamist, valimiskomisjoni tööd ega osaleda valimiskomisjoni pädevuses olevates toimingutes. 5. Vaatlejal ei ole õigust tutvuda valijate nimekirjaga, välja arvatud enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsuse kontrollimiseks. 6. Kui ruumipuudusel ei ole võimalik tagada kõigile vaatlejatele võrdseid ngimusi toimingute jälgimiseks, toimub vaatlemine vastavalt valimiskomisjoni korraldustele.

7


2. Hääletamise e evalmistamine Hääletamise valmistab e e jaoskonnakomisjon. Jaoskonnakomisjoni liikmed peavad läbima e-koolituse Vabariigi Valimiskomisjoni e-koolituskeskkonnas aadressil h p://koolitus.vvk.ee ning vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget (sh esimees) peavad osalema enne eelhääletamise algust maakonna valimiskomisjoni korraldatud koolitusel. Enne eelhääletamise algust tuleb läbi viia valimiskomisjoni koosolek, kus valitakse komisjoni aseesimees. Kindlaks tuleb määrata komisjoni liikmete tööjaotus ja tasustamise põhimõ ed. Tööjaotusel ja graafiku koostamisel peab esimees arvestama, et komisjoniliikmete koormus oleks võimalikult ühtlane. Samu tuleb arvestada valimisseaduses sätestatud polii lise tasakaalustatuse põhimõtet, st toiminguid viivad koos läbi erinevate erakondade esitatud komisjoniliikmed. Eraldi tuleb tähelepanu pöörata tööjaotusele valimispäeva lõpus, kui avalikkuse tähelepanu all tuleb teostada täpsust nõudvaid toiminguid nagu hääletamisest osavõtu kindlakstegemine, hääletamissedelite lugemine, protokolli koostamine jne. Võimalusel tuleb neid toiminguid teostama hakkavad jaoskonnakomisjoni liikmed osadest valimispäeva toimingutest vabastada või neile enne hääletamise lõppu puhkust anda. Hiljemalt 22. veebruaril (maakonnakeskuses eelhääletamist korraldav komisjon hiljemalt 18. veebruaril, välja arvatud jaoskonna valijate nimekiri) saab jaoskonnakomisjon maakonna valimiskomisjonilt järgnevad materjalid: 1) 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8) 9) 10) 8

jaoskonna valijate nimekirja; valijate nimekirja plangid (kolme tüüpi leheküljed); hääletamissedelid; pitsa ja selle täitmise vahendid; hääletamiskas d; valimisringkonna kandidaa de koondnimekirjad ja erakondade kandidaa de üleriigilised nimekirjad; turvaplommid ja -kleebised kas de ning nende avade sulgemiseks; hääletamistulemuste protokolli plangid (vähemalt 2 koopiat); mobiiltelefoni ja selle SIM-kaardi (valimisjaoskonna telefoninumbri); plaka d;


11) 12) 13) 14)

komisjoniliikmete nimesildid ja nende kinnitused; akenjoonlauad valijate nimekirja allkirjade andmise hõlbustamiseks; valimiste käsiraamatud; valimisjaoskonna asukoha suunaviidad.

Jaoskonnakomisjon, kes korraldab ka väljaspool elukohta toimuvat eelhääletamist, saab maakonna valimiskomisjonilt lisaks eeltoodud materjalidele ümbrikud (sisemised, prin miseks mõeldud välimised valged ja käsitsi täitmiseks mõeldud välimised teks ga) ning hääletamiskas de sildid („Hääletamissedelid” ja „Ümbrikus hääletamissedelid”). Valimiskomisjoni dokumen de, turvaplommide ja -kleebiste ning pitsa hoidmise ja kasutamise eest vastutab valimiskomisjoni esimees. Pitsa , hääletamissedelite ja turvaplommide ning -kleebiste kä esaamise kohta annab jaoskonnakomisjoni esimees allkirja. Valimisringkonna kandidaa de koondnimekirjade ja erakondade kandidaa de üleriigiliste nimekirjade iga lehe paremasse alanurka peab olema löödud maakonna valimiskomisjoni pitsa jäljend. Nimekiri koos pitsa jäljendiga võib olla paljundatud.

Jaoskonnakomisjoni pitsat. Templipadja vahetamiseks tuleb pitsaƟt veidi allapoole suruda ning padi sõrmega välja lükata (vt parempoolne pitsat). 9


Pärast hääletamissedelite kä esaamist ja enne hääletamise algust lööb jaoskonnakomisjon pitsa jäljendi hääletamissedelile teks „RIIGIKOGU VALIMINE” ja kuupäeva „1. MÄRTS 2015” vahele. Enne valijale andmist murrab jaoskonnakomisjon hääletamissedeli kokku nii, et trükitud tekst jääb sedeli sisekülgedele.

Jaoskonnakomisjoni esimehe töövihik on valimiste käsiraamatu osa, milles on kirjas jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud valimiste korraldamise perioodide kaupa. Jaoskonnakomisjoni esimees märgib töövihikusse kasutatud turvaplommide ja -kleebiste numbrid, väljaspool elukohta hääletanutele antud sedelite arvu (hääletamistulemuste protokolli lahter „D”) ning väljaspool elukohta hääletamisel saadud arvestatud ja arvestamata sedelite arvud (hääletamistulemuste protokolli lahtrid „J” ja „K”). Hääletamise korraldamisel peavad jaoskonnakomisjoni liikmed ja komisjoni abistavad isikud kandma nimesilte. Nimesil de e evalmistamise korraldab jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon valmistab e e hääletamisruumi, hääletamiskas d ja hääletamiskabiinid. Jaoskonnas, kus korraldatakse väljaspool elukohta hääletamist, peab selleks olema eraldi kabiin väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks. Selle kabiini seinale valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja välja ei panda. 10


Hääletamiskabiine peab hääletamisruumis olema piisavalt, et ei tekiks järjekorda. Kabiin peab olema piisavalt valgustatud. Kabiinis peab olema laud ja kirjutusvahend, millega kirjutatu on selges loetav ning mida ei ole võimalik kustutada. Kabiini seinal ja hääletamisruumis on selle valimisringkonna kandidaa de koondnimekiri (välja arvatud kabiinis, mis on eelhääletamise ajal e e nähtud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele). Hääletamisruumis peavad selle valimisringkonna kandidaa de koondnimekiri ja erakondade kandidaa de üleriigilised nimekirjad olema välja pandud selliselt, et need on nähtavad kõigile hääletamisruumis viibijatele. Enne eelhääletamise algust ja enne valimispäeva kontrollib jaoskonnakomisjon: 1) kuidas pääseb jaoskonna ruumidesse, kus on ruumide võtmed jne; 2) kuidas pääseb hääletamisruumi ja kas on vajalik paigaldada viitasid majasiseselt või väljaspool hoonet; 3) kus on arvu hääletamistoimingute teostamiseks; 4) kas häälte lugemiseks on piisavalt laudu; 5) kas hääletamiskabiine on piisavalt ja olemas on kõik nõutavad hääletamiskas d; 6) kas kõik kampaaniamaterjalid on eemaldatud hääletamisruumist, ruumidest, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi ning samu selle hoone välisseintelt ja ümbrusest, kus asub hääletamisruum. Hääletamisruumi e evalmistamisel tuleb arvestada, et hääletamise korraldamiseks ja vaatlejatele oleks piisavalt ruumi. Kui tegemist on avatud ruumiga (saal, ves büül, koridor vms), tuleb veenduda, et hääletamiseks kasutatav osa oleks muust ruumist eraldatud ja et sealt ei liiguks läbi kõrvalisi isikuid. Läbi tuleb mõelda, kuidas ja millal pärast hääletamise lõppemist valimispäeval hakatakse hääli lugema. Selles ruumis peaks olema interne ühendusega arvu VIS-i andmete sisestamiseks ja edastamiseks. Kontrollida tuleb ka ID-kaardi lugeja ja selle tarkvara töövalmidust. Jaoskonnakomisjon, kes korraldab hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, peab veenduma, et on olemas arvu VIS-ist ümbrike prin miseks. Üldjuhul tuleb valija andmetega välimised ümbrikud VIS-ist prin da. Prin misvõimaluse puudumisel tuleb valija elukoha andmeid VIS-ist kontrollida. Arvu t ning prin mist tuleb enne eelhääletamise algust katsetada.

11


Hääletamiskabiini ja kandidaa de nimekirjade seisukorda tuleb hääletamise käigus kontrollida. Jälgida tuleb ka, et kandidaa de nimekirjale ei oleks tehtud juurdekirjutusi või märkusi ning et nimekirja mõni leht ei oleks kadunud. Rikutud või puuduv leht tuleb koheselt asendada. Seetõ u peab jaoskonnakomisjonil olema kandidaa de nimekirjade maakonna valimiskomisjoni pitsa jäljendiga varukoopiaid. Hääletamise käigus peab hääletamisruumis korda jaoskonnakomisjon. Jaoskonnakomisjoni liikmete seaduslikud suulised korraldused on kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele kohustuslikud. Seaduse- ja korrarikkumistele reageerimine tuleb enne hääletamise algust kõrgemalseisva valimiskomisjoniga kokku leppida.

2.1. Valimiste infosüsteem (VIS) (vajalik eelkõige VIS-i kasutavatele komisjoniliikmetele) VIS-i kasutamine jaguneb kolmeks etapiks: 1) e evalmistav periood; 2) eelhääletamise periood; 3) valimispäev. Igal etapil on omad ülesanded ning vastavalt nendele muutuvad ka VIS-i kasutajate kohustused ning õigused. Kasutajate jaoks toob etappide vaheldumine kaasa muudatusi: lisanduvad uued funktsioonid ning kaovad need, mida pole enam tarvis või mis peavad selleks hetkeks olema juba tehtud. Valimiskomisjoni liikmete juurdepääs süsteemile saab võimalikuks sellest hetkest, kui Vabariigi Valimiskomisjoni (edaspidi VVK) administraator või maakonna valimiskomisjon nad VIS-is registreerib. Pane tähele! Trükitavad dokumendid avanevad uues aknas (sõltuvalt veebilehitsejast hüpikaknas või sakis). Kui trükitav dokument ei avane hüpikaknas, on hüpikaknad tõenäoliselt keelatud. Paluge oma IT-tugiisikul need lubada. Peale trükkimiskäsu andmist on võimalik dokumente alla laadida, vajutades nupule „Lae alla failina” (parema hiireklahviga).

12


2.2. Sisenemine VIS-i Sisenemine VIS-i keskkonda toimub veebiaadressil h ps://vis.vvk.ee. VIS peab kasutaja isiku tuvastama. Turvaliseks isikutuvastuseks tuleb kasutada ID-kaar või mobiil-ID-d.

2.2.1. Isikutuvastus ID-kaardiga Isikutuvastus ID-kaardiga on võimalik, kui arvu on varustatud ID-kaardi lugejaga, arvu sse on installeeritud vajalik tarkvara ja kasutajal on keh vate ser fikaa dega ID-kaart ning ta teab oma PIN1 koodi. Täpsemad juhised on saadaval veebilehel h p://www.id.ee, infotelefon on 1777. Asetage oma ID-kaart kaardilugejasse ning valige sisenemise aknas „ID-kaart”.

Kui näete avanevas aknas oma nime, siis klikkige OK; vastasel korral on tegemist kaardilugeja vms probleemiga. Probleemide lahendamiseks leiate juhised veebilehelt h p://www.id.ee, infotelefon on 1777. Alates 2011. aastast väljastatud ID-kaardid tuleb sisestada kaardilugejasse pilt allpool – kiip on teisel pool!

13


Järgnevalt avanevas aknas sisestage oma PIN1. Seejärel oletegi keskkonda sisse logitud.

2.2.2. Isikutuvastus mobiil-ID-ga Isikutuvastus mobiil-ID abil on võimalik isikutel, kellel on keh v mobiil-ID leping ning kelle mobiiltelefonis on spetsiaalne SIM-kaart, mis seda teenust toetab. Täpsemalt vt veebilehel h p://mobiil.id.ee. Valige variant „Mobiil-ID”. Avanevas aknas tuleb valida õige roll ja klikkida nuppu „Mobiil-ID login”, seejärel „Jätka”.

14


Kui Teil puudub mobiil-ID leping või olete eksinud oma isikukoodi sisestamisel või Teil puudub õigus VIS-i kasutamiseks või on tegemist juhusliku veaga, siis kuvatakse järgmine veateade:

Järgneb auten misprotseduur tavalisel viisil. Teie mobiiltelefonile saadetakse turvakood, mida näidatakse ka arvu ekraanil.

Kui mobiiltelefonile saadetud sõnumis on turvakood õige, siis tuleb Teil mobiiltelefonis sisestada oma mobiil-ID PIN1 kood. Mõne hetke pärast logitakse Teid süsteemi sisse. Kui mobiiltelefonile saadetud turvakood pole õige, siis tuleb sisenemine kindlas katkestada ja sellest sündmusest kindlas teavitada ID-kaardi abikeskust telefonil 1777. Sealt saab küsida nõu, kui ID-kaardi või mobiil-ID kasutamisel tekib probleeme.

2.2.3. Isikutuvastus kasutajanime ja parooliga Kui ID-kaardi ja mobiil-ID kasutamine ei ole tehnilistel või muudel põhjustel võimalik, saate VIS-i administraatorilt parooli VIS-i sisenemiseks. Parool on personaalne, kasutajanimeks on Teie isikukood. 30 minu t pärast viimast toimingut (klikki) VIS-i sessioon aegub ja kasutaja logitakse välja. VIS hoiatab sellest kasutajat 3 minu t enne aegumist.

15


2.3. Rollid VIS-is VIS-i kasutamisel keh b kindel reegel, et iga kasutaja saab tegeleda ühtede valimistega korraga ning saab olla ainult ühes kindlas rollis. Vastavalt valimistele ja rollile on määratud kasutamisvõimalused ning juurdepääs erinevatele andmetele. Samas on võimalik, et süsteemi andmebaasis on üheaegselt mitmete valimiste andmed ja samad isikud tegelevad valimistega korduvalt. Sellisel juhul avaneb kasutajale sisenemise järel valiku aken. Valiku tegemiseks klikkige sobivale nimetusele, näiteks „Riigikogu valimised 2015”. Lisaks on võimalik, et kasutajale on samade valimistega seoses määratud mitu rolli. Sellisel juhul avaneb rolli valiku aken:

Rippmenüüst tuleb valida roll. Antud näites on kasutajale antud 3 rolli. Kui valikus ei ole sobivat rolli, on tegemist eksitusega. Sellest peab informeerima infosüsteemi administraatorit.

16


2.4. Valimiste e evalmistamine VIS-is „Jaoskonnad ja komisjonid” menüü all on vaade, kus vasakpoolses navigatsioonipuus on näha see haldusüksus, mille valimiskomisjoni liige Te olete.

Üksuse real klikkides avaneb alanevate üksuste loend ning ka valimiskomisjoni andmete leht. Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjonid asuvad navigatsioonipuus maakondade tasemel. Linnaosasid näidatakse seal valdade tasemel jne. Kui käesolevates juhistes on edaspidi ju u maakonnast, siis on maakonna all mõeldud ka nimetatud linnu.

Sidevahendite ridu saab vajadusel lisada ja eemaldada, kasutades nuppe     ja   . Kui ühte tüüpi sidevahendeid on mitu, siis tuleb need lisada eraldi ridadele.

17


2.4.1. Valimisjaoskonna lisamine Iga valla/linna (Tallinnas iga linnaosa) alla on juba automaatselt loodud üks valimisjaoskond (järjekorranumbriga 1), mille andmed tuleb sisestada. Teised jaoskonnad tuleb ise ükshaaval lisada. Vallale/linnale klikkides ilmub paremale nupp „Lisa jaoskond”.

Sellele vajutades avaneb uue valimisjaoskonna andmete vorm.

Sidevahendite ridu saab vajadusel lisada ja eemaldada, kasutades nuppe     ja   . Kui ühte tüüpi sidevahendeid on mitu, siis tuleb need lisada eraldi ridadele.

18


Jaoskonnakomisjoni andmetes tuleb täita väljad jaoskonna eelhääletamise infoga. Andmete sisestamiseks klikkige valikul „Eelhääletamise koht”.

Võimalik on täita valimiskoha andmeid eraldi või siis märgistada väli „Sama, mis valimispäeval” ning üldandmed kanduvad üle eelhääletamise vastavatesse lahtritesse.

Erandjuhul võib eelhääletamise koh (eelhääletamise erinevateks perioodideks) olla mitu. Sellisel juhul tuleb need täita.

19


2.4.2. Valimiskomisjoni liikmete lisamine

Komisjoni liikme sisestamine: 1. 2. 3. 4. 5. 6.

Vali roll: esimees, aseesimees, liige, teenindav töötaja. Sisesta isikukood. Sisesta kontak nformatsioon (telefoninumber, e-pos aadress vms). Vali, kas liige on ak ivne (omab õigust VIS-i kasutada) või mi e. Vali, kas ak ivne liige on VIS-is ainult vaatajaõigustega. Kliki „Salvesta”.

Pärast isikukoodi sisestamist toimub päring rahvas kuregistrist. Väljad „Eesnimi” ja „Perekonnanimi” täidetakse automaatselt pärast päringut. Kui isikukood on vigane, kuvatakse teade:

Igal komisjonil saab olla ainult üks esimees ning üks aseesimees. Topeltkirje puhul kuvatakse veateade:

Valimiskomisjoni liikmeid saab vajadusel lisada ja eemaldada, kasutades nuppe ja .

20


3. Valijate nimekirjad Siseministeerium korraldab rahvas kuregistri andmete alusel iga valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise ning selle jaoskonnakomisjonidele kä etoimetamise hiljemalt 22. veebruariks. Siseministeeriumi esindaja kirjutab valijate nimekirjale alla enne selle edastamist ning jaoskonnakomisjoni esimees valimispäeval pärast hääletamise lõppemist. Valijate nimekirjad ei ole avalikud, kuid iga valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust. Valijate nimekirjade koopiaid valimiskomisjon ei väljasta. Jaoskonnakomisjon saab akenjoonlauad, millel on valija nime ja allkirjalahtri aknad valijate nimekirjast valija nime leidmise ning allkirja andmise hõlbustamiseks.

Valija annab hääletamissedeli saamise kohta valijate nimekirja allkirjalahtrisse oma allkirja. Valija abistamiseks kasutatakse akenjoonlauda. Eelhääletamise ajal kirjutab jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.

21


Valijate nimekirja täitmisel peab jaoskonnakomisjoni liige jälgima, millised märked tehakse nimekirja allkirjalahtrisse ja millised märkused tehakse märkuste lahtrisse. Valijate nimekirja allkirjalahtrisse tehtavad märked („V”, „E” või „hääletas kodus”) tuleb mitmekordse hääletamise väl miseks märgistada silmatorkava värviga (nt värviline marker).

Lisaks valijate põhinimekirjale kasutatakse jaoskonnakomisjoni enda koostatud valijate nimekirju (p 3.1-3.2). Nende koostamisel kasutatakse Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohaseid valijate nimekirjade tühje planke. Nendele nimekirjadele kirjutab alla ainult jaoskonnakomisjoni esimees ja nimekirja plangil all vasakul olevaid allkirjastamise lahtreid ei täideta.

3.1. Kodus hääletavate valijate nimekiri Kodus hääletavate valijate nimekiri on väljavõte jaoskonna valijate põhinimekirjast. Jaoskonnakomisjon märgistab valijate nimekirja tühjal plangil ris ga valijate nimekirja liiki tähistava lahtri „kodus hääletamine”. Jaoskonnakomisjon kannab kodus hääletamist taotlenud valija andmed valimisjaoskonna valijate põhinimekirja alusel kodus hääletavate valijate nimekirja. Valija järjekorranumbrina kodus hääletavate valijate nimekirjas märgitakse tema järjekorranumber selle valimisjaoskonna valijate põhinimekirjas. 22


Pärast valija andmete kandmist kodus hääletavate valijate nimekirja tehakse valija kohta selle valimisjaoskonna valijate põhinimekirja märkuste lahtrisse märge „hääletab kodus”. Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse. Valimisjaoskonda tagasi jõudes teeb jaoskonnakomisjoni liige kodus hääletanud valija kohta selle jaoskonna valijate põhinimekirja allkirjalahtrisse märke „hääletas kodus”. Kui valija ei hääletanud kodus, tõmbab jaoskonnakomisjon maha valimisjaoskonna valijate põhinimekirja tehtud märke „hääletab kodus” ning teeb kodus hääletavate valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke „ei hääletanud kodus”.

3.2. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekiri Nimekirja plangil märgistab jaoskonnakomisjon ris ga valijate nimekirja liiki tähistava lahtri „väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamine”. Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja ning valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja allkirjalahtrisse. Valija hääletamise kohta kirjutab jaoskonnakomisjoni liige märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.

3.2.1. Valija asukohas hääletavate valijate nimekiri Nimekirja plangil märgistab jaoskonnakomisjon ris ga valijate nimekirja liiki tähistava lahtri „väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamine”. Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija asukohas hääletavate valijate nimekirja valija andmed ning valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja allkirjalahtrisse. Valija hääletamise kohta kirjutab jaoskonnakomisjoni liige märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.

3.2.2. Kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses hääletavate valijate nimekiri Nimekirja plangil märgistab jaoskonnakomisjon ris ga valijate nimekirja liiki tähistava lahtri „väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamine”. Jaoskonnakomisjoni liige märgib vormikohase valijate nimekirja plangi 23


ülaservale kinnipidamiskoha, haigla või ööpäevase hoolekandeasutuse nime ja kirjutab valijate nimekirja valija andmed. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja allkirjalahtrisse. Valija hääletamise kohta kirjutab jaoskonnakomisjoni liige märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.

3.3. Valijate nimekirjas paranduste tegemine Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumen dest nähtub üheselt, et valijate nimekirjas on viga (nt valija nimes või isikukoodis), parandatakse see viivitamata. Tehtud parandustest teavitab jaoskonnakomisjon viivitamata valla- või linnasekretäri. Kui valija kohta valijate nimekirja kantud andmetes on viga, mida koheselt parandada ei ole võimalik, esitab valija jaoskonnakomisjonile vea parandamise avalduse ning komisjon edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile. Kui valija andmetes olnud viga on rahvas kuregistris parandatud, teeb jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri tea se alusel paranduse koheselt ka valijate nimekirjas. Paranduse tegemisel kirjutab jaoskonnakomisjoni liige nimekirja märkuste lahtrisse märke „parandus õige”, parandamise aluse ja kuupäeva ning oma allkirja.

3.4. Valijate nimekirjas muudatuste tegemine Kui isik on pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva (s.o pärast 30. jaanuari 2015) vahetanud elukohta, ei kajastata seda muudatust valijate nimekirjas. Valija, kelle elukohaandmeid rahvas kuregistris ei ole, võetakse eelhääletamise algusest (s.o alates 19. veebruarist, kui algab elektrooniline hääletamine ja eelhääletamine maakonnakeskustes) kuni valimispäevani (kaasa arvatud) rahvas kuregistrisse ja valijate nimekirja kiirendatud korras. Jaoskonnakomisjoni liikmel pole õigust isikut valijate nimekirja lisada või sealt kustutada ilma valla- või linnasekretäri loata. Kui valimisjaoskonnas selgub, et valija ei ole valijate nimekirjas või isik, kellel ei ole õigust valimistest osa võ a, on sa unud valijate nimekirja, pöördub 24


jaoskonnakomisjoni liige valla- või linnasekretäri poole. Kui selgub, et valija on valijate nimekirjast ekslikult välja jäänud, lisab jaoskonnakomisjoni liige valla- või linnasekretäri tea se alusel valija nime valijate nimekirja. Kui selgub, et valija elukoha andmed ei ole kantud rahvas kuregistrisse, peab valija esitama elukohateate. Teate alusel tehakse isiku elukoha kohta kanne rahvas kuregistrisse. Pärast seda kantakse isik valla- või linnasekretäri vastava tea se alusel valijate nimekirja. Valijate nimekirja märkuste lahtrisse kirjutatakse kande tegemise alus, kuupäev ja kande tegija allkiri. Jaoskonnakomisjoni liige kustutab valija valla- või linnasekretäri tea se alusel valijate nimekirjast nime läbikriipsutamise teel, kirjutades valijate nimekirja märkuste lahtrisse valija nimekirjast kustutamise aluse, kuupäeva ja oma allkirja. Valijate nimekirjade küsimustes saab pöörduda rahvas kuregistri poole, infotelefon on 671 5188.

25


4. Hääletamiskas d ja nende sulgemine Jaoskonnakomisjon kasutab hääletamise korraldamisel maakonna valimiskomisjonilt saadud plas st hääletamiskaste. Kaste on kolmes suuruses: väike, keskmine ja suur.

Eri tüüpi valimisjaoskondades on vajadus hääletamiskas de järele erinev. Alljärgnevalt on eraldi kirjeldatud hääletamiskas de kasutamist nn tavalises valimisjaoskonnas ja valimisjaoskonnas, kus korraldatakse ka hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Tavaline jaoskonnakomisjon (kus ei korraldata hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda) kasutab: 1) keskmist hääletamiskas , kuhu valijad lasevad oma hääletamissedelid eelhääletamise ajal 23. veebruarist kuni 25. veebruarini; 2) suurt hääletamiskas , kuhu valijad lasevad oma hääletamissedelid valimispäeval; 3) väikest hääletamiskas kodus hääletamiseks. Väljaspool elukohta hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon kasutab lisaks eelpooltoodule hääletamiskaste ka järgnevates toimingutes: 1) suurt hääletamiskas kas na, kuhu valimisjaoskonnas väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavad valijad lasevad oma hääletamissedelitega ümbrikud; 2) väikest hääletamiskas kas na, kuhu oma asukohas hääletavad valijad lasevad hääletamissedelitega ümbrikud. 26


Väljaspool elukohta hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon tähistab eelhääletamise päevadel keskmise hääletamiskas sildiga „Hääletamissedelid” ning suure hääletamiskas sildiga „Ümbrikus hääletamissedelid”. Oluline on jälgida, et hääletamissedelid ja ümbrikes hääletamissedelid lastakse õigetesse kas desse. Valesse kas laskmise korral jääb sedel arvestamata. Suur ja väike hääletamiskast avatakse 25. veebruaril, pärast valimisjaoskonna sulgemist. Kui maakonna valimiskomisjoni loal viiakse ümbrikud maakonna valimiskomisjonile järgmisel päeval pärast eelhääletamise lõppemist (neljapäeval), pannakse pärast hääletamissedelitega ümbrike korrastamist (kolmapäeva õhtul) kõik ümbrikud ühte kas ja kast ning selle ava suletakse vastavalt turvaplommide või turvakleebisega. Hääletamise ajal peab kas ava olema suletud luugiga. See avatakse üksnes hääletamissedelite või ümbrikus sedelite kas laskmiseks.

4.1. Hääletamiskas de ja nende avade sulgemise üldreeglid Kõik hääletamiskas d suletakse turvaplommidega (vt p 4.2, 4.3, 4.4). Samu suletakse turvaplommiga hääletamiskas de avad, välja arvatud valija asukohas hääletamise kas (väikese kas ) ava, mis suletakse turvakleebisega (vt p 4.4). Kas d sulgeb jaoskonnakomisjon maakonna valimiskomisjonilt saadud turvaplommidega, millel on lühend RK, millele järgneb plommi number (nt RK00001). Turvakleebistel on tekst „VALIMISED“ ja kleebise number. Turvaplommid ja -kleebised tuleb kasutusele võ a numbrite järjekorras, alates väiksemast. Hääletamiskas de ja nende avade sulgemise juures peab viibima vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget ning selle toimingu juures võivad viibida ka vaatlejad. Valimiskomisjoni liikmed ja soovi korral ka vaatlejad märgivad üles kas de ja nende avade sulgemiseks kasutatud turvaplommide ja -kleebiste numbrid. Jaoskonnakomisjoni esimees märgib kasutusel olevate turvaplommide ja -kleebiste numbrid töövihikusse. Jaoskonnakomisjoni esimees peab tagama turvaplommide õige kasutamise ja hoidmise, välistades nende sa umise kõrvaliste isikute kä e. Kui esimese plommi panemisel ei järgita reegleid täpselt ja plomm jääb kas le mõnes teises asendis (näiteks jääb number kas poole), siis ei tohi 27


seda plommi avada (plomm jääbki nii). Järgmised plommid tuleb panna reeglite kohaselt. Plommi avamiseks tuleb selle saba lõigata laiema, numbriga osa tagant läbi. Üldjuhul saab tavaline jaoskonnakomisjon valimispäeval kasutatava (suure) hääletamiskas sulgemiseks 4 turvaplommi, eelhääletamise (keskmise) kas ja selle ava sulgemiseks 10 plommi ning kodus hääletamise (väikese) kas sulgemiseks 2 plommi. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon saab suure hääletamiskas ja selle ava sulgemiseks 10 turvaplommi, keskmise kas ja selle ava sulgemiseks 10 plommi, väikese kas sulgemiseks 4 plommi ning väikese kas ava sulgemiseks 2 turvakleebist. Maakonnakeskuses eelhääletamist korraldav jaoskonnakomisjon saab iga eelhääletamise päeva õhtul kas ava sulgemiseks lisaks 4 turvaplommi. Jaoskonnakomisjonil on täiendavalt vaja turvaplomme ja -kleebiseid järgnevate toimingute jaoks: 1. Kui jaoskonnakomisjon annab hääletamissedelitega ümbrikud maakonna valimiskomisjonile üle neljapäeval, 26. veebruaril, tuleb ümbrikud pärast nende korrastamist panna ühte hääletamiskas ja kast ning selle ava sulgeda vastavalt turvaplommide ja -kleebisega. 2. Jaoskonnakomisjon peab valimiste päeva õhtul pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist otsustama, millist hääletamiskas kasutatakse hääletamissedelite maakonna valimiskomisjoni viimisel. See kast ja selle ava tuleb sulgeda vastavalt turvaplommide või -kleebisega.

28


4.2. Keskmise hääletamiskas sulgemise juhis Keskmine hääletamiskast tuleb turvaplommidega sulgeda enne eelhääletamise algust 23. veebruaril (enne kella 12.00). Keskmine hääletamiskast suletakse kuue turvaplommiga. Turvaplommiga tuleb sulgeda kõik kuus kas külgedel olevat ava.

Plommi lukustusosa, nn saba, tuleb panna läbi kas ava altpoolt, nii et number jääb alguses kas külje poole.

Saba ots tuleb panna plommi tagaküljel asuvasse väikesesse auku ja tõmmata teiselt poolt august läbi lõpuni, nii et plomm oleks maksimaalselt suletud.

29


Iga eelhääletamise päeva õhtul (pärast kella 20.00) suletakse turvaplommiga ka kas ava. Eelhääletamise kas (keskmisesse kas ) tuleb 27. või 28. veebruaril lasta väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud. Kas ava tuleb sulgeda turvaplommiga.

Plommi saba võib kleeplindiga kinnitada kas külje külge või siduda sõlme. Saba võib ka ühe sen meetri kauguselt ära lõigata. Eelhääletamise kast (keskmine kast) avatakse valimispäeval pärast kella 20.00. Enne kas avamist tuleb kontrollida turvaplommide seisukorda.

30


4.3. Suure hääletamiskas sulgemise juhis Jaoskonnakomisjon, kes korraldab hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, suleb suure hääletamiskas nelja turvaplommiga enne eelhääletamise algust 23. veebruaril (maakonnakeskuses hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon 19. veebruaril) enne kella 12.00. Iga eelhääletamise päeva õhtul pärast hääletamise lõppu suleb jaoskonnakomisjon hääletamiskas ava ühe turvaplommiga. Suur hääletamiskast suletakse samamoodi nagu keskmine hääletamiskast (vt sulgemise kirjeldust punk s 4.2).

Suure hääletamiskasƟ turvaplommiga suletud ava

31


Turvaplommidega suletud suur hääletamiskast Maakonnakeskuses hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon kasutab suurt kas , seda avamata, ka hääletamisruumis 23.–25. veebruaril toimuval eelhääletamisel väljaspool elukohta hääletamiseks. Suur hääletamiskast (sisaldab ümbrikes sedeleid) avatakse eelhääletamise viimase päeva õhtul, 25. veebruaril pärast eelhääletamise lõppemist. Valimispäeva hommikul enne hääletamise algust (enne kella 9.00) suleb jaoskonnakomisjon suure hääletamiskas uues nelja plommiga.

32


4.4. Väikese hääletamiskas sulgemise juhis Väikest hääletamiskas kasutatakse eelhääletamise ajal, 23. kuni 25. veebruarini valija asukohas hääletamisel ja valimispäeval, 1. märtsil kodus hääletamisel. Jaoskonnakomisjon suleb enne valija asukohas hääletamise algust hääletamiskas kahe turvaplommiga. Igal õhtul pärast hääletamise lõppemist suletakse kas ava turvakleebisega.

Kleebis tuleb panna kas ava keskele, puhtale ja kuivale pinnale.

Avatud turvakleebis 33


Valija asukohas hääletamine lõppeb 25. veebruaril (hiljemalt kell 20.00). Väike hääletamiskast avatakse sama päeva õhtul. Sama hääletamiskas kasutatakse valimispäeval kodus hääletamise korraldamiseks. Kodus hääletamise korraldamiseks tuleb hääletamiskast kahe turvaplommiga sulgeda 1. märtsil enne kodus hääletamise algust. Plommi lukustusosa, nn saba, tuleb panna läbi kas küljel asuva augu, nii et number jääb alguses allapoole.

Kaas tuleb kas le asetada nii, et kaanes ja kas küljel asuvad augud jääksid kohaku . Saba ots tuleb panna plommi tagaküljel asuvasse väikesesse auku ja tõmmata teiselt poolt august läbi lõpuni, nii et plomm oleks maksimaalselt suletud.

Plommi laiem, numbriga osa jääb süvendisse nii, et registreerimisnumber on nähtav. Plommi saba võib ühe sen meetri kauguselt ära lõigata.

34


5. Isikut tõendavad dokumendid Isikut tõendav dokument on riigiasutuse poolt väljaantud keh v dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokuju s ja allkiri või allkirjakuju s. Isikut tõendavad dokumendid on näiteks: 1) 2) 3) 4) 5) 6)

isikutunnistus (ID-kaart); Ees kodaniku pass; diplomaa line pass; meremehe teenistusraamat; juhiluba; pensionitunnistus.

Valija võib oma isikut tõendada ka muu dokumendiga, kui dokument on kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusak ga, sellele on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokuju s ja allkiri või allkirjakuju s ning see on keh v.

35


6. Hääletamise liigid 6.1. Eelhääletamine ja valimispäeval hääletamine elukohajärgses valimisjaoskonnas (kõik valimisjaoskonnad) Eelhääletamine kõikides valimisjaoskondades toimub esmaspäevast, 23. veebruarist kuni kolmapäeva, 25. veebruarini (kaasa arvatud). Eelhääletamise ajal kodus hääletamist ei korraldata. Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes eelhääletamise sellel päeval on vähemalt 18-aastane. Eelhääletamisel on valimisjaoskonnad avatud kella 12.00–20.00, valimispäeval kella 9.00–20.00. Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.

6.1.1. Hääletamise kord valimisjaoskonnas eelhääletamisel ja valimispäeval 1. Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele keh va isikut tõendava dokumendi. 2. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 3. Jaoskonnakomisjoni liige märgib eelhääletamisel hääletamissedeli saanud valija kohta valijate nimekirja märkuste lahtrisse eelhääletamise kuupäeva. 4. Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis teiste isikute juuresolekuta. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha teine valija, kuid mi e tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaat. 5. Valija kirjutab hääletamissedelile selle oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. 6. Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia. 36


7. Kui valija rikub hääletamissedeli või ta avastab, et sedel on defektne, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Valija peab rikutud, defek ga või kasutamata hääletamissedeli tagastama jaoskonnakomisjonile. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Valija tagastatud kasutamata hääletamissedelile tehakse valija juuresolekul märge „tagastatud” ja sedelit hääletamistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata. 8. Hääletamissedel peab enne valijale andmist olema kokku murtud. Ka valija murrab täidetud hääletamissedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsa jäljendi. 9. Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskas ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine valija tema juuresolekul. Jaoskonnakomisjon edastab teabe hääletamisest osavõtu kohta iga eelhääletamise päeva õhtul ning valimispäeval vastavalt punk s 9.1 sätestatule.

6.2. Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamine on mõeldud valijatele, kellel pole võimalik eelhääletamise päevadel ega valimispäeval hääletada elukohajärgses valimisjaoskonnas. 19.–22. veebruarini kella 12.00–20.00 saab eelhääletada igas maakonnakeskuses vähemalt ühes maakonna valimiskomisjoni määratud valimisjaoskonnas. Selles valimisjaoskonnas võivad käesolevas punk s kirjeldatud korda järgides hääletada ka valijad, kellele see on elukohajärgseks valimisjaoskonnaks. Iga eelhääletamise päeva õhtul sisestab jaoskonnakomisjon hääletamisest osa võtnud valijate arvu VIS-i. Kõigis valdades ja linnades toimub väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamine 23. veebruarist kuni 25. veebruarini kella 12.00–20.00 igas vallas ja linnas vähemalt ühes valla- või linnavalitsuse poolt määratud valimisjaoskonnas. Selle jaoskonna hääletamisruumis on eelhääletamise ajal eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletavate valijate jaoks. 37


6.2.1. Hääletamise kord eelhääletamise ajal toimuval väljaspool valija elukohta hääletamisel 1. Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele keh va isikut tõendava dokumendi. 2. Jaoskonnakomisjoni liige kannab valija andmed väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja (vt p 3.2). 3. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja. 4. Jaoskonnakomisjon prindib VIS-ist valija andmed välimisele valgele ümbrikule (C6, 162x114 mm). 5. Kui välimist ümbrikku ei prindita VIS-ist, teatab valija komisjonile oma registrijärgse elukoha andmed. Jaoskonnakomisjoni liige kontrollib valija elukoha andmeid VIS-ist ümbrike prin mise lehelt. Välimisele ümbrikule kirjutab valija ise või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja rahvas kuregistrijärgse elukoha aadressi seisuga 30 päeva enne valimispäeva. 6. Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja. 7. Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valijate nimekirja märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva. 8. Valija kirjutab hääletamiskabiinis hääletamissedelile selleks e enähtud kohta selle oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab, paneb sedeli sisemisse ümbrikku ja sisemise ümbriku välimisse ümbrikku. 9. Väljaspool elukohta hääletavate valijate hääletamissedelitele ega välimisele ümbrikule teist pitsa jäljendit ei panda. Hääletamissedelile pannakse teine pitsa jäljend valimispäeval, 1. märtsil, pärast hääletamise lõppemist. 10. Valija laseb ümbriku väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele e enähtud hääletamiskas (kas l silt „Ümbrikus hääletamissedelid”).

38


6.2.2. Hääletamine valija asukohas (väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda) Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõ u ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist oma asukohas. Valija asukohas hääletamist on võimalik läbi viia ainult 23. veebruarist kuni 25. veebruarini nende jaoskonnakomisjonide poolt, kes korraldavad eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Hääletamist valija asukohas võib korraldada eeltoodud päevadel ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni. Oma asukohas hääletada saab vaid juhul, kui valija on enne esitanud kirjaliku taotluse valla- või linnavalitsusele, Tallinnas linnaosavalitsusele (taotlus registreeritakse) või lähimale väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile. Taotlust saab esitada kuni eelhääletamise viimase päeva, see on 25. veebruari, kella 14.00-ni. Jaoskonnakomisjon registreerib kõik valijate taotlused ja kannab valijate nimed väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja (vt p 3.2). Taotluses tuleb märkida asukohas hääletamise taotlemise põhjus, näiteks: 1) 2) 3) 4) 5)

terviseseisund; kõrge iga; rasked teeolud; transpordivõimaluste puudumine; muud põhjused, mis takistavad valijat asukohast lahkumast.

Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta selle esitajat taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest.

6.2.3. Hääletamine kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses Kui valla või linna territooriumil asub kinnipidamiskoh , haiglaid või ööpäevaseid hoolekandeasutusi, peab jaoskonnakomisjon korraldama oma töö niimoodi, et kõik valijad saaksid hääletada. Selleks tuleb töökoormuse hindamiseks varakult ühendust võ a asutuste juhtkonnaga ja teavitada neid hääletamistaotluse esitamise korrast. Hääletamise sujuvamaks korraldamiseks tuleks koostöös asutuse administratsiooniga eelnevalt koostada hääletada soovivate valijate nimekiri ja selgitada välja valijate isikukoodid, mis annab võimaluse välja prin da valijate andmetega välimised ümbrikud. 39


Kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse hääletamine 23. veebruarist kuni 25. veebruarini nende jaoskonnakomisjonide poolt, kes korraldavad eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Hääletamist võib korraldada eeltoodud päevadel ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni. Kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse hääletamine kinnipidamiskoha, haigla või ööpäevase hoolekandeasutuse administratsiooni kirjaliku taotluse alusel. Administratsioon esitab hääletamise korraldamise taotluse lähimale eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda korraldavale jaoskonnakomisjonile või valla- või linnavalitsuse poolt määratud, kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses hääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile kirjalikult hiljemalt 24. veebruaril. Jaoskonnakomisjoni liige märgib vormikohase valijate nimekirja plangi ülaservale kinnipidamiskoha, haigla või ööpäevase hoolekandeasutuse nime, kirjutab valija andmed plangile ja märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.

6.2.4. Hääletamise kord valija asukohas, sealhulgas kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses Valija asukohas hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõ est, et nad ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna e epanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud. Jaoskonnakomisjoni liikmed võtavad kaasa: 1) 2) 3) 4) 5) 6) 7)

40

väikese hääletamiskas ; valija asukohas hääletavate valijate nimekirja (vt p 3.2.1 või 3.2.2); valimisringkonna kandidaa de koondnimekirjad; erakondade kandidaa de üleriigilised nimekirjad; hääletamissedelid; sisemised ümbrikud; välimised ümbrikud. Kui valija isikukood on teada, võib välimise ümbriku eelnevalt VIS-i abil valimisjaoskonnas välja prin da.


Valija asukohas hääletamise kord: 1. Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele keh va isikut tõendava dokumendi. 2. Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja, hääletamissedeli ja kaks ümbrikku. 3. Kui välimine ümbrik ei ole trükitud, kirjutab valija ise või jaoskonnakomisjoni liige ümbrikule valija nime, isikukoodi ja rahvas kuregistrijärgse elukoha aadressi seisuga 30 päeva enne valimispäeva. 4. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja valija asukohas hääletavate valijate nimekirja. 5. Valija kirjutab hääletamissedelile selleks e enähtud kohta selle oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab, paneb sedeli sisemisse ümbrikku ja sisemise ümbriku välimisse ümbrikku. 6. Valija laseb ümbriku hääletamiskas . 7. Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valijate nimekirja hääletamise kuupäeva.

6.3. Elektrooniline hääletamine Jaoskonnakomisjon elektroonilist hääletamist ei korralda, kuid kontrollib, et valija on hääletanud ainult ühe korra ja vajadusel edastab e-hääle tühistamise tea se Vabariigi Valimiskomisjonile (vt p 8.3.2.1). Valija saab alates neljapäevast, 19. veebruarist kella 9.00-st kuni kolmapäeva, 25. veebruari kella 18.00-ni ööpäevaringselt elektrooniliselt hääletada veebilehel www.valimised.ee.

41


6.4. Alaliselt välisriigis elava valija hääletamine Ees s Alaliselt välisriigis elav valija võib hääletada eelhääletamise ajal valimisjaoskonnas, kus korraldatakse hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Jaoskonnakomisjon ei pea kontrollima, kas valija on enne hääletanud. Seda teeb pärast hääletamist Vabariigi Valimiskomisjon. Hääletamiseks peab valija teadma oma valimisringkonna numbrit. Seda on võimalik kontrollida VIS-i kaudu ümbrikupäringu abil. Kui VIS-i kasutamise võimalus puudub, tuleb valimisringkonna numbri teadasaamiseks pöörduda maakonna valimiskomisjoni poole.

6.4.1. Hääletamise kord 1. Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele keh va isikut tõendava dokumendi. 2. Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale tema valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja, hääletamissedeli ja kaks ümbrikku. 3. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohta hääletavate valijate nimekirja. 4. Valija kirjutab hääletamissedelile selleks e enähtud kohta selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab, paneb sedeli sisemisse ümbrikku ja sisemise ümbriku välimisse ümbrikku. Kui valija ei ole füüsilise puude tõ u ise võimeline hääletamissedelit täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha teine valija, kuid mi e tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaat. 5. Kinnisele välimisele ümbrikule kirjutab valija ise või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja valimisringkonna numbri. Välimist ümbrikku saab välja trükkida VIS-ist. 6. Valija laseb ümbriku väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele e e nähtud hääletamiskas . 7. Jaoskonnakomisjoni liige teeb väljaspool elukohta hääletavate valijate nimekirja märke hääletamise kuupäeva kohta.

42


6.5. Kodus hääletamine Kui valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõ u ei saa hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist oma kodus. Kodus hääletamine toimub ainult valimispäeval. Kodus hääletada saab vaid juhul, kui selleks on eelnevalt esitatud taotlus kirjalikult või telefoni teel. Kirjalikke taotlusi võtavad vastu valla- ja linnavalitsused, Tallinnas linnaosavalitsused. Taotlus registreeritakse ja edastatakse jaoskonnakomisjonile. Eelhääletamise päevadel ja valimispäeval võtavad taotlusi vastu ka jaoskonnakomisjonid. Taotlust saab esitada hiljemalt 1. märtsil kella 14.00-ni. Valija võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile, seda ainult valimispäeval kella 9.00-st kuni 14.00-ni. Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama: 1) 2) 3) 4) 5)

valija nime; valija isikukoodi; valija aadressi; valija sidevahendi numbrit; kodus hääletamise põhjust.

Põhjendatud taotluse aluseks tuleb lugeda näiteks: 1) 2) 3) 4) 5)

terviseseisundit; kõrget iga; raskeid teeolusid; transpordivõimaluste puudumist; muid põhjuseid, mis takistavad valijat kodust lahkumast.

Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta selle esitajat taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest. Jaoskonnakomisjon registreerib valijate taotlused ja kannab nende andmed kodus hääletavate valijate nimekirja. Jaoskonna valijate põhinimekirja tehakse valija nime taha märge „hääletab kodus”. Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõ est, et nad ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna e epanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud.

43


Jaoskonnakomisjoni liikmed võtavad kaasa: 1) 2) 3) 4) 5)

väikese hääletamiskas ; kodus hääletavate valijate nimekirja (vt p 3.1); valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja; erakondade kandidaa de üleriigilised nimekirjad; hääletamissedelid.

6.5.1. Kodus hääletamise kord 1. Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele keh va isikut tõendava dokumendi. 2. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja. 3. Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli ja tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja. 4. Valija kirjutab hääletamissedelile selleks e enähtud kohta selle oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. 5. Kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. 6. Valija murrab hääletamissedeli kokku ja laseb hääletamiskas . Vajadusel võib valijat abistada jaoskonnakomisjoni liige või mõni teine valija. 7. Jõudes tagasi valimisjaoskonda, teeb jaoskonnakomisjoni liige kodus hääletanud valija kohta selle jaoskonna valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke „hääletas kodus”. Kui valija ei hääletanud kodus, tõmbab jaoskonnakomisjon maha valijate nimekirja tehtud märke „hääletab kodus” ning teeb kodus hääletavate valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke „ei hääletanud kodus”. Kui kodus hääletamist taotlenud valija ilmub hääletamisruumi hääletama ajal, kui jaoskonnakomisjoni liikmed läksid korraldama kodus hääletamist, ei lubata valijal hääletada enne jaoskonnakomisjoni liikmete tagasitulekut.

44


6.6. Ümbrikute trükkimine VIS-is (vajalik eelkõige VIS-i kasutavatele komisjoniliikmetele) Kui valimisjaoskonnas toimub eelhääletamine väljaspool valijate elukohta ja välimisi ümbrikke trükitakse välja VIS-i kaudu, siis tuleb selliste valijate eelhääletamise korral menüüribalt „Ümbrikute trükkimine” valida „Tulemused”. Valija isikut tõendava dokumendi põhjal tuleb sisestada tema isikukood, pärast 11. numbrikoha sisestamist tehakse automaatselt infopäring rahvas kuregistrisse ja kuvatakse selle isiku andmed.

Seejärel tuleb klikkida nuppu „TRÜKI”. Kui isik ei ole kantud valijate nimekirja, kuvatakse veateade:

Kui valija elukoha kirje on liiga pikk, et kõike kuvada, vajutage hiirega elukoha väljale, nii saab lugeda valija elukoha andmeid täispikkuses. Valimispäeval „TRÜKI” nuppu enam pole, kuid isiku andmete kontrolliks saab jätkuvalt teostada päringuid rahvas kuregistrist. Uues aknas kuvatakse välimise ümbriku vormikohane tekst, mille saate printeril tühjale C6 (162×114 mm) ümbrikule trükkida. Trükitavad dokumendid avanevad uues aknas (sõltuvalt veebilehitsejast hüpikaknas või sakis). Kui trükitav dokument ei avane hüpikaknas, on hüpikaknad tõenäoliselt keelatud. Paluge oma IT-tugiisikul need lubada. Peale trükkimiskäsu andmist on võimalik dokumente alla laadida, vajutades nupule „Lae alla failina” (parema hiireklahviga).

45


46


7. Toimingud eelhääletamise päeva õhtul pärast kella 20.00 23. veebruarist kuni 25. veebruarini edastab jaoskonnakomisjon VIS-i kaudu iga päev kell 20.00 valijate ja eelhääletamisel osalenute arvu summeeruvalt (igal järgmisel päeval osalenute arvu eelmistele lisades). Eelhääletamisel osalenute hulka arvestatakse ka selles jaoskonnas väljaspool elukohta hääletanud valijad. Kui jaoskonnakomisjon VIS-i ei kasuta, edastab ta info koheselt maakonna valimiskomisjonile, kes sisestab andmed VIS-i. Maakonnakeskuses 19. veebruarist kuni 22. veebruarini hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon edastab iga eelhääletamise päeva õhtul VIS-i kaudu eelhääletamisel osalenute arvu, täites lahtrit summeeruvalt (igal järgmisel päeval osalenute arvu eelmistele lisades). Pärast hääletamise lõppemist eelhääletamise päevadel suleb jaoskonnakomisjon eelhääletamisel kasutatud hääletamiskas ava turvaplommiga (vt ptk 4). Eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel hoiab jaoskonnakomisjon hääletamiskas ja hääletamisdokumente selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. Järgmisel eelhääletamise päeval enne hääletamise algust teeb jaoskonnakomisjon kindlaks hääletamiskas ja selle ava turvaplommide seisukorra. Kui plomm või hääletamisdokumendid on rikutud või hääletamisdokumendid kadunud, koostab jaoskonnakomisjon rikkumise kohta ak , milles märgitakse valijate nimekirja, hääletamissedelite ja muude hääletamisdokumen de ning hääletamiskas seisukord. Ak le kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Juhtunust teavitab jaoskonnakomisjon koheselt maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. Pärast eelnimetatud toimingute tegemist jätkatakse hääletamise korraldamist juhul, kui valijate nimekirja rikkumise tõ u hääletamise jätkamine ei ole välistatud ega hääletamiskas plomme ei ole rikutud. Kui valijate nimekirja rikkumise tõ u on hääletamise jätkamine välistatud või on hääletamiskas plomm rikutud, tühistab jaoskonnakomisjon kõik hääletamiskas s olevad hääletamissedelid, teeb hääletamiseks vajalikud e evalmistused ning alustab hääletamist uues . Valimiskomisjon teavitab valijaid hääletamise uues alustamisest. 25. veebruari õhtu toimingute kohta vt p 8.1.

47


8. Toimingud ümbrike ja elektrooniliste häältega 8.1. Jaoskonnakomisjoni toimingud pärast eelhääletamise lõppemist Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldanud jaoskonnakomisjon peab välja selgitama, kas hääletamissedelitega ümbrikud viiakse maakonna valimiskomisjonile eelhääletamise viimase päeva õhtul või järgmisel päeval. Kui sedelid viiakse maakonna valimiskomisjonile 26. veebruaril, siis pärast allpool toodud toimingute tegemist paneb jaoskonnakomisjon 25. veebruari õhtul kõik ümbrike pakid ühte hääletamiskas . Hääletamiskast ja selle ava suletakse turvaplommidega või -kleebisega. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldanud jaoskonnakomisjon: 1) avab väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate ümbrikke sisaldavad hääletamiskas d (hääletamisruumis kasutatud suure ja valija asukohas hääletamiseks kasutatud väikese kas ). Hääletamiskas de avamise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget; 2) kontrollib, kas kas s olnud ümbrike arv võrdub allkirjade arvuga väljaspool elukohta hääletanud valijate nimekirjas. Erisuste kohta koostatakse akt, mis edastatakse koos ümbrikega maakonna valimiskomisjonile; 3) kontrollib, kas ümbrikele, mis ei ole VIS-ist prinditud, on märgitud valija rahvas kuregistrijärgne elukoha aadress seisuga 30 päeva enne valimispäeva ja parandab vajadusel valija andmed. Kontrollitud ümbriku paremasse ülanurka märgitakse valija elukohajärgse valimisjaoskonna number; 4) pakib eraldi maakondade, Tallinna ja Tartu linna valijate ning alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelitega ümbrikud; 5) kirjutab pakkidele, millise maakonna või linna ümbrikud need on ja kui palju neid on (pakke ei ole vaja pitseerida); 6) märgib väljaspool elukohta hääletanutele antud sedelite arvu esimehe töövihiku vastavasse lahtrisse. See arv kantakse hiljem 48


hääletamistulemuste protokolli lahtrisse „D”. Sama arv tuleb sisestada ka VIS-i hääletamisest osavõtu arvestuse lehel väljaspool elukohta hääletanute lahtrisse. Selle arvu 25. veebruaril fikseerimine on oluline, kuna väljaspool elukohta hääletanud valijate nimekirjad antakse maakonna valimiskomisjonile; 7) edastab ümbrikes sedelid koos väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega oma asukohajärgse maakonna, Tallinna või Tartu linna valimiskomisjonile.

8.2. Maakonna valimiskomisjoni toimingud Maakonna valimiskomisjon: 1) kontrollib ümbrike sorteerimise õigsust ning pakib kõik jaoskonnakomisjonidelt saadud ümbrikud maakonni , eraldi Tallinna ja Tartu linna ning alaliselt välisriigis elavate valijate häältega ümbrikud; 2) koostab edastatavate ümbrike arvestuslehe, arvestades ka oma maakonna siseselt vahetatavaid ümbrikke; 3) edastab Vabariigi Valimiskomisjonile alaliselt välisriigis elavate valijate isikukoodid hiljemalt 26. veebruari õhtuks; 4) kirjutab pakile, millise maakonna või linna ümbrikud need on ja kui palju neid on, allkirjastab kirjed ning toob pakid koos jaoskonnakomisjonidelt saadud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega Vabariigi Valimiskomisjonile 27. veebruaril kella 11.00-ks; 5) saab Vabariigi Valimiskomisjonilt oma maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikud ja elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja väljavõ ed iga jaoskonna kohta; 6) sorteerib teistelt maakonnakomisjonidelt saadud ja oma maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikud jaoskonnakomisjonide kaupa ning edastab need ja elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja väljavõ ed jaoskonnakomisjonidele hiljemalt 28. veebruaril.

49


8.3. Jaoskonnakomisjoni toimingud pärast maakonna valimiskomisjonilt ümbrike ja elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja saamist 8.3.1. Jaoskonnakomisjoni toimingud ümbrikega Saanud maakonna valimiskomisjonilt hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas keegi valijatest ei ole hääletanud mitu korda. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. Kui valija on väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud ühe korra ja ta ei ole hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke „V”. Märgete tegemise juures peab viibima kaks jaoskonnakomisjoni liiget (üks liige teeb märked ja teine kontrollib). Pärast märke tegemist avab jaoskonnakomisjon välimised ümbrikud, laseb sisemised, hääletamissedelitega ümbrikud eelhääletamisel kasutatud (keskmisesse) hääletamiskas ja suleb hääletamiskas ava turvaplommiga uues . Vaatlejal on õigus viibida hääletamiskas ava avamise juures. Kui vaatleja ei osale kas avamisel, on jaoskonnakomisjonil sellest olenemata õigus hääletamiskast avada. Kui jaoskonnakomisjon on saanud eksituse tõ u teise valimisjaoskonna piirides elava valija hääletamissedeliga ümbriku, edastab jaoskonnakomisjon ümbriku koheselt maakonna valimiskomisjonile. Viimane edastab ümbriku koheselt asjaomasele jaoskonnakomisjonile. Kui valija ei ole kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja või on hääletanud ümbrikuga mitu korda, jätab jaoskonnakomisjon kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud arvestamata. Jaoskonnakomisjon ei ava ümbrikku ega lase hääletamissedelit hääletamiskas . Arvestamata jäetud ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse arvestamata jäetud ümbrike arv, ümbrikule kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei arvestatud. Ümbrikke ja nendes olevaid hääletamissedeleid säilitatakse valimispäevani ning pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist saadetakse need koos muude valimisdokumen dega maakonna valimiskomisjonile, kes korraldab nende hävitamise. 50


Jaoskonnakomisjon märgib väljaspool elukohta hääletamisel saadud arvestatud ja arvestamata sedelite arvu töövihiku vastavasse lahtrisse. Hiljem kantakse samad arvud hääletamistulemuste protokolli lahtritesse „J” ja „K” (vt ptk 10).

8.3.2. Elektrooniliselt antud häälte arvestamine Saanud maakonna valimiskomisjonilt elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas keegi valijatest ei ole hääletanud mitu korda eri hääletamisviise kasutades. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui hääletamissedeliga oma jaoskonnas või väljaspool elukohta, arvestatakse valija hääletamissedelit. Elektroonilise hääle tühistab elektroonilise hääletamise komisjon. Kui valija on hääletanud mitu korda väljaspool elukohajärgset jaoskonda ja elektrooniliselt, jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata. Elektroonilise hääle tühistab elektroonilise hääletamise komisjon. Kui valija on hääletanud elektrooniliselt, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke „E”. Märked peavad olema valijate nimekirja tehtud kindlas enne hääletamise alustamist valimispäeval. Märgete tegemise juures peab viibima kaks jaoskonnakomisjoni liiget (üks liige teeb märked ja teine kontrollib). Elektroonilise hääle tühistamiseks koostab jaoskonnakomisjon tea se. Andmed valijate kohta, kelle elektrooniline hääl tuleb tühistada, sisestatakse VIS-i hiljemalt kell 12.00 valimispäeval. Jaoskonnakomisjoni esimees kinnitab tühistamise tea se VIS-is. Tea s koostatakse ka juhul, kui jaoskonnas tühistatavaid elektroonilisi hääli ei ole (sellisel juhul ei märgistata ühtegi isikut). Tea st ei pea koostama see jaoskonnakomisjon, kellele elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja ei edastatud (kuna ei olnud ühtegi elektrooniliselt hääletanud valijat). Elektroonilise hääletamise komisjon loeb elektrooniliselt antud hääled kokku valimispäeva õhtul pärast kella 19.00. Mitme elektrooniliselt antud hääle puhul arvestatakse valija viimasena antud häält. Tulemused sisestatakse VIS-i ning neid arvestatakse hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemisel Vabariigi Valimiskomisjoni poolt. Jaoskonnakomisjoni hääletamistulemuste protokollis elektroonilised hääled ei kajastu.

51


8.3.2.1. Tühistamise tea se koostamine VIS-is (vajalik eelkõige VIS-i kasutavatele komisjoniliikmetele) Kui tekib vajadus elektrooniliselt antud hääl tühistada, tuleb juhinduda alljärgnevast. Ekraanile kuvatakse Teie jaoskonna elektrooniliselt hääletanud valijate loetelu, mis on identne maakonna valimiskomisjonilt saadud elektrooniliselt hääletanute nimekirjaga.

Kui Teil ei ole ühtegi tühistatavat elektroonilist häält, tuleb tea s ilma märkeid tegemata siiski kinnitada. Kui jaoskonnas on hääletajaid, kelle elektrooniline hääl tuleb tühistada (vt p 8.3.2), märgistage tühistatavad hääled Teile kuvatavas elektrooniliselt hääletanute nimekirjas „linnukesega”. Salvestage tehtud töö. „Linnukesega” tähistatakse ainult tühistamisele kuuluvad hääled! Tühistamisele mi e mineva hääle korral jääb staatuse väli samaks Tühistamisele mineva hääle korral muutub staatuse väli järgnevaks:

. .

Kui olete kõik tühistatavad hääled märgistanud ning salvestanud, peate tea se kinnitama. Peale kinnitamist saab tühistamise tea st muuta ainult infosüsteemi administraator. Peale kinnitamist tühistamise tea st välja trükkima ja allkirjastama ei pea. Tühistamise tea s tuleb VIS-is kinnitada hiljemalt valimispäeval kell 12.00. Kui Teie jaoskonnas elektrooniliselt hääletanud isikuid ei olnud ja Te olete saanud maakonna valimiskomisjonilt teate elektrooniliselt hääletanud valijate puudumise kohta, kuvatakse Teile tühi nimekiri ning tühistamise tea st koostama ei pea. 52


9. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas 9.1. Hääletamisest osavõtu andmete edastamine Iga eelhääletamise päeva õhtul kell 20.00 edastab jaoskonnakomisjon VIS-i kaudu esialgse teabe valijate ja eelhääletanute arvu kohta (sealhulgas väljaspool elukohta hääletanud valijate arvu). Kui jaoskonnakomisjon VIS-i ei kasuta, edastab ta info koheselt kõrgemalseisvale valimiskomisjonile, kes sisestab andmed VIS-i. Valimispäevaks hääletamisest osavõtnute arv muutub, kuna väljaspool elukohta hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud on maakonnakomisjonile ära antud ning lisandunud on jaoskonna valijad, kes on hääletanud elektrooniliselt ja väljaspool oma elukohta. Valimispäeval, 1. märtsil edastab jaoskonnakomisjon VIS-i kaudu, või kui see pole võimalik, siis maakonna valimiskomisjoni vahendusel, valijate nimekirja kantud valijate arvu ja hääletanud valijate arvu kell 12.00, 16.00 ja 20.00. Valijate nimekirja alusel tehakse kindlaks valijate arv ning hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märkuste alusel hääletanute arv. Arvestada tuleb ka valijate nimekirjas olevaid märkeid väljaspool elukohta eelhääletanud („V”), elektrooniliselt hääletanud („E”) ja kodus hääletanud valijate („hääletas kodus”) kohta.

53


9.1.1. Hääletamisest osavõtu andmete sisestamine VIS-i (vajalik eelkõige VIS-i kasutavatele komisjoniliikmetele)

Kõigil jaoskondadel tuleb täita tabeli päises lahter „Valijate arv valijate nimekirjas osavõtu andmete esitamise hetkel”. Kui lahter on täitmata, muutub lahter punaseks ning salvestamine ei ole võimalik. Kui Teie valimisjaoskonnas ei viida läbi väljaspool elukohta eelhääletamist, tuleb täita „Hääletamissedeli saanud” isikute arvu lahter. Kui Teie valimisjaoskond viib läbi ka väljaspool elukohta eelhääletamist, tuleb täita lisaks „Hääletamissedeli saanud” isikute arvu lahtrile ka lahter „Sealhulgas väljaspool elukohta hääletanutele antud sedeleid”. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud (Märked „V”), elektrooniliselt hääletanud (Märked „E”) ja allkirja andnud (Allkirjad) hääletajate koguarvud sisestatakse eraldi lahtritesse. Allkirjade arv sisaldab ka kodus hääletanuid. Hääletanute arvestus on summeeruv, st iga järgmise päeva tulemustes sisalduvad ka eelmiste päevade tulemused. 54


Kui lahter „Valijate arv valijate nimekirjas osavõtu andmete esitamise hetkel” on täitmata, kuvatakse veateade:

Kui sisestatud sedelite arv on alumises reas suurem kui ülemises reas, muutuvad lahtrid punaseks ning kuvatakse veateade:

Sisestatud häälte arv peab olema eelneva lahtri arvuga kas võrdne või sellest suurem. Väiksema arvu puhul kuvatakse veateade ja lahter muutub punaseks:

Väljaspool elukohta eelhääletamist korraldavas jaoskonnas võib valimispäeval kella 12.00-ks tehtud arvestuses hääletanute arv võrreldes eelhääletamise viimase päeva andmetega teatud juhtudel väheneda, kuna väljaspool elukohta hääletanud valijate ümbrikud on ära saadetud. Kui olete ekslikult sisestanud liiga suure valijate arvu (üle 10 000), kuvatakse teade:

55


9.2. Hääletamistulemuste kindlakstegemine Hääletamistulemused valimisjaoskonnas tehakse kindlaks valimispäeva õhtul pärast kella 20.00. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas on avalik, selle juures võivad viibida nii vaatlejad kui ka teised soovijad. Hääli loetakse hääletamisruumis või eraldi ruumis. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi. Hääletamiskas de avamise juures peab olema üle poole komisjoni koosseisust. Pärast hääletamise lõppu teeb jaoskonnakomisjon hääletamistulemused kindlaks alltoodud järjekorras. Jaoskonnakomisjon: 1) teeb valijate nimekirja alusel kindlaks valijate arvu (toimingu tegemist võib alustada enne kella 20.00) ja edastab selle Vabariigi Valimiskomisjonile; täidab VIS-i vormis „Osavõtt” lahtri „Valijate arv nimekirjas” ja salvestab selle; täidab hääletamistulemuste protokollis lahtri „A” (valijate arv nimekirjas) ja salvestab protokolli; 2) teeb kindlaks hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märgete „E” ning „V” ja „hääletas kodus” alusel esialgse hääletamisest osavõtnute arvu ja edastab selle viivitamata (hiljemalt kell 20.20) Vabariigi Valimiskomisjonile, salvestades selle VIS-i; 3) esimees allkirjastab pärast hääletamise lõppu (kell 20.00) valijate nimekirjad; 4) loeb üle valijate poolt kasutatud rikutud sedelid ja kasutamata sedelid, kustutab kasutamata sedelid nurga äralõikamisega ja teeb kande hääletamistulemuste protokolli lahtritesse „E” ja „F”; 5) kontrollib hääletamiskas de plommide seisukorda, avab valimisjaoskonnas kasutuses olnud hääletamiskas d (sh eelhääletamise kas ja kodus hääletamiseks kasutatud kas ) ning võrdleb kodus hääletamise kas s olnud sedelite arvu kodus hääletanud valijate nimekirja antud allkirjade arvuga; 6) avab eelhääletamise kas s olevad sisemised, hääletamissedelitega ümbrikud; 7) lööb pitsaƟ teise jäljendi väljaspool elukohta ja kodus hääletanud valijate hääletamissedelite välisküljele ja paneb need sedelid valimispäeval hääletanud valijate sedelite hulka; 8) sorteerib kõik hääletamissedelid erakondade ja kandidaatide kaupa; 56


9) teeb kindlaks: a) hääletamisest osavõtnud valijate lõpliku arvu, s.o hääletamiskas des olnud hääletamissedelite arvu; b) kehtetute hääletamissedelite arvu; c) kandidaa dele ja erakondadele antud häälte arvu; 10) vaatab üle kehtetud sedelid (vt p 9.3); 11) täidab hääletamistulemuste protokolli ja sisestab andmed VIS-i. Kui jaoskonnakomisjon ise VIS-i ei kasuta, edastab ta tulemused kõrgemalseisva valimiskomisjoni abil.

9.3. Kehtetu hääletamissedel Kehtetu hääletamissedeli tuvastab komisjon. Eriarvamuste korral jõuab komisjon otsuseni hääletamise teel. Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel: 1) millel ei ole kahte jaoskonnakomisjoni pitsa jäljendit; 2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks; 3) millele kirjutatud registreerimisnumber on parandatud; 4) millele kirjutatud registreerimisnumber ei ole loetav. Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel keh vaks. Äralõigatud nurgaga hääletamissedelit ja sedelit, mis ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni poolt kehtestatud vormi kohane, hääletamistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.

57


10. Hääletamistulemuste protokolli täitmise üldpõhimõ ed Hääletamistulemuste protokoll täidetakse järgmiselt: 1. Lahtrisse „Kuupäev” kirjutatakse protokolli täitmise päev, kuu ja aasta (01032015). 2. Lahtrisse „Kellaaeg” kirjutatakse protokolli täitmise lõpetamise kellaaeg (näiteks 2215). 3. Lahtrisse „A” kirjutatakse valijate arv valijate nimekirjas seisuga 1. märts 2015 kell 20.00. 4. Lahtrisse „B” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud täitmata hääletamissedelite arv. 5. Lahtrisse „C” kirjutatakse elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletanud valijatele välja antud hääletamissedelite arv (sealhulgas kodus hääletanutele väljaantud hääletamissedelite arv) valijate nimekirjas olevate allkirjade arvu alusel. 6. Lahtri „D” täidab ainult jaoskonnakomisjon, kes korraldas hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Sinna kirjutatakse eelhääletamise ajal väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate arv vastavates valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu alusel (vt p 8.1 loetelu p 6). 7. Lahtrisse „E” kirjutatakse valijate tagastatud rikutud hääletamissedelite arv. Sedelit, mille valija tagastas komisjonile ilma uut sedelit võtmata, näitajas ei arvestata. 8. Lahtrisse „F” kirjutatakse valijatele välja andmata jäänud (kasutamata) hääletamissedelite arv. 9. Lahtrisse „G” kirjutatakse hääletamiskas s olevate hääletamissedelite arv. 10. Lahtrisse „H” kirjutatakse keh vate hääletamissedelite arv. 11. Lahtrisse „I” kirjutatakse kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv. 12. Lahtrisse „J” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestatud sedelitega ümbrike arv, st selle valimisjaoskonna väljaspool elukohta hääletanud valijate arv (vt p 8.3.1). 13. Lahtrisse „K” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestamata jäetud sedelitega ümbrike arv (vt p 8.3.1). 14. Lahtrisse „L” kirjutatakse kodus hääletanud valijate arv valijate nimekirjas olevate vastavate märgete arvu alusel. 58


15. Lahtrisse „M” kirjutatakse elektrooniliselt hääletanute arv Vabariigi Valimiskomisjonilt saadud elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja alusel. 16. Lahtrisse „N” kirjutatakse tühistatavate elektrooniliste häälte arv Vabariigi Valimiskomisjonile edastatud tühistamise tea se alusel. 17. Protokolli vasakus veerus olevatesse erakondade nimede lühenditega tähistatud lahtritesse kirjutatakse erakonna kandidaa dele antud häälte summa. Üksikkandidaadile antud häälte arv kirjutatakse tema registreerimisnumbriga tähistatud lahtrisse. Üksikkandidaa dele antud häälte summa kirjutatakse protokolli vasaku veeru eelviimasesse lahtrisse. 18. Kandidaadi registreerimisnumbriga tähistatud lahtrisse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv. 19. Lahtrisse „Hääli kokku” kirjutatakse keh vate häälte koguarv. 20. Protokolli tühjaks jäänud lahtritesse kirjutatakse arv „0”. Hääletamistulemuste protokolli koostamisel kontrollib jaoskonnakomisjon protokollis olevate arvude õigsust järgmiselt: 1) lahtris „B” olev arv peab olema võrdne lahtrites „C”, „D”, „E” ja „F” olevate arvude summaga; 2) lahtris „G” olev arv peab olema võrdne lahtrites „H” ja „I” olevate arvude summaga; 3) lahtris „G” olev arv ei saa olla suurem kui lahtrites „C” ja „J” olevate arvude summa; 4) lahtris „H” olev arv peab võrduma lahtris „Hääli kokku” oleva arvuga; 5) erakonna häälte arv peab olema võrdne tema kandidaa dele antud häälte summaga. Kontrollida tuleb ka üksikkandidaa dele antud häälte summa õigsust; 6) lahtris „Hääli kokku” olev arv peab olema võrdne erakondadele ja üksikkandidaa dele antud häälte summaga. Kui kontrollsummad ei ole õiged, tuleb asjaolusid selgitada. Nii peaks lahtris „G” olev arv olema võrdne lahtrites „C” ja „J” olevate arvude summaga. See võib aga erineda, kui mõni valija ei lasknud hääletamissedelit hääletamiskas . VIS võimaldab sel juhul salvestada protokolli hoolimata arvude erinevusest. Protokoll sisestatakse kohe VIS-i ja kinnitatakse ning prinditakse välja. Protokollile kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees. Valimispäeval ei tohi maakonna valimiskomisjon lõpetada oma tööd enne, kui kõigi jaoskonnakomisjonide hääletamistulemuste protokollid on sisestatud VIS-i ja kinnitatud. 59


60


10.1. Hääletamistulemuste protokolli täitmine VIS-is (vajalik eelkõige VIS-i kasutavatele komisjoniliikmetele) VIS-is täidetakse hääletamistulemuste protokoll nupu „Protokoll” alt.

1.

Lahtrisse „A” kirjutatakse valijate arv valijate nimekirjas valimispäeval kella 20.00 seisuga.

2.

Lahter „B” täidetakse maakonna valimiskomisjonilt saadud täitmata hääletamissedelite arvuga, mis peab võrduma lahtrites „C”, „D”, „E” ja „F” olevate arvude summaga.

3.

Lahtrisse „C” kirjutatakse elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletanud valijatele välja antud hääletamissedelite arv (sealhulgas kodus hääletanutele väljaantud hääletamissedelite arv) valijate nimekirjas olevate allkirjade arvu alusel.

4.

Lahtri „D” täidab jaoskonnakomisjon, kes korraldas hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Sinna kirjutatakse eelhääletamise ajal väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate arv vastavates valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu alusel. Jaoskonnas, kus väljaspool elukohajärgset eelhääletamist ei toimu, on selle lahtri väärtus VIS-is automaatselt 0.

5.

Lahtrisse „E” kirjutatakse valijate poolt tagastatud rikutud hääletamissedelite arv. Sedelit, mille valija tagastas komisjonile ilma uut sedelit võtmata, näitajas ei arvestata.

6.

Lahtrisse „F” kirjutatakse valijatele välja andmata jäänud (kasutamata) hääletamissedelite arv;

7.

Lahter „G” täidetakse süsteemi poolt automaatselt lahtrites „H” ja „I” olevate arvude summaga.

8.

Lahter „H” täidetakse süsteemi poolt automaatselt ning on võrdne erakondadele ja üksikkandidaa dele antud keh vate häälte summaga (vastavalt protokolli sisestatud väärtustele).

9.

Lahtrisse „I” kirjutatakse kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv.

61


10. Lahtrisse „J” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestatud sedelitega ümbrike arv, st selle valimisjaoskonna väljaspool elukohta hääletanud valijate arv. 11. Lahtrisse „K” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestamata jäetud sedelitega ümbrike arv. 12. Lahtrisse „L” kirjutatakse kodus hääletanud valijate arv valijate nimekirjas olevate vastavate märgete arvu alusel. 13. Lahter „M” täidetakse süsteemi poolt automaatselt elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja alusel. 14. Lahter „N” täidetakse süsteemi poolt automaatselt vastavalt Vabariigi Valimiskomisjonile edastatavale tühistusnimekirjas märgitud ning kinnitatud tühistatavate elektrooniliste häälte arvule. Igale kandidaadile antud häälte arv sisestatakse tema registreerimisnumbriga tähistatud lahtrisse. Kandidaadi registreerimisnumbri all olevale lahtrile klikkides ilmub nähtavale kandidaadi ees- ja perekonnanimi. Protokolli lahtreid ei saa jä a tühjaks. Kui lahtrisse sisestatavaid andmeid ei ole, tuleb lahtrisse märkida „0”.

Salvestage oma tööd regulaarselt!

62


Kui kõik lahtrid on täidetud ja Te olete veendunud, et protokoll on korrektne ja valmis, asuge seda kinnitama, vajutades nuppu „Kinnita”. Kuvatakse hoiatus:

Kui mõni väli ei ole täidetud, muutub andmeteta väli punaseks ning kuvatakse veateade:

Kui kõik väljad on küll täidetud, kuid protokolli päises olevad numbrid ei vasta arvutuslikult e eantud valemitele, kuvatakse teade:

Protokolli on võimalik kinnitada olenemata isikule jaoskonna tasemel omistatud rollist. Pärast protokolli kinnitamist kaob ära nupp „Kinnita”. Jaoskonnakomisjoni protokollis saab seejärel muudatusi teha ainult maakonna valimiskomisjon. Kinnitamise õnnestumisest annab märku ka jaoskonna numbri taha tekkiv kirje:

Hääletamistulemuste kinnitatud protokoll tuleb nupuga „Lae alla dokumendina” avada, trükkida ja allkirjastada. VIS võimaldab trükkida ka jaoskonnakomisjoni hääletamistulemuste tühja protokolli, vaatest nupuga „Trüki tühi protokoll”.

63


11. Dokumen de ja hääletamise korraldamiseks kasutatud vahendite edastamine Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakib jaoskonnakomisjon eraldi: 1) hääletamiskas des olnud keh vad hääletamissedelid kandidaa de kaupa; 2) kehtetud hääletamissedelid; 3) valijatele välja andmata jäänud ja kustutatud hääletamissedelid; 4) arvestamata jäetud hääletamissedelid (valijate tagastatud ning tagastatud rikutud sedelid, samu hääletamiskas s olnud äralõigatud nurgaga sedelid). Pakile kirjutatakse, millise valla või linna ja valimisjaoskonna hääletamissedelid need on ning kui palju neid pakis on. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Kõik hääletamissedelite pakid pannakse ühte hääletamiskas . Hääletamiskas valib komisjon vastavalt hääletamissedelite hulgale. Hääletamiskast ja selle ava suletakse turvaplommidega. Jaoskonnakomisjon edastab viivitamata maakonna valimiskomisjonile: 1) 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8) 9) 10) 11)

kõik hääletamissedelid; valijate nimekirjad; jaoskonnakomisjoni pitsa ja selle täitmise vahendid; hääletamistulemuste protokolli; kasutamata jäänud ümbrikud, turvaplommid ja -kleebised; arvestamata jäetud hääletamissedelitega ümbrikud ja nende kohta koostatud ak ; komisjoni koosolekute protokollid ja komisjoniliikmete eriarvamused; komisjonile esitatud avaldused; hääletamiskas d; mobiiltelefoni ja selle SIM-kaardi; akenjoonlauad.

Jaoskonnakomisjoni esimees annab dokumendid üle vähemalt kahe komisjoniliikme juuresolekul. 64


12. Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis Jaoskonnakomisjonide protokollides olevate andmete õigsust kontrollib maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ülelugemise teel. Andmete õigsust kontrollitakse ka valijate nimekirjas olevate allkirjade ja märgete alusel. Hääletamissedelite ülelugemist alustab maakonna valimiskomisjon valimispäevale järgneval päeval, 2. märtsil kell 10.00. Maakonna valimiskomisjon avalikustab hääletamissedelite ülelugemise aja ja koha maakonna valimiskomisjoni veebilehel hiljemalt 6. päeval enne valimispäeva. Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb maakonna valimiskomisjon kindlaks: 1) 2) 3) 4)

valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu; hääletamissedeli saanud valijate arvu; kasutamata hääletamissedelite arvu; hääletamisest osavõtnud valijate arvu (hääletamiskas des olnud sedelite arvu); 5) kehtetute hääletamissedelite arvu; 6) kandidaa dele ja erakondadele antud häälte arvu.

Kui hääletamissedelite ülelugemisel saadud andmed erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib maakonna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid nginud asjaolud. Lisas märgitakse ka maakonna valimiskomisjoni väljajagamata jäänud hääletamissedelite arv. Jaoskonnakomisjoni paberkandjal olevat protokolli ei muudeta (sinna võib erinevus/viga sisse jääda), kuid muudatused tehakse VIS-is jaoskonna protokollides (pärast muudatuste tegemist tuleb VIS-is protokoll kinnitada). Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse maakonna valimiskomisjon. Hääletamistulemuste kohta koostab maakonna valimiskomisjon vormikohase protokolli. Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees. Hääletamistulemuste alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon kindlaks valimistulemused.

65


12.1. Maakonna valimiskomisjoni protseduurid VIS-is (vajalik eelkõige VIS-i kasutavatele komisjoniliikmetele) Pärast häälte teistkordset ülelugemist maakonna valimiskomisjonis tuleb muudatuste korral viia need sisse jaoskonna hääletamistulemuste protokolli VIS-is ja see uues kinnitada (jaoskonnakomisjoni hääletamistulemuste protokolli vaate ekraanile ilmub märge „Kinnitatud ülemkomisjoni poolt”).

Jaoskonnakomisjoni paberkandjal allkirjastatud protokolli ei muudeta! Muudatused tuleb vormistada maakonna hääletamistulemuste protokolli lisana. Kui kõik muudatused jaoskonna hääletamistulemuste protokollides on sisse viidud ja kinnitatud, tuleb maakonna hääletamistulemuste protokoll valikupuus vastava maakonna alt valides nupuga „Lae alla dokumendina” avada, välja trükkida ja allkirjastada. Menüüs „Tulemused” valiku „Hetkeseis” alt on maakonna valimiskomisjonil võimalik jälgida jaoskonnakomisjonide järgmisi tegevusi: 1) Protokoll, viimane salvestamine – kui hääletamistulemuste protokoll on salvestatud, on lahtris kuupäev ja kellaaeg. 2) Protokoll, kinnitatud – kui hääletamistulemuste protokoll on kinnitatud, on lahtris kuupäev ja kellaaeg. 3) Tühistusnimekiri kinnitatud – kui tühistamise tea s on kinnitatud, on lahtris JAH. 4) Tühistatud e-hääli – kuvatakse jaoskonnakomisjoni sisestatud tühistamisele kuuluvate e-häälte arv. 5) E-hääletanute arv – kuvatakse elektrooniliselt hääletanud valijate arv.

66


13. Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjon määrab iga valimisringkonna kohta ühe maakonna valimiskomisjoni, kes teeb kindlaks alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemused. Alaliselt välisriigis elavate valijate antud häälte lugemist alustab maakonna valimiskomisjon valimiste päeval mi e enne kella 19.00. Häältelugemise juures võivad viibida kõik soovijad, kuid nad ei või lahkuda häälte lugemise ruumist enne kella 20.00 ega võ a kõnesolevasse ruumi kaasa sidevahendeid. Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ning hääletamissedelite välisküljele pannakse Vabariigi Valimiskomisjonilt saadud jaoskonnakomisjoni pitsa jäljend. Maakonna valimiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud alaliselt välisriigis elavate valijate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaa dele ja erakondadele antud häälte arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva juhendi punk s 9.3 e enähtut. Maakonna valimiskomisjon loeb alaliselt välisriigis elavate valijate antud hääled ja koostab hääletamistulemuste kohta VIS-is protokolli, lähtudes käesoleva juhendi punk s 10 sätestatust. Protokolli pealdises tehakse märge „alaliselt välisriigis elavad valijad”. Hääletamistulemusi ei avaldata enne kella 20.00.

67


14. Toimingud dokumen dega maakonna valimiskomisjonis Maakonna valimiskomisjon säilitab hääletamissedelid ning kasutatud ümbrikud ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mi e enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ja kasutatud ümbrike hävitamise ning dokumenteerib selle. Maakonna valimiskomisjon edastab kahe nädala jooksul valimispäevast arvates maakonna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjonide hääletamistulemuste protokollid, pitsa d, valijate nimekirjad, akenjoonlauad, turvaplommid ja -kleebised ning kasutamata ümbrikud Vabariigi Valimiskomisjonile. Maakonna valimiskomisjon hoiab hääletamiskaste, mobiiltelefone ja nende SIM-kaarte. Maakonna valimiskomisjoni esimees arhiveerib: 1) valimiskomisjoni otsused, koosolekute protokollid ning komisjoniliikmete eriarvamused; 2) avaldused ja kaebused; 3) muud arhiiviväärtusega dokumendid.

68


M채rkusi

69


M채rkusi

70


M채rkusi

71


M채rkusi

72


M채rkusi

73


M채rkusi

74


SEADUS

Riigikogu valimise seadus

II


Riigikogu valimise seadus Vastu võetud 12.06.2002 RT I 2002, 57, 355 jõustunud vastavalt §-le 86

1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Valimissüsteemi alused (1) Riigikogul on 101 liiget. (2) Riigikogu liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. (3) Igal valijal on üks hääl. (4) Valimistulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõ e alusel. § 2. Korraliste valimiste toimumise aeg (1) Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale. (2) Riigikogu korralised valimised kuulutab välja Vabariigi President oma otsusega Ees Vabariigi põhiseaduse § 78 punk 3 alusel vähemalt kolm kuud enne valimispäeva. § 3. Erakorraliste valimiste toimumise alused ja aeg (1) Riigikogu erakorralised valimised kuulutab välja Vabariigi President oma otsusega Ees Vabariigi põhiseaduse § 78 punk 3 alusel: 1) Ees Vabariigi põhiseaduse §-des 89 ja 119 e enähtud juhtudel kolme päeva jooksul, arvates väljakuulutamiskohustuse tekkimisest; 2) Eesti Vabariigi põhiseaduse § 105 lõikes 4 ettenähtud juhul kolme päeva jooksul, arvates rahvahääletuse tulemuste Riigi Teatajas avaldamisest. (2) Ees Vabariigi põhiseaduse §-s 97 e enähtud juhul võib Vabariigi President Vabariigi Valitsuse e epanekul kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised kolme päeva jooksul, arvates Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise päevast. 77


(3) Riigikogu erakorralised valimised toimuvad varemalt 20 ja hiljemalt 40 päeva pärast valimiste väljakuulutamist. (4) Riigikogu erakorraliste valimiste päeva määrab Vabariigi President. Erakorraliste valimiste päev on pühapäev. § 4. Hääletamis- ja kandideerimisõigus (1) Hääletamisõigus on Ees kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. (2) Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. (3) Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. (4) Kandideerimisõigus on Ees kodanikul, kes kandidaa de registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. (5) Kandideerimisõigust ei ole isikul, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. (6) Riigikogu liikmeks ei või kandideerida tegevväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. [RT I, 10.07.2012, 3 - jõust. 01.04.2013]

2. peatükk AGITATSIOON § 5. Agitatsiooni piirang (1) Ak ivse valimisagitatsiooni ajaks loetakse aega alates kandidaa de registreerimise viimasest päevast. (2) Ak ivne valimisagitatsioon on valimispäeval keelatud. (3) Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on valimisagitatsioon keelatud. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] § 51. PoliiƟlise välireklaami keeld Üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, raja sel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu polii line välireklaam on ak ivse agitatsiooni ajal keelatud. [RT I 2005, 37, 281 - jõust. 10.07.2005] 78


3. peatükk VALIMISRINGKONNAD JA -JAOSKONNAD § 6. Valimisringkonnad Riigikogu valimised toimuvad 12-s mitmemandaadilises valimisringkonnas: valimisringkond nr 1 – Tallinna Haabers , Põhja-Tallinna ja Kris ine linnaosa; valimisringkond nr 2 – Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa; valimisringkond nr 3 – Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa; valimisringkond nr 4 – Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa; valimisringkond nr 5 – Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa; valimisringkond nr 6 – Lääne-Virumaa; valimisringkond nr 7 – Ida-Virumaa; valimisringkond nr 8 – Järva- ja Viljandimaa; valimisringkond nr 9 – Jõgeva- ja Tartumaa (v.a Tartu linn); valimisringkond nr 10 – Tartu linn; valimisringkond nr 11 – Võru-, Valga- ja Põlvamaa; valimisringkond nr 12 – Pärnumaa. § 7. MandaaƟde jaotamine valimisringkondade vahel (1) Vabariigi Valimiskomisjon jaotab oma otsusega mandaadid valimisringkondade vahel järgmiselt: 1) valijate koguarv jagatakse arvuga 101; 2) valimisringkonna valijate arv jagatakse käesoleva lõike punk s 1 nimetatud tehte tulemusena saadud arvuga; 3) valimisringkond saab mandaate vastavalt käesoleva lõike punk 2 kohase tehte tulemusena saadud arvu täisosale; 4) käesoleva lõike punk 3 alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse suurimate jääkide põhimõ el, lähtudes käesoleva lõike punk s 2 nimetatud tehete tulemusena saadud arvude murdosadest. (2) Valijate arv saadakse valimiste väljakuulutamise kuu esimese kuupäeva seisuga Ees Rahvas kuregistri (edaspidi rahvasƟkuregister) andmete põhjal. (3) Valdkonna eest vastutav minister esitab Vabariigi Valimiskomisjonile valijate arvu maakondade ja Tallinnas linnaosade kaupa kolme tööpäeva jooksul, arvates valimiste väljakuulutamisest. (4) Vabariigi Valimiskomisjon avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse viivitamata. [RT I 2004, 22, 148 - jõust. 08.04.2004]

79


§ 8. Valimisjaoskondade moodustamine (1) Hääletamise korraldamiseks moodustatakse valimisringkonna territooriumil valimisjaoskonnad. (2) Valimisjaoskonnad moodustab valla- või linnavalitsus oma määrusega, milles määratakse kindlaks: 1) valimisjaoskondade numeratsioon; 2) valimisjaoskondade piirid; 3) hääletamisruumide asukohad; 4) vähemalt üks valimisjaoskond, kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda (§ 41 lg 2); 5) valimisjaoskond, kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed selles vallas või linnas on rahvas kuregistrisse kantud valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega. (3) Valimisjaoskonnad on alalised. Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ning rahvahääletusel korraldatakse hääletamine samades valimisjaoskondades, kui valla- või linnavalitsus ei määra teisi , muutes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrust. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrust võib valla- või linnavalitsus muuta hiljemalt 50. päeval enne valimispäeva, erakorralistel juhtudel pärast nimetatud tähtpäeva. Muudatustest teavitab valla- või linnavalitsus viivitamata Vabariigi Valimiskomisjoni ja rahvas kuregistri vastutavat töötlejat. (5) Valla- või linnavalitsus avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud andmed enne iga valimisi. (6) Maakonna valimiskomisjon avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud andmed eelhääletamise algusele eelneval nädalal. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]

80


4. peatükk VALIMISKOMISJONID § 9. Valimiskomisjonide liigid (1) Riigikogu valimisi korraldavad järgmised valimiskomisjonid: 1) Vabariigi Valimiskomisjon; 2) maakonna valimiskomisjonid; 3) jaoskonnakomisjonid; 4) elektroonilise hääletamise komisjon. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] (2) Tallinnas ja Tartu linnas täidavad maakonna valimiskomisjoni ülesandeid linna valimiskomisjonid. § 10. Valimiskomisjoni volituste kestus (1) Vabariigi Valimiskomisjoni volitused kestavad neli aastat. (2) Maakonna valimiskomisjoni, Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjoni ning elektroonilise hääletamise komisjoni volitused kestavad neli aastat. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] (3) Jaoskonnakomisjon moodustatakse enne korralist ja erakorralist Riigikogu valimist. Jaoskonnakomisjoni volitused kestavad kuni komisjoni uue koosseisu nimetamiseni. § 11. Valimiskomisjoni liige (1) Valimiskomisjoni liige võib olla isik, kellel on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõigete 1–3 kohaselt ning kelle valimiskomisjoni liikme volitusi ei ole viimase viie aasta jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega lõpetatud. Valimiskomisjoni liige peab valdama ees keelt. (2) Isik võib olla ühe valimiskomisjoni liige. (3) Valimiskomisjoni liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt: 1) kui ilmneb, et tal puudub hääletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõigete 1–3 kohaselt; 2) tema tagasiastumisega; 3) tema surmaga; 4) Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega. (4) Isiku võib ennetähtaegselt valimiskomisjoni liikme kohustustest vabastada tema nimetanud ame isik või organ oma põhistatud otsusega kas oma algatusel või valimiskomisjoni e epanekul. 81


(5) Valimiskomisjoni liikme volitused peatuvad: 1) tema asumisega erakonna volitatud esindajaks; 2) tema asumisega üksikkandidaadi volitatud esindajaks; 3) tema registreerimiseks esitamisega Riigikogu liikmekandidaadiks; 4) maakonna valimiskomisjoni või Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega. (6) [Kehtetu - RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] (7) Valimiskomisjoni liikme volitused taastuvad: 1) käesoleva paragrahvi lõike 5 punk des 1 ja 2 e enähtud juhtudel – valimistulemuste väljakuulutamise päevast; 2) käesoleva paragrahvi lõike 5 punk s 3 e enähtud juhul – kandidaadi registreerimata jätmisele või kandideerimisest loobumisele järgnevast päevast või valimistulemuste väljakuulutamise päevast, kui kandidaat ei osutu valituks. (8) Valimiskomisjoni liige ei või agiteerida erakonna ega kandidaadi poolt ega vastu. (9) Valimiskomisjoni liige on oma ülesandeid täites sõltumatu. Valimiskomisjoni liige juhindub seadusest ja kõrgemalseisva valimiskomisjoni juhistest. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] § 12. Valimiskomisjoni töökorraldus (1) Valimiskomisjoni töövorm on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees, nende mõlema äraolekul valimiskomisjoni noorim liige. (2) Valimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Valimiskomisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Nende mõlema äraolekul juhatab komisjoni koosolekut kuni uue aseesimehe valimiseni komisjoni noorim liige. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (3) Valimiskomisjoni koosolek protokollitakse. (4) Valimiskomisjoni koosolek on avalik. Igaühel on õigus tutvuda valimiskomisjoni otsusega ja komisjoni koosoleku protokolliga. (5) Valimiskomisjon otsustab tema pädevuses olevaid asju poolthäälte enamusega. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse koosoleku protokolli. (6) Kui valimiskomisjoni liikme volitused peatuvad või lõpevad, teatab esimees sellest esimesele asendusliikmele, kes asub täitma valimiskomisjoni liikme kohustusi. 82


(7) Valimiskomisjoni otsuse alusel võivad valimistoimingutes osaleda ka asendusliige või muu isik. (8) Kui Vabariigi Valimiskomisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võ a, asendab teda asendusliige, kellel on kõik komisjoniliikme õigused ja kohustused, välja arvatud esimehe või aseesimehe õigused ja kohustused. (9) Valimiskomisjoni liikme või asendusliikme või komisjoni abistava isiku tööleping või teenistussuhe peatatakse valimiste korraldamise ajaks valimiskomisjoni e epaneku alusel. (10) Vabariigi Valimiskomisjoni liige saab tasu komisjoni koosolekust osavõtmise ja komisjoni muude ülesannete täitmise eest. Vabariigi Valimiskomisjoni liikme tunnitasu suurus on 25-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunni töötasu alammäär. Töötasu maksmise kord sätestatakse Vabariigi Valimiskomisjoni töökorras. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] (11) Maakonna valimiskomisjoni liikmele makstakse tasu riigieelarves valimiste korraldamiseks e enähtud eraldistest. Eraldise jaotamise ning töötasu maksmise kord sätestatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] (12) Elektroonilise hääletamise komisjoni liikme tunnitasu suurus on kuni 20-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunni töötasu alammäär. Töötasu maksmise kord sätestatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 13. Valimiskomisjoni abistamine (1) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse organ ning ame - ja muu asutus on kohustatud oma pädevuse piires valimiskomisjone valimiste korraldamisel abistama. (2) Valimiskomisjonil on õigus pöörduda valimiste korraldamisega seonduvas küsimuses kirjalikult riigi- või kohaliku omavalitsuse organi või ame - või muu asutuse poole. Valimiskomisjoni pöördumisele tuleb vastata kolme tööpäeva jooksul, arvates selle saamisest. § 14. Vabariigi Valimiskomisjoni moodustamine (1) Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed on: 1) Riigikohtu esimehe nimetatud esimese astme kohtu kohtunik; 2) Riigikohtu esimehe nimetatud teise astme kohtu kohtunik; 3) õiguskantsleri nimetatud õiguskantsleri nõunik; 4) riigikontrolöri nimetatud Riigikontrolli ametnik; 5) riigi peaprokuröri nimetatud riigiprokurör; 83


6) Riigikogu Kantselei direktori nimetatud Riigikogu Kantselei ametnik; 7) riigisekretäri nimetatud Riigikantselei ametnik. (2) Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed nimetatakse hiljemalt kümnendal päeval enne komisjoni volituste lõppemist. (3) Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe ja aseesimehe valib valimiskomisjon oma liikmete hulgast komisjoni esimesel koosolekul. Vabariigi Valimiskomisjoni esimese koosoleku kutsub kokku eelmise Vabariigi Valimiskomisjoni esimees või aseesimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast komisjoni volituste algust. (4) Vabariigi Valimiskomisjoni liikmele nimetab tema ame sse nimetaja asendusliikme. (5) Riigikohtu esimees võib nimetada kohtuniku Vabariigi Valimiskomisjoni liikmeks üksnes nimetatava nõusolekul ning pärast kohtu esimehe arvamuse ärakuulamist. (6) Vabariigi Valimiskomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab Riigikogu Kantselei. (7) Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab oma töökorra. (8) Vabariigi Valimiskomisjon registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] § 15. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevus (1) Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanne on kindlaks teha üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused, tagada Riigikogu valimiste ühetaolisus, juhendada teisi valimiskomisjone ja valvata nende tegevuse järele ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid. (2) Vabariigi Valimiskomisjonil on õigus: 1) peatada või lõpetada jaoskonnakomisjoni, elektroonilise hääletamise komisjoni või maakonna valimiskomisjoni liikme volitused, kui ta on rikkunud Riigikogu valimise seadust, Vabariigi Valimiskomisjoni määrust või kõrgemalseisva valimiskomisjoni juhist; 2) teha e ekirjutus maakonna valimiskomisjoni, elektroonilise hääletamise komisjoni või jaoskonnakomisjoni toimingu või maakonna valimiskomisjoni otsuse puuduste kõrvaldamiseks; 3) peatada maakonna valimiskomisjoni, elektroonilise hääletamise komisjoni või jaoskonnakomisjoni toiming või maakonna valimiskomisjoni otsuse keh vus; 84


4) tühistada maakonna valimiskomisjoni otsus või tunnistada jaoskonnakomisjoni, elektroonilise hääletamise komisjoni või maakonna valimiskomisjoni toiming seadusevastaseks ning teha jaoskonnakomisjonile, elektroonilise hääletamise komisjonile või maakonna valimiskomisjonile e ekirjutus seaduserikkumise kõrvaldamiseks; 5) mi e alustada elektroonilist hääletamist või peatada või lõpetada elektrooniline hääletamine, kui elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilist hääletamist saaks läbi viia käesoleva seaduse nõuetele vastavalt; 6) tühistada elektroonilise hääletamise peatamise või lõpetamise korral elektrooniliselt antud hääled täies ulatuses või osaliselt; 7) tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, maakonnas, Tallinnas, Tartu linnas või riigis kehtetuks või tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks täies ulatuses või osaliselt ning korraldada kordushääletamine, kui seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. (3) Vabariigi Valimiskomisjon annab määrusi käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 e enähtud juhtudel. Vabariigi Valimiskomisjoni määrusele kirjutab alla esimees. Määrus jõustub kolmandal päeval Riigi Teatajas avaldamisest arvates. (4) Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab oma määrusega valimiste ja rahvahääletuste korraldamiseks: 1) Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra; 2) elektroonilise hääletamise korraldamise ja elektroonilise hääletamise tulemuse kindlakstegemise korra; 3) elektroonilise hääletamise süsteemi põhimääruse; 4) valimiste infosüsteemi põhimääruse. (5) Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab oma määrusega Riigikogu valimiste korraldamiseks: 1) kandidaa de registreerimiseks esitamise ja registreerimise korra; 2) kandidaa de registreerimise avalduse vormi, kandidaa de ringkonnanimekirja vormi, kandidaa de üleriigilise nimekirja vormi ja kandideerimisavalduse vormi; [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] 3) välisriigis hääletamise korra; 4) valijate nimekirja vormi; 5) hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korra; 85


6) hääletamissedeli vormi; 7) hääletamis- ja valimistulemuste protokollide vormid; 8) vaatleja staatuse; 9) valimiste korraldamiseks eraldatud raha kasutamise korra. (6) Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses oleva üksikküsimuse lahendamiseks võtab Vabariigi Valimiskomisjon vastu otsuse. Otsusele kirjutab alla komisjoni esimees. Otsus jõustub allakirjutamisega. (7) Vabariigi Valimiskomisjoni määrus, otsus ja juhis on maakonna valimiskomisjonile, elektroonilise hääletamise komisjonile ning jaoskonnakomisjonile kohustuslikud. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 16. Maakonna valimiskomisjoni moodustamine (1) Maakonna valimiskomisjonil on kuni 13 liiget. (2) Maakonna valimiskomisjoni esimees on maasekretär. Maakonna valimiskomisjoni liikmed nimetab maavanem maasekretäri e epanekul hiljemalt kümnendal päeval enne komisjoni volituste lõppemist. Maavanem nimetab maasekretäri e epanekul ka kuni neli asendusliiget, kes komisjoni volituste ajal maavanema määratud järjekorras asuvad nende komisjoniliikmete asemele, kelle volitused on peatunud või lõppenud. (3) Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjoni esimees on linnasekretär. Linna valimiskomisjoni liikmed nimetab linnavolikogu linnasekretäri e epanekul hiljemalt kümnendal päeval enne komisjoni volituste lõppemist. Volikogu nimetab ka kuni neli asendusliiget, kes komisjoni volituste ajal volikogu määratud järjekorras asuvad nende komisjoniliikmete asemele, kelle volitused on peatunud või lõppenud. (4) Maakonna valimiskomisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast. (5) Maakonna valimiskomisjoni ning Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagavad vastavalt maavalitsus ning Tallinna ja Tartu linnavalitsused. § 17. Maakonna valimiskomisjoni pädevus (1) Maakonna valimiskomisjoni ülesanne on kindlaks teha maakonna hääletamistulemused, juhendada jaoskonnakomisjone ja valvata nende tegevuse järele ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. (2) Maakonna valimiskomisjonil on õigus: 1) peatada jaoskonnakomisjoni liikme volitused, kui ta on rikkunud Riigikogu valimise seadust, Vabariigi Valimiskomisjoni määrust või kõrgemalseisva valimiskomisjoni juhist; 86


2) teha e epanek Vabariigi Valimiskomisjonile Riigikogu valimise seadust, Vabariigi Valimiskomisjoni määrust või kõrgemalseisva valimiskomisjoni juhist rikkunud jaoskonnakomisjoni liikme volituste lõpetamiseks; 3) teha e ekirjutus jaoskonnakomisjoni toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 4) peatada jaoskonnakomisjoni toiming; 5) tunnistada jaoskonnakomisjoni toiming seadusevastaseks; 6) teha Vabariigi Valimiskomisjonile e epanek tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas kehtetuks ning korraldada valimisjaoskonnas kordushääletamine, kui seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. (3) Maakonna valimiskomisjoni pädevuses oleva üksikküsimuse lahendamiseks võtab maakonna valimiskomisjon vastu otsuse. Otsusele kirjutab alla komisjoni esimees. Otsus jõustub allakirjutamisega. (4) Maakonna valimiskomisjoni otsus ja juhis on jaoskonnakomisjonile kohustuslikud. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] § 171. Elektroonilise hääletamise komisjoni moodustamine (1) Elektroonilise hääletamise komisjonil on kuni seitse liiget. (2) Vabariigi Valimiskomisjon nimetab elektroonilise hääletamise komisjoni liikmed ning esimehe hiljemalt kümnendal päeval enne komisjoni volituste lõppemist. (3) Vabariigi Valimiskomisjon nimetab elektroonilise hääletamise komisjonile kuni kaks asendusliiget. (4) Elektroonilise hääletamise komisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast. (5) Elektroonilise hääletamise komisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab Riigikogu Kantselei. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 172. Elektroonilise hääletamise komisjoni pädevus (1) Elektroonilise hääletamise komisjoni ülesanne on e e valmistada ja korraldada elektrooniline hääletamine, lahendada seadusekohast elektroonilist hääletamist takistavad juhtumid, teha kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. (2) Elektroonilise hääletamise komisjonil on õigus teha Vabariigi Valimiskomisjonile e epanek mi e alustada elektroonilist hääletamist või peatada 87


või lõpetada elektrooniline hääletamine, kui elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilist hääletamist saaks läbi viia käesoleva seaduse nõuetele vastavalt. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 18. Jaoskonnakomisjoni moodustamine (1) Jaoskonnakomisjonil on kuni üheksa liiget. (2) Kohaliku omavalitsuse volikogu (edaspidi volikogu) nimetab oma otsusega valla- või linnasekretäri e epanekul ning polii lise tasakaalustatuse põhimõtet arvestades jaoskonnakomisjoni esimehe ja liikmed hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva. (3) Pooled jaoskonnakomisjoni liikmetest esitab valla- või linnasekretär ning ülejäänud liikmed esitavad valimistel osalevad erakonnad. (4) Valimistel osalev erakond võib esitada ühe jaoskonnakomisjoni liikmekandidaadi valla- või linnasekretärile hiljemalt 40. päeval enne valimispäeva. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (5) Jaoskonnakomisjoni liikmeks nimetamiseks peab olema isiku nõusolek. (6) Kui erakonnad kandidaate ei esita või kui nende esitatud kandidaa de arv on väiksem, kui erakondadel on koh jaoskonnakomisjonis, nimetab volikogu ülejäänud liikmed valla- või linnasekretäri e epanekul. (7) Kui erakondade esitatud jaoskonnakomisjoni liikmekandidaate on rohkem, kui erakondadel on koh jaoskonnakomisjonis, nimetatakse kõik ülejäänud kandidaadid jaoskonnakomisjoni asendusliikmeteks. (8) Volikogu nimetab valla- või linnasekretäri e epanekul ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 e enähtut järgides ka vähemalt kaks asendusliiget, kes komisjoni volituste ajal volikogu määratud järjekorras asuvad nende komisjoniliikmete asemele, kelle volitused on peatunud või lõppenud. (9) Jaoskonnakomisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast. (10) Jaoskonnakomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab vallavõi linnavalitsus. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] § 19. Jaoskonnakomisjoni pädevus Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine ja teha kindlaks hääletamistulemused valimisjaoskonnas ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.

88


5. peatükk VALIJATE ARVESTUS § 20. Valijate arvestuse pidamine (1) Valijate arvestust peetakse rahvas kuregistris. (2) Rahvas kuregistri pidamise korra näeb e e seadus. (3) Valijate arvestust peetakse isiku kohta rahvas kuregistrisse kantud järgmiste andmete alusel: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) sünniaeg; 3) isikukood; 4) kodakondsuse andmed; 5) teovõimetuks tunnistamise andmed; 6) elukoha andmed. § 21. Valijakaart (1) Rahvas kuregistri vastutav töötleja korraldab valijakaardi koostamise ja saatmise valijale hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva. Valijakaar ei saadeta valijale, kelle elukoha andmed on kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel rahvas kuregistrisse kantud valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega. (2) Valijakaardile kantakse: 1) valija ees- ja perekonnanimi; 2) valija sünniaasta; 3) valija elukoha aadress; 4) valimisringkonna number ja kirjeldus vastavalt käesoleva seaduse §-le 6; 5) selle valla või linna nimi ning valimisjaoskonna number, mille valijate nimekirja valija kantakse; 6) hääletamise aeg ja koht eelhääletamise päevadel ja valimispäeval; 7) muu teave hääletamise kohta. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (21) Valija võib tellida elektroonilise valijakaardi. Elektroonilise valijakaardi tellimiseks esitab valija taotluse rahvas kuregistri vastutavale töötlejale Ees teabevärava kaudu. Järgmistel valimistel ja rahvahääletustel saadetakse valijale või hääletajale elektrooniline valija- või hääletajakaart ilma, et oleks vaja taotlust uues esitada. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] 89


(3) Valija, kes 15. päeval enne valimispäeva ei ole valijakaar saanud või kelle valijakaardile kantud andmetes on vigu, võib pöörduda avaldusega valla- või linnasekretäri poole selgituse saamiseks või vigade parandamiseks. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijakaardi koostanud isikuga viivitamata läbi ja vastab avaldusele kirjalikult kolme tööpäeva jooksul, arvates avalduse saamise päevast. § 22. Valijate nimekiri (1) Rahvas kuregistri vastutav töötleja korraldab rahvas kuregistri andmete alusel iga valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise ning selle jaoskonnakomisjonidele kä etoimetamise hiljemalt seitsmendaks päevaks enne valimispäeva. Valijate elektroonilised nimekirjad edastatakse elektroonilise hääletamise komisjonile hiljemalt 13. päevaks enne valimispäeva. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] (2) Valijate nimekirja koostamise aluseks on käesoleva seaduse § 20 lõikes 3 e enähtud andmed valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Valijate nimekirja koostamisel võetakse arvesse ka käesoleva seaduse § 20 lõike 3 punkdes 1–5 nimetatud andmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatused. Elukoha aadressiandmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatusi arvesse ei võeta. (3) Valijate nimekirja ei kanta isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust. (4) Valija kantakse selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille territooriumil asub tema rahvas kuregistrisse kantud elukoht 30. päeval enne valimispäeva. Kui valija elukoha andmed on kantud rahvas kuregistrisse valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega, kantakse valija käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punk 5 alusel määratud valimisjaoskonna valijate nimekirja. (5) Valijate nimekirja kantakse valija kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) elukoha aadress. (6) Valijad kantakse valijate nimekirja nende perekonnanimede tähes kulises järjekorras. (7) Valijate nimekirja koostaja kirjutab valijate nimekirjale alla hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva ning jaoskonnakomisjoni esimees valimispäeval pärast hääletamise lõppemist. Elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirjale kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla elektroonilise 90


hääletamise komisjoni esimees. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] (8) [Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 23. Valijate nimekirja avalikkus (1) Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust. (2) Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral selleks vajalikus ulatuses tutvuda erakondade volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samu võib neid kasutada teaduslikul eesmärgil. § 24. Valijate nimekirja kantud andmete õigsuse kontrollimine ja vea parandamine (1) Kui valija leiab, et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on vigu, esitab ta vigade parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile. (2) Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga viivitamata läbi, vastab avaldajale ning teavitab avalduse läbivaatamise tulemustest jaoskonnakomisjoni. (3) Vea valijate nimekirjas parandab jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri tea se alusel. (4) Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumen dest nähtub üheselt, et valijate nimekirjas on viga, võib selle parandada jaoskonnakomisjon ise. Vea parandamisest tuleb viivitamata teatada valla- või linnasekretärile. § 25. Valijate nimekirjas muudatuste tegemine (1) Valijate nimekirjas tehakse muudatusi üksnes juhul, kui: 1) valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel käesoleva seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võ a; 2) valijate nimekirjast tuleb kustutada isik, kellel ei ole õigust hääletamisest osa võ a. (2) Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvas kuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata. (3) Kui isik kantakse rahvas kuregistrisse või kui muudetakse valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid selliselt, et see toob kaasa isiku kandmise valijate nimekirja, teavitab valla- või linnasekretär sellest jaoskonnakomisjoni viivitamata. 91


(4) Muudatusi valijate nimekirjas teeb jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri tea se alusel. (5) Kui valla- või linnasekretär jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse rahuldamata, võib avaldaja esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule koos omapoolsete kirjalike selgitustega. (6) Halduskohus peab kaebuse läbi vaatama ja tegema otsuse kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse saamise päevast. (7) Halduskohus teeb ühe järgmistest otsustest: 1) jä a kaebus rahuldamata; 2) kaebus rahuldada ning teha valla- või linnasekretärile e ekirjutus korraldada isiku kandmine rahvas kuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid. (8) Kui halduskohus kaebuse rahuldab, kantakse isik viivitamata rahvas kuregistrisse või muudetakse tema andmeid ning see tehakse jaoskonnakomisjonile viivitamata teatavaks.

6. peatükk KANDIDAATIDE REGISTREERIMISEKS ESITAMINE JA REGISTREERIMINE § 26. Erakond (1) Riigikogu valimistel võib osaleda erakond, kes on kantud mi etulundusühingute ja sihtasutuste registrisse hiljemalt 90 päeva enne valimispäeva. [RT I, 10.12.2010, 1 - jõust. 01.04.2011] (2) [Kehtetu - RT I 2010, 29, 150 - jõust. 01.01.2011] (3) Erakond osaleb Riigikogu valimistel oma nime all. (4) Erakond esitab kandidaa de registreerimiseks esitamisel Vabariigi Valimiskomisjonile kirjaliku tea se, milles on erakonna volitatud esindajate nimed, isikukoodid, aadressid ja sidevahendite numbrid. Tea sele kirjutab alla mi etulundusühingute seaduse või erakonna põhikirja kohaselt erakonda esindama õigustatud isik. [RT I 2010, 29, 150 - jõust. 01.01.2011] 92


(5) Erakond võib volitada ennast esindama kuni kaks isikut. (6) [Kehtetu - RT I 2010, 29, 150 - jõust. 01.01.2011] § 27. Üksikkandidaat (1) Üksikkandidaadina registreerimiseks võib end esitada ning registreerimiseks vajalikke toiminguid teha iga kandideerimisõiguslik isik (§ 4 lg 4–6). Teise isiku võib üksikkandidaadina registreerimiseks esitada ning registreerimiseks vajalikke toiminguid teha sellekohase volikirja alusel isik, kellel on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõigete 1–3 kohaselt. (2) Üksikkandidaadi võib registreerimiseks esitada ainult ühes valimisringkonnas. § 28. Kandideerimisavaldus [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (1) Kandideerimisavalduses isik: 1) väljendab oma soovi kandideerida erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina; 2) kinnitab, et ta vastab käesolevas seaduses Riigikogu liikmekandidaadile esitatud nõuetele; 3) esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmed. (2) Kandidaat esitab kandideerimisavalduses järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) erakondlik kuuluvus; 4) elukoha aadress; 5) sidevahendite numbrid; 6) kontaktandmed; 7) andmed hariduse kohta; 8) töökoht ja amet. (3) Vabariigi Valimiskomisjon avaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punk des 1, 3, 6, 7 ja 8 sätestatud andmed Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel. (4) Kandidaat kasutab kandideerimisel oma nimena üksnes ees- ja perekonnanime. (5) Kandidaat allkirjastab kandideerimisavalduse. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]

93


§ 29. KandidaaƟde nimekiri (1) Erakond koostab: 1) kandidaa de ringkonnanimekirjad; 2) kandidaa de üleriigilise nimekirja. (2) Registreerimiseks esitatud kandidaadid peavad olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõlemas nimekirjas. (3) Kandidaa de arv ringkonnanimekirjas võib ületada mandaa de arvu ringkonnas kuni kahe kandidaadi võrra. (4) Isik võib kandideerida ainult ühes valimisringkonnas. Kandideerimine ei ole seotud isiku elukohajärgse valimisringkonnaga. (5) Isik võib kandideerida ainult ühe erakonna kandidaa de nimekirjas. Kandidaa de nimekirjas ei või kandideerida üksikkandidaadina registreerimiseks esitatud isik või teise erakonna liige. (6) Erakond võib ühes valimisringkonnas registreerimiseks esitada ainult ühe kandidaa de nimekirja. (7) Kandidaa de järjestuse nimekirjas määrab erakond. (8) Kandidaa de ringkonnanimekirjale ja kandidaa de üleriigilisele nimekirjale kirjutavad alla erakonna kõik volitatud esindajad. § 30. KandidaaƟde registreerimiseks esitamine (1) Kandidaa de registreerimiseks esitamine algab mandaa de jaotamisele järgneval tööpäeval. Erakond võib esitada oma kandidaadid pärast käesoleva seaduse § 26 lõikes 4 nimetatud tea se esitamist. (2) Kandidaa de registreerimiseks esitamine lõpeb valimispäevale eelneval 45. päeval kell 18.00. (3) Kandidaatide registreerimiseks esitab erakond Vabariigi Valimiskomisjonile: 1) kandidaa de registreerimise avalduse; 2) kandidaa de ringkonnanimekirjad; 3) kandidaa de üleriigilise nimekirja; 4) kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia; 5) iga kandidaadi kandideerimisavalduse. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (4) Üksikkandidaat esitab Vabariigi Valimiskomisjonile: 1) kandidaadi registreerimise avalduse; 2) kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia; 94


3) kandideerimisavalduse. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (5) Erakond või üksikkandidaat kannab enne kandidaa de registreerimiseks esitamist Vabariigi Valimiskomisjoni arvele kautsjonina summa, mille suurus on valimiste väljakuulutamise aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär iga registreerimiseks esitatud isiku kohta. [RT I, 05.02.2014, 1 - jõust. 01.04.2014] § 31. DokumenƟde vastuvõtmine ja tagastamine (1) Vabariigi Valimiskomisjon peab kandidaa de registreerimiseks esitamise kohta arvestust. (2) Kandidaa de registreerimise dokumendid annab üle erakonna volitatud esindaja. Üksikkandidaadi registreerimise dokumendid annab üle üksikkandidaat või tema volitatud esindaja. (3) Kui Vabariigi Valimiskomisjonile ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente, esitatud dokumen des on vigu, neis on andmeid puudu või nad ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohased, teeb dokumen de vastuvõtja dokumen de esitajale e epaneku esitada nõutavad dokumendid või andmed või vormikohased dokumendid või parandada vead. Kõik esitatud dokumendid tagastatakse. (4) Kui erakond või üksikkandidaat soovib kandidaa de registreerimise dokumen des teha muudatusi, tagastab Vabariigi Valimiskomisjon kõik esitatud dokumendid ning nende uues esitamisel loetakse dokumendid esmakordselt esitatuks. (5) Kui kandidaat kustutatakse registreerimiseks esitatud kandidaa de nimekirjast isikliku avalduse alusel, tagastab Vabariigi Valimiskomisjon talle kandideerimisavalduse ja teavitab sellest erakonna või üksikkandidaadi volitatud esindajat. Erakond kandidaa de registreerimise dokumente uues esitama ei pea. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (6) Kui erakond või üksikkandidaat esitab dokumendid valimispäevale eelneval 45. päeval enne kella 18.00 ning selgub, et ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente, et dokumen des on andmeid puudu või et nad ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohased või esitatud dokumen des on vigu, mida ei ole võimalik kohe parandada, võetakse dokumendid vastu. Dokumen de vastuvõtja teeb dokumen de esitajale e epaneku esitada puuduvad dokumendid või andmed või Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohased dokumendid või parandada vead. Sellisel juhul peab erakond või üksikkandidaat nõutava toimingu tegema hiljemalt valimispäevale eelneval 43. päeval enne kella 18.00. 95


§ 32. KandidaaƟde registreerimine (1) Vabariigi Valimiskomisjon registreerib kõik käesoleva seaduse nõuete kohaselt registreerimiseks esitatud isikud nende registreerimiseks esitamise järjekorras pärast kandidaa de registreerimiseks esitamise tähtaja lõppemist hiljemalt 40. päeval enne valimispäeva. (2) Kandidaadile antakse registreerimisnumber. Registreerimisnumbrid algavad 101-st ja need antakse kandidaa dele erakondade ringkonnanimekirjade kaupa. Üksikkandidaa dele antakse registreerimisnumbrid pärast erakondade kandidaa dele numbrite andmist. Numbrite andmise järjekord erakondade vahel ning üksikkandidaa de vahel selgitatakse liisu heitmisega. [RT I 2004, 71, 501 - jõust. 29.10.2004] (3) Kui käesoleva seaduse § 31 lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul ei tee erakond või üksikkandidaat Vabariigi Valimiskomisjoni nõutud toiminguid, jätab valimiskomisjon registreerimata: 1) kõik erakonna poolt registreerimiseks esitatud kandidaadid, kui puuduvad käesoleva seaduse § 30 lõike 3 punk des 1, 2, 3 või 4 nimetatud dokumendid, neis on vigu või need ei ole vormikohased; 2) kandidaadi, kelle dokumente või andmeid on puudu, kelle dokumendes on vigu või kelle dokumendid ei ole vormikohased; 3) kandidaadi, kes ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–6 ning § 29 lõikes 5 e enähtud nõuetele. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (4) Kandidaadi registreerimata jätmise kohta võtab Vabariigi Valimiskomisjon vastu põhistatud otsuse. (5) Vabariigi Valimiskomisjon tühistab kandidaadi registreerimise otsuse, kui: 1) kandidaat loobub kandideerimast kirjaliku avalduse alusel, mille ta võib esitada kolme päeva jooksul pärast registreerimist; 2) kandidaat sureb; 3) tõendatakse, et kandidaat ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–6 ning § 29 lõikes 5 e enähtud nõuetele. (6) Vabariigi Valimiskomisjon registreerib varem registreerimata jäetud isiku pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega, kui ta leiab, et isik vastab käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–6 ning § 29 lõikes 5 e enähtud nõuetele või kui Riigikohtu otsusega on tühistatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsus, millega kandidaat jäe registreerimata.

96


(7) Registreerimisotsuse võib tühistada ja registreerimata jäetud isiku registreerida hiljemalt 13. päeval enne valimispäeva. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 33. Valimisringkonna kandidaaƟde koondnimekiri (1) Vabariigi Valimiskomisjon koostab pärast kandidaa de registreerimist valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja. (2) Valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja kantakse kandidaadid erakondade ringkonnanimekirjade kaupa registreerimisnumbrite järjekorras. Ringkonnanimekirja e e märgitakse selle esitanud erakonna nimi. Üksikkandidaadid kantakse valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja pärast erakondade ringkonnanimekirju registreerimisnumbrite järjekorras. [RT I 2004, 71, 501 - jõust. 29.10.2004] (3) Valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja märgitakse iga kandidaadi kohta tema registreerimisnumber ja nimi. Kui ühes valimisringkonnas kandideerib mitu samanimelist kandidaa , märgitakse koondnimekirja ka nende sünniaeg. (4) Vabariigi Valimiskomisjon teavitab kõigist valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja parandustest ja muudatustest valimiskomisjone, välisriigis hääletamist korraldavaid välisesindusi ja laevade kapteneid, kes teevad asjakohased muudatused ja parandused kandidaa de koondnimekirja. Kandidaa de koondnimekirju ei muudeta pärast 13. päeva enne valimispäeva. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

97


7. peatükk HÄÄLETAMISE KORD § 34. Hääletamisruum (1) Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse valla- või linnavalitsuse määratud hääletamisruumis. Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid. (2) Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast. Valimisjaoskonnas, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist, on eelhääletamise ajal hääletamisruumis eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks. Hääletamisruumis on välja pandud selle valimisringkonna kandidaa de koondnimekiri ja kandidaa de üleriigilised nimekirjad. (3) Hääletamisruumis peab korda jaoskonnakomisjon. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele. § 35. Hääletamiskabiin (1) Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist. (2) Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend. Hääletamiskabiini seinal on selle valimisringkonna kandidaa de koondnimekiri, välja arvatud kabiinis, mis on e e nähtud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] § 36. Hääletamiskast (1) Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskas ja pitseerib selle enne hääletamise algust. Enne eelhääletamise algust pitseeritud hääletamiskas kasutatakse üksnes eelhääletamisel. (2) Hääletamiskas ava on kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kas laskmiseks. (3) Eelhääletamise päevadel pitseerib jaoskonnakomisjon pärast hääletamise lõppemist eelhääletamisel kasutatud hääletamiskas ava. § 37. Hääletamissedel (1) Hääletamissedeli vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon. (2) Vabariigi Valimiskomisjon korraldab hääletamissedelite valmistamise ning jaoskonnakomisjonidele kä etoimetamise. 98


(3) Pärast hääletamissedelite kä esaamist paneb jaoskonnakomisjon sedelitele jaoskonnakomisjoni pitsa jäljendi. Välisriigis ja laeval hääletamisel kasutatavatele sedelitele paneb pitsa jäljendi Vabariigi Valimiskomisjon. § 38. Hääletamise aeg (1) Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. (2) Eelhääletamine toimub: 1) kümnendast kuni seitsmenda päevani enne valimispäeva maakonna valimiskomisjoni määratud valimisjaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00; 2) kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00. Hääletamine valija asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni; [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] 3) kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva elektrooniliselt. Hääletamine algab kümnendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni hääletamise lõpuni neljandal päeval enne valimispäeva kell 18.00. (3) Kodus hääletamine korraldatakse käesolevas seaduses e enähtud juhtudel valimispäeval. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 39. Hääletamine (1) Valija hääletab selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja ta on kantud, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 41–45, 47 ning 71. ja 8. peatükis e enähtud juhtudel. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] (2) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja. (3) Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis. (4) Valija kirjutab hääletamissedelile selleks e enähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. (5) Valija täidab hääletamissedeli ise. Kui valija füüsilise puude tõ u ei ole võimeline hääletamissedelit ise täitma, võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha teine valija, kuid mi e tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaat. 99


(6) Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia. Kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Valija peab rikutud või kasutamata hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] (7) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsa jäljendi. (8) Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskas ise. Kui valija füüsilise puude tõ u ei ole võimeline hääletamissedelit ise hääletamiskas laskma, võib seda tema palvel teha teine valija tema juuresolekul. § 40. Eelhääletamine (1) Eelhääletamine toimub käesoleva seaduse §-s 39 e enähtud korras. (2) Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes eelhääletamise päevaks on vähemalt 18-aastane. (3) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. (4) Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletanud valija kohta valijate nimekirja hääletamise kuupäeva. (5) Jaoskonnakomisjon hoiab hääletamiskas ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. § 41. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuva eelhääletamise erisused (1) Valijal on eelhääletamise päevadel (§ 38 lõige 2) võimalik hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda maakonna valimiskomisjoni või valla- või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas. (2) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist korraldab käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punk s 2 e enähtud päevadel vallavõi linnavalitsuse määratud jaoskonnakomisjon. Valla- või linnavalitsus võib määrata jaoskonnakomisjoni, kes korraldab lisaks eelhääletamisele hääletamist ainult valija asukohas (§ 43), kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses (§ 45). [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (3) Maakonna valimiskomisjon, välja arvatud Harju Maakonna Valimiskomisjon ja Tartu Maakonna Valimiskomisjon, määrab oma otsusega hiljemalt 45. päeval enne valimispäeva vähemalt ühe maakonnakeskuses paikneva valimisjaoskonna, kus valijad saavad hääletada väljaspool oma 100


elukohajärgset jaoskonda käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punk s 1 e enähtud päevadel. Tallinnas ja Tartu linnas määrab selle valimisjaoskonna linna valimiskomisjon. Maakonna valimiskomisjon avalikustab oma otsuse hiljemalt eelhääletamise algusele eelneval nädalal. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 42. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuv eelhääletamine hääletamisruumis (1) Väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis hääletada sooviv valija esitab jaoskonnakomisjoni liikmele isikut tõendava dokumendi ning ta kantakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletajate nimekirja. (2) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja. (3) Valija täidab hääletamissedeli käesoleva seaduse § 39 lõigetes 3–6 e enähtut järgides. (4) Valija paneb sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja valija elukoha aadressi. Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele e enähtud hääletamiskas . § 43. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda valija asukohas toimuv eelhääletamine (1) Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõ u ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta kuni eelhääletamise viimase päeva kella 14.00-ni esitada kirjaliku taotluse oma asukohas hääletamiseks asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 e enähtud jaoskonnakomisjonile. Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Valla- või linnavalitsus registreerib taotluse ja edastab selle vastavale jaoskonnakomisjonile. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] (2) Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse § 39 lõigetes 4–6 ning § 42 lõigetes 1, 2 ja 4 e enähtut järgides.

101


§ 44. Elektrooniline hääletamine [Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 45. Hääletamine kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (1) Kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse hääletamine käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punk s 2 e enähtud päevadel. (2) Kinnipidamiskoha, haigla ja ööpäevase hoolekandeasutuse administratsioon esitab taotluse hääletamise korraldamiseks käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 e enähtud jaoskonnakomisjonile. (3) Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse § 39 lõigetes 4–6 ning § 42 lõigetes 1, 2 ja 4 e enähtut järgides. (4) Hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestatakse kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses eelhääletanud valijate hääli käesoleva seaduse §-s 48 e enähtut järgides. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] § 46. Kodus hääletamine (1) Kui valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõ u ei saa hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda kodus hääletamist. (2) Kodus hääletamise korraldamiseks esitab valija elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või jaoskonnakomisjonile kuni valimispäeva kella 14.00-ni kirjaliku taotluse, mille jaoskonnakomisjon registreerib. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele, registreerib see taotluse ja edastab asjaomasele jaoskonnakomisjonile. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] (21) Valija võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile valimispäeval kella 9.00-st kuni 14.00-ni. Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] (22) Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama: 1) valija nime; 2) valija isikukoodi; 3) valija aadressi; 4) valija sidevahendi numbrit; 5) kodus hääletamise põhjust. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] 102


(23) Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] (3) Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõ est, et nad ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna e epanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud. Kodus hääletamist korraldatakse käesoleva seaduse § 39 lõigetes 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 e enähtut järgides. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] (4) Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja. § 47. Välisriigis elava valija hääletamine EesƟs (1) Välisriigis elav valija, kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja ja kes ei ole hääletanud käesoleva seaduse 8. peatükis e enähtud korras, võib hääletada eelhääletamise ajal käesoleva seaduse § 41 lõike 2 esimeses lauses või lõikes 3 e enähtud korras määratud mis tahes valimisjaoskonnas. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] (2) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi ning ta kantakse väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletavate valijate nimekirja. (3) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja tema valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja. (4) Valija täidab hääletamissedeli käesoleva seaduse § 39 lõigetes 3–6 e enähtut järgides. (5) Valija paneb sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi, elukoha aadressi ja valimisringkonna numbri. Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele e enähtud hääletamiskas . (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 e enähtud korras antud hääli arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel käesoleva seaduse § 48 lõigetes 1 ja 2 ning § 55 lõigetes 2–6 e enähtut järgides.

103


§ 48. Eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda antud häälte arvestamine (1) Jaoskonnakomisjon pakib väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud maakondade kaupa, Tallinna ja Tartu linna kaupa ning edastab need oma asukohajärgsele maakonna valimiskomisjonile. (2) Maakonna valimiskomisjon edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hääletamissedelitega ümbrikud Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu asjaomastele maakonna valimiskomisjonidele hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 e enähtud korras teistelt maakonna valimiskomisjonidelt saadud hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimiskomisjon asjaomastele jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval. (4) Saanud hääletamissedelitega ümbrikud käesoleva paragrahvi lõikes 3 e enähtud korras, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas valija on kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja ja kas valija ei ole hääletanud mitu korda. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. (5) Kui valija ei ole kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja või on hääletanud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda mitu korda, jätab jaoskonnakomisjon kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud arvestamata. (6) Kui valija on hääletanud ühe korra, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke eelhääletamise kohta. (7) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 e enähtud toiminguid avab jaoskonnakomisjon välimised ümbrikud ning laseb sisemised hääletamissedelitega ümbrikud eelhääletamisel kasutatud hääletamiskas ja pitseerib hääletamiskas ava uues . [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] § 481. Elektrooniliselt antud häälte arvestamine [Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

104


71. peatükk ELEKTROONILINE HÄÄLETAMINE [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 482. Elektroonilise hääletamise üldpõhimõƩed (1) Elektroonilise hääletamise korraldab elektroonilise hääletamise komisjon. (2) Elektroonilisel hääletamisel kasutatakse elektroonilise hääletamise süsteemi, mida haldab elektroonilise hääletamise komisjon. Käesoleva seaduse § 1 lõigetes 2–3 sätestatud nõuetele vastavuse tagamiseks vajalikud elektroonilise hääletamise süsteemi tehnilised nõuded kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon käesoleva seaduse § 15 lõike 4 punk s 2 sätestatud määruses. (3) Valija hääletab ise. Käesolevas seaduses e enähtud ngimustel on valijal võimalik elektrooniliselt antud häält muuta. (4) Elektroonilise hääletamise komisjon korraldab elektroonilise hääletamise süsteemi tes mise. Vabariigi Valimiskomisjon korraldab elektroonilise hääletamise süsteemi ning elektroonilise hääletamise komisjoni toimingute auditeerimise. Tes mise ja auditeerimise ning elektroonilise hääletamise komisjoni toimingute vaatlemise korra kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon käesoleva seaduse § 15 lõike 4 punk s 2 sätestatud määruses. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] § 483. Elektroonilise hääletamise eƩevalmistamine (1) Elektroonilise hääletamise komisjon seab elektroonilise hääletamise süsteemi kasutusvalmiks ning sisestab valijate nimekirja ja valimisringkondade kandidaa de koondnimekirjad süsteemi hiljemalt 13. päevaks enne valimispäeva. (2) Käesoleva seaduse §-des 24 ja 25 sätestatud valijate nimekirjade muudatused viiakse elektroonilise hääletamise päevadel elektroonilisse valijate nimekirja vähemalt üks kord päevas. (3) Enne elektroonilise hääletamise algust loob elektroonilise hääletamise komisjon elektrooniliste häälte salastamise võtme ja häälte avamise võtme. Häälte avamise võ jaotatakse Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete vahel. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 484. Elektroonilise hääletamise kord (1) Valija saab käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punk s 3 e enähtud päevadel hääletada elektrooniliselt käesoleva seaduse § 482 lõikes 2 sätestatud süsteemi kasutades. (2) Valija tõendab oma isikut digitaalset tuvastamist võimaldava ser fikaadiga, mis on välja antud isikut tõendavate dokumen de seaduse alusel. 105


(3) Pärast valija isiku tuvastamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras kuvatakse valijale tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaa de koondnimekiri. (4) Valija märgistab oma elukohajärgse valimisringkonna selle kandidaadi, kelle poolt ta hääletab. Elektrooniliseks hääletamiseks kasutatav rakendus salastab valija hääle häälte salastamise võtmega. Valija kinnitab hääletamist digitaalallkirja seaduse nõuete kohase digitaalallkirjaga. (5) Valija saab pärast hääletamise kinnitamist teate hääle vastuvõtmise kohta. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 485. Elektroonilise hääle muutmine Valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta: 1) hääletades uues elektrooniliselt käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punk s 3 e enähtud ajal; 2) hääletades hääletamissedeliga kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva käesoleva seaduse §-s 40–43, 45 või 47 e enähtud korras. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 486. Elektroonilise hääle kontroll (1) Valijal on võimalik kontrollida, kas tema antud hääle on elektrooniliseks hääletamiseks kasutatud rakendus valija tahte kohaselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastanud. (2) Elektroonilise hääle kontrollimise korra kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon käesoleva seaduse § 15 lõike 4 punk s 2 sätestatud määruses. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012, ei rakendata enne 2015. aastat] § 487. Elektroonilise hääle arvestamine (1) Mitme elektrooniliselt antud hääle puhul (§ 485 punkt 1) arvestatakse valija viimasena antud häält. (2) Pärast elektroonilise hääletamise lõppu koostab elektroonilise hääletamise komisjon valimisjaoskondade kaupa elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja ning edastab selle maakonna valimiskomisjonidele hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva. Maakonna valimiskomisjon edastab nimekirja jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval. (3) Kui valija on hääletanud elektrooniliselt, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke elektroonilise hääletamise kohta. (4) Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui ka hääletamissedeliga, arvestatakse valija hääletamissedelit. Jaoskonnakomisjon saadab elektroonilise 106


hääletamise komisjonile asjakohase tea se, mille alusel elektroonilise hääletamise komisjon jätab valija elektrooniliselt antud hääle arvestamata. (5) Kui valija on hääletanud mitu korda väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda ja elektrooniliselt, jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata. Jaoskonnakomisjon saadab elektroonilise hääletamise komisjonile asjakohase tea se, mille alusel elektroonilise hääletamise komisjon jätab valija elektrooniliselt antud hääle arvestamata. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 488. Elektroonilise hääletamise peatamine, lõpetamine ja miƩealustamine (1) Elektroonilise hääletamise peatamise korral teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata valijaid elektroonilise hääletamise peatamisest ning uues alustamisest. (2) Elektroonilise hääletamise mi ealustamise või lõpetamise korral teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata sellest valijaid ning teavitab, milliseid hääletamisviise on võimalik elektroonilise hääletamise asemel kasutada. (3) Kui elektroonilise hääletamise peatamise või lõpetamisega kaasneb elektrooniliselt antud häälte tühistamine, teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata valijaid vajadusest uues hääletada ning milliseid hääletamisviise saab selleks kasutada. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

8. peatükk HÄÄLETAMINE VÄLISRIIGIS § 49. Hääletamise eƩevalmistamine (1) Välisriigis alaliselt elavate valijate ja seal aju selt viibivate valijate hääletamist välisriigis viivad läbi Ees välisesindused. (2) Vabariigi Valitsus võib oma korraldusega määrata hääletamist läbi viima aukonsuli juhitava konsulaarasutuse, mille aukonsul on Ees kodanik. Sellisel juhul teeb käesolevas peatükis e enähtud toiminguid aukonsuli juhitav konsulaarasutus. [RT I 2009, 29, 175 - jõust. 01.07.2009] (3) Hääletamist korraldab välisesinduse juht või tema määratud ametnik. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 e enähtud juhul korraldab hääletamist aukonsul või tema määratud isik. Hääletamise korraldajaks peab olema isik, kellel on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõigete 1 ja 2 kohaselt. 107


(4) Rahvas kuregistri vastutav töötleja korraldab välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja edastamise välisesindustele. Valijate nimekirja kantakse järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) elukoha aadressiandmed, kui need on teada; 4) selle valimisringkonna number, mille kandidaa de koondnimekiri valijale saadetakse. (5) Välisriigis alaliselt elavale valijale ja rahvas kuregistri andmete alusel aju selt välisriigis viibivale valijale saadetakse elektrooniline valijakaart hiljemalt 60. päeval enne valimispäeva. Valijakaardi tellimiseks esitab valija taotluse käesoleva seaduse § 21 lõikes 21 sätestatud korras. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (6) Valijakaardile kantakse: 1) valija ees- ja perekonnanimi; 2) valija sünniaasta; 3) valija elukoha aadress; 4) valimisringkonna number ja kirjeldus vastavalt käesoleva seaduse §-le 6; 5) välisesinduse aadress; 6) kirja teel hääletamise taotluse esitamise, kirja teel hääletamise ja välisesinduses hääletamise kord; 7) kirja teel hääletamise taotluse välisesindusele laekumise tähtpäev; 8) kirja teel saadetava hääletamissedeli välisesindusele laekumise tähtpäev; 9) välisesinduses hääletamise aeg; 10) elektroonilise hääletamise aeg; 11) muu teave hääletamise kohta. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] § 50. Hääletamistaotluste esitamine (1) Kui valija soovib hääletada kirja teel, saadab ta oma asukohariigi Ees välisesindusele sellekohase taotluse. Kui valija asukohariigis Ees välisesindust ei ole, saadab valija taotluse lähimale Ees välisesindusele. (2) Valija, kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja: 1) lisab taotlusele isikut tõendava dokumendi isikuandmete lehekülje koopia; 108


2) märgib taotluses välisriigis oleva elukoha aadressi. (3) Valija, keda ei ole alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirjas: 1) lisab taotlusele koopiad dokumen dest, mis tõendavad tema isikut ja seda, et tal on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõigete 1 ja 2 kohaselt; 2) märgib välisriigis oleva elukoha aadressi; 3) märgib, kus oli tema viimane elukoht Ees s (maakond, Tallinna linnaosa või Tartu linn). Kui alaliselt välisriigis elaval valijal ei ole Ees s elukohta olnud, märgib ta oma vanemate või vanavanemate viimase elukoha Ees s. (4) Aju selt välisriigis viibiv valija märgib taotluses lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punk des 1 ja 2 e enähtud andmetele ka oma elukoha aadressi Ees s. (5) Taotlused peavad olema laekunud välisesindusele hiljemalt 30. päeval enne valimispäeva. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] § 51. ValimisdokumenƟde saatmine valijale (1) Taotluse õigeaegselt saatnud valijale, kes vastab käesoleva seaduse nõuetele, saadab välisesindus esimesel võimalusel: 1) hääletamissedeli; 2) valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja vastavalt alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja andmetele või käesoleva seaduse § 50 lõike 3 punk 3 või lõike 4 kohaselt; 3) kaks ümbrikku. (2) Kui alaliselt välisriigis elav valija on märkinud oma või vanemate või vanavanemate viimase elukohana Ees s Tallinna linnaosa täpsustamata, saadetakse talle valimisringkonna nr 1 kandidaa de koondnimekiri. (3) Kui alaliselt välisriigis elav valija on oma või vanemate või vanavanemate viimase elukohana Ees s märkinud Petseri maakonna, saadetakse talle valimisringkonna nr 11 kandidaa de koondnimekiri. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] § 52. Kirja teel hääletamine (1) Valija täidab hääletamissedeli käesolevas seaduses e enähtut järgides. Valija paneb täidetud sedeli ühte välisesinduse saadetud ümbrikku. Viimase paneb valija välisesinduse saadetud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija oma nime, isikukoodi ja valimisringkonna numbri. Ajutiselt välisriigis viibiv valija kirjutab välimisele ümbrikule ka oma 109


elukoha aadressi Ees s. Seejärel saadab valija hääletamissedeli välisesindusele. (2) Kirja teel saadetavad hääletamissedelid peavad olema välisesindusele laekunud välisesinduse määratud päeval, mis peab olema määratud arvestusega, et hääletamissedelid laekuksid Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva. (3) Välisesindus koostab kirja teel hääletanud valijate nimekirja ning edastab selle Vabariigi Valimiskomisjonile arvestusega, et nimekiri laekuks Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva. (4) Kirja teel hääletamise korral kannab käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingutega seotud kulud valija. § 53. Elektrooniline hääletamine välisriigis [Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 54. Hääletamine välisesinduses (1) Kui valija ei esita kirja teel hääletamise taotlust välisesindusele käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 e enähtud tähtaja jooksul või ei saada hääletamissedelit välisesindusele § 52 lõikes 2 e enähtud tähtpäevaks, võib ta hääletada välisesinduses viimase määratud ajal. (2) Välisesinduses hääletamist peab välisesindus võimaldama vähemalt kahel päeval ajavahemikus 15. päevast kuni 10. päevani enne valimispäeva. (3) Välisesinduses täidab valija hääletamissedeli käesolevas seaduses e enähtut järgides. Seejärel paneb valija täidetud sedeli ümbrikku. Viimase paneb valija teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või hääletamist korraldav isik valija nime, isikukoodi ja valimisringkonna numbri. Aju selt välisriigis viibiv valija kirjutab välimisele ümbrikule ka oma elukoha aadressi Ees s. (4) Välisesinduses hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja välisesinduses hääletavate valijate nimekirja. § 55. Hääletamissedelite arvestamine hääletamistulemuste kindlakstegemisel (1) Välisesindusele laekunud hääletamissedeleid arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel, kui need laekuvad Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva. (2) Saanud alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib Vabariigi Valimiskomisjon, kas alaliselt välisriigis elav valija ei ole hääletanud mitu korda ja kas Ees s hääletanud alaliselt välisriigis elav valija on kantud välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja. 110


(3) Kui alaliselt välisriigis elav valija on hääletanud hääletamissedeliga mitu korda või kui ta ei ole kantud välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja, jätab Vabariigi Valimiskomisjon kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud arvestamata. Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui ka hääletamissedeliga, arvestatakse valija hääletamissedelit. Kui valija on hääletanud mitu korda hääletamissedeliga ja elektrooniliselt, jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata. (4) Vabariigi Valimiskomisjon määrab iga valimisringkonna kohta ühe maakonna valimiskomisjoni, kes teeb kindlaks välisriigis alaliselt elavate valijate hääletamistulemused. (5) Vabariigi Valimiskomisjon edastab alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelid käesoleva paragrahvi lõikes 4 määratud valimiskomisjonile hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva. (6) Ümbrikud alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelitega jäävad maakonna valimiskomisjonile ning need avatakse valimispäeval hääletamistulemuste kindlakstegemiseks. (7) Aju selt välisriigis viibivate valijate hääletamissedelitega ümbrikud edastab Vabariigi Valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval, kus sedeleid arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõigetes 4–7 e enähtule. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] § 56. Hääletamine rahvusvahelistes või välisriigi vetes asuval EesƟ riigilippu kandval laeval (1) Kui Ees riigilippu kandev laev, millel on valijaid, asub eelhääletamise päevadel ja valimispäeval rahvusvahelistes või välisriigi vetes, võib selle laeva kapten esitada Vabariigi Valimiskomisjonile taotluse laeval hääletamise korraldamiseks. (2) Hääletamise laeval korraldab laeva kapten käesolevas seaduses e enähtut järgides. Valija hääletab laeval käesoleva seaduse § 42 lõigetes 3 ja 4 e enähtut järgides. Laeval antud hääled arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel käesoleva seaduse § 55 lõigetes 1 ja 7 ning § 48 lõigetes 4–7 e enähtut järgides.

111


9. peatükk HÄÄLETAMIS- JA VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE § 57. Hääletamistulemuste kindlakstegemine jaoskonnakomisjonis (1) Jaoskonnakomisjon avab hääletamiskas d pärast hääletamise lõppemist. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (2) Enne hääletamiskas de avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud, samu valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega. (3) Enne hääletamiskas de avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nimekirja alusel kindlaks valijate arvu ning hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märkuste alusel esialgse hääletamisest osavõtnute arvu ning edastab need viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile. Arvestada tuleb valijate nimekirja märkusi väljaspool elukohta eelhääletanud, elektrooniliselt hääletanud ja kodus hääletanud valijate kohta. Valijate arv kantakse vormikohasesse protokolli. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] (4) Hääletamiskas avades kontrollitakse sellel oleva pitsa jäljendi seisukorda. (5) Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsa jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute hääletamissedelite hulka. (6) Väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanute hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsa jäljend ning need sedelid pannakse koos eelhääletanute hääletamissedelitega valimispäeval hääletanute sedelite hulka. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] (7) Jaoskonnakomisjon teeb kindlaks hääletamiskas des olnud sedelite arvu, sealhulgas kehtetute sedelite arvu, ning kandidaa dele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] (8) Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel: 1) millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsa kaht jäljendit, 2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks, 112


3) millele kirjutatud numbriga kandidaat ei kandideeri selles valimisringkonnas, 4) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on parandatud või 5) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav. (9) Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel keh vaks. (10) Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. (11) Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakitakse keh vad sedelid kandidaa de kaupa. Eraldi pakkidesse pannakse kehtetud sedelid, valijatele välja andmata jäänud sedelid ja valijate tagastatud rikutud sedelid. Pakile märgitakse, millise valimisjaoskonna sedelid, millised ja kui palju neid pakis on. Märkele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. (12) Hääletamissedelid, valijate nimekirjad, hääletamistulemuste protokollid ja komisjoniliikmete eriarvamused edastatakse viivitamata maakonna valimiskomisjonile. (13) Hääletamistulemused tehakse jaoskonnakomisjonis kindlaks avalikult. § 58. Eelhääletamisel antud häälte lugemine [Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 59. Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemine (1) Alaliselt välisriigis elavate valijate häälte lugemist alustab käesoleva seaduse § 55 lõikes 4 määratud maakonna valimiskomisjon valimispäeval kell 19.00. Ümbrike avamise juures peavad viibima vähemalt kolm maakonna valimiskomisjoni liiget, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. (2) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ning hääletamissedelite välisküljele pannakse pitsa jäljend. (3) Maakonna valimiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud alaliselt välisriigis elavate valijate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaa dele ja erakondadele antud häälte arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva seaduse § 57 lõigetes 8 ja 9 e enähtut. 113


(4) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemusi ei avaldata enne kella 20.00. (5) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. (6) Alaliselt välisriigis elavate hääletajate hääletamistulemused tehakse kindlaks avalikult. Häälte lugemise juures viibiv isik peab täitma maakonna valimiskomisjoni liikme suulisi korraldusi. Häälte lugemise juures viibiv isik ei või häälte lugemise ruumi kaasa võ a sidevahendeid ega lahkuda sealt enne kella 20.00. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 60. Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis (1) Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb maakonna valimiskomisjon kindlaks valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamiskas des olnud sedelite arvu, sealhulgas kehtetute sedelite arvu, ning kandidaa dele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli. Saadud tulemust kontrollitakse hääletamissedelite ülelugemise teel. (2) Kui hääletamissedelite ülelugemise teel saadud arvud erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib maakonna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid nginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse maakonna valimiskomisjon. (3) Maakonna, Tallinna iga valimisringkonna ja Tartu linna hääletamistulemuste kohta koostab maakonna valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. (4) Hääletamistulemused tehakse maakonna valimiskomisjonis kindlaks avalikult. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] § 601. Elektrooniliselt antud häälte lugemine (1) Elektroonilise hääletamise komisjon teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 19.00. (2) Häälte lugemise juures peab viibima vähemalt pool elektroonilise hääletamise komisjoni ning Vabariigi Valimiskomisjoni koosseisust, sealhulgas komisjonide esimehed või aseesimehed.

114


(3) Enne elektrooniliste häälte lugemist: 1) tühistab elektroonilise hääletamise komisjon käesoleva seaduse § 487 lõigetes 4 ja 5 nimetatud tea se alusel elektroonilised hääled, mis on hääletamissedeliga hääletamisel muudetud; 2) eraldab elektroonilise hääletamise komisjon lugemisele minevad elektroonilised hääled valijate isikuandmetest. (4) Vabariigi Valimiskomisjon avab elektroonilised hääled käesoleva seaduse § 483 lõikes 3 sätestatud häälte avamise võtmega. (5) Elektroonilise hääletamise komisjon teeb iga valimisjaoskonna kohta kindlaks: 1) elektroonilisest hääletamisest osavõtnud valijate arvu; 2) kehtetute elektrooniliste häälte arvu; 3) käesoleva paragrahvi lõike 3 punk s 1 sätestatud korras tühistatud elektrooniliste häälte arvu; 4) kandidaa dele ja erakondadele antud elektrooniliste häälte arvu. (6) Elektrooniline hääl, mis ei sisalda valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbrit või ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohane, on kehtetu. (7) Elektrooniliselt antud häälte lugemine on avalik. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma elektroonilise hääletamise komisjoni liikmete suulisi korraldusi. Häältelugemise juures viibivad isikud ei või võ a ruumi, kus hääli loetakse, kaasa sidevahendeid ega lahkuda sealt enne kella 20.00. (8) Hääletamistulemusi ei avalikustata enne kella 20.00. (9) Elektroonilise hääletamise komisjoni esimees allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused. (10) Elektroonilise hääletamise komisjon sisestab hääletamistulemused valimiste infosüsteemi viivitamata. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 61. Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis (1) Kõigilt maakonna valimiskomisjonidelt laekunud maakonna ning alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste protokollide ning elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemuste alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon valimisringkondade kaupa kindlaks valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute hääletamissedelite arvu ning kandidaadele ja erakondadele antud häälte arvu. 115


(2) Hääletamistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. (3) [Kehtetu - RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] (4) Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis on avalik. § 62. Valimistulemuste kindlakstegemine (1) Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud keh vate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaade arvuga. (2) Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. (3) Nende erakondade ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsen häältest, reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule. Sama erakonna ringkonnanimekirjas olevate kandidaa de hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaa , kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud mandaa . Erakonna mandaa de arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk moodustab vähemalt 75 protsen lihtkvoodist. Erakond saab mandaadi ka juhul, kui häälte arv moodustab vähemalt 75 protsen lihtkvoodist. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsen lihtkvoodist. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaa de üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat. (4) Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaa dena nende erakondade vahel, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsen häältest. (5) Kompensatsioonimandaadid jaotatakse modifitseeritud d’Hond jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne. Seejuures jäetakse iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elemen , kui mitu mandaa sai erakond valimisringkondades. Kui vähemalt kahe erakonna võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaa de koondnimekirjas tagapool. (6) Kandidaa de üleriigilises nimekirjas saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5 protsen lihtkvoodist. Mandaa de jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks valimisringkondades. 116


(7) Kui kompensatsioonimandaa de jaotamisel selgub, et üleriigilises nimekirjas ei ole piisavalt kandidaate, kellele antud häälte arv oli vähemalt 5 protsen oma valimisringkonna lihtkvoodist, saab kompensatsioonimandaadi oma valimisringkonna lihtkvoodist enima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat. Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool. (8) Erakond ei või saada rohkem mandaate, kui on tema nimekirjas kandidaate. (9) Kui erakonna kandidaadi registreerimise otsus tühistatakse (§ 32 lg 5), jäävad temale välisriigis antud hääled erakonnale. Samu jäävad erakonnale selle kandidaadi hääled, kes sureb pärast eelhääletamise algust. Kui üksikkandidaadi registreerimise otsus tühistatakse või kui ta sureb, siis temale antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata. (10) Valimistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. (11) Valimistulemused tehakse Vabariigi Valimiskomisjonis kindlaks avalikult. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]

10. peatükk RIIGIKOGU ERAKORRALISTE VALIMISTE ERISUSED § 63. Riigikogu erakorraliste valimiste erisused (1) Riigikogu erakorralised valimised viiakse läbi käesoleva seaduse kohaselt käesolevas peatükis e enähtud erisusi arvestades. (2) Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab oma otsusega Riigikogu erakorraliste valimiste toimingute järgmised tähtajad: 1) hääleõiguslike Ees kodanike arvu esitamine (§ 7 lg 3); 2) valimisjaoskondade jaotuse muutmine (§ 8 lg 3 ja 4); 3) jaoskonnakomisjonide moodustamine (§ 18); 4) valijakaardi saatmine (§ 21); 5) erakondade nimekirja esitamine (§ 26 lg 2); 6) kandidaa de registreerimiseks esitamine (§ 30); 7) kandidaa de registreerimine (§ 32); 71) eelhääletamise aeg (§ 38 lg 2); 117


8) valijakaardi saatmine välisriigis aju selt elavale valijale (§ 49 lg 5); 9) kirja teel hääletamise taotluste välisesindustele esitamine (§ 50); 10) kirja teel hääletamise hääletamissedelite laekumine (§ 52 lg 2); 11) välisesinduses hääletamise aeg (§ 54 lg 2). (3) Riigikogu erakorraliste valimiste korral peab kandidaa de registreerimiseks esitamiseks ja registreerimiseks jääma kokku vähemalt kümme päeva. (4) Erakorraliste valimiste korral kantakse valija selle valimisjaoskonna nimekirja, mille territooriumil valimiste väljakuulutamise päeval asub tema rahvas kuregistrisse kantud elukoht. Kui valija elukoha aadressiandmed on kantud rahvas kuregistrisse valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega, kantakse valija käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punk 5 alusel määratud valimisjaoskonna valijate nimekirja. [RT I 2004, 6, 32 - jõust. 14.02.2004]

11. peatükk VALIMISTE KULUD § 64. Valimiste korraldamise kulud (1) Riigikogu valimiste e evalmistamise ja korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest. (2) Vabariigi Valimiskomisjon koostab valimiskulude eelarve projek . (3) Vabariigi Valimiskomisjon otsustab eelarve kulude jaotuse, lähtudes riigieelarves määratud eraldiste suurusest. (4) Valijate arvestusega (5. peatükk) seotud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarves selleks e enähtud rahast. (5) Välisriigis hääletamise korraldamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Välisministeeriumi eelarves selleks e enähtud rahast. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] § 65. Erakonna ja üksikkandidaadi valimiskampaania rahastamise aruanne [Kehtetu - RT I, 10.12.2010, 1 - jõust. 01.04.2011] § 66. Valimiskampaaniaks kasutatud vahendid [Kehtetu - RT I, 10.12.2010, 1 - jõust. 01.04.2011] § 67. Valimiskampaania kulud [Kehtetu - RT I, 10.12.2010, 1 - jõust. 01.04.2011] 118


12. peatükk KAEBUSED § 68. Kaebuse mõiste Käesoleva seaduse tähenduses on kaebus maakonna valimiskomisjonile või Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav käesoleva seaduse nõuete kohaselt vormistatud taotlus vaadata läbi ja tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusevastaseks valimiskomisjoni toiming. § 69. Kaebusele esitatavad nõuded (1) Kaebus vormistatakse kirjalikult ning selles märgitakse: 1) selle organi nimi, kellele kaebus esitatakse; 2) kaebuse esitaja nimi, pos aadress ja sidevahendite numbrid; 3) andmed vaidlustatava otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus; 4) selgelt väljendatud taotlus; 5) kaebuse põhistus; 6) kuupäev. (2) Kaebusele kirjutab alla selle esitaja. Erakonna kaebusele kirjutab alla erakonna volitatud esindaja. (3) Kui kaebus ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 e enähtud nõuetele või kui kaebus on esitatud käesoleva seaduse §-des 70 ja 71 e enähtud korda rikkudes, võib organ, kellele kaebus esitatakse, jä a selle läbi vaatamata ning tagastada kaebuse selle esitajale. § 70. Jaoskonnakomisjoni toimingu peale kaebuse esitamise ja kaebuse läbivaatamise kord (1) Kui üksikisik, kandidaat või erakond (edaspidi huvitatud isik) leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse maakonna valimiskomisjonile. (2) Kaebus tuleb esitada maakonna valimiskomisjonile kolme päeva jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 e enähtud toimingu tegemisest. (3) Maakonna valimiskomisjon peab kaebuse läbi vaatama ja selle kohta otsuse tegema viie tööpäeva jooksul, arvates kaebuse laekumisest. Maakonna valimiskomisjon edastab otsuse kaebuse esitajale viivitamata. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (4) Kaebus vaadatakse läbi avalikult. Maakonna valimiskomisjon teatab kaebuse esitajale kaebuse läbivaatamise aja ja koha. (5) Maakonna valimiskomisjon teeb ühe järgmistest otsustest: 1) jä a kaebus rahuldamata; 119


2) kaebus rahuldada; 3) kaebus rahuldada osaliselt. (6) Kui maakonna valimiskomisjon kaebuse rahuldab, võib ta otsustada teha käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 loetletud toiminguid. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] § 71. Maakonna valimiskomisjoni otsuse või toimingu või elektroonilise hääletamise komisjoni toimingu peale kaebuse esitamise ja kaebuse läbivaatamise kord (1) Kui huvitatud isik leiab, et maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga või elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Isik, kelle jaoskonnakomisjoni toimingu peale esitatud kaebuse jä s maakonna valimiskomisjon rahuldamata, võib kaebuse jaoskonnakomisjoni toimingu peale esitada Vabariigi Valimiskomisjonile. (2) Kaebus esitatakse vaidlustatava otsuse või toimingu teinud või vaidlustatud toimingu peale esitatud kaebuse läbi vaadanud maakonna valimiskomisjonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 e enähtud otsuse või toimingu tegemisest alates kolme päeva jooksul. Maakonna valimiskomisjon edastab kaebuse omapoolse kirjaliku selgitusega viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile. (3) Kaebus elektroonilise hääletamise komisjoni toimingu peale esitatakse Vabariigi Valimiskomisjonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 e enähtud toimingu tegemisest alates kolme päeva jooksul. (4) Vabariigi Valimiskomisjon peab kaebuse läbi vaatama ja selle suhtes otsuse tegema viie tööpäeva jooksul kaebuse laekumisest arvates. Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse kaebuse esitajale viivitamata. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (5) Kaebus vaadatakse läbi avalikult. Vabariigi Valimiskomisjon teatab kaebuse esitajale kaebuse läbivaatamise aja ja koha. (6) Vabariigi Valimiskomisjon teeb ühe järgmistest otsustest: 1) jä a kaebus rahuldamata; 2) kaebus rahuldada; 3) kaebus rahuldada osaliselt. (7) Kui Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse rahuldab, võib ta otsustada teha käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 loetletud toiminguid. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 72. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kaebuse esitamine (1) Kui huvitatud isik leiab, et jaoskonnakomisjoni või elektroonilise 120


hääletamise komisjoni toiminguga, maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses e enähtud korras kaebuse Riigikohtule. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] (2) Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu. § 73. Hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine (1) Kui Vabariigi Valimiskomisjon või Riigikohus on tunnistanud valimisjaoskonna või valimisringkonna või maakonna või Tallinna või Tartu linna või riigi hääletamistulemused kehtetuks, määrab Vabariigi Valimiskomisjon uue valimispäeva ja asjaomases valimisjaoskonnas või valimisringkonnas või maakonnas või Tallinnas või Tartu linnas või riigis korraldatakse kordushääletamine. Riigikogu valimiste tulemus tehakse kindlaks pärast kordushääletamise tulemuste selgumist. (11) Kordushääletamist ei korraldata, kui Vabariigi Valimiskomisjon on tunnistanud elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks ja kutsunud elektrooniliselt hääletanud valijaid hääletama valimispäeval käesoleva seaduse §-s 39 või 46 e enähtud korras. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] (2) Kordushääletamisel käesoleva seaduse §-des 40–45, 47 ning 71. ja 8. peatükis e enähtut ei kohaldata. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

121. peatükk VASTUTUS [RT I 2003, 26, 156 - jõust. 21.03.2003] § 731. Andmete või materjalide esitamata jätmine või valimiskomisjoni otsuse miƩetäitmine (1) Andmete või materjalide esitamata jätmise eest valimiste korraldamiseks, samu valimiskomisjoni otsuse mi etäitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. (2) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] 121


(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiasutus. [RT I 2009, 27, 165 - jõust. 01.01.2010] § 732. PoliiƟlisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumine [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] § 733. Hääletamissedeli hääletamisruumist väljaviimine (1) Hääletamissedeli hääletamisruumist väljaviimise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. (2) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiasutus. [RT I 2009, 27, 165 - jõust. 01.01.2010]

13. peatükk LÕPPSÄTTED § 74. Riigikogu liikmete registreerimine ja valimistulemuste väljakuulutamine (1) Vabariigi Valimiskomisjon registreerib valitud Riigikogu liikmed oma otsusega pärast valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. (2) Käesoleva seaduse §-s 73 e enähtud juhul registreerib Vabariigi Valimiskomisjon valitud Riigikogu liikmed pärast kordushääletamise päeva, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 e enähtut. (3) Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks Vabariigi Valimiskomisjoni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 märgitud otsuse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. (4) Valituks osutunud kandidaat, kes valimistulemuste väljakuulutamise ajal on Riigikogu liikme ame ga ühitamatus ame s, peab viie päeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates teavitama Vabariigi Valimiskomisjoni, kas ta soovib osaleda Riigikogu töös või jätkata oma senises ame s ja mandaadist loobuda. [RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

122


§ 75. Riigikogu asendusliikmete registreerimine (1) Vabariigi Valimiskomisjon registreerib Riigikogu asendusliikmed oma otsusega. Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse Riigikogu juhatusele. (2) Asendusliikmed registreeritakse erakondadele, mille kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsen keh vatest häältest. (3) Valimisringkondades valituks osutunud kandidaa de asendusliikmeteks registreeritakse kandidaadid erakondadele valimisringkondade kaupa, reastatult saadud häälte arvu järgi. Kui kandidaadid said valijatelt hääli võrdselt, siis paigutatakse e epoole kandidaat, kes paiknes erakonna ringkonnanimekirjas eespool. Asendusliikmeks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsen oma ringkonna lihtkvoodist. (4) Kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud kandidaa de asendusliikmeteks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 5 protsen oma ringkonna lihtkvoodist, erakonna üleriigilises nimekirjas määratud järjestuses ja seejärel ülejäänud sama erakonna valimata jäänud kandidaadid reastatult valimisringkonna lihtkvoodist arvutatud häälteprotsendi suuruse järgi. Kui kandidaa de häälteprotsendid on võrdsed, siis paigutatakse e epoole kandidaat, kes paiknes erakonna üleriigilises nimekirjas eespool. § 76. LisamandaaƟde registreerimine (1) Lisamandaa de jaotamise aluseks on erakondade võrdlusarvude tabel, mis on kinnitatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega. Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse Riigikogu juhatusele. (2) Võrdlusarvude tabelis on erakondadele arvutatud võrdlusarvud (§ 62 lg 5) suuruse järjekorras, alates võrdlusarvust, mis esimesena jäi kompensatsioonimandaa de jaotamisel arvesse võtmata. (3) Kui vähemalt kaks võrdlusarvu on võrdsed, saab kõrgema järjekoha valijatelt rohkem hääli saanud erakonna võrdlusarv. Kui erakondadele on antud võrdne arv hääli, saab kõrgema järjekoha erakond, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaa de koondnimekirjas tagapool. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] § 77. Kautsjoni tagasimaksmine Üksikkandidaadile või erakonnale makstakse kautsjon tagasi, kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsen häältest. Tagastamata kautsjoni kannab Vabariigi Valimiskomisjon riigituludesse. 123


§ 771. Hääletamissedelite ja valimisdokumenƟde säilitamine (1) Maakonna valimiskomisjon säilitab hääletamissedelid ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mi e enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite hävitamise ning dokumenteerib selle. (2) Elektroonilise hääletamise komisjon säilitab elektroonilisi hääli ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mi e enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, hävitab komisjon elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme. (3) Hääletamis- ja valimistulemuste protokolle säilitatakse alaliselt. Valijate nimekirju säilitatakse püsivalt Rahvusarhiivis. (4) Hääletamis- ja valimistulemuste protokollide ning muude valimisdokumen de säilitamise korra sätestab Vabariigi Valimiskomisjon käesoleva seaduse § 15 lõike 5 punk s 5 sätestatud määruses. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 78. Elektroonilise hääletamise rakendamine Elektroonilist hääletamist ei rakendata enne 2005. aastat. § 79. – § 85. [Käesolevast teks st välja jäetud.] § 851. Elektroonilise hääle kontrolli rakendamine (1) Käesoleva seaduse §-s 486 nimetatud elektroonilise hääle kontrolli ei rakendata enne 2015. aastat. (2) Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega võib selles määratud ulatuses alates 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistest rakendada katseliselt süsteemi, mis võimaldab valijal kontrollida, kas tema antud hääle on elektrooniliseks hääletamiseks kasutatud rakendus valija tahte kohaselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastanud. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 852. Elektroonilise hääletamise komisjoni volituste algus (1) Vabariigi Valimiskomisjon nimetab elektroonilise hääletamise komisjoni liikmed ning esimehe kuu aja jooksul pärast käesoleva seaduse § 171 jõustumist. (2) Elektroonilise hääletamise komisjoni volitused algavad nimetamisele järgnevast päevast. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 86. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja arvatud §-d 75 ja 79, mis jõustuvad 2003. aasta 2. märtsil. 124


MÄÄRUS

Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Riigikogu valimistel

III


Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Riigikogu valimistel Vabariigi Valimiskomisjoni määrus nr 37, vastu võetud 15.10.2014. Määrus kehtestatakse Riigikogu valimise seaduse (edaspidi seadus) § 15 lõike 5 punk 5 alusel.

1. peatükk ÜLDS��TE § 1. Reguleerimisala Käesolevas määruses on sätestatud hääletamise kord Ees s ning rahvusvahelistes ja välisriigi vetes asuvatel Ees riigilippu kandvatel laevadel (edaspidi laev), samu hääletamistulemuste ja valimistulemuste kindlakstegemise kord, välja arvatud elektroonilise hääletamise ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise kord.

2. peatükk HÄÄLETAMISE ETTEVALMISTAMINE § 2. Nõuded hääletamisruumile (1) Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast. (2) Hääletamissedelite väljaandmise koht tähistatakse nii, et valija näeks, kelle poole tuleb hääletamissedeli saamiseks pöörduda. (3) Hääletamiskabiine peab hääletamisruumis olema piisavalt, et nende kasutamisel ei tekiks järjekorda.

127


(4) Hääletamisruumis, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat eelhääletamist, on eelhääletamise ajal eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks. (5) Hääletamisruumis pannakse välja selle valimisringkonna kandidaa de koondnimekiri ja erakondade kandidaa de üleriigilised nimekirjad selliselt, et need on nähtavad kõigile hääletamisruumis viibijatele. § 3. Kord hääletamisruumis (1) Jaoskonnakomisjon valmistab hääletamisruumi hääletamiseks e e, tagab käesoleva määruse §-s 2 sätestatud nõuetest kinnipidamise ning peab seal korda. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele. (2) Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on igasugune valimisagitatsioon keelatud. § 4. Nõuded hääletamiskabiinile (1) Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist. (2) Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend, millega kirjutatu on selgelt loetav ning seda ei ole võimalik kustutada. (3) Hääletamiskabiini seinal on selle valimisringkonna kandidaa de koondnimekiri. (4) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele e enähtud hääletamiskabiini selle valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja välja ei panda. (5) Hääletamiskabiin peab olema piisavalt valgustatud. § 5. Nõuded hääletamiskasƟle (1) Hääletamise korraldamisel kasutab jaoskonnakomisjon Vabariigi Valimiskomisjonilt saadud hääletamiskaste. (2) Hääletamiskas ei kaunistata. § 6. HääletamiskasƟ sulgemine (1) Hääletamiskast ja kas ava suletakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt välja antud turvaplommide ja -kleebistega (edaspidi turvaplommid), mille numbrid märgitakse üles. Hääletamiskast suletakse selliselt, et plommi rikkumata ei ole võimalik kas avada. (2) Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskas , sealhulgas, kas kast on tühi ja sulgeb selle turvaplommidega vahetult enne hääletamise algust. 128


(3) Hääletamiskas sulgemise juures peab viibima vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. (4) Hääletamise ajal on hääletamiskas kaanes olev ava kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kas laskmiseks. § 7. HääletamiskasƟ kasutamine (1) Jaoskonnakomisjon kasutab järgmisi hääletamiskaste: 1) eelhääletamise kast; 2) valimispäeval hääletamise kast; 3) kodus hääletamise kast. (2) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon kasutab lisaks hääletamiskaste, kuhu: 1) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavad valijad lasevad oma hääletamissedelitega ümbrikud; 2) oma asukohas hääletavad valijad lasevad hääletamissedelitega ümbrikud. § 8. Hääletamissedel (1) Vabariigi Valimiskomisjon korraldab hääletamissedelite kä etoimetamise laevade kaptenitele ja maakonna valimiskomisjonide kaudu jaoskonnakomisjonidele. (2) Maakonna valimiskomisjon annab hääletamissedelid jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelneval päeval. Jaoskonnakomisjonile üleantud hääletamissedelite arvu ja nende kä esaamise kohta annab jaoskonnakomisjoni esimees allkirja. Kui maakonna valimiskomisjon ei anna jaoskonnakomisjonidele üle kõiki hääletamissedeleid, märgib maakonna valimiskomisjon välja andmata sedelite arvu maakonna valimiskomisjoni hääletamistulemuste protokolli lisas. Kasutamata sedelid kustutab maakonna valimiskomisjon pärast valimispäeval hääletamise lõppu nurga äralõikamisega. (3) Jaoskonnakomisjon lööb jaoskonnakomisjoni pitsa jäljendi kokkumurtud hääletamissedeli teisele leheküljele, kus on tekst „RIIGIKOGU VALIMINE” ja valimispäeva kuupäev. (4) Laeval hääletamisel kasutatavale hääletamissedelile lööb pitsa jäljendi Vabariigi Valimiskomisjon. (5) Enne valijale andmist murrab jaoskonnakomisjon hääletamissedeli kokku nii, et trükitud tekst jääb sedeli sisekülgedele. (6) Jaoskonnakomisjonile üleantud hääletamissedelite hoidmist korraldab ja nende säilimise tagab jaoskonnakomisjoni esimees. 129


§ 9. Valijate nimekiri (1) Valijate nimekiri antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva. (2) Kodus hääletavate valijate nimekiri on väljavõte valimisjaoskonna valijate nimekirjast. (3) Jaoskonnakomisjon, kes korraldab eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, peab eraldi lehtedel järgmisi valijate nimekirju: 1) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis hääletavate valijate nimekiri; 2) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda valija asukohas, sealhulgas kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses hääletavate valijate nimekiri. (4) Laeval peab valijate nimekirja laeva kapten. (5) Valijate nimekirja kuupäevalahtrisse kirjutatakse valimispäeva kuupäev. Jaoskonnakomisjon märgistab ris ga valijate nimekirja liiki tähistava lahtri. § 10. Valijate nimekirja koostamine (1) Valijate nimekiri vormistatakse järgides Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud valijate nimekirja vormi. (2) Valijate nimekirja kantakse valija kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) elukoha aadress. (3) Valijate nimekirja ei kanta isikut, kellel seaduse järgi ei ole õigust hääletamisest osa võ a. (4) Valijate nimekirja koostaja kannab valijate andmed valijate nimekirja perekonnanimede tähes kulises järjekorras. (5) Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed kodus hääletavate valijate nimekirja kodus hääletamise taotluste jaoskonnakomisjonile laekumise järjekorras. (6) Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja neile hääletamissedeli andmise järjekorras.

130


§ 11. Valijate nimekirja allakirjutamine (1) Jaoskonnakomisjoni esimees kirjutab valijate nimekirjale alla valimispäeval pärast hääletamise lõppemist. (2) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda ja kodus hääletavate valijate nimekirjadele kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla jaoskonnakomisjoni esimees. (3) Laeval hääletanud valijate nimekirjale kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla laeva kapten. § 12. Valijate nimekirja avalikkus (1) Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust. (2) Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral selleks vajalikus ulatuses tutvuda erakondade volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samu võib valijate nimekirju kasutada teaduslikul eesmärgil. (3) Valimiskomisjonid ei väljasta valijate nimekirja koopiaid. § 13. Valijate nimekirja parandamine elukohajärgses valimisjaoskonnas (1) Kui valija leiab, et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on viga, esitab ta vea parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile. (2) Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi, vastab avaldajale ning teavitab avalduse läbivaatamise tulemustest jaoskonnakomisjoni. (3) Vea valijate nimekirjas parandab jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri tea se alusel. (4) Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumen dest nähtub üheselt, et valijate nimekirjas on viga, võib jaoskonnakomisjon selle parandada. Vea parandamisest tuleb viivitamata teatada valla- või linnasekretärile. (5) Valijate nimekirjas vea parandanud jaoskonnakomisjoni liige kirjutab nimekirja märkuste lahtrisse märke „parandus õige”, parandamise aluse ja kuupäeva ning oma allkirja. § 14. Valijate nimekirja muutmine elukohajärgses valimisjaoskonnas (1) Jaoskonnakomisjoni liige kannab valija valla- või linnasekretäri tea se alusel valijate nimekirja, kirjutades: 1) valija andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile; 131


2) märkuste lahtrisse valija andmete nimekirja kandmise aluse, kuupäeva ja oma allkirja. (2) Jaoskonnakomisjoni liige kustutab valija valla- või linnasekretäri tea se alusel valijate nimekirjast nime läbikriipsutamise teel, kirjutades valijate nimekirja märkuste lahtrisse valija nimekirjast kustutamise aluse, kuupäeva ja oma allkirja. (3) Kui valija esitab valijate nimekirja muutmise taotluse jaoskonnakomisjonile, edastab jaoskonnakomisjon selle viivitamata valla- või linnasekretärile. § 15. KandidaaƟde nimekirjad (1) Vabariigi Valimiskomisjon korraldab maakonna valimiskomisjonide kaudu valimisringkonna kandidaa de koondnimekirjade ja erakonna kandidaa de üleriigiliste nimekirjade kä etoimetamise jaoskonnakomisjonidele. Kandidaa de nimekirjad antakse jaoskonnakomisjonidele üle hiljemalt üks päev enne seda, kui valimisjaoskonnas algab eelhääletamine. (2) Valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja ja erakonna kandidaade üleriigilise nimekirja iga lehekülje paremasse alanurka lüüakse maakonna valimiskomisjoni pitsa jäljend. Laeval kasutatava nimekirja iga lehekülje paremasse alanurka lüüakse Vabariigi Valimiskomisjoni pitsa jäljend. (3) Kandidaa de nimekirjad on jaoskonnakomisjoni liikmetel kaasas, kui hääletamist korraldatakse väljaspool hääletamisruumi. § 16. KandidaaƟde nimekirjade parandamine ja muutmine (1) Kõik parandused ja muudatused registreeritud kandidaa de kohta kantakse viivitamata valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja ja erakonna kandidaa de üleriigilisse nimekirja, nimekiri trükitakse uues ja saadetakse vastavatele jaoskonnakomisjonidele. Eelmine nimekiri hävitatakse. (2) Kui valimisringkonna kandidaa de koondnimekirjad ja erakonna kandidaa de üleriigilised nimekirjad on jaoskonnakomisjonidele üle antud ja uut nimekirja ei ole võimalik saata, teeb muudatuse või paranduse nimekirja jaoskonnakomisjoni liige, kirjutades märke tegemise kuupäeva ja oma allkirja ning kinnitades paranduse või muudatuse jaoskonnakomisjoni pitsa jäljendiga. Laeval teeb nimekirja muudatuse või paranduse laeva kapten. (3) Kandidaa de nimekirju võib muuta hiljemalt 13. päeval enne valimispäeva.

132


§ 17. Muud valimisdokumendid ja -vahendid Jaoskonnakomisjoni pitsa , valijate nimekirjade plangid, ümbrikud hääletamissedelite jaoks, hääletamistulemuste protokolli plangid, hääletamiskas d ja kas de turvaplommid annab maakonna valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt üks päev enne seda, kui valimisjaoskonnas algab eelhääletamine. § 18. ValimisdokumenƟde ja -vahendite hoidmine ja säilitamine Valimisdokumen de ja -vahendite hoidmist korraldab ning nende säilimise tagab valimiskomisjoni esimees.

3. peatükk HÄÄLETAMISE ÜLDEESKIRI § 19. Hääletamise üldeeskiri (1) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele keh va isikut tõendava dokumendi. (2) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli valijate nimekirja alusel. (3) Jaoskonnakomisjoni liige ei anna valijale defek ga hääletamissedelit. (4) Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja allkirjalahtrisse. (5) Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis. (6) Valija täidab hääletamissedeli ise. (7) Kui valija ei ole füüsilise puude tõ u ise võimeline hääletamissedelit täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha teine valija, kuid mi e tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaat. (8) Valija kirjutab hääletamissedelile selleks e enähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. (9) Kui valija rikub hääletamissedeli või avastab, et sedel on defek ga, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. (10) Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia. (11) Valija peab rikutud, defek ga või kasutamata hääletamissedeli tagastama jaoskonnakomisjonile. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud 133


oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Valija tagastatud kasutamata hääletamissedelile tehakse valija juuresolekul märge „tagastatud” ja sedelit hääletamistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata. (12) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes lööb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsa jäljendi. (13) Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskas ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõ u ise võimeline hääletamissedelit hääletamiskas laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine valija tema juuresolekul. (14) Iga eelhääletamise päeva lõpul ja valimispäeval edastab jaoskonnakomisjon esialgse teabe hääletamisest osavõtu kohta vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni juhistele.

4. peatükk EELHÄÄLETAMINE § 20. Eelhääletamise üldeeskiri (1) Eelhääletamine toimub: 1) kümnendast kuni seitsmenda päevani enne valimispäeva maakonna valimiskomisjoni määratud valimisjaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00; 2) kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00. Hääletamine valija asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni; 3) kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva elektrooniliselt. Hääletamine algab kümnendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni eelhääletamise lõpuni neljandal päeval enne valimispäeva kell 18.00. (2) Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes selleks eelhääletamise päevaks on saanud 18-aastaseks. (3) Eelhääletamise ajal kodus hääletamist ei korraldata. (4) Elukohajärgseks valimisjaoskonnaks loetakse valimisjaoskonda, mille valijate nimekirja on valija kantud rahvas kuregistri andmete alusel. 134


§ 21. Eelhääletamine elukohajärgse valimisjaoskonna hääletamisruumis (1) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. (2) Eelhääletamine toimub käesoleva määruse §-s 19 e enähtud korras. (3) Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletamissedeli saanud valija kohta valijate nimekirja märkuste lahtrisse eelhääletamise kuupäeva. § 22. Toimingud hääletamiskasƟ ja valimisdokumenƟdega eelhääletamise päevadel (1) Eelhääletamise ajal sulgeb jaoskonnakomisjon iga päev pärast hääletamise lõppemist hääletamiskas ava ning hoiab hääletamiskas ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ning eelhääletamisele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. (2) Hääletamiskas ava suletakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt välja antud turvaplommiga, mille number märgitakse üles. (3) Järgmisel eelhääletamise päeval kontrollib jaoskonnakomisjon enne hääletamise algust hääletamiskas ja selle ava plommide ning valimisdokumen de seisukorda. (4) Kui plomm või valimisdokumendid on rikutud või valimisdokumendid on kadunud, koostab jaoskonnakomisjon rikkumise kohta ak , milles märgitakse valijate nimekirja, hääletamissedelite ja muude valimisdokumen de ning hääletamiskas seisukord. Ak le kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon teavitab juhtunust viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. (5) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 e enähtud toiminguid teeb jaoskonnakomisjon otsuse hääletamise jätkamise või lõpetamise kohta. Hääletamist jätkatakse, kui valijate nimekirja rikkumine võimaldab hääletamist jätkata ning hääletamiskas ega selle ava plomm ei ole rikutud. (6) Kui valijate nimekirja rikkumine ei võimalda hääletamist jätkata või hääletamiskas või selle ava plomm on rikutud, tühistab jaoskonnakomisjon kõik hääletamiskas s olevad hääletamissedelid ja protokollib oma otsuse. Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiseks vajalikud e evalmistused ning hääletamist alustatakse uues . Oma otsusest teavitab jaoskonnakomisjon viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. Hääletamise lõpetamisest ja selle uues alustamisest teavitavad valimiskomisjonid valijaid.

135


§ 23. Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis (1) Maakonna valimiskomisjoni või valla- või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas korraldab jaoskonnakomisjon hääletamise käesoleva määruse § 19 lõigetes 1, 3, 5–11, § 21 lõikes 1 ja §-s 22 sätestatut järgides. (2) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed vormikohasele valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva. (3) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja. (4) Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse. (5) Valija täidab hääletamissedeli väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele e enähtud hääletamiskabiinis. (6) Pärast hääletamissedeli täitmist paneb valija sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku, mille valija paneb jaoskonnakomisjoni liikme antud välimisse ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja rahvas kuregistrijärgse elukoha aadressi seisuga 30 päeva enne valimispäeva. Teine jaoskonnakomisjoni pitsa jäljend pannakse hääletamissedelile pärast ümbriku avamist valimispäeval käesoleva määruse § 37 lõikes 7 sätestatud korras. (7) Hääletamissedeliga ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele e enähtud hääletamiskas . § 24. Valija asukohas hääletamise taotluse esitamine (1) Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija oma terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõ u ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist oma asukohas. (2) Oma asukohas hääletamise korraldamiseks peab valija esitama lähimale väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile või valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) eelhääletamise viimase päeva kella 14.00-ni kirjaliku taotluse hääletamiseks oma asukohas. (3) Taotluses tuleb märkida valija asukohas hääletamise taotlemise põhjus. (4) Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) registreerib see taotluse ja edastab selle vastavale jaoskonnakomisjonile. 136


(5) Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat. § 25. Eelhääletamine valija asukohas (1) Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõ est, et jaoskonnakomisjoni liikmed ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna e epanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud. (2) Hääletamine korraldatakse käesoleva korra § 19 lõigetes 1, 3, 6–11, §-s 22 ning § 23 lõigetes 2, 3, 4, 6 ja 7 sätestatut järgides. § 26. Eelhääletamine kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses (1) Kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse hääletamine kuuendast kuni neljanda päevani kinnipidamiskoha, haigla ja ööpäevase hoolekandeasutuse administratsiooni kirjaliku taotluse alusel. (2) Kinnipidamiskoha, haigla ja ööpäevase hoolekandeasutuse administratsioon esitab hääletamise korraldamise taotluse lähimale eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda korraldavale jaoskonnakomisjonile või valla- või linnavalitsuse poolt määratud kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses hääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile kirjalikult hiljemalt viiendal päeval enne valimispäeva. (3) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva määruse § 19 lõigetes 1, 3 ja 6–11, §-s 22 ja § 23 lõigetes 2–4 ning 6–7 sätestatut järgides. (4) Jaoskonnakomisjoni liige märgib vormikohase valijate nimekirja plangi ülaservale kinnipidamiskoha, haigla või ööpäevase hoolekandeasutuse nime, kirjutab valija andmed plangile ja märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva. (5) Kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses hääletanute hääletamissedelitega tehakse käesoleva määruse §-des 30 ja 31 e enähtud toimingud. § 27. Välisriigis elava valija hääletamine EesƟs (1) Välisriigis elav valija, kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja ja kes ei ole hääletanud välisriigis hääletamiseks e enähtud korras, võib hääletada eelhääletamise ajal valimisjaoskonnas, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist. (2) Valija täidab hääletamissedeli käesoleva määruse § 19 lõigetes 1, 3 ja 5–11 ning § 23 lõigetes 2–6 e enähtut järgides. Välimisele ümbrikule kirjutab valija oma nime, isikukoodi ja oma valimisringkonna numbri. 137


§ 28. Hääletamine laeval (1) Kui Ees riigilippu kandev laev, millel on valijaid, asub eelhääletamise päevadel ja valimiste päeval rahvusvahelistes või välisriigi vetes, võib selle laeva kapten esitada Vabariigi Valimiskomisjonile kirjaliku taotluse laeval hääletamise korraldamiseks. (2) Taotluses märgib kapten laeval viibivate hääletada soovivate hääleõiguslike Ees kodanike arvu ja hääletamise aja. (3) Hääletamise aja määramisel peab kapten arvestama, et hääletamissedelid laekuksid Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva. (4) Vabariigi Valimiskomisjon annab taotluse esitanud kaptenile valijate nimekirja plangid, hääletamissedelid, ümbrikud, valimisringkonna kandidaa de koondnimekirjad ja erakonna kandidaa de üleriigilised nimekirjad. Valijate nimekirja koostamisel märgitakse nimekirja lahtrisse „vald/linn” laeva nimi. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud valimisdokumen de hoidmist korraldab ning nende säilimise eest vastutab kapten. (6) Laeval korraldab hääletamist kapten seaduses ja käesoleva määruse § 19 lõigetes 1, 3, 6–9 ja 11 ning § 23 lõigetes 3 ja 6 sätestatut järgides. (7) Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja laeva kapteni koostatud valijate nimekirja allkirjalahtrisse. (8) Pärast hääletamise lõppemist kustutab kapten kasutamata jäänud hääletamissedelid sedeli nurga äralõikamisega. Valijate nimekirjad, hääletamissedelitega ümbrikud, samu kasutamata jäänud hääletamissedelid ja ümbrikud saadab kapten Vabariigi Valimiskomisjonile. (9) Valimiskomisjonid teevad laevade kaptenitelt laekunud hääletamissedelitega käesoleva määruse § 29–31 vastavates sätetes e enähtud toimingud. § 29. Toimingud alaliselt välisriigis elavate ja EesƟs hääletanud valijate hääletamissedelitega (1) Pärast hääletamiskas avamist käesoleva määruse § 30 lõikes 1 e enähtud korras pakib jaoskonnakomisjon alaliselt välisriigis elavate, kuid Ees s hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud valimisringkondade kaupa eraldi muudest ümbrikutest ning edastab need viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile. (2) Maakonna valimiskomisjon edastab jaoskonnakomisjonidelt laekunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud ümbrikud Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne valimispäeva kella 11.00-ks. 138


(3) Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud ümbrikke ning edastab need maakonna valimiskomisjonile seaduse § 55 lõigetes 4–6 sätestatut järgides. Edastamata ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse edastamata ümbrike arv, tuuakse ära ümbrikule kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei edastatud. (4) Saanud Vabariigi Valimiskomisjonilt alaliselt välisriigis elavate ja Ees s hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud, avab maakonna valimiskomisjon välimise ümbriku ning paneb sisemise, hääletamissedeliga ümbriku välisriigis hääletamiseks e enähtud korras hääletanute hääletamissedeleid sisaldavate ümbrikute hulka ning korraldab nende hoidmist kuni nende avamiseni hääletamistulemuste kindlakstegemiseks. § 30. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelite edastamine jaoskonnakomisjonidele (1) Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamise viimasel päeval pärast hääletamise lõppemist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikke sisaldavad hääletamiskas d. Avamise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. (2) Kui valija hääletamissedeliga ümbriku andmed ei ole trükitud valimiste infosüsteemist, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanud valija hääletamissedeliga ümbrikule on märgitud valija rahvas kuregistrijärgne elukoha aadress seisuga 30 päeva enne valimispäeva ja märgib ümbrikule valija elukohajärgse valimisjaoskonna numbri. (3) Jaoskonnakomisjon sorteerib ja pakib hääletamissedelitega ümbrikud maakondade ning Tallinna ja Tartu linna kaupa. Pakile kirjutatakse, millise maakonna, Tallinna või Tartu linna, hääletamissedelitega ümbrikud on pakis ja kui palju neid on. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. (4) Jaoskonnakomisjon edastab pakitud ümbrikud koos väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile. Maakonna valimiskomisjon kontrollib sorteerimise õigsust. (5) Maakonna valimiskomisjoni loal võib jaoskonnakomisjon hääletamissedelitega ümbrikud edastada maakonna valimiskomisjonile eelhääletamise viimasele päevale järgneval päeval. Sel juhul pannakse pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1–3 toiminguid kõik ümbrike pakid ühte hääletamiskas . Hääletamiskast ja selle ava suletakse turvaplommidega. (6) Maakonna valimiskomisjon edastab teiste maakondade valijate hääletamissedelitega ümbrikud koos eelmises lõikes nimetatud valijate nimekirjadega Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne valimispäeva kella 11.00-ks. 139


(7) Oma maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele üheaegselt teistelt maakondadelt Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu saadud selle maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikega hiljemalt valimispäevale eelneval päeval. § 31. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelite arvestamine (1) Saanud maakonna valimiskomisjonilt hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas valija on kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja ja ega valija ei ole hääletanud mitu korda. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. (2) Jaoskonnakomisjon jätab kõik valija hääletamissedelitega ümbrikud hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata ja protokollib oma otsuse kui valija: 1) ei ole kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja; 2) on väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud mitu korda; 3) on hääletanud nii elukohajärgses valimisjaoskonnas kui ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. (3) Kui valija on väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanud ühe korra ja ta ei ole hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas, teeb jaoskonnakomisjoni liige märke „V” valijate nimekirja allkirjalahtrisse. (4) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 e enähtud toiminguid avab jaoskonnakomisjon välimised ümbrikud ning laseb sisemised hääletamissedelitega ümbrikud eelhääletamisel kasutatud hääletamiskas ja suleb hääletamiskas ava uues käesoleva määruse § 22 lõikes 2 e enähtud korras. (5) Vaatlejal on õigus viibida hääletamiskas avamise juures. Kui vaatleja ei osale kas avamisel, on jaoskonnakomisjonil sellest olenemata õigus hääletamiskast avada. (6) Kui jaoskonnakomisjon on saanud eksituse tõ u sellise valija hääletamissedeliga ümbriku, kelle elukoht on teise valimisjaoskonna piirides, saadab jaoskonnakomisjon ümbriku viivitamata maakonna valimiskomisjonile. Viimane edastab ümbriku viivitamata asjaomasele jaoskonnakomisjonile. (7) Kui valija on märkinud ümbrikule aadressi, mille järgi valija elukoht on selle valimisjaoskonna piirides, kuid valijat ei ole selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas, jätab jaoskonnakomisjon tema hääletamissedeliga ümbriku hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata. 140


(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 7 sätestatud juhtudel ei ava jaoskonnakomisjon ümbrikku ning hääletamissedelit hääletamiskas ei lase. Avamata ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse avamata ümbrike arv, ümbrikule kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei avatud. Ümbrikus olevat hääletamissedelit säilitatakse valimispäevani ning pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist saadetakse see koos muude valimisdokumen dega maakonna valimiskomisjonile, kes korraldab selle hävitamise käesoleva määruse paragrahvi 44 lõike 1 kohaselt. § 32. Elektrooniliselt antud häälte arvestamine (1) Pärast elektroonilise hääletamise lõppu koostab elektroonilise hääletamise komisjon elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja ning edastab valimisjaoskondade kaupa nimekirja väljavõ ed maakonna valimiskomisjonidele hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva. Kui valimisjaoskonnas elektrooniliselt hääletanuid ei ole, edastab Vabariigi Valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile vastava teate. Maakonna valimiskomisjon edastab nimekirja väljavõ ed ja teated jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval. (2) Kui valija on hääletanud elektrooniliselt, teeb jaoskonnakomisjoni liige märke „E” valijate nimekirja allkirjalahtrisse. (3) Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui hääletamissedeliga, arvestatakse valija hääletamissedelit. Elektroonilise hääle tühistab elektroonilise hääletamise komisjon. (4) Kui valija on hääletanud mitu korda väljaspool elukohajärgset jaoskonda ja elektrooniliselt, jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata. Elektroonilise hääle tühistab elektroonilise hääletamise komisjon. (5) Elektroonilise hääle tühistamiseks koostab jaoskonnakomisjon elektroonilise hääletamise komisjonile edastamiseks asjakohase tea se, mille alusel elektroonilise hääletamise komisjon tühistab valija elektrooniliselt antud hääle. Tea s koostatakse valimiste infosüsteemis hiljemalt kell 12.00 valimispäeval. Tea s koostatakse ja edastatakse ka juhul, kui jaoskonnas tühistatavaid elektroonilisi hääli ei ole.

141


5. peatükk HÄÄLETAMINE VALIMISPÄEVAL § 33. Valimispäeval hääletamise üldeeskiri (1) Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. (2) Valimispäeval saab valija hääletada üksnes selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja ta on kantud. (3) Valija hääletab valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis või taotleb hääletamist kodus. § 34. Hääletamine hääletamisruumis (1) Hääletamine toimub käesoleva määruse §-s 19 e enähtud korras. (2) Hääletamissedelit ei anta valijale, kui valijate nimekirjas on: 1) valija allkiri hääletamissedeli saamise kohta; 2) märge väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamise kohta; 3) märge kodus hääletamise kohta; 4) märge elektroonilise hääletamise kohta. § 35. Kodus hääletamise taotluse esitamine (1) Kui valija ei saa terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõ u hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist kodus. (2) Kodus hääletamist korraldatakse valimisjaoskonna territooriumil asuvas valija eluruumis. (3) Kodus hääletamisega samal viisil korraldatakse hääletamist ka sama valimisjaoskonna valijate nimekirja kantud valijale, kes viibib selle valimisjaoskonna piirides asuvas haiglas või hoolekandeasutuses. (4) Kodus hääletamise korraldamiseks peab valija esitama elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) või jaoskonnakomisjonile valimispäeval kuni kella 14.00-ni kirjaliku taotluse. (5) Valija võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile valimispäeval kella 9.00-st kuni 14.00-ni. (6) Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama: 1) valija nime; 2) valija isikukoodi; 3) valija aadressi; 142


4) valija sidevahendi numbrit; 5) kodus hääletamise põhjust. (7) Kodus hääletamise kirjalik taotlus saadetakse pos teel valla- või linnavalitsuse (Tallinnas linnaosavalitsuse) või valija elukoha järgse jaoskonnakomisjoni aadressil või toimetatakse kohale muul viisil. (8) Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele), registreerib see taotluse ja edastab asjaomasele jaoskonnakomisjonile. (9) Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat. § 36. Kodus hääletamise korraldamine (1) Jaoskonnakomisjon kannab kodus hääletamist taotlenud valija andmed selle valimisjaoskonna valijate nimekirja alusel kodus hääletavate valijate nimekirja. Valija järjekorranumbrina kodus hääletavate valijate nimekirjas märgitakse tema järjekorranumber selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas. (2) Pärast valija andmete kandmist kodus hääletavate valijate nimekirja tehakse valija kohta selle valimisjaoskonna valijate nimekirja märkuste lahtrisse märge „hääletab kodus”. (3) Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva määruse § 19 lõigetes 1–3, 6–9 ja 11 sätestatut järgides. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõ est, et jaoskonnakomisjoni liikmed ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna e epanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud. (4) Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse. (5) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning laseb selle hääletamiskas . (6) Kodus hääletanud valija kohta teeb jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke „hääletas kodus”. Kui valija ei hääletanud kodus, kustutab jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja tehtud märke „hääletab kodus” läbikriipsutamisega ning teeb kodus hääletavate valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke „ei hääletanud kodus”. (7) Kui kodus hääletamist taotlenud valija ilmub hääletamisruumi hääletama ajal, mil jaoskonnakomisjoni liikmed läksid korraldama kodus hääletamist, ei lubata valijal hääletada enne jaoskonnakomisjoni liikmete tagasitulekut. 143


6. peatükk HÄÄLETAMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE § 37. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas (1) Jaoskonnakomisjon avab hääletamiskas d valimispäeval pärast hääletamise lõppemist, see on pärast kella 20.00. (2) Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas on avalik. Hääled loetakse hääletamisruumis või eraldi ruumis. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi. (3) Enne hääletamiskas de avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud ning valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega. (4) Enne hääletamiskas avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nimekirjade alusel kindlaks nimekirjadesse kantud valijate arvu ja nimekirjadesse hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märkuste „E”, „V” ning „hääletas kodus” alusel esialgse hääletamisest osavõtnute arvu ning edastab selle viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile. Valijate arv kantakse vormikohasesse protokolli. (5) Hääletamiskas avamisel kontrollitakse selle turvaplommide seisukorda. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust. (6) Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsa jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute sedelite hulka. (7) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ja sedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsa jäljend ning need sedelid koos eelhääletanute hääletamissedelitega pannakse valimispäeval hääletanute sedelite hulka. (8) Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel: 1) millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsa kaht jäljendit; 2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks; 3) millele kirjutatud numbriga kandidaa ei kandideeri selles valimisringkonnas; 4) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on parandatud või 5) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav. 144


(9) Äralõigatud nurgaga hääletamissedelit hääletamistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata. (10) Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel keh vaks. (11) Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiskas des olnud sedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute sedelite arvu ning kandidaa dele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 38 sätestatust. § 38. Hääletamistulemuste protokolli koostamine (1) Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll. (2) Hääletamistulemuste protokoll täidetakse järgmiselt: 1) lahtrisse „Kuupäev” kirjutatakse protokolli täitmise päev, kuu ja aasta; 2) lahtrisse „Kellaaeg” kirjutatakse protokolli täitmise lõpetamise kellaaeg (näiteks 22.15); 3) lahtrisse „A” kirjutatakse valijate arv valijate nimekirjades valimispäeva kella 20.00 seisuga; 4) lahtrisse „B” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud hääletamissedelite arv; 5) lahtritesse „C” kirjutatakse elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletanud valijatele välja antud hääletamissedelite arv (sealhulgas kodus hääletanud) valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi; 6) lahtri „D” täidab jaoskonnakomisjon, kes korraldas hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Sinna kirjutatakse eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijatele antud sedelite arv vastavates valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi. Lahter täidetakse pärast eelhääletamise lõppemist neljandal päeval enne valimispäeva; 7) lahtrisse „E” kirjutatakse valijate tagastatud rikutud hääletamissedelite arv; 8) lahtrisse „F” kirjutatakse valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelite arv; 9) lahtrisse „G” kirjutatakse hääletamiskas des olevate hääletamissedelite arv; 10) lahtrisse „H” kirjutatakse keh vate hääletamissedelite arv; 11) lahtrisse „I” kirjutatakse kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv; 145


12) lahtrisse „J” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestatud sedelitega ümbrike arv, s.t väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud selle valimisjaoskonna valijate arv; 13) lahtrisse „K” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestamata jäetud sedelitega ümbrike arv; 14) lahtrisse „L” kirjutatakse kodus hääletanud valijate arv valijate nimekirjas olevate vastavate märgete arvu järgi; 15) lahtrisse „M” kirjutatakse elektroonilise hääletamise komisjoni poolt edastatud elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja alusel elektrooniliselt hääletanute arv; 16) lahtrisse „N” kirjutatakse tühistatavate elektrooniliste häälte arv elektroonilise hääletamise komisjonile edastatud tühistamise tea ste alusel; 17) protokolli vasakus veerus olevatesse erakondade nimede lühenditega tähistatud lahtritesse kirjutatakse erakonna kandidaa dele antud häälte summa. Kui valimisringkonnas kandideeris üksikkandidaate, kirjutatakse neile antud häälte summa protokolli vasaku veeru eelviimasesse lahtrisse; 18) kandidaadi registreerimisnumbriga tähistatud lahtritesse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv; 19) lahtrisse „Hääli kokku” kirjutatakse keh vate häälte koguarv; 20) protokolli tühjaks jäänud lahtritesse kirjutatakse arv „0”. (3) Hääletamistulemuste protokolli koostamisel kontrollib jaoskonnakomisjon protokollis olevate arvude õigsust järgmiselt: 1) lahtris „B” olev arv peab olema võrdne lahtrites „C”, „D”, „E” ja „F” olevate arvude summaga; 2) lahtris „G” olev arv peab olema võrdne lahtrites „H” ja „I” olevate arvude summaga; 3) lahtris „H” olev arv peab olema võrdne lahtris „Hääli kokku” oleva arvuga; 4) lahtris „G” olev arv ei saa olla suurem kui lahtrites „C” ja „J” olevate arvude summa; 5) erakonna häälte arv peab olema võrdne tema kandidaa dele antud häälte summaga. Kontrollida tuleb ka üksikkandidaa dele antud häälte summa õigsust; 6) lahtris „Hääli kokku” olev arv peab olema võrdne erakondadele ja üksikkandidaa dele antud häälte summaga. (4) Protokolli andmed sisestatakse kohe valimiste infosüsteemi. 146


(5) Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees. § 39. Hääletamissedelite korrastamine jaoskonnakomisjonis (1) Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakib jaoskonnakomisjon eraldi: 1) hääletamiskas des olnud keh vad hääletamissedelid kandidaa de kaupa; 2) kehtetud hääletamissedelid; 3) valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelid; 4) valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. (2) Pakile kirjutatakse, millise valimisjaoskonna hääletamissedelid, millised hääletamissedelid ja kui palju sedeleid on pakis. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. (3) Kõik hääletamissedelite pakid pannakse ühte hääletamiskas . Hääletamiskast ja selle ava suletakse turvaplommidega. (4) Jaoskonnakomisjon edastab viivitamata maakonna valimiskomisjonile: 1) hääletamissedelid; 2) valijate nimekirjad; 3) jaoskonnakomisjoni pitsa ; 4) hääletamistulemuste protokolli; 5) kasutamata ümbrikud; 6) arvestamata ümbrikud ja nende kohta koostatud ak ; 7) komisjoni koosolekute protokollid ja komisjoniliikmete eriarvamused; 8) komisjonile esitatud avaldused. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumendid annab üle jaoskonnakomisjoni esimees maakonna valimiskomisjonile üle vähemalt kahe komisjoniliikme juuresolekul. § 40. Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemine (1) Alaliselt välisriigis elavate valijate antud häälte lugemist alustab Vabariigi Valimiskomisjoni määratud maakonna valimiskomisjon valimiste päeval mi e enne kella 19.00. Häälte lugemine valimiskomisjonis on avalik. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma valimiskomisjoni liikmete suulisi korraldusi. Enne kella 20.00 ei või häälte lugemise juures viibivad isikud lahkuda ruumist, kus hääli loetakse, ega kasutada sidevahendeid.

147


(2) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ning hääletamissedelite välisküljele lüüakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt selleks antud jaoskonnakomisjoni pitsa jäljend. Ümbrike avamise juures peab viibima vähemalt kolm valimiskomisjoni liiget, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. (3) Maakonna valimiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud alaliselt välisriigis elavate valijate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaa dele ja erakondadele antud häälte arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva määruse § 37 lõigetes 8–10 e enähtut. (4) Maakonna valimiskomisjon loeb alaliselt välisriigis elavate valijate antud hääled ja koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 38 sätestatust. Protokolli pealdises tehakse märge „Alaliselt välisriigis elavad valijad”. (5) Hääletamistulemused sisestatakse koheselt valimiste infosüsteemi või edastatakse pärast kella 20.00 viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile. (6) Hääletamistulemusi ei avaldata enne kella 20.00. § 41. Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis (1) Jaoskonnakomisjonide protokollides olevate andmete õigsust kontrollib maakonna valimiskomisjon kasutatud ja kasutamata hääletamissedelite ja valijate nimekirjas olevate allkirjade ning märgete üle lugemise teel. (2) Maakonna valimiskomisjon avab jaoskonnakomisjonide hääletamiskas d ja alustab häälte lugemist valimispäevale järgneval päeval kell 10.00. Maakonna valimiskomisjon avalikustab hääletamissedelite ülelugemise aja ja koha maakonna valimiskomisjoni või maavalitsuse (Tallinnas ja Tartus linnavalitsuse) veebilehel hiljemalt 6. päeval enne valimispäeva. (3) Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb maakonna valimiskomisjon maakonnas kindlaks: 1) valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu; 2) kasutamata hääletamissedelite arvu; 3) hääletamissedeli saanud valijate arvu; 4) hääletamisest osavõtnud valijate arvu; 5) kehtetute hääletamissedelite arvu; 6) kandidaa dele ja erakondadele antud häälte arvu. (4) Kui hääletamissedelite ülelugemisel saadud andmed erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib maakonna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid nginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni 148


protokolli ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse maakonna valimiskomisjon. (5) Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis on avalik. (6) Maakonna, Tallinna iga valimisringkonna ja Tartu linna hääletamistulemuste kohta koostab maakonna valimiskomisjon vormikohase protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 38 sätestatust. Maakonna valimiskomisjon edastab hääletamistulemuste protokollid Vabariigi Valimiskomisjonile. § 42. Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis (1) Kõigilt maakonna valimiskomisjonidelt laekunud maakonna ja alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste protokollide ning elektroonilise hääletamise tulemuste alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon valimisringkondade kaupa kindlaks: 1) valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu; 2) hääletamissedeli saanud valijate arvu; 3) hääletamisest osavõtnud valijate arvu; 4) kehtetute hääletamissedelite arvu; 5) kandidaa dele ja erakondadele antud häälte arvu. (2) Hääletamistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon iga valimisringkonna kohta protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 38 sätestatust.

7. peatükk VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE § 43. Valimistulemuste protokoll (1) Vabariigi Valimiskomisjon koostab valimistulemuste kohta protokolli. (2) Protokolli osa „Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel isiku- ja ringkonnamandaa de jaotamine” täitmisel lähtutakse alljärgnevast: 1) „Keh vaid hääli” – lahtrisse kirjutatakse valimisringkondade hääletamistulemuste protokollide põhjal vastava valimisringkonna keh vate häälte arv; 2) „Mandaate” – lahtrisse kirjutatakse mandaa de arv vastavas valimisringkonnas; 149


3) „Lihtkvoot” – arvutatakse vastavalt seaduse § 62 lõikele 1; 4) „5% lihtkvoodist” arvutatakse vastavalt seaduse § 62 lõikele 7; 5) „10% lihtkvoodist” – arvutatakse vastavalt seaduse § 62 lõikele 3; 6) „75% lihtkvoodist” – arvutatakse vastavalt seaduse § 62 lõikele 3. (3) Protokolli osa „Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel isikumandaa de jaotamine” täitmisel lähtutakse alljärgnevast: 1) „Kandidaadi number” – lahtrisse kirjutatakse kandidaadi registreerimisnumber; 2) „Kandidaadi ees- ja perekonnanimi” – lahtritesse kirjutatakse kandidaadi ees- ja perekonnanimi, kusjuures tabelisse kantakse kõik kandidaadid; 3) „Hääli” – lahtrisse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv; 4) „Valituks osutumine” – juhul kui kandidaadile antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne (seaduse § 62 lõige 2), märgistatakse lahter ris ga. (4) Protokolli osa „Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel ringkonnamandaade jaotamine” täitmisel lähtutakse alljärgnevast: 1) „Erakond” – lahtrisse kirjutatakse erakonna nimi; 2) „Hääli” – lahtrisse kirjutatakse vastavale erakonnale selles valimisringkonnas antud häälte arv; 3) „Kvoote” – lahtrisse kirjutatakse arv, mis saadakse vastava valimisringkonna keh vate häälte arvu (käesoleva paragrahvi lõike 2 punkt 1) jagamisel vastavale erakonnale valimisringkonnas antud häälte arvuga (käesoleva lõike punkt 2); 4) „Kandidaadi number” – lahtrisse kirjutatakse kandidaadi registreerimisnumber; 5) „Kandidaadi ees- ja perekonnanimi” – lahtrisse kirjutatakse kandidaadi ees- ja perekonnanimi, kusjuures tabelisse kantakse nende üleriigiliselt vähemalt 5% keh vatest häältest kogunud erakondade kandidaadid, kellele antud häälte arv valimisringkonnas moodustab vähemalt 75 protsen lihtkvoodist; 6) „Hääli kandidaadil” – lahtrisse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv; 7) „Valituks osutumine” – valituks osutunud kandidaadi lahter märgistatakse ris ga (seaduse § 62 lõige 3);

150


(5) Protokolli osa „Üleriigiliselt võrdlusarvude alusel kompensatsioonimandaa de jaotamine” täitmisel lähtutakse alljärgnevast: 1) „Keh vaid hääli” – lahtrisse kirjutatakse kõikide maakonna valimiskomisjonide protokollide põhjal üleriigiliselt antud keh vate häälte arv; 2) „5% keh vatest häältest” – arvutatakse vastavalt seaduse § 62 lõikele 4; 3) „Erakond” – loetletakse erakonnad, kes osalevad kompensatsioonimandaa de jaotamisel, s.t kellele antud häälte arv (protokolli lahter „hääli” – käesoleva lõike punkt 4) on vähemalt viis protsen kogu riigis antud keh vatest häältest (protokolli lahter „5% keh vatest häältest” – käesoleva lõike punkt 2); 4) „Hääli” – lahtrisse kirjutatakse vastavale erakonnale üleriigiliselt antud häälte arv; 5) „Võrdlusarv”, „Erakond”, „Kandidaadi number”, „Kandidaadi eesja perekonnanimi”, „Hääli kandidaadil”, „Protsent lihtkvoodist”, „Valituks osutumine” – lahtrite täitmisel lähtutakse seaduse § 62 lõigetest 4–9. (6) Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja Vabariigi Valimiskomisjoni esimees. § 44. Hääletamissedelite ja muude valimisdokumenƟde säilitamine (1) Maakonna valimiskomisjon säilitab hääletamissedelid ning kasutatud ümbrikud ühe kuu jooksul, valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mi e enne kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ja kasutatud ümbrike hävitamise ning dokumenteerib selle. (2) Maakonna valimiskomisjon edastab kahe nädala jooksul, arvates valimispäevast, valijate nimekirjad, pitsa d, maakonna hääletamistulemuste protokollid, kasutamata ümbrikud ja jaoskonnakomisjonide hääletamistulemuste protokollid Vabariigi Valimiskomisjonile. (3) Maakonna valimiskomisjoni esimees arhiveerib: 1) valimiskomisjoni otsused, koosolekute protokollid ning komisjoniliikmete eriarvamused; 2) avaldused ja kaebused; 3) käesolevas lõikes nimetamata arhiiviväärtusega dokumendid. (4) Vabariigi Valimiskomisjon arhiveerib: 1) kandideerimisdokumendid; 2) hääletamis- ja valimistulemuste protokollid; 151


3) valimiskomisjoni otsused, koosolekute protokollid ning komisjoniliikmete eriarvamused; 4) valijate nimekirjad; 5) avaldused ja kaebused.

8. peatükk LÕPPSÄTTED § 45. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valimiskomisjoni 17.09.2010 määrus nr 21 „Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Riigikogu valimistel” tunnistatakse kehtetuks. Alo Heinsalu Vabariigi Valimiskomisjoni esimees

152


M채rkusi

153


M채rkusi

154


M채rkusi

155


M채rkusi

156


M채rkusi

157


M채rkusi

158


IV

TÖÖVIHIK

Jaoskonnakomisjoni esimehe töövihik


Sisukord Sissejuhatus

..............................................................................

162

1. Toimingud enne eelhääletamise algust (enne 23. veebruari kella 12.00) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 163 2. Toimingud eelhääletamise ajal (23.–25. veebruaril)

....................

165

3. Toimingud pärast eelhääletamise lõppemist (25. veebruari õhtul pärast kella 20.00) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 167 .................

168

.........................................

170

4. Toimingud enne valimispäeva (27. või 28. veebruaril) 5. Toimingud valimispäeval (1. märtsil)

6. Toimingud hääletamistulemuste kindlakstegemisel valimispäeval (1. märtsil pärast kella 20.00) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 171 7. Turvaplommide ja -kleebiste numbrid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 173 8. Jaoskonnakomisjoni liikmete andmed

.......................................

176

161


Sissejuhatus Käesolev töövihik on abivahend jaoskonnakomisjoni töö korraldamisel. Töövihikus on loetletud jaoskonnakomisjoni tähtsamad toimingud. Need on jaotatud valimiste korraldamise perioodide kaupa. Iga toimingu teostamise kohta teeb jaoskonnakomisjoni esimees oma töövihiku vastavasse lahtrisse märke (nt allkiri). SamuƟ talletab jaoskonnakomisjoni esimees oma töövihikus mitmeid arvandmeid (nt turvaplommide numbrid jm). Lisaks võimaldab töövihik jaoskonnakomisjoni esimehel ja liikmetel iga perioodi eel veenduda, et kõik tähtsamad eƩevalmistavad toimingud on selleks ajaks tehtud. Töövihik ei asenda valimiskomisjonidele jagatud „Riigikogu valimiste käsiraamatus 2015” toodud Vabariigi Valimiskomisjoni juhiseid jaoskonnakomisjonidele. KindlasƟ peab jaoskonnakomisjoni esimees enne jaoskonnakomisjoni töö algust juhised läbi lugema ja töökorraldust teiste valimiskomisjoni liikmetega arutama. SamuƟ tuleb jälgida juhiseid samaaegselt töövihiku täitmisega.

162


1. Toimingud enne eelhääletamise algust (enne 23. veebruari kella 12.00)1 Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud

Märge toimingu kohta

1. Selgita, kes on jaoskonnakomisjoni liikmed ja pane kirja nende kontaktandmed (kasuta töövihiku lõpus olevat vormi). 2. Osale maakonna valimiskomisjoni koolitusel ja koos teiste jaoskonnakomisjoni liikmetega VVK e-koolitusel. 3. Vii läbi komisjoni koosolek, millel tuleb: 3.1 valida komisjoni aseesimees; 3.2 määrata kindlaks komisjoni liikmete tööjaotus; 3.3 selgitada komisjoni liikmete töö tasustamise põhimõtteid. 4. Selgita, millistes ruumides korraldatakse hääletamine (sh eelhääletamine) ja hääletamistulemuste kindlakstegemine (vt juhised ptk 2). 5. Taga hääletamiskabiinide valmisolek (vt juhised ptk 2). 6. Saa hiljemalt 22. veebruaril maakonna valimiskomisjonilt kätte hääletamise korraldamiseks vajalikud dokumendid ja vahendid (vt juhised ptk 2). 7. Korralda dokumentide, turvaplommide ja turvakleebiste, hääletamiskastide ning pitsati turvaline hoidmine.

1

Maakonnakeskuses hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon teeb ettevalmistused ja toimingud hääletamise korraldamiseks hiljemalt 19. veebruaril kella 12.00-ks.

163


Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud 8. Kontrolli, et valimisringkonna kandidaaƟde koondnimekirjade ja erakondade kandidaaƟde üleriigiliste nimekirjade iga lehe paremasse alanurka oleks löödud maakonna valimiskomisjoni pitsaƟ jäljend. 9. Pärast hääletamissedelite käƩesaamist korralda sedelite siseküljele jaoskonnakomisjoni pitsaƟ jäljendi panemine (vt juhised ptk 2). Enne valijale andmist tuleb hääletamissedel murda kokku nii, et trükitud tekst jääb sedeli sisekülgedele. 10. Valmista eƩe ümbrike väljatrükkimine valimiste infosüsteemist (edaspidi VIS), kui jaoskonnakomisjon korraldab ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist (vt juhised p 6.6).

164

Märge toimingu kohta


2. Toimingud eelhääletamise ajal (23.–25. veebruaril)1 Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud

Märge toimingu kohta

1. Esmaspäeval, 23. veebruaril enne kella 12.00 korralda eelhääletamise kasƟ (keskmise kasƟ) turvaplommidega sulgemine (vt juhised p 4.2). 2. Kui jaoskond korraldab ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist: 2.1 korralda väljaspool elukohta hääletamise kasƟ (suure kasƟ) turvaplommidega sulgemine (vt juhised p 4.3); 2.2 korralda valija asukohas hääletamise kasƟ (väikese kasƟ) turvaplommidega sulgemine (vt juhised p 4.4); 2.3 selgita, millal pärast eelhääletamise lõppemist antakse hääletamissedelitega ümbrikud üle maakonna valimiskomisjonile. 3. Märgi töövihikusse kasutusel olevate turvaplommide numbrid (vt töövihik ptk 7). 4. Pane hääletamiskabiini seinale ja hääletamisruumi välja valimisringkonna kandidaaƟde koondnimekiri. Valimisringkonna kandidaaƟde koondnimekirja ei panda väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletajatele eƩe nähtud kabiini seinale. Hääletamisruumi peavad olema välja pandud erakondade kandidaaƟde üleriigilised nimekirjad. 5. Kontrolli, kas kõik kampaaniamaterjalid on eemaldatud hääletamisruumist ja ruumidest, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi.

1

Maakonnakeskuses hääletamist läbi viiv jaoskonnakomisjon korraldab hääletamist ka 19. veebruarist kuni 22. veebruarini.

165


Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud 6. Korralda, et hääletamissedeleid, valijate nimekirju, kandidaaƟde nimekirju ja hääletamiskaste ei jäetaks järelevalveta. 7. Korralda jaoskonnakomisjoni telefonile saabuvatele kõnedele vastamine. 8. Korralda, et jaoskonnakomisjoni liige paneb enne hääletamissedeli kasƟ laskmist selle välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsaƟ teise jäljendi. 9. Valmista eƩe väljaspool elukohta hääletanute (sh vajadusel valija asukohas ja kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses hääletajate) nimekiri, kui jaoskonnakomisjon korraldab ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist (vt juhised p 3.2). 10. Korralda valija asukohas hääletamise taotluste registreerimine ja valija asukohas hääletamine (vt juhised p 6.2.2). 11. Korralda iga eelhääletamise päeva õhtul pärast hääletamise lõppemist (kell 20.00) hääletamiskasƟde avade turvaplommiga või turvakleebisega sulgemine (vt juhised ptk 4). 12. Teata VIS-i kaudu iga eelhääletamise päeva õhtul kell 20.00 valijate ja eelhääletamisel osalenute arv (vt juhised p 9.1.1). 13. Kontrolli igal eelhääletamise päeval enne hääletamise algust kell 12.00 hääletamiskasƟ ja selle ava turvaplommide või -kleebiste seisukorda.

166

Märge toimingu kohta


3. Toimingud pärast eelhääletamise lõppemist (25. veebruari õhtul pärast kella 20.00) Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud

Märge toimingu kohta

1. Korralda eelhääletamise kasti (keskmise kasti) ava sulgemine turvaplommiga. 2. Kui jaoskonnakomisjon viib läbi ka väljaspool elukohta hääletamist (vt juhised p 8.1): 2.1 korralda 25. veebruaril pärast kella 20.00 väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate ümbrikke sisaldavate hääletamiskasƟde (suure ja väikese kasƟ) avamine. Kui hääletamissedelitega ümbrikud antakse maakonna valimiskomisjonile üle 26. veebruaril, pane korrastatud ümbrikud ühte hääletamiskasƟ ja sulge kast ning selle ava turvaplommidega; 2.2 kui ümbrikuid ei ole VIS-ist välja trükitud, korralda kontroll, kas ümbrikule on märgitud valija rahvasƟkuregistrijärgne elukoha aadress ja taga vajadusel valijate andmete parandamine ümbrikul. Kontrollitud ümbrike paremasse ülanurka märgi valija elukohajärgse valimisjaoskonna number; 2.3 korralda ümbrike maakondade ning Tallinna ja Tartu linna kaupa pakkimine ning märgistamine. Eraldi tuleb pakkida ka alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelitega ümbrikud; 2.4 märgi väljaspool elukohta hääletanutele antud sedelite arv (hääletamistulemuste protokolli lahter „D”) töövihikusse (vt allpool punkt 3); 2.5 edasta hääletamissedelitega ümbrikud koos väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile, Tallinna või Tartu linna valimiskomisjonile. 3. Väljaspool elukohta hääletanutele antud sedelite arv (lahter „D”). 167


4. Toimingud enne valimispäeva (27. või 28. veebruaril) Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud 1. Saa maakonna valimiskomisjonilt käƩe oma jaoskonna valijate hääletamissedelitega ümbrikud ja elektrooniliselt hääletanud valijate nimekiri. 2. Korralda kontroll, kas keegi valijatest ei ole mitu korda hääletanud ning teavita vaatlejaid selle toimingu ajast ja kohast (vt juhised p 8.3). 3. Taga valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke „V” tegemine, kui valija on hääletanud väljaspool elukohta (vt juhised p 8.3). 4. Korralda pärast märke tegemist välimiste ümbrike avamine ning sisemiste, hääletamissedelitega ümbrike eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasƟ (keskmisesse kasƟ) laskmine. HääletamiskasƟ ava sulge uuesƟ turvaplommiga. Turvaplommi number fikseeri töövihikus (vt töövihik ptk 7). 5. Koosta akt, kui on arvestamata ümbrikke (vt juhised p 8.3.1). 6. Märgi väljaspool elukohta hääletamisel saadud arvestatud ja arvestamata sedelite arv töövihikusse (vt allpool punkt 10). 7. Kui oled saanud maakonna valimiskomisjonilt elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja, korralda kontroll, kas keegi valijatest ei ole mitu korda hääletanud. 8. Taga valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke „E” tegemine, kui valija on hääletanud elektrooniliselt (vt juhised p 8.3.2).

168

Märge toimingu kohta


Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud

Märge toimingu kohta

9. Koosta ja kinnita VIS-is elektrooniliste häälte tühistamise teaƟs (vt juhised p 8.3.2.1). 10. Väljaspool elukohta hääletamisel: 10.1 arvestatud sedelite arv (lahter „J”); 10.2 arvestamata sedelite arv (lahter „K”).

169


5. Toimingud valimispäeval (1. märtsil) Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud 1. Korralda valimisjaoskonna avamine kell 9.00. 2. Korralda enne hääletamise algust valimispäeval jaoskonnas (suur kast) ja kodus hääletamisel (väike kast) kasutatavate hääletamiskasƟde turvaplommidega sulgemine. 3. Selgita hääletamissedelite väljastajatele veelkord, et väljaspool elukohta hääletanud valijad (valijate nimekirjas märge „V”) ja elektrooniliselt hääletanud valijad (valijate nimekirjas märge „E”) ei saa valimispäeval hääletada. 4. Kodus hääletamise korral: 4.1 taga kodus hääletamise taotluste (ka telefoni teel laekunud taotluste) registreerimine (vt juhised p 6.5); 4.2 korralda kodus hääletamine ja vastavate märgete valijate nimekirja tegemine (vt juhised p 6.5.1). 5. Tee kindlaks ja edasta viivitamatult valijate nimekirja kantud valijate arv ja hääletanud valijate arv allkirjade ning märgete alusel VIS-i kaudu kell 12.00, 16.00 ja 20.00 (vt juhised p 9.1).

170

Märge toimingu kohta


6. Toimingud hääletamistulemuste kindlakstegemisel valimispäeval (1. märtsil pärast kella 20.00) Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud

Märge toimingu kohta

1. Pärast hääletamise lõppu: 1.1 täida VIS-is hääletamistulemuste protokolli lahter „A” (valijate arv nimekirjas); 1.2 tee kindlaks hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade (ka kodus hääletanud valijate allkirjade) ja märgete „E” ning „V” alusel esialgne hääletamisest osavõtnute arv ja edasta see viivitamata VIS-i kaudu (hiljemalt kell 20.20) Vabariigi Valimiskomisjonile; 1.3 allkirjasta valijate nimekirjad; 1.4 korralda valijate poolt rikutud sedelite ja kasutamata sedelite ülelugemine, kustutades kasutamata sedelid nurga äralõikamise teel ja tee kanne VIS-is hääletamistulemuste protokolli lahtritesse „E” ja „F”; 1.5 kontrolli hääletamiskasƟde turvaplommide seisukorda ja ava valimisjaoskonnas kasutuses olnud hääletamiskasƟd (sh eelhääletamise ja kodus hääletamise kast); 1.6 korralda väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedeleid sisaldavate sisemiste ümbrike avamine ning jälgi, et neid sedeleid hoitaks teistest hääletamissedelitest eraldi kuni neile jaoskonnakomisjoni pitsaƟ teise jäljendi panemiseni; 1.7 taga väljaspool elukohta ja kodus hääletanud valijate hääletamissedelite välisküljele pitsaƟ teise jäljendi panemine.

171


Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud 2. Korralda häälte lugemine (vt juhised p 9.2). 3. Täida hääletamistulemuste protokoll paberil (vt juhised ptk 10). Sisesta protokolli andmed VIS-i, kinnita protokoll, trüki protokoll välja ja allkirjasta. 4. Korrasta maakonna valimiskomisjonile üleantavad dokumendid ja vahendid. 5. Pane kõik hääletamissedelite pakid ühte hääletamiskasƟ ja sulge hääletamiskast ning selle ava turvaplommidega. 6. Vii vähemalt kahe komisjoniliikme juuresolekul kõik valimisdokumendid ja vahendid maakonna valimiskomisjonile (vt juhised ptk 11).

172

Märge toimingu kohta


7. Turvaplommide ja -kleebiste numbrid Kuup채ev

Turvaplommi ja -kleebise nr

suur

Kasti liik keskmine v채ike

173


Kuup채ev

174

Turvaplommi ja -kleebise nr

suur

Kasti liik keskmine v채ike


Kuup채ev

Turvaplommi ja -kleebise nr

suur

Kasti liik keskmine v채ike

175


8. Jaoskonnakomisjoni liikmete andmed Nimi

176

Tel.nr

E-posti aadress

Muud andmed


Telefoninumbrid Jaoskonnakomisjon (jagatud SIM-kaardilt) Maakonna valimiskomisjon Vabariigi Valimiskomisjon

631 6540

Valimiste Infosüsteemi administraator

631 6634

Politsei (kohalik) Siseministeerium (rahvasƟku toimingute osakond)

671 5188

Valimiste infotelefon

631 6633

E-posƟ aadressid Valimiste Infosüsteemi administraator

it@vvk.ee

Veebiaadressid Vabariigi Valimiskomisjon

www.vvk.ee

RK valimised 2015

rk2015.vvk.ee

Valimiste Infosüsteem

vis.vvk.ee

Valimiste koolitus

koolitus.vvk.ee

Elektrooniline hääletamine

www.valimised.ee



RIIGIKOGU VALIMISTE KÄSIRAAMAT 2015