Page 1

KOHALIKU OMAVALITSUSE

VOLIKOGU valimiste käsiraamat

2017


SISUKORD I

Hääletamise korraldamise ja valimistulemuste kindlakstegemise juhend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1

II

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 83

III

Jaoskonnakomisjoni esimehe töövihik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 133


Hääletamise korraldamise ja valimistulemuste kindlakstegemise juhend

I 1


Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1. Vaatlejad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.1. Vaatleja õigused ja kohustused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 2. Hääletamise e evalmistamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 2.1. Jaoskonnakomisjoni töö korraldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 2.2. Vahendid hääletamise korraldamiseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 2.3. Hääletamisruumi e evalmistamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 2.4. Valimiste infosüsteem (VIS) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.5. Sisenemine VIS-i . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 2.5.1. Isikutuvastus ID-kaardiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 2.5.2. Isikutuvastus mobiil-ID-ga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 2.5.3. Isikutuvastus kasutajanime ja parooliga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 2.6. Rollid VIS-is . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 2.7. Valimiste e evalmistamine VIS-is . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 2.7.1. Valimisi korraldavate üksuste andmete sisestamine . . . . . . . 18 2.7.2. Valimisi korraldavate isikute lisamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 2.7.3. Valimiste korraldajate andmete kontrollimine . . . . . . . . . . . . . . . 22 3. Valijate nimekirjad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 3.1. Kodus hääletavate valijate nimekiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 3.2. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 3.2.1. Valija asukohas hääletavate valijate nimekiri . . . . . . . . . . . . . . . . 25 3.2.2. Kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses hääletavate valijate nimekiri . . . . . . . . . 26 3.3. Valijate nimekirjas paranduste tegemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 3.4. Valijate nimekirjas muudatuste tegemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27

3


4. Hääletamiskas d ja nende sulgemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28 4.1. Hääletamiskas de ja nende avade sulgemise üldreeglid . . . . . . . . . . 29 4.2. Keskmise hääletamiskas sulgemise juhis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 4.3. Suure hääletamiskas sulgemise juhis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 4.4. Väikese hääletamiskas sulgemise juhis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 5. Isikut tõendavad dokumendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 6. Hääletamise liigid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 6.1. Eelhääletamine ja valimispäeval hääletamine elukohajärgses valimisjaoskonnas (kõik valimisjaoskonnad) . . . . . . 38 6.1.1. Hääletamise kord valimisjaoskonnas eelhääletamisel ja valimispäeval . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 6.2. Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda . . . . . 40 6.2.1. Hääletamise kord eelhääletamise ajal toimuval väljaspool valija elukohta hääletamisel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 6.2.2. Hääletamine valija asukohas (väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda) . . . . . . . . . . . . . . . . 41 6.2.3. Hääletamine kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 6.2.4. Hääletamise kord valija asukohas, sealhulgas kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses . . . . . . . 43 6.3. Elektrooniline hääletamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 6.4. Kodus hääletamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 6.4.1. Kodus hääletamise kord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 45 6.5. Valija isiku kontroll ja ümbrikute prin mine VIS-is . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 7. Toimingud eelhääletamise päeva õhtul pärast kella 20.00 . . . . . . . . . . . . . . 48 8. Toimingud ümbrike ja elektrooniliste häältega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 8.1. Jaoskonnakomisjoni toimingud pärast eelhääletamise lõppemist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 8.2. Maakonna valimisjuhi toimingud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 8.3. Jaoskonnakomisjoni toimingud pärast maakonna valimisjuhilt ümbrike ja elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja saamist . . 51 8.3.1. Jaoskonnakomisjoni toimingud ümbrikega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51 8.3.2. Elektrooniliselt antud häälte arvestamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 8.3.2.1. Elektrooniliselt antud häälte tühistamise tea se koostamine VIS-is . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 4


9. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas . . . . . . . . . . . . 54 9.1. Hääletamisest osavõtu andmete edastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54 9.1.1. Hääletamisest osavõtu andmete sisestamine VIS-i . . . . . . 55 9.2. Hääletamistulemuste kindlakstegemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56 9.3. Kehtetu hääletamissedel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 10. Hääletamistulemuste protokolli täitmise üldpõhimõ ed . . . . . . . . . . . . . . . 59 10.1. Hääletamistulemuste protokolli täitmine VIS-is . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 62 11. Dokumen de ja hääletamise korraldamiseks kasutatud vahendite edastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65 12. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valla või linna valimiskomisjonis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66 13. Valimistulemuste kindlakstegemine valla või linna valimiskomisjonis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67 13.1. Valimistulemuste protokoll . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67 13.1.1. Lihtkvoodi alusel isikumandaa de jaotamise osa . . . . . . 67 13.1.2. Võrdlusarvude alusel nimekirjamandaa de jaotamise osa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68 13.2. Valla või linna valimiskomisjoni toimingud VIS-is . . . . . . . . . . . . . . . . . 69 14. Volikogu liikmete registreerimine ja volikogu esimene istung . . . . . . . . . 71 15. Toimingud dokumen dega valla või linna valimiskomisjonis . . . . . . . . . . 73 16. Valimistulemuste kindlakstegemise näide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74 16.1. Valimistulemuste kindlakstegemine vallas või linnas, kus on moodustatud üks valimisringkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74 16.1.1. Isikumandaa de jaotamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74 16.1.2. Nimekirjamandaa de jaotamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75 16.2. Valimistulemuste kindlakstegemine mitme valimisringkonnaga vallas või linnas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77 16.2.1. Isikumandaa de jaotamine valimisringkonnas . . . . . . . . . . 77 16.2.2. Nimekirjamandaa de jaotamine valimisringkonnas . . . 77 16.3. Valimistulemuste kindlakstegemine Tallinnas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80 16.3.1. Isikumandaa de jaotamine Tallinnas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80 16.3.2. Ringkonnamandaa de jaotamine Tallinnas . . . . . . . . . . . . . . . 80 16.3.3. Kompensatsioonimandaa de jaotamine Tallinnas . . . . . 81

5


Sissejuhatus Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste päev on 15. oktoober 2017. Käesoleva juhendi on koostanud riigi valimisteenistus. Juhend kirjeldab valla ja linna valimiskomisjonide ning valimiste korraldajate toiminguid kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Juhend on koostatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel, täiendavalt tuleb töös järgida riigi valimisteenistuse ja maakonna valimisjuhi korraldusi. Oma töös kasutavad valimiskomisjonid ja valimiste korraldajad valimiste infosüsteemi (edaspidi VIS), mille kasutamisel saab abi käesolevast juhendist ning infosüsteemist endast. Riigi valimisteenistus on avanud jaoskonnakomisjonide liikmetele e-koolituskeskkonna aadressil h p://koolitus.valimised.ee. Jaoskonnakomisjonide liikmed peavad koolituse läbima enne eelhääletamise algust. Informatsiooni valimiste korraldamise kohta saab valimiste veebilehelt www.valimised.ee, e-pos aadressilt info@vvk.ee ja riigi valimisteenistuse infotelefonilt 631 6540. Valijatele on avatud ööpäevaringne infotelefon 631 6633.

6


1. Vaatlejad Igaühel on õigus vaadelda valimiskomisjonide ja valimiste korraldajate tegevust ning toiminguid. Vaatlejatunnistusi enam vaatlejatele ei väljastata, kuid seadus sätestab, et enne vaatlemise alustamist peab vaatleja end esitlema. Enne vaatlema asumist on vaatlejal soovitav läbida jaoskonnakomisjoni liikme koolitus riigi valimisteenistuse e-koolituskeskkonnas aadressil h p://koolitus.valimised.ee, mis annab e evalmistuse edukaks vaatlemiseks ning selgitab valimiskomisjonide ja valimiste korraldajate tegevuse ning toimingute sisu.

1.1. Vaatleja õigused ja kohustused Vaatleja võib viibida valla ja linna valimiskomisjoni ning jaoskonnakomisjoni koosolekutel, samu jälgida kõiki valimiskomisjonide toiminguid, sealhulgas hääletamise korraldamist ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemist. Vaatlejal on õigus kirjutada üles hääletamiskas de või nende avade sulgemisel kasutatud turvaplommide ja -kleebiste numbrid. Vaatleja ei või segada valijate hääletamist, valimiskomisjoni või valimiste korraldaja tööd ega osaleda valimiskomisjoni või valimiste korraldaja pädevuses olevates toimingutes. Vaatlejal ei ole õigust tutvuda valijate nimekirjaga, välja arvatud enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsuse kontrollimiseks. Kui ruumipuudusel ei ole võimalik tagada kõigile vaatlejatele võrdseid ngimusi toimingute jälgimiseks, toimub vaatlemine vastavalt valimiskomisjoni või valimiste korraldaja korraldustele.

7


2. Hääletamise e evalmistamine 2.1. Jaoskonnakomisjoni töö korraldamine Hääletamise valmistab e e jaoskonnakomisjon. Jaoskonnakomisjoni liikmed peavad läbima e-koolituse riigi valimisteenistuse e-koolituskeskkonnas aadressil h p://koolitus.valimised.ee ning vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget (sh esimees) peavad osalema enne eelhääletamise algust riigi valimisteenistuse korraldatud koolitusel. Enne eelhääletamise algust tuleb läbi viia valimiskomisjoni koosolek, kus valitakse komisjoni aseesimees. Kindlaks tuleb määrata komisjoni liikmete tööjaotus ja tasustamise põhimõ ed. Tööjaotusel ja graafiku koostamisel peab esimees arvestama, et komisjoniliikmete koormus oleks võimalikult ühtlane. Samu tuleb arvestada valimisseaduses sätestatud polii lise tasakaalustatuse põhimõtet, st toiminguid viivad koos läbi erinevate erakondade või valimisliitude esitatud komisjoniliikmed. Eraldi tuleb tähelepanu pöörata tööjaotusele valimispäeva lõpus, kui avalikkuse tähelepanu all tuleb teostada täpsust nõudvaid toiminguid nagu hääletamisest osavõtu kindlakstegemine, hääletamissedelite lugemine, protokolli koostamine jne. Võimalusel tuleb neid toiminguid teostavad jaoskonnakomisjoni liikmed osadest valimispäeva toimingutest vabastada või neile enne hääletamise lõppu puhkust anda. Hääletamise korraldamisel peavad jaoskonnakomisjoni liikmed ja komisjoni abistavad isikud kandma nimesilte. Nimesil de e evalmistamise korraldab jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon peab tagama, et komisjoni mobiiltelefonile vastatakse vähemalt valimisjaoskonna lah oleku ajal. Eri oluline on, et telefonile vastatakse koheselt valimispäeval kella 9.00–14.00, sest sel ajal on valijal õigus esitada kodus hääletamise taotlust telefoni teel. Jaoskonnakomisjoni esimehe töövihik on valimiste käsiraamatu osa, milles on kirjas jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud valimiste korraldamise perioodide kaupa. Jaoskonnakomisjoni esimees märgib töövihikusse kasutatud turvaplommide ja -kleebiste numbrid, väljaspool elukohta hääletanutele antud sedelite arvu (hääletamistulemuste protokolli lahter „D”) ning väljaspool elukohta hääletamisel saadud arvestatud ja arvestamata sedelite arvud (hääletamistulemuste protokolli lahtrid „J” ja „K”). 8


2.2. Vahendid hääletamise korraldamiseks Hiljemalt 8. oktoobril (maakonnakeskuses eelhääletamist korraldav komisjon hiljemalt 4. oktoobril, välja arvatud jaoskonna valijate nimekiri) saab jaoskonnakomisjon maakonna valimisjuhilt järgnevad materjalid: 1) 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8) 9) 10) 11) 12) 13)

jaoskonna valijate nimekirja; valijate nimekirja plangid (kolme tüüpi leheküljed); hääletamissedelid; pitsa ja selle täitmise vahendid; hääletamiskas d; turvaplommid ja -kleebised kas de ning nende avade sulgemiseks; hääletamistulemuste protokolli plangid (vähemalt 2 koopiat); mobiiltelefoni ja selle SIM-kaardi (valimisjaoskonna telefoninumbri); plaka d; komisjoniliikmete nimesildid ja nende kinnitused; akenjoonlauad valijate nimekirja allkirjade andmise hõlbustamiseks; valimiste käsiraamatud; valimisjaoskonna asukoha suunaviidad.

Valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja koopiad saab jaoskonnakomisjon valla või linna valimiskomisjonilt. Valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja iga lehe paremasse alanurka peab olema löödud valla või linna valimiskomisjoni pitsa jäljend. Nimekirja viimasel leheküljel peab olema valla või linna valimiskomisjoni esimehe allkiri. Nimekiri koos pitsa jäljendite ja allkirjaga võib olla paljundatud. Tallinnas saab jaoskonnakomisjon linna valimiskomisjonilt ka kandidaa de ülelinnalised nimekirjad. Ülelinnaliste nimekirjade iga lehe paremasse alanurka peab olema löödud linna valimiskomisjoni pitsa jäljend. Nimekirja viimasel leheküljel peab olema linna valimiskomisjoni esimehe allkiri. Jaoskonnakomisjon, kes korraldab ka väljaspool elukohta toimuvat eelhääletamist, saab maakonna valimisjuhilt lisaks eeltoodud materjalidele kolme sor ümbrikud (sisemised, prin miseks mõeldud välimised teks ta, käsitsi täitmiseks mõeldud välimised teks ga), kõikide volikogude liikmekandidaa de nimekirjad ning hääletamiskas de sildid („Hääletamissedelid” ja „Ümbrikus hääletamissedelid”). Valimiskomisjoni dokumen de, turvaplommide ja -kleebiste ning pitsa hoidmise ja kasutamise eest vastutab valimiskomisjoni esimees. Pitsa , hääletamissedelite ja turvaplommide ning -kleebiste kä esaamise kohta annab jaoskonnakomisjoni esimees allkirja. 9


Jaoskonnakomisjoni pitsat. Templipadja vahetamiseks tuleb pitsaƟt veidi allapoole suruda ning padi sõrmega välja lükata (vt parempoolne pitsat). Pärast hääletamissedelite kä esaamist ja enne hääletamise algust lööb jaoskonnakomisjon pitsa jäljendi hääletamissedelile teks „KOHALIKU OMAVALITSUSE VOLIKOGU VALIMISED” ja kuupäeva „15. OKTOOBER 2017” vahele. Enne valijale andmist murrab jaoskonnakomisjon hääletamissedeli kokku nii, et trükitud tekst jääb sedeli siseküljele.

10


2.3. Hääletamisruumi e evalmistamine Jaoskonnakomisjon valmistab e e hääletamisruumi, hääletamiskas d ja hääletamiskabiinid. Jaoskonnas, kus korraldatakse väljaspool elukohta hääletamist, peab selleks olema eraldi kabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks. Selle kabiini seinale valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja välja ei panda. Hääletamiskabiine peab hääletamisruumis olema piisavalt, et ei tekiks järjekorda. Kabiin peab olema piisavalt valgustatud. Kabiinis peab olema laud ja kirjutusvahend, millega kirjutatu on selges loetav ning mida ei ole võimalik kustutada. Kabiini seinal ja hääletamisruumis on selle valimisringkonna kandidaa de koondnimekiri (välja arvatud kabiinis, mis on eelhääletamise ajal e e nähtud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele). Hääletamisruumis peavad selle valimisringkonna kandidaa de koondnimekiri ja Tallinnas kandidaa de ülelinnalised nimekirjad olema välja pandud selliselt, et need on nähtavad kõigile hääletamisruumis viibijatele. 11


Enne eelhääletamise algust ja enne valimispäeva kontrollib jaoskonnakomisjon: 1) kuidas pääseb jaoskonna ruumidesse, kus on ruumide võtmed jne; 2) kuidas pääseb hääletamisruumi ja kas on vajalik paigaldada viitasid majasiseselt või väljaspool hoonet; 3) kus on arvu hääletamistoimingute teostamiseks; 4) kas häälte lugemiseks on piisavalt laudu; 5) kas hääletamiskabiine on piisavalt ja olemas on kõik nõutavad hääletamiskas d; 6) kas kõik kampaaniamaterjalid on eemaldatud hääletamisruumist, ruumidest, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi ning samu selle hoone välisseintelt ja ümbrusest, kus asub hääletamisruum. Hääletamisruumi e evalmistamisel tuleb arvestada, et hääletamise korraldamiseks ja vaatlejatele oleks piisavalt ruumi. Kui tegemist on avatud ruumiga (saal, ves büül, koridor vms), tuleb veenduda, et hääletamiseks kasutatav osa oleks muust ruumist eraldatud ja et sealt ei liiguks läbi kõrvalisi isikuid. Läbi tuleb mõelda, kuidas ja millal pärast hääletamise lõppemist valimispäeval hakatakse hääli lugema. Selles ruumis peaks olema interne ühendusega arvu VIS-i andmete sisestamiseks ja edastamiseks. Kontrollida tuleb ka ID-kaardi lugeja ja selle tarkvara töövalmidust. Jaoskonnakomisjon, kes korraldab hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, peab veenduma, et on olemas arvu VIS-ist ümbrike prin miseks. Üldjuhul tuleb valija andmetega välimised ümbrikud VIS-ist prin da. Prin misvõimaluse puudumisel tuleb valija elukoha andmeid VIS-ist kontrollida. Arvu t ning prin mist tuleb enne eelhääletamise algust katsetada. Hääletamiskabiini ja kandidaa de nimekirjade seisukorda tuleb hääletamise käigus kontrollida. Jälgida tuleb ka, et kandidaa de nimekirjale ei oleks tehtud juurdekirjutusi või märkusi ning et nimekirja mõni leht ei oleks kadunud. Rikutud või puuduv leht tuleb koheselt asendada. Seetõ u peab jaoskonnakomisjonil olema kandidaa de nimekirjade valla või linna valimiskomisjoni pitsa jäljendiga varukoopiaid. Hääletamise käigus peab hääletamisruumis korda jaoskonnakomisjon. Jaoskonnakomisjoni liikmete seaduslikud suulised korraldused on kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele kohustuslikud. Seaduse- ja korrarikkumistele reageerimine tuleb enne hääletamise algust valla või linna valimiskomisjoniga ning maakonna valimisjuhiga kokku leppida. 12


2.4. Valimiste infosüsteem (VIS) (vajalik eelkõige VIS-i kasutavatele komisjoniliikmetele) VIS-i kasutamine jaguneb kolmeks etapiks: 1) e evalmistav periood; 2) eelhääletamise periood; 3) valimispäev. Igal etapil on omad ülesanded ning vastavalt nendele muutuvad ka VIS-i kasutajate kohustused ning õigused. Kasutajatele toob etappide vaheldumine kaasa muudatusi: lisanduvad uued funktsioonid ning kaovad need, mida pole enam tarvis või millega seotud toimingud peavad selleks hetkeks olema juba tehtud. Valimisi korraldavate isikute juurdepääs süsteemile saab võimalikuks sellest hetkest, kui riigi valimisteenistuse administraator, maakonna valimisjuht või valla või linna valimiskomisjoni esimees nad VIS-is registreerib. Pane tähele! Prinditavad dokumendid avanevad uues aknas (sõltuvalt veebilehitsejast hüpikaknas või sakis). Kui prinditav dokument ei avane hüpikaknas, on hüpikaknad tõenäoliselt keelatud. Paluge oma IT-tugiisikul need lubada. Peale prin miskäsu andmist on võimalik dokumente alla laadida, klikates nupule „Lae alla failina” (parema hiireklahviga).

13


2.5. Sisenemine VIS-i Sisenemine VIS-i keskkonda toimub veebiaadressil h ps://vis.valimised.ee. VIS peab kasutaja isiku tuvastama. Turvaliseks isikutuvastuseks tuleb kasutada ID-kaar või mobiil-ID-d.

2.5.1. Isikutuvastus ID-kaardiga Isikutuvastus ID-kaardiga on võimalik, kui arvu on varustatud ID-kaardi lugejaga, arvu sse on installeeritud vajalik tarkvara ja kasutajal on keh vate ser fikaa dega ID-kaart ning ta teab oma PIN1 koodi. Täpsemad juhised on saadaval veebilehel h p://www.id.ee, infotelefon on 1777. Asetage oma ID-kaart kaardilugejasse ning valige sisenemise aknas „ID-kaart”.

14


Kui näete avanevas aknas oma nime, siis klikake OK; vastasel korral on tegemist kaardilugeja vms probleemiga. Probleemide lahendamiseks leiate juhised veebilehelt h p://www.id.ee, infotelefon on 1777.

Järgnevalt avanevas aknas sisestage oma PIN1. Seejärel oletegi keskkonda sisse logitud.

2.5.2. Isikutuvastus mobiil-ID-ga Isikutuvastus mobiil-ID abil on võimalik isikutel, kellel on keh v mobiil-ID leping ning kelle mobiiltelefonis on spetsiaalne SIM-kaart, mis seda teenust toetab. Täpsemalt vt veebilehelt h p://mobiil.id.ee. Valige variant „Mobiil-ID”. Avanevas aknas tuleb valida õige roll ja klikata nuppu „Mobiil-ID login”, seejärel „Jätka”.

15


Kui Teil puudub mobiil-ID leping, olete eksinud oma isikukoodi sisestamisel, Teil puudub õigus VIS-i kasutamiseks või on tegemist juhusliku veaga, siis kuvatakse järgmine veateade:

Järgneb auten misprotseduur tavalisel viisil. Teie mobiiltelefonile saadetakse turvakood, mida näidatakse ka arvu ekraanil. Kui mobiiltelefonile saadetud sõnumis on turvakood õige, siis tuleb Teil mobiiltelefonis sisestada oma mobiil-ID PIN1 kood. Mõne hetke pärast logitakse Teid süsteemi sisse. Kui mobiiltelefonile saadetud turvakood pole õige, siis tuleb sisenemine kindlas katkestada ja sellest sündmusest kindlas teavitada ID-kaardi abikeskust telefonil 1777. Sealt saab küsida nõu, kui ID-kaardi või mobiil-ID kasutamisel tekib probleeme.

2.5.3. Isikutuvastus kasutajanime ja parooliga Kui ID-kaardi ja mobiil-ID kasutamine ei ole tehnilistel või muudel põhjustel võimalik, saate VIS-i administraatorilt parooli VIS-i sisenemiseks. Parool on personaalne, kasutajanimeks on Teie isikukood. 30 minu t pärast viimast toimingut (klikki) VIS-i sessioon aegub ja kasutaja logitakse välja. VIS hoiatab sellest kasutajat 3 minu t enne aegumist.

16


2.6. Rollid VIS-is VIS-i kasutamisel keh b kindel reegel, et iga kasutaja saab tegeleda ühtede valimistega korraga ning saab olla ainult ühes kindlas rollis. Vastavalt valimistele ja rollile on määratud kasutamisvõimalused ning juurdepääs erinevatele andmetele. Samas on võimalik, et süsteemi andmebaasis on üheaegselt mitmete valimiste andmed ja samad isikud tegelevad valimistega korduvalt. Sellisel juhul avaneb kasutajale sisenemise järel valiku aken. Valiku tegemiseks klikake sobivale nimetusele, näiteks „KOV volikogu valimised 2017”. Lisaks on võimalik, et kasutajale on samade valimistega seoses määratud mitu rolli. Sellisel juhul avaneb rolli valiku aken:

Rippmenüüst tuleb valida roll. Antud näites on kasutajale antud 3 rolli. Kui valikus ei ole sobivat rolli, on tegemist eksitusega. Sellest peab informeerima infosüsteemi administraatorit.

17


2.7. Valimiste e evalmistamine VIS-is „Jaoskonnad ja valimisi korraldavad üksused” menüü all on vaade, kus vasakpoolses navigatsioonipuus on näha see haldusüksus, mille valimisüksuse liige Te olete.

Üksuse real klikates avaneb alanevate üksuste loend ning ka üksuse andmete leht. Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjonid asuvad navigatsioonipuus maakondade tasemel. Tallinna linnaosasid näidatakse seal valdade tasemel. Kui käesolevas juhendis on edaspidi ju u maakonnast, siis on maakonna all mõeldud ka nimetatud linnu.

2.7.1. Valimisi korraldavate üksuste andmete sisestamine Maakonna valimisjuhi andmetes tuleb sisestada aadress, sidevahendid ja tööaeg.

18


Valla või linna valimiskomisjoni andmete juures tuleb sisestada lisaks ka valitava organi täisnimi ning liikmete koguarv.

Sidevahendite ridu saab vajadusel lisada ja eemaldada, kasutades nuppe ja . Kui ühte tüüpi sidevahendeid on mitu, siis tuleb need lisada eraldi ridadele. Valimisjaoskonna andmeid VIS-i ei sisestata. Need laetakse rahvas kuregistri kaardirakendusest.

19


Iga valimisringkonna kohta tuleb andmed sisestada menüüst „Ringkonnad”. Sisestatavad andmed on: 1) Kommentaar – täita vajadusel (ei ole kohustuslik). Siia võib sisestada nt sellesse ringkonda kuuluvate külade või linnaosade nimetused. 2) Mandaa de arv – see väli on kohustuslik täita.

20


2.7.2. Valimisi korraldavate isikute lisamine

Valimisi korraldava isiku andmete sisestamine: 1. Vali roll: esimees, aseesimees, liige, teenindav töötaja. 2. Sisesta isikukood. 3. Sisesta kontak nformatsioon (telefoninumber, e-pos aadress vms). 4. Vali, kas liige on ak ivne (omab õigust VIS-i kasutada) või mi e. 5. Vali, kas ak ivne liige on VIS-is ainult vaatajaõigustega. 6. Klikka „Salvesta”. Pärast isikukoodi sisestamist toimub päring rahvas kuregistrist. Väljad „Eesnimi” ja „Perekonnanimi” täidetakse automaatselt pärast päringut. Kui isikukood on vigane, kuvatakse teade:

Igal komisjonil saab olla ainult üks esimees ning üks aseesimees. Valimiskomisjoni liikmeid saab vajadusel lisada ja eemaldada, kasutades nuppe ja .

21


2.7.3. Valimiste korraldajate andmete kontrollimine Valimiste korraldajate andmetes vastuolude leidmiseks tuleb kontrollida andmeid maakonna valimisjuhi taseme ja valla või linna valimiskomisjoni taseme vaates.

Üksuste andmete puhul kontrollitakse: 1) 2) 3) 4)

valimisüksuste andmeid; jaoskonna andmeid; valitava organi andmeid; ringkondade andmeid.

Üksuste liikmete puhul kontrollitakse: 1) isiku rolli; 2) kandideerimist. Leitud vead ja vastuolud kuvatakse samas vaates, mida on võimalik ka failina alla laadida. Lisaks kuvatakse leitud vigade ja vastuolude koondtulemus „Töölaua” vaates.

22


3. Valijate nimekirjad Siseministeerium korraldab rahvas kuregistri andmete alusel iga valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise ning selle jaoskonnakomisjonidele kä etoimetamise hiljemalt 8. oktoobriks. Siseministeeriumi esindaja kirjutab valijate nimekirjale alla enne selle edastamist ning jaoskonnakomisjoni esimees valimispäeval pärast hääletamise lõppemist. Valijate nimekirjad ei ole avalikud, kuid iga valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust. Valijate nimekirjade koopiaid valimiskomisjon ei väljasta. Jaoskonnakomisjon saab akenjoonlauad, millel on valija nime ja allkirjalahtri aknad valijate nimekirjast valija nime leidmise ning allkirja andmise hõlbustamiseks.

Valija annab hääletamissedeli saamise kohta valijate nimekirja allkirjalahtrisse oma allkirja. Valija abistamiseks kasutatakse akenjoonlauda. Eelhääletamise ajal kirjutab jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.

23


Valijate nimekirja täitmisel peab jaoskonnakomisjoni liige jälgima, millised märked tehakse nimekirja allkirjalahtrisse ja millised märkused tehakse märkuste lahtrisse. Valijate nimekirja allkirjalahtrisse tehtavad märked („V”, „E” või „hääletas kodus”) tuleb kirjutada sinise või musta kirjutusvahendiga. Kirjutusvahendiga tehtud märke võib parema nähtavuse huvides heleda markeriga märgistada. Väljaspool elukohta hääletanud valijad (valijate nimekirjas märge „V”) ja elektrooniliselt hääletanud valijad (valijate nimekirjas märge „E”) ei saa valimispäeval hääletada.

Lisaks valijate põhinimekirjale kasutatakse jaoskonnakomisjoni enda koostatud valijate nimekirju (p 3.1-3.2). Nende koostamisel kasutatakse maakonna valimisjuhilt saadud valijate nimekirjade tühje planke. Nendele nimekirjadele kirjutab alla ainult jaoskonnakomisjoni esimees.

24


3.1. Kodus hääletavate valijate nimekiri Kodus hääletavate valijate nimekiri on väljavõte jaoskonna valijate põhinimekirjast. Jaoskonnakomisjon märgistab valijate nimekirja tühjal plangil ris ga valijate nimekirja liiki tähistava lahtri „kodus hääletamine”. Jaoskonnakomisjon kannab kodus hääletamist taotlenud valija andmed valimisjaoskonna valijate põhinimekirja alusel kodus hääletavate valijate nimekirja. Valija järjekorranumbrina kodus hääletavate valijate nimekirjas märgitakse tema järjekorranumber selle valimisjaoskonna valijate põhinimekirjas. Pärast valija andmete kandmist kodus hääletavate valijate nimekirja tehakse valija kohta selle valimisjaoskonna valijate põhinimekirja märkuste lahtrisse märge „hääletab kodus”. Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse. Valimisjaoskonda tagasi jõudes teeb jaoskonnakomisjoni liige kodus hääletanud valija kohta selle jaoskonna valijate põhinimekirja allkirjalahtrisse märke „hääletas kodus”. Kui valija ei hääletanud kodus, tõmbab jaoskonnakomisjon maha valimisjaoskonna valijate põhinimekirja tehtud märke „hääletab kodus” ning teeb kodus hääletavate valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke „ei hääletanud kodus”.

3.2. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekiri Nimekirja plangil märgistab jaoskonnakomisjon ris ga valijate nimekirja liiki tähistava lahtri „väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamine”. Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja ning valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja allkirjalahtrisse. Valija hääletamise kohta kirjutab jaoskonnakomisjoni liige märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.

3.2.1. Valija asukohas hääletavate valijate nimekiri Nimekirja plangil märgistab jaoskonnakomisjon ris ga valijate nimekirja liiki tähistava lahtri „väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamine”. Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija asukohas hääletavate valijate nimekirja valija andmed ning valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja allkirjalahtrisse. Valija hääletamise kohta kirjutab jaoskonnakomisjoni liige märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva. 25


3.2.2. Kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses hääletavate valijate nimekiri Nimekirja plangil märgistab jaoskonnakomisjon ris ga valijate nimekirja liiki tähistava lahtri „väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamine”. Jaoskonnakomisjoni liige märgib vormikohase valijate nimekirja plangi ülaservale kinnipidamiskoha, haigla või ööpäevase hoolekandeasutuse nime ja kirjutab valijate nimekirja valija andmed. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja allkirjalahtrisse. Valija hääletamise kohta kirjutab jaoskonnakomisjoni liige märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.

3.3. Valijate nimekirjas paranduste tegemine Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumen dest nähtub üheselt, et valijate nimekirjas on viga (nt valija nimes või isikukoodis), parandatakse see viivitamata. Tehtud parandustest teavitab jaoskonnakomisjon viivitamata valla- või linnasekretäri. Kui valija kohta valijate nimekirja kantud andmetes on viga, mida koheselt parandada ei ole võimalik, esitab valija jaoskonnakomisjonile vea parandamise avalduse ning komisjon edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile. Kui valija andmetes olnud viga on rahvas kuregistris parandatud, teeb jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri tea se alusel paranduse koheselt ka valijate nimekirjas. Paranduse tegemisel kirjutab jaoskonnakomisjoni liige nimekirja märkuste lahtrisse märkuse „parandus õige”, parandamise aluse ja kuupäeva ning oma allkirja.

26


3.4. Valijate nimekirjas muudatuste tegemine Kui isik on pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva (s.o pärast 15. septembrit 2017) vahetanud elukohta, ei kajastata seda muudatust valijate nimekirjas. Valijate nimekirjas muudatusi teha ei ole jaoskonnakomisjoni liikmel õigust ilma valla- või linnasekretäri tea seta. Valija, kes on hääleõiguslik, kuid kelle elukohaandmeid rahvas kuregistris ei ole, kantakse eelhääletamise algusest (s.o alates 5. oktoobrist, kui algab elektrooniline hääletamine ja eelhääletamine maakonnakeskustes) kuni valimispäevani (kaasa arvatud) rahvas kuregistrisse ja valijate nimekirja kiirendatud korras. Selleks peab valija kõigepealt esitama elukohateate rahvas kuregistrile. Teate alusel tehakse isiku elukoha kohta kanne rahvaskuregistrisse. Pärast seda kantakse isik valla- või linnasekretäri vastava tea se alusel valijate nimekirja. Valijate nimekirja märkuste lahtrisse kirjutatakse kande tegemise alus, kuupäev ja kande tegija allkiri. Kui valimisjaoskonnas selgub, et valija ei ole valijate nimekirjas või on valijate nimekirja sa unud isik, kellel ei ole õigust valimistest osa võ a, pöördub jaoskonnakomisjoni liige valla- või linnasekretäri poole. Kui selgub, et valija on valijate nimekirjast ekslikult välja jäänud, lisab jaoskonnakomisjoni liige valla- või linnasekretäri tea se alusel valija nime valijate nimekirja. Kui selgub, et isikul ei ole õigust hääletamisest osa võ a (sh surma korral), kustutab jaoskonnakomisjoni liige valija valla- või linnasekretäri tea se alusel valijate nimekirjast nime läbikriipsutamise teel, kirjutades valijate nimekirja märkuste lahtrisse valija nimekirjast kustutamise aluse, kuupäeva ja oma allkirja. Valijate nimekirjade küsimustes saab pöörduda rahvas kuregistri poole, infotelefon on 671 5188.

27


4. Hääletamiskas d ja nende sulgemine Jaoskonnakomisjon kasutab hääletamise korraldamisel maakonna valimisjuhilt saadud plas st hääletamiskaste. Kaste on kolmes suuruses: väike, keskmine ja suur.

Eri tüüpi valimisjaoskondades on vajadus hääletamiskas de järele erinev. Alljärgnevalt on eraldi kirjeldatud hääletamiskas de kasutamist nn tavalises valimisjaoskonnas ja valimisjaoskonnas, kus korraldatakse ka hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Tavaline jaoskonnakomisjon (kus ei korraldata hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda) kasutab: 1) keskmist hääletamiskas , kuhu valijad lasevad oma hääletamissedelid eelhääletamise ajal 9. oktoobrist kuni 11. oktoobrini; 2) suurt hääletamiskas , kuhu valijad lasevad oma hääletamissedelid valimispäeval; 3) väikest hääletamiskas kodus hääletamiseks. Väljaspool elukohta hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon kasutab lisaks eelpooltoodule hääletamiskaste ka järgnevates toimingutes: 1) suurt hääletamiskas kas na, kuhu valimisjaoskonnas väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavad valijad lasevad oma hääletamissedelitega ümbrikud; 2) väikest hääletamiskas kas na, kuhu oma asukohas (ka kinnipidamiskohas, haiglas ja hoolekandeasutuses) hääletavad valijad lasevad oma hääletamissedelitega ümbrikud. 28


Väljaspool elukohta hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon tähistab eelhääletamise päevadel keskmise hääletamiskas sildiga „Hääletamissedelid” ning suure hääletamiskas sildiga „Ümbrikus hääletamissedelid”. Oluline on jälgida, et hääletamissedelid ja ümbrikes hääletamissedelid lastakse õigetesse kas desse. Valesse kas laskmise korral jääb sedel arvestamata. Suur ja väike hääletamiskast avatakse 11. oktoobril, pärast valimisjaoskonna sulgemist. Kui maakonna valimisjuhi loal viiakse ümbrikud maakonna valimisjuhile järgmisel päeval pärast eelhääletamise lõppemist (neljapäeval), pannakse pärast hääletamissedelitega ümbrike korrastamist (kolmapäeva õhtul) kõik ümbrikud ühte kasti ja kast ning selle ava suletakse vastavalt turvaplommide või turvakleebisega. Hääletamise ajal peab kas ava olema suletud luugiga. See avatakse üksnes hääletamissedelite või ümbrikus sedelite kas laskmiseks.

4.1. Hääletamiskas de ja nende avade sulgemise üldreeglid Kõik hääletamiskas d suletakse turvaplommidega (vt p 4.2, 4.3, 4.4). Samu suletakse turvaplommiga hääletamiskas de avad, välja arvatud valija asukohas hääletamise kas (väikese kas ) ava, mis suletakse turvakleebisega (vt p 4.4). Kas d sulgeb jaoskonnakomisjon maakonna valimisjuhilt saadud turvaplommidega. Turvaplommil on tähis, millel on lühend KOV ja plommi number (nt KOV00001). Turvakleebisel on tekst „VALIMISED” ja kleebise number. Turvaplommid ja -kleebised tuleb kasutusele võ a numbrite järjekorras, alates väiksemast. Hääletamiskas de ja nende avade sulgemise juures peab viibima vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget ning selle toimingu juures võivad viibida ka vaatlejad. Valimiskomisjoni liikmed ja soovi korral ka vaatlejad märgivad üles kas de ja nende avade sulgemiseks kasutatud turvaplommide ja -kleebiste numbrid. Jaoskonnakomisjoni esimees märgib kasutusel olevate turvaplommide ja -kleebiste numbrid töövihikusse. Jaoskonnakomisjoni esimees peab tagama turvaplommide õige kasutamise ja hoidmise, välistades nende sa umise kõrvaliste isikute kä e. Kui esimese plommi panemisel ei järgita reegleid täpselt ja plomm jääb kas le mõnes teises asendis (näiteks jääb number kas poole), siis ei tohi seda plommi avada (plomm jääbki nii). Järgmised plommid tuleb panna reeglite kohaselt. 29


Plommi avamiseks tuleb selle saba lõigata laiema, numbriga osa tagant läbi. Üldjuhul saab tavaline jaoskonnakomisjon valimispäeval kasutatava (suure) hääletamiskas sulgemiseks 4 turvaplommi, eelhääletamise (keskmise) kas ja selle ava sulgemiseks 10 plommi ning kodus hääletamise (väikese) kas sulgemiseks 2 plommi. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon saab suure hääletamiskasti ja selle ava sulgemiseks 10 turvaplommi, keskmise kas ja selle ava sulgemiseks 10 plommi, väikese kas sulgemiseks 4 plommi ning väikese kas ava sulgemiseks 2 turvakleebist. Maakonnakeskuses eelhääletamist korraldav jaoskonnakomisjon saab lisaks 4 turvaplommi kas ava sulgemiseks iga eelhääletamise päeva õhtul. Jaoskonnakomisjonil on täiendavalt vaja turvaplomme ja -kleebiseid järgnevate toimingute jaoks: 1. Kui jaoskonnakomisjon annab hääletamissedelitega ümbrikud maakonna valimisjuhile üle neljapäeval, 12. oktoobril, tuleb ümbrikud pärast nende korrastamist panna ühte hääletamiskas ja kast ning selle ava sulgeda vastavalt turvaplommide ja -kleebisega. 2. Jaoskonnakomisjon peab valimiste päeva õhtul pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist otsustama, millist hääletamiskas kasutatakse hääletamissedelite valla või linna valimiskomisjoni viimisel. See kast ja selle ava tuleb sulgeda vastavalt turvaplommide või -kleebisega.

30


4.2. Keskmise hääletamiskas sulgemise juhis Keskmine hääletamiskast tuleb turvaplommidega sulgeda enne eelhääletamise algust 9. oktoobril (enne kella 12.00). Keskmine hääletamiskast suletakse kuue turvaplommiga. Turvaplommiga tuleb sulgeda kõik kuus kas külgedel olevat ava.

Plommi lukustusosa, nn saba, tuleb panna läbi kas ava altpoolt, nii et number jääb alguses kas külje poole.

Saba ots tuleb panna plommi tagaküljel asuvasse väikesesse auku ja tõmmata teiselt poolt august läbi lõpuni, nii et plomm oleks maksimaalselt suletud.

31


Iga eelhääletamise päeva õhtul (pärast kella 20.00) suletakse turvaplommiga ka kas ava. Eelhääletamise kas (keskmisesse kas ) tuleb 13. või 14. oktoobril lasta väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud. Kas ava tuleb sulgeda turvaplommiga.

Plommi saba võib kleeplindiga kinnitada kas külje külge või siduda sõlme. Saba võib ka ühe sen meetri kauguselt ära lõigata. Eelhääletamise kast (keskmine kast) avatakse valimispäeval pärast kella 20.00. Enne kas avamist tuleb kontrollida turvaplommide seisukorda. 32


4.3. Suure hääletamiskas sulgemise juhis Jaoskonnakomisjon, kes korraldab hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, suleb suure hääletamiskas nelja turvaplommiga enne eelhääletamise algust 9. oktoobril (maakonnakeskuses hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon 5. oktoobril) enne kella 12.00. Iga eelhääletamise päeva õhtul pärast hääletamise lõppu suleb jaoskonnakomisjon hääletamiskas ava ühe turvaplommiga. Suur hääletamiskast suletakse samamoodi nagu keskmine hääletamiskast (vt sulgemise kirjeldust p 4.2).

Suure hääletamiskasƟ turvaplommiga suletud ava

Turvaplommidega suletud suur hääletamiskast 33


Maakonnakeskuses hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon kasutab suurt kas , seda avamata, ka hääletamisruumis 9.–11. oktoobrini toimuval eelhääletamisel väljaspool elukohta hääletamiseks. Suur hääletamiskast (sisaldab ümbrikes sedeleid) avatakse eelhääletamise viimase päeva õhtul, 11. oktoobril pärast eelhääletamise lõppemist. Valimispäeva hommikul enne hääletamise algust (enne kella 9.00) suleb jaoskonnakomisjon suure hääletamiskas uues nelja plommiga.

34


4.4. Väikese hääletamiskas sulgemise juhis Väikest hääletamiskas kasutatakse eelhääletamise ajal, 9. kuni 11. oktoobrini valija asukohas hääletamisel ja valimispäeval, 15. oktoobril kodus hääletamisel. Jaoskonnakomisjon suleb enne valija asukohas hääletamise algust hääletamiskas kahe turvaplommiga. Igal õhtul pärast hääletamise lõppemist suletakse kas ava turvakleebisega.

Kleebis tuleb panna kas ava keskele, puhtale ja kuivale pinnale.

Avatud turvakleebis Valija asukohas hääletamine lõppeb 11. oktoobril (hiljemalt kell 20.00). Väike hääletamiskast avatakse sama päeva õhtul. Sama hääletamiskas kasutatakse valimispäeval kodus hääletamise korraldamiseks. Kodus hääletamise korraldamiseks tuleb hääletamiskast kahe turvaplommiga sulgeda 15. oktoobril enne kodus hääletamise algust. 35


Plommi lukustusosa, nn saba, tuleb panna läbi kas küljel asuva augu, nii et number jääb alguses allapoole. Kaas tuleb kas le asetada nii, et kaanes ja kas küljel asuvad augud jääksid kohaku .

Saba ots tuleb panna plommi tagaküljel asuvasse väikesesse auku ja tõmmata teiselt poolt august läbi lõpuni, nii et plomm oleks maksimaalselt suletud. Plommi laiem, numbriga osa jääb süvendisse nii, et registreerimisnumber on nähtav. Plommi saba võib ühe sen meetri kauguselt ära lõigata. 36


5. Isikut tõendavad dokumendid Isikut tõendav dokument on riigiasutuse poolt väljaantud keh v dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokuju s ja allkiri või allkirjakuju s. Isikut tõendavad dokumendid on näiteks: 1) 2) 3) 4) 5) 6)

isikutunnistus (ID-kaart); Ees kodaniku pass; diplomaa line pass; meremehe teenistusraamat; juhiluba; pensionitunnistus.

Valija võib oma isikut tõendada ka muu dokumendiga, kui dokument on kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusak ga, sellele on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokuju s ja allkiri või allkirjakuju s ning see on keh v.

37


6. Hääletamise liigid

6.1. Eelhääletamine ja valimispäeval hääletamine elukohajärgses valimisjaoskonnas (kõik valimisjaoskonnad) Eelhääletamine kõikides valimisjaoskondades toimub esmaspäevast, 9. oktoobrist kuni kolmapäeva, 11. oktoobrini (kaasa arvatud). Eelhääletamise ajal kodus hääletamist ei korraldata. Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes eelhääletamise sellel päeval on vähemalt 16-aastane. Eelhääletamisel on valimisjaoskonnad avatud kella 12.00–20.00, valimispäeval kella 9.00–20.00. Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.

38


6.1.1. Hääletamise kord valimisjaoskonnas eelhääletamisel ja valimispäeval 1. Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele keh va isikut tõendava dokumendi. 2. Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale kokkumurtud hääletamissedeli. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 3. Jaoskonnakomisjoni liige märgib eelhääletamisel hääletamissedeli saanud valija kohta valijate nimekirja märkuste lahtrisse eelhääletamise kuupäeva. 4. Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis teiste isikute juuresolekuta. Kui valija ei ole füüsilise puude tõ u ise võimeline hääletamissedelit täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha teine valija, kuid mi e tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaat. 5. Valija kirjutab hääletamissedelile selle oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. 6. Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia. 7. Kui valija rikub hääletamissedeli või ta avastab, et sedel on defektne, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Valija peab rikutud, defek ga või kasutamata hääletamissedeli tagastama jaoskonnakomisjonile. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Valija tagastatud kasutamata hääletamissedelile tehakse valija juuresolekul märge „tagastatud” ja sedelit hääletamistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata. 8. Hääletamissedel peab enne valijale andmist olema kokku murtud. Ka valija murrab täidetud hääletamissedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsa jäljendi. 9. Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskas ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõ u ise võimeline hääletamissedelit hääletamiskas laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine valija tema juuresolekul. Jaoskonnakomisjon edastab teabe hääletamisest osavõtu kohta iga eelhääletamise päeva õhtul ning valimispäeval vastavalt punk s 9.1 sätestatule.

39


6.2. Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamine on mõeldud valijatele, kellel pole võimalik eelhääletamise päevadel ega valimispäeval hääletada elukohajärgses valimisjaoskonnas. 5.–8. oktoobrini kella 12.00–20.00 saab eelhääletada igas maakonnakeskuses vähemalt ühes maakonna valimisjuhi määratud valimisjaoskonnas. Selles valimisjaoskonnas võivad käesolevas punk s kirjeldatud korda järgides hääletada ka valijad, kellele see on elukohajärgseks valimisjaoskonnaks. Iga eelhääletamise päeva õhtul sisestab jaoskonnakomisjon hääletamisest osa võtnud valijate arvu VIS-i. Kõigis valdades ja linnades toimub väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamine 9. oktoobrist kuni 11. oktoobrini kella 12.00–20.00. Igas vallas ja linnas on valla- või linnavalitsus selleks määranud vähemalt ühe valimisjaoskonna. Selle jaoskonna hääletamisruumis on eelhääletamise ajal eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks.

6.2.1. Hääletamise kord eelhääletamise ajal toimuval väljaspool valija elukohta hääletamisel 1. Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele keh va isikut tõendava dokumendi. 2. Jaoskonnakomisjoni liige kannab valija andmed väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja (vt p 3.2). Kui valija andmed prinditakse ümbrikule VIS-ist, ei ole vaja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja kirjutada valija elukoha aadressi. Nimekirja aadressilahtrisse märgitakse ainult valija elukohajärgse valla või linna nimi. 3. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja. 4. Jaoskonnakomisjon prindib VIS-ist valija andmed välimisele teks ta ümbrikule (C6, 162×114 mm). 5. Kui välimist ümbrikku ei prindita VIS-ist, teatab valija komisjonile oma rahvas kuregistrijärgse elukoha andmed. Jaoskonnakomisjoni liige kontrollib valija elukoha andmeid VIS-ist ümbrike prin mise lehelt. Välimisele ümbrikule kirjutab valija ise või jaoskonnakomisjoni liige 40


6.

7. 8.

9.

10.

valija nime, isikukoodi ja rahvas kuregistrijärgse elukoha aadressi seisuga 30 päeva enne valimispäeva. Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja. NB! Valijale antakse kõikide volikogude liikmekandidaa de nimekirjade kaustast ainult valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaa de koondnimekiri. Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valijate nimekirja märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva. Valija kirjutab hääletamiskabiinis hääletamissedelile selleks e enähtud kohta selle oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab, paneb sedeli sisemisse ümbrikku ja sisemise ümbriku välimisse ümbrikku. Väljaspool elukohta hääletavate valijate hääletamissedelitele ega välimisele ümbrikule teist pitsa jäljendit ei panda. Hääletamissedelile pannakse teine pitsa jäljend valimispäeval, 15. oktoobril, pärast hääletamise lõppemist. Valija laseb ümbriku väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele e enähtud hääletamiskas (kas l silt „Ümbrikus hääletamissedelid”).

6.2.2. Hääletamine valija asukohas (väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda) Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõ u ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist oma asukohas. Valija asukohas hääletamist on võimalik läbi viia ainult 9. oktoobrist kuni 11. oktoobrini nende jaoskonnakomisjonide poolt, kes korraldavad eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Hääletamist valija asukohas võib korraldada eeltoodud päevadel ajavahemikus kella 9.00–20.00. Oma asukohas hääletada saab vaid juhul, kui valija on enne esitanud kirjaliku taotluse valla- või linnavalitsusele, Tallinnas linnaosavalitsusele (taotlus registreeritakse) või lähimale väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile. Taotlust saab esitada kuni eelhääletamise viimase päeva, see on 11. oktoobri, kella 14.00-ni. Jaoskonnakomisjon registreerib kõik valijate taotlused ja kannab valijate nimed väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja (vt p 3.2). 41


Taotluses tuleb märkida oma asukohas hääletamise taotlemise põhjus, näiteks: 1) 2) 3) 4) 5)

terviseseisund; kõrge iga; rasked teeolud; transpordivõimaluste puudumine; muud põhjused, mis takistavad valijat asukohast lahkumast.

Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta selle esitajat taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest.

6.2.3. Hääletamine kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses Kui valla või linna territooriumil asub kinnipidamiskohti, haiglaid või ööpäevaseid hoolekandeasutusi, peab jaoskonnakomisjon korraldama oma töö niimoodi, et kõik valijad saaksid hääletada. Selleks tuleb töökoormuse hindamiseks varakult ühendust võ a asutuste juhtkonnaga ja teavitada neid hääletamistaotluse esitamise korrast. Hääletamise sujuvamaks korraldamiseks tuleks koostöös asutuse administratsiooniga eelnevalt koostada hääletada soovivate valijate nimekiri ja selgitada välja valijate isikukoodid, mis annab võimaluse prin da valijate andmetega välimised ümbrikud. Kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse hääletamine 9. oktoobrist kuni 11. oktoobrini nende jaoskonnakomisjonide poolt, kes korraldavad eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Hääletamist võib korraldada eeltoodud päevadel ajavahemikus kella 9.00–20.00. Kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse hääletamine kinnipidamiskoha, haigla või ööpäevase hoolekandeasutuse administratsiooni kirjaliku taotluse alusel. Taotlus esitatakse lähimale väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile või kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses hääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile. Selleks, et jaoskonnakomisjon jõuaks hääletamist korraldada, tuleb taotlus esitada võimalikult varakult, soovitatavalt hiljemalt teisipäeval, 10. oktoobril. 42


Jaoskonnakomisjoni liige märgib vormikohase valijate nimekirja plangi ülaservale kinnipidamiskoha, haigla või ööpäevase hoolekandeasutuse nime, kirjutab valija andmed plangile ja märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva. Kui valija andmed prinditakse ümbrikule VIS-ist, ei ole vaja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja kirjutada valija elukoha aadressi. Nimekirja aadressilahtrisse märgitakse ainult valija elukohajärgse valla või linna nimi.

6.2.4. Hääletamise kord valija asukohas, sealhulgas kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses Valija asukohas hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõ est, et nad ei ole sama erakonna või valimisliidu liikmed või sama erakonna või valimisliidu e epanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud. Jaoskonnakomisjoni liikmed võtavad kaasa: 1) 2) 3) 4)

väikese hääletamiskas ; valija asukohas hääletavate valijate nimekirja (vt p 3.2.1 või 3.2.2); kõikide volikogude liikmekandidaa de nimekirja; erakondade ja valimisliitude kandidaa de ülelinnalised nimekirjad (Tallinnas); 5) hääletamissedelid; 6) sisemised ümbrikud; 7) välimised ümbrikud. Kui valija isikukood on teada, võib välimise ümbriku eelnevalt VIS-i abil valimisjaoskonnas prin da.

Valija asukohas hääletamise kord: 1. Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele keh va isikut tõendava dokumendi. 2. Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja, hääletamissedeli ja kaks ümbrikku. 3. Kui välimine ümbrik ei ole prinditud, kirjutab valija ise või jaoskonnakomisjoni liige ümbrikule valija nime, isikukoodi ja rahvas kuregistrijärgse elukoha aadressi seisuga 30 päeva enne valimispäeva. 4. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja valija asukohas hääletavate valijate nimekirja. 43


5. Valija kirjutab hääletamissedelile selleks e enähtud kohta selle oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab, paneb sedeli sisemisse ümbrikku ja sisemise ümbriku välimisse ümbrikku. 6. Valija laseb ümbriku hääletamiskas . 7. Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valijate nimekirja hääletamise kuupäeva.

6.3. Elektrooniline hääletamine Jaoskonnakomisjon elektroonilist hääletamist ei korralda, kuid kontrollib, et valija on hääletanud ainult ühe korra ja edastab e-hääle tühistamise tea se riigi valimisteenistusele (vt p 8.3.2.1). Valija saab alates neljapäevast, 5. oktoobrist kella 9.00-st kuni kolmapäeva, 11. oktoobri kella 18.00-ni ööpäevaringselt elektrooniliselt hääletada veebilehel www.valimised.ee.

6.4. Kodus hääletamine Kui valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõ u ei saa hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist oma kodus. Kodus hääletamine toimub ainult valimispäeval. Kodus hääletada saab vaid juhul, kui selleks on eelnevalt esitatud taotlus (kirjalikult või telefoni teel). Kirjalikke taotlusi võtavad vastu valla- ja linnavalitsused, Tallinnas linnaosavalitsused. Taotlus registreeritakse ja edastatakse jaoskonnakomisjonile. Eelhääletamise päevadel ja valimispäeval võtavad taotlusi vastu ka jaoskonnakomisjonid. Taotlust saab esitada hiljemalt 15. oktoobril kella 14.00-ni. Valija võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile, seda ainult valimispäeval kella 9.00–14.00. Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama: 1) valija nime; 2) valija isikukoodi; 44


3) valija aadressi; 4) valija sidevahendi numbrit; 5) kodus hääletamise põhjust. Põhjendatud taotluse aluseks tuleb lugeda näiteks: 1) 2) 3) 4) 5)

terviseseisundit; kõrget iga; raskeid teeolusid; transpordivõimaluste puudumist; muid põhjuseid, mis takistavad valijat kodust lahkumast.

Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta selle esitajat taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest. Jaoskonnakomisjon registreerib valijate taotlused ja kannab nende andmed kodus hääletavate valijate nimekirja. Jaoskonna valijate põhinimekirja tehakse valija nime taha märge „hääletab kodus”. Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõ est, et nad ei ole sama erakonna või valimisliidu liikmed või sama erakonna või valimisliidu e epanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud. Jaoskonnakomisjoni liikmed võtavad kaasa: 1) 2) 3) 4)

väikese hääletamiskas ; kodus hääletavate valijate nimekirja (vt p 3.1); valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja; erakondade ja valimisliitude kandidaa de ülelinnalised nimekirjad (Tallinnas); 5) hääletamissedelid.

6.4.1. Kodus hääletamise kord 1. Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele keh va isikut tõendava dokumendi. 2. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja. 3. Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli ja tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja. 45


4. Valija kirjutab hääletamissedelile selleks e enähtud kohta selle oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. 5. Kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. 6. Valija murrab hääletamissedeli kokku ja laseb hääletamiskas . Vajadusel võib valijat abistada jaoskonnakomisjoni liige või mõni teine valija. 7. Jõudes tagasi valimisjaoskonda, teeb jaoskonnakomisjoni liige kodus hääletanud valija kohta selle jaoskonna valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke „hääletas kodus”. Kui valija ei hääletanud kodus, tõmbab jaoskonnakomisjon maha valijate nimekirja tehtud märke „hääletab kodus” ning teeb kodus hääletavate valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke „ei hääletanud kodus”. Kui kodus hääletamist taotlenud valija ilmub hääletamisruumi hääletama ajal, kui jaoskonnakomisjoni liikmed läksid korraldama kodus hääletamist, ei lubata valijal hääletada enne jaoskonnakomisjoni liikmete tagasitulekut.

6.5. Valija isiku kontroll ja ümbrikute prin mine VIS-is (vajalik eelkõige VIS-i kasutavatele komisjoniliikmetele) Väljaspool elukohta hääletavate valijate eelhääletamise korral tuleb valija andmetega ümbriku prin miseks menüüribalt „Tulemused” valida „Isikukontroll”. Valija isikut tõendava dokumendi põhjal tuleb sisestada tema isikukood, pärast 11. numbrikoha sisestamist tehakse automaatselt infopäring rahvas kuregistrisse ja kuvatakse selle isiku andmed.

Seejärel tuleb klikata nuppu „TRÜKI”. 46


Kui isik ei ole kantud valijate nimekirja, kuvatakse veateade:

Kui valija elukoha kirje on liiga pikk, et kõike kuvada, klikake hiirega elukoha väljale, nii saab andmeid lugeda täispikkuses. Valimispäeval „TRÜKI” nuppu enam pole, kuid isiku andmete kontrolliks saab jätkuvalt teostada päringuid rahvas kuregistrist. Uues aknas kuvatakse välimise ümbriku vormikohane tekst, mille saate printeril teks ta C6 (162x114 mm) ümbrikule prin da. Prinditavad dokumendid avanevad uues aknas (sõltuvalt veebilehitsejast hüpikaknas või sakis). Kui prinditav dokument ei avane hüpikaknas, on hüpikaknad tõenäoliselt keelatud. Paluge oma IT-tugiisikul need lubada. Peale prin miskäsu andmist on võimalik dokumente alla laadida, klikates nupule „Lae alla failina” (parema hiireklahviga).

47


7. Toimingud eelhääletamise päeva õhtul pärast kella 20.00 9. oktoobrist kuni 11. oktoobrini edastab jaoskonnakomisjon VIS-i kaudu iga päev kell 20.00 valijate ja eelhääletamisel osalenute arvu summeeruvalt (igal järgmisel päeval osalenute arvu eelmistele lisades). Eelhääletamisel osalenute hulka arvestatakse ka selles jaoskonnas väljaspool elukohta hääletanud valijad. Kui jaoskonnakomisjon VIS-i ei kasuta, edastab ta info koheselt maakonna valimisjuhile, kes sisestab andmed VIS-i. Maakonnakeskuses 5. oktoobrist kuni 8. oktoobrini hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon edastab iga eelhääletamise päeva õhtul VIS-i kaudu eelhääletamisel osalenute arvu, täites lahtrit summeeruvalt (igal järgmisel päeval osalenute arvu eelmistele lisades). Igal eelhääletamise päeval pärast hääletamise lõppemist suleb jaoskonnakomisjon eelhääletamisel kasutatud hääletamiskas ava turvaplommiga (vt ptk 4). Eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel hoiab jaoskonnakomisjon hääletamiskas ja hääletamisdokumente selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. Järgmisel eelhääletamise päeval enne hääletamise algust teeb jaoskonnakomisjon kindlaks hääletamiskas ja selle ava turvaplommide seisukorra. Kui plomm või hääletamisdokumendid on rikutud või hääletamisdokumendid kadunud, koostab jaoskonnakomisjon rikkumise kohta ak , milles märgitakse valijate nimekirja, hääletamissedelite ja muude hääletamisdokumen de ning hääletamiskas seisukord. Ak le kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Juhtunust teavitab jaoskonnakomisjon koheselt valla või linna valimiskomisjoni ja maakonna valimisjuh , kes omakorda teavitab riigi valimisteenistust. Pärast eelnimetatud toimingute tegemist jätkatakse hääletamise korraldamist juhul, kui hääletamiskas plomme ei ole rikutud ja valijate nimekirja rikkumine võimaldab hääletamist jätkata. Kui hääletamiskas plomm on rikutud või valijate nimekirja rikkumine ei võimalda hääletamist jätkata, tühistab jaoskonnakomisjon kõik hääletamiskas s olevad hääletamissedelid, teeb hääletamiseks vajalikud e evalmistused ning alustab hääletamist uues . Valimiskomisjon teavitab valijaid hääletamise uues alustamisest. 11. oktoobri õhtu toimingute kohta vt p 8.1.

48


8. Toimingud ümbrike ja elektrooniliste häältega 8.1. Jaoskonnakomisjoni toimingud pärast eelhääletamise lõppemist Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldanud jaoskonnakomisjon peab välja selgitama, kas hääletamissedelitega ümbrikud viiakse maakonna valimisjuhile eelhääletamise viimase päeva õhtul või järgmisel päeval. Kui sedelid viiakse maakonna valimisjuhile 12. oktoobril, siis pärast allpool loetletud toimingute tegemist paneb jaoskonnakomisjon 11. oktoobri õhtul kõik ümbrike pakid ühte hääletamiskas . Hääletamiskast ja selle ava suletakse turvaplommidega või -kleebisega. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldanud jaoskonnakomisjon: 1) avab väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate ümbrikke sisaldavad hääletamiskas d (hääletamisruumis kasutatud suure ja valija asukohas hääletamiseks kasutatud väikese kas ). Hääletamiskas de avamise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget; 2) kontrollib, kas kas s olnud ümbrike arv võrdub allkirjade arvuga väljaspool elukohta hääletanud valijate nimekirjas. Erisuste kohta koostatakse akt, mis edastatakse koos ümbrikega maakonna valimisjuhile; 3) kontrollib, kas ümbrikele, mis ei ole VIS-ist prinditud, on märgitud valija rahvas kuregistrijärgne elukoha aadress seisuga 30 päeva enne valimispäeva ja parandab vajadusel valija andmed. Kontrollitud ümbriku paremasse ülanurka märgitakse valija elukohajärgse valimisjaoskonna number; 4) pakib eraldi maakondade, Tallinna ja Tartu linna valijate hääletamissedelitega ümbrikud; 5) kirjutab pakkidele, millise maakonna või linna ümbrikud need on ja kui palju neid on (pakke ei ole vaja pitseerida);

49


6) märgib väljaspool elukohta hääletanutele antud sedelite arvu esimehe töövihiku vastavasse lahtrisse. See arv kantakse hiljem hääletamistulemuste protokolli lahtrisse „D”. Sama arv tuleb sisestada ka VIS-i hääletamisest osavõtu arvestuse lehel väljaspool elukohta hääletanute lahtrisse. Selle arvu 11. oktoobril fikseerimine on oluline, kuna väljaspool elukohta hääletanud valijate nimekirjad antakse maakonna valimisjuhile; 7) edastab ümbrikes sedelid koos väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega oma asukohajärgse maakonna valimisjuhile, Tallinna või Tartu linna valimiskomisjonile.

8.2. Maakonna valimisjuhi toimingud Maakonna valimisjuht: 1) kontrollib ümbrike sorteerimise õigsust ning pakib kõik jaoskonnakomisjonidelt saadud ümbrikud maakonni , eraldi Tallinna ja Tartu linna häältega ümbrikud; 2) koostab edastatavate ümbrike arvestuslehe, arvestades ka oma maakonna siseselt vahetatavaid ümbrikke; 3) kirjutab pakile, millise maakonna või linna ümbrikud need on ja kui palju neid on, allkirjastab kirjed ning toob pakid koos jaoskonnakomisjonidelt saadud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega riigi valimisteenistusele 13. oktoobril kella 11.00-ks; 4) saab riigi valimisteenistuselt oma maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikud ja elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja väljavõ ed iga jaoskonna kohta; 5) sorteerib teistelt valimisjuh delt saadud ja oma maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikud jaoskonnakomisjonide kaupa ning edastab need ja elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja väljavõ ed jaoskonnakomisjonidele hiljemalt 14. oktoobril.

50


8.3. Jaoskonnakomisjoni toimingud pärast maakonna valimisjuhilt ümbrike ja elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja saamist 8.3.1. Jaoskonnakomisjoni toimingud ümbrikega Saanud maakonna valimisjuhilt hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas keegi valijatest ei ole hääletanud mitu korda. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. Kui valija on väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud ühe korra ja ta ei ole hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke „V”. Märgete tegemise juures peab viibima kaks jaoskonnakomisjoni liiget (üks liige teeb märked ja teine kontrollib). Pärast märke tegemist avab jaoskonnakomisjon välimised ümbrikud, laseb sisemised, hääletamissedelitega ümbrikud eelhääletamisel kasutatud (keskmisesse) hääletamiskas ja suleb hääletamiskas ava turvaplommiga uues . Vaatlejal on õigus viibida hääletamiskas ava avamise juures. Kui vaatleja ei osale kas avamisel, on jaoskonnakomisjonil sellest olenemata õigus hääletamiskast avada. Kui jaoskonnakomisjon on saanud eksituse tõ u teise valimisjaoskonna piirides elava valija hääletamissedeliga ümbriku, edastab jaoskonnakomisjon ümbriku koheselt maakonna valimisjuhile. Viimane edastab ümbriku koheselt asjaomasele jaoskonnakomisjonile. Kui valija ei ole kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja või on hääletanud ümbrikuga mitu korda, jätab jaoskonnakomisjon kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud arvestamata. Jaoskonnakomisjon ei ava ümbrikke ega lase hääletamissedeleid hääletamiskas . Arvestamata jäetud ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse arvestamata jäetud ümbrike arv, ümbrikule kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei arvestatud. Ümbrikke ja nendes olevaid hääletamissedeleid säilitatakse valimispäevani ning pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist saadetakse need koos muude valimisdokumen dega valla või linna valimiskomisjonile, kes korraldab nende hävitamise.

51


Jaoskonnakomisjon märgib väljaspool elukohta hääletamisel saadud arvestatud ja arvestamata sedelite arvu töövihiku vastavasse lahtrisse. Hiljem kantakse samad arvud hääletamistulemuste protokolli lahtritesse „J” ja „K” (vt ptk 10).

8.3.2. Elektrooniliselt antud häälte arvestamine Saanud maakonna valimisjuhilt elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas keegi valijatest ei ole hääletanud mitu korda eri hääletamisviise kasutades. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui hääletamissedeliga oma jaoskonnas või väljaspool elukohta, arvestatakse valija hääletamissedelit. Elektroonilise hääle tühistab riigi valimisteenistus. Kui valija on hääletanud mitu korda väljaspool elukohajärgset jaoskonda ja elektrooniliselt, jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata. Elektroonilise hääle tühistab riigi valimisteenistus. Kui valija on hääletanud elektrooniliselt, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke „E”. Märked peavad olema valijate nimekirja tehtud kindlas enne hääletamise alustamist valimispäeval. Märgete tegemise juures peab viibima kaks jaoskonnakomisjoni liiget (üks liige teeb märked ja teine kontrollib). Elektroonilise hääle tühistamiseks koostab jaoskonnakomisjon tea se. Andmed valijate kohta, kelle elektrooniline hääl tuleb tühistada, sisestatakse VIS-i hiljemalt kell 12.00 valimispäeval. Jaoskonnakomisjoni esimees kinnitab tühistamise tea se VIS-is. Tea s koostatakse ka juhul, kui jaoskonnas tühistatavaid elektroonilisi hääli ei ole (sellisel juhul ei märgistata ühtegi isikut). Tea st ei pea koostama see jaoskonnakomisjon, kellele elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja ei edastatud (kuna ei olnud ühtegi elektrooniliselt hääletanud valijat). Riigi valimisteenistus loeb elektrooniliselt antud hääled kokku valimispäeva õhtul pärast kella 19.00. Mitme elektrooniliselt antud hääle puhul arvestatakse valija viimasena antud häält. Tulemused sisestatakse VIS-i ning neid arvestatakse hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemisel valla või linna valimiskomisjoni poolt. Jaoskonnakomisjoni hääletamistulemuste protokollis elektroonilised hääled ei kajastu.

52


8.3.2.1. Elektrooniliselt antud häälte tühistamise tea se koostamine VIS-is (vajalik eelkõige VIS-i kasutavatele komisjoniliikmetele) Kui tekib vajadus elektrooniliselt antud hääl tühistada, tuleb juhinduda alljärgnevast. Ekraanile kuvatakse jaoskonna elektrooniliselt hääletanud valijate loetelu, mis on identne maakonna valimisjuhilt saadud elektrooniliselt hääletanute nimekirjaga.

Kui jaoskonnas ühtegi tühistatavat elektroonilist häält ei ole, tuleb tea s ilma märkeid tegemata siiski kinnitada. Kui jaoskonnas on hääletajaid, kelle elektrooniline hääl tuleb tühistada (vt p 8.3.2), märgistage tühistatavad hääled Teile kuvatavas elektrooniliselt hääletanute nimekirjas „linnukesega”. Salvestage tehtud töö. „Linnukesega” tähistatakse ainult tühistamisele kuuluvad hääled! Tühistamata jääva hääle korral jääb „Staatuse” väli muutmata

.

Tühistamisele kuuluva hääle korral muutub „Staatuse” väli järgnevaks:

.

Kui olete kõik tühistatavad hääled märgistanud ning salvestanud, peate tea se kinnitama. Pärast kinnitamist saab tea st muuta ainult infosüsteemi administraator. Pärast kinnitamist tea st prin ma ja allkirjastama ei pea. Tea s tuleb VIS-is kinnitada hiljemalt valimispäeval kell 12.00. Kui jaoskonnas elektrooniliselt hääletanud valijaid ei olnud ja olete saanud maakonna valimisjuhilt teate elektrooniliselt hääletanud valijate puudumise kohta, kuvatakse tühi nimekiri ning elektrooniliste häälte tühistamise tea st koostama ei pea. 53


9. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas 9.1. Hääletamisest osavõtu andmete edastamine Iga eelhääletamise päeva õhtul kell 20.00 edastab jaoskonnakomisjon VIS-i kaudu esialgse teabe valijate ja eelhääletanute arvu kohta (sealhulgas väljaspool elukohta hääletanud valijate arvu). Kui jaoskonnakomisjonil ei ole erakorraliselt võimalik VIS-i kasutada, edastab ta info koheselt valla või linna valimiskomisjonile, maakonna valimisjuhile või riigi valimisteenistusele, kes sisestab andmed VIS-i. Valimispäevaks hääletamisest osavõtnute arv muutub, kuna väljaspool elukohta hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud on maakonna valimisjuhile ära antud ning lisandunud on jaoskonna valijad, kes on hääletanud elektrooniliselt ja väljaspool oma elukohta. Valimispäeval, 15. oktoobril edastab jaoskonnakomisjon VIS-i kaudu, või kui see pole võimalik, siis maakonna valimisjuhi vahendusel valijate nimekirja kantud valijate arvu ja hääletanud valijate arvu kell 12.00, 16.00 ja 20.00. Valijate nimekirja alusel tehakse kindlaks valijate arv ning hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märkuste alusel hääletanute arv. Arvestada tuleb ka valijate nimekirjas olevaid märkeid väljaspool elukohta eelhääletanud („V”), elektrooniliselt hääletanud („E”) ja kodus hääletanud valijate („hääletas kodus”) kohta.

54


9.1.1. Hääletamisest osavõtu andmete sisestamine VIS-i (vajalik eelkõige VIS-i kasutavatele komisjoniliikmetele)

Kõigil jaoskondadel tuleb täita tabeli päises väli „Valijate arv nimekirjas”. Kui väli on täitmata, muutub lahter punaseks ning salvestamine ei ole võimalik. Kui Teie valimisjaoskond ei korralda väljaspool elukohta eelhääletamist, tuleb täita „Hääletamissedeli saanud” isikute arvu väli. Kui Teie valimisjaoskond korraldab ka väljaspool elukohta eelhääletamist, tuleb täita lisaks „Hääletamissedeli saanud” isikute arvu lahtrile ka lahter „Sealhulgas väljaspool elukohta hääletanutele antud sedeleid”. Hääletanute arvestus on summeeruv, st iga järgmise päeva tulemustes sisalduvad ka eelmiste päevade tulemused. 55


Kui lahter „Valijate arv nimekirjas” on täitmata, kuvatakse veateade:

Kui sisestatud sedelite arv on alumises reas suurem kui ülemises reas, muutuvad lahtrid punaseks ning kuvatakse veateade:

Sisestatud häälte arv peab olema eelneva lahtri arvuga kas võrdne või sellest suurem. Väiksema arvu puhul kuvatakse veateade ja lahter muutub punaseks:

Väljaspool elukohta eelhääletamist korraldavas jaoskonnas võib hääletanute arv valimispäeval kella 12.00-ks tehtud arvestuses võrreldes eelhääletamise viimase päeva andmetega teatud juhtudel väheneda, kuna väljaspool elukohta hääletanud valijate ümbrikud on ära saadetud. Kui olete ekslikult sisestanud liiga suure valijate arvu (üle 10 000), kuvatakse teade:

9.2. Hääletamistulemuste kindlakstegemine Hääletamistulemused valimisjaoskonnas tehakse kindlaks valimispäeva õhtul pärast kella 20.00. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas on avalik, selle juures võivad viibida nii vaatlejad kui ka teised soovijad. Hääli loetakse hääletamisruumis või eraldi ruumis. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi. Hääletamiskas de avamise juures peab olema üle poole komisjoni koosseisust. Pärast hääletamise lõppu teeb jaoskonnakomisjon hääletamistulemused kindlaks alltoodud järjekorras. 56


Jaoskonnakomisjon: 1) teeb valijate nimekirja alusel kindlaks valijate arvu (toimingu tegemist võib alustada enne kella 20.00) ja edastab selle riigi valimisteenistusele; 2) täidab VIS-i vormis „Osavõ ” lahtri „Valijate arv nimekirjas” ja salvestab selle; täidab hääletamistulemuste protokollis lahtri „A” (valijate arv nimekirjas) ja salvestab protokolli; 3) teeb kindlaks hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märgete „E” ning „V” ja „hääletas kodus” alusel esialgse hääletamisest osavõtnute arvu ja edastab selle viivitamata (hiljemalt kell 20.20) riigi valimisteenistusele, salvestades selle VIS-i; 4) esimees allkirjastab pärast hääletamise lõppu (kell 20.00) valijate nimekirjad; 5) loeb üle valijate poolt kasutatud rikutud sedelid ja kasutamata sedelid, kustutab kasutamata sedelid nurga äralõikamisega ja teeb kande hääletamistulemuste protokolli lahtritesse „E” ja „F”; 6) kontrollib hääletamiskas de plommide seisukorda, avab valimisjaoskonnas kasutuses olnud hääletamiskas d (sh eelhääletamise kas ja kodus hääletamiseks kasutatud kas ) ning võrdleb kodus hääletamise kas s olnud sedelite arvu kodus hääletanud valijate nimekirja antud allkirjade arvuga; 7) avab eelhääletamise kas s olevad sisemised, hääletamissedelitega ümbrikud; 8) lööb pitsa teise jäljendi väljaspool elukohta ja kodus hääletanud valijate hääletamissedelite välisküljele ja paneb need sedelid valimispäeval hääletanud valijate sedelite hulka; 9) sorteerib kõik hääletamissedelid erakondade ja valimisliitude ning kandidaa de kaupa; 10) teeb kindlaks: a) hääletamisest osavõtnud valijate lõpliku arvu, s.o hääletamiskas des olnud hääletamissedelite arvu; b) kehtetute hääletamissedelite arvu; c) kandidaa dele ja erakondadele ning valimisliitudele antud häälte arvu; 11) vaatab üle kehtetud sedelid (vt p 9.3); 12) täidab hääletamistulemuste protokolli ja sisestab andmed VIS-i. Kui jaoskonnakomisjon ise VIS-i ei kasuta, edastab ta tulemused valla või linna valimiskomisjoni või maakonna valimisjuhi abil.

57


9.3. Kehtetu hääletamissedel Hääletamissedeli kehtetuse üle otsustab jaoskonnakomisjon. Eriarvamuste korral jõuab komisjon otsuseni hääletamise teel. Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel: 1) millel ei ole kahte jaoskonnakomisjoni pitsa jäljendit; 2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks; 3) millele kirjutatud numbriga kandidaa selles valimisringkonnas ei kandideeri; 4) millele kirjutatud registreerimisnumber on parandatud; 5) millele kirjutatud registreerimisnumber ei ole loetav. Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel keh vaks. Äralõigatud nurgaga hääletamissedeleid ja sedeleid, mis ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohased, hääletamistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.

58


10. Hääletamistulemuste protokolli täitmise üldpõhimõ ed Hääletamistulemuste protokoll täidetakse järgmiselt: 1. Lahtrisse „Kuupäev” kirjutatakse protokolli täitmise päev, kuu ja aasta (15102017). 2. Lahtrisse „Kellaaeg” kirjutatakse protokolli täitmise lõpetamise kellaaeg (näiteks 2215). 3. Lahtrisse „A” kirjutatakse valijate arv valijate nimekirjas seisuga 15. oktoober 2017 kell 20.00. 4. Lahtrisse „B” kirjutatakse maakonna valimisjuhilt saadud täitmata hääletamissedelite arv. 5. Lahtrisse „C” kirjutatakse elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletanud valijatele välja antud hääletamissedelite arv (sealhulgas kodus hääletanutele välja antud hääletamissedelite arv) valijate nimekirjas olevate allkirjade arvu alusel. 6. Lahtri „D” täidab ainult jaoskonnakomisjon, kes korraldas hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Sinna kirjutatakse eelhääletamise ajal väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate arv vastavates valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu alusel (vt p 8.1 loetelu p 6). 7. Lahtrisse „E” kirjutatakse valijate tagastatud rikutud hääletamissedelite arv. Sedelit, mille valija tagastas komisjonile ilma uut sedelit võtmata, näitajas ei arvestata. 8. Lahtrisse „F” kirjutatakse valijatele välja andmata jäänud (kasutamata) hääletamissedelite arv. 9. Lahtrisse „G” kirjutatakse hääletamiskas s olevate hääletamissedelite arv. 10. Lahtrisse „H” kirjutatakse keh vate hääletamissedelite arv. 11. Lahtrisse „I” kirjutatakse kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv. 12. Lahtrisse „J” kirjutatakse maakonna valimisjuhilt saadud arvestatud sedelitega ümbrike arv, st selle valimisjaoskonna väljaspool elukohta hääletanud valijate arv (vt p 8.3.1). 13. Lahtrisse „K” kirjutatakse maakonna valimisjuhilt saadud arvestamata jäetud sedelitega ümbrike arv (vt p 8.3.1). 14. Lahtrisse „L” kirjutatakse kodus hääletanud valijate arv valijate nimekirjas olevate vastavate märgete arvu alusel. 59


15. Lahtrisse „M” kirjutatakse elektrooniliselt hääletanute arv riigi valimisteenistuselt saadud elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja alusel. 16. Lahtrisse „N” kirjutatakse tühistatavate elektrooniliste häälte arv riigi valimisteenistusele edastatud tühistamise tea se alusel. 17. Protokolli vasakus veerus olevatesse erakondade või valimisliitude nimede lühenditega tähistatud lahtritesse kirjutatakse erakonna või valimisliidu kandidaa dele antud häälte summa. Üksikkandidaadile antud häälte arv kirjutatakse tema registreerimisnumbriga tähistatud lahtrisse. Üksikkandidaatidele antud häälte summa kirjutatakse protokolli vasaku veeru eelviimasesse lahtrisse. 18. Kandidaadi registreerimisnumbriga tähistatud lahtrisse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv. 19. Lahtrisse „Kokku” kirjutatakse keh vate häälte koguarv. 20. Protokolli tühjaks jäänud lahtritesse kirjutatakse arv „0”. Hääletamistulemuste protokolli koostamisel kontrollib jaoskonnakomisjon protokollis olevate arvude õigsust järgmiselt: 1) lahtris „B” olev arv peab olema võrdne lahtrites „C”, „D”, „E” ja „F” olevate arvude summaga; 2) lahtris „G” olev arv peab olema võrdne lahtrites „H” ja „I” olevate arvude summaga; 3) lahtris „G” olev arv ei saa olla suurem kui lahtrites „C” ja „J” olevate arvude summa; 4) lahtris „H” olev arv peab võrduma lahtris „Kokku” oleva arvuga; 5) erakonna või valimisliidu häälte arv peab olema võrdne selle erakonna või valimisliidu kandidaa dele antud häälte summaga. Kontrollida tuleb ka üksikkandidaa dele antud häälte summa õigsust; 6) lahtris „Kokku” olev arv peab olema võrdne erakondadele, valimisliitudele ja üksikkandidaa dele antud häälte summaga. Kui kontrollsummad ei ole õiged, tuleb asjaolusid selgitada. Nii peaks lahtris „G” olev arv olema võrdne lahtrites „C” ja „J” olevate arvude summaga. See võib aga erineda, kui mõni valija ei lasknud hääletamissedelit hääletamiskas . VIS võimaldab sel juhul salvestada protokolli hoolimata arvude erinevusest. Protokoll sisestatakse kohe VIS-i ja kinnitatakse ning prinditakse. Protokollile kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees. Valimispäeval ei tohi maakondade valimisjuhid ning valdade ja linnade valimiskomisjonid lõpetada oma tööd enne, kui kõigi jaoskonnakomisjonide hääletamistulemuste protokollid on VIS-i sisestatud ja kinnitatud. 60


61


10.1. Hääletamistulemuste protokolli täitmine VIS-is (vajalik eelkõige VIS-i kasutavatele komisjoniliikmetele) VIS-is täidetakse hääletamistulemuste protokoll nupu „Protokoll” alt.

1. Lahtrisse „A” kirjutatakse valijate arv valijate nimekirjas valimispäeval kella 20.00 seisuga. 2. Lahtrisse „B” kirjutatakse maakonna valimisjuhilt saadud täitmata hääletamissedelite arv, mis peab võrduma lahtrites „C”, „D”, „E” ja „F” olevate arvude summaga. 3. Lahtrisse „C” kirjutatakse elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletanud valijatele välja antud hääletamissedelite arv (sealhulgas kodus hääletanutele välja antud hääletamissedelite arv) valijate nimekirjas olevate allkirjade arvu alusel. 4. Lahtri „D” täidab jaoskonnakomisjon, kes korraldas hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Sinna kirjutatakse eelhääletamise ajal väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate arv vastavates valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu alusel. Jaoskonnas, kus väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamist ei toimu, on selle lahtri väärtus VIS-is automaatselt 0. 5. Lahtrisse „E” kirjutatakse valijate poolt tagastatud rikutud hääletamissedelite arv. Sedelit, mille valija tagastas komisjonile ilma uut sedelit võtmata, näitajas ei arvestata. 6. Lahtrisse „F” kirjutatakse valijatele välja andmata jäänud (kasutamata) hääletamissedelite arv. 7. Lahter „G” täidetakse süsteemi poolt automaatselt lahtrites „H” ja „I” olevate arvude summaga. 8. Lahter „H” täidetakse süsteemi poolt automaatselt ning on võrdne erakondadele, valimisliitudele ja üksikkandidaa dele antud keh vate häälte summaga (vastavalt protokolli sisestatud väärtustele). 9. Lahtrisse „I” kirjutatakse kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv. 10. Lahtrisse „J” kirjutatakse maakonna valimisjuhilt saadud arvestatud sedelitega ümbrike arv, st selle valimisjaoskonna väljaspool elukohta hääletanud valijate arv. 62


11. Lahtrisse „K” kirjutatakse maakonna valimisjuhilt saadud arvestamata jäetud sedelitega ümbrike arv. 12. Lahtrisse „L” kirjutatakse kodus hääletanud valijate arv valijate nimekirjas olevate vastavate märgete arvu alusel. 13. Lahter „M” täidetakse süsteemi poolt automaatselt elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja alusel. 14. Lahter „N” täidetakse süsteemi poolt automaatselt vastavalt riigi valimisteenistusele edastatud tühistusnimekirjas märgitud ning kinnitatud tühistatavate elektrooniliste häälte arvule. Igale kandidaadile antud häälte arv sisestatakse tema registreerimisnumbriga tähistatud lahtrisse. Kandidaadi registreerimisnumbri all olevale lahtrile klikates ilmub nähtavale kandidaadi ees- ja perekonnanimi. Protokolli lahtreid ei saa jä a tühjaks. Kui lahtrisse sisestatavaid andmeid ei ole, tuleb lahtrisse märkida „0”.

Salvestage oma tööd regulaarselt!

63


Kui kõik lahtrid on täidetud ja Te olete veendunud, et protokoll on korrektne ja valmis, asuge seda kinnitama, klikates nuppu „Kinnita”. Kuvatakse hoiatus:

Kui mõni väli ei ole täidetud, muutub andmeteta väli punaseks ning kuvatakse veateade:

Kui kõik väljad on küll täidetud, kuid protokolli päises olevad numbrid ei vasta arvutuslikult e eantud valemitele, kuvatakse teade:

Protokolli on võimalik kinnitada olenemata isikule jaoskonna tasemel omistatud rollist. Pärast protokolli kinnitamist kaob ära nupp „Kinnita”. Jaoskonnakomisjoni protokollis saab seejärel muudatusi teha ainult valla või linna valimiskomisjon või maakonna valimisjuht. Hääletamistulemuste kinnitatud protokoll tuleb nupuga „Lae alla dokumendina” avada, prin da ja allkirjastada. VIS võimaldab prin da ka hääletamistulemuste tühja protokolli, vaatest nupuga „Trüki tühi protokoll”.

64


11. Dokumen de ja hääletamise korraldamiseks kasutatud vahendite edastamine Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakib jaoskonnakomisjon eraldi: 1) hääletamiskas des olnud keh vad hääletamissedelid kandidaa de kaupa; 2) kehtetud hääletamissedelid; 3) valijatele välja andmata jäänud ja kustutatud hääletamissedelid; 4) arvestamata jäetud hääletamissedelid (valijate tagastatud ning tagastatud rikutud sedelid, samu hääletamiskas s olnud äralõigatud nurgaga sedelid). Pakile kirjutatakse, millise valla või linna ja valimisjaoskonna hääletamissedelid need on ning kui palju neid pakis on. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Kõik hääletamissedelite pakid pannakse ühte hääletamiskas . Hääletamiskas valib komisjon vastavalt hääletamissedelite hulgale. Hääletamiskast ja selle ava suletakse turvaplommidega. Jaoskonnakomisjon edastab viivitamata valla või linna valimiskomisjonile: 1) 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8) 9) 10) 11)

kõik hääletamissedelid; valijate nimekirjad; jaoskonnakomisjoni pitsa ja selle täitmise vahendid; hääletamistulemuste protokolli; kasutamata jäänud ümbrikud, turvaplommid ja -kleebised; arvestamata jäetud hääletamissedelitega ümbrikud ja nende kohta koostatud ak ; komisjoni koosolekute protokollid ja komisjoniliikmete eriarvamused; komisjonile esitatud avaldused; hääletamiskas d; mobiiltelefoni ja selle SIM-kaardi; akenjoonlauad.

Jaoskonnakomisjoni esimees annab dokumendid üle vähemalt kahe komisjoniliikme juuresolekul. 65


12. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valla või linna valimiskomisjonis Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide ja elektroonilise hääletamise tulemuste alusel teeb valla või linna valimiskomisjon valimisringkondade kaupa kindlaks: 1) valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu; 2) hääletamissedeli saanud valijate arvu; 3) hääletamisest osavõtnud valijate arvu (hääletamiskas des olnud sedelite arvu); 4) kehtetute hääletamissedelite arvu; 5) kandidaa dele, erakondadele ja valimisliitudele antud häälte arvu. Jaoskonnakomisjonide protokollides olevate andmete õigsust kontrollib valla või linna valimiskomisjon hääletamissedelite ülelugemise teel. Hääletamissedelite ülelugemist alustab valla või linna valimiskomisjon valimispäevale järgneval päeval (esmaspäeval) kell 10.00. Andmete õigsust kontrollitakse ka valijate nimekirjas olevate allkirjade ja märgete alusel. Vaatlejate ligipääsu tagamiseks ja hilisemate vaidluste ärahoidmiseks on otstarbekas teistkordset häältelugemist alustada järgmisel päeval. Kindlas tuleb häälte teistkordse lugemise aeg ja koht varakult avaldada. Kui hääletamissedelite ülelugemisel saadud andmed erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib valla või linna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid nginud asjaolud. Paberkandjal olevat jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta (sinna jääb erinevus/viga sisse), kuid muudatused tehakse jaoskonna protokollides VIS-is. Pärast muudatuste tegemist tuleb protokoll VIS-is kinnitada. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse valla või linna valimiskomisjon. Protokolli allkirjastab valla või linna valimiskomisjoni esimees paberil või digitaalselt. Digitaalselt allkirjastamiseks tuleb protokoll VIS-ist PDF-ina alla laadida. Paberprotokollil kirjutab esimees oma nime ja allkirja protokolli vastavasse lahtrisse. Valla või linna valimiskomisjon edastab digitaalselt allkirjastatud protokolli või skannitud paberprotokolli koos lisadega riigi valimisteenistusele.

66


13. Valimistulemuste kindlakstegemine valla või linna valimiskomisjonis Hääletamistulemuste alusel teeb valla või linna valimiskomisjon iga valimisringkonna kohta kindlaks valimistulemused. Selleks koostab ta VIS-i abil valimistulemuste protokolli ning võtab vastu otsused volikogu liikmete, asendusliikmete ja lisamandaa de registreerimise kohta. Valimistulemuste arvutamise reeglite kohta vt näiteid ptk 16. Valimistulemuste kindlakstegemine Tallinnas toimub erinevalt võrreldes teiste kohaliku omavalitsuse üksustega. Vastavalt on erinev ka valimistulemuste protokoll. Valimistulemused tehakse valla või linna valimiskomisjonis kindlaks avalikult.

13.1. Valimistulemuste protokoll Valla või linna valimiskomisjon koostab valimistulemuste kohta protokolli. Ka juhul kui vallas või linnas on mitu valimisringkonda, koostatakse valimistulemuste kohta üks protokoll, millesse kantakse valimistulemused valimisringkondade kaupa. Valimistulemuste protokolli koostamiseks kasutatakse VIS-i. Valimistulemuste protokollis sisalduvad järgmised andmed.

13.1.1. Lihtkvoodi alusel isikumandaa de jaotamise osa Lahtrid: 1) „Keh vaid hääli valimisringkonnas” – vastavas valimisringkonnas antud keh vate häälte arv; 2) „Mandaate” – mandaa de arv vastavas valimisringkonnas; 3) „Lihtkvoot” – valimisringkonna lihtkvoodi suurus; 4) „Kandidaadi number” – kandidaadi registreerimisnumber. Tabelisse kantakse kõik kandidaadid valimisringkonna koondnimekirjas esitatud järjestuses; 67


5) „Eesnimi” ja „Perekonnanimi” – kandidaadi ees- ja perekonnanimi; 6) „Hääli”– kandidaadile antud häälte arv; 7) „Valituks osutumine” – märgistatakse ris ga, kui kandidaadile antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne.

13.1.2. Võrdlusarvude alusel nimekirjamandaa de jaotamise osa Lahtrid: 1) „Keh vaid hääli vallas/linnas” – vallas või linnas antud keh vate häälte arv; 2) „5% keh vatest häältest” – viis protsen vallas või linnas antud keh vatest häältest; 3) „Erakond, valimisliit” – valimisringkonnas valimistel osalenud selle erakonna või valimisliidu nimi, kes osaleb nimekirjamandaa de jaotamisel, st kellele antud häälte arv on vähemalt viis protsen vallas või linnas antud keh vatest häältest; 4) „Hääli” – erakonnale või valimisliidule vallas või linnas antud keh vate häälte arv; 5) „Võrdlusarv”, „Erakond, valimisliit”, „Erakonnal või valimisliidul hääli”, „Kandidaadi number”, „Kandidaadi ees- ja perekonnanimi”, „Kandidaadil hääli”, „Valituks osutumine” – lähtutakse KOVVS §-s 56 sätestatust. Protokolli allkirjastab valla või linna valimiskomisjoni esimees paberil või digitaalselt. Digitaalselt allkirjastamiseks tuleb protokoll VIS-ist PDF-ina alla laadida. Paberprotokollil kirjutab esimees oma nime ja allkirja protokolli vastavasse lahtrisse. Valla või linna valimiskomisjon edastab digitaalselt allkirjastatud protokolli või skannitud paberprotokolli riigi valimisteenistusele. Valimistulemuste kindlakstegemine Tallinnas toimub erinevalt võrreldes teiste kohaliku omavalitsuse üksustega. Vastavalt on erinev ka valimistulemuste protokoll.

68


13.2. Valla või linna valimiskomisjoni toimingud VIS-is

Kui kõik sama valla või linna jaoskonnakomisjonid on hääletamistulemuste protokollid VIS-is kinnitanud, on võimalik VIS-i abil välja arvutada valimistulemus. Kui kõik sama valla või linna jaoskonnakomisjonid on valimispäeva õhtul hääletamistulemuste protokollid VIS-is kinnitanud, tuleb ala kontrollida, kas nupp „Arvuta tulemused” on ak ivne või mi e. Kui nupp on ak ivne, siis tuleb seda klikata ja selle tulemusel koostatakse valla või linna valimistulemuste protokoll. Kui nupp „Arvuta tulemused” ei ole ak ivne ja seda klikata ei saa, siis on VIS valimistulemused arvutanud juba automaatselt. Kui valimisjaoskondade hääletamistulemuste protokollides tehakse muudatusi ning protokollid on uues kinnitatud, tuleb samu kontrollida „Arvuta tulemused” seisu ja võimalusel seda nuppu klikata. Kui valimistulemused on arvutatud, on valimistulemuste protokoll kä esaadav nupu „Valimistulemuste protokoll” alt PDF-ina. Saki „Tulemused” alt leiate ka „Lisamandaa de nimekirja” ja „Asendusliikmete nimekirja” nupud. Pärast häälte teistkordset ülelugemist valla või linna valimiskomisjonis tuleb muudatuste korral viia need sisse jaoskonna hääletamistulemuste protokolli VIS-is ja see uues kinnitada. Jaoskonnakomisjoni paberkandjal allkirjastatud protokolli ei muudeta! Muudatused tuleb vormistada valimisringkonna hääletamistulemuste protokolli lisana. Kui kõik muudatused jaoskonna hääletamistulemuste protokollides on sisse viidud, tuleb valimisringkonna hääletamistulemuste protokoll valikupuus vastava ringkonna alt valides nupuga „Lae alla dokumendina” avada, prin da ja allkirjastada. „Tulemused” menüüvaliku „Hetkeseis” alt on valla või linna valimiskomisjonil ja maakonna valimisjuhil võimalik jälgida alluvate jaoskonnakomisjonide järgmisi tegevusi:

69


1) Protokoll, salvestatud – kui hääletamistulemuste protokoll on salvestatud, on lahtris viimase salvestamise kuupäev ja kellaaeg. Kui see on protokolli viimase kinnitamise ajast hilisem, on väli punane. 2) Protokoll, kinnitatud – kui hääletamistulemuste protokoll on kinnitatud, on lahtris viimase kinnitamise kuupäev ja kellaaeg. 3) Tühistusnimekiri kinnitatud – kui tühistustea s on kinnitatud, on lahtris „Jah”. 4) Tühistatud e-hääli – kuvatakse jaoskonnakomisjoni poolt sisestatud tühistamisele kuuluvate e-häälte arv. 5) E-hääletanute arv – kuvatakse selle jaoskonna elektrooniliselt hääletanud valijate arv. Lisaks saab jälgida koondandmeid valla või linna ja maakonna tasemel: 1) Haldusüksus – haldusüksuse nimetus. 2) Jaoskondi – jaoskondade arv haldusüksuses. 3) Protokolle, salvestatud – arv näitab, kui mitme jaoskonna hääletamistulemuste protokoll on salvestatud, kuid kinnitamata. 4) Protokoll, kinnitatud – arv näitab, kui mitme jaoskonna hääletamistulemuste protokoll on kinnitatud. 5) Tühistusnimekiri kinnitatud – arv näitab, kui mitme jaoskonna tühistustea s on kinnitatud. 6) Tühistatud e-hääli – kuvatakse tühistamisele kuuluvate e-häälte arv haldusüksuses. 7) E-hääletanute arv – kuvatakse elektrooniliselt hääletanud valijate arv haldusüksuses.

70


14. Volikogu liikmete registreerimine ja volikogu esimene istung Jaoskonnakomisjon ja valla või linna valimiskomisjon ise kaebuseid ei lahenda, vaid nende tegevuse peale saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Volikogu liikmed registreeritakse valla või linna valimiskomisjoni koosolekul pärast Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuste esitamise tähtaja (kolme päeva) möödumist. Juhul kui on esitatud avaldusi puuduste kohta valimiste korralduses või kaebus, ei saa volikogu liikmeid registreerida enne lõpliku lahendi jõustumist. Sellest teavitab Teid riigi valimisteenistus. Valimistulemuste protokolli alusel võtab valla või linna valimiskomisjon vastu järgmised otsused: 1) valitud volikogu liikmete registreerimine; 2) volikogu asendusliikmete registreerimine; 3) lisamandaa de registreerimine. Otsuste sisu valmistab e e VIS. Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks ja volikogu liikmete volitused algavad valitud volikogu liikmete registreerimise otsuse avalikustamisele järgneval päeval. Valla või linna valimiskomisjon kutsub uue volikogu esimese istungi kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamise päeva. Valituks osutunud kandidaat, kes valimistulemuste väljakuulutamise ajal on volikogu liikme ame ga ühitamatus ame s, peab kolme tööpäeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates teavitama valla või linna valimiskomisjoni, kas ta soovib osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu töös või jätkata oma senises ame s ja mandaadist loobuda. Enne volikogu esimest istungit tuleb selgitada välja valituks osutunute tahe osaleda volikogu töös ning võ a vajadusel vastu otsus asendusliikmete määramise kohta. Valimiskomisjon saadab volikogu valituks osutunud liikmetele kutse, milles on ära näidatud arutlusele tulevad küsimused. Volikogu esimesele istungile ei keh neljapäevase e eteatamise nõue. Volikogu esimesel istungil on arutlusel: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine; 2) valla- või linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. 71


Kuni volikogu esimehe valimiseni juhatab istungit valla vĂľi linna valimiskomisjoni esimees. Volikogu esimehe valimised korraldab valla vĂľi linna valimiskomisjon. Valimistulemused teeb kindlaks valimiskomisjon ja vormistab need oma otsusega. Volikogu aseesimehe valimised korraldab volikogu poolt moodustatud komisjon.

72


15. Toimingud dokumen dega valla või linna valimiskomisjonis Valla või linna valimiskomisjon säilitab hääletamissedelid ning kasutatud ümbrikud ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mi e enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab valla või linna valimiskomisjon hääletamissedelite ja kasutatud ümbrike hävitamise ning dokumenteerib selle. Valla või linna valimiskomisjon edastab kahe nädala jooksul valimispäevast arvates pitsa d, mobiiltelefonide SIM-kaardid, akenjoonlauad, hääletamistulemuste ja valimistulemuste protokollide koopiad ning kasutamata ümbrikud maakonna valimisjuhile, kes annab need üle riigi valimisteenistusele. Hääletamiskas d ja mobiiltelefonid jäävad hoiule valla- või linnavalitsusse. Valla- või linnasekretär arhiveerib: 1) hääletamis- ja valimistulemuste protokollid; 2) valimiskomisjoni otsused, koosolekute protokollid ning komisjoniliikmete eriarvamused; 3) valijate nimekirjad; 4) avaldused ja kaebused; 5) kandidaa de ja valimisliitude registreerimiseks esitatud dokumendid. Rahvusarhiivi 10.12.2012. a hindamisotsuse nr 175 kohaselt on kõik valimisdokumendid arhiiviväärtuslikud. Valijate nimekirju, hääletamis- ja valimistulemuste protokolle ning kandidaa de ja valimisliitude registreerimiseks esitatud dokumente säilitatakse alaliselt.

73


16. Valimistulemuste kindlakstegemise näide Valimistel võivad osaleda nii erakonnad, valimisliidud kui üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada igas vallas või linnas. Valimisliit moodustatakse ühes vallas või linnas ja saab osaleda valimistel ainult selles vallas või linnas. Valitava volikogu suurus varieerub olenevalt valla või linna elanike arvust. Vallas või linnas võib olla moodustatud üks või mitu valimisringkonda. Hääletamistulemuste alusel teeb valla või linna valimiskomisjon kindlaks valimistulemused igas valimisringkonnas eraldi. Tallinnas on valimistulemuste kindlakstegemise süsteem kolmeastmeline ja lõplikud valimistulemused tehakse kindlaks ülelinnaliselt kompensatsioonimandaa dena.

16.1. Valimistulemuste kindlakstegemine vallas või linnas, kus on moodustatud üks valimisringkond Kogu valla või linna territoorium moodustab ühe valimisringkonna.

16.1.1. Isikumandaa de jaotamine Kuidas jaotatakse? Kõigepealt jagatakse vallas või linnas kandidaa dele antud keh vate häälte arv mandaa de arvuga. Tulemuseks saadakse lihtkvoot. Valem: keh vate häälte arv / mandaa de arv = lihtkvoot Kes osutub valituks? Kandidaat, kes sai hääli lihtkvoodist rohkem või sellega võrdselt, osutub valituks ehk teisisõnu sai isikumandaadi.

74


Näide 1: Vallas an 1400 keh vat häält. Mandaa de arv on seitse. Seega on lihtkvoot 1400/7=200 häält. Valimisliidu B kandidaat, kes sai 200 häält, osutub valituks.

16.1.2. Nimekirjamandaa de jaotamine Pärast isikumandaatide jaotamist jaotatakse jaotamata mandaadid d’Hond jagajate meetodi abil. d’Hond jagajate jada on 1, 2, 3, 4 jne. Nimekirjamandaa de jaotamisel osalevad ainult erakonnad ja valimisliidud, kes kogusid ülevallaliselt või -linnaliselt vähemalt 5% keh vatest häältest (vt näide 4). Kuidas jaotatakse? d’Hond jagajate meetodi alusel mandaa de jaotamiseks arvutatakse kõigepealt igale erakonnale ja valimisliidule nii mitu võrdlusarvu kui erakonna nimekirjas on kandidaate. Võrdlusarvud saadakse erakonnale või valimisliidule antud häälte arvu jagamisel jagajate jada iga elemendiga. Järgnevalt võrreldakse erakondade ja valimisliitude võrdlusarve. Mandaadi saab erakond või valimisliit, kelle võrdlusarv on suurem, järgmise mandaadi saab suuruselt järgmise võrdlusarvu saanud erakond või valimisliit jne. Niimoodi jaotatakse kõik seni jaotamata mandaadid. Kui erakond või valimisliit on juba saanud isikumandaate, siis jäetakse erakonna või valimisliidu võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada elemen , kui mitu isikumandaa erakond või valimisliit sai.

75


Näide 2: Kahe nimekirja vahel jaotatakse kuus seni jaotamata mandaa . Erakond A: häälte arv 700 Võrdlusarvud: 1) 700/1=700 2) 700/2=350 3) 700/3=233,3 4) 700/4=175 5) 700/5=140 jne Valimisliit B: häälte arv 500. Näites sai valimisliidu B kandidaat ühe isikumandaadi. Sel juhul alustatakse valimisliidu B võrdlusarvude arvutamist jada elemendist 2. Võrdlusarvud: 1) 500/2=250 2) 500/3=166,7 3) 500/4=125 4) 500/5=100 jne Kuus nimekirjamandaa jaotuvad sellisel juhul järgmiselt: 1) erakond A – võrdlusarv 700 2) erakond A – võrdlusarv 350 3) valimisliit B – võrdlusarv 250 4) erakond A – võrdlusarv 233,3 5) erakond A – võrdlusarv 175 6) valimisliit B – võrdlusarv 166,7

Kes osutub valituks? Nimekirjamandaadid jaotatakse erakonna või valimisliidu kandidaa de ringkonnanimekirja põhjal. Nimekirjamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjas vastavalt igaühele antud häälte arvule ning mandaadi saab kandidaat, kes on selles nimekirjas eespool. Mandaa de jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes juba said isikumandaadi. Valla või linna valimistulemuste kohta koostab valla või linna valimiskomisjon protokolli. 76


16.2. Valimistulemuste kindlakstegemine mitme valimisringkonnaga vallas või linnas Mitme valimisringkonnaga vallas või linnas jaotatakse mandaadid valimisringkondade vahel enne valimisi, lähtudes valijate arvust. Erakonnad ja valimisliidud võivad oma kandidaa de nimekirjad esitada igas valimisringkonnas. Iga valimisringkonna kohta tehakse eraldi kindlaks lõplik valimistulemus.

16.2.1. Isikumandaa de jaotamine valimisringkonnas Kuidas jaotatakse? Kõigepealt jagatakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arv mandaa de arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot. Kandidaat, kes sai hääli lihtkvoodist rohkem või sellega võrdselt, osutub valituks ehk teisisõnu sai isikumandaadi. Valem: keh vate häälte arv / mandaa de arv = lihtkvoot Näide 3: Ringkonnas an 4000 keh vat häält. Mandaa de arv on viis. Seega on lihtkvoot 4000/5=800 häält. Kandidaat, kes sai vähemalt 800 häält, osutub valituks.

16.2.2. Nimekirjamandaa de jaotamine valimisringkonnas Pärast isikumandaa de jaotamist jaotatakse jaotamata mandaadid d’Hond jagajate meetodi abil. d’Hond jagajate jada on 1, 2, 3, 4 jne. Nimekirjamandaa de jaotamisel osalevad ainult erakonnad ja valimisliidud, kes kogusid ülevallaliselt või -linnaliselt vähemalt 5% keh vatest häältest. 77


Näide 4: Vallas an 6000 keh vat häält. 5% keh vatest häältest on 300. Erakond C kogus kõikides valimisringkondades kokku 1200 häält. Valimisliit D kogus kokku 500 häält. Valimisliit E seadis kandidaadid üles ainult ühes valimisringkonnas ja kogus 255 häält. Erakond C ja valimisliit D saavad osaleda nimekirjamandaa de jaotamisel. Valimisliit E sai hääli alla 5% ja nimekirjamandaa de jaotamisel osaleda ei saa. Kuidas jaotatakse? d’Hond jagajate meetodi alusel mandaa de jaotamiseks arvutatakse kõigepealt igale erakonnale ja valimisliidule nii mitu võrdlusarvu kui erakonna nimekirjas on kandidaate. Võrdlusarvud saadakse erakonnale või valimisliidule antud häälte arvu jagamisel jagajate jada iga elemendiga. Järgnevalt võrreldakse erakondade ja valimisliitude võrdlusarve. Mandaadi saab erakond või valimisliit, kelle võrdlusarv on suurem, järgmise mandaadi saab suuruselt järgmise võrdlusarvu saanud erakond või valimisliit jne. Niimoodi jaotatakse kõik seni jaotamata mandaadid. Kui erakond või valimisliit on juba saanud isikumandaate, siis jäetakse erakonna või valimisliidu võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada elemen , kui mitu isikumandaa erakond või valimisliit sai.

Näide 5: Vallavolikogu on seitsmeliikmeline ja moodustatud on kaks valimisringkonda. Valimisliidu B kandidaat sai valimisringkonnas nr 1 juba ühe isikumandaadi. Valimisringkond nr 1 (kolm mandaa ) Kahe nimekirja vahel jaotatakse valimisringkonnas veel kaks jaotamata mandaa . Erakond A: häälte arv 200 Võrdlusarvud: 1) 200/1=200 2) 200/2=100 3) 200/3=66,7 jne

78


Näide 5 (järg): Valimisliit B: häälte arv 350. Valimisliidu B kandidaat sai ühe isikumandaadi. Sel juhul alustatakse valimisliidu B võrdlusarvude arvutamist jada elemendist 2. Võrdlusarvud: 1) 350/2=175 2) 350/3=116,7 3) 350/4=87,5 jne Kaks nimekirjamandaa jaotuvad sellisel juhul järgmiselt: 1) erakond A – võrdlusarv 200 2) valimisliit B – võrdlusarv 175 Valimisringkond nr 2 (neli mandaa ) Kahe nimekirja vahel jaotatakse valimisringkonnas neli mandaa . Erakond A: häälte arv 300 Võrdlusarvud: 1) 300/1=300 2) 300/2=150 3) 300/3=100 jne Valimisliit B: häälte arv 400 Võrdlusarvud: 1) 400/1=400 2) 400/2=200 3) 400/3=133,3 jne Neli nimekirjamandaa jaotuvad sellisel juhul järgmiselt: 1) valimisliit B – võrdlusarv 400 2) erakond A – võrdlusarv 300 3) valimisliit B – võrdlusarv 200 4) erakond A – võrdlusarv 150 Vallavolikogu seitse kohta jagunesid järgmiselt: 1) erakond A – 3 mandaa 2) valimisliit B – 4 mandaa

79


Kes osutub valituks? Nimekirjamandaadid jaotatakse erakonna või valimisliidu kandidaa de ringkonnanimekirja põhjal. Nimekirjamandaa de jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjas vastavalt igaühele antud häälte arvule ning mandaadi saab kandidaat, kes on selles nimekirjas eespool. Mandaa de jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes juba said isikumandaadi. Valla või linna valimistulemuste kohta koostab valla või linna valimiskomisjon protokolli.

16.3. Valimistulemuste kindlakstegemine Tallinnas 16.3.1. Isikumandaa de jaotamine Tallinnas Isikumandaa de jaotamine toimub samamoodi nagu teistes valdades ja linnades (vt näited 1 ja 3).

16.3.2. Ringkonnamandaa de jaotamine Tallinnas Ringkonnamandaa de jaotamisel osalevad ainult erakonnad või valimisliidud, kes kogusid ülelinnaliselt vähemalt 5% keh vatest häältest. Kuidas jaotatakse? Erakonna või valimisliidu kandidaa dele ringkonna tasandil antud häälte arvud liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond või valimisliit saab nii mitu mandaa , kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvoo . Kui erakond või valimisliit on ringkonnas juba saanud isikumandaate, arvatakse need ringkonnamandaa de arvust maha. Valem: erakonna (valimisliidu) häälte arv / lihtkvoot = erakonna (valimisliidu) mandaa de arv ringkonnas. 80


Näide 6: Lihtkvoot on 2000. Erakonnale või valimisliidule an 5000 häält. Seega on erakonnal või valimisliidul õigus saada ringkonnas kaks ringkonnamandaa , sest 5000/2000=2,5. Kui erakond või valimisliit on juba saanud ühe isikumandaadi, on tal õigus saada lisaks ainult üks ringkonnamandaat.

Kes osutub valituks? Erakonna või valimisliidu ringkonnanimekirjas reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule. Valituks osutub kandidaat, kes on ümberreastatud nimekirjas eespool.

16.3.3. Kompensatsioonimandaa de jaotamine Tallinnas Pärast mandaa de jaotamist ringkondades jaotatakse veel jaotamata mandaadid ülelinnaliselt, kasutades d’Hond jagajate meetodit. d’Hond jagajate jada on 1, 2, 3, 4 jne. Kompensatsioonimandaa de jaotamisel osalevad ainult erakonnad ja valimisliidud, kes kogusid ülelinnaliselt vähemalt 5% keh vatest häältest. Kuidas jaotatakse? d’Hond jagajate meetodi alusel mandaa de jaotamiseks arvutatakse kõigepealt igale erakonnale või valimisliidule nii mitu võrdlusarvu kui erakonna või valimisliidu nimekirjas on kandidaate. Võrdlusarvud saadakse erakonnale või valimisliidule antud häälte arvu jagamisel jagajate jada iga elemendiga. Järgnevalt võrreldakse erakondade ja valimisliitude võrdlusarve. Mandaadi saab erakond või valimisliit, kelle võrdlusarv on suurem, järgmise mandaadi saab suuruselt järgmise võrdlusarvu saanud erakond või valimisliit jne. Niimoodi jaotatakse kõik seni jaotamata mandaadid. Kui erakond või valimisliit on juba saanud kas isikumandaate või ringkonnamandaate, siis jäetakse erakonna või valimisliidu võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada elemen , kui mitu mandaa erakond või valimisliit sai.

81


Näide 7: Ülelinnaliselt jaotatakse kolm mandaa . Oletame, et eelmises näites on erakond A saanud ühe ringkonnamandaadi. Sel juhul alustatakse erakonna A võrdlusarvude arvutamist jada elemendist 2. Erakond A: häälte arv 3000 Võrdlusarvud: 1) 3000/2=1500 2) 3000/3=1000 3) 3000/4=750 jne Valimisliit B: häälte arv 2700 Võrdlusarvud: 1) 2700/1=2700 2) 2700/2=1350 3) 2700/3=900 jne Kolm mandaa jaotuvad sellisel juhul järgmiselt: 1) valimisliit B – võrdlusarv 2700 2) erakond A – võrdlusarv 1500 3) valimisliit B – võrdlusarv 1350 Kes osutub valituks? Kompensatsioonimandaadid jaotatakse erakonna või valimisliidu kandidaade nimekirja põhjal. Mandaadi saab kandidaat, kes on ülelinnalises nimekirjas eespool. Mandaa de jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes juba said isiku- või ringkonnamandaadi. Tallinna valimistulemuste kohta koostab linna valimiskomisjon protokolli.

82


Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus

II 83


Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus Vastu võetud 27.03.2002 RT I 2002, 36, 220 jõustunud vastavalt §-le 74.

1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Valimissüsteemi alused (1) Kohaliku omavalitsuse volikogu (edaspidi volikogu) liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. (2) Igal valijal on üks hääl. (3) Valimistulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõ e alusel. § 2. Valimiste aeg Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. [RT I 2005, 47, 387 - jõust. 18.09.2005] § 3. Täiendavate valimiste toimumise alused ja aeg (1) Kui volikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu, korraldatakse valimisringkondades, mille nimekirjades rohkem volikogu asendusliikmeid ei ole, volikogu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust teatab volikogu esimees või aseesimees, nende puudumisel vallavanem või linnapea maavanemale kolme päeva jooksul. (3) Täiendavad valimised kuulutab välja maavanem oma korraldusega kooskõlastatult riigi valimisteenistusega kümne päeva jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest. Valimised toimuvad hiljemalt 30. päeval pärast valimiste väljakuulutamist. Volikogu täiendavate valimiste päev on pühapäev. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

85


(4) Valla või linna valimiskomisjon kehtestab oma otsusega kooskõlastatult riigi valimisteenistusega täiendavate valimiste toimingute tähtajad ning avalikustab need kolme päeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (5) Täiendavaid valimisi ei korraldata kohaliku omavalitsuse volikogu korralistele valimistele vahetult eelneval kolmekuulisel ajavahemikul. [RT I 2005, 47, 387 - jõust. 18.09.2005] § 4. Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste aeg (1) Uue kohaliku omavalitsuse üksuse tekkimisel kohalike omavalitsuste üksuste ühinemise tõ u korraldatakse moodustuva kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimised käesoleva seaduse §-s 2 e enähtud ajal. (2) Kui asjaomased kohaliku omavalitsuse üksused ühinevad korraliste valimiste vahelisel perioodil, korraldatakse ühinemisel moodustuva uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimised enne käesoleva seaduse §-s 2 e enähtud aega. (3) Ühinemisel moodustuva uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimisi ei korraldata korraliste valimiste vahelisel perioodil, kui Vabariigi Valitsuse määrus haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta jõustub vähem kui üks aasta enne §-s 2 e enähtud valimispäeva. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul kuulutab uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimised välja maavanem oma korraldusega kooskõlastatult riigi valimisteenistusega kümne päeva jooksul, arvates Vabariigi Valitsuse määruse haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta jõustumisest. Valimised ei toimu varem kui 90. päeval pärast valimiste väljakuulutamist. Valimiste päev on pühapäev. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 5. Hääletamis- ja kandideerimisõigus (1) Hääletamisõigus on Ees kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Ees rahvas kuregistrisse (edaspidi rahvasƟkuregister), asub vastavas vallas või linnas. [RT I, 22.01.2016, 7 - jõust. 01.02.2016] (2) Hääletamisõigus on välismaalasel, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ngimustele ja kes: 1) elab Ees s pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. 2) [kehtetu - RT I 2006, 48, 358 - jõust. 18.11.2006]

86


(3) Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. (4) Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas. (5) Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Ees kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on kandidaa de registreerimise viimaseks päevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augus l vastavas vallas või linnas. [RT I, 22.01.2016, 7 - jõust. 01.02.2016] (6) Volikogu liikmeks ei või kandideerida tegevväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. [RT I, 10.07.2012, 3 - jõust. 01.04.2013] § 51. Välismaalane Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ei ole Ees ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. [RT I 2006, 48, 358 - jõust. 18.11.2006]

2. peatükk AGITATSIOON § 6. Agitatsiooni piirang (1) Ak ivne agitatsioon on valimispäeval keelatud. (2) Agitatsioon on keelatud hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi. (3) Ak ivse valimisagitatsiooni ajaks loetakse aega alates kandidaa de registreerimise viimasest päevast. [RT I 2002, 57, 355 - jõust. 18.07.2002] § 61. Polii lise välireklaami keeld Üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu või valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, raja sel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu polii line välireklaam on ak ivse agitatsiooni ajal keelatud. [RT I 2005, 37, 281 - jõust. 10.07.2005]

87


3. peatükk VOLIKOGU LIIKMETE ARV JA VALIMISRINGKONNAD [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 7. Volikogu liikmete arvu määramine (1) Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega. Volikogu liikmete arv peab olema paaritu arv. (2) Volikogus peab olema vähemalt seitse liiget. Volikogu liikmete arv määratakse rahvas kuregistri andmete põhjal, lähtudes valla- või linnaelanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga järgmiselt: 1) üle 2000 elaniku – vähemalt 13 liiget; 2) üle 3500 elaniku – vähemalt 15 liiget; 3) üle 5000 elaniku – vähemalt 17 liiget; 4) üle 7500 elaniku – vähemalt 19 liiget; 5) üle 10 000 elaniku – vähemalt 21 liiget; 6) üle 30 000 elaniku – vähemalt 25 liiget; 7) üle 50 000 elaniku – vähemalt 31 liiget; 8) üle 300 000 elaniku – vähemalt 79 liiget. [RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] (3) Volikogu liikmete arv määratakse hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva. (4) Volikogu avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast. [RT I 2005, 25, 194 - jõust. 27.05.2005] § 8. Valimisringkondade moodustamine (1) Volikogu moodustab valla või linna territooriumil ühe valimisringkonna. Üle 300 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses moodustab volikogu kaheksa valimisringkonda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 41 teises lauses nimetatud juhul. [RT I 2009, 23, 144 - jõust. 01.05.2009] (2) Mitu valimisringkonda võib moodustada: 1) üle 50 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses; 2) viimase kahe valimisperioodi jooksul ühinemise või jagunemise teel tekkinud kohaliku omavalitsuse üksuses; 21) ühinemise tulemusel moodustuvas kohaliku omavalitsuse üksuses; [RT I 2009, 23, 144 - jõust. 01.05.2009] 88


3) kohaliku omavalitsuse üksuses, milles on moodustatud osavallad või linnaosad. (3) Mandaatide arv moodustatavates valimisringkondades ei või olla väiksem kui kolm. (31) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punk s 2 nimetatud juhul moodustatakse valimisringkonnad ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste või kohaliku omavalitsuse üksuste gruppide kaupa, lõike 2 punk s 21 nimetatud juhul moodustatakse valimisringkonnad ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste või mitme ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse kaupa. [RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] (4) Tallinnas moodustab volikogu valimisringkonnad linnaosade kaupa. [RT I 2009, 23, 144 - jõust. 01.05.2009] (41) Kui Tallinnas ei ole linnaosasid moodustatud, moodustatakse valimisringkonnad viimaste kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimisringkondade jaotuse ja piiride järgi, kui Tallinnas olid valimisringkonnad moodustatud linnaosade kaupa. Kui Tallinnaga ühineb mõni vald või linn, siis moodustab see eraldi valimisringkonna. [RT I 2009, 23, 144 - jõust. 01.05.2009] (5) Volikogu otsuses valimisringkondade moodustamise kohta määratakse ringkondade numeratsioon, piirid ning mandaa de arv igas ringkonnas. (6) Valimisringkonnad moodustatakse hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva. (7) Volikogu avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast. § 9. Mandaa de jaotamine valimisringkondade vahel (1) Volikogu jaotab mandaadid valimisringkondade vahel, lähtudes valijate arvust rahvas kuregistri andmete põhjal valimisaasta 1. juuni seisuga, järgmiselt: 1) valijate koguarv jagatakse volikogu liikmete arvuga; 2) valimisringkonna valijate arv jagatakse käesoleva lõike punk s 1 nimetatud tehte tulemusena saadud arvuga; 3) iga valimisringkond saab mandaate vastavalt käesoleva lõike punk 2 kohase tehte tulemusena saadud arvu täisosale; 4) käesoleva lõike punk 3 alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse suurimate jääkide põhimõ el, lähtudes käesoleva lõike punk s 2 nimetatud tehete tulemusena saadud arvude murdosadest.

89


(2) Tallinnas jaotatakse pool mandaatidest valimisringkondade vahel võrdselt, arvestades põhimõtet, et ringkonnamandaa de arv on valimisringkondade arvuga jagunev väikseim täisarv, mis on vähemalt pool kõigist mandaa dest. Ülejäänud mandaadid jaotatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 e enähtut järgides, arvestades, et valijate koguarv jagatakse jagamata jäänud mandaa de arvuga. [RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] § 10. Valimisjaoskondade moodustamine [Kehtetu - RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 11. Toimingud uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimise korral (1) Uue kohaliku omavalitsuse üksuse valimisteks teevad asjaomased volikogud kokkuleppel järgmised toimingud: 1) määravad uue volikogu liikmete arvu, lähtudes käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 ja 2 e enähtust ning uue valla või linna territooriumil elavate elanike arvust rahvas kuregistri andmete alusel määramise aasta 1. jaanuari seisuga; 2) moodustavad uue valla või linna territooriumil valimisringkonnad, lähtudes käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1–5 e enähtust. (2) Mandaa de jaotamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 9 lõigetes 1 ja 2 e enähtust ning uue valla või linna territooriumil elavate valijate arvust rahvas kuregistri andmete alusel mandaa de jaotamise aasta 1. jaanuari seisuga. (3) Asjaomased valla- või linnavalitsused moodustavad kokkuleppel valimisringkondade territooriumil valimisjaoskonnad, lähtudes käesoleva seaduse §-s 22 e enähtust. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud otsused ja korraldused võtavad asjaomased valla- või linnavolikogud ja valla- või linnavalitsused vastu enne kõigi haldusterritoriaalse korralduse muutmist eeldavate dokumen de esitamist asjaomasele maavanemale või maavanematele.

90


4. peatükk VALIMISTE KORRALDUS [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

1. jagu Valimiskomisjonid [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 12. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevus (1) Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanne on tagada käesoleva seaduse §-s 1 sätestatud põhimõtete järgimine, lahendada kaebusi, valvata valla ja linna valimiskomisjonide ning valimiste korraldajate tegevuse järele ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid. (2) Vabariigi Valimiskomisjonil on oma ülesannete täitmiseks õigus: 1) teha valimiste korraldajale ja valla või linna valimiskomisjonile e ekirjutus käesoleva seaduse §-s 1 sätestatud põhimõtete kaitseks või isiku subjek ivsete õiguste tagamiseks; 2) tühistada eelhääletamisel antud hääled olulise seadusrikkumise tõ u osaliselt või täielikult ning kutsuda valijad uues hääletama eelhääletamise ajal või valimispäeval; 3) tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas, maakonnas või riigis kehtetuks või tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks täies ulatuses või osaliselt ning korraldada kordushääletamine, kui seadusrikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi oluliselt; 4) mi e alustada elektroonilist hääletamist või peatada või lõpetada elektrooniline hääletamine, kui elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilist hääletamist saaks läbi viia käesoleva seaduse nõuete kohaselt; 5) kõrvaldada seadust rikkunud valla või linna valimiskomisjoni liige valimiskomisjoni liikme ülesannete täitmisest; 6) esitada Riigikohtule protest valla või linna valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks osas, millega registreeri isik volikogu liikmeks, juhul kui on ilmnenud, et see isik ei vasta käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 või 6 e enähtud nõuetele.

91


(3) Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses oleva küsimuse lahendamiseks võtab Vabariigi Valimiskomisjon vastu otsuse, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Otsus jõustub allakirjutamisel. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 13. Valla ja linna valimiskomisjoni pädevus (1) Valla ja linna valimiskomisjoni ülesanne on registreerida käesoleva seaduse nõuete kohaselt esitatud kandidaadid, teha kindlaks valla või linna hääletamis- ja valimistulemused ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid. (2) Valla ja linna valimiskomisjoni pädevuses oleva küsimuse lahendamiseks võtab valimiskomisjon vastu otsuse, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Otsus jõustub allakirjutamisel. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 14. Valla ja linna valimiskomisjoni moodustamine (1) Valla ja linna valimiskomisjonil on kuni seitse liiget. (2) Valla ja linna valimiskomisjoni liikmed nimetatakse hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva. (3) Valla ja linna valimiskomisjonide volitused kestavad kuni komisjoni uue koosseisu nimetamiseni. (4) Valla ja linna valimiskomisjoni esimees on valla- või linnasekretär. Kui valla- või linnasekretäri äraoleku ajaks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lõike 5 alusel määratud asendaja, täidab valla või linna valimiskomisjoni esimehe ülesandeid valla- või linnasekretäri asendaja. (5) Valla ja linna valimiskomisjoni liikmed nimetab oma otsusega volikogu valla- või linnasekretäri e epanekul. (6) Volikogu nimetab valla- või linnasekretäri e epanekul ka kuni kaks asendusliiget, kes asuvad komisjoni volituste ajal volikogu määratud järjekorras nende komisjoniliikmete asemele, kelle volitused on lõppenud. (7) Valla ja linna valimiskomisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast. (8) Valla ja linna valimiskomisjoni teenindamise korraldab valla- või linnavalitsus. (9) Valla ja linna valimiskomisjoni asukoha määrab valla- või linnavalitsus ning avalikustab selle.

92


(10) Valla ja linna valimiskomisjon määrab oma tööaja ning avalikustab selle. Ajavahemikus kandidaa de registreerimiseks esitamise algusest kuni kandideerimisest loobumise viimase päevani peab valimiskomisjon töötama igal tööpäeval. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 15. Valla ja linna valimiskomisjoni liige (1) Valla ja linna valimiskomisjoni liikmeks võib olla Ees kodanik või Euroopa Liidu kodanik, kellel on hääletamisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Valimiskomisjoni liikme püsiv elukoht ei pea olema selles vallas või linnas. (2) Valla ja linna valimiskomisjoni liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt: 1) tema tagasiastumisega; 2) tema surmaga; 3) tema asumisega erakonna, valimisliidu või üksikkandidaadi volitatud esindajaks; 4) tema registreerimiseks esitamisega kandidaadiks kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel; 5) tema asumisega valimiste korraldajaks. (3) Valla ja linna valimiskomisjoni liikme võib ennetähtaegselt valimiskomisjoni liikme kohustustest vabastada tema nimetanud volikogu oma põhistatud otsusega kas omal algatusel või valimiskomisjoni e epanekul. (4) Valla ja linna valimiskomisjoni liige on oma ülesandeid täites erapooletu ja sõltumatu. (5) Valla ja linna valimiskomisjoni liige ei või agiteerida erakonna, valimisliidu ega kandidaadi poolt ega vastu. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 16. Valla ja linna valimiskomisjoni töökorraldus (1) Valla ja linna valimiskomisjoni töövorm on koosolek, mille kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees, nende mõlema äraolekul valimiskomisjoni noorim liige. (2) Valla ja linna valimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Valimiskomisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Nende mõlema äraolekul juhatab komisjoni koosolekut kuni uue aseesimehe valimiseni komisjoni noorim liige. (3) Valla ja linna valimiskomisjoni koosolek on avalik ja see protokollitakse. 93


(4) Valla ja linna valimiskomisjoni otsused ja koosolekute protokollid avalikustatakse. (5) Valla ja linna valimiskomisjon otsustab tema pädevuses olevaid asju poolthäälte enamusega. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse koosoleku protokolli. (6) Kui valla ja linna valimiskomisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võ a, asendab teda asendusliige, kellel on kõik komisjoniliikme õigused ja kohustused, välja arvatud esimehe või aseesimehe õigused ja kohustused. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 17. Valla ja linna valimiskomisjoni moodustamine uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimise korral (1) Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimisteks nimetavad asjaomased volikogud kokkuleppel asjaomaste valla- või linnasekretäride e epanekul valla või linna valimiskomisjoni liikmed ja asendusliikmed käesoleva seaduse § 14 lõigetes 1, 2 ja 6 e enähtut järgides. (2) Valla ja linna valimiskomisjoni esimehe ja aseesimehe valib komisjon oma liikmete seast. Komisjoni esimehe volitused kestavad kuni uue kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnasekretäri ame ssenimetamiseni. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsused võtavad asjaomased valla- või linnavolikogud vastu enne kõigi haldusterritoriaalse korralduse muutmist eeldavate dokumen de esitamist asjaomasele maavanemale või asjaomastele maavanematele. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

2. jagu Valimiste korraldajad [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 18. Valimiste korraldajad (1) Kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi korraldavad: 1) riigi valimisteenistus; 2) maakonna valimisjuhid; 3) jaoskonnakomisjonid. (2) Riigi valimisteenistuse moodustamise ja maakonna valimisjuhi nimetamise kord sätestatakse Riigikogu valimise seaduses. (3) Valimisi korraldav isik ei saa olla samal ajal erakonna, valimisliidu või üksikkandidaadi volitatud esindaja või kandidaat. 94


(4) Valimisi korraldav isik peab olema hääletamisõiguslik kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ja valdama ees keelt. Valimisi korraldava isiku püsiv elukoht ei pea olema selles vallas või linnas. (5) Valimisi korraldav isik on oma ülesandeid täites sõltumatu ja ta ei või agiteerida erakonna, valimisliidu ega kandidaadi poolt ega vastu. (6) Valimisi korraldaval isikul on õigus saada temale antud tööülesannete täitmise eest tasu. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 19. Riigi valimisteenistuse pädevus (1) Riigi valimisteenistuse ülesanne on: 1) tagada valimiste seadusekohane korraldamine, korraldada elektrooniline hääletamine ja teha kindlaks elektroonilise hääletamise tulemus; 2) valvata valimiste korraldajate tegevuse järele; 3) korraldada valimisseadustest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste lahenduste arendus ja haldus; 4) täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. (2) Ülesannete täitmiseks riigi valimisteenistus: 1) annab valimiste ühetaolisuse tagamiseks valimiste korraldajatele kirjalikke juhendeid; 2) annab valimiste korraldajatele täitmiseks kohustuslikke suulisi ja kirjalikke korraldusi; 3) koostab valimiste e evalmistamise ja korraldamise eelarve projek ; 4) jaotab maakonna valimisjuh de vahel kooskõlastatult Vabariigi Valimiskomisjoniga valimiste korraldamiseks eraldatud raha ning kehtestab maakonna valimisjuh dele ning jaoskonnakomisjonidele eraldatud raha kasutamise korra; 5) tagab valimiste korraldamiseks vajaliku inventari ja teenuste olemasolu; 6) juhendab ja koolitab valimiste korraldajaid ning valla ja linna valimiskomisjone; 7) võib seadust või riigi valimisteenistuse korraldust rikkunud valimisi korraldava isiku kõrvaldada valimiste korraldamiselt; 8) teeb vajaduse korral Vabariigi Valimiskomisjonile e epaneku käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punk des 2– 4 sätestatud otsuste tegemiseks. (3) Riigi valimisteenistuse kirjalikule korraldusele kirjutab alla riigi valimisteenistuse juht. Kirjalik korraldus jõustub selle allakirjutamisel. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 95


§ 20. Maakonna valimisjuhi pädevus (1) Maakonna valimisjuhi ülesanne on juhendada jaoskonnakomisjone ning valla ja linna valimiskomisjone ning valvata nende tegevuse järele ja täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. (2) Ülesannete täitmiseks maakonna valimisjuht: 1) annab jaoskonnakomisjonidele täitmiseks kohustuslikke suulisi ja kirjalikke korraldusi; 2) otsustab jaoskonnakomisjoni kulud, lähtudes riigi valimisteenistuse jaotatud vahendite suurusest; 3) sõlmib lepingud valimisjuh abistavate isikutega; 4) võib seadust või maakonna valimisjuhi korraldust rikkunud jaoskonnakomisjoni liikme kõrvaldada jaoskonnakomisjoni ülesannete täitmisest. (3) Maakonna valimisjuhi kirjalikule korraldusele kirjutab alla maakonna valimisjuht. Kirjalik korraldus jõustub selle allakirjutamisel. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 21. Valimiste korraldaja abistamine Valimiste korraldaja abistamine toimub Riigikogu valimise seaduse §-s 18 e enähtut järgides. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 22. Valimisjaoskondade moodustamine (1) Iga valla ja linna ning Tallinnas linnaosa territooriumil moodustatakse vähemalt üks valimisjaoskond. (2) Valla- või linnavalitsus määrab hiljemalt 50. päeval enne valimispäeva määrusega kindlaks: 1) valimisjaoskondade arvu, piirid ja numeratsiooni; 2) hääletamisruumide asukohad eelhääletamise päevadel ja valimispäeval; 3) vähemalt ühe valimisjaoskonna, kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda; 4) valimisjaoskonna, kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed selles vallas või linnas on rahvas kuregistrisse kantud valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega. (3) Valimisjaoskonnad on alalised. Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ning rahvahääletusel korraldatakse hääletamine samades valimisjaoskondades, kui valla- või linnavalitsus ei määra teisi , muutes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrust. 96


Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse koostamiseks kannab valla- või linnavalitsus samas lõikes toodud andmed rahvas kuregistrisse. (4) Valimisjaoskonna hääletamisruum või hääletamisruumid võivad igal eelhääletamise päeval asuda erinevas asukohas. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 23. Jaoskonnakomisjoni moodustamine (1) Hääletamise korraldamiseks valimisjaoskonna territooriumil moodustab volikogu vähemalt viieliikmelise jaoskonnakomisjoni. (2) Volikogu nimetab otsusega valla- või linnasekretäri e epanekul ning poliitilise tasakaalustatuse põhimõtet arvestades jaoskonnakomisjoni esimehe ja jaoskonnakomisjoni liikmed hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva. (3) Poole jaoskonnakomisjoni liikmetest esitab valla- või linnasekretär ning ülejäänud liikmed esitavad selles vallas või linnas valimistel osalevad erakonnad ja valimisliidud. (4) Valimistel osalev erakond või valimisliit võib esitada ühe jaoskonnakomisjoni liikmekandidaadi valla- või linnasekretärile hiljemalt 40. päeval enne valimispäeva. (5) Jaoskonnakomisjoni liikmeks nimetamiseks peab olema isiku nõusolek. (6) Kui erakonnad ja valimisliidud kandidaate ei esita või kui nende esitatud kandidaa de arv on väiksem, kui on erakondadel ja valimisliitudel koh jaoskonnakomisjonis, nimetab volikogu ülejäänud liikmed valla- või linnasekretäri e epanekul. (7) Kui erakondade ja valimisliitude esitatud jaoskonnakomisjoni liikmekandidaate on rohkem, kui on erakondadel ja valimisliitudel koh jaoskonnakomisjonis, nimetatakse kõik ülejäänud kandidaadid jaoskonnakomisjoni asendusliikmeteks. (8) Volikogu nimetab valla- või linnasekretäri e epanekul ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 e enähtut järgides vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni asendusliiget. (9) Jaoskonnakomisjoni aseesimehe valib jaoskonnakomisjon oma liikmete hulgast. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 231. Jaoskonnakomisjoni pädevus Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine valimisjaoskonna territooriumil hääletamisruumis, valija elukohas või asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevaringses hoolekandeasutuses, teha 97


kindlaks valimisjaoskonna hääletamistulemused ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 232. Jaoskonnakomisjoni töökorraldus (1) Kui jaoskonnakomisjoni liige ei saa oma ülesandeid täita, asendab teda jaoskonnakomisjoni esimehe kutsel asendusliige, kellel on kõik jaoskonnakomisjoni liikme õigused ja kohustused, välja arvatud esimehe või aseesimehe õigused ja kohustused. Maakonna valimisjuhi loal võib erandjuhul jaoskonnakomisjoni töös osaleda ka muu isik. (2) Jaoskonnakomisjoni teenindamise korraldab valla- või linnavalitsus. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 233. Jaoskonnakomisjoni moodustamine uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimise korral (1) Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimisteks nimetab valla või linna valimiskomisjon jaoskonnakomisjoni liikmed ja asendusliikmed käesoleva seaduse §-s 23 e enähtut järgides. Sel juhul teeb käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud volikogu otsused valla või linna valimiskomisjon ja vallavõi linnasekretäri toimingud teeb valla või linna valimiskomisjoni esimees. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (2) [Kehtetu - RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 234. Valimiste vaatlemine (1) Igaühel on õigus vaadelda valimiskomisjonide ja valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid. (2) Vaatleja peab enne vaatlemise alustamist end esitlema. (3) Vaatlejal on õigus kirjutada üles valimisvahendite pitseerimisel kasutatud turvavahendite numbrid. (4) Vaatleja ei või segada valija hääletamist ega valimiskomisjoni või valimiste korraldaja tööd ega osaleda valimiskomisjoni või valimiste korraldaja pädevuses olevates toimingutes. (5) Vaatlejal ei ole õigust tutvuda valijate nimekirjaga, välja arvatud enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsuse kontrollimiseks. (6) Kui ruumipuudusel ei ole võimalik tagada kõigile vaatlejatele võrdseid ngimusi toimingute jälgimiseks, toimub vaatlemine valimiskomisjoni või valimiste korraldaja korralduste kohaselt. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

98


5. peatükk VALIJATE ARVESTUS § 24. Valijate arvestuse pidamine (1) Valijate arvestust peetakse rahvas kuregistris. (2) Rahvas kuregistri pidamise korra näeb e e seadus. (3) Valijate arvestust peetakse rahvas kuregistrisse kantud käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 toodud andmete ja isiku kohta rahvas kuregistrisse kantud järgmiste andmete alusel: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) sünniaeg; 3) isikukood; 4) kodakondsuse andmed; 5) teovõimetuks tunnistamise andmed; 6) elukoha andmed. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 25. Euroopa Liidu kodaniku teavitamine hääleõiguslikkusest volikogu valimistel (1) Rahvas kuregistri vastutav töötleja korraldab tea se koostamise ja saatmise Euroopa Liidu kodanikule, kellel on vastavalt käesoleva seaduse § 5 lõigetele 1, 3 ja 4 õigus hääletamisest osa võ a, hiljemalt 70. päeval enne valimispäeva. (2) Tea sele kantakse: 1) valija ees- ja perekonnanimi; 2) valija sünniaasta; 3) elukoha aadress; 4) teave valija hääletamis- ja kandideerimisõiguse teostamise korra kohta; 5) teave kandideerimise ja hääletamise korra kohta. [RT I 2005, 47, 387 - jõust. 18.09.2005] § 26. Valijakaart (1) Rahvas kuregistri vastutav töötleja korraldab valijakaardi koostamise ja saatmise valijale hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva. Valijakaar ei saadeta valijale, kelle elukoha andmed on kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel rahvas kuregistrisse kantud valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega. 99


(2) Valijakaardile kantakse: 1) valija ees- ja perekonnanimi; 2) valija sünniaasta; 3) valija elukoha aadress; 4) valimisringkonna number ja piirid vastavalt käesoleva seaduse § 8 lõikele 5; 5) selle valla või linna nimi ning valimisjaoskonna number, mille valijate nimekirja valija kantakse; 6) hääletamise aeg ja koht eelhääletamise päevadel ja valimispäeval; 7) muu teave hääletamise kohta. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (21) Valija võib tellida elektroonilise valijakaardi. Elektroonilise valijakaardi tellimiseks esitab valija taotluse rahvas kuregistri vastutavale töötlejale Ees teabevärava kaudu. Järgmistel valimistel ja rahvahääletustel saadetakse valijale või hääletajale elektrooniline valija- või hääletajakaart ilma, et oleks vaja taotlust uues esitada. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (3) Valija, kes 15. päeval enne valimispäeva ei ole valijakaar saanud või kelle valijakaardile kantud andmetes on vigu, võib pöörduda avaldusega valla- või linnasekretäri poole selgituse saamiseks või vigade parandamiseks. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijakaardi koostanud isikuga viivitamata läbi ja vastab avaldusele kirjalikult kolme tööpäeva jooksul, arvates avalduse saamise päevast. [RT I 2005, 47, 387 - jõust. 18.09.2005] § 27. Valijate nimekiri (1) Rahvas kuregistri vastutav töötleja korraldab rahvas kuregistri andmete alusel iga valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise ning selle jaoskonnakomisjonidele kä etoimetamise hiljemalt seitsmendaks päevaks enne valimispäeva. Valijate elektroonilised nimekirjad edastatakse riigi valimisteenistusele hiljemalt 13. päevaks enne valimispäeva. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (2) Valijate nimekirja koostamise aluseks on käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 e enähtud andmed valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Valijate nimekirja koostamisel võetakse arvesse ka käesoleva seaduse § 24 lõike 3 punktides 1–6 nimetatud andmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatused. Elukoha aadressiandmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatusi arvesse ei võeta.

100


(3) Valijate nimekirja ei kanta isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust. (4) Valija kantakse selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille territooriumil asub tema rahvas kuregistrisse kantud elukoht 30. päeval enne valimispäeva. Kui valija elukoha andmed on kantud rahvas kuregistrisse valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega, kantakse valija käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punk 5 alusel määratud valimisjaoskonna valijate nimekirja. (5) Valijate nimekirja kantakse valija kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) elukoha aadress. (6) Valijad kantakse valijate nimekirja nende perekonnanimede tähes kulises järjekorras. (7) Valijate nimekirja koostaja kirjutab valijate nimekirjale alla hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva ning jaoskonnakomisjoni esimees valimispäeval pärast hääletamise lõppemist. Elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirjale kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla riigi valimisteenistuse juht. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (8) [Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 28. Valijate nimekirja avalikkus (1) Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust. (2) Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral riigi valimisteenistuse loal vajalikus ulatuses tutvuda erakondade ja valimisliitude volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samu võib nimekirja kasutada teaduslikul eesmärgil. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 29. Valijate nimekirja kantud andmete õigsuse kontrollimine ja vea parandamine (1) Kui valija leiab, et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on vigu, esitab ta vigade parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile. (2) Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi, vastab avaldajale ning teavitab avalduse läbivaatamise tulemustest jaoskonnakomisjoni. 101


(3) Vea valijate nimekirjas parandab jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri tea se alusel. (4) Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumen dest nähtub üheselt, et valijate nimekirjas on viga, võib selle parandada jaoskonnakomisjon ise. Vea parandamisest tuleb viivitamata teatada valla- või linnasekretärile. § 30. Valijate nimekirjas muudatuste tegemine (1) Valijate nimekirjas tehakse muudatus üksnes juhul, kui: 1) valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel käesoleva seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võ a; 2) valijate nimekirjast tuleb kustutada isik, kellel ei ole õigust hääletamisest osa võ a. (2) Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvas kuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata. (3) Kui isik kantakse rahvas kuregistrisse või kui muudetakse valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid selliselt, et see toob kaasa isiku kandmise valijate nimekirja, teavitab valla- või linnasekretär sellest jaoskonnakomisjoni viivitamata. (4) Muudatusi valijate nimekirjas teeb jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri tea se alusel. (5) Kui valla- või linnasekretär jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse rahuldamata, võib avaldaja esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule koos omapoolsete kirjalike selgitustega. (6) Halduskohus peab kaebuse läbi vaatama ja tegema otsuse kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse saamise päevast. (7) Halduskohus teeb ühe järgmistest otsustest: 1) jä a kaebus rahuldamata; 2) kaebus rahuldada ning teha valla- või linnasekretärile e ekirjutus korraldada isiku kandmine rahvas kuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid. (8) Kui halduskohus kaebuse rahuldab, kantakse isik viivitamata rahvas kuregistrisse või muudetakse tema andmeid ning see tehakse jaoskonnakomisjonile viivitamata teatavaks. 102


§ 301. Teavitamiskohustus Perekonnaseisuasutuse või muu valitsusasutuse või valla- või linnavalitsuse ametnik, politseiametnik, raviasutuse või hoolekandeasutuse juht, kohtunik, prokurör, notar ja kohtutäitur, kellel on andmeid 16–17-aastase isiku kohta, kes tuleb valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistada, on kohustatud sellest teatama valla- või linnavalitsusele ja kohtule 16–17-aastase isiku hariliku viibimiskoha järgi. Sama kohustus on ka 16–17-aastase isiku sugulastel. [RT I, 22.01.2016, 7 - jõust. 01.02.2016]

6. peatükk KANDIDAATIDE REGISTREERIMISEKS ESITAMINE JA REGISTREERIMINE § 31. Erakond (1) Volikogu valimistel võib osaleda erakond, kes on kantud mi etulundusühingute ja sihtasutuste registrisse hiljemalt kandidaa de registreerimiseks esitamise viimasel päeval. [RT III 2002, 22, 251 - jõust. 15.07.2002 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus nr 3-4-1-7-02 tunnistab lõike 1 vastuolus olevaks põhiseaduse §-dega 11, 12 ja § 156 lg-ga 1.] (2) [Kehtetu - RT I 2010, 29, 150 - jõust. 01.01.2011] (3) Erakond osaleb volikogu valimistel oma nime all. (4) Erakond esitab kandidaa de registreerimiseks esitamisel valla või linna valimiskomisjonile kirjaliku tea se, milles on erakonna volitatud esindajate nimed, isikukoodid, aadressid ja sidevahendite numbrid. Tea sele kirjutab alla mi etulundusühingute seaduse või erakonna põhikirja kohaselt erakonda esindama õigustatud isik. [RT I 2010, 29, 150 - jõust. 01.01.2011] (5) Erakond võib volitada vallas või linnas ennast esindama kuni kaks isikut. § 311. Valimisliit (1) Valimisliit on hääleõiguslike Ees kodanike ja Euroopa Liidu kodanike moodustatud seltsing, mis on moodustatud kirjaliku lepingu alusel ja mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna polii liste huvide väljendamine kohaliku omavalitsuse tasandil. (2) Valimisliidu nimetus sisaldab sõna „valimisliit”. 103


(3) Valimisliit esitatakse valla või linna valimiskomisjonile registreerimiseks varemalt 60. päeval ja hiljemalt 45. päeval enne valimispäeva. (4) Valimisliidu kandidaa de registreerimiseks esitab valimisliidu volitatud esindaja valla või linna valimiskomisjonile tea se. Tea ses esitatakse: 1) valla või linna nimi, mille volikogu valimisteks valimisliit moodustatakse; 2) valimisliidu nimi; 3) kirjalik seltsinguleping, milles sisalduvad vähemalt kahe valimisliitu juh ma õigustatud isiku nimed, isikukoodid, aadressid ja sidevahendite numbrid; 4) valimisliidu moodustanud hääleõiguslike Ees kodanike ja Euroopa Liidu kodanike nimed, isikukoodid ja allkirjad. (5) Valimisliidu nimi ei või olla ebaestee line ega eksitav. Eelmistel volikogu valimistel registreeritud valimisliidu nime võib kasutada juhul, kui üle poole eelmise valimisliidu moodustajatest on ka uue valimisliidu moodustajateks. Keelatud on valimisliidu nimena kasutada erakonna või mõne muu valimisliidu nime või sellega eksitavalt sarnast nime. (6) Valla või linna valimiskomisjon registreerib nõuetekohaselt registreerimiseks esitatud valimisliidu kolme päeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 märgitud dokumen de saamist. (7) Valla või linna valimiskomisjon ei registreeri valimisliitu, kui selle registreerimiseks esitamise tähtaja jooksul ei ole esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 märgitud dokumente või neis on puudusi või vigu või kui käesolevast seadusest tulenevalt ei ole valimisliidu moodustamine lubatud. [RT I, 10.12.2010, 1 - jõust. 01.04.2011] § 32. Üksikkandidaat (1) Üksikkandidaadina registreerimiseks võib end esitada ning registreerimiseks vajalikke toiminguid teha iga kandideerimisõiguslik isik (§ 5 lõiked 5 ja 6). Teise isiku võib üksikkandidaadina registreerimiseks esitada ning registreerimiseks vajalikke toiminguid sellekohase volikirja alusel teha iga isik, kellel on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 5 lõigete 1, 3 ja 4 kohaselt. [RT III 2002, 22, 251 - jõust. 15.07.2002 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus nr 3-4-1-7-02 tunnistab lõike 1 vastuolus olevaks põhiseaduse §-dega 11, 12 ja § 156 lg-ga 1.] (2) Üksikkandidaadi võib registreerimiseks esitada ainult ühes valimisringkonnas.

104


§ 321. Kandideerimisdokumendid Riigi valimisteenistus valmistab e e ja avaldab kandideerimisdokumende näidised ning tagab võimaluse esitada kandideerimisdokumendid elektrooniliselt. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 33. Kandideerimisavaldus [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (1) Kandideerimisavalduses isik: 1) väljendab oma soovi kandideerida erakonna või valimisliidu nimekirjas või üksikkandidaadina; 2) kinnitab, et ta vastab käesolevas seaduses volikogu liikmekandidaadile esitatud nõuetele; 3) esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–3 sätestatud andmed. (2) Kandidaat esitab kandideerimisavalduses järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) erakondlik kuuluvus; 4) elukoha aadress; 5) sidevahendite numbrid; 6) kontaktandmed; 7) andmed hariduse kohta; 8) töökoht ja amet. (3) Euroopa Liidu kodanik esitab kandideerimisavalduses täiendavalt kodakondsuse andmed. (4) Riigi valimisteenistus avaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punk des 1, 3, 6, 7 ja 8 ning lõikes 3 sätestatud andmed. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (5) Kandidaat kasutab kandideerimisel oma nimena üksnes ees- ja perekonnanime. (6) Kandidaat allkirjastab kandideerimisavalduse. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] § 34. Kandidaa de nimekiri (1) Erakond või valimisliit koostab: 1) kandidaa de ringkonnanimekirjad; 2) Tallinnas lisaks kandidaa de ülelinnalise nimekirja. [RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] 105


(2) Registreerimiseks esitatud kandidaat peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõlemas nimekirjas. (3) Isik võib kandideerida ainult ühes valimisringkonnas. (4) Isik võib kandideerida ainult ühe erakonna või valimisliidu kandidaa de nimekirjas. Kandidaa de nimekirjas ei või kandideerida üksikkandidaadina registreerimiseks esitatud isik. (5) Erakond või valimisliit võib ühes valimisringkonnas registreerimiseks esitada ainult ühe kandidaa de nimekirja. (6) Kandidaa de järjestuse nimekirjas määrab erakond või valimisliit. (7) Kandidaa de ringkonnanimekirjale ja kandidaa de ülelinnalisele nimekirjale kirjutavad alla erakonna või valimisliidu kõik volitatud esindajad. [RT I 2008, 53, 293 - jõust. 17.12.2008] § 35. Kandidaa de registreerimiseks esitamine (1) Kandidaa de registreerimiseks esitamine algab 60. päeval enne valimispäeva. Erakond võib esitada oma kandidaadid pärast käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud tea se esitamist ja valimisliit pärast valimisliidu registreerimist. (2) Kandidaa de registreerimiseks esitamine lõpeb valimispäevale eelneval 40. päeval kell 18.00. (3) Kandidaa de registreerimiseks esitab erakond või valimisliit valla või linna valimiskomisjonile: 1) kandidaa de registreerimise avalduse; 2) kandidaa de ringkonnanimekirjad; 21) Tallinnas lisaks kandidaa de ülelinnalise nimekirja; [RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] 3) iga kandidaadi kandideerimisavalduse. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (4) Üksikkandidaat esitab valla või linna valimiskomisjonile: 1) kandidaadi registreerimise avalduse; 2) kandideerimisavalduse. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] § 36. Dokumen de vastuvõtmine ja tagastamine (1) Valla või linna valimiskomisjon peab kandidaa de registreerimiseks esitamise kohta arvestust. 106


(2) Kandidaa de registreerimise dokumendid annab üle erakonna või valimisliidu volitatud esindaja. Üksikkandidaadi registreerimise dokumendid annab üle üksikkandidaat või tema volitatud esindaja. (3) Kui valla või linna valimiskomisjonile ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente, esitatud dokumen des on vigu või neis on andmeid puudu, teeb dokumen de vastuvõtja dokumen de esitajale e epaneku esitada nõutavad dokumendid või andmed või parandada vead. Kõik esitatud dokumendid tagastatakse. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (4) Kui erakond, valimisliit või üksikkandidaat soovib kandidaa de registreerimise dokumen des teha muudatusi, tagastab valla või linna valimiskomisjon kõik esitatud dokumendid ning nende uues esitamisel loetakse dokumendid esmakordselt esitatuiks. (5) Kui kandidaat kustutatakse isikliku avalduse alusel registreerimiseks esitatud kandidaa de nimekirjast, tagastab valla või linna valimiskomisjon talle kandideerimisavalduse ja teavitab sellest erakonna, valimisliidu või üksikkandidaadi volitatud esindajat. Erakond või valimisliit kandidaa de registreerimise dokumente uues esitama ei pea. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (6) Kui erakond, valimisliit või üksikkandidaat esitab dokumendid valimispäevale eelneval 40. päeval enne kella 18.00 ning selgub, et ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente, et dokumen des on andmeid puudu või et esitatud dokumen des on vigu, mida ei ole võimalik kohe parandada, võetakse dokumendid vastu. Dokumen de vastuvõtja teeb dokumen de esitajale e epaneku esitada puuduvad dokumendid või andmed või parandada vead. Sellisel juhul peab erakond, valimisliit või üksikkandidaat nõutava toimingu tegema hiljemalt valimispäevale eelneval 38. päeval enne kella 18.00. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 37. Kandidaa de registreerimine (1) Valla või linna valimiskomisjon registreerib kõik käesoleva seaduse nõuete kohaselt registreerimiseks esitatud isikud nende registreerimiseks esitamise järjekorras pärast kandidaa de registreerimiseks esitamise tähtaja lõppemist hiljemalt 35. päeval enne valimispäeva. (2) Kandidaadile antakse registreerimisnumber. Registreerimisnumbrid algavad 101-st ja need antakse kandidaa dele erakondade ja valimisliitude nimekirjade kaupa. Üksikkandidaa dele antakse registreerimisnumbrid pärast erakondade ja valimisliitude kandidaa dele numbrite andmist. Numbrite andmise järjekord erakondade ja valimisliitude vahel ning üksikkandidaa de vahel selgitatakse liisu heitmisega. [RT I 2004, 71, 501 - jõust. 29.10.2004] 107


(3) Kui käesoleva seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul ei esitanud dokumen de esitaja puuduvaid dokumente või andmeid või ei parandanud kandideerimisdokumen des vigu, jätab valimiskomisjon registreerimata: 1) kõik erakonna või valimisliidu poolt registreerimiseks esitatud kandidaadid, kui puudub käesoleva seaduse § 35 lõike 3 punk s 1, 2 või 21 nimetatud dokument või selles on olulisi puudusi; 2) kandidaadi, kelle dokumente või andmeid on puudu või kelle dokumen des on olulisi puudusi; 3) kandidaadi, kes ei vasta käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 ja 6 e enähtud nõuetele. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (4) Kandidaadi registreerimata jätmise kohta võtab valla või linna valimiskomisjon vastu põhistatud otsuse. (5) Valla või linna valimiskomisjon tühistab kandidaadi registreerimise otsuse, kui: 1) kandidaat loobub kandideerimast kirjaliku avalduse alusel, mille ta võib esitada kolme päeva jooksul pärast registreerimist; 2) kandidaat sureb; 3) tõendatakse, et kandidaat ei vasta käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 või 6 e enähtud nõuetele. (6) Valla või linna valimiskomisjon registreerib varem registreerimata jäetud isiku pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega, kui ta leiab, et isik vastab käesoleva seaduse § 5 lõigetes 5 ja 6 e enähtud nõuetele, või kui Vabariigi Valimiskomisjoni või Riigikohtu otsusega on tunnistatud kehtetuks otsus, millega jäe kandidaat registreerimata. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (7) Registreerimisotsust võib tühistada ja registreerimata jäetud isikut registreerida hiljemalt 13. päeval enne valimispäeva. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 38. Kandidaa de täiendav registreerimiseks esitamine (1) Kui mõnes valimisringkonnas on registreerimiseks esitatud kandidaate niisama palju või vähem, kui selles ringkonnas on mandaate, pöördub valla või linna valimiskomisjon erakondade ja selles vallas või linnas registreeritud valimisliitude poole e epanekuga kandidaa de täiendavaks esitamiseks ning valijate poole üksikkandidaa de täiendavaks esitamiseks. Täiendavalt esitatud kandidaadid registreeritakse koos esialgselt registreerimiseks esitatud kandidaa dega hiljemalt 15. päeval enne valimispäeva. [RT I 2002, 68, 407 - jõust. 07.08.2002] 108


(2) Kandidaa de täiendavaks registreerimiseks esitamisel ja registreerimisel tuleb järgida käesoleva seaduse §-de 35–37 nõudeid. (3) Kui 15. päeval enne valimispäeva on mõnes valimisringkonnas kandidaate registreerimiseks esitatud niisama palju või vähem, kui on selles ringkonnas mandaate, võtab valla või linna valimiskomisjon vastu otsuse valimiste kuni ühe kuu võrra edasilükkamise kohta selles vallas või linnas. Sellisel juhul koostab ja avalikustab valla või linna valimiskomisjon samaaegselt ka valimiste korraldamise ajakava. [RT I 2008, 53, 293 - jõust. 17.12.2008] (4) Valimiste edasilükkamise korral käesoleva seaduse §-des 46–51 ja 71. peatükis e enähtut ei kohaldata. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 39. Valimisringkonna kandidaa de koondnimekiri ja kõikide volikogude liikmekandidaa de nimekiri (1) Valla või linna valimiskomisjon koostab pärast kandidaa de registreerimist valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja. (2) Valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja kantakse kandidaadid erakondade ja valimisliitude ringkonnanimekirjade kaupa registreerimisnumbrite järjekorras. Ringkonnanimekirja e e märgitakse selle esitanud erakonna või valimisliidu nimi. Üksikkandidaadid kantakse valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja pärast erakondade ja valimisliitude ringkonnanimekirju registreerimisnumbrite järjekorras. [RT I 2004, 71, 501 - jõust. 29.10.2004] (3) Valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja märgitakse iga kandidaadi kohta tema registreerimisnumber ja nimi. Kui ühes valimisringkonnas kandideerib mitu samanimelist kandidaa , märgitakse koondnimekirja ka nende sünniaeg. (4) Valla või linna valimiskomisjon edastab valimisringkonna kandidaa de koondnimekirjad ja ülelinnalised nimekirjad. Riigi valimisteenistus koostab kõikide volikogude liikmekandidaa de nimekirja. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (5) Valla või linna valimiskomisjon teavitab kõigist valla või linna kandidaade koondnimekirja ja ülelinnalise nimekirja parandustest ja muudatustest viivitamata riigi valimisteenistust. Riigi valimisteenistus teavitab parandustest ja muudatustest teisi valimiskomisjone. Valimiskomisjonid teevad kõikide volikogude liikmekandidaa de nimekirja asjakohased parandused ja muudatused. Kandidaa de nimekirju ei muudeta pärast 13. päeva enne valimispäeva. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 109


7. peatükk HÄÄLETAMISE KORD § 40. Hääletamisruum (1) Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse valla- või linnavalitsuse määratud hääletamisruumis. Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid. (2) Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast. Valimisjaoskonnas, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist, on eelhääletamise ajal hääletamisruumis eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks. Hääletamisruumis on välja pandud selle valimisringkonna kandidaa de koondnimekiri ja Tallinnas lisaks ülelinnaline nimekiri. [RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] (3) Hääletamisruumis peab korda jaoskonnakomisjon. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele. § 41. Hääletamiskabiin (1) Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist. (2) Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend. Hääletamiskabiini seinal on selle valimisringkonna kandidaa de koondnimekiri. § 42. Hääletamiskast (1) Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskas ja pitseerib selle enne hääletamise algust. Enne eelhääletamise algust pitseeritud hääletamiskas kasutatakse üksnes eelhääletamisel. (2) Hääletamiskas ava on kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kas laskmiseks. (3) Eelhääletamise päevadel pitseerib jaoskonnakomisjon pärast hääletamise lõppemist eelhääletamisel kasutatud hääletamiskas ava. § 43. Hääletamissedel (1) Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (2) Riigi valimisteenistus korraldab hääletamissedelite valmistamise ning jaoskonnakomisjonidele kä etoimetamise. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 110


(3) Pärast hääletamissedelite kättesaamist paneb jaoskonnakomisjon sedelitele jaoskonnakomisjoni pitsa jäljendi. § 44. Hääletamise aeg (1) Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. (2) Eelhääletamine toimub: 1) kümnendast kuni seitsmenda päevani enne valimispäeva maakonna valimisjuhi määratud valimisjaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00; [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 2) kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00. Hääletamine valija asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni; [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] 3) kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva elektrooniliselt. Hääletamine algab kümnendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni hääletamise lõpuni neljandal päeval enne valimispäeva kell 18.00. (3) Kodus hääletamine korraldatakse käesolevas seaduses e enähtud juhtudel valimispäeval. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 45. Hääletamine (1) Valija hääletab selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja ta on kantud, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 47–51 ja 71. peatükis e enähtud juhtudel. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] (2) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja. (3) Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis. (4) Valija kirjutab hääletamissedelile selleks e enähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. (5) Valija täidab hääletamissedeli ise. Kui valija füüsilise puude tõ u ei ole võimeline hääletamissedelit ise täitma, võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha teine valija, kuid mi e tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaat. 111


(6) Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia. Kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Valija peab rikutud või kasutamata hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] (7) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsa jäljendi. (8) Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskas ise. Kui valija füüsilise puude tõ u ei ole võimeline hääletamissedelit ise hääletamiskas laskma, võib seda tema palvel teha teine valija tema juuresolekul. § 46. Eelhääletamine (1) Eelhääletamine toimub käesoleva seaduse §-s 45 e enähtud korras. (2) Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes eelhääletamise päevaks on saanud 16-aastaseks. [RT I, 22.01.2016, 7 - jõust. 01.02.2016] (3) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. (4) Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletanud valija kohta valijate nimekirja hääletamise kuupäeva. (5) Jaoskonnakomisjon hoiab hääletamiskas ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. § 47. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuva eelhääletamise erisused (1) Valijal on eelhääletamise päevadel (§ 44 lõige 2) võimalik hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda maakonna valimisjuhi või valla- või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (2) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist korraldab käesoleva seaduse § 44 lõike 2 punk s 2 e enähtud päevadel vallavõi linnavalitsuse määratud jaoskonnakomisjon. Valla- või linnavalitsus võib määrata jaoskonnakomisjoni, kes korraldab lisaks eelhääletamisele hääletamist ainult valija asukohas (§ 49), kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses (§ 51). [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]

112


(3) Maakonna valimisjuht, välja arvatud Harju maakonna valimisjuht ja Tartu maakonna valimisjuht, määrab hiljemalt 45. päeval enne valimispäeva vähemalt ühe maakonnakeskuses paikneva valimisjaoskonna, kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda käesoleva seaduse § 44 lõike 2 punk s 1 e enähtud päevadel. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 48. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuv eelhääletamine hääletamisruumis (1) Väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis hääletada sooviv valija esitab jaoskonnakomisjoni liikmele isikut tõendava dokumendi ning ta kantakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletajate nimekirja. (2) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja. (3) Valija täidab hääletamissedeli käesoleva seaduse § 45 lõigetes 3–6 e enähtut järgides. (4) Valija paneb sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja valija elukoha aadressi. Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele e enähtud hääletamiskas . § 49. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda valija asukohas toimuv eelhääletamine (1) Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõ u ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta kuni eelhääletamise viimase päeva kella 14.00-ni esitada kirjaliku taotluse oma asukohas hääletamiseks asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või käesoleva seaduse § 47 lõikes 2 e enähtud jaoskonnakomisjonile. Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Valla- või linnavalitsus registreerib taotluse ja edastab taotluse vastavale jaoskonnakomisjonile. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] (2) Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse § 45 lõigetes 4–6 ning § 48 lõigetes 1, 2 ja 4 e enähtut järgides. § 50. [Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] 113


§ 51. Hääletamine kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (1) Kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse hääletamine käesoleva seaduse § 44 lõike 2 punk s 2 e enähtud päevadel. (2) Kinnipidamiskoha, haigla ja ööpäevase hoolekandeasutuse administratsioon esitab taotluse hääletamise korraldamiseks käesoleva seaduse § 47 lõikes 2 e enähtud jaoskonnakomisjonile. (3) Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse § 45 lõigetes 4–6 ning § 48 lõigetes 1, 2 ja 4 e enähtut järgides. (4) Hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestatakse kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses eelhääletanud valijate hääli käesoleva seaduse §-s 53 e enähtut järgides. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] § 52. Kodus hääletamine (1) Kui valija oma terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõ u ei saa hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda kodus hääletamist. (2) Kodus hääletamise korraldamiseks esitab valija elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või jaoskonnakomisjonile kuni valimispäeva kella 14.00-ni kirjaliku taotluse, mille jaoskonnakomisjon registreerib. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele, registreerib see taotluse ja edastab asjaomasele jaoskonnakomisjonile. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] (21) Valija võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile valimispäeval kella 9.00-st kuni 14.00-ni. Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] (22) Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama: 1) valija nime; 2) valija isikukoodi; 3) valija aadressi; 4) valija sidevahendi numbrit; 5) kodus hääletamise põhjust. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

114


(23) Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] (3) Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse § 45 lõigetes 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 e enähtut järgides. (4) Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja. § 53. Eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda antud häälte arvestamine (1) Jaoskonnakomisjon pakib väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud maakondade kaupa, Tallinna ja Tartu linna kaupa ja edastab need oma asukohajärgsele maakonna valimisjuhile. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (2) Maakonna valimisjuht edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hääletamissedelitega ümbrikud riigi valimisteenistuse kaudu asjaomastele maakonna valimisjuh dele hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 e enähtud korras teistelt maakonna valimisjuh delt saadud hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimisjuht asjaomastele jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (4) Saanud hääletamissedelitega ümbrikud käesoleva paragrahvi lõikes 3 e enähtud korras, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas valija on kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja ja kas valija ei ole hääletanud mitu korda. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. (5) Kui valija ei ole kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja või on hääletanud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda mitu korda, jätab jaoskonnakomisjon kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud arvestamata. (6) Kui valija on hääletanud ühe korra, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke eelhääletamise kohta. (7) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 6 e enähtud toiminguid avab jaoskonnakomisjon välimised ümbrikud ning laseb sisemised hääletamissedelitega ümbrikud eelhääletamisel kasutatud hääletamiskas ja pitseerib hääletamiskas ava uues . [RT I 2005, 47, 387 - jõust. 18.09.2005] § 531. [Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] 115


71. peatükk ELEKTROONILINE HÄÄLETAMINE [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 532. Elektroonilise hääletamise korraldamine Elektrooniline hääletamine korraldatakse käesoleva seaduse § 44 lõike 2 punk s 3 sätestatud ajal ja Riigikogu valimise seaduse 71. peatükis sätestatud korras. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

8. peatükk HÄÄLETAMIS- JA VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE § 54. Hääletamistulemuste kindlakstegemine jaoskonnakomisjonis (1) Jaoskonnakomisjon avab hääletamiskas d pärast hääletamise lõppemist. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] (2) Enne hääletamiskas de avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud, samu valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega. (3) Enne hääletamiskas avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nimekirjade alusel kindlaks nimekirjadesse kantud valijate arvu ja nimekirjadesse hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade alusel sedeli saanud valijate arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli. (4) Hääletamiskas avades kontrollitakse sellel oleva pitsa jäljendi seisukorda. (5) Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsa jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute hääletamissedelite hulka. (6) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsa jäljend ning need sedelid pannakse koos eelhääletanute hääletamissedelitega valimispäeval hääletanute sedelite hulka. 116


(7) Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiskas des olnud sedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute sedelite arvu ning kandidaa dele, erakondadele ja valimisliitudele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli. (8) Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel: 1) millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsa kaht jäljendit; 2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks; 3) millele kirjutatud numbriga kandidaa ei kandideeri selles valimisringkonnas; 4) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on parandatud või 5) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav. (9) Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel keh vaks. (10) Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. (11) Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakitakse keh vad sedelid kandidaa de kaupa, eraldi pakkidesse pannakse kehtetud sedelid, valijatele välja andmata jäänud sedelid ja valijate tagastatud rikutud sedelid. Pakile märgitakse, millise valimisjaoskonna sedelid, millised ja kui palju neid pakis on. Märkele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. (12) Hääletamissedelid, valijate nimekirjad ja hääletamistulemuste protokollid edastatakse viivitamata valla või linna valimiskomisjonile. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (13) Hääletamistulemused tehakse jaoskonnakomisjonis kindlaks avalikult. [RT I 2005, 47, 387 - jõust. 18.09.2005] § 541. [Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 542. Elektrooniliselt antud häälte lugemine (1) Riigi valimisteenistus teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 19.00. (2) Häälte lugemise juures peab viibima vähemalt kolm riigi valimisteenistuse juhi määratud isikut ja vähemalt pool Vabariigi Valimiskomisjoni koosseisust. 117


(3) Enne elektrooniliste häälte lugemist riigi valimisteenistus: 1) tühistab elektroonilised hääled, mida on hääletamissedeliga hääletamisel muudetud; 2) eraldab lugemisele minevad elektroonilised hääled valijate isikuandmetest. (4) Elektrooniliste häälte lugemiseks kasutavad Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed ja riigi valimisteenistus Riigikogu valimise seaduse § 483 lõikes 3 sätestatud ligipääsuvahendeid, mis tagavad juurdepääsu häälte avamise võtmele. (5) Riigi valimisteenistus teeb iga valimisjaoskonna kohta kindlaks: 1) elektroonilisest hääletamisest osavõtnud valijate arvu; 2) kehtetute elektrooniliste häälte arvu; 3) käesoleva paragrahvi lõike 3 punk 1 alusel tühistatud elektrooniliste häälte arvu; 4) kandidaa dele, erakondadele ja valimisliitudele antud elektrooniliste häälte arvu. (6) Elektrooniline hääl, mis ei sisalda valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbrit või ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohane, on kehtetu. (7) Elektrooniliselt antud häälte lugemine on avalik. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma riigi valimisteenistuse juhi määratud isikute suulisi korraldusi. Häälte lugemise juures viibivad isikud ei või võ a häälte lugemise ruumi kaasa sidevahendeid ega lahkuda sealt enne kella 20.00. (8) Hääletamistulemusi ei avalikustata enne kella 20.00. (9) Riigi valimisteenistus sisestab hääletamistulemused valimiste infosüsteemi viivitamata. (10) Riigi valimisteenistuse juht allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused pärast elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 55. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valla ja linna valimiskomisjonis (1) Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel ning elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemuste alusel teeb valla või linna valimiskomisjon iga valimisringkonna kohta kindlaks valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute hääletamissedelite arvu ning 118


kandidaa dele, erakondadele ja valimisliitudele antud häälte arvu. Saadud tulemust kontrollitakse hääletamissedelite ülelugemise teel. (2) Kui hääletamissedelite ülelugemise teel saadud arvud erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib valla või linna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ja neid nginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse valla või linna valimiskomisjon. (3) Valla või linna hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostab valla või linna valimiskomisjon vormikohase protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokollis märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. (4) [Kehtetu - RT I 2005, 47, 387 - jõust. 18.09.2005] (5) Hääletamistulemused tehakse valla või linna valimiskomisjonis kindlaks avalikult. [RT I 2002, 68, 407 - jõust. 07.08.2002] § 56. Valimistulemuste kindlakstegemine [RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] (1) Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud keh vate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaade arvuga. [RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] (2) Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. (3) Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse nimekirjamandaa dena nende erakondade ja valimisliitude vahel, kelle kandidaadid kogusid vastavas vallas või linnas kokku vähemalt 5 protsen häältest. (4) Nimekirjamandaa de jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjades vastavalt igaühele antud häälte arvule. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, reastatakse e epoole kandidaat, kes paiknes nimekirjas tagapool. Sama erakonna või valimisliidu ringkonnanimekirjas olevate kandidaa de hääled liidetakse. [RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] (5) Nimekirjamandaadid jaotatakse d’Hond jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2, 3, 4 jne. Seejuures jäetakse iga erakonna või valimisliidu võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elemen , kui mitu mandaa sai erakond või valimisliit vastavas valimisringkonnas lihtkvoodi alusel. Kui vähemalt kahe erakonna või valimisliidu võrdlusarvud on 119


võrdsed, saab mandaadi erakond või valimisliit, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaa de koondnimekirjas tagapool. [RT I 2008, 53, 293 - jõust. 17.12.2008] (6) Ümberreastatud kandidaa dega ringkonnanimekirjas (lõige 4) saab nimekirjamandaadi kandidaat, kes on selles nimekirjas eespool. Mandaade jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks lihtkvoodi alusel. (7) Erakond või valimisliit ei või saada rohkem mandaate, kui on tema ringkonnanimekirjas kandidaate. (8) Kui erakonna või valimisliidu kandidaat sureb pärast eelhääletamise algust, jäävad temale antud hääled sellele erakonnale või valimisliidule. Kui üksikkandidaat sureb pärast eelhääletamise algust, siis temale antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata. (9) Kui valimisringkonna kandidaa de koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, osutuvad valituks enim hääli saanud kandidaadid. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaat, kes paiknes valimisringkonna kandidaa de koondnimekirjas tagapool. (10) Kui pärast mandaa de jaotamist lihtkvoodi alusel ja nimekirjamandaadena on osa mandaate jaotamata, osutub valituks ülejäänud kandidaa dest enim hääli saanu. (11) Valimistulemuste kohta koostab valla või linna valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. (12) Valimistulemused tehakse valla või linna valimiskomisjonis kindlaks avalikult. [RT I 2005, 47, 387 - jõust. 18.09.2005] § 561. Valimistulemuste kindlakstegemine Tallinnas [RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] (1) Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud keh vate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaa de arvuga. (2) Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. (3) Nende erakondade või valimisliitude ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid ülevallaliselt või -linnaliselt kokku vähemalt 5 protsen häältest, reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule. Sama erakonna või valimisliidu ringkonnanimekirjas olevate kandidaa de 120


hääled liidetakse. Erakond või valimisliit saab nii mitu mandaa , kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna või valimisliidu mandaadiks loetakse ka käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud mandaa . Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaa de ülelinnalises nimekirjas eespool olev kandidaat. [RT I 2009, 23, 144 - jõust. 01.05.2009] (4) Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaa dena nende erakondade või valimisliitude vahel, kelle kandidaadid kogusid ülevallaliselt või -linnaliselt kokku vähemalt 5 protsen häältest. (5) Kompensatsioonimandaadid jaotatakse d’Hond jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2, 3, 4 jne. Seejuures jäetakse iga erakonna või valimisliidu võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elemen , kui mitu mandaa sai erakond või valimisliit valimisringkondades. Kui vähemalt kahe erakonna või valimisliidu võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond või valimisliit, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaa de koondnimekirjas tagapool. (6) Kandidaa de ülelinnalises nimekirjas saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool. Mandaa de jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks valimisringkondades. [RT I 2009, 23, 144 - jõust. 01.05.2009] (7) Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool. (8) Erakond või valimisliit ei või saada rohkem mandaate, kui on tema nimekirjas kandidaate. (9) Kui erakonna või valimisliidu kandidaat sureb pärast eelhääletamise algust, jäävad temale antud hääled sellele erakonnale või valimisliidule. Kui üksikkandidaadi registreerimise otsus tühistatakse või kui ta sureb, siis temale antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata. (10) Valimistulemuste kohta koostab valla või linna valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. (11) Valimistulemused tehakse valla või linna valimiskomisjonis kindlaks avalikult. [RT I 2008, 53, 293 - jõust. 17.12.2008]

121


9. peatükk VOLIKOGU TÄIENDAVATE VALIMISTE ERISUSED § 57. Täiendavate valimiste erisused (1) Täiendavad valimised viiakse läbi käesoleva seaduse kohaselt käesolevas peatükis e enähtud erisusi arvestades. (2) Täiendavatel valimistel saavad hääletamisest osa võ a isikud, kes vastavad käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1–4 e enähtud ngimustele ja kelle püsiv elukoht, see tähendab elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvas kuregistrisse, asub valimiste väljakuulutamise päeval selles vallas või linnas. (3) Täiendavatel valimistel saavad kandideerida isikud, kes vastavad käesoleva seaduse § 5 lõigetes 5 ja 6 e enähtud ngimustele ja kelle püsiv elukoht, see tähendab elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvas kuregistrisse, asub valimiste väljakuulutamise päeval selles vallas või linnas. (4) Täiendavateks valimisteks uut valla või linna valimiskomisjoni ega uusi jaoskonnakomisjone ei moodustata. (5) Täiendavate valimiste korral peab kandidaa de registreerimiseks esitamiseks ja registreerimiseks jääma kokku vähemalt 15 päeva. (6) Kui täiendavate valimiste e evalmistamiseks ja korraldamiseks vallavõi linnaeelarves vahendeid ei jätku, kaetakse valimistega seotud kulud maavanema taotlusel ja näidatud ulatuses riigieelarvest. Täiendavate valimiste läbiviimiseks riigieelarvest saadud eraldis peetakse kinni vastava valla või linna järgmise aasta eelarvest. Vabariigi Valitsusel on õigus vähendada tagasimakstavat summat või vabastada vald või linn tagasimaksmise kohustusest. (7) Täiendavatel valimistel ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 46–51 ja 71. peatükis e enähtut. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]

122


91. peatükk UUE KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSE VOLIKOGU VALIMISTE ERISUSED KORRALISTE VALIMISTE VAHELISEL PERIOODIL § 571. Korraliste valimiste vahelisel perioodil toimuva uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste erisused (1) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud juhul viiakse uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimised läbi käesoleva seaduse kohaselt käesolevas peatükis e enähtud erisusi arvestades. [RT I 2006, 32, 244 - jõust. 17.07.2006] (2) Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistel saavad hääletamisest osa võ a isikud, kes vastavad käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1–4 e enähtud ngimustele ja kelle püsiv elukoht, see tähendab elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvas kuregistrisse, asub ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. [RT I 2006, 32, 244 - jõust. 17.07.2006] (3) Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistel saavad kandideerida isikud, kes vastavad käesoleva seaduse § 5 lõigetes 5 ja 6 e enähtud ngimustele ja kelle püsiv elukoht, see tähendab elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvas kuregistrisse, asub valimiste väljakuulutamise päeval ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. [RT I 2006, 32, 244 - jõust. 17.07.2006] (4) Valla või linna valimiskomisjon kehtestab oma otsusega kooskõlastatult riigi valimisteenistusega valimistoimingute tähtajad ning avalikustab need kolme päeva jooksul, arvates valimiste väljakuulutamise päevast. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (5) Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistel peab kandidaa de registreerimiseks esitamiseks ja registreerimiseks jääma kokku vähemalt 25 päeva. [RT I 2006, 32, 244 - jõust. 17.07.2006] (6) Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistel ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 47, 48 ja 71. peatükis e enähtut. Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda valija asukohas toimuv eelhääletamine (§ 49) ja hääletamine kinnipidamiskohas (§ 51) korraldatakse ainult ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Valla- või linnavalitsus määrab jaoskonnakomisjoni, kes korraldab hääletamist valija asukohas või kinnipidamiskohas. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] 123


10. peatükk VALIMISTE KULUD § 58. Valimiste korraldamise kulud (1) Valla- või linnavalitsuse, valla ja linna valimiskomisjoni ning jaoskonnakomisjoni kulud, mis on seotud valimiste korraldamisega, kaetakse valla- või linnaeelarvest. (2) Riigi valimisteenistuse ja maakonna valimisjuhi kulud kaetakse riigieelarvest. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (3) [Kehtetu - RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (4) [Kehtetu - RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (5) Valijate arvestusega (5. peatükk) seotud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarves selleks e enähtud rahast. § 59. – § 61. [Kehtetud - RT I, 10.12.2010, 1 - jõust. 01.04.2011]

11. peatükk AVALDUSED JA KAEBUSED [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 62. Avaldus puuduse kohta valimiste korralduses (1) Isik, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi või rikkunud seadust muul viisil, võib esitada avalduse puuduse kohta valimiste korralduses (edaspidi avaldus puuduse kohta). (2) Avaldus puuduse kohta esitatakse viivitamata, kuid mi e hiljem kui kolmandal päeval käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumisest arvates. (3) Avaldus puuduse kohta esitatakse riigi valimisteenistusele, kes korraldab avalduse läbivaatamise ja sellele vastamise. (4) Avalduses puuduse kohta: 1) märgitakse avalduse esitaja nimi, isikukood ja sidevahendite andmed; 2) kirjeldatakse toimingut, mille kohta avaldus esitatakse. (5) Avaldus puuduse kohta esitatakse suuliselt või kirjalikult. Suulise avalduse protokollib riigi valimisteenistus. 124


(6) Avaldus puuduse kohta vaadatakse läbi viivitamata, kuid mi e hiljem kui kolme päeva jooksul selle esitamisest arvates. Läbivaatamise tulemustest ja võetud meetmetest teavitatakse avalduse esitajat viivitamata. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 63. Kaebuse mõiste Käesoleva seaduse tähenduses on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav käesoleva seaduse nõuete kohaselt vormistatud taotlus vaadata läbi ja tühistada valla või linna valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja või valla või linna valimiskomisjoni toiming ja käesoleva seaduse §-s 661 sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 64. Kaebuse esitamise õigus Kaebuse esitamise õigus on üksikisikul, kandidaadil, valimisliidul ja erakonnal (edaspidi huvitatud isik), kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 65. Kaebusele esitatavad nõuded (1) Kaebus vormistatakse kirjalikult ning selles märgitakse: 1) kaebuse esitaja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg või registrikood, aadress ja sidevahendite andmed; 2) kaebuse esitaja esindaja nimi, aadress ja sidevahendite andmed, kui kaebuse esitajal on esindaja; 3) andmed vaidlustatava otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus; 4) põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav otsus või toiming rikub tema õigusi; 5) põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav otsus või toiming ei ole seaduslik; 6) kuidas ja millal sai kaebuse esitaja vaidlustatavast otsusest või toimingust teada; 7) kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused, kui kaebus esitatakse pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist; 8) kaebuse esitamise kuupäev. (2) Kaebusele kirjutab alla selle esitaja. Erakonna või valimisliidu kaebusele kirjutab alla erakonna või valimisliidu volitatud esindaja. 125


(3) Kui kaebus ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 e enähtud nõuetele või kui kaebus on esitatud käesoleva seaduse §-s 64 ja § 66 lõikes 1 e enähtud korda rikkudes, võib Vabariigi Valimiskomisjon jä a kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel võib Vabariigi Valimiskomisjon selle edastada riigi valimisteenistusele vastamiseks käesoleva seaduse § 62 lõikes 6 sätestatud korras. Kui kaebuse esitaja on kaebuse esitamise tähtaja lasknud mööda mõjuval põhjusel, ennistab Vabariigi Valimiskomisjon tema põhistatud taotluse alusel tähtaja. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 66. Kaebuse läbivaatamine Vabariigi Valimiskomisjonis (1) Kaebus esitatakse Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul arvates: 1) vaidlustatava otsuse või toimingu tegemisest või 2) käesoleva seaduse §-s 62 sätestatud avalduse läbivaatamisest. (2) Vabariigi Valimiskomisjon peab kaebuse läbi vaatama ja selle suhtes otsuse tegema viie tööpäeva jooksul kaebuse laekumisest arvates. (3) Vabariigi Valimiskomisjon teeb ühe järgmistest otsustest: 1) jä a kaebus rahuldamata; 2) kaebus rahuldada; 3) kaebus rahuldada osaliselt. (4) Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse kaebuse esitajale viivitamata. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 661. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kaebuse esitamine (1) Kui huvitatud isik leiab, et valimiste korraldaja toiminguga või valla või linna valimiskomisjoni või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses e enähtud korras kaebuse Riigikohtule. (2) Kaebuse valimiste korraldaja toimingu või valla või linna valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. (3) Kaebus valimiste korraldaja toimingu või valla või linna valimiskomisjoni või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatakse Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 126


§ 67. Hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine (1) Kui Vabariigi Valimiskomisjon või Riigikohus on tunnistanud valimisjaoskonna, valimisringkonna, valla või linna hääletamistulemused kehtetuks, määrab Vabariigi Valimiskomisjon uue valimispäeva ja asjaomases valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas korraldatakse kordushääletamine. Valimistulemus tehakse kindlaks pärast kordushääletamise tulemuste selgumist. (2) Kordushääletamist ei korraldata, kui Vabariigi Valimiskomisjon on tühistanud eelhääletamisel antud hääled olulise seadusrikkumise tõ u osaliselt või täielikult ning kutsunud valijad uues hääletama eelhääletamise ajal või valimispäeval. (3) Kordushääletamisel käesoleva seaduse §-des 46–51 ja 71. peatükis e enähtut ei kohaldata. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

111. peatükk VASTUTUS [RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002] § 671. Andmete või materjalide esitamata jätmine või valimiskomisjoni otsuse mi etäitmine (1) Andmete või materjalide esitamata jätmise eest valimiste korraldamiseks, samu valimiskomisjoni otsuse mi etäitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. (2) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiasutus. [RT I 2009, 27, 165 - jõust. 01.01.2010] § 672. Polii lisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumine [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] § 673. Hääletamissedeli hääletamisruumist väljaviimine (1) Hääletamissedeli hääletamisruumist väljaviimise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] (2) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiasutus. [RT I 2009, 27, 165 - jõust. 01.01.2010] 127


12. peatükk LÕPPSÄTTED § 68. Volikogu liikmete registreerimine ja nende volituste algamine (1) Valla või linna valimiskomisjon registreerib valitud volikogu liikmed oma otsusega pärast valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui nimetatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. (2) Käesoleva seaduse §-s 67 e enähtud juhul registreerib valla või linna valimiskomisjon valitud volikogu liikmed oma otsusega pärast kordushääletamise päeva, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 e enähtut. (3) Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks ja volikogu liikme volitused algavad valla või linna valimiskomisjoni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 märgitud otsuse avalikustamisele järgneval päeval. (31) Valituks osutunud kandidaat, kes valimistulemuste väljakuulutamise ajal on volikogu liikme ame ga ühitamatus ame s, peab kolme tööpäeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates teavitama valla või linna valimiskomisjoni, kas ta soovib osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu töös või jätkata oma senises ame s ja mandaadist loobuda. [RT I, 12.03.2015, 2 - jõust. 22.03.2015] (4) Täiendavatel valimistel või uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistel käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud juhul valitud volikogu liikmete volitused lõpevad samaaegselt käesoleva seaduse §-s 2 e enähtud ajal valitud volikogu liikmete volitustega. (5) Valla või linna valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamise päeva. [RT I 2006, 32, 244 - jõust. 17.07.2006] § 69. Volikogu asendusliikmete registreerimine (1) Valla või linna valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed oma otsusega. Valla või linna valimiskomisjon edastab otsuse volikogu esimehele. (2) Asendusliikmed registreeritakse valimisringkondade kaupa erakondadele ja valimisliitudele, kelle kandidaadid kogusid vastavas vallas või linnas kokku vähemalt 5 protsen keh vatest häältest. Kui valimisringkonna kandidaa de koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, registreeritakse asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. (3) Valimisringkondades valituks osutunud kandidaa de asendusliikmeteks registreeritakse kandidaadid erakondadele ja valimisliitudele valimisringkondade kaupa, reastatult saadud häälte arvu järgi. Kui kandidaadid said 128


valijatelt hääli võrdselt, siis paigutatakse e epoole kandidaat, kes paiknes erakonna või valimisliidu ringkonnanimekirjas tagapool. [RT I 2008, 53, 293 - jõust. 17.12.2008] (4) Kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud kandidaatide asendusliikmeteks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid erakonna või valimisliidu ülelinnalises nimekirjas määratud järjestuses. [RT I 2008, 53, 293 - jõust. 17.12.2008] § 70. Lisamandaa de registreerimine (1) Lisamandaa de jaotamise aluseks on erakondade ja valimisliitude võrdlusarvude tabel, mis on kinnitatud valla või linna valimiskomisjoni otsusega. Valla või linna valimiskomisjon edastab otsuse volikogu esimehele. (2) Võrdlusarvude tabelis on erakondadele ja valimisliitudele arvutatud võrdlusarvud suuruse järjekorras, alates võrdlusarvust, mis esimesena jäi nimekirjamandaa de jaotamisel (§ 56 lõige 5) või kompensatsioonimandaa de jaotamisel Tallinnas (§ 561 lõige 5) arvesse võtmata. [RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016] (3) Kui vähemalt kaks võrdlusarvu on võrdsed, saab kõrgema järjekoha valijatelt rohkem hääli saanud erakonna või valimisliidu võrdlusarv. Kui erakondadele või valimisliitudele on antud võrdne arv hääli, saab kõrgema järjekoha erakond või valimisliit, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaa de koondnimekirjas tagapool. [RT I 2005, 47, 387 - jõust. 18.09.2005] § 701. [Kehtetu - RT III 2005, 13, 128 - jõust. 19.04.2005] § 702. Hääletamissedelite ja valimisdokumen de säilitamine (1) Valla või linna valimiskomisjon säilitab hääletamissedelid ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mi e enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab valla või linna valimiskomisjon hääletamissedelite hävitamise ning dokumenteerib selle. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] (2) Riigi valimisteenistus säilitab elektroonilisi hääli ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mi e enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, hävitab riigi valimisteenistus elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (3) Hääletamis- ja valimistulemuste protokolle säilitatakse alaliselt. Valijate nimekirju säilitatakse püsivalt Rahvusarhiivis. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] 129


(4) Hääletamis- ja valimistulemuste protokollide ning muude valimisdokumen de säilitamise korraldab valla või linna valimiskomisjon. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 703. Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus valimistoimingute tegemise erisused haldusreformi teostamisel (1) Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks vajalikud valimistoimingud tehakse käesolevas seaduses, haldusreformi seaduses ja Ees territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Kui kohaliku omavalitsuse üksused ei ole teinud valimistoiminguid või võtnud vastu asjakohaseid otsuseid hiljemalt 2017. aasta 15. juuniks või kui nimetatud otsused ei ole samased, tehakse valimistoimingud hiljemalt 2017. aasta 19. juuliks järgmiselt: 1) ühinemisel moodustuva kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmete arvu kinnitab asjaomane maavanem, lähtudes käesoleva seaduse § 7 lõike 1 teises lauses ja lõikes 2 e enähtud järgmise koosseisu liikmete arvust selliselt, et volikogu liikmete arvuks määratakse ühinemise tulemusena moodustuva kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvule vastav § 7 lõikes 2 sätestatud minimaalne volikogu liikmete arv; 2) lähtudes käesoleva seaduse § 8 lõikes 5 sätestatust, moodustab asjaomane maavanem ühinemisel moodustuva uue valla või linna territooriumil ühe valimisringkonna, välja arvatud juhul, kui Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmine hõlmab kohaliku omavalitsuse üksusi, kes volikogude algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus on leppinud kokku mitme valimisringkonna moodustamises; 3) asjaomane maavanem moodustab ühinemisel tekkiva uue valla või linna territooriumil valimisjaoskonnad ühinevates valdades või linnades eelmisteks valimisteks moodustatud valimisjaoskondade põhjal, lähtudes ühinevate valdade või linnade valitsuste keh vatest määrustest valimisjaoskondade moodustamise kohta ning käesoleva seaduse §-s 22 sätestatust; 4) asjaomane maavanem nimetab ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude moodustatud valimiskomisjonide põhjal ühinemisel moodustuva valla või linna valimiskomisjoni liikmed ja kuni kaks asendusliiget, järgides käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 ja § 17 lõikes 2 sätestatut, ja määrab valimiskomisjoni asukoha. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punk s 1 nimetatud juhul määratakse volikogu liikmete arvuks käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud minimaalsest 130


lubatud volikogu liikmete arvust suurem arv, kui üks ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudest on kinnitanud volikogu liikmete arvuks sellest suurema arvu. (4) Kui kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on käesoleva paragrahvi lõike 2 punk 2 kohaselt leppinud kokku mitme valimisringkonna moodustamises, moodustab maavanem asjaomaste ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste territooriumil eraldi valimisringkonnad. (5) Valla või linna valimiskomisjon nimetab jaoskonnakomisjoni liikmed ja asendusliikmed käesoleva seaduse §-s 23 e enähtut järgides. Sellisel juhul teeb §-s 23 sätestatud volikogu otsused valla või linna valimiskomisjon ja valla- või linnasekretäri toimingud teeb valla või linna valimiskomisjoni esimees. (6) Valla või linna valimiskomisjoni ning jaoskonnakomisjoni tehnilise teenindamise tagab maavalitsus. (7) Valla või linna valimiskomisjoni ning jaoskonnakomisjoni kulud, mis on seotud valimiste korraldamisega, kaetakse riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2‒4 sätestatut kohaldatakse ka haldusreformi seaduse teises peatükis nimetatud valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmisel volikogu algatusel, kui kohaliku omavalitsuse üksused ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuupäevaks teinud valimistoiminguid või võtnud vastu asjakohaseid otsuseid või kui nimetatud otsused ei ole samased. [RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 71. – § 73. [Käesolevast teks st välja jäetud.] § 74. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. (2) Paragrahv 71 ja § 72 punkt 2 jõustuvad 2005. aasta 17. oktoobril. (3) Paragrahvi 72 punkt 1 jõustub 2002. aasta 21. oktoobril. [RT I 2002, 68, 407 - jõust. 07.08.2002] (4) Paragrahvi 5 lõiked 1 ja 5, § 14 lõiked 1 ja 2, § 17 lõike 4 punkt 3, § 25, § 311 lõige 1 ja lõike 3 punkt 4 Euroopa Liidu kodanike kohta e enähtu osas jõustuvad Ees ühinemisel Euroopa Liiduga. [RT I 2002, 68, 407 - jõust. 07.08.2002] (5) [Kehtetu - RT I 2005, 47, 387 - jõust. 18.09.2005]

131


Märkusi

132


Jaoskonnakomisjoni esimehe tÜÜvihik

III 133


Sisukord Sissejuhatus

..............................................................................

136

1. Toimingud enne eelhääletamise algust (enne 9. oktoobrit kella 12.00) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 137 2. Toimingud eelhääletamise ajal (9.–11. oktoobril) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 139 3. Toimingud pärast eelhääletamise lõppemist (11. oktoobri õhtul pärast kella 20.00) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141 ...................

142

....................................

144

4. Toimingud enne valimispäeva (13. või 14. oktoobril) 5. Toimingud valimispäeval (15. oktoobril)

6. Toimingud hääletamistulemuste kindlakstegemisel valimispäeval (15. oktoobril pärast kella 20.00) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 145 7. Turvaplommide ja -kleebiste numbrid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 147 8. Jaoskonnakomisjoni liikmete andmed

.......................................

150

135


Sissejuhatus Käesolev töövihik on abivahend jaoskonnakomisjoni töö korraldamisel. Töövihikus on loetletud jaoskonnakomisjoni tähtsamad toimingud. Need on jaotatud valimiste korraldamise perioodide kaupa. Iga toimingu teostamise kohta teeb jaoskonnakomisjoni esimees oma töövihiku vastavasse lahtrisse märke (nt allkiri). Samu talletab jaoskonnakomisjoni esimees oma töövihikus mitmeid arvandmeid (nt turvaplommide numbrid jm). Lisaks võimaldab töövihik jaoskonnakomisjoni esimehel ja liikmetel iga perioodi eel veenduda, et kõik tähtsamad e evalmistavad toimingud on selleks ajaks tehtud. Töövihik ei asenda valimiskomisjonidele jagatud „Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste käsiraamatus 2017” toodud riigi valimisteenistuse koostatud hääletamise korraldamise ja valimistulemuste kindlakstegemise juhendit. Kindlas peab jaoskonnakomisjoni esimees enne jaoskonnakomisjoni töö algust juhendi läbi lugema ja töökorraldust teiste valimiskomisjoni liikmetega arutama. Samu tuleb jälgida juhendit samaaegselt töövihiku täitmisega.

136


1. Toimingud enne eelhääletamise algust (enne 9. oktoobrit kella 12.00)1 Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud

Märge toimingu kohta

1. Selgita, kes on jaoskonnakomisjoni liikmed ja pane kirja nende kontaktandmed (kasuta töövihiku lõpus olevat vormi). 2. Osale riigi valimisteenistuse koolitusel ja koos teiste jaoskonnakomisjoni liikmetega riigi valimisteenistuse e-koolitusel. 3. Vii läbi komisjoni koosolek, millel tuleb: 3.1 valida komisjoni aseesimees; 3.2 määrata kindlaks komisjoni liikmete tööjaotus; 3.3 selgitada komisjoni liikmete töö tasustamise põhimõtteid. 4. Selgita, millistes ruumides korraldatakse hääletamine (sh eelhääletamine) ja hääletamistulemuste kindlakstegemine (vt juhendi p 2.3). 5. Taga hääletamiskabiinide valmisolek (vt juhendi ptk 2). 6. Saa hiljemalt 8. oktoobril maakonna valimisjuhilt ja valla või linna valimiskomisjonilt kä e hääletamise korraldamiseks vajalikud dokumendid ja vahendid (vt juhendi p 2.2). 7. Korralda dokumentide, turvaplommide ja turvakleebiste, hääletamiskastide ning pitsati turvaline hoidmine.

1

Maakonnakeskuses hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon teeb ettevalmistused ja toimingud hääletamise korraldamiseks hiljemalt 4. oktoobril kella 12.00-ks.

137


Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud 8. Kontrolli, et valimisringkonna kandidaa de koondnimekirjade ja Tallinnas erakondade ning valimisliitude kandidaa de ülelinnaliste nimekirjade iga lehe paremasse alanurka oleks löödud valla või linna valimiskomisjoni pitsa jäljend. 9. Pärast hääletamissedelite kä esaamist korralda sedelite siseküljele jaoskonnakomisjoni pitsa jäljendi panemine (vt juhendi p 2.2). Enne valijale andmist tuleb hääletamissedel murda kokku nii, et trükitud tekst jääb sedeli siseküljele. 10. Valmista e e ümbrike prin mine valimiste infosüsteemist (edaspidi VIS), kui jaoskonnakomisjon korraldab ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist (vt juhendi p 6.5).

138

Märge toimingu kohta


2. Toimingud eelhääletamise ajal (9.–11. oktoobril)1 Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud

Märge toimingu kohta

1. Esmaspäeval, 9. oktoobril enne kella 12.00 korralda eelhääletamise kas (keskmise kas ) turvaplommidega sulgemine (vt juhendi p 4.2). 2. Kui jaoskond korraldab ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist: 2.1 korralda väljaspool elukohta hääletamise kas (suure kas ) turvaplommidega sulgemine (vt juhendi p 4.3); 2.2 korralda valija asukohas hääletamise kas (väikese kas ) turvaplommidega sulgemine (vt juhendi p 4.4); 2.3 selgita, millal pärast eelhääletamise lõppemist antakse hääletamissedelitega ümbrikud üle maakonna valimisjuhile. 3. Märgi töövihikusse kasutusel olevate turvaplommide numbrid (vt töövihik ptk 7). 4. Pane hääletamiskabiini seinale ja hääletamisruumi välja valimisringkonna kandidaa de koondnimekiri. Valimisringkonna kandidaa de koondnimekirja ei panda väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletajatele e e nähtud kabiini seinale. Tallinnas peavad hääletamisruumis olema välja pandud ka erakondade ja valimisliitude kandidaa de ülelinnalised nimekirjad. 5. Kontrolli, kas kõik kampaaniamaterjalid on eemaldatud hääletamisruumist ja ruumidest, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi.

1

Maakonnakeskuses hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon korraldab hääletamist ka 5. oktoobrist kuni 8. oktoobrini.

139


Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud 6. Korralda, et hääletamissedeleid, valijate nimekirju, kandidaa de nimekirju ja hääletamiskaste ei jäetaks järelevalveta. 7. Korralda jaoskonnakomisjoni telefonile saabuvatele kõnedele vastamine. 8. Korralda, et jaoskonnakomisjoni liige paneb enne hääletamissedeli kas laskmist selle välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsa teise jäljendi. 9. Valmista e e väljaspool elukohta hääletavate valijate (sh vajadusel valija asukohas ja kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses hääletajate) nimekiri, kui jaoskonnakomisjon korraldab ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist (vt juhendi p 3.2). 10. Korralda valija asukohas hääletamise taotluste registreerimine ja valija asukohas hääletamine (vt juhendi p 6.2.2). 11. Korralda iga eelhääletamise päeva õhtul pärast hääletamise lõppemist (kell 20.00) hääletamiskas de avade turvaplommiga või turvakleebisega sulgemine (vt juhendi ptk 4). 12. Teata VIS-i kaudu iga eelhääletamise päeva õhtul kell 20.00 valijate ja eelhääletamisel osalenute arv (vt juhendi p 9.1.1). 13. Kontrolli igal eelhääletamise päeval enne hääletamise algust kell 12.00 hääletamiskas ja selle ava turvaplommide või -kleebiste seisukorda.

140

Märge toimingu kohta


3. Toimingud pärast eelhääletamise lõppemist (11. oktoobri õhtul pärast kella 20.00) Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud

Märge toimingu kohta

1. Korralda eelhääletamise kasti (keskmise kasti) ava sulgemine turvaplommiga. 2. Kui jaoskonnakomisjon korraldab ka väljaspool elukohta hääletamist (vt juhendi p 8.1): 2.1 korralda 11. oktoobril pärast kella 20.00 väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate ümbrikke sisaldavate hääletamiskas de (suure ja väikese kas ) avamine. Kui hääletamissedelitega ümbrikud antakse maakonna valimisjuhile üle 12. oktoobril, pane korrastatud ümbrikud ühte hääletamiskas ja sulge kast ning selle ava turvaplommidega; 2.2 kui ümbrikuid ei ole VIS-ist prinditud, korralda kontroll, kas ümbrikule on märgitud valija rahvas kuregistrijärgne elukoha aadress ja taga vajadusel valijate andmete parandamine ümbrikul. Kontrollitud ümbrike paremasse ülanurka märgi valija elukohajärgse valimisjaoskonna number; 2.3 korralda ümbrike maakondade ning Tallinna ja Tartu linna kaupa pakkimine ning märgistamine; 2.4 märgi väljaspool elukohta hääletanutele antud sedelite arv (hääletamistulemuste protokolli lahter „D”) töövihikusse (vt allpool punkt 3); 2.5 edasta hääletamissedelitega ümbrikud koos väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega oma asukohajärgse maakonna valimisjuhile, Tallinna või Tartu linna valimiskomisjonile. 3. Väljaspool elukohta hääletanutele antud sedelite arv (protokolli lahter „D”).

141


4. Toimingud enne valimispäeva (13. või 14. oktoobril) Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud 1. Saa maakonna valimisjuhilt kä e oma jaoskonna valijate hääletamissedelitega ümbrikud ja elektrooniliselt hääletanud valijate nimekiri. 2. Korralda kontroll, kas keegi valijatest ei ole mitu korda hääletanud ning teavita vaatlejaid selle toimingu ajast ja kohast (vt juhendi p 8.3). 3. Taga valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke „V” tegemine, kui valija on hääletanud väljaspool elukohta (vt juhendi p 8.3). 4. Korralda pärast märke tegemist välimiste ümbrike avamine ning sisemiste, hääletamissedelitega ümbrike eelhääletamisel kasutatud hääletamiskas (keskmisesse kas ) laskmine. Hääletamiskas ava sulge uues turvaplommiga. Turvaplommi number fikseeri töövihikus (vt töövihik ptk 7). 5. Koosta akt, kui on arvestamata ümbrikke (vt juhendi p 8.3.1). 6. Märgi väljaspool elukohta hääletamisel saadud arvestatud ja arvestamata sedelite arv töövihikusse (vt allpool punkt 10). 7. Kui oled saanud maakonna valimisjuhilt elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja, korralda kontroll, kas keegi valijatest ei ole mitu korda hääletanud. 8. Taga valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke „E” tegemine, kui valija on hääletanud elektrooniliselt (vt juhendi p 8.3.2).

142

Märge toimingu kohta


Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud

Märge toimingu kohta

9. Koosta ja kinnita VIS-is elektrooniliste häälte tühistamise tea s (vt juhendi p 8.3.2.1). 10. Väljaspool elukohta hääletamisel: 10.1 arvestatud sedelite arv (protokolli lahter „J”); 10.2 arvestamata sedelite arv (protokolli lahter „K”).

143


5. Toimingud valimispäeval (15. oktoobril) Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud 1. Korralda valimisjaoskonna avamine kell 9.00. 2. Korralda enne hääletamise algust valimispäeval jaoskonnas (suur kast) ja kodus hääletamisel (väike kast) kasutatavate hääletamiskas de turvaplommidega sulgemine. 3. Selgita hääletamissedelite väljastajatele veelkord, et väljaspool elukohta hääletanud valijad (valijate nimekirjas märge „V”) ja elektrooniliselt hääletanud valijad (valijate nimekirjas märge „E”) ei saa valimispäeval hääletada. 4. Kodus hääletamise korral: 4.1 taga kodus hääletamise taotluste (ka telefoni teel laekunud taotluste) registreerimine (vt juhendi p 6.4); 4.2 korralda kodus hääletamine ja vastavate märgete valijate nimekirja tegemine (vt juhendi p 6.4.1). 5. Tee kindlaks ja edasta viivitamatult valijate nimekirja kantud valijate arv ja hääletanud valijate arv allkirjade ning märgete alusel VIS-i kaudu kell 12.00, 16.00 ja 20.00 (vt juhendi p 9.1).

144

Märge toimingu kohta


6. Toimingud hääletamistulemuste kindlakstegemisel valimispäeval (15. oktoobril pärast kella 20.00) Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud

Märge toimingu kohta

1. Pärast hääletamise lõppu: 1.1 täida VIS-is hääletamistulemuste protokolli lahter „ A” (valijate arv nimekirjas); 1.2 tee kindlaks hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade (ka kodus hääletanud valijate allkirjade) ja märgete „E” ning „V” alusel esialgne hääletamisest osavõtnute arv ja edasta see viivitamata VIS-i kaudu (hiljemalt kell 20.20) riigi valimisteenistusele; 1.3 allkirjasta valijate nimekirjad; 1.4 korralda valijate poolt rikutud sedelite ja kasutamata sedelite ülelugemine, kustutades kasutamata sedelid nurga äralõikamise teel ja tee kanne VIS-is hääletamistulemuste protokolli lahtritesse „E” ja „F”; 1.5 kontrolli hääletamiskas de turvaplommide seisukorda ja ava valimisjaoskonnas kasutuses olnud hääletamiskas d (sh eelhääletamise ja kodus hääletamise kast); 1.6 korralda väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedeleid sisaldavate sisemiste ümbrike avamine ning jälgi, et neid sedeleid hoitaks teistest hääletamissedelitest eraldi kuni neile jaoskonnakomisjoni pitsa teise jäljendi panemiseni; 1.7 taga väljaspool elukohta ja kodus hääletanud valijate hääletamissedelite välisküljele pitsa teise jäljendi panemine.

145


Jaoskonnakomisjoni esimehe toimingud 2. Korralda häälte lugemine (vt juhendi p 9.2). 3. Täida hääletamistulemuste protokoll paberil (vt juhendi ptk 10). Sisesta protokolli andmed VIS-i, kinnita protokoll, prindi ja allkirjasta. 4. Korrasta valla või linna valimiskomisjonile üleantavad dokumendid ja vahendid. 5. Pane kõik hääletamissedelite pakid ühte hääletamiskas ja sulge hääletamiskast ning selle ava turvaplommidega. 6. Vii vähemalt kahe komisjoniliikme juuresolekul kõik valimisdokumendid ja vahendid valla või linna valimiskomisjonile (vt juhendi ptk 11).

146

Märge toimingu kohta


7. Turvaplommide ja -kleebiste numbrid Kuupäev

Turvaplommi ja -kleebise nr

suur

Kasti liik keskmine väike

147


Kuupäev

148

Turvaplommi ja -kleebise nr

suur

Kasti liik keskmine väike


Kuupäev

Turvaplommi ja -kleebise nr

suur

Kasti liik keskmine väike

149


8. Jaoskonnakomisjoni liikmete andmed Nimi

150

Tel.nr

E-posti aadress

Muud andmed


Telefoninumbrid Jaoskonnakomisjon (SIM-kaardilt) Maakonna valimisjuht Valla või linna valimiskomisjon Riigi valimisteenistus

631 6540

Valimiste infosüsteemi administraator

631 6634

Politsei (kohalik) Siseministeerium (rahvasƟku toimingute osakond)

671 5188

Valimiste infotelefon

631 6633

E-posƟ aadressid Valimiste infosüsteemi administraator

it@vvk.ee

Veebiaadressid Riigi valimisteenistus

www.valimised.ee

Elektrooniline hääletamine

www.valimised.ee

Valimiste infosüsteem

vis.valimised.ee

Valimiste koolitus

koolitus.valimised.ee


KOHALIKU OMAVALITSUSE VOLIKOGU VALIMISTE KÄSIRAAMAT 2017  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you