Page 1

2012/2013

VÕRKPALL

EESTI VÕRKPALLI LIIT


j u h t k i r i

Hanno Pevkur Võrkpalliliidu president

Head võrkpallisõbrad Aga lisaks tipptasemele olen ma selgelt seda meelt, et võrkpalli nurgakiviks on lai kandepind. Ses osas nii minu kui kogu võrkpallipere siiras tänu meie heale partnerile Credit24-le, tänu kellele on viimase kolme aastaga korrastatud üle Eesti projekti “Võrguplatsid korda!” raames 36 võrkpalliplatsi. Lisaks loomulikult Credit24 Rahvaliiga, kus osalevate võistkondade arv on meeldivalt suur ja sel aastal alustasid ka segavõistkonnad. Minnes harrastajatega noorteni, alustavad järgmisel aastal juba 10. hooaega koostöös Eesti Koolispordi Liiduga koolivõrkpalli­sarjad. Mõni sõna ka alaliidu korralduslikust poolest. Alustan siinkohal samuti rahvusvahelisest tasandist. Vähe tähelepanu on saanud Euroopa Võrkpalliföderatsiooni poolt heaks kiidetud regulatsioonide muudatused, mis puudutavad otsustuste tegemiste läbipaistvamaks muutmist. Selle algatuse tegi Eesti Võrkpalliliit ja ei juhtu just tihti, et väikeriik suudab suures rahvusvahelises organisatsioonis saada suure toetuse. Meenutuseks – tegime seda põhjusel, kus meie jaoks tundus vastuvõetamatu olukord, et EM-i korraldusõiguse üle otsustasid ise ka need, kes korraldusõigust taotlesid. Siseriiklikult on oluline, et saime valmis uue tegevusjuhendi, aga samas ootame klubidelt tagasisidet, et juhendit veelgi paremaks muuta. Paljude inimeste koostöös sündis Eesti võrkpalli arengukava aastani 2020. Minu siiras lugupidamine ja tänu kõigile panustajatele. Oleme seadnud peamisteks eesmärkideks eelkõige võrkpalli kandepinna laiendamise ja võrkpalli nähtavuse ning populaarsuse suurendamise. Loomulikult on teisigi häid ideid, aga selleks peab iga võrkpallisõber ise arengukava läbi lugema. Kokkuvõtvalt usun, et oli tore võrkpalliaasta. Vaadates edasi, on põhjust oodata põnevusega nii järgmist aastat kui kaugemat tulevikku. Nii noortekoondised kui rahvuskoondiste hetkeseis loob selleks särisevad eeldused!

01

A

asta 2013 on olnud Eesti võrkpallile hea aasta. Oleme edukad olnud nii rahvusvahelisel võitlusväljal kui kodus. Kuigi puht tipptulemuse mõttes ei õnnestunud rahvusmeeskonnal EM-il osaleda, tegid suurepärase tulemuse meesjuuniorid, kes jõudsid MMile ja näitasid, et Eesti võrkpallisõbral on põhjust positiivselt tulevikku vaadata. Positiivselt andsid tulevikuks signaali ka naised ja rahvusnaiskonna arengud võib julgelt liigitada tõusvaks trendiks ja siinkohal on paslik meenutada, et järgmise aasta augustis korraldame koos põhjanaabritega naisjuunioride EM finaalturniiri. Noortega seoses on samuti hea tõdeda, et sel aastal alustasid tööd mõtestatud tegevuskava alusel rannavõrkpalli noortekoondised, kus Premium7 abil on suudetud luua oluliselt paremad tingimused treening- ja võistlustegevuseks.


s i s u k o r d

Sisukord Presidendi tervitus: Hanno Pevkur ........................................................................ 01 Hooaja parimad...........................................................................................................03 Eesti juunioride meeskond jõudis MM-finaalturniirile...................................... 04 Universiaadil Kaasanis............................................................................................. 08 Eesti Võrkpalli Liit Pirita tee 12, 10127 Tallinn Tel.: 603 1550 Tel.: 603 1552 – peasekretär Faks: 603 1551 E-mail: evf@evf.ee WWW: www.evf.ee EVF võrkpalliuudiste portaal www.volley.ee

Eesti meeste rahvuskoondis 2013. aastal............................................................. 10 Kert Toobal ‒ neliteist aastat Eesti koondises..................................................... 13 Eesti naiste rahvuskoondis 2013. aastal .............................................................. 14 Peeter Vahtra: näen koondise uksele koputajaid................................................. 17 TTÜ võitis Schenker Liiga......................................................................................... 18 Selver Tallinn tuli aastase vaheaja järel Eesti meistriks....................................20 Eesti karika­võitjateks krooniti Pärnu VK ja Viljandi Metall............................... 21 Eesti naiste meistrivõistlused.................................................................................. 23 Viljandi Metalli teine hooaeg Eesti-Soome ühisliigas.........................................24 Parimad Eesti klubid Balti Liigas olid Võru ja Tartu ............................................ 25 Eesti mehed ja naised välisliigades ........................................................................ 26

Võrkpall 2012-2013 Eesti Võrkpalli Liidu

Eestlaste tagasihoidlik hooaeg eurosarjades....................................................... 29 Venemaa kuldne duubel Euroopa meistrivõistlustel..........................................30

väljaanne

Maailmaliiga võitja on Venemaa, Grand Prix parim Brasiilia............................. 32

Tekstid:

Euroliiga parimad olid Belgia meeskond ja Saksamaa naiskond...................... 33

Alar Rikberg Valeri Maksimov Ain Võsu Ann Asser Enn Hallik

Maailma tipp-rannavõrkpallis on järjest raskem läbi lüüa.................................34 Rannavolle karikasari Premium 7 Grand Prix....................................................... 36 Noorte rannavõrkpall – koondised ja tiitlivõistlused..........................................38 Kristjan Kais, kuhu liigub Eesti rannavõrkpall?.................................................. 40

Kujundus: Popi & Huhuu

Fotod: Õhtuleht Postimees eraarhiivid

Credit24 Rahvaliiga XI hooaeg tõi hulgaliselt emotsioone................................42 Traditsioonilised harrastusvõrkpalli turniirid jätkuvalt menukad................. 44 Meelis Arumeel ‒ võrkpalli suurtoetaja, spordist lugu pidav inimene.......... 46 Johannes Noormägi: kui on armastus, siis sünnib ka ime................................. 48

internet

Olümpiavõitja Juri Tšesnokov: vanasti treeniti rohkem..................................... 50

Fotograafid:

Asko Esna vahetas tippsportlase karjääri noortetreeneri oma vastu............. 52

Tairo Lutter (Õhtuleht) Raigo Pajula (Postimees) Margus Ansu (Postimees) Elmo Riig (Sakala) Harles Kiveste Kaanel Anu Ennok. Foto: Jukka Mykkänen.

Võrkpall Rakveres — vana mäng uues esituses.................................................... 53 Noortekoondised rahvusvahelistel turniiridel ....................................................54 Eesti noortevõrkpalli tulemused ............................................................................ 56 Juubilarid ja lahkunud 2013 / Kalender 2014....................................................... 63 EVF juhatus, sekretariaat, kontaktid.................................................................... 64

02

v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


hooaja parimad

Aasta noorvõrkpallur, neiud

Anett Hollas (Võru SK), Kristel Moor (Viljandi SK), Kaisa Bahmatsev (Võru SK), Kadri Siro (Viljandi SK), Kertu Laak (Kohila VK), Kristiine Miilen (Viljandi SK), Liisel Nelis (Saaremaa SK), Hanna-Loore Õunpuu (Kohila VK), Heleene Hollas (Võru SK), Gertu Vider (Tartu SS Kalev), Merlin Hurt (Võru SK), Jaanika Veldre (Viljandi SK). Aasta noorvõrkpallur, noormehed

Taavi Arula (Põltsamaa SK), Denis Losnikov (Saaremaa SK), Oliver Orav (Selver Tallinn), Bobby Pokker (Võru SK), Helger Hääl (Orava VK), Helar Jalg (Saaremaa SK), Markkus Keel (Pärnu VK/SK), Karli Allik (Saaremaa SK), Gustav Saagpakk (Selver Tallinn), Kevin Saar (Saaremaa SK), Johan Vahter (Saaremaa SK), Joonas Popman (Võru SK). Aasta noortetreenerid

Raivo Jeenas (Võru SK), Ingrid Kangur (Kohila VK), Merle Keerutaja (Viljandi SK), Rando Ringmets (Selver Tallinn), Argo Arak (Viljandi SK), Toivo Uusna (Põltsamaa SK). Aasta naisvõrkpallur

Julija Mõnnakmäe (Viljandi Metall), Eliise Hollas (Famila Võru VK), Maarja Kerner (Viljandi Metall), Margot Pähn (Famila Võru VK), Kertti Külm (TÜ/Eeden), Merilin Salben (Viljandi Metall), Pille Vahtra (Viljandi Metall), Mari-Liis Graumann (Viljandi Metall), Marili Laas (TÜ/Eeden), Keiu Põlluveer (TTÜ), Kristel Moor (Viljandi Metall), Eliisa Peit (Viljandi Metall). Aasta meesvõrkpallur Martti Juhkami (Selver Tallinn), Andrus Raadik (Pärnu VK), Argo Meresaar (Selver v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

Tallinn), Mart Tiisaar (TTÜ), Kusti Nõlvak (TTÜ), Edgar Järvekülg (Pärnu VK), Robert Täht (Bigbank Tartu), Siim Põlluäär (Pärnu VK), Andri Aganits (Selver Tallinn), Kardo Kõresaar (Pärnu VK), Siim Ennemuist (TTÜ), Rait Rikberg (Bigbank Tartu). Aasta treenerid

Peeter Vahtra (Viljandi Metall), Raivo Jeenas (Famila Võru VK), Andres Toode (TÜ/Eeden), Avo Keel (Selver Tallinn), Urmas Tali (Pärnu VK), Aigor Kaibald (TTÜ). Aasta vilemees

Olavi Jõesaar, Margus Kupp, Tiit Kõiv, Argo Käpa, Mehis Merilaine, Toomas Murulo, Margus Pärsik, Janis Rohtjärv, Risto Strandson, Kristjan Vanaveski.

Aasta meesvõrkpallur Ardo Kreek.

Aasta kohtunik-sekretär

Inara Barkane, Jaanika Jakobson, Reet Jeenas, Ulvi Kuus, Katrin Lember, Kelli Nemvalts, Kati Oras, Eva Perolainen, Reeli Rehe, Mari Skuin. Aasta parim kohtunik-veteran

Hille Remmelkoor Aasta parim noorkohtunik

Mart Keerutaja

Meenutus: parimad hooajal 2011/2012 18. detsembril 2012 autasustati Tallinna Teletornis 2011/12 parimaid mängijaid, treenereid ja kohtunikke. Parimaks naisvõrkpalluriks tunnistati Anu Ennok, meesvõrkpalluriks Keith Pupart. Aasta parimaks treeneriks tunnistati Rainer Vassiljev, kes viis Tartu meeskonna Schenker Liiga ja Eesti meistrivõistluste võitjaks. Parima noorvõrkpalluri auhinna laureaadid olid Eliise Hollas (Võru SK) ja Andri Aganits (Orava SK). Parima naiste rannavõrkpalli paari moodustasid Natalja ja Polina Bratuhhina, parima meespaari Rivo Vesik ja Kristo Kollo. Parimateks noorte rannavõrkpalli võistkondadeks valiti Anett Hollas ja Liisel Nelis ning Robert Täht ja Renee Teppan.

Aasta naisvõrkpallur Anu Ennok.

Aasta treener Urmas Tali.

03

E

esti Võrkpalli Liidu liikmesklubid valisid 2012/2013 hooaja parimateks võrkpalluriteks Ardo Kreegi ja Anu Ennoki. Aasta treeneri tiitli pälvis juunioride koondisega MM-finaalturniirile jõudnud Urmas Tali. Parimateks noorvõrkpalluriteks valiti Denis Losnikov (Saaremaa SK) ja Kristel Moor (Viljandi SK). Aasta parimad rannavõrkpallurid on meestest Rivo Vesik – Kristo Kollo ning naistest Kertti Külm – Eliise Hollas. Parimad noortepaarid on Raul Kartsep – Karli Allik ning Liisel Nelis – Anett Hollas.


j u u n i o r i d e m e e s k o n d

Aasta tähtsündmus oli juunioride meeskonna jõudmine MM-finaalturniirile

E

esti võrkpalli 2013. aasta tähtsündmuseks tuleb pidada 1993. aastal ja hiljem sündinud noormeeste koondise pääsemist maailmameistrivõistluste finaalturniirile. 8.12. mail Sofias toimunud valikturiiril võitis Eesti kõik neli vastast, nende hulgas ka favoriidiseisuses olnud Bulgaaria ja Saksamaa, kindlustades seega Eestile 14-aastase vaheaja järel pääsu juunioride MM-finaalturniirile. Sofias toimunud valikturniiri võidu tõi hingestatud meeskondlik mäng Sofias toimunud valikturniirile läks Eesti meeskond lihtsalt ilusat mängu näitama. Peatreener Urmas Tali sõnas enne võistlust, et minnakse hästi mängima kõikide vastastega ning võetakse üks päev korraga. Turniiri algus oli konarlik. Avamängus oldi hädas keskpärast mängutaset näidanud Rumeeniaga. Alustati küll võidukalt, kuid seejärel anti vastastele kaks geimivõitu ning kohtumise saatus selgus otsustavas vaatuses. Eesti jäi alguses tagaajaja rolli, kuid kosus ning 15:10 geimivõit andis tabelisse 2 punkti ja tõstis võistkonna enesekindlust.

Renee Teppan rünnakul Ruanda vastu.

 Andri Aganits rünnakul.

Teine kohtumine Bulgaaria vastu kulges nagu Ameerika mägedel, kus kaunid geimivõidud vaheldusid hävitavate kaotustega. Kohtumise lõppfaasis näitas meeskond suurepärast võitlusvaimu ja tiimitööd ning hingestatud tegutsemine viiendas geimis tõi esimese suurüllatuse. Kõige värvikamalt iseloomustas võidujärgset olukorda meeskonna üldfüüsilise ettevalmistuse eest vastutav treener Oliver Lüütsepp, kes sõnas: “Seda meeskonda ei peata enam mitte miski!” Nagu järgnevad päevad näitasid, oli tal täielikult õigus. Kolmandas mängus purustati teine suurfavoriit Saksamaa kindlalt

04

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


j u u n i o r i d e m e e s k o n d

Eesti meeskond rõõmustamas mängus Iraani vastu.

3:0 ning alagrupi võit vormistati viimases voorus Iisraeli vastu. Kogu Euroopa võrkpalliüldsus hõiskas sel hetkel – “Eesti võrkpalli muinasjutt on teoks saanud!” Nii see oligi, 14-aastase vaheaja järel oli Eesti pääsenud MM-finaalturniirile. MM-valikturniir, Bulgaaria, Sofia 08.05. Eesti–Rumeenia

3:2 (21, 19, -22, -22, 10)

10.05. Eesti–Bulgaaria

3:2 (21, -18, -18, 20, 7)

11.05. Eesti – Saksamaa

3:0 (20, 21, 22)

12.05. Eesti – Iisrael

3:0 (19, 17, 13)

Peatreener Urmas Tali ja kapten Ronald Järv.

Eesti juunioride koondise sõprusmängud Brasiiliaga, Tallinn: 27.06. Eesti-Brasiilia U-21

0:3 (-16, -19, -20), lisageim 24.26

28.06. Eesti-Brasiilia U-21

0:3 (-16, -16, -22), lisageim 25:20

30.06. Eesti-Brasiilia U-21

2:3 (-16, -22, 17, 22, -16)

01.07. Eesti-Brasiilia U-23

0:3 (-18, -12, -11), lisageim 13:20

Augusti alguses sõitis Eesti kontrollturniirile Tuneesiasse, kus kohalike U-19, U-21 ja U-23 koondistega peeti kokku 5 kohtumist. Eesti juunioride koondise sõprusmängud Tuneesiaga, Kelibija

Tabeliseis (punktid, geimide suhe): 1. Eesti

10

12:4

2. Saksamaa

8

9:6

06.08. Eesti - Tuneesia U-21 0:3 (-21, -19, -17)

3. Bulgaaria

7

8:6

07.08. Eesti - Tuneesia U-23

4. Rumeenia

4

6:9

5. Iisrael

1

2:12

06.08. Eesti - Tuneesia U-19

2:1 (17, 23, -18) Eesti juunioride

2:1 (21, -13, 19)

meeskond

07.08. Eesti - Tuneesia

1:2 (-15, -20, 25)

valikturniiril

08.08. Eesti - Tuneesia

1:2 (-17, -24, 19)

Bulgaarias. 

Suvine ettevalmistus finaalturniiriks oli pingeline ja põhjalik

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

05

MM-finaalpilet taskus, asus meeskond juba juuni alguses valmistuma suve tähtsündmuseks. Üldfüüsilise ettevalmistuse laagrid ja pallitreeningud vaheldusid kontrollkohtumistega, eesmärgiks meeskond augusti lõpuks tippvormi viia. Juuni lõpus avanes juunioridel suurepärane võimalus oma võimeid võrrelda maailma tippu kuuluva Brasiilia U-21 ja U-23 vanuseklassi koondistega, võiduni meie mehed seekord ei jõudnud.


j u u n i o r i d e m e e s k o n d

Viimane lihv mängule enne Türki lendamist anti Võrus, Jaan Gutmanni turniiril. Juuniorid näitasid ilusat ja võitluslikku mängu, kaotati vaid napilt 1:2 Selver Tallinna meeskonnale. 55. Jaan Gutmanni nimeline rahvus­ vaheline võrkpalliturniir, Võru: 16.08. Eesti U-21 - Korson Veto

3:0 (23, 15, 13)

16.08. Selver Tallinn - Eesti U-21

2:1 (22, -22, 23)

17.08. Eesti U-21 - Pärnu VK

2:1 (17, -23, 16)

17.08. Võru VK - Eesti U-21

0:3 (-21, -13, -19)

18.08. Eesti juuniorid 1999 - Eesti U-21

0:3 (-17, -23, -20)

Gutmanni turniiri paremusjärjestus 1. Selver Tallinn (13 punkti), 2. Eesti U-21 koondis 2013 (12), 3. Eesti juunioride koondis 1999 (7), 4. Korson Veto (7), 5. Pärnu VK (5), 6. Võru VK (1)

Finaalturniiri jäi iseloomustama heitlik mäng Finaalturniiril näitas meie meeskond kohati väga ilusat, kohati aga ebakindlat mängu, mis jättis Eesti alagrupis viimaseks ning langatas kohamängudele 17.-20. kohani. Finaalturniiri avamängus Iraani vastu jäid eestlased hätta pallingu vastuvõtuga ning see muutis ebakindlaks kogu meeskonna mängu. Võidukalt lõppenud avageimi järel kuulusid kolm järgnevat geimi kindlalt kokkuvõttes 5. koha saanud Iraanile. Teine kohtumine Jaapani vastu oli väga tasavägine, kus Eesti võttis otsustavas geimis kindla tegutsemisega hinnatava 3:2 võidu. Eeldatavalt nõrgima vastase Mehhiko vastu ebaõnnestus mängu algus täielikult ning jäädi 0:2 tagaajaja rolli. Seejärel võideti kolmas geim ning eduseisu hoiti ka kogu neljanda geimi vältel, kuid ebaõnnestunud tegutsemine geimi lõpus ning kohtuniku jäme eksimus mängu otsustavas faasis kukutasid Eesti alagrupi

Eestlaste rõõmuhetk tähtsas mängus Mehhikoga. 

06

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


j u u n i o r i d e m e e s k o n d

lõppu. Viimases mängus Argentiina vastu vajas Eesti edasipääsuks vähemalt kahte geimivõitu, kuid võita õnnestus vaid üks geim ning meeskond 16 parema hulka ei pääsenud. Kohamängudel Maroko, Ruanda ja Venetsueela vastu meie juuniorid ei komistanud ning kolme järjestikuse võiduga võeti MM-il kokkuvõttes 17. koht. MM-finaalturniir B-alagrupp, Türgi, Ankara: 22.08. Eesti – Iraan

1:3 (22, -11, -17, -22)

23.08. Eesti – Jaapan

3:2 (-27, 23, -19, 24, 8)

24.08. Eesti – Mehhiko

1:3 (-22, -19, 17, -27)

26.08. Eesti – Argentiina

1:3 (-19, 22, -17, -22)

Kohamängud 17.-20. koht, Türgi, Izmir

Ronald Järv tõstab

29.08.

Eesti – Maroko

3:2 (-22, 22, -28, 24, 12)

30.08.

Eesti – Ruanda

3:0 (12, 25, 13)

31.08.

Eesti – Venetsueela

3:0 (22, 21, 15)

palli Kevin Soole.

Eesti juunioride koondise koosseis Renee Teppan, Karlis Mesila, Andri Aganits, Kevin Soo, Helger Hääl, Ronald Järv, Keiro Vantsi, Helar Jalg, Robert Täht, Denis Losnikov, Taavet Leppik ja Hardi Talv. Peatreener Urmas Tali, treenerid Raul Reiter ja Oliver Lüütsepp, füsioterapeut Gardo Maruste, delegatsiooni juht Alar Rikberg.

B-alagrupi tabeliseis (punktid, võidud-kaotused, geimide suhe) 1. Iraan

12

4-0

12:1

2. Argentiina

9

3-1

9:4

3. Jaapan

4

1-3

5:10

4. Mehhiko

3

1-3

4:10

Eesti juuniorid

5. Eesti

2

1-3

6:11

rõõmustavad —

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

07

Jaapan on alistatud.


e e s t i k o o n d m e e s k o n d

Universiaad ‒ uus kogemus Eesti võrkpallikoondisele

O

tsus osaleda 2013. aasta suveuniversiaadil Kaasanis oli alaliidu tasemel esmakordne ning võeti vastu eesmärgiga arendada Eesti rahvusmeeskonna järelkasvu, nn Bkoondise tasemel mängijaid. Ettevalmistus üliõpilaste olümpiaks peetavaks universiaadiks sai alguse juunis, kontrollmängudes kohtuti kuu lõpus neljal korral Brasiilia U-23 ja U-21 meeskondadega. Eesti universiaadikoondise sõprusmängud Brasiiliaga, Tallinn 27.06 Eesti - Brasiilia U-23

1:3 (22:25; 20: 25; 34:32; 21:25)

28.06 Eesti - Brasiilia U-23

0:3 (20:25; 17: 25; 22:25), lisageim 18:25

30.06 Eesti - Brasiilia U-23

1:3 (25:23; 10:25; 21:25; 12:25)

01.07 Eesti - Brasiilia U-21

1:3 (22:25; 25:21; 22:25; 25:27)

Eesti Universiaadikoondise meeskonnas mängisid Timo Tammemaa, Martti Keel, Karel Ellermaa, Martti Juhkami, Oliver Orav, Martti Rosenblatt, Meelis Kivisild, Andrus Raadik, Kaspar Pomerants, Kardo Kõresaar, Edgar Järvekülg, Siim Ennemuist, Mart Tiisaar. Peatreener Avo Keel, treenerid Rainer Vassiljev ja Tarmo Tiits. Füsioterapeut Gardo Maruste.

Tudengispordi tähtsündmus universiaad osutus kokkuvõttes väga kõikuva sportliku tasemega ning kireva osalejaskonnaga suursündmuseks. Kui universiaadi korraldus, logistika, turvasüsteemid, tseremooniad, toitlustus ja majutus on igati võrreldavad olümpiamängudega, siis sportlik tase kõigub maailma tipptasemest kuni tudengite

harrastusspordini – kõike seda sai näha ka võrkpalliturniiril. Kui Venemaa meeskonnas tegi kaasa olümpiavõitja ja mitmed Maailmaliiga kogemusega mängijad, siis näiteks USA meeskond koosnes ühe kõrgkooli baasil moodustatud keskpärase tasemega mängijatest. Alagrupi avamängus seisidki teisel pool võrku märgilise tähendusega kõrgkooli, Springfield Massachussetsi tudengitest koosnev võistkond. Springfieldi ülikoolis oli 19. sajandi lõpus leiutatud korvpall ning sealt vaid 16 kilomeetri kaugusel asuva Holyoke kehalise kasvatuse õpetaja William G. Morgan pani 1895. aastal aluse pallimängule nimega mintonette, millest hiljem arenes välja võrkpall. Universiaadil osalenud USA-d esindav võistkond aga teiste tudengimeeskondadega võrdlust välja ei kannatanud ning ka Eesti sai kindla 3:0 võiduga hea soojendusmängu. Teises alagrupikohtumises vastu tulnud Korea näitas väga tehnilist ja kombinatsioonidega rikastatud võrkpalli, mis oli paljudele meie meestele esmakordne kogemus. Kuigi tabelisse kirjutati Korea 3:0 võit, möödus kogu kohtumine tasavägiselt ning tulemuse otsustasid üksikud pallivaÜks tulesüütajatest oli võrkpallur hetused. Kui eestlased Jekaterina Gamova. kaotasid kolmandas

08

v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


e e s t i k o o n d m e e s k o n d

 Eesti meeskond pallivahetuse alguses.  Mehed tänavad pärast võitu fänne.

mängus samuti kuivalt 0:3 Valgevenele, oli võimalus 8 parema hulka sisuliselt kadunud. Alagrupi eelviimases mängus alistuti hilisemale võitjale Venemaale 0:3 ning viimases mängus võeti kindel 3:0 võit Hong Kongi vastu.

rünnakul, 11 blokis ja 8 pallingul. Platsil käisid kõik 12 meest ning Eesti võrkpalli tulevikku silmas pidades oli tegemist igati korraliku turniiriga – meie noored karastusid mängides erinevat stiili võrkpalli harrastavate igast maailma nurgast pärit vastastega.

Universiaad A-alagrupp, Venemaa, Kaasan

Kohamängud, 9.-16. koht

06.07 Eesti – USA

3:0 (22, 17, 18)

07.07 Eesti – Korea

0:3 (-23, -24, -19)

08.07 Eesti – Valgevene

0:3 (-17, -19, -19)

10.07 Eesti – Venemaa

0:3 (-18, -22, -21)

11.07 Eesti – Hong Kong

3:0 (22, 18, 17)

A-alagrupi tabeliseis (punktid, võidud-kaotused, geimide suhe) 1. Venemaa

14, 5-0, 15:2

2. Korea

12, 4-1, 12:4

3. Valgevene

10, 3-2, 12:6

4. Eesti

Veerandfinaal, 13.07: Eesti – Šveits

3:0 (19, 19, 22)

Poolfinaal, 14.07: Eesti – Tšiili

3:1 (18, 16, -23, 20)

9.-10. koht, 15.07: Eesti – Valgevene

1:3 (-20, -23, 22, -21)

Universiaadi lõplik paremusjärjestus 1. Venemaa, 2. Poola, 3. Jaapan, 4. Ukraina, 5. Kanada, 6. Tšehhi, 7. Brasiilia, 8. Korea, 9. Valgevene, 10. Eesti, 11. Läti, 12. Tšiili, 13. Tai, 14. Mehhiko, 15. Austraalia, 16. Šveits, 17. Hiina, 18. Hong Kong, 19. USA, 20. Macau

6, 2-3, 6:9

5. Hong Kong

3, 1-4, 3:13

6. USA

0, 0-5, 1:15

Alagrupis neljanda koha saavutanud Eesti jätkas play-off’is heitlust 9.-16. kohale. Esmalt mängiti 3:0 üle Šveits, seejärel 3:1 Tšiili ning otsustavas kohamängus tuli teist korda sel turniiril tunnistada Valgevene paremust. Kokkuvõttes lõpetas Eesti turniiri 10. kohaga, kaheksast mängust võideti neli, võidetud ja kaotatud geimide suhe oli võrdne – 13:13. Turniiri lõppkoht esimeses pooles tõi endaga automaatselt kaasa õiguse pääsuks 2015. aasta suveuniversiaadile Lõuna-Koreas Gwangjus.

Eesti universiaadikoondise koosseis Timo Tammemaa, Martti Keel, Martti Juhkami, Oliver Orav, Kusti Nõlvak, Martti Rosenblatt, Meelis Kivisild, Andrus Raadik, Kardo Kõresaar, Edgar Järvekülg, Siim Ennemuist, Mart Tiisaar. Peatreener Avo Keel, treener Rainer Vassiljev, füsioterapeut Gardo Maruste, üldfüüsilise ettevalmistuse treener Tarmo Tiits.

v Õ RK R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

09

Eesti meeskonnast oli turniiri tulemuslikem diagonaalründaja Mart Tiisaar, kes tõi rünnakul 94 punkti, blokis 11 ning pallinguga 5 punkti. Turniiri parimate skooritegijate pingereas paiknes Tiisaar 110 punktiga 9. kohal. Nurgaründaja Martti Juhkami panustas Eesti kontosse kokku 92 punkti, neist 73


Ain Liiva

e e s t i k o o n d m e e s k o n d

Eesti meeskond kvalifitseerus MM‑valiksarja kolmandasse ringi

E

esti võrkpallimeeskond võitis 24.-26. mail Rakveres toimunud maailmameistrivõistluste valikturniiril kaks kohtumist kolmest ning tagas alagrupi esikohaga pääsu MM-valiksarja kolmandasse ringi. Võidukale turniirile pandi algus avapäeva 3:1 võiduga eeldatava tugevaima vastase Valgevene vastu. Teisel mängupäeval võeti kohustuslik 3:0 võit alagrupi autsaideri Taani vastu ning kuigi viimases mängus kaotati tulemusega 2:3 Läti esindusele, võitis Eesti 7 punktiga alagrupi esikoha. Teiseks platseerus 6 punktiga Valgevene, Läti kogus 5 ning Taani 0 punkti. Eesti meeskonna särgis tegi hea turniiri nurgaründaja Martti Juhkami, kes tõi kolmes kohtumises resultatiivseimana kokku 50 punkti, diagonaalründaja Oliver Venno panustas 41 silma. Koondise debüüdi tiitlivõistluste valikmängudes tegi koguni neli mängijat – libero Edgar Järvekülg, sidemängija Kusti Nõlvak ning juunioride koondise tugitalad, nurgaründaja Robert Täht ning temporündaja Andri Aganits.

Eesti meeskond MM-valikturniiril Rakveres.

MM-valikturniir Rakveres 24.05. Taani-Läti 24.05. Valgevene-Eesti 25.05. Läti-Valgevene 25.05. Eesti-Taani 26.05. Valgevene-Taani 26.05. Eesti-Läti

0:3 (-20, -24, -23) 1:3 (-23, 20, -17, -21) 0:3 (-24, -24, -16) 3:0 (15, 21, 23) 3:0 (19, 18, 22) 2:3 (-18, 16, -19, 20, -10)

Eesti koondis MM-valikturniiril: Ardo Kreek, Kert Toobal, Martti Juhkami, Argo Meresaar, Kusti Nõlvak, Robert Täht, Oliver Venno, Rait Rikberg, Edgar Järvekülg, Siim Ennemuist, Jaanus Nõmmsalu, Andri

Eesti meeskonna time-out.

10

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


e e s t i k o o n d m e e s k o n d

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

Hetk mängust Lätiga.

11

Jaanus Nõmmsalu ja Rait Rikberg vastuvõtul.


e e s t i k o o n d m e e s k o n d

Aganits. Peatreener Avo Keel, treenerid Rainer Vassiljev ja Andrei Ojamets, füsioterapeut Gardo Maruste, üldfüüsilise ettevalmistuse treener Tarmo Tiits.

Kapten Kert Toobal tõstab rasket palli.

Eestlaste kolmene blokk.

Kontrollkohtumised tõid hea mängurütmi Mais toimunud kontrollkohtumistes Rootsi ja Austria vastu näis eestlaste põhikoosseisu ülekaal ilmne ning võrkpalliasjatundjate seas levis arvamus, et ehk sai ettevalmistuseks valitud liiga nõrgad vastased. Tegelikkus näitas aga vastupidist – jõukohaste vastastega mängides sai peatreener Avo Keel anda mänguaega kõikidele koondise kandidaatidele ning ladusalt kulgenud kohtumised loksutasid paika põhikoosseisu ja tagasid hea mängurütmi. Rootsi vastu võitis Eesti kaks ametlikku maavõistlusmängu Rakveres kindlalt 3:0 ning mitteametliku treeningmängu Tallinnas 3:1. Austria alistati avamängus 3:1, teine kohtumine kaotati pärast kogu põhikoosseisu väljavahetamist 2:3 ning mitteametlik kolmas mäng lõppes 2:2 viigiga. Kui enne kontrollkohtumisi ütles peatreener Avo Keel, et vigastatud Keith Puparti eemalejäämisel võib probleemiks kujuneda servi vastuvõtt, siis vastaste pallingute vastuvõtuga saadi edukalt hakkama nii sõpruskohtumistes kui hiljem MM-valikmängudes. Aastase vaheaja järel mängis end koondise põhikoosseisu kogenud Jaanus Nõmmsalu, kes kandis koos teise nurgaründaja Martti Juhkami ning libeo Rait Rikbergiga vastuvõtu põhiraskust. Eesti meeskonna maavõistlusmängud 10.05. Rakvere: Eesti–Rootsi

3:0 (18, 16, 19)

11.05. Rakvere: Eesti–Rootsi

3:1 (20, 21, -23, 20)

12.05. Tallinn: Eesti–Rootsi*

3:1 (22, -22, 20, 25)

16.05. Rakvere: Eesti–Austria

3:1 (21, 21, -27, 20)

17.05. Rakvere: Eesti–Austria

2:3 (22, 18, -27, -23, -10)

18.05. Rakvere: Eesti–Austria*

2:2 (-23, 21, -19, 21)

Debütant Robert Täht vastuvõtul.

* sõprusmängud

Siim Ennemuist rünnakul.

12

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


E

esti võrkpallikoondise põhisidemängija Kert Toobal (34) kuulub riigi esindusmeeskonda 1999. aastast alates. Vahetunud on nii treenereid kui mängijaid. Kas Eesti koondis on nende aastate vältel nähtaval määral teisenenud? Kert nõustub, et muutused nii suure ajavahemiku piires on loomulikud. “Muutused on loogilised, edasi on liigutud sammhaaval,” ütleb ta. “Koondisse on investeeritud ja see on andnud kindlasti tulemusi. Koondisse kuulumine on siiamaani auasi, tänu sellele on saavutatud teatud edu.” Iga kord, kui Eesti koondis kellegagi mängib, leidub saalis omaaegseid tippvõrkpallureid, kes ei tee saladust, et oleks vaja nii mõndagi teistmoodi teha. Nad arvustavad pingelises lõppmängus tehtavaid servivigu, olematut blokeerimisoskust, aeglast söötu, kõrget kaitseasendit ja mida kõike veel, mis meid teistega sarnaseks on teinud – selle asemel, et teistest eristuda. Mida Kert praegu teistmoodi teeks, toetudes sellele, mida ise Prantsusmaal, Türgis, Poolas ja mujal mängides on kõrva taha pannud? “Selle teistmoodi tegemisega on nii, et kõrvalt peab asju vaatama. Niikaua, kui oled platsil, sa lihtsalt ei näe kõike. Ma ise tahaks näha paremat kaitsemängu ja oma rünnaku julgestamist. Eesti koondis treenib korralikult.

Kert Toobal kuulamas

Koondise

koondise abitreeneri

kapten blokis.

e e s t i k o o n d m e e s k o n d

Kert Toobal ‒ neliteist aastat Eesti koondises Ühtset edu valemit pole olemas, peame arvestama mängijatega, kes meil on. Meil ei ole valik nii suur, et teha meeletult pikki trenne, mille järel jäävad ellu vaid tugevamad.” Ehk on sellised juba silmapiiril? Juunioride koondis mängis ju suvel Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril. Kert peab lugu korrapärasusest: “Kui süsteemselt jätkame, tuleb ka areng. Loodan väga, et sellest noortekoondisest saab esindusmeeskond tõhusat abi. Mängijaid jagub, aga neid ei saa meil kunagi olema liiga palju. Nendega tuleb targalt ümber käia ja võtta maksimum. Põhiline, et nad tahaks koondisse tulla.” Kas tugevamaid kopeerides ikka jõuame soovitud kõrgusele? Kert näeb asju omamoodi: “Mis on meie jaoks soovitud kõrgus? Mingit revolutsiooni me välja ei mõtle. Sellist võrkpalli praegu mängitakse, ei paista, et keegi midagi uut prooviks. Kuhugi me oma keskmise tasemega oleme jõudnud, Eesti meeskond pole kindlasti meeldiv vastane. Tähtis on keskmist taset veelgi tõsta. Meil on selleks materjali.” Aga Kert ise? Millal tema oma kogemused treenerina proovile paneb? Kert ei mängi tagasihoidlikku: “See on täiesti reaalne pärast mängijakarjääri lõppemist. Olen näinud ja kogenud mõndagi. Kui huvitav pakkumine tehakse, on kõik võimalik.”

Rainer Vassiljevi juhtnööre.  Kert Toobal

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

13

aktsioonis.


e e s t i k o o n d n a i s k o n d

Naiskond võitis MM-valikturniiril kindlalt kõik mängud

M

aailmameistrivõistluste valikturniiril Lätis Daugavpilsis alistas Eesti võrkpallinaiskond kõik vastased kindlalt 3:0 ning kvalifitseerus kolmandasse ringi ehk Euroopa 20 parima naiskonna hulka, kes jätkavad jaanuari alguses võitlust pääsu eest finaalturniirile. Eesti naiskond, kes alagrupis loosiõnne üle kurta ei saanud, pani oma paremuse kiiresti maksma igas kohtumises ning tasavägist lahingut ei tekkinudki. Eesti võitis alagrupi täisedu 9 punktiga, järgnesid Läti (6), Leedu (3) ning Island (0). Eesti koondise peatreener Peeter Vahtra kinnitas, et turniir õnnestus igati. Edule pandi alus efektiivsete servidega, mille kallal oli eelnevalt palju tööd tehtud. Naiskonna kapteni Mari-Liis Graumanni sõnul mindi võitma kõiki kohtumisi ning edu tõi hea üldmäng ja tugev võitlusvaim. MM-valikturniir Daugavpilsis 24.05. Eesti – Läti

3:0 (13, 16, 9)

25.05. Eesti – Island

3:0 (16, 15, 10)

26.05. Eesti – Leedu

3:0 (12, 19, 21)

Eesti koondis MM-valikturniiril Keiu Põlluveer, Julija Mõnnakmäe, Kristel Moor, Maarja Kerner, Liis Kullerkann, Natalja Bratuhhina, Eliisa Peit, Anu Ennok, Mari-Liis Graumann, Kadri Siro, Polina Bratuhhina, Pille Vahtra. Peatreener Peeter Vahtra, treener Rando Ringmets, füsioterapeut Mikk Pärn.

Kolm mängu Soomega andsid enesekindlust Nädal enne MM-valikmänge kohtus Eesti naiskond kolmel korral tugeva Soome naiskonnaga ning suutis pärast kahte 0:3 kaotust põhjanaabrid viimases mängus 10-aastase vaheaja järel alistada 3:0. Ka kaotatud mängudes näitas Eesti kohati sisukat mängu ning mõlema mängu lõpus peetud lisageim võideti. Esimese ja teise mängu järel tõdes peatreener Peeter Vahtra, et ainult võidu peale mängida ei saanudki. “Pidime katsetama, erinevaid koosseise proovima. Ei ole väga tähtis, kes praegu võidab, tähtis on oma mäng käima saada, soorituste kvaliteeti parandada. Mängupilt võib kehv olla ka võidu korral.” Võiduka kolmanda mängu järel oli Vahtra

Naiste koondise tulevik nii õnnetu ei tundu.

14

v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


e e s t i k o o n d n a i s k o n d

 Eesti naiskond MM-valikturniiril Daugavpilsis.

juba rõõmsam ning sõnas, et eestlannad olid võitu väärt, sest mäng oli palju parem kui eelmistel päevadel ning edukas punkt kontrollmängudele oli ideaalne lõpp pikale ja raskele treeningnädalale enne MM-valikturniiri. Eesti-Soome maavõistlusmängud ei jätnud külmaks ka Soome pressi. Loomulikult rõhutati, et kolmandas mängus Eestilt lüüa saanud soomlannad jäid lõunanaabritele alla kümneaastase vaheaja järel. Üldskoor on Soome kasuks 22:18. Kolmest peetud mängust oli Soome koondise norralasest peatreener Tore Aleksandersen rahul vaid teisega, kuigi 3:0 võitu oli maitstud ka esimeses. Kaotus kolmandas mängus ajas niigi vihasevõitu Aleksanderseni lausa endast välja. “Mida on mängijad aasta jooksul teinud ja õppinud?” kurjustas ta. “Igal kevadel tundub mulle, et pean alustama uuesti, ma ei näe jätkusuutlikkust ega taset, mida vajan MMmängudeks.” Soome naiskond põrus täielikult ka MM-valikturniiril Mogiljovis, lõpetades alagrupi Valgevene ja Iisraeli järel kolmandana.

Eesti naiskonna maavõistlusmängud, Tallinn 16.05. Eesti – Soome

0:3 (-23, -25, -22), lisageim 27:25

17.05. Eesti – Soome

0:3 (-21, -15, -16), lisageim 25:15

18.05. Eesti – Soome

3:0 (16, 29, 22)

Enne 2013-14 hooaega kogunes koondis mängudeks Soomega Enne kui 2013-14 klubihooaeg läks käima, kogunes Eesti naiste rahvuskoondis kaheks sõprusmänguks Soome klubiga LP Salo Viesti, lisaks osaleti 12 naiskonna osalusel toimunud sõprusturniiril Salos. Naiste koondises puudusid välisklubidesse siirdunud mängijad – nii sai võimaluse ennast näidata noorendatud koosseis. Salo naiskonna vastu näidati võitluslikku mängu, mõlemad kohtumised siiski kaotati. Turniiril Salos saavutati alagrupis kaks võitu, kaotus tuli vastu võtta sellele järgnenud 5.-6. koha mängus. Eesti rahvusnaiskonna ja LP Salo Viesti sõpruskohtumised 30.08. Kohila: Eesti – LP Salo Viesti

1:3 (25:17, 28:30, 22:25; 23:25)

31.08. Tallinn: Eesti – LP Salo Viesti

0:3 (23:25, 15:25, 19:25)

Eesti naiskonnas mängisid Nette Peit, Merilin Salben, Marie Aasorg, Liisel Nelis, Kristiine Miilen, Kaisa Bahmatsev, Hanna-Loore Õunpuu, Eliisa Peit, Anu Ennok, Mari-Liis Graumann, Pille Vahtra, Kadri Siro, Eliise Hollas. Treenerid Peeter Vahtra, Rando Ringmets. Füsioterapeut Mikk Pärn.

v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

15

Eesti naiskond sõprusmängus Soome vastu.


e e s t i k o o n d n a i s k o n d

 Eesti naised valmistuvad platsile minema.

XIV Sorv-Elektro Volley rahvus­ vaheline turniir, Salo (Soome) 20.09. Eesti – Women Volley

1:2 (25:22, 22:25; 18:25)

21.09. Eesti – LP Kangasala

2:1 (25:23, 26:24, 18:25)

21.09. Eesti – LiigaEura

2:1 (25:20, 22:25, 25:21)

22.09. Eesti – Oriveden Ponnistus

1:3 (17:25, 25:14, 22:25; 21:25)

Eesti naiskonnas mängisid Mari-Liis Graumann, Nette Peit, Merilin Salben, Marie Aasorg, Hanna-Loore Õunpuu, Kadi Mägi, Kristiine Miilen, Kertu Laak, Eliise Hollas, Kadri Siro, Pille Vahtra ja Laura Parts. Treenerid Peeter Vahtra, Rando Ringmets. Füsioterapeut Mikk Pärn.

•  Eestlannad rõõmustavad järjekordse punkti üle.

16

v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


Hea esitus toob mängijale kiidusõnu.

v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

Anu Ennok on Soome meisterklubis põhiründaja ja teeb elus esmakordselt kaasa eurosarjas. Mullu jõudis Salo naiskond nelja parema hulka, seega enneolematusse kõrgusse. Õed Polina ja Natalja Bratuhhina on resultatiivsed Prantsusmaa kõrgliigaklubis Terville’i Florange. Koondiseväärseid mängijaid saabub USA ülikoolidest. Vahtra on enam-vähem rahul noorte ettevalmistuse tasemega: “On näha koondise uksele koputajaid. Hädasti vajan sidemängijat, rünnaku ülesehitajat. Näeme, et liberoks spetsialiseeruvad meie konkurendid juba noorteklassis – kas peaksime minema sama teed?” küsib Vahtra, vastust ette teades. Üha selgemalt joonistub välja vajadus aastaringse treeningu järele. Selleks on ressursse raske leida, aga hullem on see, kui me kahekümneaastaseks saanud talentidele stimuleerivat väljundit ei leia. Tervikuna teeb asjade käik Vahtrale rõõmu. Halb märk on mitme mainekate võrkpallikeskuste taandumine Eesti meistriliigast. Paari viimase aasta jooksul on kõrvale astunud Pärnu ja Viimsi, tänavu ei registreerunud üllatuslikult ka Eesti meisternaiskond Viljandi. Hea, et alates lõppeva aasta sügisest söandas peaareenile tulla tarmukas Kohila naiskond. Uustulnuk alustas tähelepanuväärselt hästi.

Peeter Vahtra teeb vajadusel asjad selgeks ka käte abiga.

17

M

ida lähemal on talv, seda tulisemaks lähevad pallivahetused nii siin- kui sealpool riigipiiri. Jaanuarini, mil toimub maailmameistrivõistluste kolmas ja senistest kaalukaim ring, on aega vaid mõni nädal. Juba maikuus ootab meid Euroopa meistrivõistluste esimene valiketapp. Kõik vastased on teada, nõrkasid nende hulgas pole. Esindusnaiskonna kandidaate soovib Eesti koondise peatreener Peeter Vahtra näha jõulu teisest pühast alates. Kolmeks kontrollmänguks on valmis külla tulema Valgevene naiskond. Välisklubides mängivad koondislased jõuavad koju tõenäoliselt viimasel hetkel, lülitudes ühistreeningutesse jooksu pealt. Aga pole parata, kokkuvõttes toob kasu see, et nad on saanud võõrsil tugeva treeningu- ja võistluskoormuse. “Kahe parema hulka tahaks ikka saada,” soovib Vahtra, kuigi nii MM-i kolmandas kui EM-i teises ringis peaks iga alagrupikaaslane meie omast kõvem olema. Mahajäämust füüsises püütakse mingilgi määral korvata tugeva servi ja liikuva blokiga. Ja muidugi visadusega kaitses. “Meil on kaheksa mängijat välismaal, kõik nad saavad oma klubis kõrgemal tasemel mängida kui koduses liigas,” rõõmustab Vahtra. “Kodus mängivatel kandidaatidel saan ma ise silma peal hoida.” Ta on väga hästi kursis, kuidas meie parimatel läheb.

e e s t i k o o n d n a i s k o n d

Peeter Vahtra: Näen koondise uksele koputajaid


s c h e n k e r l i i g a

TTÜ võitis suure üllatusena Schenker Liiga

S

chenker Liiga 2012/13 hooaja võitjaks krooniti TTÜ meeskond – üllataja, kes suutis otsustavas faasis üle mängida kõik endast tugevamaks peetud vastased. Alles jaanuaris meeskonna peatreeneriks saanud Janis Sirelpuu treenerikarjääri esimene triumf oli sellega sündinud. Veerandfinaalis läks TTÜ kokku tiitlikaitsja Bigbank Tartuga ning võitis mõlemad kohtumised kindlalt 3:0. Märtsi alguses Pärnu spordihallis peetud Final Four turniiril suutis TTÜ meeskond üllatada kahel korral. Esmalt mängiti tasavägises poolfinaalis tulemusega 3:2 üle Selver Tallinna meeskond ning seejärel suudeti finaalis sama tulemusega alistada favoriidiseisuses olnud Pärnu VK. Pärnu VK oli finaali jõudnud kindla 3:0 võiduga Lase-R/Riga üle ning asjatundjad pakkusid finaali eel Schenker Liiga lõvisid aastaseks hoiustamiseks just pärnakatele. Veerandfinaalid (21.-24. veebruar 2013)

Schenker Liiga võitja TTÜ.

Lase-R/Riga – VK Jelgava Biolars

3:1, 3:2

TTÜ – Bigbank Tartu

3:0, 3:0

Selver Tallinn – Daugavpils Universitate

3:0, 3:0

Ozolnieki/Poliurs – Pärnu VK

3:0, 3:0

Final Four turniir (2.-3. märts 2013, Pärnu spordihall) Poolfinaal: Pärnu VK – Lase-R/Riga

3:0 (16, 20, 21)

Poolfinaal: Selver Tallinn – TTÜ

2:3 (19, -19, -18, 20, -12)

3.-4. koht: Selver Tallinn – Lase-R/Riga

1:3 (-18, -17, 18, -20)

Finaal: Pärnu VK – TTÜ

2:3 (23, -22, -16, 15, -7)

Janis Sirelpuu hindas pingevaba mängu, Mart Tiisaar kiitis fiilingut “Tegelikult oli sama stsenaarium nagu eile: esimese geimi kaotasime, kaks järgmist võitsime, neljanda kaotasime... Täna hakkasin natuke pelgama seda, et meil oli poolfinaal hiljem ja mängisime viis geimi – väsimus saab võimust. Aga oleme sel hooajal viiendat geimi hästi mänginud: 13-st korrast 11 oleme võitnud,” rääkis Sirelpuu pärast võidukat finaalmängu. Ta pidas oluliseks ka pingevaba mängu, kuna suur saavutus oli juba finaalkoht: “Meie jaoks oli juba hõbemedal suhteliselt särav. Täna oli hea pingevaba mäng. Suutsime Pärnu emotsiooni enda kontrolli alla saada ja sealt need punktid tulema hakkasid.” “Üllatus oli kindlasti, aga eks me tulimegi seda üllatust vormistama. Tulime peale sellise mõtlemisega, et meil ei ole kaotada midagi, teised on favoriidid ja väga hea fiiling oli mängida,” sõnas Schenker Liiga parimaks mängijaks valitud TTÜ diagonaalründaja Mart Tiisaar. Aastase vaheaja järel medal ka lätlastele Aastase vaheaja järel sai medali ka Läti võistkond, kui kolmas koht läks Lase-R/Riga meeskonnale, kes pronksimängus alistas 3:1 Selver Tallinna. Ülejäänud liigas osalenud Läti meeskonnad jäid pidama veerand­ finaalidesse. Tagasihoidliku hooaja tegi 2011/12 hooaja võitja Bigbank Tartu, kes piirdus

18

v Õ RK R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


s c h e n k e r l i i g a

viienda kohaga. Ülejäänud Eesti meeskonnad kohamängudele ei pääsenud – Rakvere Fruit Xpress oli üheksas ning Valio Võru VK kümnes. Põhiturniiri tabel (punktid, võidud-kaotused):

 Liiga väärtuslikem mängija Mart Tiisaar rünnakul.

Hooaja 2012/2013 parimad mängijad:

1.

Pärnu VK

65, 22-5

2.

Selver Tallinn

56, 20-7

3.

TTÜ

51, 19-8

4

Lase-R/Riga

47, 16-11

5.

VK Jelgava Biolars

45, 16-11

6.

Bigbank Tartu

42, 13-14

7.

Daugavpils Universitate

42, 13-14

8.

Ozolnieki/Poliurs

38, 11-16

9.

Rakvere Fruit Xpress

10. Valio Võru VK

Tiisaar, Kaspar Pomerants, Jaanus Nõmmsalu. Peatreener Janis Sirelpuu, treener ja klubi esindaja Uku Rummi, treener Meelis Stamm, füsioterapeut Risto Jamnes, klubi president Heino Lill. 1.

Väärtuslikem mängija: Mart Tiisaar, TTÜ

2.

Suurim punktitooja: Mart Tiisaar, TTÜ, 524 punkti

3.

Parim blokeerija: Andri Aganits, Selver Tallinn, 113 blokipunkti

4.

Parim servija: Martti Juhkami, Selver Tallinn, 43 ässpallingut

5.

Parim ründaja: Andrejs Zavorotnijs, Lase-R/Riga

6.

Parim libero: Edgar Järvekülg, Pärnu VK

7.

Parim sidemängija: Kusti Nõlvak, TTÜ

11, 3-24 8, 2-25

Schenker liiga hooaja 2012/13 paremusjärjestus

1.

TTÜ

2.

Pärnu VK

3.

Lase-R/Riga

4.

Selver Tallinn

TTÜ meeskond peatreener Janis Sirelpuu

5.

VK Jelgava Biolars

näpunäiteid kuulamas.

6.

Bigbank Tartu

7.

Daugavpils Universitate

8.

Ozolnieki/Poliurs

9.

Rakvere Fruit Xpress

10. Valio Võru VK

v Õ RK R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

19

TTÜ meeskond mängis koosseisus: Vaido Veek, Karel Ellermaa, Mihkel Tanila, Denis Sintov (Moldova), Madis Pärtel, Mikk Markus Sihver, Kusti Nõlvak, Karlis Mesila, Siim Ennemuist, Tanel Uusküla, Mart


E

esti võrkpalli meistrivõistlused aastal 2013 võitis Selver Tallinn, kes suutis tasavägises finaalseerias 3:2 üle mängida põhiturniiri võitja Pärnu Võrkpalliklubi. Otsustav finaalmäng tõi Pärnu spordihalli täismaja huvilisi ja kinnitamata andmetel püstitati ka saali pealtvaatajate rekord. Finaalseeria avamängu võitis Selver Tallinn võõrsil napilt 3:2, kuid Pärnu jõudis kahe järjestikuse (3:1 ja 3:2) võiduga meistritiitlist vaid ühe võidu kaugusele. Sellega aga pärnakate jõud rauges ning Avo Keele juhendatav meeskond võitis kaks viimast mängu tulemusega 3:1 ning tuli aastase vaheaja järel taas Eesti meistriks. Eesti meistrivõistluste pronksmedalid riputati kaela TTÜ meeskonnale, kes võitis eelmise hooaja parima Bigbank Tartu mängudega 2:1. Viienda-kuuenda koha seeria võitis Valio Võru Võrkpalliklubi, olles kahel korral parem Rakvere Fruit Xpressist. Eesti meistriks tulekuga läks täide ka Avo Keele hooaja eel tehtud ennustus, et kõik kolm võrkpallikarikat võivad 2012/2013 hooajal rännata erinevatele klubidele: Eesti karikavõitjaks krooniti Pärnu Võrkpalliklubi, Schenker liiga võit kuulus TTÜ-le ning Eesti meistriks krooniti Selver Tallinn. Eesti meistrivõistlused 2013, lõppjärjestus

Eesti meister Selver Tallinn.

Pärnu VK jäi finaalis kaotajaks.

1. Selver Tallinn

Postimees, Margus Ansu

e e s t i m e i s t r i v õ i s t l u s e d

Selver Tallinn tuli aastase vaheaja järel Eesti meistriks

2. Pärnu Võrkpalliklubi 3. TTÜ 4. Bigbank Tartu 5. Valio Võru Võrkpalliklubi 6. Rakvere Fruit Xpress Selver Tallinna meeskonna koosseis Meelis Kivisild, Martti Keel, Timo Tammemaa, Argo Meresaar, Martti Juhkami, Kristjan Õuekallas, Reimo Rannar, Andri Aganits, Denis Losnikov, Hindrek Pulk, Ronald Järv, Asko Esna, Helar Jalg. Peatreener Avo Keel, treener Raul Reiter, füsioterapeut Kristi Singi, üldfüüsilise ettevalmistuse treener Tarmo Tiits.

Andrei Ojamets ei suutnud hooaja keskel mängu pööret tuua.

20

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


Pärnu kapten Andrus Raadik võidukarikaga.

v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

sest suurepärases hoos ja positiivse emotsiooniga mänginud pärnakad ei jätnud karikakaitsjale Selver Tallinnale mingit sõnaõigust, võit vormistati tulemusega 3:0 (16, 23, 17). Pärnu meeskond mängis karikavõistluste otsustavas faasis väga ühtselt, kõikidest väljakul viibinud mängijatest kiirgas enesekindlust ning suurt võidutahet. “Meie serv toimis väga hästi, lisaks ei suutnud Selveri mängijad Pärnut serviga võrgust kaugemale suruda. Need nüansid olid meie võidu aluseks. Eilsele heale mängule tuli täna lisa,” rääkis Pärnu VK peatreener Urmas Tali pärast võitu. Naiste karikavõistluste üllatajaks võib pidada Famila/Võru VK naiskonda, kes alistas

Pärnu meeskond avab võidušampust.

21

E

esti 2012. aasta võrkpalli karikavõitjad selgusid 8.-9. detsembril Jõhvis, kui meeste karika võitis pika vaheaja järel (viimati võideti 2003. aastal) Pärnu Võrkpalliklubi, naistest kaitses tiitlivõitu Viljandi Metall. Meeste esimeses poolfinaalis alistas Selver Tallinn tulemusega 3:0 (19, 17, 17) Valio Võru VK ning teises poolfinaalis mängis Pärnu VK üllatavalt kindlalt 3:0 (15, 17, 19) üle Bigbank Tartu. Ka finaal osutus ühekülgseks,

e e s t i k a r i k av õ i s t l u s e d

Eesti karika­ võitjateks krooniti Pärnu VK ja Viljandi Metall


e e s t i m e i s t r i v õ i s t l u s e d

Eesti karikavõitja Pärnu VK.

teel finaali esmalt TTÜ/Dynamo Särtsakad (kahel korral 3:0) ning seejärel TTÜ (3:2). Viljandi Metall mängis veerandfinaalis üle Tartu/Ülikool Eedeni (3:0 ja 3:0) ja poolfinaalis Noortekoondise (3:1). Finaalkohtumine algas eeldatava favoriidi domineerimisega. Kuigi Famila/Võru VK suutis tasavägise teise geimi enda kasuks pöörata, ei muutnud see oluliselt mängupilti – tulemusega 3:1 (20, -25, 16, 15) tuli kolmandat aastat järjest Eesti karikavõitjaks Viljandi Metalli naiskond. Viljandi Metalli naiskond mängis koosseisus Katrin Kõverjalg, Kristel Moor, Kristiine Miilen, Kadri Siro, Julija Mõnnakmäe, Maarja Kerner, Nette Peit, Eliisa Peit, Mari-Liis Graumann, Pille Vahtra, Merilin Salben. Peatreener Peeter Vahtra, treener Mari-Liis Graumann.

Naiste karikavõitja Viljandi Metall.

Pärnu VK meeskond mängis koosseisus Andrus Raadik, Taavet Leppik, Sven Saarpere, Edgar Järvekülg, Tamar Nassar, Kardo Kõresaar, Romet Priimägi, Ergo Sartakov, Olivier Faucher (CAN), Edgar Maier, Siim Põlluäär. Peatreener Urmas Tali, treener Toomas Jasmin, füsioterapeut Gardo Maruste.

Karikahõbe Selver Tallinn.

22

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


e e s t i m e i s t r i v õ i s t l u s e d

eesti naiste meistrivõistlused

fotod: Sakala, Elmo Riig

Põhiturniir algas viie, lõppes kuue naiskonnaga Naiste meistrivõistluste põhiturniir mängiti kahes osas. Esimesest ja teisest ringist võttis osa viis naiskonda, alates kolmandast ringist liitus ka Eesti-Soome ühisliigas kaasa teinud Viljandi Metall. Põhiturniiri I ja II ringi järel juhtis turniiritabelit Tartu Ülikool/Eeden,

Meistri võidutants.

Võru võitles finaalseerias vapralt.

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

sama palju punkte oli kogunud ka Famila/ Võru VK. Kolmandas ringis pani oma paremuse maksma Viljandi Metall (37 punkti), kes ei kaotanud ühtegi kohtumist. Viljandile järgnesid TÜ/Eeden (33), Famila/Võru VK (27), TTÜ (19), Audentese SG/Noortekoondis (11) ja TLÜ (0). Eesti naiste meistrivõistlused 2012-13 veerandfinaal TTÜ – Audentese SG/Noortekoondis

3:0, 3:0

veerandfinaal Famila/Võru VK – TLÜ

3:1, 3:1

poolfinaal Viljandi Metall – TTÜ

3:0, 3:1, 3:0

poolfinaal TÜ/Eeden - Famila/Võru VK

Eesti meister Viljandi Metall.

3:2, 1:3, 1:3, 3:0, 2:3

V-VI koht Audentese SG/Noortekoondis – TLÜ

3:2, 0:3, 3:0

III–IV koht TÜ/Eeden – TTÜ

3:2, 2:3, 3:0

finaal Viljandi Metall – Famila/Võru VK

3:0, 3:1, 3:1 Eesti meistri­

Naiste Meistriliiga sümboolne seitsmik Sidemängija - Julija Mõnnakmäe (Viljandi Metall), libero - Pille Vahtra (Viljandi Metall), diagonaalründaja - Merilin Salben (Viljandi Metall), temporündaja - Eliise Hollas (Famila/ Võru VK), temporündaja - Marili Laas (Tartu Ülikool/Eeden), nurgaründaja - Margot Pähn (Famila/Võru VK), nurgaründaja - Maarja Kerner (Viljandi Metall)

võistluste hõbe Famila Võru VK.

Eesti meister Viljandi Metall teatas pärast hooaega, et 2013/14 kaasa ei mängita. Rõõmuga tuleb tunnistada, et Viljandist vabaks jäänud koht ei jäänud täitmata - naiste meistriliigaga liitus Kohila Võrkpalliklubi. Miks Viljandi naiskond loobus? “Me ei tahtnud enam samal tasemel jätkata,” selgitas klubi juhatuse liige ja mänedžer Margus Keerutaja. “Oleme tulnud Eesti meistriks neli viimast aastat järjest. Kahe eelmise hooaja väljund, osalemine Soome meistrivõistlustel, langes ära, pinget ei paku ka Balti Liiga. Küsimus pole rahas. Mõte kadus ära.”

23

Viljandi Metall võitis ja loobus Viljandi Metalli naiskond kindlustas Eesti meistrivõistluste esikoha, võites finaalseerias kolmes järjestikuses mängus Famila/Võru VK. Viljandi Metallil oli see täistabamus Eesti meistrivõistlustel järjekorras neljas, ükski Võru naiskond ei ole aga varem finaalseeriast osa võtnud. Võru jaoks oli finaalipääs suur saavutus, haaravas poolfinaalseerias oli mängudega 3:2 alistatud põhiturniiri esimese osa parim, Tartu Ülikool/Eeden. Meistrivõistluste kolmanda koha omanik selgus kahe võiduni mängitud pronksiseerias, millest võitjana väljus 2:1 üldtulemusega Tartu Ülikool/Eedeni naiskond. Aasta varem lõpetas Eeden Eesti meistrivõistlused viiendana, TTÜ naiskond siis Eesti tšempionaadist osa ei võtnud. Meistrivõistluste 5.-6. koha seeria võitis mängudega 2:1 Audentese SG/Noortekoondis, jättes TLÜ naiskonna viimaseks.


e e s t i k o o n d n a i s k o n d

Viljandi naiskond Final Four turniiril.

Viljandi Metalli teine hooaeg Eesti-Soome ühisliigas Koht paranes, aga sportlik tulemus oli mullusest nõrgem.

K

ui 2011/2012 hooajal käivitunud naiste Eesti-Soome ühisliigaga liitus kaks Eesti naiskonda, siis teiseks hooajaks, pärast Viimsi SPA naiskonna lagunemist, jäi liigasse alles vaid üks – Viljandi Metall. Esimesel hooajal paljusid võrkpallifänne südi mängu ja arvukate võitudega üllatanud viljandlannad edu korrata ei suutnud ning võitsid 16-st põhiturniiri mängust vaid neli, platseerudes eelviimaseks, kaheksandaks. Liiga juhend tagas siiski Viljandi naiskonnale (ainsa Eesti esindajana) koos kolme parima Soome klubiga pääsu nelja parima finaalturniirile. Jaanuari viimasel nädalavahetusel Hämeenlinnas toimunud Final Four turniiri poolfinaalis tuli Viljandi Metallil pärast avageimi võitu vastu võtta 1:3 kaotus Soome meisternaiskonnalt LP Viestilt. Kolmanda koha kohtumises alistuti sama tulemusega HPK naiskonnale. Seega paranes kahe hooaja vahel viljandlannade lõplik koht liigas viiendalt neljandaks, kuid tegelikkuses

Viljandi treener Peeter Vahtra.

tuleb hooaega ühisliigas siiski sportliku tulemuse seisukohast ebaõnnestunuks lugeda. Viljandi naiskonna peatreener Peeter Vahtra sõnul ei olnud teine hooaeg SoomeEesti ühisliigas enam nii õnnestunud kui esimene. “Teisel aastal oli Soome klubide tase kindlalt tugevam ja meid osati oodata – üllatusmoment oli kadunud. Meie mängu mõjutas negatiivselt ka Anu Ennoki lahkumine, eriti kannatas just meie üldmäng.” Vahtra meenutab, et naiskond kaotas mitmeid mänge väga napilt, kuid oli üldjoontes rahul, et Viljandi naiskonnal oli ühisliiga näol selline väljund. “See motiveeris tüdrukuid treenima ja pingutama ning vähemalt mina annan endast kõik, et eestlastele vähemasti üks koht sellesse liigasse tagasi võidelda. Näiteks 2013/14 hooajal on Soome liiga üldine tase kukkunud, Eesti parimad naiskonnad suudavad põhjanaabritega konkureerida,” rääkis Vahtra.

Eesti-Soome ühisliiga võitja Salo LP Viesti.

Eesti-Soome ühisliiga finaalturniir, 26.-27.01.2013, Hämeenlinna, Soome 26.01. poolfinaal: LP Viesti Viljandi Metall

3:1 (-23, 19, 24, 23)

26.01. poolfinaal: HPK LP Kangasala

2:3 (15, -20, 22, -19, -14)

27.01. III–IV koht: HPK – Viljandi Metall

3:1 (17, -23, 18, 19)

27.01. finaal: LP Kangasala – LP Viesti

1:3 (-20, 21, -14, -24)

24

v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


e e s t i k o o n d n a i s k o n d

balti naiste liiga Balti Liiga finaalturniir, 29.-31. märts, Jelgava Veerandfinaal

T

änavune Balti Liiga kujunes tugevate Valgevene naiskondade triumfiks: põhiturniiril hõivati kolm parimat kohta ja löömatuks jäädi ka otsustavas faasis finaalturniiril. Esikoha võitis veerandfinaalis Võrust parem olnud Mogiljovi Kommunalnik, teise koha saavutas Minski Mintšanka ja kolmanda Baranovitši VK Atlant. Märtsi lõpus Lätis Jelgavas toimunud finaalturniirile pääsenud Eesti naiskonnad, Famila/Võru VK ja Tartu Ülikool mängisid pärast veerandfinaali kaotusi ja mini-poolfinaali võite 5.-6. kohale, omavahelises heitluses oli tulemusega 3:2 parem Võru. Eelmisel aastal võitis naiste Balti Liiga Pärnu Võrkpalliklubi, kes tänavu võistkonda välja ei pannud.

VK KommunalnikMogiljov - Famila/Võru VK Veerandfinaal Jelgava/LU - SK Babite

60 punkti

Achema KKSC - VK Atlant

0:3 (-16, -18, -11)

5.-8. koht Famila/Võru VK - Achema KKSC

3:1 (-16, 17, 15, 19)

5.-8. koht SK Babite - Tartu Ülikool

2:3 (26, 23, -22, -22, -21)

Poolfinaal 3:0 (9, 21, 15)

Poolfinaal

VK Atlant (Valgevene)

2.

VK Kommunalnik-Mogiljov (Valgevene)

60

3.

Mintšanka (Valgevene)

56

4.

Tartu Ülikool

35

5.

SK Babite (Läti)

30

6.

Jelgava/LU (Läti)

29

7.

Famila/Võru VK

25

Famila/Võru VK - Tartu Ülikool

8.

TTÜ

22

3.-4. koht

9.

Achema-KKSC (Leedu)

19

VK Atlant - Jelgava/LU

Jelgava/LU - Mintšanka

1:3 (-16, -23, 21, -25)

7.-8. koht Achema KKSC - SK Babite

0:3 (-20, -17, -26)

5.-6. koht

10. Heksa (Leedu)

9

1.-2. koht

11. SM Tauras VTC (Leedu)

3

12. Läti Noortekoondis (Läti)

3

VK KommunalnikMogiljov - Mintšanka

v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

1:3 (-21, 25, -19, -22)

Veerandfinaal

1.

Famila Võru oli edukaim Eesti naiskond.

3:0 (18, 16, 17)

Veerandfinaal Tartu Ülikool - Mintšanka

VK Kommunalnik-Mogiljov VK Atlant

Balti Liiga põhiturniiri lõplik tabeliseis

3:0 (17, 22, 19)

3:2 (-21, -17, 25, 23, 6) 3:0 (8, 10, 26) 3:2 (23, -23, 17, -10, 12)

Tartu Ülikool Eeden saavutas 6. koha.

25

Parimad Eesti klubid Balti Liigas olid Famila/Võru VK ja Tartu Ülikool.


e e s t la s e d v ä l i s m aal

Eesti mehed ja naised annavad tooni erinevates liigades

Anu Ennok Eerik Jago Aigor Kaibald* Meris Merisaar Martti Rosenblatt Sander Steinberg

Triin Kuusk Tauno Lipp

Andri Aganits* Martti Juhkami* Anna-Liisa Sutt

Natalja Bratuhhina Polina Bratuhhina Ardo Kreek Keith Pupart Raimo Pajusalu Oliver Venno

Anna Kajalina

* - alates 2013/14 hooajast

26

v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


Natalja ja Polina Bratuhhina – Prantsusmaa Kaksikõed Natalja ja Polina Bratuhhina aitasid Prantsusmaa esiliigast kõrgliigasse Terville`i Florange naiskonna. 22 kohtumisest võideti koguni 19 ja tasavägiseks kujunenud hooaja lõpus oldi 4 punktiga ees Quimper Volley’st ning 6 punktiga Nancy’st. Järgmisel hooajal pole naiskonna eesmärgiks mitte ainult püsimajäämine tugevaimasse divisjoni, vaid eesmärgiks on seal ka midagi ära teha. 2013/14 hooajal liitus klubiga ka Eliisa Peit, kes teeb trenni esindusvõistkonnaga, kuid mängib klubi II võistkonna eest Prantsusmaa kolmandas liigas.

Keith Pupart rünnakul.

Ardo Kreegi stiilinäide.

Anu Ennok – Soome 2012/2013 hooajal mängis Eesti võrkpallinaiskonna ja viimaste hooaegade Viljandi Metalli naiskonna tugitala Anu Ennok esimese hooaja piiri taga, võites Oriveden Ponnistuse naiskonnaga Soome meistrivõistlustel pronksmedalid. Ennok oli 48 ässpallinguga Soome meistriliiga parim servija, 252 rünnakupunkti andsid üldises pingereas kaheksanda koha, resultatiivsuse edetabelis oli Ennok 310 punktiga üheksas. 2013/2014 hooajaks sõlmis Ennok lepingu Soome tugevaima klubi, viimase viie aasta meistri LP Viesti Saloga. Eerik Jago – Soome Soome meistrivõistlustel kuulus Eerik Jago 2012/2013 hooajal hõbeda pälvinud Hurrikaani Loimaa meeskonda. Kuldmedali võitis Kokkola Tiikerit, kes oli finaalseerias parem

v Õ RK R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

Anna Kajalina – Itaalia Anna Kajalina saavutas 2012/2013 hooajal Itaalia esiliigas Serie B Pavia Riso Scotti ridades viienda koha. Hooaja plusspoolele jäi 16 võitu, miinuspoolele 10 kaotust. Narvast pärit Kajalina roll naiskonnas oli kandev – ta kuulus enamasti põhikoosseisu ning oli üks naiskonna suuremaid punktitoojaid. 2013/14 hooajal saab Kajalinat näha teise Itaalia Seria A2 naiskonna, Montichiari Metalleghe Sanitars ridades. Ardo Kreek – Prantsusmaa Ardo Kreek võitis 2012/2013 hooajal Paris Volley meeskonna ridades maa meistrivõistlustel hõbemedali, kaotades mõlemas finaalkohtumises Tours VB-le. Tulemust tuleb pidada suureks õnnestumiseks, sest Pariisi klubi tõusis play-off mängudega teiseks põhiturniiri kuuendalt kohalt ning finaali jõudes saadi õigus esindada Prantsusmaad järgmisel hooajal Euroopa Meistrite liigas, maailma tugevaimas klubisarjas. Triin Kuusk – Taani Varem Küprosel pallinud Tartust pärit Triin Kuusk tegi eduka hooaja Taani klubi Fortuna Odense ridades, võites maa meistrivõistluste pronksmedali. Hooaja lõpus tunnistati Kuusk Taani liiga parimaks nurgaründajaks. Üldiselt on Taanis võrkpall populaarseks muutumas – välismängijate limiiti enam ei ole, Ameerikast tulnud mängijad tõstavad taset nii naiste kui meeste hulgas. Tauno Lipp – Taani Sidemängija Tauno Lipp osales Holte IF meeskonnaga Taani meistri- ja karikavõistlustel. Meistrivõistlused lõpetati viienda kohaga. Taani liigat iseloomustab paljude välismängijate osalus, tänu millele muutuvad koosseisud igal hooajal. Lipp jätkab karjääri Soome esiliigas Kyyjärvi Kyky-Betset meeskonnas. Meris Merisaar – Soome Meris Merisaar tegi kaasa Soome meistrisarjas Korson Veto meeskonnas. Soome meistriliigat alustati kõrgete eesmärkidega, kuid lõpuks saavutati 11. koht, mis viis tiimi üleminekumängudele. Korson Veto võitis üleminekumängud kindlalt ja koht kõrgemas

27

Anna Kajalina rõõmustamas.

Andri Aganits ja Martti Juhkami – Saksamaa 2013/2014 hooajal siirduvad esmakordselt välisklubisse Tallinna Selveris mänginud Andri Aganits ja Martti Juhkami, kellest saavad meeskonnakaaslased Saksamaa Bundesliga meeskonnas TV Bühl.

üldskooriga 4:2. Jago oli kogu hooaja vältel võistkonna üks tugitalasid nii servi vastuvõtul kui rünnakul, kuid jalavigastuse tõttu ta otsustavates kohtumistes kaasa ei teinud.

e e s t la s e d v ä l i s m aal

H

ooajal 2012/13 välisklubides mänginud Eesti võrkpalluritest pälvis maa meistrivõistluste medali viis sportlast. Neist kaalukaima sai Ardo Kreek, kes aitas Prantsusmaal hõbemedalile Paris Volley meeskonna. Hõbemedaliga autasustati ka Eerik Jagot, kes oli üks põhitegijatest Hurrikaani Loimaa (Soome) meeskonnas. Pronks riputati kolme naisvõrkpalluri kaela: Anu Ennok (Soome, Oriveden Ponnistus), Anna-Liisa Sutt (Belgia, Dauphines Charleroi) ja Triin Kuusk (Taani, Fortuna Odense).


e e s t la s e d v ä l i s m aal

liigas säilis. Merisaar sai hooaja sees ka oma naisega pisitütre Emily, kes tõi endaga palju rõõmu, aga samas tähendas trenni, töö ja lapse kasvatamise keerulist ühendamist. 2013/14 hooajal pallib Merisaar jälle Eestis – Pärnu VK meeskonnas. Keith Pupart ja Raimo Pajusalu – Prantsusmaa Eesti koondislased Keith Pupart ja Raimo Pajusalu saavutasid Rennes Volley 35 meeskonnaga Prantsusmaa 5.-8. koha, veerandfinaalis jäädi mängudega 1:2 alla hilisemale meistrile Tours VB-le. Keith Pupart vahetab pärast nelja Rennes’i meeskonnas mängitud hooaega klubi – uueks meeskonnaks on 2012/2013 põhihooaja teine meeskond Arago de Sete. Raimo Pajusalu jätkab karjääri Rennes’ meeskonnas. Martti Rosenblatt – Soome Tänavu taas Eesti rahvuskoondisse kandidaatide ringi kuulunud nurgaründaja Martti Rosenblatt tegi hea hooajal Soome esiliiga meeskonnas Kyyjärvi Kyky-Betset, jõudes esiliiga tabeli tippu ning pääsedes meistrisarja üleminekumängudele. Otsustavates kohtumistes aga jõud Korson Veto meeskonnast üle ei käinud – Betsit kaotas kõik kolm mängu ning jätkab esiliigas. 2013/14 hooajaks naaseb Rosenblatt Eestisse, pallides Selver Tallinna meeskonna ridades. Sander Steinberg – Soome Joensuu Liiga-Riento meeskonda kuulus Sander Steinberg hooaja esimese kahe kuu vältel, parimaks hetkeks jäi ühes mängus kogutud 37 punkti.

Rennes`i meeskonnas ei sujunud kõik oodatult. Oliver Venno alustas 2012/2013 hooaega Montenegro klubis Budvanska Rivijera Budva, kellega võideti Euroopa Meistrite liiga alagrupiturniiril vaid üks kohtumine, pettumuse valmistas ka kohaliku liiga olematu tase. Hooaja keskel sai Vennost kaasmaalaste Pajusalu ja Puparti meeskonnakaaslane – Rennes’i meeskonnaga jõuti Prantsus­maa meistrivõistluste veerandfinaali. 2013/2014 hooajal teeb Venno kaasa maailma ühes tugevaimas liigas, kuuludes Venemaa superliiga meeskonna Prikamje Perm ridadesse. Aigor Kaibald – Soome 2012/13 hooajal TTÜ klubist peatreeneri ametist vabastatud Aigor Kaibald teeb 2013/14 hooajal kaasa Soome meistriliigas, kus on Woman Volley (Rovaniemi) naiskonna teine treener. Sama naiskonna peatreeneriks on aastaid Eestis nii klubi kui koondise juhendajana töötanud Pasi Rautio.

Treville Florange’i naiskond. Õed Bratuhhinad esireas äärtel.

Anna-Liisa Sutt – Belgia Pärnust pärit Anna-Liisa Sutt võitis 2012/2013 hooajal pronksmedali Belgia mitmekordse meistri Dauphines Charleroi sidemängijana. Anna-Liisa Sutt sattus Belgiasse enne aastavahetust ning mängis sealses liigas jaanuarist kuni hooaja lõpuni. Belgia meistrivõistluste tase on Sutti sõnul kõrge: “On välismängijaid, kes kindlasti taset tõstavad, aga ka kohalikud mängijad on kõik väga hea kooliga ning jõulised.” Oliver Venno – Montenegro/Prantsusmaa Eesti koondise diagonaalründaja Oliver Venno 2012/2013 hooaeg välisliigades ebaõnnestus, sest Montenegrosse siirdumine oli mängija sõnul vale otsus ja ka Prantsusmaal

Oliver Venno Budva meeskonnas.

28

v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


e e s t la s e d v ä l i s m aal

Eestlaste tagasihoidlik hooaeg Eurosarjades

v Õ RK R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

Eerik Jago rünnakul Horvaatia klubi vastu.

Asse-Lennik ridades tegi kaasa neljas kaotusega lõppenud kohtumises, seejärel naases aga palgavõlgnevuste tõttu kodumaale Bigbank Tartu meeskonna ridadesse. Raimo Pajusalu ja Keith Puparti klubi Rennes Volley 35 (Prantsusmaa) ei saanud loosiõnne sugugi kiita. Alustati sarnaselt Selverile CEV Cupi sarjas, kus avaringis jäädi kahel korral 0:3 alla tugevale Poola klubile Jastrzebski Wegiel. Challenge Cupis mindi vastamisi ühe sarja favoriidi Ufaa Uraliga (Venemaa), kellele kaotati 0:3 ja 1:3. Sten Kruuda ning tema koduklubi Tampere Isku kaotas CEV Cupi avaringis Sofia Levskile 1:3, kuid suutis korduskohtumise 3:0 võita ning oli vastastest 15:5 üle ka kuldses geimis. Tampere meeskonna teekond lõppes kaheksandikfinaalis, kus kahel korral jäädi 0:3 alla Antwerpeni Schelde-N. Precura (Belgia) meeskonnale. Eerik Jago koduklubi Hurrikaani Loimaa (Soome) alistas Challenge Cup põhiturniiri avaringis Mladost Marina Kastela (Horvaatia), mõlemad kohtumised võideti tulemusega 3:1. Kaheksandikfinaalis TELAVIV Maccabi vastu võeti kodusaalis kindel 3:0 võit, kuid Iisraelis kaotati mäng 0:3 ja sellele järgnenud kuldne geim napilt 14:16.

29

E

esti klubidest lõi 2012-2013 hooajal eurosarjades kaasa Selver Tallinn, alustades hooaega tugevuselt teises sarjas CEV Cup ning lõpetades tugevuselt kolmandas Challenge Cup. Selveri meeskond sai neljas eurosarja kohtumises ühe võidu, kui CEV Cupi avaringi kohtumises alistati Kalevi spordihallis tasavägise lahingu tulemusena 3:2 (22, -21, -22, 22, 13) Sastamala VaLePa (Soome). Kordusmäng Soomes kaotati aga kindlalt 0:3 (-18, -17, -14) ning sellele järgnenud kuldne geim 10:15. Challenge Cupi kukkunud Selver läks seejärel vastamisi tugeva Itaalia klubi Copra Elior Piacenzaga, kaotades kodus 0:3 (-17, -18, -22) ja jäädes geimivõiduta ka võõrsil, kui mäng lõppes samuti 0:3 (-20, -19, -22). Tugevaimas klubivõrkpalli sarjas, Euroopa Meistrite liigas tegi kaasa kaks eestlast – Oliver Venno ja Eivo Žuravljov, kelle hooaeg piirdus pooliku alagrupiturniiriga. Venno tegi oma koduklubi Budvanska Rivijera Budva (Montenegro) särgis kaasa viies alagrupikohtumises, ainus võit saadi eestlase hiilgemängus (29 punkti, +20 efektiivsus) Jihostroj Ceske Budejovice (Tšehhi) vastu. Ka Žuravljovi hooaeg välisklubis jäi poolikuks, kui ta Belgia meeskonna Euphony


e u r o o pa m e i s t r i v õ i s t l u s e d

Venemaa võistkonnad lõpetasid võidupõua Euroopa meistrivõistlustel kuldse duubliga

V

enemaa meeskond tuli Euroopa meistriks 22-aastase vaheaja järel ja naiskond 12-aastase vaheaja järel – sellega lõpetasid idanaabrite võistkonnad pikka aega kestnud kullapõua ja tulid favoriidiseisusest auga välja. Poolas ja Taanis peetud meeste Euroopa meistrivõistluste finaalis mängis Venemaa 29. septembril Kopenhaagenis tulemusega 3:1 üle Itaalia. Viimati võidutses 1991. aastal Nõukogude Liidu meeskond ja seda samuti Itaalia vastu. Finaali jõuti ka 1999., 2005. ja 2007. aastal, kuid alati tuli leppida hõbemedaliga. Turniiri algus oli venelastele kurjakuulutav, kui alagrupi esimeses mängus kaotati kindlalt 0:3 Saksamaale, kuid see jäi venelaste ainsaks ärevaks hetkeks turniiril – ühest geimivõidust enamat ei suutnud edaspidi ükski vastane. Pronksmedalid võitis poolfinaalis venelastele alistunud tiitlikaitsja Serbia, kes

otsustavas mängus võitis 3:0 Bulgaaria. Meie põhjanaabrid soomlased jõudsid alagrupi võiduga automaatselt 8 parema hulka, kuid veerandfinaalis kaotati 1:3 Itaaliale. Eesti valikgrupist finaalturniirile kvalifitseerunud Belgia ja Holland said vastavalt 7. ja 10. koha. Turniiri viis parimat (viies oli Prantsusmaa) kindlustasid automaatselt ka pääsu 2014. aastal Poolas toimuvatele maailmameistrivõistlustele, mõlemad finalistid jõudsid 2015. aastal Bulgaarias ja Itaalias toimuvale Euroopa meistrivõistluste finaal­ turniirile. Euroopa meistrivõistluste lõppjärjestus 1. Venemaa, 2. Itaalia, 3. Serbia, 4. Bulgaaria, 5. Prantsusmaa, 6. Saksamaa, 7. Belgia, 8. Soome, 9. Poola, 10. Holland, 11. Slovakkia, 12. Taani, 13. Sloveenia, 14. Türgi, 15. Valgevene, 16. Tšehhi.

30

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


Vene naised kurvastasid Saksamaa fännide armeed Saksamaal Berliinis 14. septembril toimunud naiste Euroopa meistrivõistluste finaalile kaasa elanud 8513 kodunaiskonna fänni neid võiduni viia ei suutnud, kui finaalis kaotati Venemaa naiskonnale tulemusega 1:3. Pronks kuulus sensatsioonilise eduga turniiri lõpetanud Belgiale, kolmanda koha mängus võitis Belgia eelmise (2011) Euroopa meistri Serbia 3:2 (-23, 21, 26, -21, 11). Belglannad kaotasid kogu turniiri vältel vaid ühe mängu – poolfinaalis Saksamaale 2:3. 12-aastase vaheaja järel (kokku 18-ndat korda, koos NSVL tiitlitega) Euroopa meistriks kroonitud Venemaa naiskond ei

v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

Euroopa meistrivõistluste lõppjärjestus 1. Venemaa, 2. Saksamaa, 3. Belgia, 4. Serbia, 5. Horvaatia, 6. Itaalia, 7. Türgi, 8. Prantsusmaa, 9. Holland, 10. Tšehhi, 11. Poola, 12. Valgevene, 13. Bulgaaria, 14. Šveits, 15. Aserbaidžaan, 16. Hispaania. Euroopa meistrivõistluste individuaalsed auhinnad Ausa Mängu auhind Gert Vande Broek (Belgia peatreener), vääruslikeim Tatiana Kosheleva (RUS), punktitooja Lise Van Hecke (BEL), ründaja Jovana Brakocevic (SRB), servija Margareta Kozuch (GER), blokeerija Christiane Fürst (GER), pallingu vastuvõtja Suzana Cebic (SRB), sidemängija Ekaterina Pankova (RUS), libero Valerie Courtois (BEL).

31

Ausa Mängu auhind Nikola Jovovic (SRB), vääruslikeim Dmitriy Muserskiy (RUS), punktitooja Aleksandar Atanasijevic (SRB), ründaja Luca Vettori (ITA), servija Ivan Zaytsev (ITA), blokeerija Srecko Lisinac (SRB), pallingu vastuvõtja Todor Aleksiev (BUL), sidemängija Sergey Grankin (RUS), libero Alexey Verbov (RUS).

vääratanud uue peatreeneri Juri Maritševi käe all kordagi ning tasuks saadi nii Euroopa meistritiitel kui otsepääs 2014.a MM-finaalturniirile. Kui 2013. aasta EM-i läbiviimise eest vastutasid kahasse Saksamaa ja Šveits, siis järgmise EM-i finaalturniiri (2015) võõrustajateks on Belgia ja Holland.

e u r o o pa m e i s t r i v õ i s t l u s e d

Euroopa meistrivõistluste individuaalsed auhinnad


m aa i l m al i i g a

Venemaa tuli kolmekordseks Maailmaliiga võitjaks

M

aailmaliiga võitjaks krooniti 2013. aastal Venemaa meeskond, kes lõppturniiri finaalis Mar del Platas (Argentiina) alistas valitseva maailmameistri Brasiilia 3:0 (23, 19, 19). Kolmanda koha mängus sai Itaalia jagu Bulgaariast 3:2 (-21, 21, 20, -21, 7). Kuue meeskonna finaalturniiril ei suutnud kaotust vältida keegi. Viiendaks jäänud Kanada lõi finaalturniiri teises voorus üllataval kombel Venemaad 3:1. Korraldajana lõppvõistlusele pääsenud Argentiina jäi viimaseks. 2013. aasta Maailmaliiga 18 meeskonda mängisid esialgu kolmes alagrupis, millest kaks tugevama ja üks nõrgema koosseisuga. Tugevama koosseisuga A-alagrupist pääsesid finaalturniirile Brasiilia (25 punkti) ja Bulgaaria (19), B-alagrupist Itaalia (19) ja Venemaa (19) ning nõrgema koosseisuga C-alagrupist vaid Kanada (23). C-grupist pääses napilt üleminekumängudest 12 punkti kogunud Soome. Finaalturniirile ei jõudnud mulluse Maailmaliiga turniiri kolm paremat – Poola, USA ja Kuuba. Maailmaliiga unistuste meeskond: Nurgaründajad Ivan Zaytsev (ITA) ja Ricardo Lucarelli (BRA), temporündajad Dmitriy Muserskiy (RUS) ja Emanuele Birarelli (ITA), sidemängija Bruno Rezende (BRA), diagonaalründaja Tsvetan Sokolov (BUL) ja libero Mario da Silva (BRA). Turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks hinnati Venemaa koondise uus diagonaalründaja Nikolai Pavlov.

naiskonna osalusel toimunud finaal­ turniiril Sapporos ( Jaapan) alistas Brasiilia kõik vastased loovutamata geimigi. Hõbe kuulus Hiina naiskonnale, pronksi tõi Euroopasse Serbia. Maailmakarika unistuste naiskond Nurgaründajad Zhu Ting (CHN) ja Brankica Mihajlovic (SER), temporündajad Thaisa Menezes (BRA) ja Milena Rasic (SER), sidemängija Alisha Glass (USA), diagonaalründaja Jovana Brakocevic (SRB) ja libero Fabiana Oliveira (BRA). Turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks hinnati Brasiilia koondislane Thaisa Menezes. Maailma karikavõistluste lõppjärjestus 1. Brasiilia, 2. Hiina, 3. Serbia, 4. Jaapan, 5. Itaalia, 6. USA, 7. Venemaa, 8. Türgi, 9. Bulgaaria, 10. Dominikaani Vabariik, 11. Saksamaa, 12. Holland, 13. Tai, 14. Tšehhi, 15. Poola, 16. Argentiina, 17. Kazahstan, 18. Puerto Rico, 19. Kuuba, 20. Alžeeria

•  Maailmaliiga võitja Venemaa.

Grand Prix võitja Brasiilia. 

Maailmaliiga lõppjärjestus: 1. Venemaa, 2. Brasiilia, 3. Itaalia, 4. Bulgaaria, 5. Kanada, 6. Argentiina, 7. Saksamaa, 8. Serbia, 9. Iraan, 10. Prantsusmaa, 11. Poola, 12. USA, 13. Kuuba, 14. Holland, 15. Lõuna-Korea, 16. Soome, 17. Portugal, 18. Jaapan. Kahte viimast ootavad ees üleminekumängud.

Naiste maailma karikavõistlustel võimutses Brasiilia Londoni olümpiavõitja Brasiilia näitas 2013. aasta naiste maailma karikavõistlustel suurepärast mänguvormi ning krooniti üheksandat korda Grand Prix võitjateks. Kuue parima

32

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


e u r o l i i g a

Euroliiga parimad olid Belgia meeskond ja Saksamaa naiskond

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

meeskond.  Euroliiga võitja Saksamaa naiskond.

Saksamaa jagu Belgiast 3:2, pronksimängus Bulgaaria Rumeeniast 3:0. Meeste Euroliiga lõppjärjestus 1. Belgia, 2. Horvaatia, 3. Tšehhi, 4. Türgi, 5. Montenegro, 6. Slovakkia, 7. Valgevene, 8. Hispaania, 9. Austria, 10. Iisrael, 11. Taani, 12. Ungari.

Meeste Euroliiga parimad mängijad Euroliiga parimad mängijad: vääruslikeim Bram Van den Dries (BEL), punktitooja Ivan Raic (CRO), ründaja Michal Finger (CZE), servija Tsimafei Zhukouski (CRO), blokeerija Tomas Siroky (CZE), pallingu vastuvõtja Adam Bartos (CZE), sidemängija Matthias Valkiers (BEL), libero Stijn Dejonckheere (BEL). Naiste Euroliiga lõppjärjestus: 1. Saksamaa, 2. Belgia, 3. Bulgaaria, 4. Rumeenia, 5. Serbia, 6. Türgi, 7. Ungari, 8. Iisrael. NAISTE Euroliiga parimad mängijad Väärtuslikem Charlotte Leys (BEL), punktitooja Margareta Anna Kozuch (GER), ründaja Margareta Anna Kozuch (GER), servija Denise Hanke (GER), blokeerija Freya Aelbrecht (BEL), pallingu vastuvõtja Mariya Karakasheva (BUL), sidemängija Frauke Dirickx (BEL), libero Lenka Dürr (GER).

33

E

uroliigas mänginud riikidest oli tänavu edukaim Belgia: Marmarises (Türgi) peetud meeste finaalturniiri võitis ülekaalukalt Belgia meeskond, naiste lõppvõistluse finaalis Varnas (Bulgaaria) kaotas sama riigi naiskond kõige napimalt Saksamaale. Belgia meeskond, kellega Eesti koondis mullu võrdselt heitles, võitis tänavu Euroliigas 14 mängu järjest, kaotamata ainsatki kohtumist. Alagrupiturniiri lõpetas Belgia 12 võiduga, kokku anti vastastele A-alagrupis vaid 7 geimi. B-alagrupi parim oli 9 võitu kogunud Tšehhi, sama võitude arvu juures jäi napilt teiseks Montenegro. C-alagrupi parim oli 10 võitu saanud Horvaatia, kellele järgnes 6 võiduga Valgevene. Lõppvõistluse poolfinaalis lõi Belgia Tšehhit 3:0 ja finaalis sama tulemusega Horvaatiat. Teises poolfinaalis oli Horvaatia üle Türgist 3:2, korraldajad kaotasid seejärel ka 3.-4. koha mängu Tšehhile 1:3. Naiste A-alagrupis kogusid võrdselt 8 võitu Bulgaaria ja Rumeenia. B-alagrupi parim oli 10 võiduga Belgia, järgnes 8 võiduga Saksamaa. Naiste lõppvõistluse poolfinaalis võitis Belgia Rumeenia 3:0 ja Saksamaa sama tulemusega Bulgaaria. Esikohamängus sai

 Euroliiga võitja Belgia


r a n n a v o ll e

Maailma tipprannavõrkpallis on järjest raskem läbi lüüa

E

esti rannavõrkpalluritest võttis tõsiseltvõetava hooaja maailma tippsarjades ette vaid duo Rivo Vesik - Kristo Kollo. Kahjuks tuleb hooajale tagasi vaadates tõdeda, et rõõmustamiseks palju põhjust ei ole. Maailma rannavolle tipp on läinud väga teravaks ning läbilöömine äärmiselt keeruliseks. 2013. aastal jäid Kollo ja Vesiku jaoks kõrgeima taseme Grand Slam etapid enamasti püüdmatuks, seal põhiturniirile pääsust rääkimata. Kaasa löödi Open turniiridel, Challenger ja Satellite etappidel ning EEVZA (Ida-Euroopa Võrkpalli Assotsiatsiooni) võistlustel. Hooaja parimateks tulemusteks saab pidada Anapa Open 9. kohta, võitu Pärnu EEVZA etapil ning 4. kohta EEVZA finaaletapil Moskvas. Hooaja lõpus hoiavad Vesik-Kollo maailma edetabelis 50. ja Euroopa edetabelis 68. kohta. Satellite, 2.-6. aprill 2013 (Antalya, Türgi) 13. koht, miinusringis saadi kaks võitu Kaotaja 13: 5.04 Vesik-Kollo vs Gabathuler-Weingart (SUI)

0:2 (-14, -16)

Kaotaja 17: 5.04 Vesik-Kollo vs Kosiak-Rudol (POL)

2:1 (15, -18, 7)

Kaotaja 25: 4.05 Vesik-Kollo vs Kavuzlu-Gögtepe (TUR)

2:0 (17, 11)

I ring: 4.05 Vesik-Kollo vs Semenov-Koshkarev (RUS)

Corrientes Grand Slam, 22.-26. mai 2013 (Argentiina): 33. koht, kaotati kvalifikatsiooni otsustavas mängus Kvalifikatsiooni II ring: 22.05 Vesik-Kollo 1:2 (23, vs Semenov-Koshkarev (RUS) -20, -9) Kvalifikatsiooni I ring: 22.05 Vesik-Kollo 2:0 (17, 16) vs Kunert-Petutschnig (AUT) Masters, 29. mai – 2. juuni 2013 (Baden, Austria) 21. koht, kaotus tuli vastu võtta kvalifikatsiooni II ringis 30.05 Vesik-Kollo vs Kotsilianos-Zoupanis (GRE)

0:2 (-19, -15)

Anapa Open, 23.-28. juuli 2013 (Venemaa) 13. koht, alagrupis saadi kolm võitu C alagrupp: 25.07 Vesik-Kollo vs Cecchini-Ingrosso (ITA)

2:0 (14, 19)

C alagrupp: 25.07 Vesik-Kollo vs Chevallier - Kovatsch (SUI)

2:0 (17, 14)

C alagrupp: 26.07 Vesik-Kollo vs Basset-Ullmann (FRA)

2:0 (20, 15)

Kaotaja 9. koht: 27.07 Vesik-Kollo vs Flüggen-Walkenhorst (GER)

Kristo Kollo ja Rivo Vesik EEVZA finaaletapil Moskvas.

0:2 (-18, -15)

1:2 (-19, 14, -10)

Fuzhou Open, 23.-28. aprill 2013 (Hiina) 41. koht, kaotati kvalifikatsiooni avaringis Kvalifikatsiooni I ring: 22.05 Vesik - Kollo vs Gunnarsson-Brinkborg (SWE)

0:2 (-17, -21)

Shanghai Grand Slam, 30. aprill - 4. mai 2013 (Hiina) 41. koht, kaotati kvalifikatsiooni avaringis Kvalifikatsiooni I ring: 22.05 Vesik-Kollo vs Ingrosso-Ingrosso (ITA)

1:2 (19, -18, -9)

Kristo Kollo ja Rivo Vesik Moskva Grand Slam etappi reklaamimas.

34

v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


r a n n a v o ll e

 Rivo Vesik tõstab paarilisele palli ette.

Pärnu, Eesti 12.-14. juuli 1.

Rivo Vesik – Kristo Kollo

17. koht, jõuti alagrupist edasi ja kaotati play-offi I ringis

9.

Maksim Petrov – Aleksei Povjakel

02.08 Vesik-Kollo vs Marcos-García (ESP)

0-2 (-17, -16)

9.

Kaspar Pomerants – Rauno Tamme

9.

Kaarel Kais – Argo Arak

02.08 Vesik-Kollo vs Chevallier-Kovatsch (SUI)

loobumisvõit

13.

Jaanus Kuller – Urmas Piik

13.

Raigo Pärs – Kaarel Pomerants

13.

Karl Jaani – Rain Raud

01.08 Vesik-Kollo vs Gabathuler-Weingart (SUI)

2:0 (18, 17)

31.07 Vesik-Kollo vs Nicolai-Lupo (ITA)

0:2 (16, 20)

Moskva Grand Slam, 21.-25. august 2013 (Venemaa): 33. koht, kaotati kvalifikatsiooni otsustavas mängus Kvalifikatsiooni II ring: 21.08 0:2 Vesik-Kollo vs Hatch-Redmann (CAN) (-17, 19)

EEVZA Tour 2013: Pärnu etapi võit jäi koju EEVZA Tour 2013 koosnes viiest turniirist meestele ning kolmest naistele, lisaks toimusid Valgevenes U-18 vanuseklassi Ida-Euroopa meistrivõistlused. Eesti mehed olid esindatud kolmel etapil. Eesti võõrustas turniiri, mis toimus juuli keskpaigas Pärnus. Kui kokku pääses põhiturniirile koguni seitse Eesti paari, siis kaheksa parema hulka jõudis vaid üks – Rivo Vesik ja Kristo Kollo. Kodupubliku rõõmuks suutsid Vesik ja Kollo näidata otsustavates mängudes ilusaid esitlusi ning etapivõit jäeti koju.

v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

Riia, Läti 25.-28. juuli: 5.

Karl Jaani – Rain Raud

9.

Maksim Petrov – Aleksei Povjakel

FINAAL 29. august - 1. september (Moskva, Venemaa)

Rivo Vesik vastuvõtul

4

Rivo Vesik – Kristo Kollo

Argentiina Grand

9.

Maksim Petrov – Aleksei Povjakel

Slam etapil.

35

EM-finaal, 31. juuli – 4. august 2013 (Klagenfurt, Austria)


r a n n a v o ll e

premium 7 grand prix Naiste kodust rannavollet domineerisid Kertti Külm ja Eliise Hollas Kertti Külm ja Eliise Hollas võitsid kõik tänavu toimunud Premium7 Grand Prix etapid ning neiud krooniti eduka hooaja lõpetuseks ka Eesti meistriteks. 9.-10. augustil Tõrvas toimunud Eesti meistrivõistlustel ei jätnud Külm-Hollas vastastele mingit sõnaõigust: turniiri jooksul ei kaotatud ühtegi geimi ning kõige tasavägisem oli finaali teine geim, mis lõppes ülekaaluka 21:12 võiduga.

Hetk I etapi finaalmängust.

Meeste edukaim paar oli Raud-Jaani, Eesti meistriteks krooniti vennad Vennod Meeste karikasarjas paistsid läbi hooaja enim silma Rain Raud ja Karl Jaani, kes võitsid kaks osavõistlust ning jõudsid finaali veel kahel. Pärnus toimunud Eesti meistrivõistluste võidu võtsid aga mõneti üllatuslikult vennad Olari ja Oliver Venno. Hooaja kõige tugevama tasemega turniir oli juuli keskpaigas Pärnu rannas peetud IdaEuroopa Võrkpalli Assotsiatsiooni (EEVZA) rannavõrkpallisarja osavõistlus, mille esikoha võtsid Rivo Vesik ja Kristo Kollo. Vesik-Kollo kaotasid küll turniiri avamängu, kuid võitsid seejärel kuue järjestikuse võiduga esikoha. I etapp: Premium 7 Cup, 8.-9. juuni Tartu

Naiste koduse rannavolle valitsejad Eliise Hollas ja Kertti Külm.

II etapp: Oakley Cup, 15.-16. juuni Pärnu Mehed: 1. Karl Jaani - Rain Raud 2. Urmas Piik - Jaanus Kuller 3. Argo Arak - Kaarel Kais Naised: 1. Kertti Külm - Eliise Hollas 2. Kristi Nõlvak - Erle Püvi 3. Liisel Nelis - Anett Hollas

III etapp: Silveston Cup, 6.-7. juuli Kuressaare Mehed: 1. Rivo Vesik - Kristo Kollo 2. Karl Jaani - Rain Raud 3. Argo Arak - Kaarel Kais Naised: 1. Kertti Külm - Eliise Hollas 2. Triin Kuusk - Inga Parve 3. Kadri Keskküla - Kristi Vink

IV etapp: EEVZA Cup, 13.-14. juuli Pärnu

Mehed:

Mehed:

1. Karl Jaani - Rain Raud

1. Rivo Vesik - Kristo Kollo

2. Toms Benjavs - Edgars Tocs (Läti)

2. Rihards Finsters - Aleksandrs Solovejs (Läti)

3. Argo Arak - Kaarel Kais

3. Haralds Regza - Armands Abolins (Läti)

Naised:

Naised:

1. Kertti Külm - Eliise Hollas

1. Kertti Külm - Eliise Hollas

2. Kristi Nõlvak - Erle Püvi

2. Anett Hollas - Liisel Nelis

3. Liina Kais - Elis Tenis

3. Kadri Keskküla - Kristi Vink

36

v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


r a n n a v o ll e

 Avaetapi esikolmik.

Premium 7 Grand Prix 2013 lõplik üldarvestus: Mehed: 1.-2.

Rain Raud

246 p.

1.-2.

Karl Jaani

246

3.-4.

Kaarel Kais

204

3.-4.

Argo Arak

204

5.

Kristo Kollo

156

Tänavu peeti etapp

6.

Kaarel Pomerants

150

ka Kuressaare rannas.

7.-9.

Raigo Pärs

144

7.-9.

Maksim Petrov

144

7.-9.

Aleksei Povjakel

144

10.-12.

Rauno Tamme

132

10.-12.

Olari Venno

132

10.-12.

Oliver Venno

132

13.

Rivo Vesik

120

14.-16.

Urmas Piik

120

14.-16.

Jaanus Kuller

120

14.-16.

Harri Palmar

120

17.-18.

Mart Müür

108

17.-18.

Ivo Taul

108

Naised, 9.-10.08 Tõrva

19.-20.

Reimo Kuri

96

1. Kertti Külm - Eliise Hollas

19.-20.

Kaspar Pomerants

96

1.-2.

Kertti Külm

300 p.

1.-2.

Eliise Hollas

300

3.

Kadri Keskküla

228

I etapi võitjad Karl

4.

Erle Püvi

192

Jaani - Rain Raud.

5.-6.

Anett Hollas

180

5.-6.

Liisel Nelis

180

7.

Kristi Nõlvak

156

8.

Kristi Vink

150

9.

Jaanika Jakobson

126

10.-11.

Anett Karjamaa

108

10.-11

Maret Pukspuu

108

12.

Ann Starkopf

96

Mehed, 3.-4.08 Pärnu 1. Olari Venno - Oliver Venno 2. Rain Raud - Karl Jaani 3. Andres Toobal - Rauno Tamme

2. Kadri Keskküla - Kristi Vink 3. Kristi Nõlvak - Erle Püvi

v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

Naised:

13.-18.

Eve Unt

90

13.-18.

Helle Vengerfeldt

90

EEVZA Pärnu etapi

13.-18.

Mari Loorman

90

esikolmik.

13.-18.

Kadri Pilm

90

13.-18.

Elis Tenis

90

13.-18.

Liina Kais

90

19.-20.

Kärt Unt

78

19.-20.

Anu Tsirel

78

37

V etapp: Eesti meistrivõistlused


r a n n a v o ll e

Premium 7 toel alustasid tegevust rannavõrkpalli noortekoondised

T

allinnas Pirita rannas sõlmisid 2013. aasta juunis koostöölepingu Premium 7 tanklaketti haldav osaühing Sevenoil EST ja Eesti Võrkpalli Liit. Lepingu raames toetatakse rannavõrkpalli noortekoondiste tegevust aastas 10 000 euroga. Koostööd nähakse ette terve olümpiatsükli jooksul ehk kuni 2016. aasta Rio de Janeiro mängudeni. Suvel alustasid tööd mees- ja naisjuunioride koondised (mõlemad sünd. 1995 - 1996) ning poiste ja tüdrukute koondised (mõlemad sünd. 1997 ja hiljem). Igas vanuseklassis osales treenerite valikul 8-10 parimat mängijat, kellest edukamad esindasid Eestit rahvusvahelistel võistlustel. Konkursi korras valitud koondiste peatreenerite hulgas on kogenute kõrval ka uusi tegijaid. Tüdrukute treeneriks valiti mängijana seni Eesti edukaim rannavõrkpallur – koos Rivo Vesikuga rannavõrkpalli MK-etapi võitnud Kristjan Kais. Naisjuunioride juhen­dajaks on üks edukamaid naisvõrkpallureid MariLiis Graumann, kellel meistritiitleid nii saalist kui rannast. Poiste peatreener on pikaajalise treeneristaažiga Peeter Kais ning meesjuunioreid treenib Hendrik Rikand, kes peab noortetreeneri ametit ja on ka Bigabank Tartu meeskonna mänedžer.

Anett Hollas.

 Liisel Nelis ja Anett Hollas U-20 EM-il.

U-22 EM rannavõrkpallis: 15.-18.08.2013 Varna, Bulgaaria U-22 vanuseklassi EM-ile pääsesid Eestit esindama vaid neiud – õed Eliise ja Anett Hollas. Alagrupis võideti kolmest mängust üks ning jõuti 24 parema hulka. Play-offi avaringis tunnistasid Hollas-Hollas Leedu paari paremust ning jäid kokkuvõttes jagama 17. kohta. 15.08

Hollas-Hollas vs LahtiParkkinen (Soome)

0:2 (-5, -13)

15.08

Hollas-Hollas vs SimeonovaNikolova (Bulgaaria)

2:1 (-19, 10, 8)

16.08

Hollas-Hollas vs BetschartVergé-Dépré (Šveits)

0:2 (-9, -11)

17.08

Hollas -Hollas vs Dumbauskaite-Povilaityte (Leedu)

0:2 (-13, -17)

U-20 EM rannavõrkpallis: 8.-11.08.2013 Vilnius, Leedu Liisel Nelis ja Anett Hollas lõpetasid Leedu pealinnas Vilniuses toimunud kuni 20-aastaste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused 17. kohaga, kui esimeses väljalangemismängus tuli 0:2 (-7, -17) kaotus vastu võtta venelannadelt Jelena ja Maria Sviridovalt. Alagrupis saavutasid eestlannad kolmest mängust kogutud kahe võiduga teise koha. Poiste turniiril kaasa teinud Karli Allik ja Raul Kartsep alagrupiturniiril võiduni ei jõudnud ja jäid kokkuvõttes jagama 25. kohta.

38

v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


Nelis-Hollas vs Herrmann-Tivefält (Rootsi)

8.08

Nelis-Hollas vs PilatovaTresnakova (Tšehhi)

9.08

Nelis-Hollas vs CetinNezir (Türgi)

10.08

Nelis-Hollas vs J.Sviridova -M.Sviridova (Venemaa)

0:2 (-7, -17)

8.08

Allik-Kartsep vs Zeljkovic-Pervan (Horvaatia)

1:2 (26, -11, -11)

9.08

Allik-Kartsep vs Lerch-Krattiger (Šveits)

0:2 (-16, -9)

9.08

Allik-Kartsep vs Lüdje-Schneider (Saksamaa)

0:2 (-15, -11) 2:1 (19, -20, 7)

0:2 (-15, -11)

U-18 EM rannavõrkpallis: 28.-31.08.2013 Minsk, Valgevene Hanna Pajula ja Kertu Laak ning Stefan Kaibald ja Markus Uuskari läbisid Valgevenes peetud kuni 18-aastaste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlustel alagrupiturniiri edukalt ning jõudsid edasi play-offi. Seejärel pidid aga mõlemad Eesti paarid vastu võtma kindla 0:2 kaotuse ning turniir lõpetati 32 osalenud paari seas 17. kohaga. 28.08

Pajula-Laak vs PetrovaKyoseva (Bulgaaria)

28.08

Pajula-Laak vs JakobsoneZirgele (Läti)

29.08

Pajula-Laak vs RudykhMakroguzova (Venemaa)

30.08

Pajula-Laak vs UdovenkoDemydova (Ukraina)

28.08

Kaibald-Uuskari vs Popadiuc-Majarov (Moldova)

29.08

Kaibald-Uuskari vs Kratz-Skrabal (Austria)

0:2 (-14, -16)

29.08

Kaibald-Uuskari vs Burau-Kuzniatsou (Valgevene)

0:2 (-22, -16)

30.08

Kaibald-Uuskari vs Berntsen-Aarrestad (Norra)

2:0 (9, 18) 0:2 (-20, -19) 0:2 (-7, -12) 0:2 (-12, -14) 2:0 (19, 15)

Kertu Laak vastuvõtul.

Kvalifikatsioonivõistluse I etapp, E alagrupp, 13.-14.07.13. Pärnu Tütarlapsed (Heleene Hollas - Liisa Soomets): Eesti – Leedu

0:2 (-11, -16)

Eesti – Ungari

2:0 (11, 13)

Eesti – Poola

0:2 (-14, -15)

Eesti lõpetas turniiri 3.kohaga, millega edasi ei pääsetud. Poeglapsed (Raul Kartsep - Karli Allik): Eesti – Leedu

0:2 (-7, -14)

Eesti – Ungari

1:2 (-19, 21, -6)

Eesti lõpetas turniiri 3.kohaga, millega edasi ei pääsetud.

0:2 (-5, -12)

Karli Alliku rünnak U-20 EM-il.

39

Eesti noored olümpiakvalifikatsiooni järgmisse ringi ei pääsenud 2014. aasta augustikuus Hiinas Nanjingis toimuvatel II noorte suveolümpiamängudel teeb debüüdi rannavõrkpall, mis 2010. aastal peetud esimestel mängudel veel kavas ei olnud. Pärnus toimunud kvalifikatsioonivõistluse esimesel etapil osalenud Eesti paarid Heleene Hollas – Liisa Soomets ja Raul Kartsep – Karli Allik edasi järgmisse ringi ei pääsenud. v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

r a n n a v o ll e

2:0 (10, 17)

8.08


r a n n a v o ll e

Kristjan Kais, kuhu liigub Eesti rannavõrkpall?

R

annavõrkpalli maailmameistrivõistlustel kahel korral (2005 ja 2007) viiendale kohale jõudnud, maailmakarikasarjas ühe etapi võitnud (2007 Zagreb) ja 2008. aastal Pekingi olümpial osalenud Kristjan Kais analüüsib Eesti rannavõrkpalli hetkeolukorda ja vaagib tulevikuvõimalusi. Etteruttavalt võib öelda, et kuigi viimastel aastatel ei ole eestlasi rahvusvahelisel tasemel suur edu saatnud, usub Kais lähiaastate helgemasse tulevikku. Eesti Võrkpalli Liidu juhatuse otsusega alustasid 2013. aasta suvel tööd nii poeg- kui tütarlastele (sünd. 1995-1998) noorte rannavõrkpalli koondised. Eesti Võrkpalli Liidu juhatus kinnitas rannavõrkpalli toimkonna ja Eesti Võrkpallitreenerite Kogu (EVTK) juhatuse poolt esitatud vanemtreenerid: poeglapsed (sünd. 95-96) – Hendrik Rikand, poeglapsed (sünd. 97-98) – Peeter Kais, tütarlapsed (sünd. 95-96) – Mari-Liis Graumann ja tütarlapsed (sünd. 97-98) – Kristjan Kais. Noorte rannavõrkpalli koondiste suurtoetaja on Premium 7 tanklaketti haldav osaühing Sevenoil EST. Mida vastloodud projekti juures tähtsaimate nüanssidena välja tooksid ja

kuidas võiks see mõjutada Eesti rannavõrkpalli üldiselt?

Projektile tähtaega ei ole määratud, kuid kindlasti kestab see 2016. a. Rio olümpiatsükli lõpuni. Nüüd on noortel väljund, mille abiga areneda ja soovi korral jõuda rahvusvahelisele tasemele. Suve alguses said kõik huvilised end proovile panna, kuid hiljem tuli teha valik ja alles jäi 8-10 nime. Seda kõigis neljas koondises. Laagrid olid Eestis ja lisaks osalesid koondislased Ida-Euroopa Võrkpalli Assotsiatsiooni (EEVZA) ning noorte rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlustel. Nüüd on vaja igal suvel samamoodi jätkata ja kindlasti hakkavad ka tulemused paranema. Kuidas kirjeldaksid treeningvõimalusi Eestis ja milline on järelkasvu potentsiaal?

Treeningvõimalused on suvel Eestis igati head, vaid talvisel perioodil võiks olukord parem olla. Meil on üks korralik sisekompleks (Nõo rannahall), kuid ideaalis peaks neid mõnevõrra rohkem olema. Minunimelised rannavõrkpallilaagrid olid tänavu Võrus ja Tartus, järgmine aasta on eesmärk taaskord kaasata Pärnu. See sõltub paljuski treeneritest ja huvilistest, kes

40

v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


Kristjan Kais Pekingi

Postimees, Raigo Pajula

olümpial.

Millal jõuab järgmine Eesti võistkond olümpiale ja mis on lõunanaabrite lätlaste viimaste aastate edu saladus?

Usun, et Eesti paar jõuab olümpiale juba Rios 2016. aastal. Kristo Kollol ja Rivo Vesikul on eeldused olemas, see tuleb nüüd treeningutesse ja tulemustesse vormida. Mulle tundub, et sellel suvel lihvisid nad nurkasid maha, seda just psühholoogiliselt. Otsiti vastuseid küsimustele mida ja kuidas teha ning

kas ja mis on antud olukorras õigem. Järgmisel aastal peaks neil selles osas lihtsam olema ja kõik paremini sujuma. Toetajate taha ei jää midagi, sest vahendid on kõigeks olemas. Tõsi, senine suurtoetaja Teearu Grupp oma õlga enam alla ei pane. Ma arvan, et Kollo taasliitumine saalivõrkpalliga tänavuseks hooajaks ei ole halb, kuid lähiajal on vaja langetada otsus – kas üks või teine. Lätlaste edu taga on minu arvates nõrk saalivõrkpallisüsteem, mis tähendab, et rannas on võimalik püüda tulemusi ja ka auhinnarahasid. See on nende jaoks väljund. Eestis materjali on, kuid saalivõrkpall on väga heal järjel ning võtab seega suurema ampsu ja tähelepanu. Võib isegi öelda, et meil ei ole tahtjaid, kes sooviksid rannas tulemusi teha. Kuigi rannas on kergem edu saavutada (võistkonnas kaks mängijat), siis Aganitsa (Andri Aganits – toim.) ja Tähe (Robert Täht – toim.) sarnased kujud randa kahjuks ei satu. Võrkpalli Liidu peasekretäri Tarvi Pürni juhtimisel on õnneks rohkem tähelepanu hakatud pöörama ka rannavõrkpallile ja vastloodud noortekoondiste projekt on selle heaks näiteks. Usun, et rannavõrkpall on eestlastele igati sobilik ala ja seda peaks toetama ning edendama.

r a n n a v o ll e

laagreid korraldada soovivad. Trennides käib rohkem tüdrukuid kui poisse, samas on nende väljalangevus suurem. Minu treeninggrupis on perspektiivikad noored Kertu Laak ja Hanna Pajula, kes võiksid alguses noorte rahvusvahelistel võistlustel medaliteni jõuda ja hiljem ka täiskasvanute hulgas edu saavutada. Järgmisel suvel nad kahjuks rannas võistelda ei saa, kuna valmistuvad ja osalevad saalivõrkpallikoondisega 2014. aasta augustis Tartus toimuvatel kuni 19-aastaste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril. Mulle on silma jäänud mõned väga andekad noored, kuid ei tahaks veel nimesid välja ütelda, sest see võib neis tekitada lisapingeid. Raske on ennustada, kui kaua läheb aega tippu jõudmiseni, kuid perspektiivikate noorte korral võiks see olla umbes 3-4 aastat.

 Kristjan Kais (paremal) ja Rivo Vesik võitsid 2007.

v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

41

aastal MK-etapi.


l i i g a d

Credit24 Rahvaliiga XI hooaeg tõi hulgaliselt emotsioone

C

redit24 Rahvaliiga XI hooaeg – 570 mängu, 188 võistkonda, 6 võitjat ja tohutult palju emotsioone, nii võib lühidalt iseloomustada lõppenud Credit24 Rahvaliiga hooaega. Hooaeg oli omamoodi eriline. Juba olemasolevale A ja B tugevusgrupile lisandus sügisel juurde C-tugevusgrupp, mis oli mõeldud võistkondadele, kes tunnevad, et ei ole veel päris valmis tugevamas konkurentsis läbi lööma. Ning teisalt suuremate võistkondade varumeestele, kes tihtipeale oma põhivõistkonnas platsile ei pääsenud ning pidid leppima rohkem omadele kaasaelamisega. Nagu arvata võis oli C-tugevusgrupis võistkondade mängutase väga erinev. Oli võistkondi, kes treenivad mitu korda nädalas, kui ka neid, kes võtavad palli kätte heal juhul korra nädalas, et sõpradega koos mõnusalt aega veeta. Loodetavasti ei vähendanud üksikud suuremad allajäämised alles alustatavate võistkondade mängulusti ning kõik on suure huviga osalemas ka Credit24 Rahvaliiga järgmisel hooajal. C-tugevusgrupi paremusjärjestus: Mehed: 1. Wilsons, 2. Laekvere, 3.Guwalda, 4. KB Auto 2 Naised: 1. Räpina SK, 2. Abja/Halliste, 3.VK Andekad 4. Adduco

Rahvaliiga kõige suurem, B-tugevusgrupp tõi endaga kaasa väga palju tasavägiseid ja põnevaid kohtumisi. Kõige suurema osavõtuga tugevusgrupp on ilmselgelt ka kõige tihedama konkurentsiga, kus finaalturniirile pääsemiseks tuleb kõige rohkem vaeva näha. Kõigepealt palju alagrupimänge, kust edasi pääsevad vaid parimad, seejärel veel play-off mängud teiste regioonide võitjatega, et välja selgitada omavaheline paremusjärjestus. Kõige kroonina finaalturniir, kuhu pääsevadki ainult tugevamad, kes taseme poolest ei jää milleski alla A-tugevusgrupi

võistkondadele. Heal päeval oleks nad valmis kõigiga kui võrdne võrdsega mängima. Hea näide on näiteks VK Krambi mehed, kes pärast rahvaliiga B-tugevusgrupi võitmist suundusid edasi A-tugevusgruppi. Oma debüüthooajal esinesid nad alla oma võimete, kuid sel hooajal noppisid VK Tõusva järel juba hõbemedalid. Palju ei jäänud puudu ka võitjakarika peakohale tõstmisest. Järgmise hooaja plaan oleks muuta B-tugevusgrupi turniiri süsteemi võistkondade jaoks natuke rohkem meelepärasemaks. Teha pigem väiksemad alagrupid, kust pääseb edasi mitu võistkonda ning paremad selgitatakse välja juba vahegruppides ja play-offides. Proovida vältida suuri alagruppe, kust edasi pääseb ainult parim võistkond. Saavutada olukord, et põnevus säiliks lõpuni välja ning tihedas ja pikas põhiturniiris mängides ei tekiks loobumismõtteid. B-tugevusgrupi paremusjärjestus Mehed: 1. VK Tervis, 2. VK Vanglateenistus, 3.Eesti Pagar VK, 4.Saue VK Naised: 1. Narva SK/Galla SK , 2.Retro, 3.VK Täht, 4.Paide VK

Rahvaliiga nn lipulaevas A-tugevusgrupis, kus mängivad taseme poolest kõige tugevamad võistkonnad, näitasid kõik võistkonnad väga kõrget ja võrdset taset. Tähtsaimaks märgusõnaks saaks siin pidada stabiilsust. Nii Ülenurme naiskond kui ka VK Tõusev meeskond näitasid terve hooaja vältel väga kindlat ja ühtlast taset, kaotades terve turniiri vältel ainult ühe mängu. Tänutäheks selle eest riputati neile Haapsalu Wiedemanni spordihoones kaela kõige kirkamad medalid. A-tugevusgrupi paremusjärjestus Mehed: 1. VK Tõusev, 2. VK Kramp, 3. Läätsed. com, 4. VK Tefa Naised: 1. Ülenurme, 2. EMÜ, 3. Peetri Sõbrad, 4. TTÜ Dynamo/Särtsakad

 Rahvaliiga A-tugevusgrupi hõbe VK Kramp.

42

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


l i i g a d

Suvevolle tõi mängima 1109 rannavollesõpra Suvevolle kolmas hooaeg tõi üle Eesti võrkpalliväljakutele 1109 mängijat - 749 meest ja 360 naist, mis on pea 150 mängijat enam kui möödunud aastal. Rahvarohkemaiks paigaks kujunes sellelgi aastal Tallinna Pirita rand, kus kaheksa etapi jooksul käis rannavollet mängimas 185 võrkpallihuvilist. Populaarsuselt järgmisteks kohtadeks olid Võru 114, Tartu 98 ja Pärnu 94 mängijaga. 23. juulil peetud Credit24 Suvevolle kolmanda hooaja kaheksas ehk viimane etapp selgitas parimad. Meeste arvestuses krooniti võitjaks Madis Kesküla Kohilast ja naistest Reelika Smill Taeblast. Ilusatest numbritest ja võitjatest veelgi tähtsam oli kõikide osalejate vahetu emotsioon. Võrkpalliväljakutel oldi sõbralikud ja üksteist toetavad inimesed. Ei teadnud ju keegi kunagi, kellega ta sel korral ühes võistkonnas mängima hakkab. Suurim põnevus oligi iga etapi eel, et teada saada, kes kellega koos mängib ja kas on ka uusi inimesi lisandunud. Credit24 Suvevolle eesmärgiks ongi pakkuda suvisel soojal ajal mõnusat võrkpalliväljundit. Tulla teisipäeva õhtul kokku ja mängida koos võrkpalli. Tähtis polegi neil etappidel alati võita, vaid hoopis mängurõõm ja võimalus tutvuda uute ning toredate inimestega. Mis teeb aga Suvevolle veelgi vingemaks on see, et tegu on kindlasti suure ja tähtsa spordisündmusega, arvestades kui palju inimesi selle kahe kuu jooksul ühel ja samal hetkel koos võrku mägisid.

Credit24 Rahvaliiga Facebooki lehel kokku ligi 20 000 häält. Kuna eelmisel aastal oli näha, et inimesed soovivad platside valikul enam sõna sekka öelda, siis sel aastal sai rahvas möödunud aasta kahe koha asemel valida neli kohta,” selgitas žürii esimees ja Credit24 Baltimaade tegevjuht Rain Sepp. Kaks nädalat väldanud Võrguplatsid korda! konkursi rahvahääletus oli lõpuminutiteni tasavägine. Südaööni ei olnud veel selge, kes on neljas platsiomanik. Rahvahääletuse tulemusena valmisid suvel võrkpalliväljakud nelja Lõuna-Eesti linna – Võrru Tamula järve randa, Elvasse Verevi järve randa, Mõisakülasse linna lasteparki ja Valka Pedeli virgestusalale.

 Rahvaliiga A-tugevusgrupi võitja VK Tõusev.

Rahvahääletuse võitjad

Kolmandat aastat järjest tehti võrguplatse korda

Eesti Pagar VK (Võrumaa) – 3173 häält

“Võrguplatsid korda! konkursi kümnele kandidaadile anti Delfi Eesti Elu portaalis ja

Mõisaküla Noortetuba (Viljandimaa) – 2934 häält

Elva Spordiliit (Tartumaa) – 3029 häält

SA Valga Sport (Valgamaa) - 2839 häält

Aprilli viimasel päeval selgusid ka konkursi Võrguplatsid korda! žürii valitud kaheksa kohta, kuhu 2013. aasta suvel võrkpalliplatsid rajatakse. Uue võrgu, palli, postid ja piirid saavad (lisaks eelpool nimetatud neljale kohale): Kihnu rahvamaja (Pärnumaa), Kuuste kool (Tartumaa), Kõnnu küla seltsing (Saaremaa), Laupa põhikool ( Järvamaa), Martna põhikooli spordiklubi (Läänemaa), MTÜ Aiandusühistu Küllus (Harjumaa), MTÜ Mammaste (Põlvamaa) ja Sillamäe spordikompleks (Ida-Virumaa).

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

43


l i i g a d

Meeste esiliiga esikolmik: TTÜ/Kiili, EMÜ ja Liider

M

eeste esiliiga 2012/13 hooaja võitis TTÜ/Kiili, kes alistas finaalis kahel korral 3:0 Eesti Maaülikooli Spordiklubi ning vahetas eelmise hooaja teise koha kõige kirkama medali vastu. Pronksiheitlus lõppes Liider meeskonna paremusega, kus TLÜ mängiti kahel korral üle 3:0. Esiliiga 2012/2013 paremusjärjestus: 1. TTÜ/Kiili, 2. Eesti Maaülikooli Spordiklubi, 3. Liider, 4. TLÜ, 5. Paide/Türi/Väätsa VK, 6. Audentese SG/Noortekoondis, 7. AS Espak Narva/SK Energia, 8. Saaremaa, 9. Pärnu VK II, 10. Värska Originaal

Esiliiga võitja TTÜ-Kiili.

Esiliiga hõbe EMÜ SK.

Esiliiga pronks Liider.

Traditsioonilised harrastusvõrkpalli turniirid on jätkuvalt menukad 10. augustil peetud Eesti vanim asjaarmastajate võrkpalliturniir ei näita väsimuse märke – Kärdla parki kogunes üle 300 mängija 24-st meeskonnast ja 16-st naiskonnast. Välkturniir mängiti Kärdlas kaheteistkümnel väljakul, seitsme tunniga jõuti pidada 96 mängu. Naiste finaalis võitis Sparta (Piret Priimägi, Erle Laak-Sepp, Kristel Siht, Regina Rähmonen, Helen Kalju, Annika Loper ja Virve Jõgeva) Valio 2:1, kolmas oli Otepää esindus. Meestest oli Õis (Marko Vantsi, Virko Vantsi, Alo Lengert, Indrek Ohu, Meelis Jasson, Jürgen Villem, Eo Reitav ja Mihkel Sagar) esikohamängus parem Neemecost 2:0, kolmanda koha sai Hiiumaa Võrkpalliklubi. Hiiumaal elav teenekas spordireporter Erik Lillo tegutses võrkpalliturniiril informaatorina. Tema kommentaar: “Hasarti oli palju, õnneks toetas võrkpallirahvast ka ilm. Oli korralik võrkpallipidu, selliseid võiks rohkem olla. Kuna kõik kohad mängiti välja, sai paraja koormuse iga võistkond. Vägev turniir, au korraldajatele.” Turniiri viisid läbi Hiiumaa Võrkpalliklubi ja Hiiu Leht, peakohtunik oli Mati Kaibald. Idee korraldada midagi maakonna tasemest suuremat tekkis 1957. aastal Hiiumaa spordirahva ühispeol. Võrkpalli mängiti tollal Hiiumaal kõikjal. Asi sai teoks. Kes turniiri ajaloost lähemalt huvitatud, saab uudishimu rahuldada mullu ilmunud trükist “55. aastat Hiiumaa võrkpalliturniiri” lugedes. Tamula Vanake tõi kokku 262 võrkpallihuvilist Võrumaa populaarseim rahvavõrkpalliturniir Tamula Vanake tõi selle aasta juunis Võru Spordikooli pargi kaheksale mänguväljakule kokku 38 segavõistkonda ja 262 mängijat, peeti 111 kohtumist. Sportlaste liiga parimaks osutus võistkond Pro Optika (Marko Mett, Raigo Tatrik, Mart Naaber, Ilmar Mõttus, Hardi Kuimets, Toomas Jasmin, Sylvia Tammerik, Evely Pajula), harrastajate liiga parim oli Neemeco/Taco Express

44

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


Harda Roosna

l i i g a d

lööja Rein Tiisaar, täpseimad söötjad Taavi Kallas ja Kristi Nõlvak. 53. Alexander Cup lõppjärjestus: 1. Radikuliit, 2. Neemeco/Taco Express, 3. Suur, 4. C-Connect, 5. Pedatäpp, 6. VK Dynamo, 7. 2P, 8. VK Kramp, 9. Vanad PVOD, 10. Colorvue, 11. Tempo, 12. Palivere SK, 13. Sahkar, 14. TLÜ, 15. Matu

15. Tamula Vanake lõppjärjestus Sportlaste ja harrastajate liiga: 1. Neemeco/Taco Express, 2. Pro Optika, 3. Fauna, 4. Ahjusepad I, 5. Rantipol, 6. Jämmeiho, 7. SiljaSport, 8. Cheers, 9. Eesti Pagar I, 10. Eesti Pagar II, 11. Kiili, 12. Tamula Vanake, 13. SK Urvaste, 14. Kramp, 15. Ahjusepad II, 16. Banketibrigaad, 17. Sada ja Seened, 18. Tempo, 19. Holland & AMP.co, 20. Neemeco / Tacoexpress, 21. Alko.ee, 22. HHH, 23. Antsla Noorteklubi, 24. Leoki kala, 25. Tõstesaali Koondis, 26. LiVal, 27. Reval Stone, 28. ATIK, 29. Tagant Kolme, 30. JYRR, 31. VK Hani / Lääne Teed, 32. Valio noored

13. Paide Võrkpalliklubi sünnipäevaturniiri lõppjärjestus: 1. TTÜ Dynamo, 2. Olgu, 3. Fauna, 4. Neemeco/ Taco Express, 5. EX-Evolutsioon, 6. Paide Võrkpalliklubi, 7. Gunnars, 8. Piilik Joonealt, 9. Vanad PVOD, 10. ES.O.ES, 11. Rewaltes, 12. VK Täht Seltskond, 13. Pärnu, 14. Jõgeva/ Türi, 15. Paide VK noored, 16. Volleywood

Classic 40+ liiga: 1. Pehmed ja Karvased, 2. Lasva, 3. Santa Sisters, 4. Vahetpole, 5. Valio Classic, 6. Elion Võru

Võistkond Radikuliit võidutses Alexander Cupil Maikuus Nõos toimunud 53. segavõistkondade turniiri Alexander Cup võitis Radikuliit (Kairi Kiss, Rein Tiisaar, Triin Taliga, Urmas Piik, Villu Vahter, Erle Püvi, Marko Vantsi, Gerli Toomela), alistades finaalis Neemeco/ Taco Expressi (Kerli Onno, Lidia Danilova, Kaia Mägi, Mikk Lellsaar, Priit Puuste, Kaarel Tammaru). Kolmanda koha võitis võistkond Suur (Katrin Soone, Egle Püvi, Sandra Länts, Raido Seppam, Mikk Puskar, Andres Kärner). Traditsiooniliselt võisteldi võrkpalli tehnikaelementide sooritamises. Parim liugleja/ liblikahüppaja oli Meinard Mäesalu, parim v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

Hiiumaa turniiri võitjanaiskond Sparta.

XIII Paide turniiri võitja TTÜ Dynamo.

45

(Martin Kukk, Kaia Mägi, Maria Sihver, Marko Välinurm, Marko Sõna, Kert Pedosk) ning klassikute (40+) arvestuses võistkond Pehmed ja Karvased (Helle Vengerfeldt, Anneli Liinamäe, Andres Õkva, Arvi Saar, Elmo Peterson, Toomas Raak, Toomas Tiidt). Sportlaste ja harrastajate liiga mängisid koos, kogu turniiri esikoha saavutas Neemeco/Taco Express, kes finaalis võitis Pro Optika.

Harda Roosna

Hiiumaa turniiri võitjameeskond Õis.

TTÜ Dynamo võitis Paide Võrkpalliklubi 13. sünnipäevaturniiri Veebruaris Paide E-Piima spordihallis 16 võistkonna osavõtul peetud turniiri võitis TTÜ Dynamo (Gadi Rohtjärv, Irina Suhhova, Reeli Rehe, Martin Ant, Marko Sõna, Marko Välinurm, Taavi Kallas, Artur Saaliste). Teise koha viis Paidest Tallinna võistkond Olgu (Margot Pähn, Evely Pajula, Kaarel Kais, Maarja-Liisa Kais, Urmo Kallakas ja Olari Kontram). Kolmanda koha pälvis kaks aastat järjest võitjateks pärjatud Fauna (Katre Vahtra, Ilmar Mõttus, Silja Ostrov, Karin Tein, Karli Ots, Robert Oppar, Sven Pipar).


p e r s o o n

Meelis Arumeel ‒ võrkpalli suurtoetaja, spordist lugu pidav inimene

M

eelis Arumeel on spordist lugu pidav inimene. Sõbrustab mitme alaga, hinnatava väärtusega medaleid on talle kaela riputatud mitu. Võrkpallirahvas (ja mitte ainult võrkpalli-) tunneb teda juba tosin aastat kui võrkpalli suurtoetaja, rahvusvahelise suurfirma Schenker Eesti peadirektorina. Schenker Liiga laseb huvilistel juba hulk aega mõista, kes on võrkpallis Baltikumi parim. Meelis Arumeel: Kui ausalt öelda, siis ega ma mingit erilist afišeerimist ei taha. Jutt võiks olla hästi neutraalne.

Proovime jääda nii erapooletuks kui suudame. Kuidas oma aega ise sisustav pensionär ennast tunneb? Vaatab möödunule tagasi?

Pensionil olen 1. märtsist. Schenkeris alustasin 1. mail üheksakümmend kaks. Schenkeri nimi tuli alles tükk maad hiljem. Alguses oli...

Alguses oli Eesti-Soome ühisfirma, olin juhataja asetäitja. Ühisfirmast sai Soome firma. Töö oli täpselt sama – logistika. Enne töötasin Harju KEK-is. Transpordi ja tootmise korraldamise peal olen kogu aeg olnud. Soome firma osteti rootslaste poolt, siis panid rootslased ja sakslased ennast kokku, õigemini ostsid sakslased firma ära. Liikumisi oli veel, lõpuks ostis Schenkeri nime saanud ettevõtte Saksa raudtee. Võrkpall oli su noorusajal mäng, mida harrastati põhiliselt väljas. Või oli sul teistmoodi?

Maal oli võrkpall jube populaarne, see oli rahvasport. Välisväljakutel mängiti kogu aeg. Võrkpallist olid haaratud isa ja mitmed lähedased. Tädi tuli Eesti meistriks. Teine isa õde on üle kaheksakümne ja toksiks võrkpalli siiamaani. Mind algul võrkpall ei tõmmanud, tegelesin muude aladega. Saavutused tulid autospordis. NSV Liidu meistrivõistlustel sain pronksi, Eesti meistriks tulin neli korda. Kõige esimese Eesti meistrivõistluste medali, hõbedase, sain veoautoga, see oli vist 1969.

Mõni aasta hiljem istusin sõiduautosse ja sealt tuli medaleid juurde. Auto oli Lada 1300. Eestlased on auto ja mootorratta roolis aastakümneid silmapaistvalt võistelnud, rahvusvahelisse klassi kuulusid paljud. Kes neist sinu ajal üleliidulisse koondisse pääses?

Heiki Ohu, Eedo Raide, Vallo Soots... hiljem Joel Tammeka, Ants Kulgevee, Raido Rüütel jt. Mina Liidu koondisse ei pääsenud. Olin selles pundis väga-väga noor. Kui mina autospordiga lõpetasin, siis teised alles alustasid. Olin juba perekonnainimene. Aga olgu, tagasi võrkpalli juurde. Võrkpallitreeningul hakkasin käima laupäeva hommikuti koos soomepoistega, ka mu isa kuulus nende hulka. Olin mängijana täiesti null. Aga sain algtõed kätte ja asi hakkas meeldima. Olin 45 aastat vana. Schenkeris toimusid kindlasti regulaarsed võrkpallitrennid, seal said korralikult harjutada.

Schenkeris ei toimunud midagi. Võrkpall ja Schenker olid kaks täiesti eraldi maailma. Kuidas siis Schenkerist võrkpalli toetaja sai? Schenkerilt käidi sponsorlust küsimas kolm korda nädalas, sest firmal läks hästi. Igaüks püüdis tõestada, et tema on see õige. Aga pooled osutusid petturiks. Igasugust nalja sai. Maadlejate noortetreener küsis Soome-sõiduks toetust. Ütlesin: okei, me ostame teile laevapiletid. Treener polnud nõus: me ei taha pileteid, tahame raha. Schenker oli laevafirma suurim klient, me oleks saanud maadlejatele väga hea hinnaga piletid.

46

v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


p e r s o o n

Leidsid vist peagi, et nii see enam jätkuda ei saa.

Selline raha jagamine pole süsteemne, see pole marketing. Rääkisime omavahel, et peaks midagi kapitaalset välja mõtlema. Meie Tartu kontori juhataja mängis Tartu meeskonnas, andsime natuke raha tartlastele. Kaks või kolm aastat toetasime neid, enne kui Pere Leib tuli. Hakkasime ise ka rohkem võrkpalli jälgima. Mänguks Soome Schenkeri meestega panime oma pundi kokku, kuigi trenni polnud teinud ja võitsime soomlaste siseturniiri. Ja nii vist oma kümme korda. Siis sai Schenkerist Rakvere esindusmeeskonna toetaja, Eesti Kaubaliinid nimeks. Mäletatavasti ei tahtnud ajakirjanikud eriti sponsori nime mainida.

Meelis Arumeel (esireas keskel) mängib ka ise kaasa. 

Meil töötas üks Rakvere mees, kes kunagi ise mängis. Otsustasime, et toetame Rakvere meeskonda. Saime Rakvere treeneri Mati Merirannaga kaubale. Sealtpeale hakkasin võrkpallivõistlustel käima. Tahtsin näha, mis selle rahaga tehakse, ma ei kannata kui raha raisatakse. Ükskord Tallinnas läksin vaatama Eesti meistrivõistluste mängu. Ukse peal suur afišš, pealtvaatajaid vaid kolm... Mis marketing see on? Keegi kusagil ei kirjuta, keegi midagi ei tea. Mahavisatud raha. Mina tahtsin firmale nime teha, aga ei mingit jälge! Firma ostis marketingi ju eesmärgiga saada positiivset imidžit. See, et ma ise võrkpalli vastu huvi hakkasin tundma, on täiesti teine asi. Leidsid, et...

Leidsin, et sellisel viisil pole asjal mõtet. Helistasin võrkpalli föderatsiooni, et tahaksin tulla sponsoriks. Mulle vastati umbes nii: Ah jah, ehk kunagi... Ma pakkusin raha, aga mind ei võetud jutulegi! Pilt muutus, kui võrkpalli föderatsiooni v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

tegevjuhiks sai Henn Vallimäe. Korraldati kohtumine teiste toetajatega – föderatsiooni president oli siis Aadu Luukas, asetäitjaks Urmas Sõõrumaa – ja asi hakkas liikuma. Lõime uue liiga, mis sai nimeks Eesti meistriliiga Schenker. Kaks või kolm aastat mängiti selle nime all. Vastavalt kokkuleppele käis eelarve Schenkeri laua pealt läbi. Kontrollisime, kas kulutused, mis tehakse, on mõistlikud ja lähevad õiges suunas. Nii ta läks ja toimib siiamaani. Kas teised võimalikud suursponsorid jäid kõrvale? Teatavasti oli pakkumisi veel.

Schenker Liiga tegevjuht Karol Paas on mulle öelnud, et see või teine firma on käinud end pakkumas, et võrkpalliliigat oma nimele saada. Olen öelnud: kui tuleb parem pakkumine, andke minna. Mõni firma on küll suuteline hooajaks rohkem pakkuma, aga ei ole valmis tegema seda pikaajaliselt. Läti meeskondade liitumine võttis kuuldavasti aega ja ka raha. Nad ei olnud üldsegi varmad kohe kaasa tulema.

See on omaette stoori, kuidas ma lätlased ära rääkisin. Läti Schenkeri peadirektor toetas autosporti, neil oli Bikerniekis oma ringrajavõistlus jne. Moosisin peadirektorit, et vaata, sul on suve jooksul paar-kolm võistlust, paned suure hulga raha magama, aga välja tehakse sinu firmast ainult ühel nädalavahetusel. Ühisliigas aga kõlab su firma nimi sügisest kevadeni. Maksime Läti meeskonna osavõtu algul osaliselt ise kinni. Kui hooaeg läbi sai, olid lätlased sillas! Nad ei uskunud, et see nii palju laineid lööb. Mõni aasta hiljem ütles Läti Schenkeri peadirektor mulle: Näed, ma löön interneti otsingumootorisse “Schenker” ja 95% klikkidest on võrkpall! Puhas bisness. Käid sageli mänge vaatamas. Kas ka välismaal, nagu kõige paadunumad fännid?

Käisin mõlemal Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril, kus meie meeskond mängis – Istanbulis ja Karlovy Varys. Miks mitte, kui aeg sobib. Aga käin ka muid alasid vaatamas – jalgpalli, korvpalli, autosporti. Olen olnud ka organiseerijate hulgas. Harju KEK‑i omaaegsed rallikrossid olid populaarsed. Autospordi suurima trauma sain pealtvaatajana  – miski lendas auto alt mulle otse vastu pead. Tolles autos istus Tiit Vähi, tulevane peaminister.

47

Tulid kunstiülikooli kaks tudengit, panid käed puusa ja ütlesid: Pariisis on huvitav kunstinäitus, me peame sinna saama – andke raha. Ütlesin neile, et disainige mu fuajee ära, siis annan. Nemad: Huhh, me oleme maali eriala üliõpilased! Mina: Tehke midagi, siis saate raha!


p e r s o o n

E

esti üks produktiivsemaid võrkpallitreenereid ja tuntud laulumees Johannes Noormägi oli üks kolmest, kellele Eesti kultuurkapital andis 2012. aastal elutööpreemia. Noormägi saavutas oma esimese noortemeeskonnaga Eestis edu 51 aastat tagasi, tal on üle paarisaja turniirivõidu. Tema juures on heaks või väga heaks võrkpalluriks ja kindlasti paremaks inimeseks saanud sajad poisid. Eesti meeste võrkpalli on enim toitnud just Noormägi Pärnust ning Jaan Gutmann ja Aksel Saal Võrust.

Olete ENSV teeneline treener, Eesti Punase Risti medaliklassi teenetemärgi ja Pärnu vapimärgi kavaler, Pärnu kultuuripärl 2010. Kas ütlete kultuurkapitali elutööpreemia kohta, et kuidas töö, nõnda palk, või hindate midagi preemiatest enamaks?

Mul on hea meel, et noortetreenerit hinnatakse, sest kust need mehed ikka tulevad, kui poistega keegi ei tegele. Mulle on tähtis, et ise endaga rahule jääksin. Kui tagasi vaadata, siis palju on ju hästi läinud, aga ega täiesti rahule jää. Näiteks oli viga, et kolm aastat Paikusel raiskasin, omal linnas kurtide võimla käes. Lapsed lihtsalt ei tulnud Paikusele. Olen esile tõstmise üle muidugi rõõmus. On treeneriamet teid rikkaks teinud?

Omal ajal viisin Pärnu KEKi meeskonna kolmandast liigast Eesti viiendaks ja siis KEK pakkus talonge ning muud. Võinuks autoraha koguma hakata, aga jagasin kõik poistele. Olen olnud aus, aga loll mammona mõttes. Mida nüüd preemiaga teete – kas sõidate mõnele võrkpalli tiitlivõistlusele, Jose Carrerase kontserdile või kalapüügihuvilisena Norrasse lõhet jahtima?

Carreras tuleb Tallinna laulma 28. juunil, väimees ostis mulle sinna juba VIP-pileti ära. Millega praegu tegelete?

Tiit Made on kirjutanud väga hea kaheköitelise teatmeteose “Ooperimaailm” ja see on

pärnu Postimees

Johannes Noormägi: kui on armastus, siis sünnib ka ime minu ning abikaasa Estri piibel. Loeme, uurime, kuulame palju sümfooniaid ja oopereid. Naudime muusikat. Teie poiste esimene medal Eesti meistrivõistlustel tuli 1962. aastal. Kuivõrd olete praegu võrkpalli juures?

Ainult pealtvaatajana. Aga selle esimese meeskonna kapten oli, muide, praegune Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov. Ja sel 1962. aastal saadeti mind Eesti noortekoondisega Riiga, kus võitsime üllatuseks Balti matši. Keda peate oma õpilastest andekaimateks? Kas olete kokku löönud turniirivõidud, suurte medalite mehed?

Talentidest tulevad esimestena meelde Avo Tasane ja Kardo Künnap, hilisemast ajast Argo Meresaar, Raimo Pajusalu, Sten ja Asko Esna. Aga andekaid oli veel palju, iseasi, mis neist kellestki tuli. Igasuguseid turniirivõite kogunes minu käe all tublisti üle 200, Eesti täiskasvanute põhikoondisse jõudis 12–13 mu õpilast. Avo Tasane tuli Euroopa juunioride meistriks, NSV Liidu noortemeistreid Raimund Pundi TSIKi (Tallinna spordiinternaatkool – toim) meeskonnas oli terve rida. Ise hindan ma kõvasti 1982/83 hooaega, mil minu Pärnu spordikooli meeskonnad võitsid nii A-, B- kui C-vanuseklassis Eestis kõik turniirid: meistrivõistlused, karikavõistlused, kuue linna turniirid – mis iganes. Ja siis oli konkurents kõva, praegu on ju Tallinn ja Tartu nullid. Ei tea, kas on veel mõni treener sama suutnud? Mida arvate praegusest Eesti võrkpallist?

Häirib, et kõik tuleb meil nagu konveierilt, on kõigil ühtmoodi. Nii tehnika kui taktika. Ja mul on ikka küsimus, miks üks võidab ja teine kaotab. Treeneritöö on ju looming, kõige aluseks pole internetist hangitu. Tehnikale tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Meil ju pikki ja võimsaid vähe, seega peaks serv ja servi vastuvõtt palju paremad olema. Väga kinni ei tohiks olla selleski, et mängija peab vaid oma rolli hästi valdama ja muud “tööd”

48

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


p e r s o o n

Ja Pärnu meeskonnast? Kannatab võrdlust kümne aasta taguse kuldse satsiga?

Veel vist ei kannata, aga midagi nagu oleks, igatahes meeldib. Imponeerivad Andrus Raadik, Tamar Nassar, eriti sidemängija Olivier Faucher. Sidemängija on tähtsaim, sest tema paneb mängu käima, tema ümber ehitatakse meeskonna mäng. Sidemängijale ei saa ette öelda, mida ta tegema peab, tema on platsil looja. Kes on treener? Sõber, õpetaja, isa, diktaator? Kes teie treenerina olite?

Vist kõike korraga. Aga treeneri põhiroll on olla abistaja, anda sportlastele õige suund kätte, öelda “meie” “mina” asemel. Tehnika, jõud ja tahe peavad olema meestel, nemad mängivad. Mu eeskujud on olnud Ivan Dratšov, Vjatšeslav Platonov, Raimund Pundi, Saaremaal vennad Uljased ja Peeter Sepa kasvatanud Hugo Mets. Tema oskus lastega tegelda ja meeletu armastus võrkpalli vastu püsivad mul tänapäevani meeles. Tahtsin minagi hirmsasti trenni teha, kohe kibelesin saali. Jagasin ära, et soont on mul noorte treenimiseks, täiskasvanuteni mu ambitsioonid ei küündinud. Vanja ja Pundi jagasid mängu, kuulasid teiste arvamusi ja otsisid võrkpallis uusi lahendusi. Tuleb meelde Jaapani legendaarne Nishibo naiskond, keda kuuekümnendatel teistmoodi treenimas, mängimas ja võimsalt võitmas nägin. Otsiti uut ja leiti. Võrkpall on ilus mäng ja Pärnu mängib ju kenasti, aga miks publik saali ei tule?

400 pealtvaatajat on vähevõitu tõesti. Võibolla peaksin siinkohal ütlema, et mulle väga meeldib Andres Sõber. Ta on isiksus, tema kohta kehtib Hiina vanasõna, et seal, kus on armastus, sünnib ime. Kui treener oma tööd väga armastab ja seda edasi annab, sünnibki. Kus teie teine ime – laulmine – võrkpallipedagoogi ande kõrval välja lõi?

Olime sõja järel põgenikud Narvast, elasime maal, võimalused napid. Laulma hakkasin v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

alles ülikoolis. Segaansamblis olid siis hokimees Uno Veski, Pärnust Linda Rannap ja Eha Sikk, hilisem Kard. ETV 1967. aasta konkursil tulin solistina laureaadiks, aga väga palju kontserte oleme läbi aastate andnud koos abikaasa Estriga. See on andnud hingele palju ja aidanud meid mõlemaid läbi elu. Meelest ei lähe õhtud legendaarse lauluõpetaja Klaudia Taevi juures, muusikastuudioga Limonaadi Joe ja “Nagu soovite” etendustes johannes noormägi osalemine.

Sündinud 1935. aasta 14. märtsil Narvas, tema isa Voldemar Noormägi oli olümpia- ja MM-koge-

Tuntud on teie Mihklipoegade ansambel …

musega tõstja, kes püstitas maailma- ja

Mihklitega, keda alguses oli kaheksa, hiljem kokku kuivanult kolm, olen välismaal reisinud kümme korda rohkem kui võrkpalliga. Tegime palju tööd, esinesime mõnikord mitu korda päevas, teenisime raha ja läksime reisima. Laulsime Torontos Eesti päevadel, olime tantsufestivalidel Brasiilias ja Valencias, esinesime Türgis, Tenerifel, Kanaaridel, Islandil, Hollandis, Taanis, Belgias, Kreekas ja mujalgi. Väga toredad sõidud olid.

Harrastas algul kergejõustikku ja suusatamist,

olümpiarekordeid.

Tartu riikliku ülikooli (TRÜ) ajal ujumist, võrkpalli ja sõudmist. Käis Ala koolis, lõpetas 1953 Tallinna kehakultuuritehnikumi ja 1958 TRÜ kehakultuuri­ teaduskonna. Oli õpetaja ja võrkpallitreener 1953–54 ja 1958– 61 Pärnu-Jaagupis, alates 1961. aastast Pärnu laste ja noorte spordikoolis, 2001. aastast pensionile minekuni 2012. aastal Pärnu võrkpalliklubi noortetreener. 1963–66 oli Eesti noortekoondise treener. Saanud kasvandikega üle 200 turniirivõidu, nimekamad õpilased Avo Tasane, Rein Link, Vardo Tikas, Urmas Saar. ENSV teeneline treener (1975), Eesti Punase Risti medaliklassi teenetemärk (2001), Pärnu vapimärk (2009), Pärnumaa kultuuripärl (2010), kultuurkapitali elutööpreemia (2012).

Teie üks harrastus on kalapüük. Kuidas tänavu näkkas? Ja – kas olete seda masti kalamees, kes annab püütule suud ja laseb vette tagasi?

Kala püüan poisikesest peale. Olen Narvast pärit ja toona oli seal kala palju. Tuleb meelde, kuidas isa pani västra põue, kuuldes kedagi lõhet näinud olevat, ja tuli peagi 22kilose kalaga koju. Meil siin on paraku kala väheks jäänud, kui kätte saan, söön ikka ära. Kõige maitsvam on ahven, kõige suurema olen saanud 1,3-kilose.

49

ei teegi. Võrkpall on looming! Suures võrkpallis meeldib mulle huvitavalt mängiv Brasiilia meeskond, aga kui mina saaksin, tõstaksin täiskasvanuil võrgu kümme sentimeetrit kõrgemale. Siis pääseks mõistus mängus rohkem maksma.


AFP, Scanpix

p e r s o o n

Juri Tšesnokov.

Olümpiavõitja: vanasti treeniti rohkem! 1964. aasta olümpiavõitja, hilisem NSV Liidu koondise peatreener ja kauaaegne FIVB viitsepresident Juri Tšesnokov on kirja pannud mõtteid, mida on huvitav lugeda nii endistel kui praegustel võrkpalluritel.

J

uri Tšesnokov kutsus omal ajal NSV Liidu esindusmeeskonda kaks Eesti läbi aegade silmapaistvamat võrkpallurit – Peet Raigi (1966.a. MM-iks) ning tema käe all pikka aega NSV Liidu koondises (1975-83) ja Moskva Armee Keskspordiklubis (CSKA) mänginud Viljar Loori. Alljärgnev on valik Tšesnokovi poolt ühel kohtumisel noortega kõneldust, esitatuna ajaloolise tagasivaate vormis. Jutt käib meeste võrkpallist. Võrkpall 1960-80 Tolle perioodi alguses oli hegemooniks NSV Liit, kellel oli maailmas vaid üks vastane – Tšehhoslovakkia. Hiljem lisandus Rumeenia. Siis tuli maailmameistriks Saksa DV ja olümpiavõitjaks Poola. Olümpiavõitjaks pärjati Jaapan. Horisondile ilmus USA, võites maailmameistri- ja olümpiakulla. Igaüks neist meeskondadest omas midagi vaid talle iseloomulikku. SDV rajas oma rünnaku kõrgetele tõstetele. Vastuseks kriitikale ütles sakslate peatreener Dieter Grün, et nemad teistest ei sõltu ja teevad, mida õigeks peavad. 1970. aastal tulid sakslased maailmameistriks.

Jaapanlased läksid teist teed. Oma napimat kasvu arvestades valisid nad kombinatsioonilise, kiirusele rajaneva stiili. Nad olid väga liikuvad ja mitmekülgsed. Poolakad võtsid üle jaapanlaste taktika, ristliikumised, kuid kombinatsioone oli vaid üks. Nad hakkasid süstemaatiliselt ründama võrgust kaugemal. Tomas Vojtovicz ja teised lõid kõige kriitilisematel hetkedel tagaliinist, kuuendast tsoonist. See oli ootamatus, kuigi löödi mitte nii tapvalt kui praegu. Ameerika. Doug Beal. Treener, kes tegi 1984. aastal olümpiavõitjaks oma meeskonna. Mängijate sügavaima spetsialiseerumise pooldaja. Spetsialiseerumist juurutas ta oma meeskonnas väga järsult. Servi vastuvõtt oli kahe mehe hooleks, kes katsid kogu väljaku. Nad valdasid vastuvõttu suurepäraselt. Tollal domineeris planeeriv serv. Kui vaadelda tänapäeva treenereid näeme, et nad oleks nagu koopiamasinast tulnud – kõik meeskonnad on ühte nägu, kõigil on üks ja seesama asetus, sarnane taktika, rollijaotus ja ründeskeem. Aastakümneid tagasi võitsid maailmas kõrgeimaid kohti meeskonnad, kellel oli midagi oma. Kes tõid endaga midagi uut. Muidugi kuulub uue sissetoomise idee treenerile, kuid meeskond

50

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


p e r s o o n

peab olema üksmeelne. Kui treenerid ja mängijad usuvad, mida ette võtavad, siis viivad nad selle ka ellu. 1984 – 1998 Ilmusid uued jõud. Brasiilia ja Holland. Brasiilia võitis olümpiakulla 1992. ja Holland 1996. aastal. Kolm järjestikust MM-i üheksakümnendatel võitis Itaalia. Brasiillased Negrao, Dante ja Giovane asetsesid ründaja rollis platsil üle ühe. Nad olid 20-22 aastased. Need kolm ründajat tegid kõike: lõid esimest tempot ja kõrgeid tõsteid, mängisid tagaliinis. See oli teatud määral väljakutse mängijate spetsialiseerumisele. Kehaliselt olid nad väga andekad, kuid kõik alla kahe meetri. Hollandi koondis oli palju pikem. Tähelepanu äratas juba sidemängija Peter Blange pikkus - 205 cm. Itaalia meeskonna etteotsa asus väga tõsine inimene, asjalik treener, argentiinlane Julio Velasco. Enne seda oli ta  Ameeriklaste treener Doug Beal oli üks spetsialiseerumise teerajajatest.

töötanud jalgpallimeeskonna füüsilise ettevalmistuse treenerina. Teda iseloomustas väga karm lähenemine kõigele, kõrged nõudmised mängjatele. Sündis väga hea meeskond. Sel ajal tekkis Itaalias A-liiga, kuhu kutsuti omadele konkurentsi pakkuma välismaa treenereid ja mängijaid. Itaallased arendasid USA-s sisse viidud metoodikat, tänapäevast tehnoloogiat. Nad töötlesid edukalt infot, analüüsisid videomaterjali jms. Nad kasutasid statistikat, aga mitte niisugust nagu praegu pressile ja treeneritele jagatakse, vaid sellist, mis näitab mängijate tegevust ka treeningul ja sellest sai õiged järeldused teha. Võrkpall tänapäeval Vaadeldes seda, mis praegu toimub, näeme, et protsess on pöördumatu ja tagasi seda enam ei keera. Mängijate spetsialiseerumine on ajuti viidud äärmise piirini. Näiteks mängija, keda loetakse suureks võrkpalluriks, suudab teha vaid kahte asja – tsoonist kaks lüüa ja servida. Muud ta teha ei oska. Kujutage nüüd ette, et tema serv võetakse vastu. Mängija kasutegur muutub kaks korda väiksemaks. Aga kui tema ründepall vastu võetakse või sulgeb selle blokk... Ei jäägi enam midagi, millega meeskonnale kasulik saaks olla. See käib koos libero kasutuselevõtuga, siis teise ja edaspidi ehk ka kolmanda libero kaasamisega... Protsess aina süveneb. Nõuanded Tehnika on võrkpallis esmajärguline. Tuleb mõista, et tehnilised oskused loovad mängu. Ei miski muu. Teiseks: mängija puhul algab kõik peast. Ta ei tohiks midagi teha mehaaniliselt, mõtlemata. Küsimustele “Mis? Kuidas? Milleks? Miks ta siin seisab?” jne peab ta suutma vastata, mõistes, miks ja kuidas on vaja toimida. Kui seda pole, muutub mäng “pimedaks” ja kui siis veel vastaspoolel mingeid muutusi ette võetakse, kaob arusaam, kuidas üldse edasi tegutseda. Ja viimaks. Tuleb mitte mängida, vaid võidelda. Selliseks peab end kasvatama. See ei tule nii, et ütlen täna endale: olen nüüd võitleja! Tuleb tegutseda tasapisi, aga iga päev. Tõusta õigel ajal hommikuvõimlemiseks, täielikult keskenduda treeningul, osata käsitseda igat palli, üle jõu treenida jne. Omal ajal oli meie treeningu üldmaht umbes kaks korda suurem kui praegu.

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

51


p e r s o o n

Asko Esna vahetas tippsportlase karjääri noortetreeneri oma vastu

S

Postimees, Priit Simson

aaremaa spordikooli noormehi asus 2013. aasta sügisel Joosep Matti lahkumise järel juhendama endine Eesti koondise ja Tallinna Selveri libero Asko Esna. 27-aastane Esna lõpetas oma eduka karjääri tegevmängijana ja asus koos perega Kuressaarde elama. Asko on abielus ja ta peres kasvab kolm last. Esna on mitmekordne Eesti meister ja karikavõitja, samuti mitmekordne Schenker Liiga võitja. Kahel hooajal on ta tunnistatud Schenker Liiga parimaks liberoks. Esna mängis Eesti koondises alates 2006. aastast, sealjuures oli ta osaline, kui Eesti mees-­ kond saavutas 12. koha 2011. aasta Euroopa meist­ri­ võist­lustel.

Asko Esna lõpetas karjääri meistritiitliga Selver Tallinna meeskonnas.

Asko, miks lõpetasid eduka võrkpallurikarjääri vaid 27-aasta­sena?

Iga pidu saab ükskord otsa. Eestis samade vastastega män­ gimine ei pakkunud enam nii suurt rahuldust. Ot­si­sin pikalt välisklubi, aga tulutult. Tuli leida muid lahendusi. Miks langes sinu valik just treeneritöö kasuks, miks Saaremaa?

Koondise liberod Rait Rikberg ja Asko Esna.

Võrkpall on mul südames ja jääb sinna väga tähtsale kohale, seda ei saa mult võtta keegi. Olen erinevate treenerite käe all mänginud ja

jätnud palju asju meelde. Tahan enda kogemusi ja oskusi edasi anda. Saaremaa on minu jaoks väga tähtsal kohal juba seepärast, et minu vanaema on siin sündinud ja eks juured siis tõmbavad siia. Millised on sinu järgneva viie aasta eesmärgid noortetreenerina?

Esimesed aastad lähevad oma süsteemi loomiseks ja väljatöötamiseks. Õpilastel läheb kindlasti aega minu nõudmiste ja käekirjaga harjumiseks. Üks suur soov oleks, et minu käe alt tulnud poiss lööks kaasa Schenker Liigas ja noortekoondises. Mida pead oma tugevusteks ja nõrkusteks võrkpallitreenerina?

Treenerina on mul kindlasti veel väga palju veel õppida. Hetkel ei oskagi tugevaid ja nõrku külgi välja tuua – eks neist saame rääkida tulevikus. Kas kavatsed kogu elu olla võrkpalli juures, tüdimust ei karda...

Võrkpalliga jään ma seotuks kindlasti. Tüdimust ma ei karda, poisse on trennis palju ja igaüks omamoodi. Esimesed kuud treenerina on selja taga. Ei tea, kas see töö murrab ka konti?

Esimesed kuud on olnud kiired, palju uusi inimesi ja tegemisi. Iga algus on omamoodi raske, aga siiani kõik korras, vähemalt ise arvan nii. Suuri probleeme pole olnud ja pisematega olen iseseisvalt hakkama saanud. Oled pärit Pärnust, suure osa karjäärist mängisid Tallinnas. Mille poolest Saaremaa mandrist erineb?

Mulle tundub, et Saaremaal on inimestel kuidagi palju aega. Keegi ei torma ega kiirusta kuhugi. Kuressaare on nagu üks suur parkla – kõik liiguvad autodega nagu aegluubis. Lühikese ajaga jõuan sihtkohta, kõik on käe ja jala juures. Igapäevasteks tegemisteks ei ole autot vaja – kõik saab jalgrattaga korda ajada.

52

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


l i i g a d

E

i tule just tihti ette, et meeskonna peatreener astub mängust välja. Omal soovil. Tartu Pere Leiva meeskonna Eesti meistriks roolinud Rainer Vassiljev teatas keset 2012/13 hooaega, et astub tagasi, kuna meeskond hakkas kaotama ja head ideed said otsa. “Kui tekib tunne, et sa ei naudi enam oma igapäevatööd, on aeg teha muudatusi. Just selline olukord minul ka tekkis,” tunnistas Vassiljev. Ta oli just tunnistatud aasta treeneriks. Vassiljev andis endale aru, et andekate noortega täiendatud meeskond vajab küpsemiseks ehk võitude sepistamiseks kohanemisaega. Noored karastuvad kogemusi omandades, ebastabiilsusest pole pääsu. Puhkust vajas ka treener ja seda ta sai. 2013. aasta suvest on Rainer Vassiljev Rakvere Võrkpalliklubi meeskonna peatreener, Eesti meistriliigas mängiva Lääne-Virumaa uue meeskonna juhendaja. Enam pole Rakvere esinduse peatreener staažikas ja teenekas Mati Merirand (62). Ka klubi juhib uus mees.

Rakvere VK president on kohtutäitur Raigo Pärs. Küsimus temale: kas Merirand ammendas end?

Pärs: “Mati Merirand kandis üksinda väga suurt koormat ja on üsna loogiline, et intensiivsel tegevusel tulevad ühel hetkel piirid ette. Uue klubi sünni üheks peapõhjuseks oli erinev lähenemine võrkpalli arendamisse Rakveres.”

Pärs nimetab oma toetajaskonna arusaamadeks laiapõhjalisust, avatust, rollijaotust (treener-klubi juhatus), vastutust, tööd toetajate ja publikuga, mängijate toetamist nende probleemide lahendamisel, piitsa ja prääniku tasakaalu, õhinat. “Meie arusaamad kõiges selles ei kattunud, Mati ei pidanud ühisosa piisavalt suureks. Samas loodame, et spordikoolile keskendudes panustab ta jätkuvalt ja paremini järelkasvule.” Uue meeskonna kokkupanek lõppes Pärsi sõnul 90-protsendi ulatuses soovitud tulemusega. VK Rakvere soovinuks värvata oma spordikooli kasvandikku Elia Lullat, aga temaga ei saadud kaubale. Pakkumine tehti ka Mihkel Tanilale ja Kristo Kollole, kuid esimene otsustas jätkata TTÜ ja teine Tartu meeskonnas. Huvituti ka Kert ja Andres Toobalist, kuid vanem vend sõitis Türgimaale ja Andres pärast pikka mõtlemisaega Emajõe äärde. “Täna teeb sidemängija tööd moldaavlane Marin Lescov ja vähemalt hetkel (oktoobri lõpus – toim.) tundub, et mees pole kehvem kui eelpool nimetatud,” loodab Pärs. Peatreener Vassiljev on välja öelnud miinimumeesmärgi: pääs Eesti-Läti ühisliiga play-off mängudele. Edasine sõltub paljuski sellest, kellega kokku tuleb minna. Eesti meistrivõistlustel tahavad rakverelased sõna sekka öelda medalite jagamisel.

Õhtuleht, Tairo Lutter

Võrkpall Rakveres — vana mäng uues esituses

Rainer Vassiljev.

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

53

Uuenenud Rakvere meeskond.


n o o r e d

Euroopa noorte meistrivõistlused

B

osnias ja Hertsegoviinas ning Serbias 12.-21. aprillil 2013 peetud U18-vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril võimutses Venemaa meeskond. Valikturniiril Eestiga ühte alagruppi kuulunud venelased olid igati Euroopa meistritiitli väärilised: alagrupis võideti viis mängu viiest, poolfinaalis alistati kindlalt 3:0 Belgia ning samuti üsna ühekülgses finaalis 3:1 Poola. Tõelise üllatuse serveerisid põhjanaabrid soomlased, kes lõpetasid alagrupi venelaste järel teisena ning saavutasid turniiri kokkuvõttes hinnatava neljanda koha. Tüdrukute turniir, mis peeti 29. märtsist 7. aprillini Montenegros ja Serbias, oli poistega võrreldes märgatavalt tasavägisem. Euroopa meistriks krooniti Poola naiskond, kes alistas esmalt poolfinaalis 3:2 Türgi ning seejärel finaalis sama tulemusega Itaalia (otsustav geim 18:16!). Sellega võeti magus revanš alagrupiturniiril saadud 2:3 kaotuse eest. U-18 noormehed, II ring, B alagrupp, 3.-7. jaanuar 2013 Jelgava, Läti

Eesti noormehed võistlesid südilt (võttes ainsana geimi Venemaalt), kuid reaalselt edasipääsukohale kandideerida ei suutnud. Tugevast Ukrainast jäi Eesti maha vaid ühe punktiga, võita õnnestus Lätit ja üllatavalt hea mulje jätnud Norrat, tasuks neljas koht. Enim paistis silma diagonaalründaja Oliver Orav, kes oli kõikide alagruppide kokkuvõttes 125 punktiga resultatiivsuselt kolmas. 2:3 (22, -22, -17, 23, -19)

Eesti - Läti Eesti - Sloveenia Eesti - Norra

Tütarlapsed lõpetasid Moskvas toimunud turniiri punktita. Viie kohtumise jooksul suudeti võita vaid üks geim – eeldatava autsaideri Norra vastu. Kohtumised tugevate Venemaa, Itaalia, Valgevene ja Belgia vastu olid ühekülgsed ning eestlannadel ei olnud jõudu võrdselt võidelda. Eesti naiskonna tulemused Venemaa - Eesti

3:0 (8, 10, 11)

Eesti - Norra

1:3 (20, -24, -23, -24)

Eesti - Itaalia

0:3 (-11, -9, -11)

Eesti - Valgevene

0:3 (-11, -23, -16)

Eesti - Belgia 0:3

(-15, -11, -12)

Lõplik turniiritabel (punktid, võidud-kaotused, geimide suhe): 1. Itaalia

14

5-0 (15:2)

2. Venemaa

13

4-1 (14:4)

3. Belgia

9

3-2 (10:7)

4. Valgevene

6

2-3 (7-9)

5. Norra

3

1-4 (3:13)

6. Eesti

0,

0-5 (1:15)

Balti noorte karikavõistlused Baltic Cup 26.-28.10.2012, Pärnu Noormehed U-19 (1995.a. ja hiljem sünd.) 1. Soome - 3 võitu, 2. Eesti –2 võitu, 3. Läti - 1 võit, 4. Leedu - 0 võitu. Neiud U-18 (1996.a. ja hiljem sünd.)

Eesti meeskonna tulemused: Eesti - Ukraina

U-18 neiud, II ring, A alagrupp, 3.-7. jaanuar 2013 Moskva, Venemaa

1. Soome - 3 võitu, 2. Eesti - 2 võitu, 3. Leedu - 1 võit, 4. Läti - 0 võitu.

Eesti noormehed EM

3:1 (-28, 22, 23, 16)

valikturniiril Jelgavas.

0:3 (-20, -21, -18)

3:2 (23, -22, 19, -21, 12)

Eesti - Venemaa

1:3 (-13, 22, -18, -17)

Lõplik turniiritabel (punktid, võidud-kaotused, geimide suhe) 1. Venemaa

15

5-0 (15:1)

2. Sloveenia

12

4-1 (12:5)

3. Ukraina

7

3-2 (10:10)

4. Eesti

6

2-3 (9:12)

5. Norra

4

1-4 (8:14)

6. Läti

1

0-5 (3:15)

54

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


n o o r e d

Paremusjärjestus: 1. Venemaa 13 punkti, 2. Läti 9 punkti, 3. Ukraina 9 punkti, 4. Valgevene 9 punkti, 5. Eesti 5 punkti, 6. Leedu 0 punkti.

Neidude koondis (sünd. 1996.a. ja hiljem) Riia rahvusvahelisel turniiril (Läti) 4.-6.10.2013 Eesti - Valgevene

3:0 (21, 15, 13)

Eesti - Riia võrkpallikool

3:0 (12, 10, 13)

Eesti - Läti 3:1 Eesti - Leedu 3:0

(20, 23, -23, 20) (22, 18, 23)

Paremusjärjestus  Eesti meeskonna parim Oliver Orav

Poeglapsed U-17 (1997.a. ja hiljem sünd.) 1. Läti - 3 võitu, 2. Soome – 2 võitu, 3. Eesti - 1 võit, 4. Leedu - 0 võitu.

1.Eesti 8 punkti, 2. Läti 7 punkti, 3. Leedu 6 punkti, 4. Valgevene 5 punkti, 5. Riia võrkpallikool 4 punkti.

ründamas Venemaa bloki vastu.

Tütarlapsed U-16 (1998.a. hiljem sünd.) 1.Eesti - 2 võitu, 2.Soome - 2 võitu, 3. Läti – 1 võit, 4. Leedu - 0 võitu.

Ida-Euroopa Võrkpalliassotsiatsiooni EEVZA noorte meistrivõistlused 2012 Neiud U-19 (1996.a. ja hiljem sünd.) 22.-25.11.2012 Kuldiga, Läti 22.11. Venemaa - Eesti

3:0 (25:16, 25:11, 25:11)

22.11. Eesti - Läti

3:0 (25:14, 25:21, 26:24)

23.11. Eesti - Ukraina

3:1 (25:18, 25:20, 19:25, 29:27)

Eesti neiud EM valikturniiril Moskvas.

Noormeeste koondis (sünd. 1995.a. ja hiljem) 7. Leomuovi Cup nimelisel rahvusvahelisel turniiril Viialas, Soomes 30.08.-1.09.2013

23.11. Poola – Eesti

3:0 (25:20, 25:6, 25:10)

24.11. Valgevene - Eesti

3:0 (25:9, 25:17, 25:22)

30.08. Eesti - Rootsi

3:2 (19, -20, -23, 27, 15),

3:1 (25:17, 25:19, 14:25, 25:22)

31.08. Eesti - Riia võrkpallikool

3:0 (19, 21, 26)

31.08. Eesti - Keimola klubi

3:2 (17, -27, -21, 13, 9)

25.11. Eesti - Aserbaidžaan

Paremusjärjestus: 1. Valgevene, 2. Venemaa, 3.Poola, 4.Eesti, 5. Ukraina, 6.Läti, 7.Aserbaidžaan

01.09. Eesti - A-Volley 3:1 (20, 14, -23, 22) Paremusjärjestus

22.11. Eesti - Läti 22.11. Venemaa - Eesti

1:3 (25:16, 28:30, 20:25, 20:25) 2:3 (35:33, 21:25, 25:11, 22:25, 10:15)

23.11. Leedu - Eesti

0:3 (20:25, 17:25, 15:25)

24.11. Eesti - Ukraina

1:3 (25:23, 23:25, 19:25, 20:25)

25.11. Valgevene - Eesti

3:1 (25:22, 22:25, 25:21, 25:19)

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

1. Eesti 10 punkti, 2. Riia võrkpallikool 7 punkti, 3. Keimola klubi 7 punkti, 4. Rootsi 6 punkti, 5. A-Volley 0 punkti. Eesti meeskonnas mängisid: Markkus Keel, Sander Talistu, Mart Targem, Bobby Pokker, Joonas Popman, Gustav Saagpakk, Oliver Orav, Raul Kartsep, Karli Allik, Kevin Saar, Johan Vahter ja Taavi Arula.Treenerid: Toomas Jasmin ja rando Ringmets. Võistkonna esindaja Raul Reiter. Turniiri parimaks mängijaks hinnati Oliver Orav. Parimaks sidemängijaks tunnistati Markkus Keel, parimaks ründajaks Oliver Orav.

55

Noormehed U-20 (1995.a. ja hiljem sünd.) 22.-25.11.2012 Kiili, Eesti


n o o r e d

Eesti noorte meistrivõistlused 2013 U-20 neiud, 05.-07.04.2013 Viljandi 1. Võru spordikool 2. Viljandi spordikool 3. Saaremaa spordikool 4. Kohila võrkpalliklubi 5. Võrkpalliklubi Täht Tallinn 6. Pärnu linna spordikool Võru spordikooli neidude võistkond mängis koosseisus: Hanna-Liisa Ilves, Heleene Hollas, Mariann Toots, Kaisa Bahmatsev, Merlin Hurt, Keit Viitkin, Kerli Ojakivi, Anett Hollas, Haide Haring, Brita Saare. Teener Raivo Jeenas. Parimad mängijad: Kaisa Bahmatsev (Võru SK), Kristel Moor (Viljandi SK), Johanna Raamat (Saaremaa SK) ja Kertu Laak (Kohila VK). U-20 noormehed, 05.-07.04.2013 Viljandi 1. Saaremaa spordikool 2. Põltsamaa spordikool 3. Premium 7/Salva Tartu 4. Võru spordikool 5. Kuressaare Vannalinna kooli spordiklubi 6. Selver Tallinn I Saaremaa spordikooli noormeeste võistkond mängis koosseisus: Vilmar Uljas, Johan Vahter, Helar Jalg, Denis Losnikov, Alari Saar, Trevor Ling, Kevin Saar, Janno Õunpuu, Romet Algo, Karli Allik. Treener Joosep Matt. U-18 tütarlapsed, 19.-21.04.2013 Kuressaare

4. Võrkpalliklubi Täht Tallinn 5. Pärnu võrkpalliklubi/spordikool 6. Selver Tallinn Premium7/Salva Tartu poeglaste võistkond mängis koosseisus: Marten Tamm, Sten Trahv, Silver Vaino, Egert Plank, Marten Kose, Meelis Pihlap, Erik Kergand, Joosep Saluorg, Robin Gross ja Roland Pajuleht. Treenerid Oliver Lüütsepp ja Hendrik Rikand. Parimad mängijad: Joosep Saluorg (Premium/Salva Tartu), Tony Nõu (Viljandi SK), Stanislav Ivanov (Valga VK Viktooria) ja Tamur Viidelepp (VK Täht Tallinn).

1. Tartu spordiselts Kalev I 2. Saaremaa spordikool 3. Kohila võrkpalliklubi 4. VK Täht Tallinn 5. Viljandi spordikool 6. Spordiklubi Tats Tallinn I

U-20 Eesti meister

7. Võru spordikool

Võru.

8. Narva spordikool Energia Tartu spordiselts Kalev tütarlaste võistkond mängis koosseisus: Annabel Pruer, Ingrid Kiisk, Mai-Liis Logina, Laura Ehala, Kadri Kuusk, Janely Simenson-Plakso, Mona Marandi, Regiina Malm, Kerli Semjonov, Epp Haavasalu, Sandra Ratasepp. Treenerid Kristjan Kais ja Liina Kais. Parimad mängijad: Kadri Kuusk (Tartu SS Kalev), Gerli Gull (Saaremaa SK), Kertu Laak (Kohila VK) ja Hanna Pajula (VK Täht Tallinn). U-16 poeglapsed, 18.-20.05.2012 Tallinn 2. Põltsamaa spordikool 3. Pärnu võrkpalliklubi/spordikool I

3. Kohila võrkpalliklubi

4. Võru spordikool

4. Saaremaa spordikool

5. Narva spordikool Energia

5. Võrkpalliklubi Täht Tallinn

6. Spordiklubi Tats Tallinn

6. Premium 7/Salva Tartu

7. Võrkpalliklubi Täht Tallinn

U-18 poeglapsed, 19.-21.04.2013 Tartu 1. Premium 7/Salva Tartu 2. Viljandi spordikool 3. Valga võrkpalliklubi Viktooria

U-18 Eesti meister Tartu.

1. Viljandi spordikool

2. Võru spordikool

Parimad mängijad: Kristiine Miilen (Viljandi SK), Heleene Hollas (Võru SK), Kertu Laak (Kohila VK) ja Lili Võrk (Saaremaa SK).

Saaremaa.

U-16 tütarlapsed, 18.-20.05.2013 Tartu

1. Viljandi spordikool

Viljandi spordikool tütarlaste võistkond mängis koosseisus: Kadri Puu, Kristiine Miilen, Kaidi Toom, Merili Lellep, Eve-Liis Teder, Mari Teder, Renate Pikk, Smilla Sangernebo, Loora Orav, Mari Änilane, Triin Undla. Treener Merle Keerutaja.

U-20 Eesti meister

8. Orava/Räpina SK Viljandi spordikooli poeglaste võistkond mängis koosseisus: Silver Maar, Tony Nõu, Jan Põder, Marko Madisson, Andre Arak, Siim Kuusk, Meelis Kobin, Romet Arak. Treener Argo Arak.

U-18 Eesti meister Viljandi.

Parimad mängijad: Tony Nõu (Viljandi SK), Mart Toom (Põltsamaa SK), Markus Veltson (Pärnu VK/SK) ja Rasmus Rohumets (Võru SK). U-14 tüdrukud, 31.05-2.06.2013 Võru 1. Spordiklubi Tats Tallinn 2. Pärnu linna spordikool 3. Pärnu võrkpalliklubi/spordikool I

56

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


n o o r e d

4. Rakvere spordikool 5. Jõhvi spordikool I 6. Jõhvi spordikool II 7. Viljandi spordikool 8. Narva spordikool Energia Turniirist võttis osa 16 võistkonda. U-16 Eesti meister Tartu.

Spordiklubi Tats Tallinn tütarlaste võistkond mängis koosseisus: HelenaVahtramäe Hanna Lotte Kastor, Maria Säästla, Mairit Pajumägi, Mailis Pajumägi, Johanna Maar, Äli Leontjev, Iiris Rannik. Treenerid Marit Laidroo ja Raigo Tatrik. Parimad mängijad: Maria Säästla (SK Tats Tallinn), Karina Kert (Pärnu SK), Triin Liivaru (Pärnu VK/SK I), Keren Kotiesen (Rakvere SK). U-14 poisid, 31.05-2.06.2012 Võru 1. Spordiklubi Tats Tallinn 2. Pärnu võrkpalliklubi/spordikool I

U-16 Eesti meister Viljandi.

3. Orava/Räpina spordiklubi 4. Premium 7/Salva Tartu 5. Selver Tallinn I 6. Võru spordikool I 7. Saaremaa spordikool 8. Rakvere spordikool I Kokku võttis turniirist osa 16 võistkonda.

U14 Eesti meister Tats Tallinn.

Spordiklubi Tats Tallinn poeglaste võistkond mängis koosseisus: Kaspar Pajusalu, Karl Erik Villems, Lauri Luup, Markus Lopato, Rasmus Meius, Rauno Haidla, Markus Väljataga. Treenerid Raigo Tatrik ja Marit Laidroo. Parimad mängijad: Markus Lopato (SK Tats Tallinn), Märt Tammearu (Pärnu VK/SK I), Devin Põlluste (Orava/Räpina SK), Hergo Hansman (Premium 7/Salva Tartu).

Eesti noorte mini­ võrkpalli festival 2013 U-12 tüdrukud, 28.05.2012 Tartu 1. Spordiklubi Tats Tallinn I U14 Eesti meister Tats Tallinn.

Parimad mängijad: Ruth Pusa (SK Tats Tallinn I), Karoliina Käen (Jõhvi SK), Julia Varsavskaja (Narva SK Energia). U-12 poisid, 28.05.2012 Tartu 1. Spordiklubi Tats Tallinn I 2. Pärnu linna spordikool 3. Selver Tallinn 4. Võru spordikool I 5. Võrkpalliklubi Täht Tallinn I 6. Premium 7/Salva Tartu I 7. Kohila võrkpalliklubi I 8. Võrkpalliklubi Täht Tallinn II Turniirist võttis osa 18 võistkonda. Spordiklubi Tats Tallinn I poeglaste võistkond mängis koosseisus: Rasmus Meius, Robert Israel, Robin Liiv, Mihkel Lattik, Karmo Saviauk, Jon Silver Eerma. Treener Raigo Tatrik. Parimad mängijad: Rasmus Meius (SKTats Tallinn I), Kaur Erik Kais (Pärnu SK), ja Mathias Külvi (Selver Tallinn).

Eesti noorte karikavõistlused 2012 U-20 neiud, 19.-21.10.2012 Tallinn 1. Võru spordikool 2. Saaremaa spordikool 3. Viljandi spordikool 4. Võrkpalliklubi Täht Tallinn 5. Kohila võrkpalliklubi 6. Pärnu linna spordikool Võru spordikooli neidude võistkond mängis koosseisus: Heleene Hollas, Kaisa Bahmatsev, Merlin Hurt, Keit Viitkin, Kerli Ojakivi, Anett Hollas, Haide Haring, Brita Saare. Teener Raivo Jeenas. Parimad mängijad: Kaisa Bahmatsev (Võru SK), Liisel Nelis (Saaremaa SK), Kadri Siro (Viljandi SK) ja Hanna Pajula (VK Täht Tallinn). U-20 noormehed, 19.-21.10.2012 Võru

2. Jõhvi spordikool

1. Saaremaa spordikool

3. Narva spordikool Energia

2. Selver Tallinn I

4. Kohila võrkpalliklubi I

3. Võru spordikool I

5. Võrkpalliklubi Täht Tallinn

4. Põltsamaa spordikool

6. Pärnu linna spordikool

5. Kuressaare Vanalinna kooli spordiklubi

7. Spordiklubi Tats Tallinn II

6. Orava/Räpina spordiklubi

8. Tartu spordiselts Kalev I

Spordiklubi Tats Tallinn I tütarlaste võistkond mängis koosseisus: Laura Männilaan, Kaili Laanemets, Kertu Paal, Jonna Soomets, Ruth Pusa. Treener Raigo Tatrik.

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

Saaremaa spordikooli noormeeste võistkond mängis koosseisus: Vilmar Uljas, Denis Losnikov, Helar Jalg, Johan Vahter, Janno Õunpuu, Kevin Saar, Trevor Ling, Alari Saar, Romet Algo, Karli Allik. Treener Joosep Matt.

57

Turniirist võttis osa 13 võistkonda.


n o o r e d

Parimad mängijad: Janno Õunpuu ja Johan Vahter (Saaremaa SK), Gustav Saagpakk (Selver Tallinn) ja Taavi Arula (Põltsamaa SK)

Parimad mängijad: Mari Änilane (Viljandi SK), Kertu Laak (Kohila VK), Hanna Pajula (VK Täht Tallinn) ja Annabel Pruer (Tartu SS Kalev I).

U-18 tütarlapsed, 9.-11.11.2012 Võru 1. Võru spordikool 2. Viljandi spordikool 3. Kohila võrkpalliklubi 4. Saaremaa spordikool 5. Tartu spordiselts Kalev I (M) 6. Võrkpalliklubi Täht Tallinn

U-16 poeglapsed, 30.11-2.12.2012 Pärnu 1. Narva spordikool Energia 2. Viljandi spordikool 3. Spordiklubi Tats Tallinn 4. Võrkpalliklubi Täht Tallinn 5. Pärnu võrkpalliklubi/spordikool I 6. Põltsamaa spordikool

Võru spordikooli tütarlaste võistkond mängis koosseisus: Eva Johanna Lepikov, Hanna-Liisa Ilves, Annela Pindis, Greete Hollas, Iris Ivan, Mariann Toots, Heleene Hollas, Lii Lepp, Brita Saare, Mona Lisa Evestus. Treener Raivo Jeenas. Parimad mängijad: Heleene Hollas (Võru SK), Eve-Liis Teder (Viljandi SK), Kertu Laak (Kohila VK) ja Lili Võrk (Saaremaa SK). U-18 poeglapsed, 9.-11.11.2012 Pärnu 1. Selver Tallinn 2. Viljandi spordikool

7. Selver Tallinn I 8. Orava/Räpina spordiklubi Narva spordikool Energia poeglaste võistkond mängis koosseisus: Dmitri Korotkov, Valentin Kordas, Ilja Hodjuk, Nikita Panassenko, Aleksandr Tress, Aleksandr Nossov, Aleksandr Ganejev, Jegor Šeldjakov, Ranno Luhaväli. Treener Andrei Mikhin. Parimad mängijad: Valentin Kordas (Narva SK Energia), Tony Nõu (Viljandi SK), Brent Nagel (SK Tats Tallinn) ja Reimo Reimand (VK Täht Tallinn).

3. Premium 7/Salva Tartu 4. Pärnu võrkpalliklubi/spordikool I 5. Saaremaa spordikool 6. Valga võrkpalliklubi Viktooria Selver Tallinn poeglaste võistkond mängis koosseisus: Raul Kartsep, Gustav Saagpakk, Sander Lillestik, Ott Väli, Artur Dominic Must, Andrei Mjakišev, Oskar Poobus, Sander Melles, Kaspar Kipp. Treener Rando Ringmets. Parimad mängijad: Gustav Saagpakk (Selver Tallinn), Riivo Rüütel (Viljandi SK), Erik Kergand (Premium 7/ Salva Tartu) ja Karl Lilles (Pärnu VK/SK). U-16 tütarlapsed, 30.11-2.12.2012 Võru 1. Viljandi spordikool 2. Kohila võrkpalliklubi 3. Võrkpalliklubi Täht Tallinn 4. Tartu spordiselts Kalev I

EVF noorte karikavõistlused 2013 U-20 neiud, 1.-3.02.2013 Pärnu 1. Võru spordikool 2. Kohila võrkpalliklubi 3. Viljandi spordikool 4. Saaremaa spordikool 5. Pärnu linna spordikool 6. Võrkpalliklubi Täht Tallinn Võru spordikooli neidude võistkond mängis koosseisus: Hanna-Liisa Ilves, Heleene Hollas, Mariann Toots, Kaisa Bahmatsev, Merlin Hurt, Keit Viitkin, Kerli Ojakivi, Anett Hollas, Haide Haring, Brita Saare. Teener Raivo Jeenas. Parimad mängijad: Anett Hollas (Võru SK), Katleen Kangur (Kohila VK), Jaanika Veldre (Viljandi SK) ja Liisel Nelis (Saaremaa SK).

5. Saaremaa spordikool 6. Võru spordikool 7. Spordiklubi Tats Tallinn I 8. Rakvere spordikool

U-20 noormehed, 1.-3.02.2013 Kuressaare 1. Saaremaa spordikool 2. Selver Tallinn I 3. Põltsamaa spordikool

Viljandi spordikool tütarlaste võistkond mängis koosseisus: Elerin Põder, Triin Undla, Loora Orav, Mari Änilane, Alexandra Artma, Ragne Dimitrijev, Smilla Sangernebo, Piret Pulst, Lisete Mein, Liis Tõllasson. Treener Merle Keerutaja.

4. Võru spordikool I 5. Spordiklubi Tats Tallinn 6. Premium 7/Salva Tartu I

58

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


n o o r e d

Parimad mängijad: Helar Jalg ja Karli Allik (Saaremaa SK), Karl Lumi (Selver Tallinn I) ja Taavi Arula (Põltsamaa SK). U-18 tütarlapsed, 18.-20.01.2013 Võru 1. Viljandi spordikool

U-16 poeglapsed, 1.-3.03.2013 Põltsamaa 1. Põltsamaa spordikool

3. Võru spordikool

2. Spordiklubi Tats Tallinn

4. Premium 7/Salva Tartu

3. Narva spordikool Energia

5. Võrkpalliklubi Täht Tallinn

4. Pärnu võrkpalliklubi/spordikool I

6. Saaremaa spordikool

5. Viljandi spordikool

Parimad mängijad: Kristiine Miilen (Viljandi SK), Karmen Mereküla (Kohila VK), Heleene Hollas (Võru SK) ja Anna Ulst (Premium 7/Salva Tartu). U-18 poeglapsed, 18.-20.01.2013 Viljandi 1. Viljandi spordikool 2. Valga võrkpalliklubi Viktooria 3. Premium 7/Salva Tartu 4. Selver Tallinn 5. Pärnu võrkpalliklubi/spordikool 6. Võru spordikool Viljandi spordikooli poeglaste võistkond mängis koosseisus: Riivo Rüütel, Tony Nõu, Kert Männik, Egon Liht, Rauno Kink, Karl Valter Elmaste, Silver Maar. Treener Argo Arak. Parimad mängijad: Tony Nõu (Viljandi SK), Maksim Ševtšenko (Valga VK Viktooria), Erik Kergand (Premium 7/Salva Tartu) ja Raul Kartsep (Selver Tallinn). Rannavõrkpalli

Parimad mängijad: Kertu Laak (Kohila VK), Triin Undla (Viljandi SK), Gerli Gull (Saaremaa SK), Hanna-Liisa Ilves (Võru SK).

2. Kohila võrkpalliklubi

Viljandi spordikool tütarlaste võistkond mängis koosseisus: Kadri Puu, Kristiine Miilen, Kaidi Toom, Eve-Liis Teder, Mari Teder, Renate Pikk, Smilla Sangernebo, Mari Änilane, Triin Undla. Treener Merle Keerutaja.

U-14 poiste esikolmik.

Kohila võrkpalliklubi tütarlaste võistkond mängis koosseisus: Reelika Piirsalu, Andra Aavik, Kadi Talts, Karmen Mereküla, Kertu Laak, Helina Heinala, Annabel Kattai, Anne-Marit Mereküla, Anneli Näkk, Karmel Kibuvits, Birke Vahesaar, Katariina-Katrina Arulaane. Treener Ingrid Kangur.

U-16 tütarlapsed, 1.-3.03.2013 Viljandi 1. Kohila võrkpalliklubi 2. Viljandi spordikool 3. Saaremaa spordikool 4. Võru spordikool 5. Tartu spordiselts Kalev I 6. Võrkpalliklubi Täht Tallinn 7. Spordiklubi Tats Tallinn I 8. Selver Tallinn I

Rannavõrkpalli U-14 tüdrukute esikolmik.

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

6. Võru spordikool 7. Võrkpalliklubi Täht Tallinn 8. Orava/Räpina spordiklubi Põltsamaa spordikooli poeglaste võistkond mängis koosseisus: Henrik Põldmaa, Alex Anton Lojander, Rainer Kulp, Karl-Kerdo Ojamaa, Mart Toom, Karl Kolts, Karl-Joosep Kesküla, Karl Vilks.Treener Toivo Uusna. Parimad mängijad: Mart Toom (Põltsamaa SK), Brent Nagel (SK Tats Tallinn), Ilja Hodjuk (Narva SK Energia) ja Kristo Sepp (Pärnu VK/ SK).

U-18 vanuseklassi Baltimaade meistrivõistlused Mai esimesel nädalavahetusel toimusid Leedus Šiauliais tütarlaste U-18 (1996. aastal sündinud ja nooremad) vanuseklassi noorte Baltimaade spordiklubide ja -koolide meistrivõistlused, millest võtsid osa 12 võistkonda. Eestit pääsesid esindama Viljandi Spordikool, Võru Spordikool, Saaremaa Spordikool ja Kohila Võrkpalliklubi. U-18 tütarlapsed, 3.-5.05.2013 Šiauliai Paremusjärjestus: 1. Daugavpilsi BJSS, 2. Kaunase KCSM I, 3. Riia võrkpallikool II, 4. Riia võrkpallikool I, 5. Võru SK, 6. Viljandi SK, 7. Kohila VK, 8. Vilniuse Tauras, 9. Šiauliai Dubysa I, 10. Saaremaa SK, 11. Kaunase KCSM II

Lätis Kuldigas toimusid mai teisel nädalavahetusel poeglaste U-18 (1996. aastal sündinud ja nooremad) vanuseklassi noorte Baltimaade spordiklubide ja -koolide meistri-­ võistlused, millest võtsid osa 12 Baltimaade võistkonda. Eestit esindasid Viljandi

59

Saaremaa spordikooli noormeeste võistkond mängis koosseisus: Vilmar Uljas, Johan Vahter, Helar Jalg, Denis Losnikov, Alari Saar, Trevor Ling, Janno Õunpuu, Romet Algo, Karli Allik, Kauri Teern, Martin Meerits, Marek Kesküll. Treener Joosep Matt.


n o o r e d

spordikool, Premium7/Salva Tartu, Selver Tallinn ja Valga VK Viktooria. U-18 poeglapsed, 10.-12.05.2013 Kuldiga. Paremusjärjestus: Vilniuse Tauras, 2. Jekabpilsi spordikool, 3. Kuldiga spordikool, 4. Viljandi spordikool, 5. Marijampole, 6. Daugavpilsi JSS, 7. Šiauliai Dubysa, 8. Selver Tallinn, 9. Valga VK Viktooria, 10. Riia võrkpallikool, 11. Premium7/Salva Tartu, 12. Kelme

Eesti noorte rannavõrkpalli meistrivõistlused 2.-4.08.2013 Pärnu

Eesti noorte Karikavõistlused 2013 2013. aastal mängiti neli etappi: I etapp Võrus 29.-30.06.13 II etapp Tartus 06.-07.07.13 III etapp Tallinnas 13.-14.07.13 IV etapp Pärnu 27.-28.07.13 U14 vanuseklassi poiste karikasarja paremusjärjestus 1. Peeter Samoldin - Devin Põlluste

U-20 noormeeste

2. Randy Suurmann - Hergo Hansman

esikolmik.

3. Markus Rebbase - Markus Helde U14 vanuseklassi tüdrukute karikasarja paremusjärjestus 1. Kertu Kollo - Katariina Vengerfeldt

Poiste U-14 vanuseklass 1. Devin Põlluste - Peeter Samoldin

2. Birke Vahesaar - Anne Marit Mereküla 3. Karmel Kibuvits - Katariina Katrina Arulaane

2. Markus Rebbase - Markus Helde 3. Rasmus Meius - Karl Erik Villems Tüdrukute U-14 vanuseklass

U16 vanuseklassi poiste karikasarja paremusjärjestus 1. Dmitri Korotkov - Reimo Reimand

1. Kertu Kollo - Siiri Mari Sikk

2. Rasmus Rohumets - Edvin Raag

2. Triin Liivaru - Kethe Ana Põldma

3. Rainer Kulp - Alex Lojander

3. Nataly Jaanikivi - Marie-Elisabeth Pismenjuk Poeglaste U-16 vanuseklass 1. Dmitri Korotkov - Reimo Reimand 2. Edvin Raag - Silver Maar 3. Rasmus Rohumets ja Alex Lojander Tütarlaste U-16 vanuseklass 1. Hanna Pajula - Kertu Laak 2. Greete Hollas - Mona Marandi 3. Jete-Mari Külmhallik - Ingrid Kiisk Poeglaste U-18 vanuseklass 1. Markus Uuskari - Stefan Kaibald

esikolmik.

U16 vanuseklassi tüdrukute karikasarja paremusjärjestus 1. Hanna Pajula - Kertu Laak 2. Jete-Mari Külmhallik - Ingrid Kiisk 3. Anna Ulst - Laura Jõgi U18 vanuseklassi poiste karikasarja paremusjärjestus 1. Raul Kartsep - Karli Allik 2. Markus Kullmann - Erik Kergand

U-18 tütarlaste

3. Stefan Kaibald - Markus Uuskari

esikolmik.

U18 vanuseklassi tüdrukute karikasarja paremusjärjestus

2. Alari Saar - Markus Kullmann

1. Hanna Pajula - Kertu Laak

3. Raul Kartsep - Karli Allik

2. Heleene Hollas - Liisa Soomets

Tütarlaste U-18 vanuseklass

U-18 poeglaste

3. Kristiine Miilen - Kärt Unt

1. Hanna Pajula – Kertu Laak

2. Heleene Hollas – Liisa Soomets 3. Kärt Unt – Kristiine Miilen U-16 tüdrukute

Poeglaste U-20 vanuseklass

esikolmik.

1. Taavi Arula - Johan Vahter 2. Raul Kartsep - Karli Allik 3. Aleksander Eerma - Gustav Saagpakk Tütarlaste U-20 vanuseklass 1. Heleene Hollas - Liisa Soomets 2. Kärt Unt - Kristiine Miilen 3. Liisel Nelis - Anett Hollas

U-20 neidude esikolmik.

U-16 poiste esikolmik.

60

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


n o o r e d

Viljandis 2013. aasta märtsis toimunud Kooliliiga finaalturniiril võitsid esikoha Häädemeeste keskkooli poisid, tüdrukute parim oli Jõhvi gümnaasium. 7.-9. klasside osalusel toimunud turniiril osales 14 poiste ja 16 tüdrukute võistkonda. Poiste turniiril oli teine Avinurme gümnaasium, kolmas Rannu keskkool ning neljas Loksa gümnaasium. Jõhvi gümnaasiumi tüdrukutele järgnesid Lähte ühisgümnaasium ja Kääpa põhikooli. Eelmisel, 2011/12 õppeaastal võitis poiste turniiril esikoha Kääpa põhikool, teise koha saavutas Rannu keskkool ja kolmanda koha Häädemeeste keskkool. Tüdrukute võitjaks tuli eelmisel aastal Lähte ühisgümnaasium, teine koht kuulus Jõhvi gümnaasiumile ja kolmandale kohale platseerus Räpina ühisgümnaasium. Kõiki Kooliliiga finaalturniiril osalenuid premeeriti Pagaripoiste ja A. Le Coqi magusate auhindadega. Kolm paremat võistkonda said diplomi, medali, autasu ja karika. Eriauhinna sai iga võistkonna parim mängija, üllataja ja hasartseim. Kõiki õpetajaid-juhendajaid premeeriti Võrkpalli 2011/2012 hooaja raamatuga. Eesti Võrkpalli Liidu ja Eesti Koolispordi Liidu ühisprojekt Võrkpalli Kooliliiga teostus Pagaripoiste, A. Le Coqi, Premium 7, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Kultuurkapitali jt kaasabil. Kooliliiga võitja Häädemeeste.

Kooliliiga võitja Jõhvi.

Poiste paremusjärjestus 1.

Häädemeeste keskkool: Karel Oja, Kalev Seilmaa, Raul Pinta, Rain Ristkok, Taavi Lehtla ja Sten Roosmaa. Õpetaja Lauri Lepik.

2.

Avinurme gümnaasium: Rait Kivi, Launo Agan, Jass Kaarmaa, Tair Tooming, Markus Mölder, Markus Allmäe ja Marko Malberg. Õpetaja Kristjan Palm.

3.

Rannu keskkool: Roomet Pitilimov, Tauri Talve, Kristen Käos, Martin Kisand, Alexandr Knjazev, Heigo-Aaron Siniorg, Deivit Dõrda ja Lepo Kisand. Õpetaja Enn Kangur.

4. Loksa gümnaasium 5.

Kolga keskkool

6. Suure-Jaani gümnaasium 7.

Kääpa põhikool

8. Pärnu vene gümnaasium

1.

Jõhvi gümnaasium: Hanna- Katryna Keerme, Annella Salmistu, Kaisa Teder, Kristin Kaskema, Lisette Villers, Lisett Pärna ja Helen Orel. Õpetaja Tiina Aasmäe.

2.

Lähte ühisgümnaasium: Laura Tobreluts, Agne Nikopensius, Caremen Vaher, Erel Lehtme, Sigrid Lehtme, Reelika Soo, Kristiine Pärna, Meril Freimann. Õpetaja Ene Laanes.

3.

Kääpa põhikool: Helena Kõivsaar, AnnaMaria Toome, Kriss Oha, Laura Kaiv, Gümnaasiumaidleen Nedo, Itirin Kivi ja Keidy Olesk. Õpetaja Ülle Viitkin.

4. Loksa gümnaasium 5.

Viljandi Jakobsoni kool

6. Narva Kreenholmi gümnaasium 7.

Iisaku gümnaasium

8. Pärnu vanalinna põhikool 9. A. Kitzbergi nim. gümnaasium 10. Lauka põhikool 11. Narva Pähklimäe gümnaasium 12. Tõstamaa keskkool 13. Maardu põhikool 14. Tsirguliina keskkool 15. Tallinna ühisgümnaasium 16. Rapla ühisgümnaasium

Miniliiga Mai alguses toimus Kohilas Miniliiga (4.-6. klass) finaalturniir, kuhu olid läbi regionaalsete võistluste jõudnud kaheksa paremat poiste ja tüdrukute võistkonda. Poiste arvestuses saavutas esikoha Kiili gümnaasium, Pärnu Kuninga tänava põhikool oli teine ning Rakvere reaalgümnaasium kolmas. Ka tüdrukute kuldmedal läks Kiili gümnaasiumile, Jõgeva gümnaasium lõpetas teisena ning Jõhvi gümnaasium kolmandana. Poisid 1. Kiili gümnaasium: Rasmus Meius, Karl Erik Villems, Kaspar Pajusalu, Daniil Koroljov, Krsiten Martin Hani, Karl Kuhlberg ja Markus Lopato. Õpetaja Raigo Tatrik. 2. Pärnu Kuninga tänava põhikool: Märt Tammearu, Richard Voogel, Kaur Erik Kais, Kaur Kristjan Anton, Rasmus Koikson, Theodor Sass Taalmaa ja Sten-Marten Pool. Treener Peeter Kais.

11. Tallinna humanitaargümnaasium 12. Viljandi Jakobsoni kool

4. Räpina ühisgümnaasium

13. Paide ühisgümnaasium

5. Tallinna inglise kolledž

10. Maardu gümnaasium

võitjad Kiilist.

Tüdrukute paremusjärjestus:

3. Rakvere reaalgümnaasium: Romet Viiber, Markus Puusaar, Margo Orav, Tony Tammiksaar, Tambet Talv, Madis Mülla ja Germo Kask. Esindaja Uku-Mart Uprus.

9. Lustivere põhikool

Miniliiga poiste

14. Narva eesti gümnaasium

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

61

Kooliliiga


n o o r e d

6. Võru Kreutzwaldi gümnaasium

7. Abja gümnaasium

7. Saaremaa ühisgümnaasium

8. Halliste põhikool

8. Narva Pähklimäe gümnaasium

9. Viljandi spordikool II 10. Tartu spordiselts Kalev II

Tüdrukud 1. Kiili gümnaasium: Äli Leontjev, Johanna Maar, Maria Säästla, Carmen Pirn, Elis Kase, Hanna Lotte Kastor ja Iris Rannik. Õpetaja Raigo Tatrik. 2. Jõgeva gümnaasium: Karen Õun, Anette Truus, Triinu Tammel, Regina Johanson, Kristin Veri, Victoria Zelinski ja Elise Jõgi. Õpetaja Tiiu Õunap. 3. Jõhvi gümnaasium: Moona Kilk, Dzintra Lember, Elizabeth Veri, Helin Müüdla, Helen Orel ja Melani Nõlvak. Õpetaja Kaja Laur. 4. Lasnamäe üldgümnaasium 5. Pärnu Ülejõe gümnaasium 6. Puhja gümnaasium 7. Põlva ühisgümnaasium 8. Viljandi Paalalinna kool

Võistlused toimusid kolmes etapis. Võistlustele maakondades ja suuremates linnades järgnesid neli regionaalset finaali, kuhu kvalifitseerusid esimese etapi võitjad. Finaalturniirile jõudsid regioonide (Põhja, Lõuna, Ida ja Lääne) kaks paremat võistkonda.

Mikroliiga Festival

11. Võrkpalliklubi Täht II 12. Tartu spordiselts Kalev III 13. Kohila võrkpalliklubi III

Miniliiga võitsid Kiili tüdrukud.

Poisid 1. Premium 7/Salva Tartu I: Kaspar Vider, Sander Pärna, Romet Rohtla ja Villibert Võrk. Treener Oliver Lüütsepp. 2. Kohila võrkpalliklubi I: Kristen Kangur, Ivan Šatalov, Meelis Salujõe, Egert Roodi, Markus Poomann ja Artur Škatškov. Treener Paul Piirmets 3. Abja gümnaasium/Halliste põhikoool: Kaspar Teorein, Egert Soa, Jako Jänes, Erik Raagmets, Kuldar Sperling, Sander Saarman ja Robin Kahu. Treener Mari Kahu. 4. Võrkpalliklubi Täht I

Mikroliiga parim Premium7 Salva Tartu.

5. Premium 7/Salva Tartu II 6. Võru spordikool 7. Paide võrkpalliklubi 8. Võrkpalliklubi Täht II 9. Kohila võrkpalliklubi II 10. Mart Reiniku kool 11. Kohila võrkpalliklubi III

Mikroliiga tüdrukute võitja Viljandi SK.

Mai lõpus toimus Tartus Mikroliiga Festival 1.-3. klasside õpilastele. Poiste turniiril osales 11 ning tüdrukutel 13 võistkonda. Poiste üldvõidu saavutas Premium 7/Salva Tartu I, teine oli Kohila võrkpalliklubi I ja kolmas Abja gümnaasium/Halliste põhikool. Tüdrukute esikohale tuli Viljandi spordikooli I võistkond, järgnesid Tartu spordiselts Kalev I ja Jõhvi spordikool. Võistlusi toetasid spordiklubi Duo, Selver AS, A. Le Coq ja Premia. Tüdrukud 1. Viljandi spordikool I: Kelly Heinpõld, Kelly Metsamärt, Liisbet Pill, Martha Pilt, Hedly Küper, Hanna Kristin Kuusik ja Anete Leiman. Treener Merle Keerutaja. 2. Tartu spordiselts Kalev I: Käroli Leht, Kelly Pallo, Marely Simenson-Plakso, Eliise Viljamaa ja Kadri Kangri. Treenerid Margit Kööbi ja Riina Kuusk. 3. Jõhvi spordikool: Sirely Veri, Karoliina Käen, Marlen Ööpik, Kertu Purgats, Käthrin Parve ja Jelisaveta Mjakiševa. Treener Kersti Rajas 4. Kohila võrkpalliklubi I 5. Võrkpalliklubi Täht I 6. Kohila võrkpalliklubi II

62

v Õ R K PA L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


k al e n d e r

Juubilarid 2013 17. jaanuar

Helju Sutt 70

25. jaanuar

Parri Kruuda 50 Jaan Prass 60

3. mai

Olaf-Karl Märja 80

14. mai

Jaanus Lillepuu 50

20. juuni 6. juuli 15. juuli

Inta Below-Praulinja 90 Andrei Ojamets 50

3.-5.jaanuar

2014 FIVB MM III ringi kvalifikatsiooniturniir meeskondadele

3.-5.jaanuar

2014 FIVB MM III ringi kvalifikatsiooniturniir naiskondadele

24-26.jaanuar

EVF KV finaal U-18 PT Võru/Viljandi

31.jaanuar-2.veebruar

EVF KV finaal U-20 T Saaremaa/Viljandi

28.veebruar-2.märts

EVF KV finaal U-16 PT Viljandi/Rakvere

1.-2.märts

Schenker Liiga Final Four

Illimar Sauga (1956)

1.-2.märts

EMV Meeste I liiga veerandfinaalid

Heinar Malsroos (1934)

6.-15.märts

EMV Meeste ML veerandfinaalid

Mati Mägi (1941)

15.-16.märts

EMV Meeste I liiga poolfinaalid

Peeter Talme (Pebekov) (1949)

21.-23.märts

Naiste Balti Liiga finaal

21.-30.märts

EMV Meeste ML poolfinaalid

29.märts-1.aprill

EMV Meeste I liiga finaalid

29.märts-2.aprill

EMV Naiste Meistriliiga veerandfinaalid

14.-15.märts

Võrkpalli Kooliliiga finaal 7.-9.klass Viljandi

3.-17.aprill

EMV Meeste ML finaalid

4.-6.aprill

EMV finaal U-20 PT Põltsamaa/Saaremaa

9.-15.märts

EMV Naiste Meistriliiga poolfinaalid

11.-13.aprill

EMV finaal U-18 PT Tartu Duo/Saaremaa

19.-27.aprill

EMV Naiste meistriliiga finaalid

24.-27.aprill

2014U-20 Euroopa MV II ring P Eesti

8.-11.mai

2015 Euroopa MV I ring N Montenegro

9.-11.mai

Baltimaade spordiklubide ja -koolide meistrivõistlused U-18 PT

16.-18.mai

EMV finaal U-16 PT VK Pärnu/SK Tats

22.-25.mai

2015 Euroopa MV II ring I turniir N Tšehhi või Austria

23.-25.mai

2015 Euroopa MV II ring I turniir M Slovakkia

27.mai

Eesti noorte 2014.a. minivõrkpalli festivali U- 12 PT Kohila

28.mai

Mikroliiga U- 10 PT Kohila

29.mai-1.juuni

2015 Euroopa MV II ring II turniir N Šveits või Rumeenia

29.mai-1.juuni

2015 Euroopa MV II ring II turniir M Kreeka

5.-8.juuni

PowerCup, Raahe (Soome)

30.mai-1.juuni

Eesti noorte 2013.a. minivõrkpalli MV U-14 PT Võru

10.-13.juuli

2014 U-20 Euroopa MV III ring P

16.-24.august

2014 U-19 Euroopa MV finaal T Eesti/Soome

23.-31.august

2014 U-20 Euroopa MV finaal P Tšehhi/ Slovakkia

Edgar Kruger 60

26. september

Alexander Mühle 80

22. november

Aino Huimerind 85

Lahkunud 2013 1. mai 11. juuli 1. august 28. september

Kalender 2014

 Mikroliiga Tartus.

v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3

63

13. märts


Eesti Võrkpalli Liidu juhatus Hanno Pevkur, EVF president Vilja Savisaar-Toomast, EVF asepresident Jaano Haidla Agur Jõgi Tarmo Keskküla Indrek Luukas Marko Pomerants Jaan Soomets Henn Vallimäe Rannar Vassiljev Villu Voogel

Eesti Võrkpalli Liidu sekretariaat Tarvi Pürn EVF peasekretär, CEV delegaat tarvi@evf.ee Tel: +372 603 1552 GSM: +372 515 6132 Faks: +372 603 1551 Ülle Kama Sekretär-asjaajaja, noortespordi koordinaator evf@evf.ee Tel: +372 603 1550 Faks: +372 603 1551 Alar Rikberg Pressiesindaja, statistika toimkond alar@evf.ee GSM: +372 514 4655 Karol Paas Projektijuht - Schenker Liiga tegevjuht, EVF turundus karol@evf.ee GSM: +372 509 7454 Robin Ristmäe Projektijuht robin@evf.ee GSM: + 372 552 9135 Gadi Rohtjärv Projektijuht- kooliliiga, miniliiga, naiste liigad GSM: + 372 5559 4174 kooliliiga@evf.sport.ee gadi@evf.ee Mihkel Sagar Projektijuht - Credit24 Rahvaliiga mihkel@evf.ee GSM: +372 5690 2104

64

v Õ RK P A L L 2 0 1 2 – 2 0 1 3


Võrkpall 2012/2013  

Eesti Võrkpalli Liidu väljaanne.

Advertisement