Page 1

e u U Sel

V a lm

i a a

M e

ki s u t

n o o i is

ri

0 2 0 2


Sissejuhatus 3 Ülevaade Uue Maailma asumist 5 Taust 7 Visiooni eesmärk ja koostamise metoodika 11 Eesmärk 12 Meetod 15 Uue Maailma asumi hetkeolukord 16 Ruum 16 Liiklus 17 Sotsiaalne taristu 18 Ettepanekud ja lahendused 20 Lõppsõna 25

Visiooni koostamist vedas Uue Maailma selts www.uusmaailm.ee Seletuskirja teksti pani kokku Madle Lippus, paberi kujundas ja küljendas Lilli-Krõõt Repnau

Uue Maailma asumi Visiooni koostamist rahastas regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital


3

Sissejuhatus Kuue tegutsemisaasta jooksul on selts korraldanud Tänavafestivale, turge, näituseid, kinoõhtuid, ühist aiapidamist Uue Maailma aias, vestlusringe ja teisi kultuuri- ning kodanikealgatusena määratletavaid ettevõtmisi. Nende ettevõtmistega on soovitud kohalikke kokku tuua ja omavahel tuttavaks teha ning siinset tänavapilti mitmekesisemaks, elavamaks ja kodusemaks muuta. Samuti on selts on arendanud suhteid linnavõimuga, et kohalike mõtted asumi elu ja olu kohta jõuaksid nendeni, kes linna elu korraldamise eest otseselt vastutavad. Kõigisse neisse ettevõtmistesse on kaasatud võimalikult palju kohalikke. Kohalikud elanikud on kaasa haaratud eelkõige ühise piirkondliku infovälja kaudu, millest omakorda on kasvanud välja uued mõtted ja teod. Mõtteid ja ettepanekuid piirkonna elu paremaks korraldamiseks on seltsi kuue tegutsemisaasta jooksul kogunenud palju. Mõned neist on teostunud, kuid kahetsusväärselt vähe on selle aja jooksul viidud ellu neid ettepanekuid, mis puudutavad asumi reaalset füüsilist keskkonda. Nõnda on Uue Maailma tänavad 2012. aasta jooksul küll muutunud kiige ja pinkide võrra rikkamaks, kuid mitme piirkonnas asuva ohtliku ristmiku kohalikele turvalisemaks muutmine, on jäänud ikka veel vaid jutuna õhku rippuma. Rääkimata asumisisese liikluse rahustamisest tervikuna. Paljud tekkinud mõtetest on asumi elanike arvates siiski elluviimist väärt


4 ning, rohkemgi veel – nende elluviimine on lausa hädavajalik! Edasiliikumiseks tundus kõige parem kogunenud mõtteid uutega täiendada ning kõik üheks Uue Maailma Visiooniks kokku kirjutada. Uue Maailma Visioon on esimene dokument, mis kaardistab just antud asumi jaoks olulised küsimused ja väljavaated. Kogukonnapõhisest planeerimisest, kus initsiatsiiv eesmärkide ning arenguvõimaluste kirjeldamiseks tuleb kogukonnalt endalt, võib Eestis näiteks tuua veel Tartu Supilinna edendamise kava1, aga ka Pirital Visioonikonverentsid ning nende tulemusel sündinud Elanikkonna kaasamismudel Pirita linnaosas2. Mujal maailmas, nii Euroopas (eelkõige Inglismaal) kui ka Ameerikas ja Austraalias3, on kogukonnapõhine planeerimine muutumas aina levinumaks. Seda eelkõige põhjusel, et ainult omavalitsuse koostatud arengukavad ei suuda arvestada piirkonna hetkeolukorra ning vajadustega elanike seisukohast ning jäävad seetõttu tihtilugu inimestele võõraks. Samal ajal kodanike huvi oma elukeskkonna kujundamisel kaasa rääkida pidevalt kasvab. Uue Maailma Visiooni koostamisel on autorid toetunud sissejuhatuses mainitud käsiraamatutele ning teistele levinud praktikatele. Esmajärjekorras on siiski lähtutud kohalikust kontekstist ja problemaatikast. Visiooni loomise protsessi eesmärgiks oli luua ülevaade Uue Maailma asumist ning välja selgitada väärtused, mis asumit iseloomustavad või mille suunas liikumist oluliseks peetakse. Kogutud materjali põhjal kujunes nägemus sellest, kuidas meie asum tulevikus toimib ja välja näeb. Visioon on väärtuslikuks lähtekohaks kõigile, kes asumis toimetavad - linn, arendajad, ettevõtjad ja kohalikud elanikud. Uue Maailma selts tänab kõiki asumi elanikke, kes olid valmis oma aja, oskuste ja teadmistega panustama visiooni valmimisse. Ssuured tänud samuti projekti rahastanud regionaalministri valitsemisalale ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile, kelle toeta poleks projekti sellises mastaabis õnnestunud ellu viia.

1 http://www.supilinn.ee/files/sup_edend_kava_06.pdf 2 http://www.piritaselts.ee/index.php/piritast/muud-projektid 3 Häid näiteid kogukonnapõhisest planeerimisest ning viisidest selle läbiviimiseks leiab Civic Practices Networki koostatud kogkonnaplaneerimise käsiraamatust http://www.cpn.org/tools/manuals/community/pdfs/vsphandbook.pdf


5

Ülevaade Uue Maailma asumist4 Uus Maailm on asum Tallinna kesklinnas, mis piirneb Pärnu maantee, Tehnika tänava ja Suur-Ameerika tänavaga. Kuigi osa kesklinnast, jätab ta oma uneleva miljöö ja vaikse tänavaruumiga pigem äärelinliku mulje.

Asumi kujunemine Asumina hakkas Uue Maailma piirkond kuju võtma 19. sajandi lõpus, mil Tallinn tööstusrevolutsiooni tulemusena hoogsalt laienema hakkas. Uues Maailmas tekkis see asustus alguses Pärnu mnt äärde Lutheri vabriku juurde ning Kassisaba kanti. Tervikiku asumi kuju hakkas piirkond võtma alles kahe sõja vahelisel perioodil, mil enamus Uue Maailma piirkonnast hoonestatud sai.

4 Põhjalikum ülevaade raamatus “Uue Maailma lood”. Siin on raamatu põhjal valminud lühikokkuvõte.


6 II maailmasõja ajal hävis suur osa siinsest puithoonestusest ning tühjadele aladele asumi Pärnu mnt poolsesse otsa kerkisid uhked stalinistlikud hoonekompleksid. Krundid, mida Stalini valitsemisajal veel täis ei ehitatud, said hiljem hoonestatud vabaplaneeringulise hoonestuse või ehitati 70. ja 80. sinna juba eriprojektide alusel koperatiivmaju. Taasiseseisvunud Eesti algusaastail asuti nõukogude kõdurajoonina sisuliselt lammutamisele määratud piirkonda vaikselt ning vastavalt võimalustele uuesti heakorrastama. Kui esialgu renoveeriti maju vastavalt omaniku paremale äranägemisele, siis 2001. aastast kehtima hakanud üldplaneeringu järgi on suurem osa asumi vanemast hoonestusest miljööväärtuslik5. Siin kehtivad hoonete renoveerimisele ning uushoonestusele täpsemad reeglid kui mujal Uues Maailmas.

Uue Maailma asum täna Uus Maailm kuulub Tallinna Kesklinna koosseisu, olles üks selle kahekümnest asumist. Kogumiku Tallinn arvudes 2012 andmetel elab Uues Maailmas 6816 elanikku6. Ajakohasema ülevaate asumi elanikkonnast saab viimase rahvaloenduse tulemuste täielikul avalikustamisel eeldatavasti 2013. aastal. Asumi pindala on orienteeruvalt 53 hektarit. Uue Maailma tänast olukorda iseloomustab enim teadmatus oma hetkeseisust – tegelikult ei hoomata ega tunta piirkonna arengu väljavaateid ja tegelikke võimalusi. Uue Maailma Visiooni koostamist tiivustas soov hetkeseisu selgust tuua.

5 Miljööalade piirid ning seal kehtivad kaitse ja kasutustingimused on sätestatud 2009. Aastal vast võetud teemaplaneeringuga “Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitse– ja kasutamistingimuste seadmine” 6 Kogumiku Tallinn arvudes 2012 elanikkonda puudutav statistika pärineb 2008. aastast


7

Taust Esmapilgul võib tekkida küsimus - miks üks väike, ligikaudu 5000 elanikuga asum peab vajalikuks piirkonnale oma visioonipaberi koostamist? Enamuse aktiivsete Uue Maailma elanike jaoks on vastus lihtne – nende 5000 elaniku seas on oma igapäevasest elukeskkonnast hoolivad inimesed, kes peavad oluliseks omada ülevaadet oma kodupiirkonnast ja arvamust selle arengust. Tänases olukorras tundub, et kui neil see puudub, siis pole seda ka kellelgi teisel.

Läbikaalumata arengud Muutused Uue Maailma igapäevases eluolus lihtsalt juhtuvad. Arengud tulenevad enamjaolt kas linna ettevõtmistest linnas tervikuna või kellegi erahuvi arendamisest mõnel konkreetsel krundil. Mõlemal juhul ei süveneta suuremal määral muutustesse asumi tasandil. Näiteks suurematest muutustest oleks Filtri tee läbimurde väljaehitamine, mis pikendab Tehnika tänava autobussijaamani ning kasvatab oluliselt tänava liikluskoormust, loogiliselt pidanud kaasa tooma liikluse rahustamise piirnevates asumites. Täna on aga lihtne kasutada Uue Maailma tänavaid kiirete otseteedena, juhul kui asumit ümbritseavad suuremad tänavad on umbes. Krundipõhiste planeeringute puhul on aga esmaseks huviks oma krundi võimalikult kasumlik arendamine. Kahjuks ei mängi piirkonna elanike arvamused ning ootusted oma elukeskkonna suhtes olulist rolli. Kui mujal maailmas on aina levinumaks7 praktikaks alustada arengukavade ning suuremate strateegiliste plaanide koostamisel kohaliku sisendi kogumisega kui mitte lausa kogukonnaplaneeringu koostamisega, siis Tallinna puhul kohaliku sisendi kogumisest ning kasutamisest planeerimisprotsessis rääkida ei saa. Linna arengukavad küll suunatakse avalikule konsultatsioonile, kuid seda alles vahetult enne lõplikku kehtestamist, mil kõik strateegilised otsused juba tehtud on.

7 Näitena Lääne Austraalia kohaliku valitsemise amet - riigiamet, mille eesmärk on toetada ning hõlbustada kohalikku valitsemist http://integratedplanning.dlg.wa.gov.au/Page.aspx?PID=13


8 Lisaks kohalike elanike arvamusega arvestamata jätmisele iseloomustab Tallinna planeerimisprotsesse sageli lisaks veel ka üldise alusinfo (nt liikumisvajaduste kohta) ning visiooni (nt kesklinna liikluskorraldusest) puudumine. Selline olukord aga toob lisaks küsitavatele otsustele kaasa ka hulga muid probleeme.

Visiooni puudumine teeb keeruliseks kaasamise Kindlasti pole õige väita, et kõigi otsuste tegemisel ning igal juhul kohalikest mööda minnakse. Nii näeb näiteks planeerimisseadus ette linnaruumi detailplaneeringute koostamisel naabrite ning piirkonnas tegutseva asumiseltsi kaasamise. Peatumata pikemalt probleemil, et sageli on avalikkuse kaasamise hetkeks planeering põhimõtteliselt valmis ja sisulisemate muudatuste tegemine pea võimatu, paljastub siin selgelt veel üks oluline kitsaskoht. Nimelt muudab linnast tervikliku nägemuse ning alusinfo puudumine keeruliseks piirkonna arengus kaasarääkimise. Põhjuseid on mitmeid, kuid eelkõige puudub konteksti teadmata alus hinnata otsuste kvaliteedi ja mõju üle, näiteks kuidas üks või teine samm mõjutab asumi eluolu laiemalt.

Uue Maailma asum linna arengudokumentides Visooni koostamise käigus arengudokumentdega töötades selgus, et Uue Maailma asum ning Visiooni käigus tekkinud aktuaalsed küsimused ei leia praktiliselt üldse kajastamist enamikes Tallinna linnale keskenduvates arengudokumentides8. Ühe elujõulise ja aktiivse asumiseltsiga piirkonna nime mainitakse vaid mõnel korral Kesklinna linnaosa kehtivas arengukavas9. Valitud loetelu Tallinna arengudokumentidest leiab Tallinna Arenguteenistuse koduleheküljelt. Osa dokumentidest on leitavad ka linna ametite kodulehekülgedelt nt planeerimist puudutavate dokumentideni jõuab läbi Linnaplaneerimisameti kodulehe.

8 http://www.tallinn.ee/est/arengukava

9 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=122937


9

Olulisemad arengudokumendid, mis reguleerivad muuhulgas ka Uue Maailma asumis tegutsemist:

Tallinna linna üldplaneering

http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Tallinna-linna-uldplaneering Tegemist on alusdokumendiga, millest lähtutakse kõigi planeeringute koostamisel. Kehtestati 2001. aastal ning seda peetakse sisu poolest suurel määral vananenuks ka linnavalitsuse enda poolt. Üldplaneeringu kaasajastamise asemel koostatakse nüüd linnaosadele eraldi üldplaneeringuid. Kesklinnale selle mitmekesisusest tulenevalt üldplaneeringut koostada pole kavas ning olulisim siinse arengu suunamisel on Kesklinna linnaosa arengukava aastateks 2012-2016. Uue Maailma visiooni koostajate arvates jääb viimane väga üldsõnaliseks ning terviklikku arengustrateegiat ei kirjelda. Praegusel kujul vajab arengukava hädasti enda kõrvale ka konkreetsemaid arengueesmärke sõnastavaid dokumente, mida linnaosa üldplaneering kindlasti oleks. Tallinna Üldplaneeringu järgi on enamus Uue Maailma asumist Kesklinna korruselamute ala, kus võivad paikneda ka kõik elurajooni teenindavad asutused. Eraldi Kesklinna segahoonestusalana on märgitud Lastestaadioni, Rahandusministeeriumi ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ala, kuhu võib ehitatada kõiki hooneid va keskonda saastavaid ettevõtteid.

Kesklinna linnaosa arengukava aastateks 2012-2016

https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=122937

Kehtestati 2012. aasta kevadel. Uue Maailma asumit on mainitud kolmel korral: ajalooliste asumite tuvustuses, kus märgitakse ära asumis tekkinud tugev idantiteet; Traditsiooniliste kultuuriürituste all on toodud Uue Maailma Tänavafestival; vabaühenduste linnaarengusse kaasamine, kus ühe hea näitena tuuakse Uue Maailma seltsi tegevus.


10

Miljööalade teemaplaneering “Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitse ja kasutustingimuste seadmine”

http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Tallinna-kesklinna-miljoovaartuslikehoonestusalade-piiride-maaramine-ning-kaitse-ja-kasutamistingimusteseadmine Teemaplaneering kehtestati 2009. aastal ning selle eesmärk on ellu rakendada 2003. aastal planeerimisseadusega tutvustatud miljööväärtusliku hoonestusala mõistet. Teemaplaneering paneb paika miljööala piirid ning seal kehtivad piirangud. Teemaplaneering on alusdokument detailplaneeringute koostamisel Uue Maailma miljööväärtuslikus osas.

Tallinna Rohealade teemaplaneering

http://www.tallinn.ee/est/ehitus/g6479s42710 Teemaplaneering on kehtestamata, kuid üldjuhul toetutakse sellele detailplaneeringute lähtetingimuste koostamisel ning samuti hiljem planeeringu koostamisel. Rohealade teemaplaneeringu järgi on Uue Maailma piirkonnas haljastuse osakaal ühes kvartalis minimaalselt 40%.

Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014

https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=106241 Arengukava on kehtestatud 2006. aasta novembris ja selle eesmärk on otstarbeka parkimispoliitika eesmärkide kindlaks määramine ja ning meetmete tuvastamine, mis võimaldaksid realiseerida strateegilisi eesmärke.


11

Visiooni eesmärk ja koostamise metoodika Eesmärk Uue Maailma Visiooni loomise eesmärgiks oli kaardistada asumi elanike nägemus piirkonna hetkeseisust ning selgitada välja väärtused, mis asumit iseloomustavad või mille suunas liikumist oluliseks peetakse. Täiendavalt sooviti Uue Maailma Visiooni loomisega suurendada nende asumi elanike hulka, kes tunnevad huvi asumi hetkeolukorra ja arenguvõimaluste vastu või on vähemalt peamiste arengutega kursis. Teadlikkuse tõusuga koos oli eesmärgiks kasvatada aktiivsete kohalike ringi, kes on valmis piirkonnale olulistes teemades kaasa rääkima ning ka kohalikes algatustes eestvedajana osalema. Eesmärkide saavutamiseks soodustati teemapõhiste võrgustike tekkimist, et ergutada elanike omavahelist suhtlemist just enim huvipakkuvates küsimustes. Seeläbi arendati ka võimalust Visooni koostamise lõppedes nende huviliste kaasamiseks asumit puudutavate oluliste küsimuste arutamisel, seisukohtade koostamisel ning esitlemisel. Projekti käigus eesmärk täpsustus ning lähtudes elanikelt saadud esmasest tagasisidest asetati rohkem rõhku olemasoleva olukorra kaardistamisele. Nagu ka projekti taustakirjelduses mainiti, siis ülevaade asumi hetkeolukorrast ning seda puudutavatest plaanidest on väga puudulik. Kuivõrd selle info olemasolu on kriitilise tähtsusega kohalike elanike kaasamisel nii Visiooniprojekti kui ka edaspidistesse asumi arengut puudutavatesse algatustesse muutes need tõsiseltvõetavamaks, pidasid projekti edenedes Visiooni koostajad oluliseks sellele rohkem keskenduda. Piirkonda puudutava info olemasolu andis võimaluse valdkonda puudutava üldisema arutelu läbiviimiseks, mille põhjal koostati Uue Maailma Visioon 2020. Projekti eesmärk ei olnud formuleerida lõplikku piirkonda puudutavat tulevikunägemust. Tegu on üsna keeruka ja ainulaadse10 projektiga Eesti kontekstis, mille käigus selgusid taolise projekti elluviimise tegelikud väljakutsed ja potentsiaal. Saavutatud tulemus on aluseks edaspidiseks tööks Uue Maailma visiooniga ning sarnaste visioonide loomiseks teistes asumites, linnaosades ja linnades.

10 Lisaks sissejuhatuses mainitud Supilinna edendamise kavale ning Pirita Visioonikonverentsidele oli elanike paremaks kaasamiseks planeeringuprotsessidesse suunatud ka 2011. Ja 2012. aastal läbi viidud KÜSKi Kaasava planeerimise taotlusvoor http://www.linnalabor.ee/tegevus/69


12

Projekti eesmärk skemaatiliselt

Luua ülevaade Uue Maailma asumi hetkeolukorrast seejärel Innustada kohalikke (nii elanikke kui professionaale) rohkem kaasa mõtlema ja arutlema asumi teemadel. mille põhjal Sõnastada olulised teesid piirkonna tulevikuarengut silmas pidades ja neist tulenevalt Teha ettepanekud elanike arvamustest sündinud nägemuse ellu rakendamiseks


13

Meetod Visiooni koostamise etapid Projekti algusetapis viidi läbi kirjalik küsitlus11 kaardistamaks kohalike elanike asumit puudutavaid hoiakuid ja seisukohti. Küsitlus hõlmas kõiki projektis kirjeldatud keskseid teemasid. Koos küsitlusega viidi läbi asumi hetkeolukorda ning tulevikku puudutavaid aruteluhommikuid “Pannkook Visiooniga”, millest olid oodatud osa võtma kõik huvilised. Küsimustiku vastuste põhjal koostati analüüs, mis andis ülevaate siinse piirkonna elanike hinnangutest ja ootustest piirkonnale. Koostatud analüüsi tutvustamiseks pandi kokku seda tutvustav plakatite seeria. Paralleelselt tutvustati Uue Maailma Visiooni plaani ka Tallinna linnale, nii linnaosa valitsusele kui erinevatele ametitele. Projekti tutvustamise esmärgiks oli saada neid seltsiga kaasa mõtlema, jagama projekti läbiviimiseks vajalikku sisendit ning seadma eesmärke, milliselt annaks Visiooni loomine neile vajalikku sisendit. Seejärel jätkus projektitöö kolmes teemagrupis. Liikluse töögrupis kanti olemasolev olukord selle visualiseerimiseks kaardile ning alustati plaani koostamisega probleemkohtade lahendamiseks. Samal ajal asuti ette valmistama avalikku aktsooni, millega kohalikele liikluse hetkeseisu, probleemkohti ning võimalikke lahendusi tutvustada. Projekti eesmärk oli Koidu tänava ühest lõigust kujundada pühapäeviti rahustatud liiklusega tänavalõik. Transpordiameti ning Munitsipaalpolitsei vastuseisu tõttu kahjuks projekti ellu viia ei õnnestunud, kuid tagasilöögi kompenseerimiseks ilmus Väike-Ameerika hääles lugu liikluse rahustamise olulisusest. 11 Küsitlusel kasutatud ankeedi ning saadud vastustel põhinev analüüsi leiab Uue Maailma seltsi kodulehelt Visoonipaberite kaustast http://www.uusmaailm.ee/cmtls/1/1906/album/6659


14

Ruumilise arengu töögrupp avastas, et tegelikkuses puudub ülevaade Uue Maailma ruumilisest tegelikkusest. Töögrupp koostas kõigepealt ülevaate asumi detailplaneeringutest, mida esitleti 2012. aasta septembris näitusel “Kus on Uues Maailmas majad”. Et näitus ei jääks vaid tummadeks plakatiteks, korraldati seda tuvustav ringkäik ning koostöös kohalike arhitektidega aruteluring piirkonna ruumilistest võimalusest. Ringkäigu ja aruteluringi mõte oli tutvustada olemasolevat olukorda, analüüsida kitsaskohti ning leida edasiliikumiseks kõige sobivamad võimalused. Sotsiaalse taristu töögrupp alustas samuti ülevaate loomisega kohalikust infrastruktuurist, mis osutus ootamatult rikkalikuks ning kirjuks. Sellest hoolimata ei kata tänane seis kohalike elanike kõiki olulisemaid vajadusi, mis küsitluse tulemusel ilmsiks tulid. Olemasolevate võimaluste tutvustamiseks koostati plakatinäitus tuvustamaks kohalikku sotsiaalset infrasturktuuri. Samal ajal asuti kaardistama põhjuseid, miks kohalikud asumis olevaid teenuseid piisavalt palju ei kasuta ning koostama ettepanekuid olukorra parandamiseks. Visiooni koostajad Initsiatiiv kohaliku visiooni koostamiseks tuli Uue Maailma seltsilt, kelle tegusamad liikmed olid ka Uue Maailma Visiooni koostamise aktiivseks tuumikuks. Erinevate liikmete kogemused ning teadmised asumist ning erinevatest fookusteemadest olid oluliseks sisendiks nii Visooni protsessi planeerimisel ja läbiviimisel kui ka Visiooni koostamisel. Visiooni koostamisel ei kasutatud mitte sotsioloogilist uurimismeetodit, vaid kogukonnapõhist lähenemist. Seetõttu pole Uue Maailma Visiooni loomise aluseks võimalikult esinduslik valim, vaid eelkõige sooviti kaasata elanikke, kes näevad asumit oma pikemaajalise elukeskkonnana ja soovivad seetõttu selle arendamises osaleda. Projekti läbiviimisel on kasutatud osalusplaneerimises12 levinud võtteid ning lähtutud Uue Maailma seltsi senisest tegutsemispraktikast ja meetodidest kohalikke kaasamisel. Eelkõige kaasati projekti neid inimesi, kes avaldasid projekti käigus soovi kaasa lüüa ja mõelda, luues nii võmalusi nende omavahelise võrgustiku tekkimiseks. 12 Osalusplaneerimise all mõeldakse siin lähenemist, kus kohalikest endist moodustatakse töögrupp, kes viib läbi kehtiva olukorra analüüsi, koostab sellest lähtuvalt visiooni ning seejärel tegevusplaani. Oluline on seda eristada. kaasamisest, kus kohalikke elanikke kaasatakse sisendi andjatena olukorra analüüsi ning lähteseisukoha koostamisse, misjärel tööd jätkavad selleks määratud ametnikud.


15 Lisaks potentsiaalselt aktiivsete inimeste kaardistamisele seati eesmärgiks ka asumis elavate professionaalide ja ekspertide tuvastamine ning projekti ja seltsi kaasamine. Näiteks arutati Uue Maailma ruumiline olukord läbi koos kohalike arhitektidega ja asumi ettevõtluse küsimusi kohalike ettevõtjatega. Projektis osalemise põhimõtted Uue Maailma Visiooni koostamisel oli algseks eesmärgiks lähtuda osalusplaneerimise põhimõtetest. Tegelikkuses erines Visiooni koostamine osalusplaneerimisest selles osas, et kui üldjuhul koostatakse taoliseid visioone koostöös kohaliku omavalitsusega, kui mitte lausa nende eestvedamisel, siis antud nägemuse koostamisel sisulist koostööd omavalitsusega ei õnnestunud saavutada. Hoolimata mitmetest kohtumistest ning aruteludest ei soovinud linn täiendada projekti omapoolse sisendi, taustinformatsiooni ega ootustega Visiooni koostamisele või tulemustele. Siiski avaldas omavalitsuse kaasamise katse olulist mõju dialoogi tekkimisele linnaosavalitsusega. Nii on näiteks alustatud arutelu kiiruspiirangu alandamiseks asumis 30 km tunnis ning ristmike muutmist võrdsete teede ristmikeks. Projektiga sooviti vältida takerdumist erialaspetsiifilistesse küsimustesse või liigsetesse detailidesse, et säilitada võimalikult palju käsitletavate teemade seotust igapäevaeluga ning teha kohalike elanike kaasalöömine atraktiivsemaks ja lihtsamaks. Sellest tulenevalt peeti projekti käigus lisaks koostatavatele analüüsidele tähtsaks ka kohalikele elanikele suunatud aktsioone ja teavitamist.


16

Uue Maailma asumi hetkeolukord Ruum Uue Maailma asum on üks Tallinna Kesklinna ajaloolisest asumitest. Asumist ligikaudu pool13 kuulub kesklinna miljööalade koosseisu, ülejäänud ruum on hoonestusstiilidelt eklektilisem. Arhitektuuriliselt on siin esindatud hooneid tsaariajast kuni lähiaastateni välja. Üldplaneeringu järgi on Uue Maailma piirkond valdavalt korruselamute ala, välja arvatud segahoonestusalana määratud rahandusministeeriumi, Lastestaadioni ja Tehnikakõrgkooli territoorium. Kesklinna korruselamute alal lubab üldplaneering hoonetesse teatud määral ka ärifuntktsiooniga ruume. Hoonestamispõhimõtted asumis on väga erinevad ning sõltuvad planeeritava ala paiknemisest. Miljööalasse jäävale asumi osale kehtivad ehitamisel väga selged piirangud korruselisuse, fassaadimaterjalide, täisehitusprotsendi jmt kohta. Miljööalast väljapoole jäävate kruntide puhul sõltuvad tingimused ümbritsevast keskkonnast – kontaktvööndist. Haljastuse osakaalu arvestusühikuks on 40% kvartali kohta kogu Uue Maailma piirkonnas. Suurem osa asumi maast kuulub eraomanikele. Linna valduses on enamjaolt tänavamaa, pargid, munitsipaalasutuste (lasteaedade ja koolide) maa ning mõned üksikud krundid. Ka riigile kuulub osa tänavamaast ning mõned asumi krundid, millest osa on omakorda reformimata riigimaa. Siia kaart maaomandist Kuigi esmapilgul jagub piirkonnas tühje alasid, siis tegelikkuses on enamus asumist detailplaneeringutega kaetud või on planeeringud kruntidele menetlemisel. Sealhulgas jääb detailplaneeringute alla osa praegustest rohealadest, näiteks Lastestaadioni Toom-Kuninga tänava poolne osa. Tänavamaa moodustab asumi kogupindalast ligi 15%. Siia kaart detailplaneeringutest+viide kaardile netis

13 Täpsem info Miljööalade teemaplaneeringust


17

Kitsaskohad Asumi ruumi peamisteks kitsaskohtadeks on:

Avalik ruum asumis on väheatraktiivne ning selle tulemusena jääb antud ala aktiivsest kasutusest välja. Puuduvad võimalused istumiseks. Lastemänguväljakuid, pürgikaste, võimalusi jalutamiseks ja sportimiseks leidub piiratud hulgal. Uue Maailma tänavad on eelkõige mõeldud ala autoga läbimiseks, liiklus on kohati väga tihe ja kiire, kõnniteed on kitsad ja räpased, seda eelkõige Väike-Ameerika tänaval, Luha tänaval ning Uue Maailma platsil.

Uute detailplaneeringute koostamisel ja kinnitamisel asumisse ei ole arvestatud asumile iseloomulikku kesk- ja õhkkonda. Paljud kehtestatud planeeringud on ebaproportsionaalselt mahukad nii krundi ruumikasutuse mõttes kui ka lisanduvate elanikega kaasnevat koormuse kasvu asumi infrastruktuurile ja elukeskkonnale arvestades (nt Luha 18 ja 20, Toom-Kuninga 15 ja 21)

Uusehitiste üldine arhitektuurne iseloomutus. Esikohale on seatud hoonete maksimaalne maht ning sobivus kehtivate reeglitega, kuid jääb vajaka ambitsioonist luua uut ning kvaliteetset ruumilist keskkonda, mis väärtustab olemasolevat miljööd ja hõlmab ka tänavaruumi.

Piirkonnas on küll mitmeid haljasalasid, kuid suures osas on nende seisukord halb. Kuigi kohalikel on suur soov jalutada, sportida, lastega mängida ja koeri jalutada, siis tuleb seda sageli teha asumist väljas. Alade hooldamatuse põhjuseks on sageli kruntide keerulised omandisuhted, näiteks on pooleli omandivaidlus Lastestaadioni osas. Riigile kuuluvate alade puhul on iseloomulik, et selle eest ei kanna piisavalt hoolt ei riik ega linn (Uue Maailma aed, Uue Maailma platsi rohenurk). Leidub ka eraomanikule kuuluvaid krunte mille hooldamise ja arendamise vastu näib puuduvat huvi (Neste Bensiinijaama tagune ala Koidu tn ääres, Väike-Ameerika 12 krunt)


18

LII

US L K

Uus Maailm asub tiheda liikluskoormusega Endla ja Suur-Ameerika tänavate ning Pärnu mnt vahel, kesklinna tasulises parkimistsoonis. Parkimine on korraldatud asumi tänavatel ja hoovides, milledest paljud on viimaste aastate jooksul muutunud parkimisplatsideks. Tänavad on suuremas osas kahesuunalised, välja arvatud suurima liikluskoormusega Väike-Ameerika tänav Tehnika ja Luha vahel, Saturni, Virmalise, Planeedi tänavad ja osa Videviku ja Kristiina tänavast. Enamikel ristmikel puudub jalakäijatel eelisõigus. Liiklusmärgiga tähistatud ülekäigukohti või –radasid on kokku neli. Tallinna Humanitaargümnaasiumi ees on liikluspiirang 30 km/h koos liikust rahustava kiirusepiirajaga. Liikluse piirang 30 km/h on ka osaliselt Luha tänava lasteaiaga külgneval lõigul, kus on ka liikust rahustav künnis. Siia kaart liiklusprobleemidest+viide kaardile netis Väike-Ameerika tänavat läbib tööpäeviti liinibuss nr 32. Ala piirneb väga hea ühistranspordiühendusega teelõikudega (Koidu trolli- ja bussipeatus, Vineeri trammi- ja bussipeatus, Lilleküla ja Kitseküla jaam) ja peatuste suunal liigub igapäevaselt arvukalt jalakäijaid.


19

Kitsaskohad: Jalakäijatele pole loodud piisaval hulgal mugavaid ja eelisõigusega teeületuskohti, mistõttu ei arvesta autojuhid tänavat ületavate jalakäijatega. Elamupiirkonda sobimatute kiiruste ja tänavate seisukorra tõttu on porisel ajal jalgsi liikumine keeruline. Liivalaia-Pärnu mnt ristmiku praeguse lahenduse tõttu suundub osa Pärnu mnt ja Endla vahelisest liiklusest läbi Uue-Maailma tänavate, põhjustades õhtusel tipptunnil liiklusummikuid Saturni ja Luha tn. Päevasel ajal, kui kohalikud elanikud maja ees ei pargi, sõidetakse ühesuunalistel tänavatel tihti kahes reas kõrvuti. Puuduvad head kergliiklusteed ja loogiline ühistranspordiühendus Kalamaja ja Pelgulinna suunal Luha ja Väike-Ameerika tänavad võimaldavad juhtidel suhteliselt pikkadel tänavalõikudel kiirendada, samas on nähtavus teatud lõikudel ja ristmikel väga halb, näiteks on elanike hinnangul kõige probleemsemad kohad: Luha-Väike-Ameerika-Kesk-Ameerika ristmik (halb nähtavus, jalakäijate ületuskohad pikad) Koidu-Väike-Ameerika ristmik – palju õnnetusi, Koidu teel kihutajad eiravad peateed Luha-Koidu-Saturni ristmik (halb nähtavus, õhtuse ummiku saba ulatab Tehnikast Luha tänavale) Luha-Virmalise ristmik (pime kurv, kooli ja ühistranspordi peatuse vaheline tee)


20

Sotsiaalne taristu

Uue Maailma asum paikneb südalinna vahetus läheduses, üle raudtee asub tugeva tõmbekeskusena Kristiine kaubanduskeskus suure toidupoe, mitmete söögikohtade ning küllusliku valikuga erinevates poodidest ning teenindusasutustest. Üle Pärnu maantee Tatari tänaval asub suurem Rimi keti kauplus. Teenuste ja kaubavaliku kättesaadavuse osas on kindlasti oluline ka asumi paiknemine süda- ja vanalinna vahetus läheduses, mis on Tallinna kõige paremini teenuste ja poodidega kaetud piirkonnad. Esmapilgul jätabki asum tasase tänavaruumiga kortermajade piirkonna mulje. Kuid tegelikkuses peidab Uue Maailma asum endas üllatavalt suurel arvul erinevaid teenuseid, poode, lasteasutusi ning vaba aja veetmise võimalusi. Märkimisväärne on lasteasutuste tihe paiknemine asumis – lasteaedu ning -sõimesid on siin kokku lausa viis. Kaart UM sotsiaalse infrastruktuuriga + viide kaardile netis Suurem osa siinsest sotsiaalsest infrastruktuurist ei ole aga suunatud kohalikule elanikule, vaid anonüümsele tarbijale. Selline situatsioon ei ole omane mitte ainult Uuele Maailmale, vaid suurele osale Tallinnast. Suunatus anonüümsele tarbijale lähtub eelkõige sotsiaalse infrastrukutuuri paiknemisest, samuti viisist kaupa/teenust eksponeerida ning selle kaudu oma ettevõtte identiteeti luua. Eelkõige asuvad siinsed teenused keldrites, hoovides või hämarate akende taga, kuid mitte tänavaga ühel tasapinnal. Samuti pole tänavaruumi või avalikku ruumi haaratud oma tegevusalasse.


21

Kitsaskohad Uues Maailmas olemasolev avaliku- ning poolavalik (äripinnad) ruum on alakasutatud. Kasutamist piirab: Äride ja teenuste silmatorkamatus – suur osa siinsetest teenustest asub keldrites, hoovides, tumendatud klaaside taga või asumi vähekäidavates osades. Äride väljakutseks on atraktiivsema välisilme loomine ja ka teenuste ning kaupade esitlemine viisil, mis meelitaks kohalikke või piirkonna külastajaid sisse astuma. Põnevamad lahendused pälviksid arvatavasti tähelepanu ja huvi ka teiste linnaosade elanike ja isegi turistide seas. Infrasturktuuri nõrk ja ebaühtlane arendatus – puudu on tänavaruumi ning rohealade kasutamist toetavast taristust (toolid, kiiged, mänguväljakud). Kõige teravamalt tuntakse puudust kohalikest toitlustusasutustest Kaubandusvõrgu mitmekesistumist takistab olemasolevate äripindade puudumine ning olemasoleva elamusihtotstarbega maa ärimaaks muutmise keerukus ning ajalise ressursi kulu. Teadaolevalt on sihtotstarbe muutmiseks asumis kulunud rohkem kui aasta. Äri ja teenindusfunktsioonide mitmekesistumist ja pikaealisust takistab kohaliku tarbija ja teenuseosutaja vahelise suhtluse puudumine. Kohalik teenuseosutaja ei ole suunanud oma tegevust eelkõige kohalikule elanikule. Asumis pakutavatest teenustest kasutavad kohalikud põhiliselt vaid kahte toidupoodi, väiksemal määral ka Bibi pagariäri.


22

Ettepanekud ja lahendused

Ruum Uus Maailm on roheline ja miljööväärtuslik, samas linlik ehk tihedalt asustatud piirkond. Hoonestustihedus piirkonnas kasvab, lähenedes aina enam Tallinna südalinna tihedusele. Piirkonnas elab kriitiline mass inimesi aktiivse tänavaruumi kujundamiseks. Tänavaruum on jalakäijasõbralik ning mitmekesine.

Uues Maailmas on tänavad, mitte autoteed. Tänavaruum Uues Maailmas on planeeritud asumi elanike igapäevaseid liikumisvajadusi ning tegevusi silmas pidades. Enamus elanike seisukohast on eelistatud on liikumine jalgsi ja rattaga, tänavaruumi aktiivne kasutamine ning kohalike teenuste loomine ja tarbimine. Planeerimisel on silmas peetud erinevaid kasutaja- ning eagruppe, sealhulgas jalakäijaid ja jalgrattureid, väikeste laste vanemaid, puuetega inimesi, lapsi ja vanema põlvkonna esindajaid.


23

Uue Maailma olemasolevate hoonete ja ruumistruktuuri eklektilisus annab piirkonnale olulise lisandväärtuse. Siinne ruum pärineb väga erinevatest ajastutest, pakkudes esinduslikke näiteid tsaariaegsest, vabariigiaegsest ning stalinistlikust arhitektuurist ja planeerimisest. Omakorda täiendab olemasolevat kompotti veel nõukogudeaegne vabaplaneering ning nõukogude aja lõpu eriprojektid. Uue Maailma arhitektuuriline mitmekesisus on Tallinna kontekstis tähelepanuväärne, see on Uue Maailma uhkus.

Piirkonna uushoonestus loob uut ning kaasaegset ruumilist kvaliteeti. Piirkonna uushoonestus on arhitektuuri poolest kvaliteetne ja isikupärane. Samal ajal uushoonestus väärtustab ja hindab juba olemasolevaid hooneid ning ei lõhu olemasolevat ruumistruktuuri.


24

Uue Maailma strateegilise tähtsusega haljasalad on:

4 1

6 6 3

1. Lastestaadion Asumi spordiplats jalgpalliväljaku, jooksuradade ning skateparkiga.

2

2.Koidu park Lastemänguväljaku ning istumisvõimalustega. Suveperioodil on pargis avatud kohvik. Uue Maailma aed

Ajaveetmis- ja mängimisvõimalustega kvartalisisene park.

Neste bensiinijaama tagune haljasala Bensiinijaam on kolinud

Koidu 133 tagune haljasala Tehnika ja Koidu tänava puiesteed Tehnika tänava kastaniallee on hooldatud, paralleelselt raudteega lookleb jooksmirada. Koidu tänav on muudetud asumiseseks puiesteeks.

5


25

LII

US L K

Asumisisesed tänavad tagavad kohalike elanike liikumisvajadused Asumit läbiv autoliiklus on Uuest Maailmast mööda juhitud ning kulgeb mööda ümbritsevaid magistraale.

Uue Maailma liiklus on rahustatud Tänavatel on lihtne ja turvaline liigelda jala ja rattaga ka neil, kes alles lasteaias käivad. Piirkiirus asumis on 30 km/h ning tänavate ristumine on lahendatud võrdsete ristmikena. Eelkõige on turvalisust tõstetud Väike-Ameerika ja Koidu tn ristmikul; Luha, Väike-Ameerika ja Kesk-Ameerika tn ristmikul; Luha, Koidu ja Saturni tn ristmikul – need ristmikud toimivad väikeste linnaväljakutena.

Asum on hästi ühendatud piirneva ühistranspordivõrguga Ühistranspordipeatused, millega Uus Maailm on ühendatud kesklinna ning teiste linnaosadega, paiknevad Uue Maailma piiridel. Ühistranspordipeatustesse pääsemine üle suuremate teede on lihtne ja turvaline.

Parkimine asumis on mitmekülgne Parkimise korraldamisel asumis lähtutakse üldistest siinset ruumi iseloomustavatest printsiipidest – piirkond on roheline ning majadevaheline ruum on kujundatud tänavatena. Kõrgetest parkimiskoha määradest on parkimise korraldamisel loobutud, sest igal teisel leibkonnal vajadus iskliku auto järele puudub.


26 Esmavajalikud toidu- ja tarbekaubad saab kätte kodu lähedalt Uue Maailma väikeäridest ja teenusepakkujatelt saab kätte kõik esmavajaliku. Lisaks leidub asumis huvitavamaid teenuseid ja poode, mis meelitavad kohalikesse väikeäridesse ka teiste linnaosade elanikke. Näiteks tegutseb asumis endiselt Tallinna parima lihavalikuga väikepood.

Kohalikud teenused on avatud kohalikele Uues Maailmas asuvad kohalikud väikeärid moodustavad osa Uue Maailma asumist ja selle tänavaruumist. Ärid asuvad traditsioonilistes äriruumides keldrites, aga ka majade esimestel korrustel, kus need on kergesti nähtavad ja ligipääsetavad.

Sotsiaalne taristu

Kohalikud lapsed käivad kohalikus lasteaias

Tegevuse alustamine Uues Maailmas on lihtne

Asumi lastele on tagatud lasteaiakoht ühes asumi lasteaedadest, kuhu vanemal lasteaialapsel on turvaline iseseisvalt jalutada.

Kohalik väikeettevõtlus on Uues Maailmas soositud ning sellega tegelemist soodustavad nii linn kui ka kohalikud elanikud. Vajadusel on võimalikult lihtne muuta detailplaneeringus määratletud ruumide sihtotstarvet.


27

Lõppsõna Käesolev ülevade tõmbab joone alla aasta aega kestnud Uue Maailma asumi visiooni koostamise projektile. Projekti lõppemine ei tähenda kindlasti lõplikku nägemust asumi lähitulevikust ning arenguperspektiividest. Koostatud on visioon, mis on ikkagi veel parasjagu abstraktne – teada on suunad kuhu suunas liikuda, paika on vaja panna täpne teekond. Lisaks on projekti läbiviimine loonud hulgaliselt uusi kontakte ning tekitanud uusi mõtteid, milliselt visiooni täiendamise ning ellu rakendamisega edasi minna. Neist tähelepanuväärsemad on plaan läbi viia Uue Maailma tänavaruumilahendustele keskenduv Linnafoorum ning võrgustik kohalikest ettevõtjatest, kes tahavad oma tegevuse suunata rohkem kohalikele elanikele. Olulised on ka mitmed väiksemad asumi elanikele suunatud ning neid kaasavad ettevõtmised. Samuti on oluline projekti käigus tekkinud dialoog linnaosavalitsusega, kellega koostöös õnnestub loodetavasti lähiaastatel visoon ka ellu rakendada. Uue Maailma visiooni koostamine on olnud üks esimesi taolisi uuringu- ja kaasamisprotsesse Eestis, kus lisaks koostatavale visioonile on eesmärgiks muuta protsessi käigus kohalikke teadlikumaks piirkonnas toimuvast. Lisaks asumi tugevuste, nõrkuste ning kohalike ootuste kaardistamisele, teadvustati piirkonna elanike seas lisaks ka Uue Maailma arengu perspektiive. Nii on selle protsessi käigus loodud visioon rohkem kohalike elanike nägu kui linna koostatud arengudokumendid. Lisaks valminud visioonile palju selle koostamise vältel tehtust asumi igapäevaelus ning infovahetuses kasutatav ka edaspidi. Jooksvalt saab uue infoga täiendada projekti käigus koostatud detailplaneeringute, liikluse ning sotsiaalse taristu veebikaarte. Heaks aluspõhjaks kohalike arengute tutvustamisel ka edaspidi on projekti käigus koostatud plakatitid, tarvis on neid vaid ajakohase infoga täiendada. Ning loodetavasti on Uue Maailma visiooni koostamise protsess, kasutatud meetodid ning saadud lõpptulemus inspireerivad ka teistele asumiseltsidele oma piirkonna visioonide koostamisel.


Uue Maailma selts 2012

Uue Maailma Visooni seletuskiri  

Visiooni seletuskiri

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you