36
TEADUS
OKTOOBER 2019, NR 9
Õpetaja võib mõjutada õpilase elu ja tervist Augusti lõpul liikumis- ja sporditeaduste erialal doktorikraadi kaitsnud Henri Tilga uurimistööst selgus, kuidas kehalise TEADUS
kasvatuse õpetaja käitumine mõjutab õpilase psühholoogilisi vajadusi ja tervisega seotud elukvaliteeti.
MARI EESMAA mari.eesmaa@ut.ee
«Hopp-hopp, Mati, rööbas puudele!» hõikab kehalise kasvatuse õpetaja. Mati aga ei julge. Ta arvab, et tema kätes ei ole piisavalt jõudu, et oma keha sirgete käte toel rööbaspuudele upitada. «Hopp-hopp!» jätkab õpetaja. Mati püüab harjutusega ühele poole saada, sest õpetaja on visa ega anna poisile armu. Katsed on aga tulutud ning õpetaja aina käsib «Hopp-hopp!» ja «Hopp-hopp!», andmata seejuures näpunäiteid, kuidas harjutust edukalt sooritada. «Tead, kui sa seda lollitamist ei jäta ja kohe korralikult ei pingu-
ta, siis jäta meelde: seda klassi sa ei lõpeta!» peab õpetaja vajalikuks lisada, kui Mati, kõht ees, põrandale prantsatab. Ilmselt jääb Matile kehalise kasvatuse õpetaja kontrolliv ja lugupidamatu käitumine tõepoolest hästi meelde. Talle jäävad meelde ka kehv uni, nõrk akadeemiline võimekus ning tunne, et ta ei ole sportimiseks piisavalt andekas.*
U
uringud on näida nud, et õpilaste tervisealane elu kvaliteet halveneb pidevalt. Neil jääb vajaka kehalisest, sotsiaal sest, emotsionaalsest ja akadee milisest suutlikkusest. Kaalukas osa selles on koolikeskkonnal, sealhulgas õpetajate käitumisel.
Henri Tilga jagas doktoritöös õpetajate käitumise kaheks: kontrolliv ja õpilaste autonoom sust toetav. Kontrolliv käitumi ne tähendab seda, et õpetaja on pigem autoritaarne. Tal on oma ettekujutus sellest, mida, kuidas