Page 36

36

TEADUS

JUUNI 2019, NR 6

KUI PIIRKONNAS ON VENEKEELSED VABA AJA VEETMISE VÕIMALUSED, SEGREERUB PIIRKOND TUGEVAMALT.

allikate rohkus aitab segregat­ siooniprotsessi laiapõhjaliselt mõtestada ja vaadelda selle nähtuse eri tahke. EESTI ESIRINNAS Doktoritöö tulemusel selgus, et nii sissetulekute ebavõrdsus kui ka eluasemel põhinev segregeerumine süvenesid taas­ iseseisvunud Eesti pea­l innas kiire­m ini kui Läti ­ja Leedu pealinnas. Ka rahvus­põhine segregeerumine suurenes Tallinnas kiiresti. «Eestlased kohanesid tööturu muutustega paremini. Kui võimalus avanes, hakkasid nad rahvus­vähemuste esindajatest suurema tõenäo­ susega kolima parema kvalitee­ diga eluasemetesse nii linna­ südames kui ka eeslinnades,» kirjeldas Kukk. Rahvusvähemustesse kuuluvad inimesed jäid aga suurema tõenäosusega nen­ desse Tallinna linnaosadesse (näiteks Lasnamäele), kus oli suur venekeelne rahvastik ja rahvuskeelne taristu, näiteks vene õppekeelega koolid ja venekeelsed vaba aja veetmise võimalused. Isegi kui venelased

kolisid eeslinnadesse, valisid nad ikka peamiselt paiku, kus elas juba suhteliselt suur venekeelne elanike rühm ning rahvuskeelne taristu oli olemas. Kukk jõudis tõdemuseni, et kuna omakeelsed koolid ja vaba aja veetmise asutused moodusta­ vad taristu selgroo, kujuneb välja segregatsiooni nõiaring. Mida rohkem on linnaosad rahvus­

Seda, et iga rahvuse esinda­jad eelistavad elada omasugustega lähestikku, on raske muuta. Kukk tõdes, et inimesed eelis­ tavad püsida mugavustsoonis ega taha panna end võimalikku keerulisse olukorda. Seega on Tallinnas rahvuspõhised vaba aja veetmise kohad üsna sage nähtus. Tihti eristab neid miljöö ja õhkkond, mille suhtes on

KUIGI ERI RAHVUSRÜHMADE VABA AJA TEGEVUS ON MUUTUNUD SARNASEMAKS, VEEDETAKSE VABA AEGA SIISKI ERI KOHTADES.

põhiselt segregeerunud, seda tu­ gevam on sealne etniline taristu ning seda suurema tõenäosuse­ ga veedavad vähemuse esinda­ jad aega oma rahvuskaaslastega. Doktoritöö kolmas tähtis järeldus see, et kuigi eri rahvus­ rühmade vaba aja tegevus on muutunud sarnasemaks, veedetakse vaba aega siiski eri kohtades. Segregatsioon ilmneb mitmel geograafilisel tasandil: linnaosade kaupa, vaba aja veetmise asutuste vahel sama linna­osa piires ja isegi ühe ürituse piires.

eestlaste ja venelaste eelistu­ sed erinevad. Ent isegi kui on kohti või üritusi, kus käivad nii eestlased kui ka venelased, kipu­ takse suhtlema eelkõige oma rahvuskaaslastega. «Kaalukas tegur on keele­ barjäär, sest kui soovitakse lõõ­ gastuda ja sõpradega meeldivalt aega veeta, siis ei eelistata rääki­ da võõrkeeles,» sõnas Kukk. Töö autor täheldas küll ka rahvustevahelise suhtlemise märke, kuid tihti toimus see eestlaste ja tugevalt assimilee­ runud venelaste vahel, kes rää­

Profile for Universitas Tartuensis

UT juuni 2019  

Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri juuni 2019, nr 6 (2483)

UT juuni 2019  

Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri juuni 2019, nr 6 (2483)

Advertisement