Page 35

TEADUS

JUUNI 2019, NR 6

35

Rahvusvähemused eelistavad elada lähestikku Kristiina Kuke doktoritööst selgus, et kui riigis on rahvusvähemuste jaoks välja kujunenud oma elupiirkonnad, siis ei olegi neil vajadust ega motivatsiooni paremini ülejäänud rahva hulka lõimuda. TEADUS SANDRA SAAR sandra.saar@ut.ee

M

igratsioon ehk ränne on mitme­ kesine ja keeruline protsess, millel on nii isiklik ja kohalik kui ka riiklik ja rahvus­ vaheline tasand. Rahvusvaheli­ se Migratsiooniorganisatsiooni järgi oli 2013. aastal maailmas ligikaudu 232 miljonit rahvus­ vahelist migranti, mis on um­ bes 3,2% maailma rahvastikust. Viimastel aastatel on ränne kasvanud kogu maailmas. See omakorda on tõstatanud küsimuse, kuidas sisserändajad oma sihtriigis lõimuvad. Samal ajal kasvab üleilmselt sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus ja sageli kannatavad selle all inimesed, kes on kolinud mujale elama. See teeb rahvusvähemuste – tihti on need just sisserändajad – olukorra veelgi haavatavamaks.

Kristiina Kukk kaitses Tartu Ülikoolis inimgeograafia ja regionaalplaneerimise alal doktoritöö, milles ta keskendus segregatsioonile – ühe inim­ rühma eraldamisele teistest sama ühiskonna inimrühma­ dest rahvusliku, rassilise, usu­ lise või muu erinevuse põhjal. Muu hulgas uuris ta, kuidas sel viisil eraldunud inimesed oma vaba aega veedavad. OLULINE OSA Vaba aeg ja selle veetmine on muutunud üha tähtsamaks osaks inimeste igapäevaelust. Me peame oluliseks, kuidas ja kellega oma aega veeta. Kuke sõnul mõjutab see meie enese­ hinnangut, identiteeti ja ka rahulolu eluga. Kuna vaba aega veetes on tavaliselt lihtsam teiste inimestega kontakti saada, võiksid eri rahvus­ rühmad suhtlust alustada just selle käigus.

Teisalt märgib Kukk, et ka selles vallas on takistavaid tegureid. Esiteks võib kontakti­ de tekkimist segada kaudne või otsene diskrimineeriv suhtu­ mine rahvusvähemustesse. Samuti võivad sisserändajate rahvusrühmadel olla vaba aja suhtes teistsugused eelistused kui kohalikel ning seetõttu ei satuta tegema samu asju samas kohas, mis on oluline lõimumi­ se eeltingimus. Kukk uuriski oma doktoritöös, kuidas segre­ gatsiooni eri eluvaldkondades (taas)tekitatakse, ning kesken­ dus sealjuures rahvuslikele eri­ nevustele vaba aja tegemistes. Oma töös kasutas autor riiklikke indekseid, Eesti 2000. aasta rahva ja eluruumi­ de loenduse andmeid, Eesti 2000. ja 2010. aasta ajakasutuse uuringu andmeid ning muid allikaid, samuti tegi 22 kvali­ tatiivset intervjuud Tallinna elanikega. Ta põhjendas, et

Profile for Universitas Tartuensis

UT juuni 2019  

Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri juuni 2019, nr 6 (2483)

UT juuni 2019  

Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri juuni 2019, nr 6 (2483)

Advertisement