Page 15

PERSOON

JUUNI 2019, NR 6

SVEN PAULUS vabakutseline ajakirjanik

P

irita jahtklubi akna taga sajab kevadist vihma, tuul kõigutab kai ääres seisvaid jahte. TÜ Eesti mereinstituudi mereökoloogia juhtivteadur Jonne Kotta on just andnud ühe intervjuu, mille tee­ ma kandub üle meiegi vestlusse. Nimelt tuleb välja, et mere­ ökoloog Kotta on aktiivselt seo­ tud karbikasvatuse vald­konna

arendamisega. Karpe, mis on suurepärased valguallikad, on meie vetes rohkesti, kuid üldsus ei tea sellest kasutamata ressur­ sist kuigi palju. Ühe teadusuuringu koha­ selt jääb Läänemeri suhteliselt kesise keskkonnaseisundiga veekoguks veel vähemalt sajaks aastaks, isegi kui piirame jõge­ dest, linnadest ja atmosfäärist merre jõudvaid toitaineid. Karbifarmid aitaksid meie kodumerd aga sellesse lades­ tunud toitainetest puhastada. Karbid on looduslikud filtrid. Kui Kotta uuris ühe hiljutise projekti käigus karpides sisal­ duvaid toksiine, ilmnes ülla­ tuslikult, et karbid olid kõigist teadaolevatest mürk­a inetest täiesti puhtad. Karbikasvatusel on häid külgi veelgi: vesiviljelus annab tööd ja rikastab ettevõtlust. Mere puhtamaks muutmine ja maitsva toidu kasvatamine looks juurde töökohti näiteks Saaremaal, Hiiumaal ja mujal mere lähedal, kus praegu tööd ülearu palju pole. AVANES UKS ANTARKTIKASSE Läheme aga tagasi meie interv­ juu põhiteema juurde. Kottal on palju rahvusvahelist töö­ kogemust. Alles mullu detsemb­ ris võisid ETV saate «Osoon» vaatajad jälgida mereteadlase tegemisi Antarktikas. Jäisele mandrile viis Kotta kümmekond aastat tagasi tekkinud küsimus, miks paljud

15

Austraalia ja Lõuna-Ameerika merebioloogilised teadus­ tulemused erinevad PõhjaAmeerika ja Euroopa omadest. Üks põhjus võib olla evo­ lutsiooniline, sest Austraalia eraldus teistest kontinentidest väga ammu. Ent lahknevused võivad olla tingitud ka sellest, et eri koolkonnad kirjeldavad sama fakti eri moodi. Selle kontrollimiseks tekkis Kottal mõte hakata eri piir­ kondades kordama ühte ja sama eksperimenti, et saadud andmed oleksid omavahel võrreldavad. Kümnendi jooksul kujunes teadlasel väga suur andme­ kogu, mis sisaldas teavet kõigilt mandritelt peale Antarktika. Et valgeid laike oli ka LõunaAmeerika andmekogus, valis Kotta oma järgmiseks siht­ punktiks Tšiili. Kui sealgi said eksperimen­ did tehtud ja proovid kohalikus ülikoolis analüüsitud, aitas Kotta Tšiili teadlastel koostada Antarktika uurimisinstituudi kümneaastase teadusprogram­ mi taotlust. Kui programm mõni aeg hiljem heaks kiideti, avaneski Kottale uks Antarkti­ kasse. Põhjuseid sinna minna oli tal mitu. ULMELISED TINGIMUSED Esiteks on Kotta spetsiifiline uurimisvaldkond madalmere taimestik ja loomastik, mis on Antarktikas veel sisuliselt uurimata. Teiseks innustas

Profile for Universitas Tartuensis

UT juuni 2019  

Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri juuni 2019, nr 6 (2483)

UT juuni 2019  

Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri juuni 2019, nr 6 (2483)

Advertisement