46
teated
Märts 2012 nr 3 UT
tavalisele inimesele põnevaks. Silmaga nähtavaks etapiks sai 2011. aasta kevadel AHHAA maja valmimine. Omaette pärliks sai sealne planetaarium, esimene täissfääriline mudel maailmas. Sild on olnud AHHAA arengu promootor, strateeg ja visionäär. Teaduskommunikeerimine algas tema jaoks tegelikult molekulaardiagnostika päevil, kui selgus, et arstidele oli tarvis lihtsalt, kuid pädevalt selgitada, millised on uue viirusdiagnostika eelised. Ta
kirjutas ka populaarseid artikleid laiale publikule ning õpetajad kasutasid tema geeniartikleid meelsasti oma bioloogiatundides. Et teaduskeskuse juhtimine eeldas ka sotsiaal-pedagoogilisi teadmisi, alustas Sild TÜMRI loodusteaduste lektoraadi juures doktorantuuriõpet, teemaks teaduskeskuste mudelid maailmas. Ta on osalenud noorte teadlaste konkursi žüriis ja valitud võimsa teaduskeskuste võrgustiku ECSITE juhtorganisse. Tema
juhtimisel algatati Eestis teadusfestivalide traditsioon (2007), mis võtab üha hoogu üleeuroopalise teadlaste öö raamüritusena. Tiiu Silda on tunnustatud Eesti vabariigi Valgetähe V klassi teenetemärgiga, TÜ aumärgiga, Tartu medaliga, teaduse populariseerimise eest elutöö preemiaga (2011), kultuurikandja aunimetusega 2011. aasta produtsendi kategoorias (antud postuumselt aastal 2012) ja Tartu linna aukodaniku tiitliga (samuti postuumselt).
Nikolai Kristoffel − 80
Füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi sai ta 1959. aastal TRÜ-st, millele peagi, aastal 1967, järgnes füüsikadoktori väitekirja kaitsmine Leningradi riiklikus ülikoolis. Professor Kristoffelil on selja taga rohkem kui pool sajandit viljakat teadustegevust – tunnistajaks üle 300 teaduspublikatsiooni – ja paljude kandidaadi- ning doktoritööde juhendamine. Füüsika ja astronoomia instituudist väljakasvanud füüsika instituudis, mis alates 1997 kuulub TÜ koosseisu, on ta läbinud teekonna aspirandist laborijuhatajani, töötades samal ajal ka ülikoolis õppejõuna, alustades 1958 assisendina ja 1974 professorina. Aastast 1997 on ta emeriitprofessor ja ühtlasi vanemteadur. Oma uurimistööga tahkiseteooria alal, mis hõlmab nii defektidega kristallide teooriat, struktuurseid faasisiirdeid ja ferroelektrikuid, tahkiste spektroskoopiat ja optilisi efekte kui ka kõrgtemperatuurset ülijuhtivust, on Nikolai Kristoffel rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud teadlane. Ta
on töötanud külalisprofessorina ja uurijana Stuttgarti, Karlsruhe, Milano, Kenti ülikoolides ja Max Plancki tahkiseuuringute instituudis Stuttgartis. Olulise panuse on ta andnud teadustöö ja arvukate rahvusvaheliste teaduskonverentside organiseerimisel. Nikolai Kristoffel on Euroopa teaduste ja kunstide akadeemia liige. Eestis on professor Kristoffelit kui silmapaistvat füüsikut autasustatud riiklike teaduspreemiatega aastatel 1965, 1985 ja 2004, Tartu ülikooli suure medaliga ja Eesti füüsika seltsi, mille asutajaliige ta on, aastapreemiaga. Last but not least – Nikolai Kristoffel on jäänud truuks oma noorpõlve harrastusele ja lisaks akadeemilistele tiitlitele kannab ka rahvusvahelise meistri tiitlit kirimales. Soovime juubilarile tervist ja jätkuvat edu füüsika fundamentaaluuringutes, aga ka unikaalseid leide margikollektsiooni ning köitvaid bridži- ja malepartiisid!
Foto: erakogu
5. märtsil saab 80-aastaseks väljapaistev Eesti füüsik, tahkiseteooria grand old man, professor Nikolai Kristoffel. Juubilar on sündinud Rakveres legendaarse ladina keele õpetaja perekonnas. Juba enne akadeemilise karjääri alustamist jõudis ta koolipõlves Virumaa maletšempioni tiitlini. Akadeemiline karjäär algas aspirantuuriga Eesti teaduste akadeemia füüsika ja astronoomia instituudis kohe pärast TRÜ lõpetamist 1955 cum laude teoreetilise füüsika erialal.
kolleegid ja õpilased