Issuu on Google+

Jäär

Jätka samas vaimus ning su hinded muutuvad hoobilt paremaks ning muidugi, kui sama hästi trenni teed, on suveks kõhulihased ka olemas... just kidding, võib-olla ühe töö saad veel viie, kui hästi läheb.

Sõnn

Võib juhtuda, et solvud tühiste asjade pärast. Olgu siis tegu klassikaaslase või õpetajaga, pikka viha pole mõtet pidada, sest kevad on tulemas...loodetavasti.

Kaksikud

Õpi kindlasti ilmakaared ning mussoonid korralikult selgeks. Vastasel juhul toob kevad sulle kaela tuisu, kes su minema puhub.

Vähk

Selle kuu planeediseisud on paljulubavad, kuid ära nendele lootma jää. Enamik siin koolis on siiski enda teha.

Lõvi

Ambur

Su vene keele õpetajal tekib järsku Sul võib järgnevatel nädalatel sinu vastu seletamatu viha. Proovi jääda puudu motivatsioonist ja kuidagi aasta lõpuni vastu pidada. tahtejõust, leiad peale iga ebaõnnestunud kontrolltööd, et asi pole Kaalud pingutamist väärt. Põhjus võib Teed kõiki kodutöid vastumeelselt olla sinu liigses laiskuses, proovi ning peaksid hoopis uurimistööd seda vältida. tegema või kohustuslikku kirjandust lugema, et gümnaasium lõpe- Kaljukits Kipud ära unustama kontrolltöö, tada. paar lubadust, hingamise. Proovi Neitsi keskenduda tähtsamatele asjadele See kuu pole eriti soodne armuas- kõigepealt - enne töö siis lõbu. jadeks. Võimalik, et köidad kellegi sellise tähelepanu, kellest ise pare- Veevalaja ma meelega eemale hoiaksid. Hoia Arusaadav, et sulle meeldib ohtlikoridoris liigeldes silmad lahti – kult ning julgelt elada, kuid kui sa sulle võib mõni soovimatu jälitaja ka järgmiseks tööks õppimata jätad, tuleb sulle ainult lisakohustutekkida. si juurde, mis taaskord vaba aega röövivad.

Skorpion

Vaata korra tõsisema pilguga peeglisse. On aeg endale tunnistada, et koolistress on su vormile natuke halvasti mõjunud. Tunne rõõmu päikesest ning mine värskendavale sörgile.

Kalad

Milline ravim on parim Eesti hariduse parandamiseks? Kirjutab õpetaja Margit Timakov. LK. 11

Kui ka sina tunned stressisümptomeid lähenevat, kiika kindlasti meie lehe nipinurka.

Sport

Meie kooli andekas rühmvõimleja Laura Helena Soonvald. LK. 9

LK. 12

Tallinna Ühisgümnaasiumi koolileht

Maarit Hirvelaan, Kätlin Hundimägi

Koolistress

0,20 € Nr. 4 (5) 2012/2013

meelelahutus

Eesti haridus

HOROSKOOP

See kuu leiad kevadväsimusele ja koolistressile leevendust spordist – mine kindlasti meie kooli korvpallipoistele finaalmängudele kaasa elama!

Mis meelel, see keelel.. • Pille Pilberg: „Kui ma ennast tänaval põlema panen, kas seda on siis kosmosest näha?“ • Aade Erits (nähes kaua puudunud õpilasi): „Oi, te elus! Mul olid juba matusepärjad valmis!“; (telefonide kohta) „Mööbliesemed tunnis ära!“ • Aili Tarvo: „Ma olen harrastustomatikasvataja.“; (kui Ragnar Jaaniste jõululõunale ei ilmunud): „Ragnar magab ilmselt kuskil piljardilaua peal või all.“ • Aita Vaher (hääleharjutusi tehes): „Te peate kõhud lahti saama!“ • Õpilane: „Jou, Fimps!“ Malle Fimberg: „No jou, mees!“ • Sirje Hellerma: „Jooned alla, ma ütlesin! Muidu kirjutate mulle jälle munakoort!“

16 Tüüger - Tallinna Ühisgümnaasiumi koolileht

• Marika Kink: „Siim, kuula ka natuke, sa tegeled siin iseendaga praegu!“ • Helen Tiik: „Ameerika Ühendkuningriigid“ • Rimma Vilentskaja: „Ma ka spikerdasin, aga kunagi ei jäänud vahele, sest mul on nii usaldusväärne nägu, et keegi ei arvanudki, et ma spikerdan.“; „Siim on minu karmavõlg - ma patustasin eelmises elus nii palju ja nüüd mind on karistatud Siimu vene keelega.“ • Maia Looskari (tüdrukute korvpalli kohta): „Nüüd algab loomade jalgpall.“ • Cristina Amoros Prados: „Oled Venemaal käinud, kaotad üks sõrm.“

Kolmekordne Eesti meister ning 13 aastat rühmvõimlemisega tegelenud Laura Helena Soonvald jutustab sellest, milline on olnud tema karjäär rühmvõimlejana ja miks eelistab ta rühmvõimlemist iluvõimlemisele.

Foto: Erakogu


Palju päikest ja energiat!

J. M. Mandri

Riigikogu on riigikogu.. (vaatab sõbra poole abi otsides) tema teab. Andres, 9 a. Riigikogu on see, kes valib presidendi. Kristen, 9 a. Riigikogu ei ole midagi. Tanno, 10 a.

Riigikogu on meie riik. Karmen, 9 a. Riigikogu on see koht, kus otsustatakse tähtsaid asju. Joonas, 9 a. Riigikogu on suur maja mäe otsas. Gerda, 7 a.

Erki Nool külastas TÜG-i!

koomiks

Tekst: Ragnar Jaaniste

K

oolivaheaja neljandal päeval, teisipäeval, külastas meile kõigile armsat Tallinna Ühisgümnaasiumi olümpiavõitja ning Eesti tuntuim kergejõustiklane Erki Nool. Nimelt väitis Erki, et ta oli juba mitu aastat positiivses hämmingus TÜG-i õpilaste erakordselt suurest spordihuvist. Sellega seoses otsustas ta kooli direktorit, Mehis Peverit tunnustada ennenägematult entusiastlike õpilaste ülalpidamise eest ning muidugi tõi direktor tublimad välja, keda härra Nool suudaks ülikoolistipendiumitega premeerida. Erki Nool aga ei tahtnud äratada muude meediaväljundite tähelepanu tema viimase aktuaalseks osutunud artikli kohta homoseksuaal-

susest – seega otsustas ta jääda sel päeval lihtsalt Erkiks. Erki ei saanud jätta ka uurimata Tallinna Ühisgümnaasiumi orientatsioonide protsentuaalset koosseisu. Tulemustega rahul olles läks ta kooli jõusaali ja tegi elementaarseid harjutusi, enamasti muidugi biitsepsile. Hiljem pärast lõunast treeningut otsustas ta puhvetist paari kausi pudru kasuks ning kadus TÜG-i seinte vahelt sama märkamatult, kui ta sinna ilmus.

Eva-Maare Jaeski Kristina Ojaperv Helina Tamme Erik Liinar

Ragnar Jaaniste Kärt Mättikas Kadri Allaste Daniel Rajavee

Toimetus Jan-Matthias Mandri Cornelia Efros Kätlin Hundimägi Maarit Hirvelaan

Riigikogu on riigi vapp. Emili, 8 a.

2 Tüüger - Tallinna Ühisgümnaasiumi koolileht

kuu gossip Peterburis nähti õpetaja Aade Eritsat flirtimas Peeter Esimese büstiga. Väidetavalt tegi ta Ermitaažis mehebüstile musisuid.

sudoku

Vaheaeg on läbi ning nüüd on tulemas kooliaasta kõige pingelisemad momendid. Gümnaasiumis on vaja lõpetada uurimistööd või valmistuda eksamiteks, samas peavad eksamiteks valmistuma ka üheksandikud. Märtsist ja aprillist tõotavad tulla kaks väga pikka kuud, eriti nendele, kellel veel uurimistöö alustamata või eksamiteks midagi korratud ei ole. Samuti toimusid kolmapäeval, 20. märtsil, meie kooli 10. klassi astumise katsed, mis andis üheksandikele veel lisapinget eksamite kõrval. Vaatamata koolielu hetkelisele pingelisusele leiab ka meie kool jätkuvalt võimalusi, vahendeid ja aega, et organiseerida meie õpilastele väljasõite – hiljuti käisid mitmed meie gümnasistid näiteks Peterburis. Reis tundus mulle kui mitte seal olijale kohutavalt emotsionaalne, sest erinevate sotsiaalvõrgustike seinadele ilmusid ridamisi pildid, kuidas kõik koos lõbutsesid ja rõõmsad olid. Olen ka rõõmus, et see andis mitmetele eri klasside inimestele võimaluse üksteist paremini tundma õppida. Loodan siiralt seda, et te pole üks nendest, kes on eksamiteks veel täiesti kordamata jätnud või kelle uurimistöö seisneb praeguseni vaid arvuti töölauale loodud tühjast kaustast. Loodan, et te kõik jõuate enda töödega valmis ja soovin teile jõudu ja edu.

Meie reporter Eva-Maare Jaeski küsis väikestelt, mis on riigikogu.

• Isased ahvid kaotavad samamoodi pealaelt juukseid nagu mehed. • Ameerika elanikud söövad päevas kokku ligikaudu 20 hektarit pitsat. • Esimese fotoaparaadiga pilti tehes tuli selle ees istuda 8 tundi. • Sa põletad rohkem kaloreid magades, kui telekat vaadates. • Populaarseim jook maailmas on kohv – seda tarbitakse aastas 400 miljardit tassi. • Elusolenditest on sipelgal kõige suurem aju. Seda loomulikult kehakaaluga võrreldes. • Inimese tald on sama pikk, kui vahemaa küünarnukist randmeni.

• Liikluspolitsei peatab žonglööri ja palub avada pakiruumi. „Miks teil on nii palju nuge?” küsib inspektor. „Ma olen žonglöör, töötan nugadega. Esinen tsirkuses.” „Näidake ette!” Osavuskunstnik demonstreerib oskusi. Mööda sõidab BMW. Selle juht pomiseb omaette: „Jumala õnn, et ma täna kaine olen. Vaata, missuguse testi nad on välja mõelnud!” • Ühel päeval läheb blondiin Ameerikasse, et endale krokodillinahast saapaid osta. Käib mitu poodi läbi, aga kuskil ei olnud. Ühe poe müüja aga ütleb talle, et mingu püüdku ise mõni krokodill kinni. Blondiin mõtleb natuke ja sammub poest minema. Õhtul hakkab poemüüja koju minema, tee viib läbi soode. Ühel hetkel kuuleb mingit lärmi ja näeb blondiini puusadeni soos seismas, püss käes. Siis märkab mees blondiinile lähenevat krokodilli ja mõtleb, et nüüd on lõpp selle blondiinikesega. Aga blond laseb krokodilli maha, võtab selle kätte, viskab nördinult teiste laipade hulka ja vihastab: “Mmhh, sellel kah pole saapaid jalas!”

Tüüger - Tallinna Ühisgümnaasiumi koolileht 19

meelelahutus

Juhtkiri

Kas teadsid, et..

Lapsesuu ei valeta..


kolmevõistlus Mitu punkti sai meie kooli korvpallitiim, mitmendaks nad jäid II liiga finaalis? (144 p. jäid esimeseks)

Marika Kink

Pole õrna aimugi. Pakume 173. Nad võitsid. 0,5 p

Aili Tarvo

Ei tea.. esimeseks jäid 0,5 p

Lilian Niitsoo

Ma tean, et nad võitsid selle alagrupi siin, teise alagrupi. Punktide summat ma ei tea. 0,5 p

Nimeta 3 bändi, milles on mänginud Mihkel Raud. (Singer Vinger, Lenna, Mr. Lawrence, Ba-Bach, Metallist)

Ühe ma ütlen raudselt ära, Singer Vinger, Mr. Lawrence 2p

Singer Vinger, Lenna bänd 2p

Ahaa, Mr. Lawrence oli kunagi, kus ta mängis. Las ma mõtlen, minu meelest Ultima Thules ta vist mänginud ei ole.. 1p

Mitme punktini mängitakse 21 võrkpallis geim? 0p (25 p) Mitu linna on Eestis? (47)

Ei tea.. ei ole kunagi võrkpalli mänginud.

No üldjuhul 15, aga võib olla ka lisapunktid.

Kas kaarti võib vaadata? 15? Palju on? 25

30

0p

Kunagi oli 33.. Pakun 41 0p

0p

0p 0p

Mitu Fahrenheiti on üks Celsius? (33,8)

Ei tea 0p

Minge põrgusse. 1,7, ei, 2,5

~33

Mitu kooli on Tallinnas? (83)

98

50

0p

Kas see ei ole kuskil 53 kooli?

0p

0p

1p

0p

Mitu numbrit Tüügerit on ilmunud? (4, koos käesolevaga 5)

7

5

4

Mis on meie puhvetimüüja nimi? (Saima)

(Raputab pead) Pakun Tiina

Ei tea üldse, käin ainult sooja toitu söömas. Marina? Juta?

Ai, nime ma ei tea, sest praeguseks on ta vahetunud.

Kuidas kududa soonikkude? (vaheldumisi parem-ja pahempidi) Mis on 99 ja kolks? (sajajalgne, kelle viimane jalg on puust)

KOKKU:

0p

1p

0p

1p

0p

Parempidi ja pahempidi 1p

0p

2 parempidi, 2 pahempidi Tõsta kogu aeg silmusest 1p läbi ja teine jäta sinna. 0p

(Pärast pikka mõtlemist) Sajajalgne.. 0,5 p

4p

18 Tüüger - Tallinna Ühisgümnaasiumi koolileht

Ma ei saa lähedale ka, ei oska aju liigutada ka sinna suunas. 0p

4,5 p

Jään vastuse võlgu. 0p

3,5 p

Tekst: Kristina Ojaperv

14. märts on igale eestlasele teadagi oluline emakeelepäev. Jätkuvalt võistlusvaimu kasvatav Tallinna Ühisgümnaasium korraldas juba 13. aastat selle puhul traditsioonilise võistlusmängu. „Paar nädalat varem toimub mängu eelvoor, milles osalevad kõikide gümnaasiumiklasside 3-liikmelised võistkonnad. Neist kolm edukamat saavad võimaluses näidata oma taibukust ja esinemisoskust 14. märtsil aulas publiku ees. Põhiteema on valdavalt olnud seotud eesti kirjandusega, autoritega, kellel parasjagu mingi ümmargune tähtpäev lähedal,“ selgitab eesti keele ja kirjanduse õpetaja Liivi Reinert emakeelepäeva tähistamise korda meie koolis. Seekordseks läbivaks temaatikaks oli Friedrich Reinhold Kreutzwald ning igale eestlasele tuttav „Kalevipoeg“. Võistlusmängule eelneb ka põnev osa selle korraldajatele nagu õpetaja Reinert kirjeldab: „Hästi tore on protsess, mis võistlusele eelneb, nimelt küsimuste ja ülesannete koostamine. Selleks on vaja uurida kirjaniku kohta ilmunud raamatuidartikleid ja nuputada nende põhjal võimalikult huvitavaid, nipiga või naljakaidki küsimusi. Aastate jooksul on kujunenud välja mitmekesised küsimuste tüübid. Valikvastustega küsimuste puhul on vahva naljakate valede vastuste leiutamine. Mõne vihjeküsimuse oleme ka enamasti püüdnud pakkuda. Nende koostamine on omamoodi väljakutse. Mulle meeldib teha ka keele, sõnavara või väljenditega seotud küsimusi. Seekord lustisin eriti

ülesandega, milles tuli leida kahe tähenduse põhjal õige sõna.“ Tänavu toimus mängu eelvoor 7. märtsil, mil pandi proovile osalema tulnud võistkondade esmased teadmised autorist ning „Kalevipojast“. Kahjuks ei olnud võistlusmängu osalejate seas näha 12. C klassi ega 10. C. „Mäng algab alati nn õige või vale vooruga, kus esitatakse väide ja võistkond peab otsustama selle paikapidavuse üle. Seekord olid eelvooru sattunud kõik valed väited, mis tekitas veidi lõbusat nurinat,“ kommenteerib õpetaja Reinert eelvooru. Üldiselt läks eelvoor positiivselt. Peale õige või vale vooru tuli ka õpilastel valikulistele ja väikse nipiga küsimustele vastata ning kokku viia Kreutzwaldi teoste õiged nimed. Sellega piirdus teadmiste voor. Näidendivoorus paistis silma kindlasti oma näidendiga 12. A juba kostüümide tõttu, millest ei puudunud naiselik vunts ja eltonjohnilik pükskostüüm. Nemad olid ka ainsad, kes etendasid Kalevipoja reisi maailma otsa. Ainsaks Põrgu käigu etendajaks oli 11. B. Eelvoorust pääsesid finaali 10. A, 11. B ja 11. C. Võistlusmängu lõppvoor toimus nagu kord ja kohus 14. märtsil. Kõikidel võistkondadel tuli hoolikalt oma teadmisi kinnistada ning isegi täiustada. Esimeses õige ja vale voorus oli juba nutuse naerusuu näol näha, et küsimused olid tõsised pähklid. Vähem ettevalmistunud õpilased pöördusid juba üsna kiirelt vana hea sõbra bingo loto poole. Vähemalt siis läks õpilaste meel paremaks, kui kirjutada lubati,

sest lisaks kirjutamisele pidas ka nt 11. B oluliseks punktilugejate meelelahutamist ehk igale sedelile lisati lõpuks ka sümboolne joonistus. Pildi äratundmise voor oli muidugi ka oma ette katsumus, kui protestivalt üritati kõigile viiele Kreutzwaldi kujule pakkuda asukohaks Rakvere. Muidugi õpilaste veidi humoorikas lähenemine muutis kirjanduseõpetaja Reinertit murelikuks: „Üks valikvastustega küsimusi oli, kuidas tasus Õpetatud Eesti Selts Kreutzwaldile eepose koostamise eest. Suuliselt vastav võistkond arvas, et võimaldati preemiareis Soome. Tegelikult anti eepose loojale 25 „Kalevipoja“ eksemplari. Küllap näitab see fakt raamatu väärtustamist tol ajal ja meie võistlejate vastus tänapäevaseid väärtushinnanguid. Ajad muutuvad, kombed ja tõekspidamised ka.“ Võistkondadel lubati ka jalgu sirutada, kui kõik 9 õpilast lavale rivistati, et peale nende teadmiste ka kiirust testida. Esimene kord läks muidugi aia taha, kui keegi õpilastest kohe Kalevipoja algussõnu ei osanud öelda. Ka lõpuread pidid esireas istuvad õpetajad kooris ette ütlema. Sellegi poolest tuli ka kiireid õigeid vastuseid ning nalja jätkus ka kogule aulale. Viimaseks ülesandeks oli siis vaja uuesti ette kanda koduülesandena näidend ühest Kalevipoja retkest – reis Soome, Põrgus käik või retk maailma otsa. 11. C oli teinud valiku Kalevipoja Soomes käigust, kus oli väga osavalt ära kasutatud soome keele oskus ning deodorant. Reinerti sõnul julgeima fantaasia ja mänguga hiilgas 11. B klassi võist-

Tüüger - Tallinna Ühisgümnaasiumi koolileht 3

uudislugu

Eeposelik emakeelepäev


uudislugu

välja 11. C klassi võistkond, kuhu kuulusid Marleen Jakobson, Triine Viirmann ja Sten Uustalu. „Oli muljet avaldav, et sel aastal võitis võistlusmängu just 11. C, kes mullu üldse ei osalenud. Rõõm oli näha, et nende teadmised olid teistega võrreldes võimsad ja nad ise nii indu täis. Kõige vahvam oli aga klassiõdede-vendade kaasaelamine ja meeletu juubeldamine, kui võit selgus,“ meenutab Liivi Reinert võidu väljakuulutamiskisa. „Mängu korraldamine ja läbiviimine on meeskonnatöö, alates küsimuste mõtlejatest ja komplekteerijatest kuni punktilugejateni välja. Väga olulised on ka mängujuhid,

nende suhtumine võistlejatesse ja üritusse. Seekord said Petra Tänav ja Laura-Liis Sisask oma ülesandega suurepäraselt hakkama,“ tahab Reinert veel kiidusõnu avaldada. Emakeelepäeva üritus oli kindlasti meeleolukas ja hariv kõigile aulas viibijatele, mis ehk tõstab järgenvatel aastatel osalemissoovi. Alati tasub ka oodata külalisesinejat, kelleks see aasta oli märkimisväärselt hea eesti keelega esinev Tiina Kaalep, kes pani kõigile südamele, et ükskõik, kus me ka ei viibi, ei tohiks me oma emakeelt unustada.

Meeleolukas St. Peterburg Tekst: Kärt Mättikas

K

evadvaheaja esimesel nädalavahetusel käisid gümnaasiumiklassid ekskursioonil Venemaal St. Peterburis. Reis algas väikese viivitusega, sest üks reisija ei jõudnud kuidagi kohale. Seik lõppes aga õnnelikult, kui ta veidi hiljem bussi Peterburi maanteel autoga kinni püüdis ja teiste koolikaaslastega ühines. Ekskursioon kestis kokku kolm päeva, mis sisaldas endas hulgaliselt kultuuriatraktsioone. Esimene päev algas piinrikka bussis loksumisega Tallinnast Peterburi. Piiri peal komplikatsioone ei tekkinud ning üldine õhkkond oli positiivne. Mõnetunnise sõidu järel jõudnud Tsarskoje Selosse, mis on Peterburi kõrval seisev linn, külastati oma kuldse saali poolest kuulsat Katariina paleed. Üldse on Venemaa kuninglikud hooned ja kirikud tohutult üle kullatud ja see kõik on ehtne. Sellegipoolest pole väärismetalli raisatud – hooneid ja detaile katvad kullalehed on neli korda õhemad kui inimese juuksekarv. Kulda armastati kokku panna

igasuguste värvidega roosast tumesiniseni, ning tihti tekkis küsimus, kas neil sellest hiilgusest villand ei saanud. Pärast ekskursiooni paleesse suunduti Peterburi hotelli. Majutus üllatas väga, sest varasemad kogemused on näidanud, et Venemaa tavaliselt oma hotellide luksuse poolest ei hiilga. Hotellis oli lausa WiFi, mis oli küll piiratud kättesaadavusega, kuid tähtsamad Facebooki toimetused said kenasti tehtud. Kohvrikujulise konstruktsiooniga hotelli toad olid ilusad ja mugavad. Õhtupoole läks õpilastel seal veelgi mugavamaks. Teine päev oli täis aktiivset liikumist. Bussiga käidi läbi mitmed tähtsamad kohad linnas ja tehti väike ekskursioon Iisaku katedraalis, mis on üks neljast maailma suurimast kirikust, ning suunduti Ermitaaži. Maja, milles maailmakuulus kunstimuuseum asub, on Talvepalee, kus Venemaa valitsejad elasid talvel. Võimas tunne oli näha neid ülekullatud ruume, kuulsate inimeste maale ning marmorskulptuure. Muuseumis oli lubatud ka pil-

4 Tüüger - Tallinna Ühisgümnaasiumi koolileht

distada ning nii võis näha mitmeid õpilasi laskmas end jäädvustada pildile koos mõne kuulsa teosega. Seejärel oli õpilastel vaba aeg. Kolme tunni vältel võis ekskursioonilisi näha uudistamas nii suveniirilette, Kaasani kirikut, Peterburi hämmastavalt laiasid tänavaid kui ka McDonaldsi räpast interjööri. Sama päeva õhtul oli hotellis pidu kuulda läbi kolme korruse ja peaaegu kõigil oli tore. Kolmas päev algas uniselt, kuid sellegipoolest polnud öised intsidendid kedagi lõplikult väsitanud ning reis võis jätkuda muuseumisse nimega Kunstkaamera. Selle hoone lasi alguses ehitada tsaar Peeter I, et tal oleks koht, kuhu oma kingitusi panna. Naljakas mõelda – tavaliselt on meil äärmisel juhul riiul, kuhu kingitud asjad tolmu koguma jätta, aga tsaaril on selleks eraldi paleed vaja. Hiljem muudeti see hoone muuseumiks. Kuulus on ta oma “värdjate” toa poolest, kus on üleval eksponaadid väärarenguga lastest. Leidus inimesi, kes pidasid seda ülimalt huvitavaks, kuid oli ka neid, kes ruumist lausa silmad kin-

Keldrigäng (1) Tekst: Kärt Mättikas

O

islami terroristid pakkusid soodsalt vasturünnakut. Ma ei jaksa nende paberiasjadega enam tegeleda.” Giovanni vingus alati, kuigi tegelikult oli temal kõige väiksem osa tas Indra vabandavalt. „Muide, ma kogu Keldrigängis. Tavaliselt oli helistasin kohe Peverile, kui laiba tema see, kes oma sõpru toiduga leidsin. Ta lubas matusekorralda- kostitas – itaalia juured andsid tunjale helistada – tal on tutvusi, saab da. „Ohho, need näevad välja nagu odavamalt.” Markus noogutas, ise naistepäeva koogid!” hüüdis poiss, samal ajal välja mõeldes mõnd ma- kui märkas paberil kahte ruutu. Kiitemaatilist lahendust sellele kahele relt käis Markusel peas plõks ning ruudule. Ta otsustas õpetaja Meiga- ta tuhises ruumist välja otse direkse käest hiljem küsida, kui nad ise tori kabinetti. Ka Indra ja Giovanni juhuslikult vastust välja ei nuputa. jooksid Markusele järgi. Kahekümne minuti pärast rooIkka kraapis uudishimu poisi soojas hinges, kuhu võis vajadusel oma masid õpilased mööda õhušahti – märga pesu rippuma panna, sest see seda sellepärast, et oma uisapäisa kuivas seal kiiremini ära. Oma di- õpetajate tuppa tormamisega oleks rektorit ta austas väga ning oli talle liiga palju elevust tekitatud. Jõudnud vajaliku toa kohale, nägid Indra koera moodi lojaalne. ja Markus laual lebavaid ruutmeetri Pärast kerget ajuragistamist ja mürinat karjus Indra teises toas suuruseid kooke. Giovanni pidi kitviibivale Giovannile: „Moosimees, sa käigu tõttu lihtsalt Markuse tagusina küpsetad jälle neid juustuküp- mikku vahtima. „Kuule, midagi on tõesti valesti,” siseid? Siin on ilge hais!” Oli kosta kolinat, sest poisi värske plaaditäis sosistas tüdruk poisile, „mõlemad krõmpsuvaid hõrgutisi lendas eh- koogid helendavad.” „Siis peab matusest põrandale. „Jah! Tahate lootma, et Fimberg seda märkab,” ka? Ma seekord lisasin Cheddari muigas Giovanni, kes ei võtnud häjuurde veidi ka kitsejuustu.” „Ei!” daohtu kunagi eriti tõsiselt. Juba oli kostis nii Markuse kui ka Indra Markus end kergelt laest köiega alla suust hüüe, „palun lülita ventilaator libistanud ning jäi uurima kooke. „Meil on vaja need normaalsetega sisse.” Giovanni, hüüdnimega Moo- asendada.” „Mina tegin hommikul simees, lonkis suure ventilaatori peale küpsiste ka kolm suurt kooki! juurde, mis ühendas kööki kogu Ma toon kaks.” Giovanni hakkas ülejäänud kooli ventilatsiooniga, tagasi keldrisse roomama. Kolme ning vajutas punast nuppu. Seejä- minuti pärast oli poiss tagasi ning rel korjas ta põrandale kukkunud keemilised küpsetised asendati sööküpsised üles ja asetas need hellasti davatega. „Hei, siit on keegi juba tüki võtteiste kõrvale taldrikule. Lehk liikus mööda plekiseid nud,” ütles Indra, kui nad teist kooventilatsioonitorusid kergelt ja lõ- ki laualt maha hakkasid vinnama. busalt, põigates korra läbi tüdruku- Kõigi näod olid viltu, kuid aega oli te riietusruumist, esimese korruse vähe. Helendavad küpsetised visati vetsust, õpetaja Tiigi klassist ning prügikasti kõrvale, kus üks kärbes lõpetas kooli garderoobis, väljudes koogi söömisest saadud kiirituse ruumi nagidepoolsetest õhulõõri- tõttu kihvad kasvatas ning mööduva tervisejooksja ära sõi. dest. Sama päeva pärastlõunal võis „Noh, mis probleem teil jälle näha koolipeal ringi kõndimas naekäsil on? Kas jõulupeo pommirünnakust veel küllalt polnud? Siia- ratavat ja kergelt helendavat õpetamaani helistatakse meile ja paku- ja Tuisku.

n keegi kunagi mõelnud, miks garderoobis nii vängelt haiseb? Vist mitte, sest kõik arvavad, et see tuleb õpilaste endi jalanõudest ja mitu nädalat pesemata seisnud kehalise kasvatuse riietest. Kuid kas ikka tuleb? Markus virutas rusikaga vastu lauda ja ohkas: „Kust sa selle laiba leidsid?” Indra vaatas talle oma värelevate roheliste silmadega otsa, erekollane tukk ta vasakule silmale langemas. „Garderoobi kapist number 666. Sinna polnud keegi juba nädalaid lähedalegi läinud.” Markus tõmbas käega läbi juuste, mis olid geeliga kenasti püstiasendisse pandud ning kukkus vanduma, kui soeng sassi läks: „#?#! Olgu, igatahes, mida sa pärast laiba leidmist tegid?” „Alguses loomulikult tuustisin läbi poisi taskud, juhuks kui seal midagi tähtsat leidub, kuid ma avastasin vaid paberilipaka, kuhu oli peale joonistatud kaks ruutu.” „Kes see poiss oli?” päris Markus, keda huvitas rohkem ohver, kui tema taskus vedelev spikker. „Päris raske oli aru saada – ta nägu oli mingist happest moondunud. Lõuajoone järgi sain kindlaks teha, et ta on abiturient.” Markus vahtis Indrat hämmeldunult: „Kuidas sa lõuajoone järgi saad kindlaks teha, mis klassis ta käib?” „Saladus,” itsitas tüdruk talle vastu ning asetas kolm sõrme suule. Markus pööritas silmi ja pani paberilipaka, mis ohvri taskust leiti, laua peale. „Mida need ruudud küll tähendavad…” Ka tüdruku kulm tõmbus kipra ning ta aju hakkas uuesti kõlavalt surisema. „Kas sa seda vaiksemaks ei saa keerata? Või panna mingi summuti peale?” küsis Markus, keda pidev surin häirima hakkas. Iga kord, kui Indra sügavalt mõttesse vajus, kostis üle toa justkui mootoripõrin. „Sorry, perekonnaviga,” vas- takse

kindlustuslepinguid.

Isegi

Tüüger - Tallinna Ühisgümnaasiumi koolileht 17

järjejutt

kond, kes valis teemaks Kalevipoja Põrgus käigu, kuhu oli põimitud humoorikas Põrgu nimeline härrasmeeste klubi variant. 10. A valis sarnaselt 11. C-le Kalevipoja Soome külastuse, kuid erines kindlasti selle poolest, kuidas koduülesandesse palju abilisi klassist kaasati, et „bemmi kummide vilin võimsam oleks“. Võistlusmängu lõppkokkuvõttes jäid kolmandale kohale 10. A koosseisus Karit Kink, Kaarel-Gustav Peets ja Silvia Sarapuu. Tasavägiselt teisele kohale jäi 11. B, mille võistkonda kuulusid Ragnar Jaaniste, Eva-Maare Jaeski ja Kristina Ojaperv. Tubli esimese koha teenis


kokakunst

Täidetud lehttaigna korvikesed

Et eelevates numbrites on vaid magusad küpsetised olnud, siis seekord valmistame midagi soolast. Korvikesi võib vabalt täita erinevate köögiviljadega, see siin on vaid üks paljudest variantidest. 12 tükki • • • • • • • • • •

250 g lehttainast 2 väiksemat tomatit 1 väike paprika 3-4 küünt küüslauku 150 g konservitud ananassi kuubikuid 100 g Feta juustu 50 g tavalist riivitud juustu peterselli tilli soola, pipart

Politseikoerad ja suitsuprii kool

M

2. Rulli lahti lehttainas ning lõika see 12neks ruuduks. 3. Aseta ruudud nt muffinivormidesse, torka läbi kahvliga (et vältida liigset paisumist). 4. Eelküpseta tainast 180˚C ahjus 5-7 minutit.

Foto: Cornelia Efros

6. Küpseta 180˚C ahjus veel umbes 7-10 minutit, kuni korvikesed on pealt kuldpruunid.

16 Tüüger - Tallinna Ühisgümnaasiumi koolileht

teenindajaile edasi venekeelseid tellimusi, mis olid esitatud keeleoskamatute reisijate poolt. Kokkuvõtteks läks reis ikka nii nagu kõik kooliekskursioonid: kultuuriatraktsioonid, lõbusad õpetajad, sõbrad, naer, ilus ilm ja kambameeleolu.

Tekst: Kristina Ojaperv

1. Tükelda tomat ja paprika kuubikuteks. Peenesta küüslauk ning maitserohelised.

5. Võta eelküpsetatud korvikesed ahjust ning lisa neile soola ja pipraga maitsestatud tomati ning paprika tükid, läbisegi küüslaugu ning maitserohelisega. Vahele pane ka ananassikuubikuid ning Feta juustu. Kata riivitud juustuga.

võeti rõõmsalt üles koolilaul ning kellelgi ei tundunud igav olevat. Väsinumad siiski magasid, ühtlane venekeelne mulin saateks, mis kostis põhiliselt bussi eesistmetelt. Kokku oli reisil üldse kolm õpilast, kes vene keelest puhtalt aru said. Neid kasutati päris palju ära: nad seisid mitmeid kordi McDonald’si leti juures nagu tõlgid ning andsid

eie kooli külastasid 5. märtsil politseikoerad ning direktor Mehis Peveri sõnul polnud see ei esimene ega viimane säärane üllatuskontroll. 9-ndad ja 11-ndad klassid võisid olla veidi ärevil ja üllatunud, kui teisipäevasel koolipäeval keset tundi klassi uksele koputati ning koos direktoriga marssisid sisse kaks politseinikut koos koeraga. Paluti lauale panna rohud ning keelatud ained (tubakas jms) ja koer nuuskis 10 minuti jooksul läbi kogu klassi k.a. õpilaste kotid. Selliseid reide korraldatakse koolides üha enam just narkootiliste ainete tarbimise ja müümise ennetamiseks või vajadusel peatamiseks. Seekordsest kontrollist teadsid koolimajas vaid sotsiaalpedagoog ja direktor, nii et narkokoerad tulid ka õpetajatele üllatuseks. Üldiselt üritab direktor Mehis Pever säärast politsei külastust korraldada igal aastal. Kõiki klasse ei jõua koerad korraga läbi käia, seega keskendutakse klassidele, mille kohta on mingeid vihjeid tulnud. Õpilased suhtusid direktori sõnul vägagi mõistvalt kontrolli ning keegi ei hakanud varjama, kui tal ka midagi oli. Loomulik ärevus oli arusaadav ja sellepärast juba kedagi hukka ei mõistetud. Enamjaolt

suudeti end vaos hoida. Narkootiliste ainete puhul, mis on seadusega Eestis keelatud, on direktoril õpilaste vastu nulltolerants. On olnud ka juhtumeid, kus on visatud õpilasi nt kanepi omamise tõttu välja. „On asju, mida proovima ei peaks,“ sõnab Pever. „Tahaks loota, et ei tarbita keelatuid aineid seepärast, et ema-isa ei luba, vaid ikka selle tõttu, et ise ei taha.“ Ka õpetajad olid loomulikult vastutulelikud ning ei tekitanud numbrit sellest, et nende tunnist selle jaoks umbes kümme minutit rööviti. Õpetajate koha pealt oskab direktor nuriseda vaid selle üle, et õpetajad kardavad võib-olla liigselt õpilastega suhteid rikkuda, mistõttu väiksema suitsuhaisu tõttu ei hakata kedagi kahtlustama. Osalt on see ka muidugi õige, sest see võib väga eksitav olla. Muidu on Tallinna Ühisgümnaasiumi õpetajad väga eeskujulikud, ning kui varem olid suitsetajad umbes pooled pedagoogid, siis nüüdseks on see arv kahanenud vaid paarile üksikule inimesele. Ka meie enda direktor on tervise heaolu nimel suitsetamisest loobunud. Õnneks ei tekkinud kogu politseireidi käigus tänavu mingeid intsidente ning vaid mõni üksik jäi tubakatootega n-ö vahele, kuid seda

ise tunnistades. Tehti ka kohe kokkuleppeliselt reegel, et enne koeraga ringi liikumist said õpilased, kellel midagi oli, selle lauale panna, mis tähendas, et pääsetakse hoiatusega. Vastasel juhul, kui kontrolli käigus leitakse, et õpilane varjab keelatut ainet, saab ta trahvi. Jätkuvalt on probleemiks tubakatooted ja seda ülekaalukamalt mokatubakas ehk noorte seas kõ-

Fotot: Internet

Tüüger - Tallinna Ühisgümnaasiumi koolileht 5

uudislugu

Kööginurk

ni läbi jooksid. Ehtsat Venemaad võis kogeda, kui väljusid muuseumi tagaukse kaudu ning leidsid eest sodihunniku tsemendipotsikute ja kilekottidega. Enne linnast lahkumist said soovijad teha mõnusa sõidu metroos ning peatus tehti ka ultrasuures toidupoes, kus kõik leidsid endale midagi söödavat. Tagasisõidul


või tubakatooteid omada, veel vähem tarvitada. Direktori üleskutse õpilastele oleks järgmine: „Meil on juba suitsupriide klasside projektid, kuid kas võiks pürgida hoopis suitsuprii kooli poole?“ Tema sõnul võib ta vabalt väita, et suitsetamine ei saa olla sõltuvus. See on halb harjumus, mille vabandamiseks ütleb inimene, et ta on sellest sõltuvuses, sest uute harjumuste välja juurutamine on alati

raske, seega minnakse kergema vastupanu teed. Tuleks endale teadvustada halva harjumuse olemust ning selle kahjulikkust, et tegelikult tekitab see vaid probleeme juurde. Kui aga noorena teha õiged valikud, on ka tulevikus lihtsam. Üldiselt on aga tubakaprobleemid jäänud koolis aina vähemaks, mille üle on direktor Mehis Peveril vaid hea meel: „Saaks vaid puudumistest lahti, siis oleks lausa imeline!“

Tiit Tamme humoorikast koolipoisist tubliks kaitseväelaseks Tekst: Helina Tamme

Kirjelda oma kooliteed, mis hinded sul olid ning mis aastal sa lõpetasid. Hinded olid enamasti neljad-kolmed. Oleks tahtnud ja suutnud paremini õppida. Mõjuvaks põhjuseks oli järjekindluse puudus. Lõpetasin 2012. aasta kevadel.

kem sealt jätkata, kust pooleli jäi.

Kuidas valmistusid ajateenimiseks? Tegin peamiselt kaitseväes aset leidva Üldfüüsilise Testi harjutusi, ehk ÜFT-d. See koosneb 3,2 km jooksust, kätekõverdustest ning istesse tõusmistest. Ajateenimisele Meenuta mõnd naljakamat seika eelnev trenn kuigi intensiivne ei Foto: Erakogu oma kooliajast. olnud, kuid see tuleb kindlasti kaNaljakamad seigad võtsid aset põhi- suks, kui ollakse enne väkke astu- Kuidas on kaitsevägi sind kooli aegadel. Hetkel midagi, mida mist heas vormis. muutnud? siin kajastada, ei meenugi, kuna On muutnud mind julgemaks, enenagu põhikooli kuttidele kombeks, Mida uut ja huvitavat oled sekindlamaks, distsiplineeritumaks. meeldis meile roppe nalju teha. õppinud ajateenimise ajal? Olen õppinud, kuidas inimesi juh- Kas soovitad ajateenistust ka Miks otsustasid minna just tida, kuidas neile eeskujuks olla. teistele noormeestele, ja miks kaitseväkke ülikooli asemel? Samuti pingelistes olukordades käi- mitte ka neidudele, kes ei tea, Et saaks selle kaelast ära. Kui üli- tuma. Siit saab suuresti distsipliini mida pärast kooli lõpetamist kooli ajal minna, peab õpingud kat- juurde, mida võib rakendada kõik- teha? kestama ning seetõttu on hiljem ras- jal. Miks mitte! Kindlasti saab siit kõva

6 Tüüger - Tallinna Ühisgümnaasiumi koolileht

mata on paljud näitlejate lauluoskust kritiseerinud, sest filmis ei kasutatud kordagi lauludublante. Sisu poolest võib nii palju öelda, et kogu lugu läks üsna raamatu järgi, kuigi suur osa seikadest oli vahele jäänud, sest on raske kõiki detaile panna kahetunnisesse filmi, kui raamat on üle viiesaja lehekülje paks. Siiski polnud film tehtud otse raamatu järgi, vaid alusmalliks oli ikkagi Claude-Michel Schönberg’i muusikale kirjutatud lavateos. Õhkkond, mille film lõi, oli tõeline ja hirmutav – ei suuda käesõrmedel üleski lugeda, mitu korda

minusugune õrnahingeline inimene nutma puhkes, sest lugu oli nii kaasahaarav. Fantine’i ja Eponine’i valu on nii silmaga nähtav, et endalgi hakkab sees keerama. Siiski, objektiivsema poole pealt vaadates tundub film veidi olevatki pisarakiskuja. Kogu muusika ja näitlejate torssis näod lihtsalt käivitavad veejoad ning viimset vett pressitakse meie pisaranäärmetest kuni lõputiitriteni. Kuid kas see ei näita, kui head tööd on tehtud? Et on suudetud vaatajale nii suur emotsioon tekitada? Need, kellele muusikalid eriti

ei istu, võivad teine kord seda kodus vaadates heli maha keerata ja nautida kogu ülejäänud tööd, mis on tehtud – kostüümid ja miljöö on laitmatu. Ja kes veel ei ole seda muusikalist suurteost kinos vaatamas käinud, sellele soovitan soojalt, sest hoolimata valusast tagumikust pärast kahte tundi istumist on Tom Hooperi visioon üheksateistkümnenda sajandi revolutsioonilisest Prantsusmaast seda väärt.

Nicki Minaj “Roosa reede Romann on taaslaetud” Tekst: Ragnar Jaaniste

N

icki Minaj on hetkel USA üks silmapaistvamatest artistidest, kelle igaüks võib ära tunda botox’i suure protsentuaalse sisalduse tõttu näos, veidrate parukate, kuid ka üsna vormika taguotsa tõttu, mis on koosneb enamasti samuti mitteorgaanilistest ainetest. Absoluutselt neutraalseks jäädes - Nicki Minaji album pulbitseb suurtest kogustest erinevatest energiatest, mis väljendub näiteks muusikapalas „Young Forever“ . Eelnevalt mainitud laul on tuntud ka kui popartisti Rihanna imiteerimi-

Foto: Internet

ne preili Minaji poolt. Nicki Minaj üritab enamasti jääda pop-räpi piiresse, mis tähendab palju erinevaid kirevaid värve ja väga kiiresti lausutuid riimuvaid, kuid tänapäeval enamasti kahjuks seosetuid lauseid. Eriti tuleb esile see seosetus Nicki puhul, mis võibki olla põhjus, miks mul osutus peaaegu võimatuks tema laulude kuulamine. Üllatavaks võib osutuda aga see, et Nicki Minaj kirjutab oma palasid ise, vähemalt valdavas osas. Nicki Minaj on tuntud oma laulude sujuvuse ning väga lihtsa ülesehituse poolest, mis muutvat need

väga lihtsasti kuulatavaks. Ta on siiani välja andnud vaid kaks stuudioalbumit, ehk suureks arenguks on täiesti lootus olemas. Lõppkokkuvõttes ei ole Nicki Minaj kõige andekam muusik tänapäeva muusikamaailmas, kuid ta tekitab inimestes lisaks negatiivsetele emotsioonidele ka positiivseid emotsioone - nagu iga artist.

Tüüger - Tallinna Ühisgümnaasiumi koolileht 15

film / plaat

nekeeli tuntum kui „tups“, „snus“, „snees“ või „padi“. Eestis on mokatubaka müümine illegaalne, küll aga tohib alates 18-aastane isik seda tarbida. Mokatubakas on ka raskemini äratuntav, sest selle kasutamisel ei jää külge haisu ning tihti peale on ka punnis huult raske tabada. Sellest hoolimata on mokatubakas kahjulikum kui tavaline tubakas. Koolireegli kohaselt ei tohi kooliterritooriumil alkoholi


raamat / film

Uued raamatud raamatukogus Tekst: Sirje Järs

Kõigepealt tänan kõiki, kes on meie kooli raamatukogule raamatuid kinkinud. Eriti pälvivad tänu õpilased, kes on oma jõululaatadel ja heategevusmüükidel saadud raha eest raamatukogule raamatuid ostnud ning õpetaja Ines Vasemägi, kes järjekindlalt kingib meile häid raamatuid sarjast „Moodne aeg“. Lapsevanem Gunnar Männik kinkis oma luuleraamatu „Luuletused lastele“ meie õpilaste joonistustega. Lühikest ülevaadet kooli raamatukogus olevatest uutest raamatutest alustan Eesti Koolinoorsoo Teadussõprade väljaandest „Teadusetäht“. Veebruarikuu numbris on avaldatud meie 12. A klassi õpilase Helena Tomsoni artikkel „Vanuselis-soolisest suhtumisest narkootilistesse ainetesse ja nende tarbimisse“. 2. A klassi paepõnnid räägivad oma tegemistest septembris-oktoobris 2012 artiklis „Paepõnnide nurk“. Soovitan lugeda.

„Looduse raamatukogu“ sarja uus raamat on Setomaast: maa rajajoonel – maapõue rikkused, taimestik, loomastik, jõed, koopad (Piusa), kaitsealad, matkarajad. Linnuhuvilisi ootab „Linnulaul“ 150 linnuhäälitsusega. Sarjas „Mina ja maailm. Filosoofia lastele“ on järgmised raamatud: Mis on üheskoos elamine? Mis on teadmised? Mis on tunded? Mis on vabadus? Kes olen mina? Mis on hea ja mis on halb? Nendele olulistele küsimustele valmis vastuste asemel pakutakse põnevat arutelu. Soovitan ka lugeda „Teaduse lugu“, mis lihtsalt on kõike muud kui igav! Huvi võiksid teile pakkuda ka sellised raamatud: „Eesti väikesaared“

„Kuulsad teadlased“ „Nikolai von Glehn“ „Ideed, mis muutsid maailma“ „Avasta maailm“ „Viiskümmend looma, kes muutsid ajalugu“ „Normaalse söömise käsiraamat“ „Eesti puudel kasvavad suursamblikud“ Lugemisväärt ilukirjandus on samuti: Sofi Oksanen „Kui tuvid kadusid“ Tõnu Õnnepalu „Mandala“ Andrus Kivirähk „Lood“ David Benioff „Varaste linn“ Edgar Hisenrath „Nats ja juuksur“ Judith Schalanski „Kaelkirjaku kael“ Ishiguro Kazuo „Nokturnid“ David Abbott „Klaverimängija” Ka algklasside õpilastele on põnevaid raamatuid: „Kuninga kaardimeister”, „Tikumäe tall”, „Detektiiv Nuhk”, „Rumcajs” jt. Kasutage meie raamatukogu ekataloogi RIKS. Selleks tuleb minna kooli kodulehele. Tugiteenuste alt valige raamatukogu. Saate teha erinevaid otsinguid ja vaadata ka raamatukogusse saabunud uudiskirjandust. Lugemine loeb!

„Hüljatud” - muusikalist filmiks Tekst: Kärt Mättikas

Kõik teavad Victor Hugo samanimelise romaani põhjal loodud muusikali „Hüljatud”. Nüüdseks on sellest tehtud film, mis kogu maailma oma väljendusrikkuse ja traagilise süžeega kaasa haarab. Muusikalil, kus osades on Anne Hathaway, Hugh Jackman, Amanda Seyfried, Russel Crowe ja paljud teised, on hästi läinud nii vaatajate seas kui ka auhinnagaladel – adaptsioon on tegijatele sisse toonud üle 400 miljoni

dollari ning võitnud kolm Oscarit, neli BAFTA auhinda, kolm Kuldset Gloobust ning veel üle kolmekümne teise auhinna. Kokku oli teos nomineeritud 91-le auhinnale. Film on tehtud omapärases stiilis, kus lähivõtted omavad suurt rolli. Näiteks laulu „I dreamed a dream” laulis Anne Hathaway ühe võttega ning terve loo jooksul oli ekraanil vaid tema ülielusuuruses pea. Sellegipoolest ei hakanud

14 Tüüger - Tallinna Ühisgümnaasiumi koolileht

igav, sest näitleja emotsioonid olid niivõrd tõelised ning ma olen sajaprotsendiliselt rahul, et ta sai selle eest parima naiskõrvalosa Oscari. Muusikalise osa poolest on teos üldse huvitav – kõik lood lindistati kohapeal niiöelda live’is. Näitlejatel oli kõrvaklapp kõrvas, kust tuli klaverisaade, hiljem asendati see stuudios orkestriga. Niimoodi salvestatud laulmine andis esitusele tõelisema varjundi. Sellele vaata-

kogemusepagasi juhtimises, mida võib hiljem elus vaja minna. Enamasti on see kõik positiivne, mida siit on võimalik omandada. Võibolla aeg, mis siin olema peab, on natuke liiast. Aga see on kuidas kellelegi. Saabki rahulikult järele mõelda, mida eluga edasi teha, kui ajateenistus on jõudnud lõpule.

Mida plaanid teha pärast ajateenistuse lõppemist? Sügisel plaanin minna kas aastaks tööle või alustada kohe õpinguid kõrgkoolis. See on veel otsustamisel.

Kaheksa aastat ilma kehalise kasvatuseta

Kas teadsid, et..

• 2013. aasta kevadest on naistel võimalik läbida ajateenistus samadel alustel, mis meestel. • Ajateenistuse jooksul parameediku kursused läbinud saavad hiljem asuda tööle parameedikuna, autojuhikursuste lõpetajad saavad CE või DE kategooria juhiload. • Ajateenistus kestab jaanuaris ja juulis kaitseväkke astujaile 11 kuud ja oktoobris kaitseväkke astujale 8 kuud.

Tekst: Maarit Hirvelaan

K

ehalise kasvatuse tundi peetakse koolis küllaltki tavaliseks tunniplaani osaks. Ometigi on aga meie koolis vähemalt üks neiu, kes on peaaegu kaheksa aastat olnud vabastatud ning pole kehalise tunnis kaasa teinud.

klassist saati. Miks nii? Sündisin kroonilise südamehaigusega, mille tõttu on füüsiline tegevus mul piiratud.

Mille eest sa kehalises kasvatuses hindeid saad? Mitmendast klassist alates sa Hindeid saan õpetaja abistamise, enam kehalise kasvatuse tundi- esseede ning uurimuste eest. dest osa pole võtnud? Kehalisest pole osa võtnud osa juba neljandast Kas sa arvad, et kehalise

kasvatuse tunnid koolis on vajalikud? Põhikoolis on kindlasti tegu vajaliku tunniga, kuna lapsed ei tunneta veel oma keha nii hästi ning neil ei ole vajadust oma füüsilist vormi hoida. Paljud lapsed ei käi trennides ning kehalise kasvatuse tund on võimalus midagigi oma tervise parandamiseks teha. Kurb on vaadata, kuidas ülekaaluline laps ei jaksa neljandale korruselegi minna, olles ise alles kolmandas klassis. Gümnaasiumis on kehalise tunnid vaid ajaraiskamine. Niigi tiheda tunniplaani juures on kehaline vaid koormav tegevus. Mida sina kui kõrvalvaataja arvad, et peaks tundides teistmoodi tegema või muutma? Kehaline aktiivsus võiks olla suurem ning hindeid võiks panna iga inimese võimete järgi, mitte ette seatud normide põhjal. Samuti lapsed, kes on kehalise tundidest mingil tervislikul põhjusel tunnist kas pooleldi või täielikult vabastatud, ei tohiks hindeid saada. See pole nende süü, et nad haiged on.

Too välja üks positiivne ja üks Foto: Erakogu negatiivne asi selle juures, et sa

Tüüger - Tallinna Ühisgümnaasiumi koolileht 7


saarlane vihkab

Tänapäeva muusika J

kehalise tunnist osa ei pea võtma. Positiivne on kindlasti see, et säästan oma tervist ning arvestades 11. B tunniplaani on kehaline viimane tund, seega peale kaheksat tundi tugevat mõttetööd on füüsiline tegevus lihtsalt võimatu. Naeruväärne on vaadata, kuidas rampväsinud klassikaaslased oma viimased jõupingutused välja peavad pigistama, et teenida välja hinnet, mida maksimaalsetele punktidele saavutada on suhteliselt võimatu. Negatiivseks pooleks on minu kehalise tegevuse vähesus.

Tekst: Mihkel Kadakas

Kuidas hoiad ennast vormis? Kuna kehalise kasvatuse tunnid on mulle keelatud, teen trenni vaid nii palju, kui ise suudan ja tahan. Suvel käin peaaegu iga päev rattaga sõitmas, tehes 10-20 km tiire (loomulikult teen ma mitmeid pause vahepeal), samuti teen ka pikki jalutuskäike Pääsküla rabas. Oma arsti poolt olen saanud loa, et võin käia Pilatese trennis. Sinna aga palju pole veel jõudnud, kuid on plaan tõsisemalt ennast käsile võtta.

hoidun, on burgerid ning ka karastusjoogid. Mul ei ole vajadust neid rasvaseid ja keemiat sisaldavaid roogasi ning jooke endale sisse ajada, seega on see minu jaoks suhteliselt lihtne.

Kas sa jälgid ka oma toitumist? Toitumise jälgimist olen kindlalt varem proovinud, kuid leian, et tegu on suhteliselt kasutu tegevusega, millega ei ole ma midagi saavutanud. Kodused toidud on alati meil suhteliselt tervislikud ehk esindatud on kõik toidugrupid nagu juurviljad ja liha. Ainukesed toidud, millest

On sul ka mõni soovitus teistele, kes on „igaveseks“ kehalisest vabastatud? Et oma keha vormis hoida, ei pea sa jälgima hullumiseni oma toitumist. Söö, mis sulle meeldib, aga mõõdukalt. Söö juurvilju ja liha ning muud kasulikku, et saada kõik toitained, mida keha vajab. Tee valikuid, nagu

Foto: Erakogu

näiteks krõpsude asemel popkorn (popkorn on mais, seega kordi tervislikum, kui rasvas läbi immutatud maius) ja burgeri asemel sushi (puhas riis ja värske kala vs. igavesti säiliv liha ning mitte kunagi hallitama minev sai - loodan, et märkad vahet). Trenn on iga inimese enda valik ning kõik oleneb su enda viitsimisest ja jaksust. Kui valid teha trenni, siis uuri arstilt, mida teha üldse tohiksid (kui üldse tohid midagi teha) ning tee kõike oma võimete kohaselt.

Soovitusi 1. aprilliks Tekst: Cornelia Efros

• Kui tahad oma lemmikõpetajat • Enne õpetaja klassi tulekut sae nemad joovad hommikuti suhk1. aprilli puhul üllatada, võid ära õpetaja tooli jalad (kui need ruga teed/kohvi. tema lauasahtlisse hiire panna. on puust) ning kleebi need klee- • Mässi kogu õpetaja töönurk hõKrõbistamist kuuldes avab ta plindiga tagasi. Siiski tuleks bepaberisse. Võid kasutada ka sahtli ning nalja on kui palju! vältida õpetajale suure trauma mõnda värvilist pakkepaberit. NB! Ei ole soovitatav katsetada tekitamist. õpetajate peal, kellele sellised • Vaheta õpetaja arvutiklaviatuuootamatused peale ei lähe. ril tähed ümber. Eriti tore on, • Kui tead, et kedagi ootab ees kui sa nendest ka sõnu moodusallikad: www.epl.ee tähtis kohtumine, keera kõik tad www.simplbooks.ee kellad, millega ta kokku puutub, • Kodus võid suhkrutoosi soola ühe tunni võrra ette. panna, erit siis, kui tead, et va-

8 Tüüger - Tallinna Ühisgümnaasiumi koolileht

öudu teitele! Ma ole alati öelnud, et 21. sajandiga tuli ka uus nähe: muusika allakäik. Aastast 2005 pole enam 90% muusikast kölband kuulata. Ma vöi olla küll natuke vanamoeline, kuid ku mo käest küsida, möuksed artistid mo’le meeldivad siis, noh, tegelt ühte kindalt liiki te mo käest ep saagi. A üht te kuuleks kindlalt: Rock´n´Roll. A mo selle numbri artikkel ep piirdu mitte ainult selle žanriga. 20. sajandi jooksul tehti hulganisti ead muusikat. Alates jazz’iga sajandi alguse poole, löpetades grunge’iga sajandi löppus. Söukest halba muusikat tehti ikka väga vähe, ja kui te arvate, et ma mötle selle all 1980. aastaid, siis te eksite. Ma´p too seda argumenti, mis tavaliselt tuuasse, et vanasti oli muusikal mingi sisu ja sönum, ning on. Ei, see oli lihtsalt Lennon vahepeal. Vöi siiski. Jah, n.ö. „armastuslaulu“ žanr pole midagist uut, a kui vörrelda 1959 a. lugu „Come softly to me“ ja mönda uuemat, siis oo vahe kohe täiesti näha. Muusikat tehti (suurelt jaolt) ise (v.a. Elvis, kes oli köigest hoolimata „The King“) ning enneköike ikka enda ja teiste meelelahutuse tarvis. Tänapäeval kasutatakse n.ö. Motown’i mudelit, kus mingi suvaline tegelane korjatakse tänavalt ülesse, antaks sönad ette ning öeldakse: „Laula“. Vahe oo see, et Motown’i muusika oli hea. R&B muusika oo samuti alla käind. Kui omal ajal oli see töeline blues, siis tänapäeval oo see aint virisemine tühiste asjade üle. Töeline R&B laulja oo neeger, kitarrega, see siis enamaste mängib üht kindlat

rütmi ja laulab kaasa. Sellest ka see nimi. No ja sealt arenes siis välja teine suurepärane žanr, rockabilly, tänapäevase Rock ‘n’ Roll muusika eelkäija. A rändame ajas edasi: 1980-ndate löppu/90-ndate algusse. See onjo tuntud kui hiphop’i kuldaeg. Sellest ajast oo meil söuksed artistid nigu Public Enemy, NWA, Gang Starr jne. Juba ennemalt olid olemas Run-D.M.C., Grandmaster Flash and the Furious Five, The Sugarhill Gang. Nüüd´s oo mingid Lil’ Wayne ja.... Kanye West, ning on. Mis juhtus? Seda küsimust ole ma endal pidevalt küsinu, kuid ma ole selleks vale inimene. Vastust peava meitele andma muusikaprodutsendid, need korjavad söukse saasta kokku ja tembeldavad selle siis „heaks muusikaks“ ning on, ning söödavad selle meitele ette. Köige ullem oo see, et tänapäeva noored vötavad selle saasta avali vastu, ning ep näe, vötame näiteks ka selles numbris käsitletu Nicki Minaj’i, mitte midagist halba. Eino töesti! Kui inimene korrutab piuksumise taustal „You a stupid hoe“ – kusjuures „hoe“ tähendab otsetölkes köblast – siis seda´p saa nimetada ometigist muusikaks. Maailmas oo praegastki veel täiesti vöimekaid muusikuid, kes kahjuks lämmatatakse mingi populistliku jama poolt. Asi pole selles, et mulle`p meeldiks popmuusika, vastupidi, see mida ma isikilikut kuulan, see oo omal ajal ka nimetatud popmuusikaks. Asi oo hoopistükis selles, et alates Tupac Shakuri surmast hakkas popmuusika endale halba maiku koguma. Niikaua kui meil oo sellised artistid nagu Sk-

rillex, Lil Wayne, Justin Bieber, ei ma´p näe lootust, et muusikamaailm kunagi paraneks. Jah, imselt oo American Bandstand’i päevad möödas, kus mängiti töeliselt ead muusikat televisiooni otse eetris. Kuid veel pole hilja, minge Youtube’i ja otsige söukseid artiste nii kut Jerry Lee Lewis, Chuck Berry, Led Zeppelin, Bruce Springsteen, Public Enemy... isegi Las Ketchup oma lauluga „Asareje“ on parem kui 99% tänapäeva toodetud saastast. Ma palun teid, lugijad, kui mures muusikauviline, sest ma töesti vihkan tänapäeva popmuusikuid, ning ega´s see ilm p´saa korda ennem, kui na kadunu on. Ning on.

Foto: Internet

Tüüger - Tallinna Ühisgümnaasiumi koolileht 13


Tekst: Kätlin Hundimägi

M

a usun, et enamik teie seast tunneb ennast järjest rohkem väsinuna ning koolitööd muutuvad järk-järgult koormavamaks. Tunned, kuidas õppimise vastu kaob huvi täielikult ja kooli minek tundub iga päev vastumeelne. Kas oled kunagi mõelnud, et sul võib olla koolistress? Jah, ma tean, diagnoos „stress“ tundub liialdatuna, aga koolistress on järjest tavalisem haigus. Koolistressi peamisteks põhjusteks on palju koduseid töid, pikad koolipäevad, pärast mida peab jätkama kodutöödega, ning ka halvad hinded. Eriti põhjustavad stressi kontrolltööd, tunnikontrollid, rääkimata veel eksamitest. Kuid samuti põhjustavad stressi õpilaste omavahelised suhted ja ka suhtlemine õpetajatega, viimane on tihti seotud ainest arusaamisega ning sellega, kui huvitav aine on.

Koolistressi vastu võitlemist tukesi, tee käsitööd... Kõik see aitab saad sa alustada ise ning selle jaoks vabaneda pingetest ja leida tasakaalu. Samas ei maksa end ka «koolion olemas ka paar nippi: välisega» üle koormata - nii võib • Pane kirja oma tunded ja sulle tunduda, et enam ei jätku aega meeleolud, mida kogesid päeva õieti millekski ning esimene, mis jooksul. Võid need adresseerida ka tegemata jääb, on kodutöö. • Kui olukord tundub juba mõnele väljamõeldud sõbrale. See on üks võimalus kuhjuma hakka- lootust kaotavat ja sa tunned, et ei saa enam ise sellest jagu, pöördu vaid pingeid endast välja saada. • Ära võrdle oma hindeid sõprade, vanemate või koolipsühja edasijõudmist kellegi muu kui holoogi poole. Nagu ka vanasõna iseendaga - kuidas oled arenenud ütleb: „Jagatud mure on pool muvõrreldes eelmise aasta või eelmise ret.“ • Raske päeva eel mõtle mõkuuga. • Püüa leida seos õppeaine nele sündmusele või tegevusele, ja endale seatud eesmärkide vahel mida ootad. See aitab sul raske päe(mida üldse tahad saavutada). Pea- va kergemini üle elada. • Kuula muusikat, veeda aega legi on haridus üks võimalustest saada elus seda, mida tõeliselt ta- sõpradega, tee sporti, söö, maga korralikult, mine koeraga või ilma had. • Et koolimõtetest puhkust koerata jalutama. Ühesõnaga - tee saada, leia mõni uus trenn või muu seda, mida sulle meeldib teha! hobi. Tegele loominguga: joonista, laula, tantsi, mängi pilli, kirjuta ju-

Suveks tööle! Tekst: Kadri Allaste

Et suvi aktiivselt veeta, oleme too- Tööd saab kunstimodell. Skulptor nud teieni mõned paremad pakku- pakub tööd kunstimodellile. Töö mised: sisu: poseerimine joonistamise ja modelleerimise jaoks. Töötasu 50 2013. aasta Õpilasmaleva rühma- eurot ning seanss 2-4 tundi. Kandesse registreerimine algab 2. mail dideerimiseks saada kuni 4 fotot kell 15.00! Seda saavad teha ainult ja kontakttelefon meiliaadressile Tallinnas elavad õpilased, lehekül- info@dannebrog.ee. jel www.malev.ee. Tallinna Säästumarket otsib kaubaMaias Munk OÜ otsib müüjaid. paigutajat. Kandideerimiseks saada Kandideerida saab leheküljel http:// enda CV märksõnaga ‘’SÄM’’ perwww.cvkeskus.ee/299851. sonal@rimibaltic.com või täida anSanta Maria AS otsib enda rahvus- keet kodulehel www.säästumarket. vahelisse firmasse pakkijat. Kan- ee dideerida on võimalik leheküljel http://www.cvkeskus.ee/299843.

12 Tüüger - Tallinna Ühisgümnaasiumi koolileht

Juba aprillikuu alguses on võimalik minna abiliseks ‘’Hulludele päevadele’’. Selleks saada CV meilile cv@stockmann.com. Lisaks nendele leidub palju teisi põnevaid pakkumisi. Kes otsib, see leiab. Edu!

Rohkem infot leiad ka CV Keskuse kodulehelt.

“Üks kõigi, kõik ühe eest” - Laura Helena Soonvald rühmvõimlemisest Tekst: Daniel Rajavee

Kuidas jõudsid sellise ala juurde nagu rühmvõimlemine? Kuna mu vanem õde juba tegeles võimlemisega, pani mu ema ka mind laste võimlemisse. Vanemaks saades liikusin erinevatesse rühmadesse, kuni lõpuks valiti mind võistlustiimi. Sellest ajast saadik olen tegelenud rühmvõimlemisega kui võistlusspordiga.

Kokku olen võimlemisega tegelenud 13 aastat, millest kaheksa olen käinud aktiivselt võistlemas.

Miks eelistad sa rühmvõimlemist iluvõimlemisele? Mulle meeldib meeskonnasport ja sellega kaasnev rühmavaim. Ma saan olla koos toredate inimestega, teha koos sporti mis meile kõigile väga meeldib. Ja terve tiim pinguKui pikka aega oled sa rühm- tab ühiste eesmärkide nimel. Rühmvõimlemisega tegelenud? võimlemist kirjeldab hästi tsitaat raamatust „Kolm musketäri“: „Üks kõigi, kõik ühe eest!“ Millised on olnud sinu senised saavutused sel alal? Suurimateks saavutusteks pean Eesti meistritiitleid, mida mul on kolm. Üldse kokku on mul erinevatest riikidest erinevatelt võistlustelt saadud 35 medalit, millest üks huvitavamaid on 2008. aastal võidetud Hispaania meistri tiitel. Kuidas motiveerid end võistluseelsetel päevadel võistlusepäeval olevaks pingutuseks? Proovin mõtteid mujal hoida ja kindlasti tuleb korralikult puhata. Kui tihe on sinu treening- ja võistlusgraafik? Trenni teen kuus korda nädalas ning võistlusgraafik on suhteliselt tihe, kuna võistlusperiood on ainult kolm kuud.

Kas praegusel momendil, kui sul on käsil põhikooli lõpetamine, jääb sul ka vähem aega trenniks ja puhkuseks? Jah, jääb küll, aga koolis peab käima ja trennis ka, nii et puhkuseks jääb väga vähe aega. Millisena kujutad sa ette oma tulevikku? Kas sa plaanid oma tuleviku pühendada rühmvõimlemisele või on sul oma karjääriga muud plaanid? Rühmvõimlemine pole veel nii populaarne ala, millega saaks karjääri teha. See on lihtsalt hobi. Karjääri osas ei oska ma vee täpselt öelda, millega tulevikus tegeleda. Milline oleks sinu nõuanne teistele rühmvõimlejateks pürgijatele? Tuleb kindlasti vaeva näha ning harjuda selle ala koormusega. Halbade tulemuste korral ei tohi lasta pead norgu, vaid kõvasti edasi töötada, sest harjutamine teeb meistriks!

Kas teadsid, et.. • Rühmvõimlemises võistluskava pikkus on 2,15 kuni 2,45 minutit, • Rühmvõimlemine on võistkondlik spordiala. • Võisteldakse kavadega, mis võivad sisaldada akrobaatilisi-ja poolakrobaatilisi ja vanusastmetele kohaseid tõsteid. Kategooriliselt keelatud on saltod, kätel-, küünarvartel- ja pea peal seisud. • Abivahenditena võidakse kasutada palle, hüpitsat, rõngaid, linte ning kurikaid.

On sul esinenud mõni raskem vigastus tänu rühmvõimlemisele? Foto: Erakogu On esinenud puusa- ning põlvetrau-

Tüüger - Tallinna Ühisgümnaasiumi koolileht 9

sportlane

Koolistress: kui kõike on liiga palju

masid, millest olen tänu ravile üle saanud.


Tekst: Jan-Matthias Mandri

2011-2012 kooliaastal saabus kõikidele jahmatav uudis – haridus-ja teadusministeerium kavatses tõsta eksamite lävendi 20lt punktilt 50le. Põhjendati seda sellega, et kõrgkoolidesse kandideerivatel noortel on probleeme kõrgkooliks vajaliku ettevalmistusega. Ma saan aru, et punktiskoori tõstmine peaks teoorias tõstma noorte motivatsiooni õppimiseks, kuid tegelikult see ju seda ei tee. Nagu on väitnud meie kooli õpetaja Margit Timakov, kes on ka õpetajate liidu esimees, on tegemist vaid vormiliselt kosmeetilise iluraviga ning unarusse jääb see, mis tegelikult oluline on – sisuline õppijakeskne lähenemine. Pealegi tabab paljusid noori arusaam, et eksamid on vaja sooritada, alles paar kuud enne eksameid, või heal juhul abituriendiks saamisel. 50-punktilise skaalaga on eksami edukaks läbimiseks sooritatav materjal pea võimalik aastaga läbida, kuid 20 punktiga on see täiesti võimalik, et mitte öelda lihtne. Eesti Ekspressis iga-aastaselt koostatava koolide pingerea põhjal on näha, et Eesti keskmise kooli keskmine eksamite punktisumma jääb pisut üle viiekümne. See tähendab, et umbes pooled inimesed nendest koolidest ei saaks eksameid enam tehtud ja gümnaasiumi jääks hoopiski lõpetamata. Järgmist riigieksamit saab aga sooritada alles

aasta pärast ja siis jääks need lõpetamata gümnaasiumiharidusega noored lihtsalt aastaks vegeteerima. Õnneks tabas 50 punkti küsimus selle aasta alguses uuesti ka haridus-ja teadusministeeriumi ning järsku on aru saadud, et tegemist on sisuliselt mõtlematu teoga. Selle aasta veebruaris esitati kultuurikomisjonile ettepanek, et eksami edukaks soorituseks oleks vajalik vaid üks hindepall. Sellega pannakse põhirõhk hariduse saamisel koolile. Kool peab andma hariduse ning ka kontrollima ise selle kvaliteedi koolieksamitega. Süsteemi jälle muutmist põhjendatakse sellega, et praegu on gümnaasiumi eksamitele antud korraga liiga palju ülesandeid. Need on vajalik sooritada, et saada sisse ülikooli, lõpetada gümnaasium ning ka koguda infot riigi jaoks, et oleks võimalik teha hariduspoliitilisi otsuseid. Lisaks ühe-palli süsteemile on välja pakutud plaan, mille kohaselt tavaline gümnaasiumilõpetaja ei peaks riigieksameid üldse sooritama, vaid lõpetama kooli lihtsalt positiivsete hinnetega. Riigieksamid peaks tegema vaid need, kes soovivad minna edasi õppima kõrgkoolidesse. Minu küsimus aga antud teemal on see, et mis on viga praegu kehtival 20 punkti süsteemil? Miks seda süsteemi üldse muuta vaja on, süsteem on praeguseni suurepära-

10 Tüüger - Tallinna Ühisgümnaasiumi koolileht

selt toiminud. Eesti õpilastel pole mingit probleemi välismaa ülikoolidesse sisse saamisega ning meie õpilasteadus ning õpilaste sooritused on maailmatasemel. Tegelikkuses ei aita kõrgem punktiskaala lõpetada neil, kelle tegelikud teadmised jäävad 50 punkti alla või piirimaile ning need, kes saavad üle 50 punkti, saavad seda niikuinii, sest neid motiveerib tihti tahe saada sisse ülikooli. Veel vähem kui 50-punktiline skaala, motiveeriks õpilasi 1-palline skaala, sest siis ei teki teatud hirmu ja innukust isegi lõpuklassis. Üldjoontes võiks meie haridus-ja teadusministeerium tegeleda rohkem analüüsidega ning teha muudatusi pisut enam kui vaid paar aastat ette. Nemad oma mõtlematute otsustega panevad palju suurema raskuse õpetajate ja koolide õlgadele, lisaks on võimalus, et tekib terve põlvkond noori, kes on jäänud poole peale, see tähendab, et ei ole sisuliselt võimalust saada normaalset töökohta ega lõpetada kooli.

L

Tekst: Margit Timakov

ugesin suure huviga eelmises koolilehes Matthias Mandri arvamuslugu Eesti hariduse morfiinist. Kohe alustuseks - teemavalik kõnetas mind tugevalt. Päris täpselt ei saanud ma küll aru, et kuidas ülikange valuvaigistiga meie haridust ravida. Kas soovime panna unustama valu, tekitada näilise rahulolutunde, tegelikke probleeme lahendamata? Arvan, et loo autor ei pidanud siiski midagi sellist silmas, sest nii ridadest kui ridade vahelt võis välja lugeda noore sisulisi lahendusi probleemidele, millega õpilased kokku puutuvad. Seega on minu jaoks välja pakutud ideed mitmel põhjusel palju enamat kui vaid valuvaigisti; pigem näen neid hariduse elustava eliksiirina (millele kuvandina ka kindlasti paljut ette heita saab). Pean ülimalt positiivseks seda, et noored ise lahendusi pakuvad, sest 21. sajandi äärmiselt vajalik ning oluline probleemide lahendamise tahe ühes analüüsioskusega on juba väärtused iseenesest. Sellele lisaks testiksin siis ka pakutud ideid: esiteks põgusalt õppetundide ümberkorraldamine üha rohkem IT vahendeid kasutades ja teiseks õpilaste kaasamine tunniandmisesse. Kõikvõimalikud multimeediavahendid on tõesti täiendavaks võimaluseks õppetööd rikastada ja ehk ka lihtsustada, kuid hetkel vajavad ka elektroonilised õppevahendid ja -materjalid kui mitte suisa koostamist, siis vähemalt küberavarustest ülesleidmist. Kuna sellest saaks kirjutada aga terve omaette loo, keskendun välja pakutud vanemate õpilaste rakendamisele nooremate

õpetamises. Kindlasti ei tähenda see seda, et õpetajad sooviksid, et õpilased nende eest tunnid ära annaksid. Tegelikkuses tähendaks see pigem seda, et õpetaja jaoks tuleb ettevalmistusfaasis toimetamist tõenäoliselt juurde, kuid õigete otsuste korral annaks siit palju väärtuslikku päris kiirelt tagasi võita. Veelgi tähtsamana kui õpetajale tekkiv potentsiaalne lisaaeg töid parandada, näen ma selliste tundide väärtust õpilasele. Selline kogemus võib õpilasele ülimalt oluliseks kujuneda – nii õpetajatöö paremaks mõistmiseks, enda teadmiste kinnitamiseks kui ka juhtimisoskuste katsetamiseks, sest tundi andes peab nii enese-, aja-, õpitegevuse kui ka klassijuhtimisega (nii ruum kui inimesed) hakkama saama. Sellele lisanduvad muuhulgas veel elus hädavajalike eneseväljenduse ja teiste sotsiaalsete oskuste lihvimine. Selliseid oskuseid ei saa õpikut uurides omandada ega kontrolltööd kirjutades kontrollida. Kindlasti annaks see soovijaile võimaluse ühelt poolt kiigata õpetajaameti köögipoolele, teiselt poolt aitaks see noorte häid ideid proovida, sest olen kindel, et ise koolis olles ja tundide kaupa iga päev erinevate õpetajatega kokku puutudes võib päris mitmeid mõtteid tekkida, kuidas ise üht või teist asja teistmoodi teha. Uued värsked ideed tooksid vaheldust argirutiini ning selline vabadus aitab üldjuhul väärt innovaatilistel mõtetel esile kerkida. Aga just seda vajab meie haridus täna rohkem kui kunagi varem. Väga hästi haakub see teema ka potentsiaalse õpetajahariduse suu-

na väljakujundamisega mõningates gümnaasiumites üle riigi. Miks mitte anda soovijaile võimalus saada kolme aasta jooksul süvendatult erinevaid õpetaja kompetentse toetavaid oskusi arendada ja ka praktikas neid testida. See oleks justkui veidi rakenduslikum gümnaasiumiharidus, kuid ajaga kaasaskäiv akadeemilisus ei tähenda enam ammu vaid teooriat. Selline lähenemine ei aitaks mitte ainuüksi noortel enda tulevikuplaanides selgusele jõuda, vaid oleks sisuliselt abiks õpetajate järelpõlve kasvatamisel ning tekitaks kindlasti vajaliku konkurentsi. Kui siis gümnaasiumi lõpetamise hetkeks on ühel või teisel selge, et koolitöö ei ole tema jaoks, on see aeg siiski andnud talle kogemusi ning oskusi, mida saab edukalt ka teistes valdkondades kasutada. Kuigi elustav eliksiir tundub olevat enamuse jaoks pigem muinasjutust pärit imejook, on õpilaste kaasamine õpetamisse väärt edasi mõtlemist kui üks võimalik ja tõhus ravim, eriti õpetajaks õppimise puhul, kuid miks mitte ka Jani loos pakutud puudujääkide kõrvaldamiseks. Teeksin küll ettepaneku seda teemat laiemalt mõtlevate õpilaste ning asjast huvitunud kolleegidega sisuliselt ning konkreetselt nt aprillikuus arutada. Hariduse sisuline parandamine on tegelikult meie kõikide ühine asi, sest tänased õpilased on aastate pärast kooli lapsevanemad, kes soovivad enda lastele ju vaid parimat, ning õpetajadki on huvitatud üha motiveeritumas õpikeskkonnas töötamisest.

Tüüger - Tallinna Ühisgümnaasiumi koolileht 11

arvamus

arvamus

Üks punkt või viiskümmend punkti kas selles on küsimus?

Eesti haridus vajab ravimit, mitte tuimestust


Tüüger Aprill 2013