Page 1

TÜRI RAHVALEHT 30. september 2011

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

30. september 2011 nr 9 (790)

• Kool ja spordirahvas vajavad spordihoonet lk 2 • Tuhat õpilast alustas taas lk 3

• Valmib vesilennuki koopia lk 4 • Harald Nugiseks: õnnesärgis sündinud lk 5

• Külalugu: Kurla ja Meossaare lk 6 • Aukodanikuks nimetati Lembit Leinjärv lk 8

Kurla küla Tõnuri talu maadel asuva vana kuivati uutele sarikatele kinnitasid Krive Ehitus OÜ töömehed eelmisel nädalal kuusepärja, esimene suurem töö KUME koja ehitusel oli sellega valmis. KUME külaseltsi juhatuse esimehe Tiina Lohuri sõnul kulub esimese ehitusetapi lõpetamiseni veel aega. „Augustis alanud ehitustööd peaksid lõppema jaanuaris 2012, siis peaksid olema valmis välistööd ning saun. Ülejäänud ruumide lõplik valmimine jääb esialgu ootama, kavandatud on veel kamina ja leivaahjuga köök ning katusealuste olenguruumide väljaehitamine,“ lisas ta. Hoonet hakkab Lohuri sõnul kasutama kahe naaberküla rahvas. Kurla ja Meossaare külaselts KUME loodi viis aastat tagasi, siit ka hoonele igati sobiv nimi – KUME koda. Kume koda kerkib Tõnuri talu 1893. aastal ehitatud kuivati maakivist müüride vahele. „1941. aastal sai kuivati tulekahjus kannatada, hilisematel aastatel oli see kohaliku kolhoosi kasutada, loodetavasti saab sellest kohalikule külarahvale kena kohtumispaik,“ rääkis Lohur. KUME koja esimese etapi eelarve on ligikaudu 66 000 eurot, selleks saadi tuge maaelu arengu toetuse meetmest 3.2. Omaosaluse katavad KUME külaselts ja Türi vald. Teet Reier

Türi vallas on tublid künnimehed Viiendat korda võitis Türi valla mees Jüri Lai Eesti meistritiitli kündmises. Möödunud nädalavahetusel Olustveres toimunud Eesti künnimeistrivõistlustel näitas taas väga head kündmise taset pöördatrade klassis Türi vallas Tännassilmas elav Jüri Lai, kes nimetati Eesti meistriks juba viiendat korda. Kokku võistles Olustveres 23.–24. septembril toimunud Eesti meistrivõistlustel kündmises neljas võistlusklassis 34 kündjat üle Eesti. Nende seas kolm Türi valla meest. Lisaks Jürile tema poeg Kristjan Lai ja Änari külas elav Joosep Jõesoo. Jüri Laile tähendab meistritiitel võimalust osaleda 2012. aastal Horvaatias toimuvatel kündmise maailmameistrivõistlustel.

Muuseum näitab kalendreid Alates eelmisest nädalast on Türi Muuseumis avatud näitus “ Kirjapulgast taskukalendrini”. Näitusel saavad külastajad uudistada kollektsionääride Ervin Jürisoo pastakaid ja Maire Pettai taskukalendTR reid. Näitus jääb avatuks novembri alguseni.

Laupäeval saab õunasauna Sel laupäeval Türi Kesklinna pargis algusega kell 10 toimuval II Türi Õunafestivalil osaleb suur hulk põnevaid õunateemalisi väljapanekuid ja toimuvad mitmed temaatilised ettevõtmised. Festivali kaubandusjuhi Triin Pärna sõnul pakutakse külalistele värskeid õunapirukaid ja kooke, Türi ettevõte Baysun OÜ rajab õunateemaliste jookide kohviku ning delikatessisõpradele pakutakse

õunapuusuitsuliha. „Türil tegutsev Maaritza puhkemaja rajab festivaliplatsile õunapuusauna, kus saunaahju köetakse õunapuuga ja viheldakse õunapuuvihaga. Endel ja Jaanus Polli teevad soovijaile kaasatoodud õuntest kohapeal õunamahla, registreerimiseks tuleb panna ennast kirja telefonil 518 5822,“ lisas Pärna. Nende tarbeks, kes soovivad end tähtsa päeva puhul õunafestivalil jäädvustada, pai-

galdatakse fototelk. „Maalitud taustal saab teha koos õunakorviga ülesvõtte ning saab selle ka kohapeal kätte,“ selgitab fotograaf Julia-Maria Linna. Festivalikülaliste rõõmuks esineb suur hulk artiste ja päeva lõpetab Türi Bigband. Üritused algavad hommikul kell 10 ja lõpevad kell 16, sissepääs on kõigile tasuta. Lisainfo: www.õunafestival.ee TR


TÜRI RAHVALEHT 30. septembr 2011

2

arvamus Väheke tahaks viriseda ka Nii ta siis ongi, et esimene sügiskuu on läinud nagu viuhti. Lapsed, kes vanasse, kes uude kooli läinud, on tänaseks ehk juba ka koolipingi nühkimise ning õpetajatega harjunud. Veidi suuremad inimesed, kes enam õppimisele mõtlema ei pea, peavad harjuma aga peatselt suuremate arvetega. Suvise odava üüriraha aeg hakkab kohe-kohe läbi saama ning kütteperiood terendab juba silmapiiril. Soojatootjad, kes seni pole asunud oma hindu kergitama, võivad seda teha millal iganes. Ja kuhu sa vaene korteriomanik ikka vastu talve lähed, nii kirudki ja maksad üha suuremaid arveid. Kena on kuulata uudistest, et see, kui Eesti Energia kavatseb tõsta tarbijate hinnatariife vaid mõne sendi võrra, kasvatab kokkuvõttes kuuarved vaid üsna kröömikese ehk siis euro või kaks. Sellest ei räägi aga keegi, et see väike hinnatõus paneb veerema järjekordse lumelaviini, suurenevad ju kõigi kulutused tootjast alates ning kokkuvõttes peab tarbija selle kõik kinni maksma. Kui suur on siis see tegelik hinnatõus, mis sai alguse sellest mõnest elektrihinnale lisatud sendist, vaevalt seda keegi oskabki öelda. See kukkus nüüd küll virisemise moodi välja, aga mis sa teed, eks me kõik tahame seda vahel teha. Siinkohal tahaksin ära märkida, et õnneks on ka palju positiivset: kas või see, kuidas üks külaselts usinalt oma tegemisi toimetab, või see, kuidas üks sõjast ja vangilaagritest läbi käinud mees ütleb, et tal pole midagi kurta, tänane elu on kaunis, võrreldes sellega, mis aastate taha maha jäänud. Nii et olge ikka rõõmsad, külastage Õunafestivali, toimetage koduaias või lihtsalt laske soojal sügispäikesel ennast enne pimeduse ja poriaja saabumist pisut paitada. Kaunist sügist!

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi vald vajab struktuurseid muutusi RAIVO PINK

eelarve- ja arenduskomisjoni liige http://www.tyri.ee/public/files/raha16.rtf

Volikogu ja komisjonid on alustanud 2012. aasta eelarve menetlemist. Uus eelarve koostatakse juba eurodes, aga inimestel on lihtsam mõelda veel armsaks saanud kroonides, seetõttu esitan minagi oma mõtted mitte eurodes, vaid kroonides. See diagramm näitab, kuhu on teel tänase struktuuriga Türi vald. Kui me kohe ei võta ette radikaalseid muudatusi, siis 2013. aastal see miinus jõuab 10 miljoni Eesti kroonini. Kui seda diagrammi vaadata, siis senised sammud pole kaugeltki piisavad, põhimõtteliste muudatustega oleks tulnud alustada juba kaks aastat tagasi.

Ei saa öelda, et probleem oleks ka Türi vallavalitsusele uus, sest see diagramm on abivallavanem Üllar Vahtramäe enda koostatud ja seda on tutvustatud pea kõikides komisjonides, aga radikaalseid muudatusi pole tänaseks keegi näinud. Ei saa õelda, et vallavalitsus pole otsinud reserve, kuid seda on tehtud kokkhoiu, mitte strukturi muutmise teel, ning ka selleks aastaks on kulude kärpimise teravik suunatud põhiliselt allasutuste igapäevakulude suunas. Minu arvates viib see tee ummikusse. Me saeme seda oksa, millel istume. Täna oleme seisus, kus me ei

��������������������������������������������� ����������������������������� �������������

������������

������������ ������������ ������������ ������������ �

������������

����

���� ����

�������������

����

����

��������

������������� ������������� �������������

������������� ������������� ������������� �������������������������������������������

jätkama kahe abivallavanema asemel üks. Väited, et see ei too kokkuhoidu, on valed. Ühe abivallavanema aastane palgaraha koos maksude ja tegevuskuludega on umbes pool miljonit krooni. Mõte ongi selles, et koht kaob ja ka vas-

tav palgaraha hoitakse kokku. Meie ettepanek tähendab ühe juhi koha likvideerimist, mitte ümbernimetamist. Juhtimise struktuur tuleb korrastada. Allpool on juba kärbitud ja koondatud, nüüd tuleks tegelda ka tippjuhtkonnaga.

Kool ja spordirahvas vajavad spordihoonet MATI SADAM

Türi vallavolikogu liige

Üha rohkem levib arusaamine, et investeerida on mõtet ja võimalik vaid ehitistesse, mida hiljem suudetakse ka ülal pidada. Kui veel mõni aasta tagasi valitses arusaam, et kui vaid saaks kuskilt fondist raha, küll siis ehitaks suure kultuurimaja või spordihoone, külaseltsi majast rääkimata, siis nüüd vaatavad ja hindavad juba paljud tuleviku ülalpidamiskulude suurust ja katmise võimalusi. Nii mõnedki

projektiraha saanud on aga täna probleemi ees – kust leida raha hoone käigushoidmiseks, kuidas katta üha kasvavaid kommunaalkulusid. Praktikast on näiteid, kuidas uue hoone valmimisel tuleb mitu vana sulgeda. Türi Põhikooli kehalise kasvatuse tunnid, tihti ka mitme klassi tunnid samal ajal peavad toimuma kitsukeses võimlas. Treeninguteks veel mingil määral sobiv, aga isegi

maakondlikke võistlusi, rääkimata vabariiklikest üritustest, ei saa enam korraldada pool sajandit vanas linna võimlas. Uut spordihoonet vajab eelkõige kool. Oma saavutustega on paremad harjutamis- ja võistlustingimused igati ära teeninud ka spordirahvas. Kas aga valla eelarve kannatab välja veel ühe uue hoonega lisanduvaid püsikulusid, rääkimata ehitamisest? Türi linna võimlas on viimasel kümnendil vahetatud suures saalis põrand ning valgustus. Soojustatud on katusealune. Värskema ilme on saanud riietus- ja pesemisruumid ning fuajee. Kõiki neid töid on tehtud mõne projekti toetusel. Vaatamata tehtule, on vana maja soo-

jakulu suur ning ületab mõne kordades suurema spordihoone küttekulud. Väga viletsas seisus on katus. Üksikute eterniitplaatide vahetamisega spetsiaalse tõstuki pealt oleme suutnud suuremad augud ära paigata. Mõni suurem tormihoog võib aga kogu vana katuse hoonelt ära viia. Vahetamist ootavad kõik aknad. Kui arvutada kokku vana võimla remondiks vajaminevad tööd ning tänased suhteliselt suured püsikulud ja kanda need mõttes uue spordihoone ülalpidamise kulude katteks, saaksime suure osa vajaminevast rahast juba kätte. Lisaks suurenevad võimalused omatulu osa kasvatamiseks paremate sportimistingimuste

pakkumisega rahvale ning maakondlike ja vabariiklike võistluste korraldamisega. Kindlasti saaks spordihoone ehitamisega lahendada ka põhikooli klassiruumide ja/või kabinettide vajadusi nii, et vabaneks vana koolimaja. Suureneks veelgi kokkuhoiu võimalus. Rääkimata õpetamise ja õppimistingimuste paranemisest. Kindlasti tundub see kõik liiga optimistlik, aga jätaks lõplikud arvutused majandusinimeste teha. Täna vajab põhikool nüüdisaegsemaid ja avaramaid õpperuume ning sportlased ootavad heade tulemustega välja teenitud paremaid treening- ja võistlustingimusi.

Vähem poliitilist kemplemist, rohkem koostööd!

HINNANG

JAANUS MARRANDI

poliitik Ajaveeb: jmarrandi.tyrivald.ee

Mõista-mõista mis on metsa sees? Õigesti pakuvad need, kes arvavad, et tegemist on pubi Gösseri Kelder võsasse kaduva reklaamiga Türi linna piiril. Kahjuks tuleb tunnistada, et see reklaam tomib ainult talvel, siis kui puudelt lehed maha kukuvad.

suuda osaleda ka omaosalusega projektides. Kulud on tõusnud uute allasutuste tekkimisega, nagu Noortekeskus, Kommunaalasutus ja mitmed loodud uued sihtasutused. Laupa kooli ja Türi kultuurimaja kütmist ja valgustust vajavad pinnad on suurenenud. Ühe abivallavanema asemel on meil nüüd kaks. Osa muudatusi on kindlasti põhjendatud, aga samas on tehtud ka rumalaid otsuseid, näiteks endise majandusgümnaasiumi hoone on pärast haridusreformi täielikus alakasutuses, aga kütta tuleb seda ikkagi ning lubatud kokkuhoidu hoonete kasutamisel polegi. Vastupidi, juba on kulunud hulga raha Wiedemanni tänava koolimaja klassiruumide väiksemaks tegemiseks. Türi IRL osakond tegi struktuursete muudatuste otsa lahti. Meie ettepaneku kohaselt peaks järgmisel aastal

Kaks aastat tagasi 23. oktoobril, kõigest mõni päev pärast kohalikke valimisi, leidsin hilisõhtul oma internetipostkastist kohaliku IRL juhi ettepaneku Türil valitsusliidu moodustamiseks. Selle lühikese ettepaneku esimene punkt kõlas paljutähendavalt: „... jaotada Türi vallas poliitilised positsioonid alljärgnevalt ...“. Jaotusettepanek iseenesest seisnes selles, et kõigepealt tegi kohalik erakonnajuht ettepaneku iseenda nimetamiseks vallavanemaks ja seejärel oli seal juttu kahe abivallavanema ametikoha sisseseadmisest. Ja ega seal peale nn poliitiliste positsioonide

jaotamise muid ettepanekuid olnudki. Selleks õhtuks oli muidugi tõsiasi see, et praeguse valitsusliidu osapooled Reformierakond ja Türi Sotsiaaldemokraatlik Valik olid pikalt arutanud valla arendamise teemasid, alates kultuurimaja ehitamisest, koolireformist ja lõpetades jalgratttateede ja veeprojektiga. Võimu jaotamise teema oli mahuka kokkuleppe üks viimaseid asju. Omal moel oli taustal tegutsenud ka IRL, kelle esindajad, alates vallavanema kandidaadist ja lõpetades kohaliku riigikogulasega, püüdsid tundide kaupa mõjutada voli-

kogusse valitud teiste nimekirjade inimesi enda poole üle tulema. See mõjutamine algas mõnel juhul tundidepikkusest kodusistumisest ja lõppes Mart Laari telefonikõnega mõjutatavale. Minu jaoks on olnud see üks räpasemaid kogemusi poliitikas üldse. Ja kõige selle eesmärk oli üksnes võimu juurde pääsemine. See kõik meenus paratamatult, kui kuulsin, et rahvaesindaja Raivo Pink on algatanud eelnõu ühe abivallavanema koha kaotamiseks. Et kaks aastat tagasi teeks ise ettepaneku ametite sisseadmiseks ja nüüd lõpetaks ära. Sellest ei tasuks iseenesest justkui suurt numbrit tehagi, kui see ei oleks kohalikule IRL-le iseloomulik ja korduv käitumisjoon. Ühel endale kasulikul ajahetkel hoobeldakse Türi linna ja valdade ühendamisega ühiseks vallaks, teisel hetkel aga „võideldakse“

avalikkust hullutades Türi linna säilitamise eest. Ühtaegu peame järgima IRL ministrite hariduspoliitilist suunda puhta gümnaasiumi sisseseadmiseks ja gümnaasiumide arvu vähendamiseks ning teisalt arutama ebakonstruktiivseid kohaliku IRL ettepanekuid koolireformiks, mis pole mõeldud muuks kui ainult tühjaks enesenäitamiseks. Ma ei hakkagi siin enam rääkima KAPO kaasamise soovist kohalikku poliitikasse. Niigi on kõik selge: kõik meetodid on head, et olla “poliitiliste positsioonide jaotamise“ juures ja saada võimu. Paraku on see selge jama ajamine, mis ei tule kasuks Türi asja ajamisele, vaid muudab sisulist koostööd keerulisemaks. Peaks olema lihtsalt arusaadav, et just selline stiil ei tekita ühegi osapoole vahel usaldust. Ja see on ka põhjus, miks pole pärast

kahtesid valimisi täitevvõimu juurde saadud. Ometi oleks kogu Türi valla jaoks tähtis, et keerulistel aegadel tehakse arukat koostööd. Üle kahe miljoni vähenenud vallaeelarve toob juba iseenesest pingeid, sest paratamatu eelarve kärpimine ei kergenda kellegi elu. Nendel pingetel mängimine ja koalitsiooni proovilepanek ongi IRL eelnõu tegelik eesmärk. Iseenesest on loomulik, et vallaeelarve kulupool ei tohi sisaldada ebamõistlikke kulutusi. Kindlasti ei määra aga nende kulutuste sisu ühe või teise ametikoha nimetus. Ma arvan, et ükskõik missugune oleks kujunenud Türi valla koalitsioon, oleks seal ikka olnud kaks abivallavanemat. Valla inimeste jaoks on aga poliitilisest kemplemisest hoopis tähtsam see, kuidas omavalitsus toimib ja kuidas inimesed oma tööd teevad.


TÜRI RAHVALEHT 30. september 2011

3

uudised

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Pime aeg nõuab tähelepanu

Naabrivalve ootab liituma

Taas jõuab kätte vihmane ja pime aeg ning teeolud muutuvad kiiresti. Pole kaugel esimesed öökülmad ja libeduseoht. Kõikidele liikluses osalejatele muutub liiklemine raskemaks. Sõidukite juhid peavad kriitilise pilguga üle vaatama oma sõidukite tehnoseisundi. Tähtis on, et autole oleks paigaldatud nõuetekohased rehvid. Kontrollida tasub ka klaasipuhastajaid, sest kulunud klaasipuhasti ei taga teile vajalikku nähtavust. Sügistalvisel ajal tuleb autojuhtidel meeles pidada, kuivõrd oluline on teeoludega arvestamine. Vastavalt oludele tuleb valida ka sõidukiirus, et mitte seada ohtu enda ega ka teiste elu ja tervist. Kehtiva liiklusreegliga laieneb telefoni kasutamise keeld ka asulavälistele teedele. Samuti keelab liiklusseadus ka kõik teised juhtimist häirivad ja liiklusohutust vähendavad tegevused. Soovitatav on telefonivestluse ajaks sõiduk sobivas kohas ohutult peatada, sest vestlus telefonis viib tahes-tahtmata tähelepanu mujale. Vähemtähtis pole ka nõuetekohase turvavarustuse kasutamine. Turvavöö kasutamine peab olema iseenesest mõistetav tegevus ja autosse istudes selle kinnitamine rutiinne käeliigutus. Suure tõenäosusega võib õnnetusse sattunud isikutel tänu turvavöö nõuetekohasele kinnitamisele esineda vähem kehavigastusi, võrreldes sellega, kui nad jätaksid turvavöö kinnitamata. Kahjuks ei ole politsei mustas kroonikas sügistalvisel ajal harvad teated, kus tuleb rääkida hukkunud või raskelt vigastada saanud jalakäijatest või jalgratturitest, kes olid tumedates riietes ning ilma helkuri või valgusallikata. Helkuri kandmine on kohustuslik. Kui seni kehtinud nõue kohustas helkurit kandma vaid kõnniteeta ja valgustamata teel, siis käesoleval ajal näeb seadusandlus ette pimedal ajal ja halva nähtavuse korral liigeldes üldist helkuri kandmise kohustust. Seega, helkurit tuleb pimedal ajal ja halva nähtavuse korral kanda ka asulas. Korralik helkur on autojuhile hästi märgatav lähitulede valgusvihus vähemalt 150 meetri ja kaugtulede valgusvihus vähemalt 300 meetri kauguselt. Lubamatult vähe kantakse helkurit või kasutatakse pimedal ajal süüdatud laternat ja seda eelkõige linnades, kus tegelikult on see maapiirkonnast olulisemgi, sest tänavavalgustus on linnades tihti puudulik, samas inimesi liigub seal tunduvalt rohkem. Märgates puudusi liikluskorralduses või muudel juhtudel, mis vajaks muutmist ohutumaks liiklemiseks, ära karda informeerida sellest kohaliku omavalitsuse ametnikke või pöörduda oma murega otse piirkonnakonstaabli poole.

Sügise saabudes kasvab ka kuritegude hulk. Nagu mujalgi Eestis, suurenevad sellega seoses turvalisuse probleemid ka meie vallas. Jätkuvalt on inimeste seas populaarne Naabrivalve liikumine. Selle tegevust koordineerib Eesti Naabrivalve ühing ning eesmärk on tõsta elanikkonna turvalisust kodudes ja lähimas ümbruses elanike endi aktiivse tegutsemise tulemusel. Inimesed on hakanud rohkem tunnetama vajadust kaitsta oma vara ja turvalist elukeskkonda. Naabrivalve sektorite moodustamise hoogustus Järvamaal 2009. aastal, kui loodi 16 uut sektorit. Käesoleval ajal on naabrivalve sektorid loodud enamikus valdades, kokku on neid 26. Türi vallas on seni loodud 11 Naabrivalve sektorit. Esimene neist moodustati Järvamaal kümme aastat tagasi Türil Lembitu tänavas. Viimasel ajal on huvi Naabrivalve vastu tuntud mitmetest küladest. Vormistamisel on sektor Tõrvaaugu-Rassi piirkonnas. Naabrivalve liikumine soodustab ka omavahelist suhtlemist ja korra hoidmist oma piirkonnas. Loodud sektorite vanematega vesteldes ilmneb, et juba infotahvlite ülesseadmine loob turvalisema olukorra.

TARMO KIVI

Türi konstaablijaoskonna vanemkomissar

1. septembri aktus viis kõik Türi koolilapsed rongkäiguga lauluväljakule.

Teet Reier

Tuhat õpilast alustas taas Paari viimase aastaga on Türi vallas koolilaste arv vähenenud paarisaja võrra, samuti tekitavad muret koolihoonete suured halduskulud. TEET REIER

teet.reier@tyri.ee

Käesoleva õppeaasta suurim muutus Türi valla hariduselus on abivallavanem Vahur Salomi sõnul kahe uue kooli, Türi Põhikooli ja Türi Ühisgümnaasiumi tegutsemise algus. „Türi valla haridusvõrk on suur – kuus kooli ja kuus lasteaeda. Täna tekitab muret haridusasutuste ülevalpidamine. Näiteks Kabalas on laste arv koolis sedavõrd väike, et mõttekas oleks lasteaed ja kool ühendada,“ selgitab Salom. „Retla koolil on kasutada suur hoone ja selle kütmine sööb väga suure osa eelarvest, tarvis oleks leida lahendusi hoone otstarbekamaks kasutamiseks.“ Õpilaste nappust süvendab Salomi sõnul ka see, et väljaspool koduvalda õpib 204 last. Samal ajal on teiste omavalitsuste lapsi meie koolides 67. „Iga

õpilane, kes läheb mujale õppima, viib kaasa pearaha, ehk siis riigipoolse toetuse ja täiendavalt maksab Türi vald kohamaksu teistele omavalitsustele. Türi vald on vägagi huvitatud, et meie lapsed õpiksid oma valla koolis, et säilitada oma koolivõrk, oleks õpetajaid ja jätkuks raha õppevahendite soetamiseks. Seetõttu võttis volikogu augustikuus vastu määruse, millega reguleerib sõidukaartide väljaandmist, sõidupiletite ja isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimist,“ lisas Salom. „Määruse mõte on selles, et soodustada oma valla koolides käimist, mitte vastupidi.“ Kuidas on aga käivitunud õppetöö Türi linna väliselt vanades, samas aga nime poolest uutes koolides – Türi Põhikoolis ning Türi Ühisgümnaasiumis. „Ma julgen kindlalt väita, et uus kool on käivitunud hästi. Õppetööga oleme jõudsalt alustanud ning järgnevatel nädalatel toimub “tyygimine” mis tähendab teisisõnu Türi Ühisgümnaasiumi kooliperre vastuvõtmist,“ ütleb Türi Ühisgümnaasiumi direktori

kohusetäitja Ellu Rusi. „Õpilasesindus on valitud, kooli logo konkurss välja kuulutatud. Loomulikult on probleeme, kuid eks me püüame neid koos lahendada.“ Türi Põhikooli direktori Garis Pihelga sõnul on esimene kuu möödunud kiiresti ning elu koolis omandamas tavapärast rutiini. „Õpetajad ja tugispetsialistid on põhiliselt olemas, endiselt otsime psühholoogi. Kollektiiv on välja kujunemas. Suureks abiks oli augustis vallavalitsuse korraldatud koolitus, kus inimesed tutvusid

üksteisega lähemalt, harjutasid koos töötamist, vahetasid mõtteid jne.“ Lisaks õppetööle on Pihelga sõnul püütud tööle rakendada võimalikult tõhus tugisüsteem. „Natuke paranes kooli üldine väljanägemine. Renoveeritud klassid näevad tõeliselt tänapäevased välja. Keemiaklass ja osaliselt füüsikaklass said uue sisustuse. Arvutiklass on sisustatud uue mööbli ja tehnikaga, projektiga „SüleTiiger 2011“ õnnestus loodusainete klassidesse soetada kuus projektorit,” lisas ta.

TEAVE

Vallas asus koolipinki 10. septembri seisuga 976 last. Neist Kabala PK 22, Laupa PK 91, Retla Koolis 72, Türi Toimetulekukoolis 19, Türi PK 581, Türi ÜG 191. Türi Põhikooli asus õppima 581 õpilast ja töötama 63 pedagoogi, üldse 71 töötajat. Klassikomplekte on 29, neist 9 (I–III klassid) töötavad vanas majas. Võrreldes eelmise õppeaastaga läks sel õppeaastal Türi vallas kooli 95 last vähem. Türi valla kuues lasteaias käib 376 last. Kui valla elanike arv väheneb aastas umbes 200 inimese võrra, siis väheneb järgnevatel aastatel ka õpilaste arv. Lihtne näide: kui Türi põhikoolis on VIII ja IX klassis kummaski neli paralleeli, siis nooremates klassides on kõigis kolm paralleeli.

Tänavu alustasid kooliteed Kabala Põhikool Karl-Marten Tui, Kryslin Rass, Markkos Pent, Romet Ligi, Oliver Veimer, Annika Rehemaa Laupa Põhikool Ranet Hulko, Anette Kupper, Maraido Kivimägi, Dein Veelaid, Kadi Nõmm, Joosep Laagemann, Greetel Stokmann, Taavo Jaaniste, Ragnar Kuurmaa, Kevin Pallo, Ketlin Mägi Retla Kool Caroli Kingsepp, Karmen Valter, Mihkel Varul, Virko Veverson Türi Põhikool IA Erki Ammer, Sander Blehner, Henry Heinsoo, Heidy Jallai, Andreas Jõeäär, Eliise Kerro, Cretu Marie Kruusamäe, Marten Lainevool, Sander Litvinov, Kermo Lukas, Sten Niitmäe, Kevin Org,

Enrico Paas, Mattis Pesti, Kadriann Peterson, Sandra Teng, Kaupo Tiirik, Lauren Christelle Toompuu, Eleri Vaino IB Kerttu-Reena Kõrts, Maksim Marintšenko, Merilyn Metsalu, Martin Morov, Kaarel Paukku, Sandra Plakk, Gärol Saks, Raiko Saveljev, Isabel Lorena Soroka, Kirsi Talvoja, Elisa Marleen Trummal, Kärt Verkmann, Mattias Võtti IC Mia Anderson, Mirtel Ani, Anna Greta Gröön, Sandra Elisee Juhkam, Andro Jürisaar, Georg Lee, Kaarel-Kustas Liiv, Loore Luste, Deilys Oeselg, Kirke Perillus, Anete Raabe, Ove-Rasmus Radala, Pirgit Raudsepp, Maari Rhede, Kristin Rüüt, Artur Soo, Triin Sooäär, Andra Stamm, Siim Tepp, Hanna Toater, Marbella Tunder, Anita Viineloo, Christian Vokk, Berit Volmre

Soovitused naabrivalve liikumisega ühinemiseks: • Kogunege koosolekule ja arutage naabritega, kas olete valmis koostööd tehes oma kodupiirkonna turvalisust tõstma. • Kui naabrid on nõus koostööd tegema, tuleb hakata koguma naabrivalves osalejate nimesid koos kontaktandmetega. Moodustatavale Naabrivalve sektorile tuleb liitujate seast valida vanem, kes organiseerib ka kontaktandmete kogumise ja allkirjastab lepingu. Kui soovijate nimekiri on koos, siis edastage see Naabrivalve maakondlikule arendusjuhile. Liituda saab ka hiljem, kui inimene mingil põhjusel ei saa kohe end nimekirja kanda. Naabrivalve valmistab ette Naabrivalve sektoris kasutatavad materjalid ja koostöölepingu. Naabrivalvega liitumine maksab ühe euro liituja kohta ja aastamaks on liituja/pere kohta üks euro. Korteriühistu liitumise tasu on kümme eurot ja aastamaks niisama palju. • Naabrivalve sektori liikmetele edastatakse naabrivalves osaleja materjalid (s.h üksteise kontaktandmed, millised märkisite koostatud nimekirja), Naabrivalve piirkonda tähistavad tahvlid, vajaduse korral kuni viis tükki ning kleebised, infomaterjale nõuannetega turvalisuse ja heakorra parandamiseks.

JÜRI SIIM

MTÜ Eesti Naabrivalve maakondlik arendusjuht


TÜRI RAHVALEHT 30. septembr 2011

4

uudised Türi Rahvaleht tootis advokaadibüroole erilehe Türi Rahvalehe toimetus tootis maineka advokaadibüroo Glikman & Partnerid tegutsemise 20. aastapäevale pühendatud ajalehe. „Valisime Türi Arengu Sihtasutuse advokaadibüroo lehe loomise partneriks seepärast, et sattusin ISSUU veebikeskkonnas lugema ja vaatama Türi Rahvalehte ning olles tutvunud ka paberväljaandega, oli selge, et tegemist on igati kvaliteetse tööga. Samuti pakkus sihtasutus ka konkurentsivõimelist hinda, võrreldes teiste osalenud kirjastajatega. Oleme koostöö ja lõpptulemusega väga rahul,“ selgitas partneri valikut Siim Mägi advokaadibüroost Glikman & Partnerid. Juubelilehe tiraaž on 3000 eksemplari ja see saadetakse büroo klientidele nii Eestis kui ka välismaal. Täisvärvilise lehe sisumaht on 12 lehekülge ja selle trükib Türi Rahvalehe partner AS Kroonpress. Veebis saab lehte lugeda aadressil www.issuu.com/ balticlegalsolutions. TR

Rahvaleht ootab kaastöid Selleks, et kogukonna elu ja tegemisi kajastada, ootab Türi Rahvaleht e-posti aadressile rahvaleht@tyri.ee või postiaadressile Türi, Kohtu 2, 72215 kaastöid kõigilt lugejatelt. Saadetud lugude puhul on oluline see, et nad omaksid ka veel ilmudes uudisväärtust, see tähendab, et lugejad saaksid sealt enda tarbeks vajalikku ja värsket teavet. Kuna ajaleht ilmub meil vaid kord kuus, siis ei maksa pahandada, kui vanemad uudised välja kipuvad jääma või kõik uued ära mahtuda ei taha. Et leheruum on piiratud ning alati ei õnnestu kõiki kirjatükke ajalehte mahutada, siis avaldame uudislood Türi valla online-uudiste lehel www.tyri.ee. Türi Rahvalehe vallavalitsuse leheküljed koostab toimetaja Silvi Lukjanov, ülejäänud sisuosa ja reklaamide eest vastutab tegevtoimetaja Teet Reier. Info toimuvate ürituste kohta saatke ka kultuurikalendri koostajale Katrin Soometsale aadressile katrin.soomets@tyri.ee. TR www.tyrirahvaleht.ee

Täienda oma talvevarusid! Alates septembrist saate osta kartulit, porgandit, peeti, kapsast ja kaalikat Kirnast Jõeääre talust. Transpordivõimalus.

Tel: 523 3360

Valmib vesilennuki koopia Peadselt saab Türi ühes angaaris lõplikult valmis vesilennuki Short 184 täismõõtmetes koopia, mis rändab Eesti Meremuuseumi Lennusadamasse ja kinnitatakse renoveeritud vesilennukite angaari lae alla. TEET REIER

teet.reier@tyri.ee

Vesilennuki koopia viimistlemisega on Türil ametis MTÜ Nurmsi Lennuklubi Urmas Haugi eestvedamisel. „Tänaseks oleme jõudnud niikaugele, et lennuki osad on valmis, kere kokku monteeritud ja käib nii-öelda viimase lihvi andmine. Kuna tegemist on kahetasapinnalise lennukiga, siis tiivaulatust on üksjagu palju, proovime nende külgesobivuse loomulikult kohapeal ära, muuseumisse rändavad tiivad ja lennukikere ikka eraldi,“ selgitab Haug.

Eestil oli kaheksa lennukit Short 184 näol on Haugi sõnul tegu vesilennukiga, mida Eesti lennuväel oli kokku kaheksa. „Kõik need saadi Inglismaalt. Lennukid jõudsid Eestisse 1919. aasta sügisel. Kuna tegemist oli põhiliselt puidust ja kangast koosneva kerge lennukiga, mida hoidsid koos peamiselt pingutustrossid, siis 1925. aastaks oli enamik neist maha kantud, vaid üks lendas kuni 1933. aastani.“ „Vesilennuki Short184 täismõõtmetes koopia riputame me vesilennukite angaaride lakke,“ selgitab Ott Sarapuu Eesti Meremuuseumist. „Meie tulevases

Urmas Haugi (esiplaanil) sõnul kulub lennuki viimitlemiseks veel paar nädalat. väljapanekus on kolm tasandit: veealune maailm, veepealne ja vee kohal asuv. Kõik eksponaadid asetuvad sinna, kus nad on päriselus. Näiteks miinid vee alla ehk põrandale, paadid ja purjekad vee peale ehk põrandast umbes viie meetri kõrgusele. Nii tuleb meil riputada ka vesilennuk lakke umbes kümne meetri kõrgusele.“ Projekt on tänaseks Sarapuu sõnul kestnud pea kaks aastat. „Alustasime jooniste hankimisega 2009. aasta hilissügisel. Ühtegi terviklikult säilinud jooniste komplekti maailmas olemas ei ole,“ meenutab Sarapuu. „Oleme teinud tihedat koostööd paljude muuseumidega Suur-

britannias. Tänu nendele oleme saanud erinevaid jooniseid. Kunagi 1980-ndate alguses hakkasid ka inglased Short184 ehitama ja tegid selle jaoks hulga jooniseid. Projekt jäi aga katki, peamiselt rahalistel põhjustel, kuid ka teadmiste ning õigete inimeste puudumise tõttu. Need joonised õnnestus meil samuti hankida. Suur abi on olnud ka ajaloolistest piltidest,“ lisab ta.

Ainuke kere on Inglismaal Samuti käis Kalju Käi, kes algselt projekti vedas, 2010. aasta alguses Inglismaal Fleet Air Arm Museumis, kus on säilinud ainuke Shorti kereosa. „Kuigi see on suuresti hävinud (alles pole tiibu, saba ning ka kereosa ise on

Kultuurimaja alustab hooaega UUE KAUPLUSE AVAMINE

TÜRIL! Kutsume oma meeskonda tööle spetsialiste: KAUPLUSE DIREKTOR OSTUJUHT VAHETUSE VANEMAD OPERAATOR KASSAPIDAJAD–MÜÜJAD MÜÜJAD TRANSPORDITÖÖLISED KORISTAJAD e-post: telefon:

personal@maxima.ee 602 3147

Algav hooaeg on renoveeritud kultuurimaja hoones alles teine täispikk periood, mil Türi rahvas saab nautida kõrgetasemelist kultuuri ja isetegevust Eesti tänapäevaseimas kultuurimajas. Vaatamata mööduvale majanduslanguse rusuvale perioodile on suutnud kultuurirahvas selja sirge hoida ja leida endas jõudu uueks sündmusterohkeks hooajaks. Suurem osa kultuurimajas tegutsevaid ringe on alustanud oktoobri esimeseks nädalaks. Stuudios salvestatud materjalid on jõudnud juba laia publiku kuuldeulatusse, peatselt on välja tulemas veel palju üha kuulsust koguvaid albumeid nii džässmuusika kui ka roki valdkonnast. Publikut jagub õnneks nii teatrietendustele, kontsertidele kui ka suurepärastele näitustele, mis on avatud aasta ringi kultuurimaja galeriides. Türi on saanud Eesti kultuurikorraldajate ja muusikute meelispaigaks, kuhu on hea tulla. Siinne õhkkond ja publik

on suurepärased. Seepärast ongi algava hooaja märksõnadeks teater ja muusika. Juba oktoobris on võimalus nautida Endla teatri etendust „Eesti mees ja tema poeg“, Eesti kitarrivirtuoosi Nevil Blumbergi kontserti ja töötuba. Novembri suursündmuseks saab lugeda Märt Avandi ja Lenna Kuurmaa kontserti „Kui vari kaob, siis valgus jääb…“. Esimesel advendil esinevad Tõnis Mägi ja Kärt Juhanson, detsembris annab kontserdi Eesti Filharmoonia kammerkoor, ansambel Noorkuu koos superstaar Rosanna Lintsiga ning 30. detsembril toimub aastalõpupidu ansambliga Karavan. Vähemtähtsaks ei saa pidada ka kultuurimaja oma kollektiivide esinemisi ja sündmusi. Alustanud on uue hooga tantsuklubi ning sellega kaasaskäivad tantsuõhtud, ees ootavad paljud traditsioonilised sündmused, nagu hingedepäev, advendi tähistamine, jõulukontserdid ning juba pärast aastavahetust

mitme kollektiivi juubelikontserdid, näiteks Türi noortekoori ja orkester Türi 10. aastapäev, rahvatantsurühma Kaktus 35. aastapäev. Loomuliku osana Türil toimuvast on kultuurimaja tegemisi ilmestamas kevadpealinna sündmused selle hooaja kevadperioodil. Kõigi nende ja ka teiste siin mainimata tegemiste kohta saab infot Türi valla kodulehelt ning uutelt kuulutustetahvlitelt. Samuti toome publikuni sündmuste kavad ja info koostöös Türi Rahvalehe, Järva Teataja ja Kuma Raadioga. Täpsemalt ringide tööst ja ka sündmustest räägime 23. oktoobril hooaja avakontserdilpeoõhtul ja lahtiste uste päeval, mis on pühendatud Türi valla 6. aastapäevale. Kultuurimaja töötajad ja ringitegelased teevad kõik selleks, et iga hetk, mil viibite Türi Kultuurimajas, oleks unustamatu ja nauditav. Mõnusat sügisaega soovib ja tere tulemast ütleb Türi Kultuurimaja pere.

Teet Reier

saanud tugevasti kahjustada), oli visiidi eesmärk mõõta ja pildistada üles erinevaid lahendusi. Ka see on olnud edaspidises protsessis abiks. Peamine teostaja on olnud MTÜ Nurmsi Lennuklubi. Eestvedaja oli Kalju Käi, kes paraku eelmise aasta suvel traagiliselt hukkus. Tema töö võttis üle seni Kaljule abiks olnud Urmas Haug. Samuti on oma väga tugeva ja väärtusliku panuse andnud Kalju sõbrad ja kolleegid Nurmsi Lennuklubist,“ lisab Sarapuu. Sarapuu sõnul rändab lennuk Tallinnasse ilmselt tuleval aastal. Seniks jääb Türile hoiule. Täismõõtmetes lennuki koopia maksumuseks on vastavalt lepingule 85 000 eurot.

Veimevakk ootab osalema Suvi möödas, saagid salves, tuul ja vihm ajanud inimesed tubaste toimetuste juurde. JRKÜ Veimevakk pakub jätkuvalt käsitöö koostegemisi ning huvilistele kursuseid. Selleks, et teada, millist tegevust või kursust inimesed enim soovivad, võiksid käsitööhuvilised tulla kokku Wiedemanni 1-1 neljapäeval, 6. oktoobril kell 17.30. Alustame uut hooaega ja peame plaani edaspidiseks. Neljapäeviti kell 17.30 jätkab tegevust tikkimisring Thea Vesmani juhendamisel. Osavõtutasu on kaks eurot. Tikkimisringi võivad tulla nii algajad kui ka meistrid. Projektitaotluste õnnestumise korral on võimalik tegeleda portselanimaalimise ning ehetevalmistamisega. Novembris-detsembris õpime kasutama kasetohtu. Detsember on kingituste valmistamise kuu, siis ehime ka jõulupuud.

ÜLO ORMUS


TÜRI RAHVALEHT 30. september 2011

5

persoon

Harald Nugiseks: õnnesärgis sündinud 22. oktoobril saab Türi vallas Karjakülas sündinud ja kasvanud Harald Nugiseksil elatud üheksakümmend aastat. Enda arvates õnnesärgis sündinud mees on käinud läbi sõjatee ja vangilaagrid ning veedab praegu oma vanaduspäevi Pärnu äärelinna kodus. TEET REIER

teet.reier@tyri.ee

Kuigi on reede õhtupoolik, on tänav Pärnu linna piiril vaikne ja inimtühi. Eelmise sajandi seitsme-kaheksakümnendatel ehitatud eramud peesitavad rahulikult õhtupäikeses. Ühe sellise maja sissesõiduteele keerates on suurte kardinate taga liikumist märgata ja juba järgmisel hetkel on vanahärra ise trepil, nägu naerul ja kaks kätt tervituseks tõstetud. Raske on uskuda, et sellel elurõõmsal inimesel täitub järgmisel kuul üheksakümnes eluaasta ja selja taha on jäänud sõda, vangilaagrid ning asumine. Raske sellepärast, et temast õhkuvat vitaalsust ning positiivsust võiksid kadestada ka kohati palju nooremad inimesed. „Käisin ükspäev arsti juures kurtmas oma külmakartust, mul nimelt temperatuur normaalse asemel pidevalt 35,5. Arst kirjutas mingid tabletid, aga mis abi neist ikka, kärakamees ka pole, et joogist sooja saada, eks kui õhtul teki alla poen, siis lõpuks saan ka sooja,“ alustab Harald Nugiseks vestlust, kui oleme elutoas kohvilaua ümber istet võtnud. „Massaaži soovitas arst ka teha, sellega saab aga kallis kaasa Laine ise väga edukalt hakkama, ta ju minust ikkagi mõned aastad noorem,“ pole Harald kiidusõnadega kitsi. Nad mõlemad Lainega on ühe kandi lapsed, Türi vallast Karjakülast pärit, samuti on mõlemad Laupa mõisas koolis käinud. „Tegelikult käisid õde-venda Kolu koolis. Mina aga juhtusin kord isaga Laupa mõisa juurde ning selle suursugusus ja ilu köitsid mind, imetlesin mõisa jõeveest peegelduvat siluetti ja otsustasin, et siia tahan ma kooli tulla, nii ka läks,“ meenutab Harald. Kusjuures koolitee pikkus oli nii Laupale kui ka Kolusse enam-vähem ühepikkune. “Kui kevadel suurvesi Mõla kandis koolitee üle ujutas, lubas isa mul hobusega kooli ratsutada. Tundide ajaks sai hobune lasipuu külge seotud, kui tuli vahetund, jooksin alati vaatama, et varesed hobusele liiga ei teeks, nad nimelt käsid suksu lakast lahtiseid karvu nokkimas, et nendega pesa vooderdada. Mulle aga tundus, et hobusel on seejuures kindlasti väga valus,“ meenutab Harald naerdes. „Eks koolis sai igasugu trik-

ke tehtud, mõisahoone kõrval kasvas nimelt üks kõrge kuusk, mille otsa ronimine oli rangelt keelatud, aga kes siis sellest hoolis. Mõned lasid mööda oksi lausa liugu alla. Samuti käisime noore õpetajanna ukse taga vaatamas, kas võõraid jalanõusid on näha, et siis on tal mõni peigmees külas.“ Talvisel ajal elati muidugi internaadis ja oma leivakoti peal. „Mul oli hea põli, kooliteenija mees oli meil talus sulaseks, nii ta siis hoolitses minu eest seeläbi, et valmistas mullegi sooja söögipoolist,“ märgib Harald. „Pärast Laupa algkooli lõpetamist asusin õppima Türi aianduskeskkooli, sealt suundusin Paide kaubanduskeskkooli, aga enne kui jõudsin kooli lõpetada, tulid võimuvahetus ja sõda ning pooleli kõik jäigi, nii ma olengi elus hakkama saanud vaid Laupa kooli haridusega, jänni pole igatahes jäänud,“ lisab ta. Esimene sõjasuvi ja sellele eelnenud küüditamine osutus saatuslikuks nii Haraldi kui ka tema lähedaste peredele. „Isa päästis küüditamisest tõenäolist see, et ta oli varahommikul Raele veskile läinud. Kui auto sõduritega õuele sõitis ja isa küsiti, jäeti üks püssimees seejärel õuele valvama ja sõideti teda otsima. Isa kohtus küüditajatega koduteel, kuid otsijad ei tundnud teda ära, samas oli isa veskil juba inimeste äraviimisest kuulnud. Kui ta eemalt koduõuel passivat soldatit nägi, viskas ta ohjad vankrisse, lasi hobusel isepäi kodu poole kõmpida ning kadus metsa.“ Alles hiljem, kui isa ööpimedus koju hiilis, said pereliikmed lõpuks oma murelikule küsimusele, miks hobune keset päeva üksinda koju tuli, lõpuks vastuse. „Nädala pärast algas aga sõda. Saime meiegi vennaga mobilisatsioonikutse. Veel enne, kui kutse tooja jõudis silmist kaduda, võtsime vennaga varem valmis pandud kotid ja siirdusime isa juurde metsa.“ Koduste ja metsas olevate meeste sidemeheks ja toidutoojaks oli Harald. „Vend kuidagi veeretas selle kohustuse minu kanda,“ meenutab Harald muheledes. Ning räägib seepeale loo sellest, kuidas ta kord pimeduses kodu poole liikudes märkas silla alt kõrkjatest ilmuvat Saksa sõduri siluetti. „See oli tegelikult päris tükk aega enne seda, kui Saksa regulaarväeosad Karjakülla jõudsid. Ju ta siis oli mõni luuraja, päris minult ainult, kas meie talus on venelaste staap, ja saanud eitava vastuse, kadus taas. Siis kui Saksa väed siia jõudsid ja punavägi taandus, olime parasjagu vennaga Samlikul Rõõmussaare talus. Koju jõudes avanes kurb vaatepilt: talumaja koos kõrvalhoonetega oli põletatud, tädimees koos pojaga

HARALD NUGISEKS

mõrvatud. See oli ilmselt ka üheks otsustavaks ajendiks, miks sama aasta sügisel koos paljude koolivendadega vabatahtlikuna sõjaväkke astusin,“ lausub Harald. Järgnes teenistus idapataljonides, 1943. aastast aga juba Eesti leegionis. „Ei tea küll, et keegi oleks tahtnud koos sakslastega sõdida, lihtsalt see oli meie, noorte meeste jaoks üheks võimaluseks taas kord Eest i ise-

seisv u s e eest võidelda. Seda me püüdsime tõestada ka 1944. aastal Narva rindel ning Sinimägedes,“ arvab Harald. Kui veebruari lõpus 1944. aastal sai Eesti poisid ülesande likvideerida vaenlase sillapea Narva rindel, oli just Harald see, kes koos paarikümne mehega pidi pärast ülemuste langemist üritama vaenlase kaevikud tagasi vallutada. Mitu korda mattus mees rünnaku käigus ise lõhkevatest mürskudest õhku paisatava mulla alla, võitluskaaslased tiris ta välja ja rünnak jätkus. „Lasin lahingu käigus kasutusele võtta haavatute vedamiseks mõeldud kelgud ja nendega moona lahinguväljale juurde vedada. Kokku kulus vaenlaste kaevikute ülerullimiseks üle tuhande käsigranaadi, aga see ränk lähivõitlus lõppes toona meie võiduga.“ See võit tõi Harald Nugiseksile Saksamaa kõrgeima sõjaväelise autasu – Rüütliristi. Selle andsid talle üle toonased kõrged võimumehed mitte eesliinil, vaid hoopiski Türi koolimajas, mis oli toona sõjaväehaiglaks kohandatud. „Tulin koju puhkusele, külmetasin ning haigestusin grippi, hiljem lisandusid sellele

22. oktoober 1921, Särevere vald, Karjaküla, Vanaõue talu 1937 – lõpetas Laupa algkooli 1937–1939 õppis Türi aianduskeskoolis 1939–1941 õppis Paide kaubanduskeskkoolis 1941 sügisel astus vabatahtlikult Saksa armeesse 1943 aprillis Eesti Leegioni 1945–1958 Siberis vangilaagris ja asumisel TUNNUSTUS :

20. aprillil 1944 autasustati Harald Nugiseksi teise eestlasena Saksamaa kõrgeima sõjalise autasu – Rüütliristiga. 21. veebruaril 1994 omistas kindral Aleksander Einseln reservkapteni aukraadi 19. oktoobril 2008 anti Tori kirikus Harald Nugiseksile üle Eesti Rahva Tänumedal.

kopsupõletik ja tüüfus, kuus päeva olin meelemärkuseta, Saksamaalt toodi lennukiga kohale professor, kes vaatas mu üle ja kirjutas rohud. Ega siis kõrge autasu saanut tohtinud ju lasta lihtsasse haigusesse surra.“ Rüütlirist aitas veel mitmelgi korral Haraldi hädast välja. „Sakslastega oli meil alailma ütlemist. Õmblesin oma peakattele lambanahkse välisääre, see neile kohe kuidagi ei meeldinud, aga midagi teha ka ei saanud, ikkagi ristikandja,“ meenutab ta. „1944. aasta sügisel olin Itaalias sanatooriumis, oli parasjagu minu sünnipäev ning personal, kes oli sellest teadlik, oli korraldanud mulle väikese peo. Kuna öörahu saabus kell kümme, siis saadeti korrapidaja pidu lõpetama. Loomulikult pisteti talle samuti veiniklaas pihku ja pidu jätkus. Seejärel tuli kohale korrapidajaohvitser ise ja käskis peo lõpetada. Seepeale ajasin ka mina oma rinna ette, sammusin ukse juurde, tegin selle lahti, andes märku, et aeg on lahkuda. Ohvitser sai aru ja lahkuski, kolme päeva pärast aga näidati mulle ust, see tähendab, et pidin sanatooriumist lahkuma.“

Sõja viimastel päevadel tuli õnnesärk taas mängu. „7. mail 1945 sattusin koos teiste Eesti poistega, kes üritasid lääne poolde liikuda, tšehhide kätte vangi. Nende jaoks vahet polnud, kas olid sakslane või eestlane, munder oli ju üks. Rüütlirist rebiti kaelast ja visati porri. Mitu korda seisime mahalastavatena püssitoru ees, ühel korral päästsid meid Vene lennukid, mis üle lennates andsid kõigile tina, teisel korral leppisime kokku, et jookseme igaüks erinevasse suunda. Muld kees minu ümber kuulidest, ükski aga külge ei puutunud, õnnesärk oli taas seljas,“ meenutab endine rindemees. Liitlasteni jõudmisest jäi Haraldil puudu paarkümmend kilomeetrit. See vahemaa tähendas tema jaoks kümmet aastat vangilaagrit ja viit aastat asumist. „Kui laagrist pääsesin ennetähtaegselt, siis asumise pidin päevapealt täis istuma. Õnneks ei jätnud mind sealgi eestlase töökus ja visadus hätta. Laagris ületasin pidevalt paberil töönormi, samuti olin asumisel hinnatud töömees. Taheti kogu-

ni parteisse värvata.“ Tagasi Eestisse jõudis Harald 1958. aastal. „Olin tööl mitmes majandis, Pärnumaal Pärnjõel, hiljem Rahnojal. Pärnjõele sain tööle tänu sellele, et esimehe vennad olid koos minuga sõdinud. Kohalik partorg aga ähvardas meid Siberisse tagasi saata, seetõttu pidasime paremaks mujale kolida. Ega meil elamisega probleeme olnud, alati saime tänu sellele, et Laine oli raamatupidaja ja mina ehitaja korraliku korteri, samas unistasime ikkagi oma majast. Kui lõpuks Pärnusse krundi saime, olime õnnelikud: polnud küll see krunt, mida tahtsime, aga nüüd tagasi vaadates oli see isegi hea – soovitud krunt on nüüd ristmikul ja sealne liiklus suhteliselt häiriv,“ räägib Harald. Oma uue kodu kavandas ja ehitas Harald ise. „Ainuke, mida ma ei teinud, oli küttesüsteem ning uksed-aknad. Vundament sai tehtud talgute korras. Kasvatasime kurke ja lilli, ikka ainult selleks, et majaehituseks raha teenida,“ meenutab ta. „Olen eesti rahvale südamest tänulik, et ta pole mind unustanud. See tunnustus soojendab mu südant,“ ütleb Harald. Tema optimism ja elujõud on uskumatult suur. „Alati võiks parem olla, aga pole põhjust ka viriseda,“ ütleb mees, keda ükski Eesti viimastest presidentidest pole söandunud tunnustada. Aga mis temal sellest, rahva tänu on tal olemas.


TÜRI RAHVALEHT 30. septembr 2011

6

külaelu

Kaks head naabrit: Kurla ja Meossaare

Juhani talu õues, u 1930

Kurla ja Meossaare küla on kaks sõbralikku naabrit Järvamaal Türi valla lõunaserval. Selleks, et elu külades saaks areneda, mälestused säiliksid ning vaatamisväärsused ei võsastuks, on need külad juba viis aastat tegutsenud ühise seltsina. TEET REIER

teet.reier@tyri.ee

Päikesepaistelisel pühapäeval, kui võtan ette sõidu Kurlasse, on mul meeles Tiina Lohuri õpetussõnad, et sõites Kurla ristist edasi Pilistvere poole, tuleb Kurla kunagise kõrtsihoone juurest keerata vanale Viljandi maanteele. Kruusatee, mis kõrtsihoone juurest küla vahele suundub, olevat tõesti olnud vana Viljandi maantee, enne kui teed sirgeks tõmmati ja talude juurest eemale toimetati. Tiina ja Jaanus Lohur, Ants Vaasma ning Aina Lee on sättinud ennast koos minuga Kurla külaplatsi katusealusesse istuma. Tiinal, Jaaanusel ja Antsul on pooleli kartulisorteerimine, Ainal toimetused suvekodus. Saame kokku selleks, et küla elust-olust rääkida.

Vanaisa oli Kurlas kõrtsmik Ants Vaasma on sündinud siinsamas külas 1939. aastal. Tema mäletab sedagi, kuidas kuivati, kuhu hetkel külaseltsile koda rajatakse, põles ning kuidas Saksa väed 1944. aastal siitkaudu taganesid. 1949. aasta sai saatuslikuks ka Antsule, Siberisse küüditati kogu pere, vaid isa, kes sõja lõpust peale metsavenna

elu oli elanud, pääses. „Minu vanaisa oli Kurlas kõrtsmik. Eks ta siis natuke ikka õllevahu pealt teenis, et suutis siia kaks talu osta ja neile korralikud hooned ehitada,“ meenutab Ants. „Paljud hooned said esimesel sõjasuvel muidugi kõvasti kannatada, kui siin taanduvate venelaste ning edasitungivate sakslaste vahel tulevahetuseks läks.“ Antsu isa, kes 1944. aastal viljalõikuse ajaks Peipsi äärest sõdurina koju lubati, enam tagasi ei läinudki. 1949. aasta küüditamise käigus läks ta metsavennaks ning tuli metsast välja alles pärast Stalini surma 1953. aastal. Kuna temal veresüüd ei leitud, pääses ta ka vangistusest ning hakkas peret Siberist tagasi nõutama. “Meie jõudsimegi tagasi 1956. aastal. Pärisin isalt ikka hiljem mõned korrad sõja ja metsavendluse kohta, aga tema ütles alati, et mida vähem tean, seda kergem on elada.“

Põllupidamine on hääbunud Tiina ja Jaanus Lohur on elanud Kurlas paarkümmend aastat. Oma praeguse kodu said nad kingiks Antsult, kes on Jaanusele sugulane. „Kui alguses sai ikka proovitud põllumajandusega tegeleda, siis tänaseks on jäänud veel heinategu ning oma pere tarbeks köögivilja ja kartulite kasvatamine. Viimaseid sai tänavu vähem maha pandud kui mullu, saak oli aga tublisti parem,“ naerab Jaanus. „Eks üheksakümnendate alul, siis kui talud ja maad tagastati, prooviti pea igas majapidamises ennast põllumajandusega toita ning karja pidada, tänaseks

on see kõik hääbunud, hea kui küla peale ükski lehm on. Nüüd on pea ainukesed loomad külas vaid lemmikloomad,“ lisab ta. Ka praegune külaplats koos jalgpalliväljakuga asub Tõnuri talu maadel. „Pole mõtet ehitada uhket platsi kuhugi metsaserva, seal see võib-olla lõhutakse ja jääb unarusse, seda enam, et kuidas sinna näiteks elektrit ja vett vedada. Oma kodu lähedal on need mured lihtsamini lahendatavad ja asi pidevalt ka vaateväljas,“ arvab Jaanus. „Tegelikult on paljudki asjad, mis siin ehitatud või korrastatud, tehtud just talgute korras. Külas on oma tuumik või siis nn sõprade selts, kes sagedamini koos käib ja asju käima lükkab, viis aastat tagasi sai selle põhjalt moodustatudki külaselts KUME. Traditsioonilised sündmused on jaanituli, külade kokkutulek ja jalgpalliturniir. Rõõm on sellest, et külaseltsi kuulub igas vanuses inimesi ja ürituste korraldamisel osalevad meelsasti ka noored. Elame nii-öelda ääremaal Eestimaa südames. Kõik võimalused siin iga päev hakkama saada on põhiliselt neil, kes suudavad tööd ja leiba hankida väljaspool koduküla või valda,“ selgitab Tiina. „Kui tahad kuhugi minna, jääb loota enamasti oma transpordile, seda enam, kui soovid, et lapsed pääseksid kooli või huviringidesse. Aegamisi ongi külad niimoodi tühjenenud, vanad lähevad manalateele, noored maale tulla ei taha. Kui tulevad, siis juba need, kes hindavad seda kui võimalust linnakärast kaugemale pääseda.” Üheks, kes just suviti roh-

kem Kurlas viibib, on türilane Aina Lee, kes aastaid tagasi ostis Raaga talu. Tegelikult on Aina Kurla ajaloo jäädvustamisel teinud ära suurel hulgal tarvilikku tööd. Tema on see, kes on kokku kogunud pildimaterjali iga Kurlas asunud majapidamise kohta eraldi. „Tänaseks on külaseltsi kodulehele üles saanud virtuaalne pildialbum kogutud materjalidest, samuti on kõik lehed olemas ka kiletatuna. Viimane on eriti hea muidugi üritustel, siis ei pea ootama oma järjekorda, vaid igat lehte saab uurida eraldi,“ ütleb Aina. Nii mõnigi on Ainale arvamust avaldanud, et tegelikult võiks ju kogutu põhjal välja anda lausa raamatu. „Seda mõtet tasub kaaluda. Hetkel on veel osa materjale puudu ning olemasolev täieneb pidevalt. Kui kõik ühel hetkel paigas ja leidub toetajaid, ehk saab see kogutu ka tõesti raamatuks,“ arvab ta. Kui Kurla rahvas tööde-tegemiste juurde tagasi lubatud, teen kõrvalepõike veel naaberkülla, Meossaare kabeli juurde, kus mind ootavad Andres Lindmäe ja Martin Pajur. Kabel nimelt asub Andrese maadel ja Martin on taluomanik, kes aeg-ajalt ka kabeliümbruse korrastamise eest hoolitseb.

Kabel oli aastaid võsas Meeste jutust selgub, et Kabala mõisnikud lasid oma perekonnale mõeldud sakraalehitise püstitada XIX sajandil. „Huvitav on see, et kui toona oli ümberringi mets, suutsid nad üles leida ümbruskonna kõrgeima punkti, mis nüüd põldude vahel kenasti silma paistab,“ arutleb Andres.

KURLA KÜLA

Kurla küla on esimest korda mainitud 1599. aastal Pilistvere kihelkonna ürikutes. Ajalooliselt ongi küla kuulunud Pilistvere kihelkonda, Viljandimaa ja Liivimaa koosseisu. Enne II maailmasõda oli külas 56 talu, tänaseks on neist alles 26, püsivalt elatakse umbes pooltes. 1. jaanuari 2011 seisuga elas külas 43 inimest. MEOSSAARE KÜLA

Meossaares asus Kabala karjamõis, mida hiljem kasutati ka koolimajana. Selles hoones elas pikka aega üks Eesti antiikmööbli pühendunumaid kogujaid Leonhard Vene. 1. jaanuari 2011 seisuga elas külas 55 inimest. KUME KÜLASELTS

Asutati 4. novembril 2006. aastal. Praegu kuulub seltsi 31 liiget. Külaselts kasvas välja märtsis 2006 asutatud Kurla ja Meossaare külaseltsingust. Ühise tegutsemissoovi põhjus oli elu külas paremaks muuta, külaelanikke ühise tegutsemise abil ühendada, uurida ning jäädvustada külade ajalugu ning elavdada ühistegevuse traditsioone. KUME külaseltsi tegemistest saad lisateavet veebiaadressilt www.kume.ee „Kunagi viis kabeli juurest mõisani kaseallee, millest tänaseks on alles vaid üks puu.“ „Nõukaajal jäid kabel ja seda ümbritsenud aed unarusse ning võsastusid, värava lähedusse rajas kolhoos siloaugu. Alles eelmisel aastal korraldatud talgute ja kabeli ennistustöödega ilmus see taas vaatajate ette,“ lisab Martin. Meeste sõnul oli ennistamise eesmärk mitte kabeli taastamine, vaid selle säilitamine, mis hoonest veel alles. „Kabala viimaste mõisnike Taubede sugulased on käinud küll siin, kuid kalmistu ja kabeli korrastamise vastu pole nad huvi tundnud. Tööd tehti ära talgute korras

ja toetusrahade abil,“ teavad nad rääkida. Taastamist vajaks kindlasti ka ümbritsev kiviaed, mille pinnal võib paaris kohas veel näha graniidikildudega kaunistatud originaalkrohvi. Kokkuvõtteks võib öelda, et mõlemas külas elavad ja toimetavad inimesed, kes tõsiselt muretsevad küla kui kogukonna ühe osa käekäigu eest. Külaseltsi tööd on tunnustanud kohalik omavalitsus, andes Türi valla Aasta Küla 2008 numetuse. Järvamaa Arenduskeskus andis 2010 KUME külaseltsile Järvamaa parima MTÜ tiitli. See külades veedetud päev oli kena nii ilma kui ka inimeste poolest.


TÜRI RAHVALEHT 30. september 2011

7

Metsapäev meelitas saagijaid ja seenelisi

Raievõistlusel osales ka Türi vallavolikogu esimees Toomas Marrandi.

Septembri kolmandal laupäeval peeti Türi vallas Tõrvaaugus traditsioonilist metsapäeva. Meelepärast tegevust jätkus nii metsamehele kui ka seenehuvilisele. TEET REIER

teet.reier@tyri.ee

Laupäeva ennelõunaks oli kunagise Kabala metskonna kontorihoone ümbrus üpris rahvarohke – kes oli tulnud siia seenenäitust kaema, kes metsatöödes mõõtu võtma, kes lihtsalt päikesepaistelist päeva nautima.

Seentest saab rooga ja vajadusel ka paberit Lauaga katusealusesse oli üles seatud uhke näitus kohapealt korjatud seentest, nimi kõigil kenasti juures. Lisaks võis uurida rändnäitusele seatud seeni, mis seenetark Veiko Kastanje ja tema abilised olid paigutatud sõiduauto haagisesse. Päeva edenedes tuli sinna veel jõudsasti lisa. Lisaks suulisele selgitustööle võttis Kastanje kõik seenehuvilised metsaretkele kaasa, et igaüks saaks oma saagile selgituse juba korjepaigas. „Eestis kasvab ligi 900 erinevat liiki vöödikuid ja umbes 600 liiki pilvikuid, viimaste puhul õiget asjatundjat ei leidugi,“ selgitas seenetark. „Vöödikutest tasub hoiduda, nende mürgitusel võivad olla

tõsised tagajärjed. Pilvikutega on nii, et kui keelega katsudes on mõru, tuleks kupatada, kui mitte, võib värskelt tarvitada. Et need, kes mööda metsa käivad ja pidevalt sülitavad, ongi pilvikukorjajad,“ lisas ta naerdes.

Metsameestel omad mängud: saed ja traktorid Varem korjatud kukeseentest ja puravikest valmistati aga kohe ka maitsvat rooga leivakatteks: võiga praetud seened, millele lisati sibulat ning sinki. Igatahes olid pakutavaga rahul ka metsapäeva kõige kaugemad külalised ehk siis IT-spetsialistid Hiinast, kes olid võtnud ette retke mööda Eestit koos metsapäeva külastuse ning seenelkäiguga. Igatahes seisid nad enne seeneleminekut pikalt Kastanje seenehaagise juures, proovides seenetarkusi omandada. Kahjuks pole teada, millise saagiga nad metsast naasid. Kohapeal õpetas Valli Öövel valmistama seenepaberit. „Tuleb korjata umbes aastaseid kasetüve külge kasvavaid puuseeni, need näiteks köögikombainis vett lisades peeneks jahvatada. Mida peenem mass, seda peenema struktuuriga seenepaberi me saame,“ selgitas ta. „Valmis mass tuleb asetada riidele nõrguma – mida parema vee läbilaskevõimega riie, seda rutem paber

Veiko Kastanje jagas kõigile seenelistele lahkelt oma tarkuseid. valmib. Omapära saab paberile anda näiteks lilleõisi lisades.“ Lisaks erinevatele õpitubadele said kõik soovijad osaleda traditsioonilistel metsapäeva mõõduvõtmistel: silmateritamises, traktoristide mitmevõistlusel, raievõistlusel jne. Silmateritamine meelitas metsa üksjagu rahvast. Kui eelmistel aastatel on tulnud ära arvata kasvava puu kõrgus, vanus ja läbimõõt, siis tänavu tuli seda teha maha kukkunud kuuse mõõtusid hinnates.

Tõrvalõhnaline päev lõppes parimate autasustamisega Kui kõigil oma eksperthinnang kirjas, saeti puu juure küljest lahti, mõõdeti pikkus, läbimõõt rinna kõrguselt ja loeti üle aastaringid. Ilmselt tuli paljudele üllatusena, et rinna kõrgu-

selt vaid seitsmeteistkümne sentimeetri jämedusel kuusel oli vanust üle kuuekümne aasta. Mõõtu võeti ka metsameeste kutseoskustes: mootorsaega saagimises ning metsatraktoriga palke tõstes. Lisaks veel viktoriin ja kurnilaadne osavusmäng „Kehra pulk“. Vanade aegade meenutamiseks sobis kenasti sulle-mulle-saagimine, kus paras palk tuli võimalikult kiiresti kahemehesaega läbi saagida. Õhtu lõpetas lõkketuli ja parimate autasustamine. Enne kui hämaraks hakkas kiskuma, põikasin veel korra suitseva tõrvaahju juurest läbi, päevaga oli potti paari liitri jagu värsket männitõrva tilkunud, selle lõhn tõi meelde lapsepõlve ja puusuusad ning andis kenale päevale mõnusalt metsalõhnalise jume.

Vokpannil on särisemas maitsev seeneroog sibulate ja singiga.

KOMMENTAAR:

3x Teet Reier

EGERT PARIK

OÜ Kehra Puutööstus

Olen osalenud metsapäeval kaheksa korda ning tulen alati siia rõõmuga tagasi. Pean seda kokkusaamist oluliseks metsatöötajate endi seisukohalt, see on koht, kus vanu tuttavaid näeb ja saab kena päeva veeta. Mõõduvõtmistes osalemine pole siin selline, et kindlasti pean võitma, pigem on see seda laadi üritus, et osaled mõnel võistlusel, vahepeal räägid tuttavatega juttu, ühesõnaga oluline on võimalus igapäevatööst puhata, samas seda aktiivselt tehes. Metsapäeva traditsioon peaks kindlasti jätkuma, tore, et kohalik külarahvas ja korraldajad on seda läbi aastate vedada võtnud, jõudu neile selleks.

179

NUMBER

aastat tagasi ehk siis aastal 1832 on esmakorselt mainitud tõrvapõletamist Tõrvaaugus.


TÜRI RAHVALEHT 30. septembr 2011

8

vallavalitsus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Korterühistute ja korterelamute esindajate infopäev

Aukodanikuks nimetati Lembit Leinjärv

Türi Vallavalitsus ja MTÜ Eesti Korteriühistute Liit korraldavad 12. oktoobril kell 15 Türi vallamaja III korruse saalis korteriühistute ja kortermajade esindajate infopäeva, kus räägitakse kortermajade haldamise erinevatest võimalustest, uute korteriühistute moodustamisest, elektriohutuse nõuetest ning kortermajade haldamisega seotud koolitustest. Infot jagavad Türi vallavanem Aivo Prüssel, Eesti Korteriühistute Liidu Türi büroo juhataja Anne Tammpere, AS Koma esindaja Raivo Pink, korteriühistute ja -ühisuste juhid Irina Kaljusaar, Ljubov Ahlberg ja Urve Meerits ning OÜ Türi Elamu juhataja Enn Simson. Lisateave valla kodulehel www.tyri.ee ja telefonidel 387 9696, 5649 2269 (Anne Tammpere).

Lastekaitsespetsialist on valitud Lastekaitsespetsialisti ametikohale kandideeris 13 isikut. Komisjon koosseisus abivallavanem Vahur Salom, sotsiaaloskaonna juhataja Peeter Kruusement ja personalispetsialist Maire Pettai valis dokumendi- ja vestlusvooru põhjal lastekaitsespetsialisti ametikohale Marge Peneri, kes alustab tööd 3. oktoobrist. Marge Peneril on 1998. aastal omandatud sotsiaalpedagoogi kutse Rakvere Pedagoogikakoolis ja 2007. aastal on ta omandanud rakenduskõrghariduse sotsiaaltöö erialal Tallinna Pedagoogilises Seminaris. Alates 2009. aasta märtsist kuni käesoleva aasta septembri lõpuni täidab Marge Pener Türi Noortekeskuse noortejuhi tööülesandeid. Teise lastekaitsespetsialisti 0,75 kohaga töölevõtmise vajaduse tingis põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest omavalitsusele lisatud ülesanded. Soovituslikult on ühe lastekaitsespetsialisti kohta arvestatud 1000 last. Türi vallas elab ligi 1900 last. Nii ei võimaldanud ametis oleva lastekaitsespetsialisti koormus talle lisaülesandeid anda.

Suurvalla moodustamisest möödub kuus aastat

MAIRE PETTAI

personalispetsialist

AIVO PRÜSSEL

Arutleti noorte ja talve teemal Vallavolikogu turvalisuse komisjoni septembrikuu koosolekul räägiti turvalisusest noortekeskuses ja teede talihooldusest. Noortekeskuse juhataja Sulo Särkinen tutvustas 1. oktoobrist kehtima hakkavaid sisekorraeeskirju, mis nõuavad rulapargis sõitjatelt turvakiivrite kasutamist. Kuna noortekeskusel on eelarve pingelisuse tõttu neid osta keerukas, otsustas volikogu aseesimees ja turvalisuse komisjoni esimees Jaan Arvola toetada vajalike kiivrite ostu 100 euroga. Valla teede talihooldusest rääkis majandus- ja planeeringuosakonna juhataja Urmas Kupp. Türi valla maanteetranspordi kulude katteks eraldab riik raha ainult nendele teedele, mis on munitsipaalomanduses ja avalikus kasutuses või asuvad erakinnistutel ning neile on sõlmitud eratee omaniku ja vallavalitsuse vahel leping, mis määrab eratee avalikuks kasutamiseks. Kahjuks on väga palju veel neid erateede omanikke, kellega on küll suheldud ja kellele on saadetud eratee avaliku kasutamise leping, kuid mingit tagasisidet saadud ei ole. Selle tulemusena ei saa vald riigi käest lisaraha küsida ning jätkuvalt on mure, kuidas katta talihoolduse kulud või kruusateede remont. Turvalisuse komisjoni liikmed panevad südamele neile, kes soovivad teed võtta avalikku kasutusse, tõsiselt suhtuma lepingute sõlmimisse ning võimalikult ruttu saatma allkirjastatud lepingud tagasi, et nende alusel oleks Türi Vallavalitsusel võimalik seada oma edasisi toiminguid.

SILVI LUKJANOV

vallavanema nõuniku asendaja

Türi vallavanem

23. oktoobril tähistab Türi vald kuuendat aastapäeva. Valla aastapäeva puhul on pidu peetud valla erinevates piirkondades. Käesoleval aastal on kõik oodatud Laupa mõisa, kus antakse juba viiendat korda välja Türi vallale osutatud väljapaistvate teenete eest Türi valla aukodaniku nimetus ja Türi valla vapimärk. See, kuhu me täna oleme jõudnud, on pikaajalise arengu tulemus. Vaatamata majanduslangusele on meil hästi läinud, oma panuse selleks on andnud paljud Türi valla inimesed. Oleme investeerinud üle kahesaja miljoni krooni. Tehtud investeeringud on ennast õigustanud. Toon siinjuures ainult mõne näite. Kultuurimaja ruumid on hilisõhtuni tuledesäras ning üha sagedamini toimuvad siin erinevad maakondlikud ja vabariiklikud üritused. Türi Noortekeskus pakub noortele erinevaid võimalusi oma vaba aja veetmiseks. Türi lastepark on täis laste naeru ja kilkeid hiliste õhtutundideni välja. Lisaks oma valla inimestele

käivad siin lapsed mängimas ka naaberomavalitsustest. See kõik näitab, et oleme teinud õigeid asju. Kahjuks on majanduslangus mõjutanud ka Türi valla arengut. Oluliselt vähenenud sissetulekud ei võimalda liikuda edasi nii kiirelt kui eelnevatel aastatel. Meil on kõik arved makstud ning valla palgal olevad töötajad oma tasu alati õigel ajal kätte saanud. Tänu aktiivsele projektitööle jätkub ka investeerimistegevus. Pooleli on Türi linna vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ja laiendamine. See on Türi valla suurim investeering (üle 100 miljoni krooni), mis võimaldab sadadel peredel saada puhast joogivett ning liituda ühiskanalisatsiooniga. Projekt laieneb ka maapiirkondadesse. Ettevalmistustööd on tehtud ning lähiajal algab Türi Toimetulekukooli õpppehoone rekonstrueerimine ja Retla õpilaskodu ehitus. Teeme koostööd Maanteeametiga Türi linna läbivate riigimaanteede rekonstrueerimisprojekti koostamisel,

tee-ehitus algab 2013. aastal. Suurim muudatus on toimunud hariduse korralduses. Endise kahe gümnaasiumi asemel alustasid tänavu sügisel tegevust Türi Põhikool ja Türi Ühisgümnaasium. Reformi tulemusel lahutati gümnaasium põhikoolist. Eesti haridusstrateegia 2020 koostanud ekspertide arvamusel on gümnaasiumi lahutamine põhikoolist Eestis üks kõige kiiremini lahendamist vajavaid ülesandeid. Kindlasti tegime ka vigu, kuid nüüd tuleb minna edasi. Põhikooli õpitingimuste parandamine on lähiaastatel valla üks olulisemaid ülesandeid. Positiivse kõrval on ka muret tekitavat. Kurvaks teeb suur tööpuudus ning elanike arvu pidev vähenemine. Kahjuks ei saa Türi vald siin üksi midagi ära teha, olukord muutub alles siis, kui riigi tasemel mitte ainult ei räägita regionaalpoliitikast, vaid astutakse ellu viima reaalseid samme olukorra parandamiseks. Kuid elu läheb edasi. Kõik uus sünnib visa töö tulemusel. Tuleb seada sihte ning tegutseda püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Õnnitlen teid Türi valla 6. aastapäeva puhul. Loodame, et vald areneb ning meie elu muutub seeläbi veelgi paremaks.

SILVI LUKJANOV

Oodatakse kandidaate Türi Põhikoolis said uue väljanägemise kolm klassiruumi. Matemaatika-, füüsika- ja keelteklassi asemele ajakohastati arvuti-, füüsika- ja keemiaklass. Projekti raames tehti töid 68 376.53 euro eest, millest 54 252.87 eurot saadi toetust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist. Silvi Lukjanov

Vallavalitsus ootab kandidaate Türi valla noorte- ja noortekollektiivide preemiatele kuni 12. oktoobri kella 12ni. Türi valla noorte- ja noortekollektiivide preemia määratakse ning makstakse noorele ja noortekollektiivile, kes on oma sportlike või loominguliste saavutustega silma paistnud maakonnas, vabariigis või

rahvusvahelistel võistlustel või näitustel. Preemiaid makstakse eduka sportlase, kaunite kunstide, aktiivse noore ja eduka kollektiivi kategoorias. Kandidaate igasse kategooriasse on õigus esitada kõikidel isikutel (füüsilised ja juriidilised), asutustel ja ühendustel. Taotlusi hindab ja preemiaid määrab viieliikme-

Türi Vallavolikogu nimetas 28. septembri istungil Türi valla aukodanikuks Lembit Leinjärve, kelle nimi kantakse Türi valla auraamatusse ja antakse Türi valla vapimärk nr 5 koos aukodaniku tunnistusega. Aukodaniku selgitasid volinikud salajasel hääletamisel kahe kandidaadi – Lembit Leinjärve ja Helle Kirdi vahel ning hääled jagunesid 13/9 Lembit Leinjärve kasuks. Lembit Leinjärv on Eesti Sõjameeste Järva Ühingu asutajaliige, selle juhatuse esimees ja Memento Järvamaa ühenduse esimees. Türi ja Järvamaa kogukond tunneb teda kui väsimatut isamaaliste aadete eest seisjat, kes igal aastal, kui Türi vald tähistab ametlikult Eesti Vabariigi aastapäeva või võidupüha, esitab sisukaid ja päevakajalistele juhtumitele viitavaid tähtpäevakõnesid. Lembit Leinjärv on korduvalt valitud Türi linna ja valla volikokku, kus on olnud revisjonikomisjoni esimees ja majanduskomisjoni liige. Tema ehitusinseneri kogemustele toetudes on aastate jooksul valminud mitmed meid ümbritsevad hooned. Ta sobib isamaalise ja väärika kodaniku eeskujuks kõigile Türi valla elanikele, tema panus osalemisel kogukonna elus ning meile kõigile oluliste väärtuste hoidmisel on väärt tunnustamist Türi valla aukodaniku tiitliga. Ettepaneku nimetada Lembit Leinjärv Türi valla aukodanikuks tegi Isamaa ja Res Publica Liidu Türi osakond. Türi valla aumärkidele esitati 13 kandidaati, neist viis hõbedasele ja kaheksa kuldsele aumärgile. Türi Vallavalitsuse 28. septembri otsuse põhjal saavad kuldse aumärgi Kaarel Aluoja, Elor Ilmet ja Koit Teder ning hõbedase aumärgi Madis Roosipuu, Siim Sisask ja Laura Tatrik. Aukodaniku tunnistus ja Türi valla aumärgid antakse üle Türi valla aastapäeval 23. oktoobril Laupa mõisakoolis toimuval aktusel. 2010. aasta Türi valla aukodanikuks nimetati Ivo Raudsepp, kuldse aumärgi said Heino Aavasalu, Viia Ivask ja Anneli Kenk ning noortele mõeldud hõbedase aumärgi Evely Kaasiku, Kerstin Laanemets ja LiisaMaria Marrandi. vallavanema nõuniku asendaja

line komisjon koosseisus Mati Sadam, Ülle Välimäe, Kaspar Randmäe, Eda Lippur ja Sulo Särkinen. 2008. a said 6500-kroonise noortepreemia Sigrid Ruul ja Sänni Noormets. Kahel viimasel aastal noortele ega noortekollektiividele preemaid ei antud.

TÜRI VALLAVALITSUS

Lembit Leinjärv.


TÜRI RAHVALEHT 30. september 2011

9

vallavalitsus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Infopäeval räägitakse turvalisusest Türi Vallavalitsus ja MTÜ Eesti Naabrivalve korraldavad infopäeva „Turvaline Türi vald“, mis toimub 10. oktoobril kell 18 Türi Kultuurimajas. Ettevõtmisele on oodatud kõik türilased, kes tunnevad muret oma kodu turvalisuse pärast. Infopäeval annavad soovitusi ja vastavad küsimustele vallavalitsuse, Naabrivalve, politsei, Kaitseliidu ja päästeameti esindajad. Ootame rohket osavõttu!

Türi valla eelarve täitmisest ja koostamisest ÜLLAR VAHTRAMÄE abivallavanem

Türi valla 2012. aasta eelarve koostamisega tegime algust juba maikuus. Tänaseks päevaks on 21 valla hallatava asutuse ja osakonnajuhatajatega läbi arutatud esimene versioon järgmise aasta valla ja valla hallatavate asutuste eelarvetest. Teada on fakt, et võrreldes mõne aasta tagusega on valla tulubaas vähenenud ligi 200

000 eurot ja valla igapäevased kulud, nagu küte ja elekter, on kasvanud märgatavalt. Ei ole enam see aeg, kus vallaeelarve kasvas igal aastal 20 ja enam protsenti ning sai endale rohkem lubada. Võrreldes mõne aasta tagusega on lisandunud uued asutused – Türi Noortekeskus, uus Türi Muusikakool ja laienenud Türi Kultuurimaja.

Läbirääkimistel hallatavate asutuste juhtidega vaatasime esmalt 2011. aasta eelarve täitmist. Külma talve tõttu on asutustes valdavalt suurenenud kütte- ja elektrikulud. Asutuste juhid teavad, et nende kulude suurenemise kompenseerib vallavalitsus selle aasta reservfondist. Lastevanemad ei pea muretsema sellepärast, et lapsed lasteaedades ja koolides, mida kokku on vallas 12, külmetaksid või pimedas peaksid olema. Igapäevaste muude majandamiskuludega peaksid lasteaiad ja koolid kinnitatud eelarve piirides hakkama saama. Kindlasti ei ole asutuste seis selline, et

lastevanemad peaksid lapsele kooli või lasteaeda tualettpaberit kaasa andma. 2012. aasta eelarvete koostamisel jätkame samade majanduskulude põhimõtetega. Majanduslikult raskel ajal ei saa küll erilist arengut lubada, kuid esmaste majanduskuludega saame hakkama. Türi vald on üks suuremaid maaomavalitsusi Eestis ja valla eelarve kokkupanek on keeruline ning vaeva ja paljude kaasamõtlemist nõudev protsess. Oktoobris jõuab esimene versioon 2012. aasta eelarvest Türi vallavolinike töölauale. Rahulikku meelt ja mõistvat suhtumist kõigile!

Keskkonnamõju hindamise teated Türi Vallavalitsus algatas keskkonnamõju hindamise Türi vallas Taikse külas Vana-Piibu ja Noor-Piibu katastriüksusele OÜ Estonia veisekasvatusfarmi rajamiseks. Planeeritakse veisefarmi 1200 lehma ja 1500 noorveisega koos farmi juurde kuuluvate silo- ja lägahoidlaga. Katastriüksustele kavandatakse ehitada uus vabapidamisega lüpsifarm ning laiendada ja rekonstrueerida seal juba asuvad laudad. Ehitatakse uus silo- ja lägahoidla. Kavandatava tegevuse eesmärk on ettevõtte toot-

mismahu suurendamine ja loomakasvatuse efektiivistamine. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata farmi ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ning laiendamiseks vajalikke tegevusi, kaasnevaid tagajärgi ja nende eeldatavat keskkonnamõju, hinnata farmi tegevusega kaasnevaid tagajärgi ja nende eeldatavaid keskkonnamõjusid, tuua välja olulised keskkonnamõjud, prognoosida võimalikke muutusi keskkonnas, valida välja parimad alternatiivsed lahendused, välja pakkuda nega-

tiivsete mõjude vältimise ning leevendamise võimalusi ja positiivsete mõjude suurendamise võimalusi, esitada soovitusi keskkonna- ja seirenõuete seadmiseks. Keskkonnamõju hindamine algatati vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 27 ja 35. Otsustaja on Türi Vallavalitsus, kontaktisik Ott Vilusaar, tel 384 8253; e-post ott.vilusaar@tyri.ee. Järelevalve teostaja on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon

Wiedemanni 13, 72213, Türi. Arendaja on OÜ Estonia, kontaktisik: Jaanus Marrandi; tel 514 3233; e-post jaanus. marrandi@oyestonia.ee. Keskkonnamõju hindaja on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, kontaktisik Kaupo Heinma; tel 526 2046; e-post kaupo@environment.ee. Keskonnamõjude hindamise algatamise dokumentidega saab tutvuda Kohtu 2, Türi linn, Türi vald tööaegadel ruumis 213.

TÜRI VALLAVALITSUS

Volikogu 28. septembri istungi kokkuvõte Türi Vallavolikogu: • Tunnistas Türi Vallavalitsuses seotud osapooltega tehtud tehingud ja nende Türi valla 2010. majandusaasta aruandes kajastamise nõuetekohaseks. • Muutis Türi valla 2011. aasta eelarvet, mille tulu pärast muutmist on 8 716 052.28 eurot ja kulu pärast muutmist on 9 620 486.49 eurot. Türi valla 2011. aasta muudatustega eelarve on avalikustatud Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee. • Tunnistas kehtetuks Türi Majandusgümnaasiumi ja Türi Gümnaasiumi põhimääruse. • Tunnistas kehtetuks Türi Vallavolikogu esindajate määramise valla haridussüsteemi

ümberkorraldamise tulemusel tegevused lõpetanud Türi Gümnaasiumi ja Türi Majandusgümnaasiumi hoolekogusse ja nõukogusse. • Peatas Türi valla õpilastele õppetoetuste määramise jooksvaks õppeaastaks. • Muutis Türi valla õpilastele sõidukaardi väljastamise ning koolisõiduks tehtud kulu Türi valla eelarvest hüvitamise korda. • Reguleeris Türi valla lasteaedade personali koosseisu määramise korda eesmärgiga ühtlustada valla koolide ja lasteaedade personali koosseisud. • Menetles esimesel lugemisel Türi valla terviseprofiili ja tegevuskava muutmise ning uues

redaktsioonis vastuvõtmise eelnõud. • Võttis teadmiseks, et Türi vald taotleb Euroopa Sotsiaalfondi programmist toetust projektile „Tervelt tööle“ summas 17 989.39 eurot ja projekti rahastamisel võtab kohustuse tagada Türi valla eelarvest projekti elluviimisel Türi valla omafinantseering summas 899.47 eurot. • Valis Türi Vallavolikogu II koosseisu majandus- ja keskkonnakomisjoni esimeheks alates 28. septembrist 2011 Toomas Marrandi. • Nimetas Lembit Leinjärve, sündinud 4. märts 1926, Türi valla aukodanikuks ja kandis tema nime koos teenete kirjel-

dusega Türi valla auraamatusse. Annab Lembit Leinjärvele Türi valla vapimärgi nr 5 koos aukodaniku tunnistusega 23. oktoobril toimuval valla 6. sünnipäeva aktusel Laupa mõisakoolis. • Otsustas mitte algatada Türi Vallavalitsuse struktuuri ja koosseisu muutmist eesmärgiga vähendada 1. jaanuarist 2012 palgaliste vallavalitsuse liikmete, s.o abivallavanemate arvu nii, et valitsuse koosseisu jääb üks palgalise abivallavanema ametikoht. • Võttis teadmiseks Järvamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuhi Toomas Tippi jagatud informatsiooni liidu tegevustest.

SILVI LUKJANOV

vallavanema nõuniku asendaja

Prügiveol on oktoobrist uued hinnad Türi vallas jäätmevedu korraldav AS Veolia Keskkonnateenused tõstab alates 1. oktoobrist prügiveohinda 5,7%. Hinnatõusu põhjendab teenuse pakkuja kütusehinna 20% suurenemisega võrreldes pakkumise ajal kehtinud hinnaga. Seetõttu nõustus Türi Vallavalitsus esitatud hinnatõusu sooviga. Vastavalt Türi Vallavalitsuse ja AS Veolia Keskkonnateenused vahel sõlmitud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo ainuõiguse teostamise lepingule on vedajal õigus esitada vallale põhjendatud taotlusi korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmiseks, kui jäätmeveo hinda oluliselt mõjutavad hinnakomponendid jäätmevedajast sõltumatult oluliselt muutuvad. AS Veolia Keskkonnateenused võitis Türi valla haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmise avaliku konkursi ja omab jäätmeveo ainuõigust neljaks aastaks.

Teenustasude hinnad alates 1. oktoobrist 2011 Jäätmeliik

Jäätmemahuti suurus

Teenustasu hind koos k/m

Segaolmejäätmed

Kuni 0,06

0.41

Kuni 0,08

0.73

Kuni 0,14

1.14

Kuni 0,24

2.92

Kuni 0,37

3.24

Kuni 0,60

4.38

Kuni 0,80

7.21

Kuni 1,50

6.24

Kuni 2,50

20.72

Kuni 4,50

36.48

URMAS KUPP

majandus- ja planeeringuosakonna juhataja

Särevere lasteaia detailplaneeringust Türi Vallavolikogu võttis 31. augusti 2011 otsusega nr 57 vastu Särevere lasteaia detailplaneeringu (OÜ AARENS PROJEKT töö nr 02-2011). Detailplaneeringuga kavandatakse planeeringualale kaks krunti lasteaia hoonete ja rajatiste ehitamiseks, määratakse nende kruntide ehitusõigus, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorraldus ja haljastuse põhimõtted. Detailplaneering vastab Türi Vallavolikogu 25. juuni 2009 otsusega nr 55 kehtestatud Türi valla üldplaneeringule. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 26. septembrist 10. oktoobrini 2011 Türi Raamatukogus ja Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse majandus- ja planeeringuosakonnas nende tööajal ning Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee kataloogi “Ehitus ja planeerimine” alamkataloogis “Detailplaneeringud”. Avaliku väljapaneku ajal on igal isikul õigus esitada kirjalikke vastuväiteid ja ettepanekuid planeeringu kohta Türi Vallavalitsusele aadressil Kohtu tänav 2, Türi, 72213 või e-posti teel vallavalitsus@tyri.ee. Juhul kui detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatakse detailplaneeringu kohta kirjalikke ettepanekuid või vastuväiteid, toimub nende arutamiseks avalik arutelukoosolek kuue nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu. Arutelukoosoleku toimumise korral teatatakse selle täpne aeg ja koht ajalehtedes Türi Rahvaleht ja Järva Teataja.

Vald tunnustab rohket osavõttu Türi Vallavalitsus premeerib Paide-Türi rahvajooksul rohkemaarvuliselt esindatud valla kooli 320 euroga spordivahendite ostmiseks ja teemapealinna suure korvitäie õuntega. Rohkemarvuliselt esindatud kool selgitatakse välja rahvajooksul osalenute protsendi alusel õpilaste üldarvust koolis. Türi vallavanema Aivo Prüsseli sõnul peaks rahvaspordist ja oma tervisest lugupidava inimese toidulauale kuuluma igal päeval vähemalt üks kodumaine õun. Nii otsustati vallavalitsuses premeerida Paide-Türi rahvajooksul rohkemaarvuliselt esindatud teemapealinna suure korvitäie õuntega. Suurima osavõtjate arvuga teemapealinn selgitatakse välja sügispealinn Narva, talvepealinn Otepää, suvepealinn Pärnu, külmapealinn Jõgeva, veinipealinn Põltsamaa ja õllepealinn Saku vahel. Türi vallavalitsus kutsub kõiki 2. oktoobril toimuval 30. PaideTüri rahvajooksul aktiivselt osalema.

SILVI LUKJANOV

vallavanema nõuniku asendaja


TÜRI RAHVALEHT 30. septembr 2011

10

sport Türi Ganvixi noored lõpetasid hooaja edukalt Ja tegid seda ilusa võiduga kaotuseta püsinud FC Maardu vastu. Mäng oli oluline, sest kaotuse puhul oleks jäädud kolmandaks. Hooaja kokkuvõttes mängiti neliteist kohtumist, millest võideti kümme, viiki jäi üks ja vastase paremust pidid poisid tunnistama kolmel korral. Märkimisväärne on ka asjaolu, et koduväljaku mängudeks olid poisid alati paremini valmis, kuna seitsmest mängust võideti kuus ja korra lepiti viigiga. Nii ei pidanud fännid ning lastevanemad kordagi pettuma. Väravaid lõid poisid 64 ja oma võrku lasti 27 palli. Jala sai valgeks peaaegu igaüks. Suurimad väravakütid olid Aldo Lengert, Henry Eicenbaum ja Joosep Luts. Võistkonda kuulusid puurilukk Indrek Huopolainen, kaitsetala Kermo Pihelgas keda assisteerisid kaitses Martin Laiv, Robin Tarius ja Arne Reinberg.Keskväljal tegutses mootor Joosep Luts. Äärtel lõid teravusi Jaagup Luts ja Henry Eicenbaum. Ees realiseerisid korralikult võimalusi Aldo Lengert ja Kristjan Puusepp. Keskvälja tugevdasid Karl Erik Ott ja Kris Schüts. Täname poisse südikate mängude eest ja lastevanemaid, kelleta poleks võimalik olnud seda ilusaks tulemuseks realiseerida.

Alemi sportlane võitis medali Kultuuri- ja Spordiklubi (KSK) Alem sportlane Kaidi Kori saavutas Eesti maanteekäimise meistrivõistlustel 20 kilomeetri käimises teise koha. Valgas toimunud Eesti maanteekäimise meistrivõistlustel sai Kaidi Kori oma kaheksanda täiskasvanute medali, seekord 20 kilomeetris. Aeg 2.17,38 tähistab uut Järvamaa absoluutset rekordit naiste arvestuses. TR

Mälumänguhooaeg stardib Mälumängu võistlushooaeg on oktoobrist aprillini iga kuu esimesel reedel, välja arvatud viimane etapp. Osavõistlused toimuvad 7. oktoobril, 4. novembril, 2. detsembril, 6. jaanuaril, 3. veebruaril, 2. märtsil ja 6. aprillil. Kõik mängud toimuvad Särevere spordihoone II korruse saalis algusega kell 19.00. Võistlusi korraldab KSK Alem ja küsimused koostab Alar Särgava. Iga voor koosneb kolmekümnest küsimusest, mis haaravad sporti, variat, kunsti ja muusikat. Osa võivad võtta kõik vabalt moodustatud neljaliikmelised võistkonnad ning iga vooru järel selgitatakse selle võitja. Kohapunkte antakse vastavalt: I koht 15 punkti, II koht 13 punkti, III koht 12 punkti jne. Seitsmest mängitavast voorust lähevad üldvõitja selgitamiseks arvesse viie parema vooru kohapunktid. Punktide võrdsuse korral määrab paremuse suurimate kohapunktide arv. Eraldi peetakse arvestust Järvamaad puudutavate küsimuste kohta ja seal selgub võitja kõigi õigesti vastatud küsimuste punktide liitmise teel. Üldarvestuses kolme paremat võistkonda autasustatakse diplomite ja meenetega. Kõik võistluste korraldamisega seotud kulutused kaetakse laekuvatest osavõtumaksudest, mis on neli eurot võistkonna kohta igal etapil, ja KSK Alem eelarvest. Mälumängu tulemused pannakse üles Türi valla kodulehel, ja Järvamaa Spordiliidu kodulehele.

KULTUURI JA SPORDIKLUBI ALEM

klõps

Saada oma klõps aadressil rahvaleht@tyri.ee

28. augusti õhtul umbes kella 21 paiku juhtusin sõitma Viljandist Türile. Tulekahjukuma õhtutaevas hakkas paistma juba enne Mäeküla, põles Särevere farmi söödahoidla. Sõitsin kahjutuld vaatama-pildistama, ühtegi tõrjujat kusagil ei silmanud, noored seisid tule paistel ja kuulasid autost muusikat. Viimaks sõitis mööda üks pritsuauto, mis jäädvustus komeedina ka fotoaparaadi mällu. Teet Reier

Kren Kask kihutas karikale Saunametsa teedel alguse saanud ning Tolli suusaradadel ja Kõrgessaare küngaste vahel jätkunud Türi rattapoe maastikusõidu seeriavõistlus lõppes tiheda rebimisega lauluväljaku ja tehisjärve ümbruses. MATI SADAM rahvaleht@tyri.ee

Tänavune Türi rattapoe maastikusõidu seeriavõistlus on ajalooks saanud. Oli osavõturohke hooaeg, kus mõnes võistlusklassis sai võitja selgeks juba nelja etapiga, mitmeski vanusegrupis tuli aga esikoha eest heidelda viimaste meetriteni. Alates tänavusest hooajast on noortel rohkem põhjust treeningutel pingutada ning võistlustel ennastületavalt sõita, sest parimatest parim saab enda kätte hoiule meie rattaspordi suurkuju Rein Noodla välja pandud uhke rändkarika.

Noortel oli tihe rebimine Tihe rebimine esikoha pärast oli kõige nooremate, kuni kuus aastaste ratturite vahel. Viimase etapini oli võiduvõimalus Ove-Rasmus Radalal, Samuel Beekmanil ning Karolin Surval. Suvel isaga tõsiselt treeninud Karolin suutis otsustaval etapil poisid selja taha jätta ning tasuks üldesikoht. Järgmine hooaeg on poistel põhjust tõsiselt pingutada. Kuni kümneaastaste poiste arvestuses tunnistas ainult võite Kren Kask. Vaid korra vääratasid meie kogenumad rattamehed Ivo Mölder, kes ühel etapil pidi tunnistama Järva-Jaani mehe Teet Kallakmaa paremust, ning

Arved Mägi, kelle korra kavaldas üle Jüri Ellram Imaverest. Suurima üllatuse pakkus aga rohkem jooksumehena tuntud Olavi Allase, kes suutis tänu stabiilsetele sõitudele napsata esikoha Vändra rattaklubi poiste ees. Naiste põhiklassis oli võitmatu Jana Matvejeva Albust. Sama kindlalt hoidis teist kohta meie Tiina Nõmmik. Loodame, et uuel hooajal suudab Tiina juba esikoha eest võitlema asuda.

Rändkarikas jäi Türile Tänavuse rattavõistluse hooaja muutis eriliseks meie ääretult mitmekülgne ning pühendunud spordimees Rein Noodla. Juba kevadel rääkis Rein võistluse korraldajatele plaanist panna oma auhinnakollektsioonist välja üks karikas, millele igal aastal kinnitatakse meie parima noorratturi nimega tahvel ja mis on kõigile vaatamiseks väljas Türi rattapoes. Seeriavõistluse korraldajate ja Reinu ühine arvamus oli, et tänavu väärib parima noorratturi tiitlit Kren Kask. Edu Krenile järgnevatel aastatel ning suur tänu Rein Noodlale ilusa algatuse eest! Türi Spordiklubide Liidult suur tänu ka Kristjan Männale ning Türi rattapoe meestele, kes on seeriavõistlusele igakülgselt toeks olnud. Rajameistrid Ivo Mölder, Peep Raudsepp, Tauri Must ja alati abivalmis Rein Noodla suudavad ka kümneid kordi läbisõidetud rajad osalejatele värskemaks muuta. Selliste meestega ning väga toredate võistlejatega on korraldajatel suur rõõm ka tuleval aastal jätkata.

kuhu minna 27.09–12.11 Türi Muuseumis ajutine näitus “Kirjapulgast taskukalendrini” – kollektsionääride Ervin Jürisoo pastakad ja Maire Pettai taskukalendrid 1.10 Pilistvere kihelkonna eakate tervisepäev Võhmas. Lisainfo tel 5300 3987 1.10 kell 10–16 Türi Õunafestival kultuurimajas ja kesklinna pargis. www.tyri.ee/festival 1.10 kell 12–16 Türi Noortekeskuse esimene sünnipäev – erinevad tegevused sees ja väljas nii suurtele kui ka väikestele. Vaata infot FB – Türi Noortekeskus 1.10 kell 15 kunstnik Ülle Järve mosaiiginäituse “Teisele ringile” avamine Türi Kultuurimaja galeriis. Näitus jääb avatuks 31. oktoobrini 1.10 kell 19 noortepidu Türi Noortekeskuses 2.10 kell 17 Türi Kultuurimaja tantsuklubi hooaja algus 6.10 kell 18 Kabala küla arengukava koosolek Kabala Rahvamajas 7.10 kell 18 Võhma näiteringi komöödiaetendus “Pole mehi” Kabala Rahvamajas. Pilet 2 € 7.10 kell 20 Tantsuklubi tantsuõhtu koos Mati Duoga Türi Kultuurimajas. Info tel 510 1902 8.10 kell 16 alustab EELK Türi koguduse pastoraadis tööd piiblitund 9.10 kell 11 alustab EELK Türi koguduses tööd pühapäevakool. Osavõtjatel palume eelnevalt registreerida koguduse telefonil 387 8330 9.10 kell 12.30 alustab EELK Türi koguduses tööd leerikool. Osavõtjatel palume eelnevalt registreerida koguduse telefonil 387 8330 9.10 kell 16 Türi Kultuurimajas heategevuskontsert Türi Püha

Rein Noodla rändkarika sai esimesena enda valdusesse noor rattasõitja Kren Kask (vasakul). Teet Reier

Ratturid tulid Harjust karikatega Eelmisel nädalal Harjumaal lõppenud 12 etapist koosnenud Kona Wolksvagen kolmapäevak 2011 karikasarjas esinesid edukalt Türi noored maastikuratturid. Türi spordiklubi Smart Sport treeneri Janek Järva sõnul saavutas M14 vanuseklassis türilane Karl Järva ülekaaluka esikoha, edestades teisele kohale tulnud sportlast 66 punktiga. Renet Kask oli samas vanusegrupis neljas. Hästi esinesid ka teised türilased. M12 vanuseklassis tegi tubli esituse Kren Kask, kes osales seitsmel võistlusel, saavutas viis võitu ja kaks teist kohta ning sai üldkokkuvõttes 10. koha. Kert Järva saavutas üldkokkuvõttes 3. koha ning Oskar Kontus 8. koha. Türi spordiklubi Smart Sport esines võistlussarjas kokku kümne maastikuratturiga.

Turi

Kevade kodu

Kolmainu kiriku heaks, korraldaja MTÜ Smeritška. Esinevad laulja Nadežda Trefner, poetess Maria Rosenblit, ansambel Slavjanotska, Podrugi jt. Pilet 2 € 12.10 kell 19 Pärnu teatri Endla etendus „Eesti mees ja tema poeg“ – monokomöödia Sepo Seemaniga Türi Kultuurimajas. Pilet 10/8 €. Info ja piletite broneerimine tel 387 8248 13.10 kell 12 Täiskasvanud Õppija Nädala töötuba Kabala Rahvamajas 17.10 kell 10 tšellokvartett C-Jam “Agent 005” Türi Kultuurimajas 19.10 kell 19 kitarrivirtuoos Nevil Blumbergi kontsert Türi Kultuurimaja väikeses saalis. Piletid alates 10 € müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. Pilet uksel kontserdi toimumispäeval 13 €. Muusikakooli õpilastele pilet 7 € müügil Türi Kultuurimajas. Info tel 505 9625 19.10 kell 19 Seasaare Seltsi “Päike südames” Oisu Rahvamajas. Pilet 2 € ja 3 €. Info tel 5340 3551 20.10 kell 11 Viljandi lasteteater Reky – „Hans ja Grete“ Türi Kultuurimajas. Pilet 5 € 21.10 kell 20 tantsuõhtu ansambliga “Rein – mees nagu orkester” Taikse Kultuurimajas. Pilet 3 € 23.10 kell 11 perespordipäev Kabala spordihoones 23.10 kell 15 Türi valla 6. sünnipäeva kontsertaktus Laupa mõisas. Buss väljub Türi keskväljakult kell 14.30 23.10 kell 18 Türi Kultuurimaja 2011/2012 hooaja avamine 28.10 kell 11–18 tasuta raamatulaat Türi Raamatukogus 29.10 kell 10–15 tasuta raamatulaat Türi Raamatukogus 31.10 kell 11 tsirkus Oisu Rahvamajas. Pilet 2 €. Info tel 5340 3551


TÜRI RAHVALEHT 30. september 2011

11

uus ja vana Türil

teated UUED KODANIKUD! 1920 G. Sink Foto René Viljati kogust

HANDRE NIRGI 22.08.2011 GERT SEMJONOVA 02.09.2011 GERT RITSON 30.08.2011 KARMO TANKLER 06.09.2011 LAURA ALISSA JUHKAM 11.09.2011 KEVEN TRESTIP 31.08.2011 MARELLE NABER 31.08.2011 ERIK VARIS 17.09.2011 KENET SOOM 12.09.2011

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Türi valla lehekülgede toimetaja: Silvi Lukjanov Korrektor: Reet Piik Küljendaja: Elin Kalda

Jahiloss on ehitatud 1914. aastal ja see kuulus Kabala mõisnikule Victor von Taubele. Pärast mõisate riigistamist on seda hoonet kasutatud koolimajana kui ka Kabala metskonna metsatööliste majatuskohana. Nagu fotolt näha, parvetati osa metsamaterjali mööda Rassi jõge sihtkohta.

Raamatupidaja: Marge Tropp Türi Arengu SA juhatuse liige: Auris Rätsep Trükkija: AS Kroonpress

2011 Teet Reier

Levitaja: AS Eesti Post Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa

Nõukogude korra ajal kasutati hoonet töötajate puhkebaasina. Pärast 2005. aasta renoveerimist kuulub maja Eesti Skautide Ühingule ning seal korraldatakse üleriigilisi skaudilaagreid ja muid kokkutulekuid.

KUULUTUSED Kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimine, paigaldus ja hooldus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee Teraviljakasvatusega tegelev talu soovib osta ja rentida põllumaad Türi vallas. Hind kokkuleppel. Info: 5648 2492. Korteriühistu Türil otsib tublit majahoidjat. Soovi korral helistada tel 387 8447. Müüa kompostmulda ja sõnnikut. Tel 525 1742. Tervisevõimlejad! Saame taas kokku 3.10 kell 19.30 Türi Põhikoolis Wiedemanni 3a. Kersti Veeberg. Ostame vanakodutehnikat el./gaasipliidid, pesumasinad, tolmuimejad, raadiod, makid jne (ka külmkapid). Võib pakkuda ka muud sorti vanarauda (plekkpurkidest masinateni), ka probleemseid tooteid (katlamajad, küttesüsteemid, kasvuhooned jne). Ise demonteerime ja vea-

me ära. ALATI PARIM HIND! Raha kohe kätte või pangaarvele. Täpsem teave 5670 7523 või 5592 5998. Lokuta Lasteaed pakub ajutiselt (2–3 kuud) alates 21. oktoobrist 2011 tööd kokale. Täpsem info telefonil 5330 3017. MTÜ Loovuse Vabakool kutsub sind osalema: 12. oktoobril kell 17.30 alustab Türil (Paide tn. 6 III korrus) Kundalini jooga grupp algajatele. Jooga tehnikad õpetavad ennast tundma, annavad hea tervise ja selge meele ning rahu. Kontakt Kalev Veskimäe, tel 5333 0099. Tervisliku Eluviisi Klubi kutsub

kõiki huvitatuid reedel, 14. oktoobril kell 18.00 Türile, Paide tn 6 III korruse auditooriumi, kus seekord on vaatluse-arutluse all toitumisalane film. Kontakt Marge Laagemann, tel 5553 6936. Pakume tuge algklasside õpilastele, kes vajavad individuaalset lähenemist ja õpiabi. Kontakt Anneli Kirspuu, tel 507 2380. Võtan matemaatikas (12 klass) järeleaitamise tunde. Tel 553 2900. Pesumaja „Pesumumm“ Wiedemanni 1 keldris on avatud E–R 10–17, L 10–15, pakutakse ka koduteenust. Info 5595 1484 või 385 2203.

Lõuna-Järvamaa Arendusühing kutsub osalema lapsi alates 4. eluaastast projektis 4 pillikeelt (4 strings) Registreerimine 3. oktoobrini e-posti teel aadressil helen.ott@gmail.com Avalduse blanketid kättesaadavad kultuurimaja valvelauas ja põhikoolides. Esimene kokkusaamine 4. oktoobril kell 17.30 Türi Kultuurimaja väikeses saalis. Vastuvõtukatseid ja õppetasu ei ole. Osalejate arv on piiratud. Täiendav info telefonil 5558 4969 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152. Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides. Trükiarv on 4800 ja lugejaid 10 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee. Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepanekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke VAALA MISJURINA 2.09.2011 ANATOLI NIKITIN 6.09.2011 ANDRES TÕNISMÄGI 8.09.2011 AINO GENTS 14.09.2011 LEMBIT SÕBER 18.09.2011 VAIKE KAIDIS 21.09.2011 VALENTINA UNT 23.09.2011 GALINA ANNI 24.09.2011 HEIGO PALJASMA 25.09.2011 MAIE SOOMRE 25.09.2011

ja avaldab kaastunnet omastele.

Fotograaf René Viljat tel 525 8325

Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaa linnadest, küladest, inimestest ja sündmustest.


TÜRI RAHVALEHT 30. septembr 2011

12

reklaam LUGEJAKÜSIMUS Tänavu oktoobris tähistab vald järjekordset tähtpäeva, märkamatult on Türi linna ja valla ning Kabala ja Oisu valla liitumisest möödunud juba mitmed aastad. Küsimus on: kui vanaks saab Türi vald oktoobris? Vastused palume saata hiljemalt 20. oktoobriks e-posti aadressile rahvaleht@tyri.ee või posti teel: Türi, Kohtu tn 2, 72215, Türi Rahvaleht. Palume vastajatel lisada ka oma telefoninumber, et võitjaga ühendust võtta. Võitja saab auhinnaks keraamilise vormi, millega on mugav pikkadel sügisõhtutel ahjus õunu küpsetada.

����������������� ������ ���������������������� ����������������� ������� ���������������� ����������������

������������ ������������������� ������������������ �������������������

����������� ������������������������ ����������������

������������� ����������������������� ������������������� ������������� �������������������������������������������� ������������������������������������������ ������������������������������������������� ���������������������������������������������� �������������������������� ������������������������������������ ����������������������������� �������������������������������������� ���������������������������������������� �������������������������������

30.09.2011 - Türi Rahvaleht  

Tere tulemast lugema 2011. aasta septembrikuu Türi Rahvalehte!

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you