Page 1

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – TÜRI KEVADFESTIVAL

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE

29. aprill 2011

Inimese loomusele on omane unistamine, uudishimu ning soov saada teada, mis on seal, kuhu silm ei ulatu. Türi Kevadfestival IREN LILL viib kõik uudishimulikud ja Türi Kevadfestivali kunstiline juht ja produtsent teadmisjanulised seekord kaasa matkadele Kuule, tähtedele ja universumi avarustesse. Kuulame, milline on taevatähtedest inspireeritud muusika, mida jutustavad universumist oma ala spetsialistid, ning vaatame, kuidas paistab tähistaevas läbi teleskoobi. Astronoomiateemaline fotonäitus jõuab meieni koostöös Tartu Observatooriumiga.

Animafilmi töötoas on nii lastel kui ka täiskasvanutel võimalus meisterdada ise kosmoseteemalist filmi. Külastame Orioni tähetorni ja kuulame Linnateatri näitlejaid Mart Saare majamuuseumis. Esinejaid on Türilt ja Tallinnast, Kölnist ja Kielist, Pilistverest ja Pariisist ning põnevaid üritusi jätkub kõigile. Nelja päeva jooksul jõuab iga festivalikülaline korraks aja maha võtta, unustada argitoimetused ja poliitika, mõelda loodusest, inimesest, maailmast ja taevatähtedest ning kuulata üheskoos head muusikat. „Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu,“ ütleb rebane Antoine de Saint-Exupéry raamatus „Väike prints“. Järgneval paaril lehekülgedel on põgus ülevaade sellest, mida oodata viiendalt Türi Kevadfestivalilt. Soovin kõikidele kaunist kevadet ja rõõmsaid elamusi!

Fotomeenutusi möödunud festivalidest 2009

2009

2010 Aleksei Turovski 2009. aasta Kevadfestivalil.

Rõõmsad ja tänulikud kuulajad Laupa koolis loengul “Vesi – elu lähtemineraal”.

2010

“Aastaajad Paunveres” – Robert Jürjendal ja Andrus Vaarik.

2007

2010 Rabamatk Kaarel Aluojaga.

Külalised Gruusiast – ansambel Tbilisi.

“Lugusid lindudest” – Fred Jüssi ja Iren Lill.

2010

2008

2008 Tõnis Kaumanni ja Leelo Tungla “surmtõsine” laulumäng “Lopi ja Lapi”.

Festivali patroon Fred Jüssi.

Ansambel Svetilen Venemaalt.


2

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – TÜRI KEVADFESTIVAL

Kevadfestival

Raadio Ööülikooli loengud Türi Kevadfestivalil Juba alates esimesest toimumisaastast on Türi Kevadfestival teinud koostööd Eesti Rahvusringhäälingu saate „Raadio Ööülikool“ tegijatega. Festivali raames toimuvad loengud toovad huvilisteni põnevaid ja sisutihedaid mõttearendusi vastavalt festivali temaatikale kõige erinevamate lektorite vahendusel. „Ööülikooli“ toimetaja on Jaan Tootsen, kes pälvis möödunud aastal saate arendamise ning selle kaudu Eesti kultuuri talletamise ja helgemate mõtlejate ideede vahendamise eest koguni Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia. Loengusarja eesmärgi on Jaan Tootsen mõtestanud lahti nõnda: ”Kui minna südaöösel teaduse ja kunsti ristteele, koputada raadioaparaat õigele lainele, võib selgete ilmade korral kuulata kaasahaaravaid mõtisklusi nii loodusteaduslikel kui ka üldhumanitaarsetel teemadel. Ööülikooli poiste algne idee kutsuda korra nädalas kõnelema üks hinnatud õppejõud Eesti ülikoolidest on pannud raadiot kuulama ka need inimesed, kes on läinud üle elukooli päevasesse õppesse. Kuidas kõnelda keerulistest asjadest lihtsalt, ilma et väheneks käsitletava teema akadeemiline kaal? Tihti kasutataks selle kohta väljendit, et see või teine professor kõneles “inimkeeles”. Türi Kevadfestivali raames

toimunud loengute lektorid oleme välja valinud koos „Ööülikooli“ saate tegijatega ning esinejate hulgas on olnud palju huvitavaid isiksusi, sh Fred Jüssi, Peeter Volkonski, Tõnu Kõrvits, Leelo Tungal, Maarja Kangro, Aleksei Turovski jt. Juba toimunud “Raadio ööülikooli loenguid on võimalik internetis järelkuulata. Saate helirežissöör on Külli Tüli. Sel aastal on Türi Kevadfestivali jooksul võimalus osa saada kolmest erinevast loengust, mis kõik on ühel või teisel moel seotud tähistaeva ja universumiga. 12. mai õhtul kõneleb Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lektor ja Pilistvere kiriku organist Kalev Rajangu teemal „Muusika kodustamine ehk kus on muusika siis, kui teda parasjagu ei mängita?“ Võttes lühidalt kokku loengu sisu, ütleb autor: ”Räägin kodustamisprotsessist kosmilises, ajaloolises ja interspetsiifilises kontekstis: kodustatud loomade ja taimede (muu seas ka inimese!) intellektuaalne, emotsionaalne ja spirituaalne võimekus langevad drastiliselt, võrreldes kodustamata, metsikute isenditega. Sama, st kaostus, juhtub kodustatud helide ja muusikaga, mida oleme oma kultuuri poolt treenitud muusikaks pidama ja mille kohta saame nentida – see on kao-

tanud oma väe. Jagan ka näpunäiteid, kuidas tajuda, kuulda, ära tunda ja kuulata “metsikut” muusikat, kõlagu see siis meie kehas, looduses, kosmoses või kus ning milles iganes. Lihtsalt ja lühidalt: vaatame, kuidas ja miks kodustatud muusika debiliseerub, vägi hajub ja lummus kaob ning otsime kodustamata muusikat (et see siis kähku ära kodustada?).” Järgmisel õhtul, 13. mail, on võimalus kuulata loengut pealkirjaga „Inimene tähistaeva all”, lektori astronoom Indrek Kolka. Indrek Kolka on lõpetanud Tartu Ülikooli aastal 1971 füüsikuna ja töötab sellest ajast tänaseni astronoomina Tartu Observatooriumis Tõraveres. Tema peamised uuringuobjektid on sellised tähed, mis kiirgavad kuni miljon korda võimsamalt meie päikesest ja on seejuures jõudnud areneda oma elu lõppfaasi. Indrek Kolka: „Jutt keskendub sellele, kuidas inimene võiks suhestuda maailmaruumiga. Alguspilk ajalukku puudutab meie esivanemate tähistaevast. Seejärel mõtleme, kuidas praegusaegne inimene (kaasa arvatud kõneleja ise) satub tähistaevaga kontakti. Neid, kel see side on tekkinud, ja ka teisi kutsun kaasa arutlema inimsoo tähtsusest/tühisusest ilmaruumis valitsevate kauguste ja eluigade taustal.”

Teemal “Revolutsioonid taevas ja maa peal” räägib Raadio Ööülikoolis Walter Stephani. Esimest korda peab sel aastal Kevadfestivali raames loengut välislektor – 14. mail kell 17 räägib teemal „Revolutsioonid taevas ja maa peal“ Walter Stephani Saksamaalt. Lõpetanud ülikooli küll muusikateadlasena, on W. Stephani juba varasest noorusest tundnud sügavat huvi ka astronoomia vastu. Katsetustele ehitada prilliklaaside abil teleskoopi järgnesid tõsisemad ettevõtmised: pärast esimese, 11cm läbimõõduga peegelklaasi lihvimist valmis

esimene omatehtud peegelteleskoop. Esimesed õnnestumised viisid järgmiste katsetusteni ning huvi astronoomia vastu süvenes aastatega. Alates 2005. aastast tegeleb Walter Stephani muu hulgas koos Kanada teadlase dr. Roger Ceragioliga eesti päritolu optiku ja leiutaja Bernhard Schmidti eluloo uurimise ja talletamisega. Loengul tuleb juttu teleskoobi leiutamisest ja uue maalimapildi otsingutest: „Aastal 1609 suunas Galileo Galilei

Erakogu

taeva poole hiljuti leiutatud teleskoobi. Tema juba 1610 avaldatud avastused ja terased tähelepanekud kiirendasid revolutsiooni käiku, mis viis tänapäevase loodusteadusliku maailmapildi tekkimiseni. Kuuleme Galileo avastuste mõjust, tagamaadest ja tehnilistest eeldustest.“ Loeng on saksa keeles, kuid soovi korral saab iga loengukuulaja kõrvaklapid, mille kaudu on võimalus kuulata Jaan Kuusikult sünkroontõlget eesti keelde.

Tähetorn Orion, kuu, tähed, teleskoobid ja taevavaatlused Möödunud aastal tekkis mul uitmõte, et Türi vanast veetornist, mis juba aastakümneid täiesti kasutult kultuurimaja pargis seisab, saaks hea tahtmise korral ehitada toreda tähetorni. Sellest võiks kujuneda põnev atraktsioon nii linnaelanikele kui ka külalistele. Rääkisin plaanist vallavanemale, käisime torni selle pilguga kaemas ja mõõtmas ning pidasime plaane idee teostamise võimalikkusest. Selgus aga, et seoses kitsaste aegadega lükkub plaan esialgu kaugemasse tulevikku. Siis kuulsin, et keegi on Olustveres juba analoogilise ehi-

tise püsti pannud ning koos PipiLiis Siemanniga käisime talvel kohapeal tähetorni kaemas. Eurorahade ja valla toel on kohalik füüsikaõpetaja Oskar Noorkõiv vanast silotornist ehitanud igati toreda observatooriumi. Oskar Noorkõiv jutustab torni saamisloost: „1966. aastal ehitati Olustvere sovhoosi metallist silotorn. Paraku takerdus asi silomassi väljavõtmise lahenduse taha ja juba 1967. aasta suvel oli loomasööt tornis viimast korda. Pärast seda jäi torn kasutamata seisma ajani, mil otsustasin oma perega kolida maale elama.“ Maal olles tekkis astronoomiahuvilisel füüsikaõpetajal mõte ehitada tähetorn: „Hakkasin otsima materjali ja võimalusi. Oli aasta 1999, kui Olustvere vallavanem soovitas seni kasutult seisnud silotorni Kungla talu õuele vedada.“ Mõte sai teoks – kevadest sügiseni ja töölt ning koolist vabal ajal ehitas Noorkõivude pere tähetorni. Ehituseks kulus neli aastat. Silotorni osasse ehitati kolm korrust ja neljas korrus monteeriti juurde ühest metallmahutist. Esimesel korrusel on

küttekolle tähetorni soojendamiseks ning see on ka tööruum, kus saab füüsikakatseriistu parandada või neid hoopis juurde mõelda ja ehitada. Teisel korrusel tehakse atraktiivseid füüsikakatseid, millest külastajad ise osa saavad võtta. On ju nii, et see, mida kuuled, näed ja kaasa teed, jääb paremini meelde, kui ainult kuulamine. Seepärast ongi tähetorni põhilised külastajad kooliõpilased. Aga on ka palju huvilisi lasteaialastest kuni pensionärideni. Kolmandal korrusel on seintel vaatamiseks süvakosmosepildid, neljandal korrusel – kupliruumis – asub teleskoop. Soodsa ilma korral on seal võimalik vaadelda Kuud, planeete, tähti. Festivali raames on Orioni tähetorni võimalus külastada 14. mai õhtul. Buss väljub kell 21 kultuurimaja parklast. Soovitatav on osta pilet eelmüügist, sest kohtade arv on piiratud. Sama buss viib külastajad ka Mart Saare majamuuseumisse. Ajalimiidi tõttu tuleb teha valik, kas soovite külastada

tähetorni või muuseumi. Loodan väga, et ka Türil tähetorni idee kunagi teoks saab. Et vähemalt osa plaanist teostuks, otsustasime alates sügisest käivitada Türil astronoomiaringi, kus saavad koos käia kõik, keda huvitavad universumiavarused. Leader-programmi projekti abil muretsesime loodavale ringile juba põhivarustust – öise vaatluse teleskoobi ning päikeseteleskoobi. Ringi juhendajaks saab Sven-Erik Enno, kes õpib Tartu Ülikooli doktoriõppes loodusteadusi. Esimesed astronoomiaringi vaatlused teleskoobiga toimuvad 13. mai õhtul kell 22 Türi järve ääres. Vaatlust aitab teha astronoom Indrek Kolka.

IREN LILL


3

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – TÜRI KEVADFESTIVAL

Kevadfestival Türi Kammerkoor – „Kusagil peab alguskokkukõla olema ...“

Festivali avakontserdil astub seekord üles Türi Kammerkoor Tiiu ja Kuldar Schütsi juhatusel, kaastegev on organist Marju Riisikamp. Kõlavad kooriteosed nii kodu- kui ka välismaistelt heliloojatelt – C. Kreek, R. Tobias, A. Pärt, P. Uusberg, U. Sisask, A. Bruckner, K. Nystadt – ning soolopalasid orelile. Türi Kammerkoor on üks tegusamaid vokaalkollektiive Järvamaal. Koori tegevust iseloomustavad pikaajalised traditsioonid, mitmekülgne kontserttegevus ja aktiivne seltsielu. Tegevuse algusest peale on koor osalenud kõikidel kohalikel laulupäevadel, üleriigilistel laulupäevadel ja üldlaulupidudel. Eriti innustav oli lauljatele võimalus osaleda 2004. ja 2009. aasta üldlaulupeo valikkooride koosseisus. Peale arvukate esinemiste Järva maakonnas ja vabariigis on mitmed kontserdireisid viinud lauljaid Soome, Rootsi, Norrasse, Taani ja Saksamaale.

Urmas Sisaski flöödikontsert „Leoniidid“ ja viiulikontsert „Perseiidid“ 14. mai kontsert on tervenisti pühendatud meie oma ”astrohelilooja” Urmas Sisaski loomingule. Sisaski huvi astronoomia vastu on sama vana kui tema tegevus heliloojana – esimesed tähistaevateemalised teosed klaverile sündisid juba helilooja lapsepõlves tähistaevast uurides ja klaveril improviseerides. Kuni tänaseni on astronoomia tema loomingu peamine inspiratsiooniallikas. Helilooja ise peab ennast aga ainult vahendajaks ning ütleb: “13,7 miljardit aastat tagasi loodi universum armastusega. Tähed, galaktikad, planeedid, komeedid ning teised kosmilised olendid, ka meie, oleme õnnelikud suures armastuses. Meid, inimesi, on loodud siia armastuse tajumiseks. Planeet Maa on magnet elule. Inimene sünnib tähtedest ja tähtedeks ta ka saab. Seega ei pea ma ennast mitte heliloojaks, vaid pigem muusika üleskirjutajaks.” Jänedalt pärit helilooja on pälvinud EV kultuuripreemia (1990), Valgetähe ordeni IV klassi teenetemärgi (2001), Järvamaa vapimärgi (2001), Eesti Kaitseväe Eriteenete risti (2004), Veljo Tormise stipendiumi (2007), IRL Rahvuskultuuri Ühenduse aastapreemia (2009), Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2010) ja Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2010). Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkester (EMSO) on Türi kontserdipublikule juba tuttav kollektiiv. Orkestri muusikaline juht ja dirigent on Lilyan Kaiv, kuid koostööd tehakse ka teiste dirigentidega, sh Ants Oidekivi, Lauri Sirbi, Aivo Välja, Edmar Tuule jt. Urmas Sisaski autorikontserdil astuvad orkestri ees üles Türilt võrsunud noored muusikud, Tallinna Muusikakeskkooli gümnasistid Anni Ruugla ja Leevi Nielson (pildil). Kontserdil kõlavad Sisaski kaunimate instrumentaalteoste hulka kuuluvad meteoorisaju vaatlustel põhinev viiulikontsert nr 1 „Perseiidid” (1998) ja helilooja Lepo Sumera mälestuseks kirjutatud flöödikontsert „Leoniidid” (2001). Kontsert algab kell 19, sama piletiga saab soovi korral külastada kontserdile eelnevat loengut.

Külalised Saksamaalt ja Prantsusmaalt – ansambel gemini ja kontserdikava ”Jupiter” Gemini on sodiaagi kolmas tähtkuju, eesti keeli Kaksikud. Kuigi mõlemad ansambel gemini liikmed on sündinud Kaksikute tähemärgis, on muusikast lähtuvalt siiski hoopis olulisem nende pillide, viola da gamba ja lauto ajalooline sugulus – mõlema muusikainstrumendi õitseaeg jääb 16. ja 18. sajandi vahele, mil need olid populaarseimateks pillideks Euroopa olulisemates muusikakeskustes ja õukondades. Gemini nime kannab ka üks osa saksa 20. sajandi helilooja Karlheinz Stockhauseni tsüklist ”Tierkreis” (Loomaring), mis lisaks astronoomiateemalistele barokkteostele – sealhulgas kontserdi nimilugu, Antoine Forqueray pala „Jupiter“ – festivali kontserdil ettekandele tuleb. Lähemalt muusikutest: Lautomängija André Henrich on lõpetanud Kölni Muusikakõrgkooli, kuid elab ja tegutseb praegu Pariisis, kus sai alguse tema koostöö paljude tuntud ansamblite ja dirigentidega kogu Euroopast: Les Arts Florissants ja William Christie, Musica Antiqua Köln ja Reinhard Goebel, Collegium Vocale Gent ja Philippe Herreweghe jpt. Solistina pühendub André Henrich eriti saksa ja prantsuse barokklauto-repertuaarile. Kontserdireisid on viinud teda pea kõikidesse Euroopa riikidesse, USAsse, Aasiasse (Jaapan, Taiwan) ja Egiptusesse. 30 CD-salvestust ja raadio-, televisiooni- ning DVD-produktsioonid annavad tunnistust tema laiast tegevusspektrist. Holger Faust-Peters õppis viola da gamba’t, tšellot ja barokktšellot Kölni ja Münsteri muusikakõrgkoolides ning lõpetas oma õpingud Baseli Schola Cantorum’is, kus ta õppis viola da gamba’t Paolo Pandolfo ja keskaegset fiidlit Randall Cooki juhendamisel, samuti Den Haagis Maurice van Lieshouti juures eraviisiliselt keskaegset muusikat. Aastal 2000 pälvis Holger Faust-Peters laureaaditiitli viola da gamba mängijate rahvusvahelisel Bach-Abel-konkursil Köthenis, Saksamaal. Ta on teinud koostööd paljude silmapaistvate muusikutega, osalenud tuntud vanamuusikakoosseisudes ning esinenud festivalidel Saksamaal, Hollandis, Prantsusmaal, Eestis, Poolas, Tšehhis ja Rumeenias. Vanamuusika kõrval pühendab gambist suurt tähelepanu ka nüüdisheliloojate teostele. Regulaarsest koostööst mitmete heliloojatega on sündinud paljud uued tšellole ja gambale kirjutatud teosed. Holger Faust-Peters õpetab tšellot ja viola da gamba’t ning juhendab meistrikursusi. Kontserdikava “Jupiter” kõlab ansambel gemini esituses Laupa mõisas 15. mail kell 16.

Muuseumiöö Hüpassaares – Tammsaare ja Saare kohtumine

14. mail toimub Eestis kolmandat aastat järjest muuseumiöö. Üle Euroopa peetakse seda juba seitsmendat korda rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile lähimal laupäeval. Türi Kevadfestival teeb muuseumiöö raames koostööd Mart Saare majamuuseumi ja Tallinna Linnateatriga. Sama buss, mis viib soovijad külastama tähetorni Orion, sõidab sealt edasi Hüpassarde nendega, kes soovivad osa saada kell 22 algavast kujuteldavast kohtumisest helilooja Mart Saare ja kirjanik Anton Hansen Tammsaare vahel. Tammsaare ja Saare mõtisklusi ning kirjutisi loevad Tallinna Linnateatri näitlejad Andero Ermel, Kristjan Üksküla, Indrek Ojari ja Veiko Tubin, klaveril musitseerib pianist Martti Raide. Kohtumine kestab kuni kella 23-ni, siis sõidetakse jälle Orioni tähetorni juurde, et võtta peale tähevaatlejad ja jõuda enne südaööd tagasi Türile. Kaasa võib võtta piknikukorvi, kohapeal on võimalik saada sooja teed.

Linnateatri muusikajuht Riina Roose ja muuseumi järelevaataja Kalle Jaaniste Mart Saare majamuuseumis.

Festivali lõppakord, orkestrisüit “Planeedid” – kontsert kõrvadele ja silmadele!

Inglise helilooja Gustav Holsti kuulus orkestrisüit “Planeedid“ on seitsmest osast koosnev teos, loodud ajavahemikus 1914–1916. Teose iga osa on loodud päikesesüsteemi ühe planeedi järgi ja saanud oma meeleolu lähtuvalt astroloogilistest tõekspidamistest. Süidi iga osa kujutab sümboolselt vastavale planeedile muistsete astroloogide poolt omistatud jooni. Vastavalt teose osadele (Marss – sõja tooja, Veenus – rahu tooja, Merkuur – tiivuline sõnumitooja, Jupiter – rõõmu tooja, Saturn – vanaduse tooja, maagiline Uraan ja müstiline Neptuun) projitseeritakse spetsiaalselt tellitud valgusefektide abil saali planeetide kujutised. Planeetide süit kõlab Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri esituses, dirigent on Lilyan Kaiv, kaastegev klaveriduo Nataly Sakkos – Toivo Peäske.

Animafilmi töötuba Sõna “animatsioon” tuleneb kreekakeelsest sõnast “animus”, mis tõlkes tähendab “hingestama”. Seetõttu võib animatsioonfilmi pidada hingestamiskunstiks. Animatsioonfilm on filmikunsti liik, milles põimuvad kujutav kunst, muusika, draama, kirjandus, tants, fotograafia jne. Tänu erinevaid loomealasid sünteesivale omadusele on Eesti animatsioonfilm olnud Eesti loova mõtteviisi vahendaja peamiselt just rahvusvahelisel areenil ning pälvinud välismaal sageli kõrgema tunnustuse kui kodumaal. MTÜ Nukufilmi Lastestuudio vahendusel tuleb animafilmi töötuba Türi Kevadfestivalile. 150-minutilise animatsiooni töötoas osalejad saavad esialgsed teadmised animafilmi erinevatest tehnikatest ja valmistamisviisidest. Kõigil osalejatel valmivad nii ühised kui ka enda animafilmiklipid ning nad saavad need töötoa lõpus mälupulgale salvestada. Selleks on soovitatav kõikidel osalejatel kaasa võtta mälupulk, et oleks võimalik oma teos koju kaasa võtta. Animafilmi töötuba toimub 14. mail kell 14 kultuurimajas.


4

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – TÜRI KEVADFESTIVAL

Türi Kevadfestivali kava Neljapäev, 12. Mai Laupäev, 14. mai 19.00 Türi kirik - festivali avakontsert „Kusagil peab alguskokkukõla olema...“ Türi Kammerkoor, dirigendid Tiiu Schüts ja Kuldar Schüts, orelil Marju Riisikamp A. Bruckner, K. Nystad, C. Kreek, U. Sisask, R. Tobias, A. Pärt jt. Sissepääs tasuta 21.00 Türi Kultuurimaja - astronoomiateemalise fotonäituse avamine Koostöös Tartu Observatooriumiga Sissepääs tasuta 21.30 Türi Kultuurimaja - Raadio Ööülikool „Muusika kodustamine ehk kus on muusika siis, kui teda parasjagu ei mängita?“ Lektor Kalev Rajangu Sissepääs 1€

14.00 Türi Kultuurimaja - kosmoseteemalise animafilmi töötuba väikestele ja suurtele Osalejatel on võimalus teha ise animafilmi! Juhendab Katrin Kuusik Nukufilmi Lastestuudiost Osalemine 1 €, pilet eelmüügist, osavõtjate arv piiratud 17.00 Türi Kultuurimaja - Raadio Ööülikool „Revolutsioonid taevas ja maa peal“ Lektor Walter Stephani (Saksamaa), loeng on saksa keeles, sünkroontõlge eesti keelde Sissepääs 2 €, loengule järgneva kontserdi piletiga tasuta 19.00 Türi Kultuurimaja - Urmas Sisaski „Leoniidid“ ja „Perseiidid“ EMSO, dirigent Lylian Kaiv, solistid Anni Ruugla (flööt) ja Leevi Nielson (viiul) Sissepääs 4€ / 2€

Reede, 13. mai 20.00 Türi Kultuurimaja - Raadio Ööülikool „Inimene tähistaeva all” Lektor Indrek Kolka Sissepääs 1€ 22.00 Tähistaeva vaatlusõhtu Türi järve ääres Osalemine tasuta, vajalik eelregistreerimine: kevadfestival@tyri.ee

21.00 Muuseumiöö - väljasõit Olustveresse ja Hüpassaarde Tähetorni Orion külastus, Mart Saare majamuuseumi külastus - üles astuvad Tallinna Linnateatri näitlejad Osalemine 3€, pilet eelmüügist, osalejate arv piiratud, buss väljub Türi Kultuurimaja parklast

Pühapäev, 15. mai 16.00 Laupa mõis - kontsert „Jupiter“, duo gemini: André Henrich - lauto/Prantsusmaa, Holger Faust-Peters - viola da gamba/Saksamaa Astronoomiateemalised teosed baroki- ja kaasaegsetelt heliloojatelt Sissepääs 3€ / 2€ 19.00 Türi Kultuurimaja - Gustav Holsti orkestrisüit „Planeedid“ temaatilise valgusmänguga EMSO, dirigent Lylian Kaiv, kaastegev klaveriduo Nataly Sakkos - Toivo Peäske Sissepääs 4€ / 2€ Festivali toetajad:

29.04.2011 - Türi Rahvalehe lisaleht Türi Kevadfestival  

Tere tulemast lugema 2011. aasta aprillikuu Türi Rahvalehe vahel ilmunud lisalehte Türi Kevadfestival!

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you