Page 1

TÜRI RAHVALEHT 5. aprill 2018

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

5. aprill 2018 nr 4 (868)

• Spordiklubide liit sai uue juhi lk 2 • Naized Berliinis lk 3 • Laupa poisid õppisid puust ratast tegema lk 4

• EV 100 külaskäik: Türi ühisgümnaasium lk 5 • KredEx aitab rekonstrueerida lk 9 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 3. mail

SÕNUMID

Türi-Tori ootab nädala pärast Iga aastaga üha enam tuntust koguv Türi-Tori kiirlaskumine toob tänavu 14. aprillil Pärnu jõele pea kakssada veesõidukit. Pikemale distantsile antakse lähe Türi-Allikult Veskisillalt, lühemale aga Kurgjalt. Osalejate arv küündib neljasajani. Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Ürituse korraldaja Koit Raua sõnul lõppes registreerimine 31. märtsil. „1. aprilli seisuga oli kirjas 388 osalejat ja 187 veesõidukit. Neist 134 paati stardib Veskisillalt ja 53 Kurgjalt. Osalejate keskmine vanus on tänavu 37 ja vanim osaleja, 73-aastane naisaerutaja, tuleb sedakorda Lätist,“ ütles Raud. „Hetkel on jääolud muidugi veidi keerulised - keskjooksul ja allpool on rahulikumad kohad kõik korralikult kinni. Kuna päris soojaks peaks minema aprilli esimese nädala lõpuks, saab alles siis ka anda hinnanguid, kas jõgi jääst vabaneb või tuleb sõitu paar nädalat edasi lükata,“ lisas Raud. Raua ütlust mööda suurvett tänavu ei tule, mis tähendab, et kui lumerohke talve järel kõrge veega saab mõne paisu peal tõelist tivolit näha, siis tänavuse lumevaese talve järel madala veega tuleb nähtavale kümneid ja kümneid väikesi mõnusaid kärestikke, astanguid, madalikke ja kivivalle, mille vahel iga veematkaja mõnuga oma paadijuhtimise oskusi proovida saab. „Kuna päris suurvett tänavu tulemas ei ole, siis on vastu tahtmist ujuma sattumine ka väiksema kogemusega veematkajaile väiksema tõenäosusega kui kõrge veega. Kes sõita oskavad, need lustivad mõnuga ja kel kogemusi vähem, neile on see parim koht harjutamiseks.“

Juubeliaasta kutsub rahvapeole Käimas on Eesti vabariigi juubeliaasta. Soovime seda väärikalt tähistada ka Türi vallas. Veebruaris toimusid valla erinevates piirkondades uhked kontserdid, aktused, matkad ja muud sündmused. 9. juunil on kavas korraldada Türi linna ja piirkonna 100-aastast ajalugu kajastav rännak – rongkäik ja rahvapidu. Olulised isikud, asutused, ettevõtted, valitsejad ja valitsusasutused, koolid, lasteaiad, kirik, organisatsioonid – kõik see peaks olema sellel rännakul nähtav. Ajalugu sada aastat tagasi kuni tänase päevani. Rännak-rongkäik saab alguse Jaama tänavalt ja kulgeb läbi linna lauluväljakule. Oleme asunud sündmust ette valmistama. Olulisteks partneriteks on saanud Kaitseliidu Järva Maleva Türi üksikkompanii, Türi vabatahtlik tuletõrjeühing, Ago Pajur, Urmas Lükki. Nimekiri täieneb pidevalt. Palume kõiki Türi valla kodanikke, kel on ideid ja ettepanekuid, kuidas ajaloolist rännakut võimalikult hästi korraldada, anda sellest teada. Samuti asutused ja ettevõtted, kes soovivad osaleda ja oma panuse anda, et ka teie oleksite osa Türi valla ajaloorännakust, palun teatage 30. aprilliks. Kontaktid: kultuur@tyri.ee, postkast: Hariduse tn 1 Türi 72211, mobiil: 5348 6882 (Ülle Välimäe). Jätame oma jälje ajalukku!

Ülle Välimäe

Türi kultuurikeskuse direktor

Kevad saabus Türile 20. märtsil kell 18.15. Kesklinna pargis said kõik soovijad astuda kevadesse läbi lillelise auvärava.

Teet Reier

Siil toob õppused Türile Kaitsevägi korraldab sel kevadel 2.–14. maini õppuse Siil, millest võtab osa ligi 15 000 inimest. Tänavusest õppusest võtab osa ka Kaitseliidu Järva malev ning vähemalt paariks päevaks suunduvad kaitseliitlastena õppustele ka Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, vallavanema abi Elari Hiis ja arendusjuht Üllar Vahtramäe. Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

„Õppus Siil hõlmab sel aastal pea tervet Eestit, kuid Kaitseliidu Järva maleva poolne kõige aktiivsem tegevus toimub Türi linnas,“ selgitas Kaitseliidu Järva maleva pealik Gabriel Rikberg. „Õppusel kasutatavate täpsemate alade vahetus läheduses elavaid linnaelanikke ja tegutsevaid ettevõtjaid püüab malev koostöös kohaliku omavalitsusega informeerida veel omakorda täiendava sellekohase infoga nii õppusteeelselt kui selle toi-

mumise ajal.“ Rikbergi sõnul saavutab õppus Siil oma haripunkti Türi linnas 4.-6. mail, mil on kohapeal väljas kõrgendatud hulgal kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid. „Peamiseks tegevuseks on erinevate objektide valvamine, patrullimine ja vaatluspostide ülesseadmine. Seoses sellega on linnas tavapärasest enam kaitseväe ja kaitseliidu sõidukite liikumist, muu erineva tehnika kasutamist ning sellest tingitud võimalikku häirivat müra.“ „Õppuse läbiviimise piirkonnas kasutatakse ühtlasi erinevaid häirivaid imitatsioonivahendeid, paukpadruneid ja lõhkepakette, mistõttu palume õppuse piirkonnas hoida ajavahemikul 4.-6. mai mürapelglikud koduloomad siseruumides,“ lisas Rikberg. Õppuse piirkondlikud korraldajad paluvad linnakodanikelt üleüldist mõistvat suhtumist riigikaitselise tegevuse läbiviimisel ning panevad samuti südamele, et kui keegi leiab

õppuse alalt eseme, mille puhul tekib kahtlus, et tegu võib olla ohtliku esemega (näiteks lõhkemata jäänud lõhkepakett või muu taoline), siis kindlasti ei tohi seda ise puutuda. Kahtlase eseme leidmisel tuleb meelde jätta selle asukoht ja teavitada sellest kaitseväelasi/kaitseliitlasi või helistada telefonil 112. Õppuste raames ei saa Rikbergi sõnul alati välistada ka kahjusid, mis võivad tekkida erinevate tegevuste raames. „Kui õnnetu juhuse tõttu saab õppuse käigus kannatada kellegi vara – auto, tee, põld, mets, aed vms, siis selles osas palub malev viivitamatult selline vahejuhtum fikseerida ning võtta koheselt ühendust Kaitseliidu Järva malevaga.“ Miks Siili-laadsed õppused vajalikud on? „Olles juba aastaid kaitseliitlane, ei ole see minule üldse mõtlemise koht. Olen viimastel aastatel Siil õppustel kaasa löönud. Selleks, et kriitilistel hetkedel olla valmis vajalikuks tegutsemi-

seks, tulebki rahuajal harjutada, harjutada ja veelkord harjutada,“ selgitas Türi vallavalitsuse arendusjuht Üllar Vahtramäe. „Siil õppused on olnud ja on ka tulevikus vajalikud oma kaitseliitlase ülesannete lihvimise kohad. Oluline on see, et iga okas loeb ehk igal kaitseliitlasel on oma roll täita.“ Vallavanema abi Elari Hiisi sõnul näitab Siili-laadne suurõppus tegelikkuses ära meie valmisoleku reageerida mis tahes julgeolekuriskile. „Laialdase riigikaitse eeldus on kõigi kodanike valmisolek selles osaleda päriselt, mitte ainult sõnades. Õppustel osalemine aga eeldab igapäevasest mugavustsoonist välja tulemist ning pisut eneseületust, mis paraku paljudele on liig. Vabandusteks töö, pere ja kehv tervis.“ „Samas ei ole oskusteta sõdurist reaalses kriisisituatsioonis kasu, seega saab peale Siili ülevaate meie riigi tegelikust võimekusest ohuolukordi lahendada,“ sõnas Hiis.


TÜRI RAHVALEHT 5. aprill 2018

2

arvamus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Kevadiselt lootusrikas Kui seda arvamuslugu kirjutama, asun näitab kalender esimest aprilli. See on tänavu esimene ülestõusmispüha ehk siis kristliku maailma suurim püha. Lihavõtted, munadepüha - heal lapsel ikka rahvakeeli palju nimesid. Teisalt jällegi naljapäev. Kes kirjutab, et riigikogus sai valmis rahvaesindajatele mõeldud veinikelder, kes et Paide kesklinna tuleb bassein. Tegelikult kulub selline pisuke naljake tõsiste teemade vahele täiesti ära, laseb meil korraks mõelda muule kui sellele, kas olla kavandatava tselluloositehase poolt või vastu, õigustada ulatuslikku metsaraiet või mõista see hukka, kehitada riigikogulaste kuluarvete peale õlgu või vanduda. Alati on valikuvõimalus. Kuni elame, on meil võimalus valida, vähemalt siis, kui oleme juba otsustamisikka jõudnud. Saame valida, millises koolis õppida, milline elukutse valida, millisel töökohal karjääri teha või lasta lihtsalt voolul ennast kanda. Ühele sobib äritegemine, teisele aga töö tootmisliinil kellast kellani. Mõlemad toovad leiva lauale ja mõlemaid on meie ühiskonda vaja. Kui nüüd loed seda ja kehitad õlgu, milleks see jutt, eks see selline kevadine mõtisklus ole. Hakkavad noored lõpetama põhikooli, gümnaasiumi ja mõtlevad sellele, mis edasi? Kas turvaline õpikeskkond kodukohas või teiste võimaluste avastamine kusagil kaugemal? Valikuid on siin palju ja erinevaid. Ühes võib aga kindel olla: täna saame on kodukohas panna lapse lasteaeda, leida sobiva põhikooli, anda gümnaasiumiharidust. Sealt edasi on kõik juba tänaste otsustajate teha. Kas noor tahab peale õpinguid ja maailmas ringivaatamist kodukohta tagasi tulla, kas siin on talle võimalusi, ütleb aeg ja öelge teie.

teet reier

klõps

Spordiklubide liit sai uue juhi Märtsi lõpus kogunes Türi spordiklubide liidu üldkogu korralisele koosolekule. Kuna senine juhatuse esimees Mati Sadam loobus oma ametikohast, siis valiti uueks juhatuse esimeheks Paul Poopuu ja juhatuse liikmeteks Kristjan Männa (juhatuse aseesimees), Villi Vantsi, Marika Jäätma, Mati Sadam, Tauri Must ja Türi valla esindajana Theo Aasa. Millised ülesanded on lähiajal ees ootamas uut juhatuse esimeest? Kas TSKL jätkab tavapäraste treeningute/võistlustega või on midagi uut oodata ja millal võiks spordiklubide liidu poolt vaadatuna uue võimla ehituseks minna? Uus TSKLi juhatus on ametisse asunud ja esimesel koosolekul olidki ühe põhilise teemana arutelus TSKLi juhatuse käesoleva aasta tegevuskava. Juhatus pidas olulisemateks järgnevaid tegevussuundi: Türi valla ühtse spordielu kujunda-

mine ja koostöö uute piirkondadega; üritused vallarahvale ja nende suurem reklaam vallas; aktiivne osalemine uue võimla projekteerimise ja ehituse ettevalmistavates tegevustes; võimalikult heatasemelise ja konkurentsivõimelise vallaesinduse koostamine ja väljaviimine Eesti omavalitsuste suvemängudele Haapsalus; koostöö klubidega ja kohtumised ning ühisarutelud valla spordiklubidega valla spordi arengusuundade täpsustamiseks; TSKLi uue arengukava koostamisega alustamine; TSKLi spordikooli tegevuse suurem teavitus avalikkusele ja spordikoolile suurema positiivse kuvandi loomine, tõhusam koostöö koolidega, aktiivsemad tegevused noorsportlaste tunnustamisel ja noorte kaasamisel treeninggruppidesse. Kindlasti soovin enam kaasata juhatuse liikmeid TSKLi juhtimis- ja tegevusprotsessi. Samuti pean vajalikuks juhatuse töös enam kaasaegsete tehniliste võimaluste kasutamist, sest mitmete arutelu- ja otsustusprotses-

side puhul pole tingimata vajalik koosoleku kokkukutsumine ning piisab internetipõhisest tööst. Kuna selle aasta spordikalender on paigas, siis jätkab TSKL seniste tavapäraste treeningute ja võistlustega, mis kajastuvad valla spordikalendris. Lisaks soovime enam tähelepanu suunata vallarahvale liikumisharrastuse suunitlusega tegevuste korraldamisele (erinevad sportlikud tegevused looduses, peredega jne). Juba praeguseks on paika saanud, et rattaretk „Tunne koduvalda“ tuleb ja seekord suundume Käru kanti. Edaspidiseid tegevusi ja plaane soovin ühiselt arutada valla spordiklubidega ja seejärel juhatusega kooskõlastada. Uue võimla projekteerimiseja ehitamise ettevalmistustööd käivad töiselt. TSKL ja spordiinimesed on selles protsessis aktiivselt osalemas. Spordi poolelt on oma mõtete, arvamuste ja ideedega aktiivsemalt protsessi kaasatud Leonhard Soom ja Mati Sadam. Praeguseks on võimla suurus ja põhilised ruumilahen-

duse ideed paigas ning töö käib võimla sisustuse, spordivarustuse jms valdkondadega (põranda materjalid, tribüünid, korvikonstruktsioonid, tablood jne). Oleme kohtunud ja arutelusid pidanud arhitektide, projekteerijate, spordivarustuse pakkujatega. Oleme küsinud nõu teiste võimlate ja spordihallide haldajatelt. Püüame saavutada võimalikult hea tulemi ja samas hoida eelarve mõistlikes piirides. Ehituse algus nihkub ilmselt siiski mõnevõrra algselt soovitust edasi, sest protsessi käigus on selgeks saanud, et võimla ehitus eraldi koolimaja ehitusest tooks kaasa arvestatavaid lisakulusid. Ilmselt on mõistlik pigem kaasata enam ressurssi parema tulemi saamisse, kui vähendada seda vaid protsessi elluviimise nimel. Vallarahvale soovin palju sportimis- ja liikumisrõõmu ning kutsun aktiivselt osalema valla erinevatel spordiüritustel. Kohtumiseni spordiradadel!

Paul Poopuu

Türi spordiklubide liidu juhatuse esimees

Eakate kogukondlikust toetamisest

Kes ütles, et välireklaami eluiga on lühike? Vale puha. Vastupidavale materjalile trükitud reklaamid elavad oma elu edasi, tõsi, pisut teise, aga väga kasuliku eesmärgiga. Teet Reier

Lugupeetud pensionärid, rohkem ja vähem eakamad inimesed. Meil Järvamaal ja tegelikult terves Eestis on kujunenud kuidagi nii, et paljud, kes pensionile lähevad, kaovad igapäevaelust justkui ära. Inimene ise ei kao füüsiliselt kuhugi, elab meie keskel, toimetab, käib poes ja arsti juures, kuid suhtlemist ja koostegemist jääb tema ümber järjest vähemaks. Sellel on kindlasti väga palju ja erinevaid põhjuseid, alates sõprade vähenemisest või ahtatest liikumisvõimalustest, kuid üks põhjustest on vähene toetava

kogukonna õlatunne. Mida rohkem eakaid inimesi on suhtlemises või tegutsemas, seda suurem on meie kui kogukonna võit. Kui nii võib väljendada, siis üksi jäävad inimesed on ühiskondlikult suur kulu ja võimaluste kaotamine. Suurem kulu tervishoiule ja sotsiaalsüsteemile, koormus lähedastele. Meie kõigi kaotus, kui jääme ilma järjekordse inimese elutarkusest, elu jooksul õpitud teadmistest ja oskustest. Mis aga kõige tähtsam – elu elamine, ükskõik mis vanuses, peab tunduma igale inimesele elamisväärne. Ka vanemad inimesed peavad

tundma, et nad on alati kõikjale oodatud. Tean, et häid näiteid on meie maakonnas palju, mida kuulata, edasi arendada ja millest õppida. President Kersti Kaljulaid on oma kõnedes näitena toonud Viljandis toimivat seltsidaami teenust. Lihtsamalt öelduna pakuvad vanemad inimesed oma eakaaslastele seltsi. Nad teevad seda hästi ning on sellega juba palju saavutanud, veel rohkem on aga neil ees. Sellepärast olen palunud Viljandi seltsidaamidest meile rääkima sealse MTÜ Teeme juhatuse liikme Epp Johani. Kut-

sun kõiki pensionäre teda kuulama ja pärast üheskoos arutama, kas ja mida meie Järvamaal ise saaksime veel ära teha. Siinkohal ei ole oluline, kui aktiivne või väheaktiivne olete, kuulame, arutame ja proovime jõuda järgmiste sammude kokkuleppimiseni. Sündmus leiab aset 24. aprillil kell 14.30 Paides, eakate päevakeskuses, Tallinna tn 42. Pakume kohvi ja pirukat. Kui teil peaks tekkima probleeme transpordiga, siis helistage 5626 8537 (Kai Tammela).

Lauri Läänemets

SDE, Türi vallavolikogu liige


TÜRI RAHVALEHT 5. aprill 2018

3

uudised Kevad Laupa raamatukogus Emakeelepäeval, 14. märtsil lõppes Laupa raamatukogus lugemisprojekt „100 õit sünnipäevaks”, mis algas 2017. aasta novembris. Projekti eesmärgiks oli motiveerida Laupa kooli õpilasi lugema – lasta neil Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks läbi lugeda vähemalt 100 raamatut. Eesmärk sai peaaegu kolmekordselt täidetud. Õpilased kinkisid Eestile 100. sünnipäevaks lillekorvi koguni 267 rukkilille- ja karikakraõiega. Läbi loeti 267 raamatut, neist 106 eesti kirjanike oma, kokku 38 004 leheküljega. Projektis osales 63 õpilast, sh 44 tüdrukut ja 19 poissi. Parimaid klasse oli kaks: 1. klass, kus lugesid kõik õpilased ning 4. klass, kes luges koguseliselt läbi kõige rohkem raamatuid – 48. Oma kingituse Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks tegid ka 13 Laupa kooli õpetajat, kes lugesid läbi 124 raamatut. Kõige rohkem raamatuid lugesid õpetajad Kaja Öebius ja Kerli Rhede. Emakeelepäeval toimus raamatukogus muudki põnevat. Kuulasime algklasside ning 5. klassi õpilastega vanadelt vinüülplaatidelt eesti autorite lastejutte. Kuna vähesed tänapäeva lapsed teavad, mis vinüülplaat ja plaadimängija on ning kuidas plaate kuulatakse, oli põnev seda lastele tutvustada. Lapsed kuulasid Eno Raua ja Aino Perviku naljakaid lastejutte ning August Jakobsoni muinasjutte suure huviga. Neid esitasid eesti näitlejad ilusas eesti keeles.

Liina Jeena

Laupa raamatukogu raamatukoguhoidja

Sündmused aprillis Türi raamatukogus 18. aprillil kell 13 on fotonäituse „Pilvemaastikud“ avamine. Autoriks noor meteoroloogia- ja fotograafiahuviline tudeng Kairo Kiitsak, kes on tuntust kogunud ülemaailmse meteoroloogiaorganisatsiooni WMO poolt korraldatud pilvekonkursi võitjana. 21. aprillil kell 12 on lastehommik „Nalja nabani“. Seekord on teemaks naljaraamatud ja anekdoodid. 24. aprillil kell 17 toimub kirjandusõhtu teemal „Põhjamaade kirjandus - igav või põnev?“. Seekordsel kirjandusõhtul proovime välja selgitada, mida pakub lugejatele põhjamaade kirjandus? Köidab lugejat põnevusest nõretav krimikirjandus või hoopis sügavmõtteline põhjamaade romaan? Kahala raamatukogus 12. aprillil kell 12 - külas on leedulanna Kazimiera Vellemaa. Kazimiera tutvustab lugejatele oma maa kultuuri ja kombeid ning toimub klaasmosaiigi töötuba.

Astrid Karpender

Türi raamatukogu direktor

Naized Berliinis Järvakate õppe- ja kogemusreis Berliini toimus 6.-13. märtsil (Berliini turismimessi ning Havelland LEADER piirkonna külastused). Järvamaa sai võimaluse tutvustada maakonda EV100 raames märtsis Berliinis Eesti majas. Sellest lähtuvalt korraldati Järvamaa LEADER tegevusgruppide liikmetele ühine õppeja motivatsioonireis Saksamaale. Järvamaa tutvustamiseks viidi Berliini ülevaatlik foto- ja käsitöönäitus ning pakuti Saksamaal ansamblimuusika kaudu tervitusi ja elamusi. Õppereisi eesmärk oli anda tegevusgruppide liikmetele võimalus külastada Berliini turismimessi, tutvustada Järvamaad Berliini Eesti majas, leida kontakte kultuuri- jm alaseks edasiseks koostööks, tutvuda Saksamaa LEADER projektide näidetega. Türi kultuurimaja naisansambli Naized jaoks kujunes nädalane reis pigem kontserttuuriks. Kokku sai esinemisi kaheksa: näituse avamisel Eesti Majas, messil Eestit tutvustava

boksi juures, messi kultuurilaval, Saksa raadio otse-eetris, ja ka kogu messi finaalkontserdil. Lisaks messiga seonduvale tuli pakkumine ka kohalikult läti kogukonnalt ühiskontserdiks, samuti toimus pikem kontsert Berliinis Eesti saatkonnas. Esinemiste vahepeal olid heliproovid ka. Päevakavas tuli hoolega järge ajada ja oma logistikat sättida. Ansambli lauljad pidasid reisi suureks arengukohaks, oli võimalus meie juhendaja Ave Avamere seadeid ka välis-

Türi muusikakool aprillis

maal tutvustada ja Eesti muusikale tagasisidet saada. Eesti suursaadik Berliinis käis järjest kolmel meie kontserdil ning kutsus meid ka uuesti Berliini. Ansambli lauljad tänavad kogu reisiseltskonda (41 inimest) loomingulise õhkkonna ja toetuse eest. Bussireis seob inimesi – nii oli võimalus ka kohalike ettevõtjatega koostööplaane pidada ning paika sai ka üks uus kontsert Järvamaal.

Aili Avi

ansambli Naized laulja

Põllumehed kohtusid Tori mõisas Sel aastal kogunesid Türi talunike liidu liikmed aastakoosolekut pidama Tori mõisa. Tervitama olid tulnud Eestimaa talupidajate keskliidu juhatuse liige Kerli Ats ja Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann. Kerli Ats tutvustas ETKLi tegevusi. Kuna väiksemate põllumajandustootjate arv pidevalt väheneb, siis tuleb seda enam pingutada, et säiliks väiketootmine ja elu maal. Üheks võimaluseks on asendusteenistus, mida pakutakse taludele ja mis on teenuse tarbijate poolt väga hinnatud ja kiidetakse tublisid asendajaid. Sel aastal on ka riigipoolne toetus veidi suurenenud. Lähtudes suurest huvist avatud talude päevade vastu, on ETKLi poolt väljaarendamisel taluturismi teenus. Ats kiitis Türi TL liikmeid, kes on oma organisatsioonile truuks

jäänud, seevastu mitmetes Eesti piirkondades on taluliidud tegevuse lõpetanud. Siemann kiitis samuti tublisid taluperesid ja muretses juba ette, et kohe algab porine kevad ja tuleb teedelagunemise aeg, mis pole üksikutes taludes elavatele inimestele kõige meeldivam aeg. Probleemina tõstatati põllumeeste vähene esindatus valla volikogus ja komisjonides. Muretseti ka külaliikumise vaikse hääbumise pärast. Koosoleku ametlik osa kinnitas esitatud aruanded ja oldi nõus, et jätkatakse samal kursil. Järgmine kokkusaamine on suvine põllupäev koostöös põllumeeste ühistu KEVILIga. Valitud juhatusel täitus volituste aeg (kolm aastat), otsustati siiski pikendada juhatuse volitusi veel aasta võrra. Põhjendusena toodi juhatuse poolt pooleliolev projekt taluliidu kahekümne

viienda aastapäeva tähistamiseks. Samal ajal kui peremehed koosolekut pidasid, olid perenaised omaette õpitoas „Omaküpsetatud leib“. Vahetati kogemusi leivavalmistamisest. Selgus, et ka tavalise pliidi praeahjus saab väga maitsva leiva küpsetada. Peale ühist lõunat tutvustas Tori mõisa peremees koha ja maja ajalugu, tänaseid tegemisi ja tulevikuplaane. Paljudele tuli üllatusena Türi kiriku endiste altarimaalide asumine mõisas. Muu hulgas saime teada, et tulevikus on Tori mõisas ka Tori tõugu hobused. Tänu Rehela talu vanaperemehele Leole, kes on piirkonna parim ajalootundja, juttu jätkus ja saime endistest aegadest mõndagi huvitavat kuulda.

Koit Teder

Türi taluliidu juhatuse liige

5.–8. aprillini 2018 toimub Heino Elleri nim Tartu muusikakooli Tubina saalis X Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festival, kus osalevad viiuli-, vioola-, tšello- ja kontrabassimängijad üle Eesti. Türi muusikakoolist osaleb õp Reet Metsa tšelloklassi õpilane Kärt Rannik, kes võistleb I vanuserühmas koos muusikakoolide, Tallinna muusikakeskkooli ja H. Elleri nim Tartu muusikakooli 7.–9. klassi ning G. Otsa nim muusikakooli eelõppe osakonna õpilastega. Kontsertmeister on Anne-Mai Palm. Konkurssfestivali lõppkontsert on pühapäeval, 8. aprillil 2018 kell 12.00 Tubina saalis. 14. aprillil toimub Eesti muusika- ja teatriakadeemias IX Eesti flöödiühingu flöödilaupäevak. Türi muusikakoolist osalevad õp Viia Ivaski flöödiklassi õpilased Kristiina Theresa Miller, Heidy Jallai, Kirke-Maarja Kallavus, Marianne Riško, Karen Zinovjev, Helina Viigand, Kryslin Rass ja Berit Volmre ning Lisette Taube õp Maris Viisma viiuliklassist. Kontsertmeister on Siret Heinaste. 15. aprillil toimub Keila muusikakoolis Eesti muusikakoolide liidu üleriigilise konkursi „Parim noor instrumentalist 2018“ lõppvoor kitarrimängijatele. Türi muusikakoolist osaleb II vanuserühmas õp Lauri Lugu kitarriklassi õpilane Kirke Kägo. 18.-21.04.2018 toimub Josip Hatze nimelise muusikakooli eestvedamisel 23. rahvusvaheline klaverikonkurss DALEKI AKORDI 2018 Horvaatias Splitis. Türi muusikakooli esindavad kaks õp Anne Toome klaveriklassi õpilast. Kuni 10-aastaste ja hiljem sündinute vanuserühmas osaleb II klassi õpilane Maria Palling. Maria võitis ühe 10-st peapreemiast ja sai endanimelise tegelase osa kontsert-etenduses „Klaveriloomad. Elu muusikas.“ Üks etendustest toimub Türi kultuurikeskuses pühapäeval, 15. aprillil kell 12.00. Kuni 12-aastaste 2006 ja hiljem sündinute vanuserühmas osaleb III klassi õpilane Annabel Narits. Konkursil osalemist toetab Eesti kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp.

Silja Aavik

Türi muusikakooli direktor

Maakaitsepäev toimub Kärus 20. märtsil leppis Kaitseliidu Järva malev ja Järvamaa omavalitsuste liidu juhatus kokku, et tänavune Järvamaa maakaitsepäev toimub 23. juunil Kärus. Selleaastane maakaitsepäev on pühendatud Kärule kui taas Järvamaaga liitunud ajaloolisele piirkonnale. Ühisel arutelul lepiti korralduslikus pooles kokku, et maakaitsepäeval jätkatakse kaunite kodude tiitlite üleandmist. Taas tullakse välja erinevate tegevustega nii Kaitseliidu kui ka teiste kutsutud organisatsioonide poolt. Läbi viiakse traditsiooniline kaitseväeline pidulik jalutuskäik ja võidutule üleandmine. Uuemat on võidutule üleandmisel. Nimelt sellel aastal annavad varasemalt maavanemale võidutule maakonnas valdade ja külade jaanitulede süütamiseks üle võidutule toojad. Rõhutades kogukonna ja inimeste kaasamist, võtavad tule vastu maakonna külade vanemad või külade esindajad, kellel on auväärne kohus viia tuli oma kodukanti. Lisaks eeltoodule lepiti tulevikuks kokku, et maakaitsepäevad hakkavad maakonna kohalikes omavalitsustes kordamööda ringi liikuma järgmiselt: 2019. aasta Järva vallas, 2020. aastal Paide linnas ja 2021. aastal taas Türi vallas.

Gabriel Rikberg

Kaitseliidu Järva maleva pealik

Ülle Kuldkepist sai Eesti akvarellistide ühenduse liige Eesti akvarellistide ühenduse juhatuse koosoleku protokollis seisab kirjas: „Juhatus vaatas läbi ja saatis Eesti Akvarellistide Ühenduse üldkoosolekule kinnitamiseks Kadri Bormeistri, Ülle Kuldkepi, Krista Laose, Lea Malini, Aapo Puki ja Anna Sui kandidatuuri. EAÜ juhatuse koosolekul 28.02.2018 osalesid: Mari Roosvalt, Tiiu Pallo-Vaik, Tiina Tarve, Anneliis Vabul ja Rein Mägar”. Teisisõnu - Türi kultuurimaja kunstnik Ülle Kuldkepp on nüüd Eesti akvarellistide ühenduse liige ja tema pilt ning nimi varsti selles aukartustäratavas ja lugupidamist väärt nimekirjas siin: https://estws.ee/liikmed/. See on väga suur tunnustus tema kunstnikutööle ja -karjäärile.

Ehavalgus kutsub peole 22. aprillil algusega kell 15 on taas klubi Ehavalgus üritus Türi kultuurikeskuses. Külla on lubanud tulla vabariigi üks parimaid seenioride peotantsupaare Maret Lina ja Jüri Turjakas (selle aasta 10-tantsu hõbemedalistid). Tantsumuusika Õnnelalt ja Alanilt.

tr


TÜRI RAHVALEHT 5. aprill 2018

4

uudised Lasteaialaste rahvusvahelised koostöövõimalused Mõmmi-Jõmmikute rühma lapsed ja õpetajad lasteaia kesklinna majast otsustasid osaleda eTwinningu rahvusvahelises koostööprojektis. See on Euroopa koolide ja ka lasteaedade virtuaalne kogukond (www.etwinning.net), kus saavad õpetajad suhelda, lapsed koostööd teha ja ühisprojekte luua. Alustuseks valis rühm jõulukaartide vahetusprojekti. Leitigi 7-9aastaste laste haridusasutused Itaalias ja Prantsusmaal, kellele oma jõulutervitused kaardiga saata. Järgmise sammuna hakati otsima infot nende riikide kohta: riigilipud, pealinnad, asukohad, lastekirjandus, keel, arhitektuuriobjektid jne. Riigilipud ehitati erineva suuruse ja värvusega klotsidest. Itaalia ja Prantsuse lastekirjandustegelastest pakkusid äratundmisrõõmu Pinocchio ja Ratatouille. Uudishimust uuriti maid lasteatlastest ja Google Earth StreetWiew arvutiprogrammist. Lastel oli väga põnev virtuaalselt sammuda Pariisi tänavatel ja vaadata Eiffeli torni. See innustas legodest ka ise ehitama sama tornimaketi. Jõulukaartide meisterdamisega alustati varakult. Neid kogunes kokku koguni 53. Ümbrikke mindi üheskoos postitama Türi postkontorisse. Pikisilmi oodati vastuskirju, mis potsatasid lasteaia postkasti alles peale pühi uuel aastal. Ootamatult oli Mõmmi-Jõmmikute rühmale saadetud jõulukaart hoopis Poola linnast Pilast ja oodatult ka Itaalia linnakesest Pescarast. Jõulukaartide vahetuse jätkuna otsustati samuti saata kaart sõbrapäevaks Itaalia Pescara algkooli lastele. Postipakki lisati kingiks ka Türi aedlinna tutvustav raamat. Vastuskirjas saadeti kena südamekujuline kaart kõikide laste nimedega ja pildilt võisime üllatusega näha, et sõbrapäeva puhul oli üks tüdruk koos emaga valmistanud kaunid Eesti ja Itaalia lipuvärvides koogid. Mõmmi-Jõmmikute rühma lapsed on saanud rahvusvahelise lasteasutuste koostööprojekti tulemusena teiste maade lastega suhtlemise võimalustest kogemuse võrra rikkamaks ja targemaks. Nad on saanud ka teada, kui kaua kirjad rändavad ühest riigist teise ning milline näeb välja teiste rahvuste kirjakeel. Rühma koostööprojekt jätkub seemnete vahetuse ja taimede kasvatamise projektiga, mis on ühe Poola lasteaia algatus. Türilt saidki märtsikuu keskel rukkililleseemned ja tervituskaardid postitatud partnerlasteaedadele Poolas, Türgis, Bosnia ja Hertzegovinas, Slovakkias, Sloveenias ja Leedus. Vastu oodatakse põnevusttekitavaid taimeseemneid, mille tärkamist, kasvamist ja õitsemist saavad meie lapsed jälgida.

Siiri Poopuu

Türi lasteaia kesklinna õppekoha õppealajuhataja

Luulepäev Väätsa põhikoolis Väätsa põhikoolis märtsikuus toimunud „Luule – see ei tule tuulest“ luulepäeva seekordseks teemaks oli „Meie Eesti“. Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks olid noored luulehuvilised pingutanud, et oma kodumaa ilu ja hinge esile tõsta. Luulepäev toimus juba 13. korda ja osalejaid oli ligi 80 õpilast kuuest erinevast Järvamaa koolist: Imaverest põhikoolist, Koeru keskkoolist, Türi põhikoolist, Paide gümnaasiumist, Paide ühisgümnaasiumist ja Väätsa põhikoolist. Sel aastal oli žürii liige ja luulepäeva esineja luuletaja Ilmar Trull. Ta oli meeldivalt üllatunud luulelembestest õpilastest ja omaloomingu valikust. Luulepäeval kõlas palju erinevaid luuletusi, oli humoorikat lähenemist, klassikute uusvorminguid ja väga sügavaid luuletusi. Oli kasutatud väga põnevaid ja värskeid riime ja huvitavaid stiile luuletuste loomisel. Žüriil, kuhu kuulusid lisaks Ilmar Trullile ka Väätsa rahvamaja juhataja Rait Pilipenko ja Väätsa põhikooli endine huvijuht Kadri Pius, oli päris palju tegemist eripreemiate valimisega. Luulepäeva teebki eriliseks see, et iga luulekava ja üksikesineja saab tunnustuse ning iga lapse pingutus saab alati ära märgitud. Kõlama jäi lause, et „tegelikult oleks tahtnud luuletusi mitmeid kordi kuulata“. Mõnda luulekava täiendas muusikaline element ja oli ka lausa mininäidend luuletustest. Esindatud oli ka eestlasele omane rahvuslikkus. Luulepäev oli täis kaunist loomingut ja hingestatud emotsiooni. Luulepäev sai teoks tänu Eesti kultuurikapitali ja haridus- ja teadusministeeriumi toele.

Kelly Saatmann

Väätsa põhikooli huvijuht

Koolis toimus teatrifestival Teatrifestival on Retla-Kabala kooli näitlejaid toonud Oisu rahvamaja lavale kokku juba kolm aastat. Ka selle aasta 16. märtsil astusid oma etendustega üles kuus näitetruppi (Oisu ja Kabala lasteaia lapsed, Kabala ja Oisu õpilased ning Kabala lasteaia õpetajad). Täname meeldiva koostöö eest Oisu rahvamaja ja Türi kultuurikeskuse inimesi. Eriline tänu kõigile juhendajatele ja lavastajatele.

Jaanus Roosileht

Retla-Kabala kooli direktor

Laupa poisid õppisid puust ratast tegema Lugu sellest, miks Laupa tublimad puutöötegijad koos õpetaja ja puutööringi juhendaja Peeter Sergejeviga Muhumaale sõitsid, saab alguse põhikooli riiklikust õppekavast, mis sätestab, et “põhikooli lõpetab õpilane ..., kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning … .” Nimelt pidas õpetaja ühe oma õpilasega plaani, et miks mitte teha loovtööd nii nagu tehnoloogiapädevuses sõnastatud: lahendada probleeme, lõimides mõttetööd käelise tegevusega. Ning kui juba lõimida, siis suurelt ja uhkelt - et oleks endal tehtust heameel ning teistelgi tore vaadata. Nii jõuti ideeni valmistada puidust jalgratas. Mitte kasutatava ratta puidust minimudel, vaid ikka selline, millega saaks soovi korral ka ringi liikuda. Ning Google juhataski: sõida Muhusse, seal elab 43-aastane meistrimees Janek Vapper, kes on ehitanud oma kätega valmis puuraamiga jalgratta erivajadu-

Laupa kooli poisid uudistamas muhulase Janek Vapperi ehitatud puidust raamiga jalgratast. Erakogu sega inimesele (tegelikult iseendale). Veidi helistamist, veidi suhtlemist ning kokkulepped olidki

koos: muhulasest puusepp ootas Laupa koolipoisse oma kodus Linnuse külas kolmanda õppeveerandi viimasel päeval.

Juba merereis ise oli huvitav, kuid see vaatepilt, mis Vapperi kodus avanes, võttis imetlusest suu lahti mitte üksnes koolipoistel, vaid ka õpetajal ja bussijuhi rollis olnud koolijuhil: Vapperi põhiliselt saarepuust valmistatud kolmerattaline jalgratas on kui kunstiteos. Samas saab selle nii kondi- kui elektrimootoril töötava riistaga arendada kiirust kuni 25 km/h. Kuna reis Muhusse on pikk, oli arukas aega võimalikult otstarbekalt kasutada. Nii külastatigi veel Piiril asuvat Muhu puutöökoda, mis tuntud eelkõige oma puidust suveniiridega ning käsitöömeistri Kalju Tuuliku puutöötaret. Kalju Meister, kellest maakonnaleht Saarte Hääl on kirjutanud kui mehest, kes tunneb puude hinge, tutvustas oma kadakapuu seibidest tehtud veimevakku, millest mitmed on esitletud ka Pärnu Uue Kunsti Muuseumis näitusel.

Kaarel Aluoja

Hea kooli ja lasteaia mudel on teenäitaja Mida kujutab endast hea kooli ja hea lasteaia projekt? Hea kooli mudelit ajendas looma igal aastal ajakirjanduses vallanduv arutelu gümnaasiumi lõpueksamite pingeridade üle. Pingeridu loeb avalikkus eeldusega, et need kajastavadki kooli headust. Tegelikkuses näitavad need peamiselt õpilaste akadeemiliste teadmiste taset. Kuni koolide edukuse ainukeseks mõõdupuuks on eksamitulemused, puudub koolil piisav motivatsioon, et tegelda ka kõikide teiste hea kooli aspektidega. On oluline, et koolirahvas ise, aga ka lapsevanemad ja koolipidaja mõistaksid hea kooli mõiste mitmekülgsust ja seda, et headuse mõõtmiseks on vaja erinevaid mõõdupuid või mõõteriistu. Mis kasu on hea kooli ja hea lasteaia mudelist? Need on tööriistad, mida kool või lasteaed saab kasutada eneseanalüüsiks. Meile on tagasisides öeldud, et tegemist on väärtusliku abivahendiga, mis juhib tähelepanu nii tugevustele

kui ka arendamist vajavale. Kuidas toetavad konkursid hea kooli ja hea lasteaia mudeli elluviimist? Hea kool ja hea lasteaed ei saa kunagi lõplikult “valmis”, see nõuab järjepidevat tööd. Eneseanalüüsi protsess aitab mõista, kuidas veelgi paremaks saada. Et toetada koole ja lasteaedu oma igapäevatöö analüüsimisel, korraldab eetikakeskus konkursse „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“. Osalema on oodatud kõik koolid ja lasteaiad, kes tunnevad huvi väärtuskasvatuse ja väärtuspõhise juhtimise vastu. Miks tasub konkursil osaleda? Iga-aastastel konkurssidel osalemine aitab kooli- ja lasteaiaperel eneseanalüüsi, tagasisidestamise ning nõustamise abil leida oma tugevused, omapära ja arenguvõimalused. Konkursil osalemiseks ei pea näitama suurepäraseid tulemusi kõigis hea kooli ja hea lasteaia mudeli aspektides. Oluline on soov oma tege-

vusi mõtestada: seada uusi eesmärke ja panna tähele, kus saaks paremini. Tartu Kivilinna kooli (Väärtuskasvatuse kool 2017) direktor Karin Lukk on öelnud, et kuigi me õpime midagi tehes, siis tegelikult õpime analüüsides seda, mida oleme teinud. Viive Vellemaa, Tartu Lasteaed Lotte (Väärtuskasvatuse lasteaed 2017) direktori sõnul aitab sisuline analüüs luua tegevustele tähendust, tunda rõõmu tulemustest ning luua meeskonnas ühtsustunnet. Kui jääme konkursitöö kirjutamisega hätta? Töö koostamist toetavad ja nõustavad eetikakeskuse väärtusarenduse nõustajad ehk kriitilised sõbrad. Kriitiline sõber aitab koolil ja lasteaial analüüsida ning hinnata väärtusarenduslike tegevuste mõju ning tulemuslikkust. Koolid ja lasteaiad, kes tegid meie kriitilise sõbraga koostööd, on hiljem märkinud, et peamiselt oldi seni harjunud pigem kontrollimise kui dialoogiga, ning üllatus oli suur, et keegi ei kriti-

seerinud, vaid arutleti ja otsiti koos võimalikke lahendusi, jagati kogemusi ja häid praktikaid. Mitte võistlus, vaid arenguprotsess! Tegemist ei ole konkursiga selle otseses tähenduses, vaid see on osalejate jaoks kasvanud arenguprotsessiks. Iga osalev kool ja lasteaed on protsessis toetatud ja tunnustatud eneseanalüüsi keerulise tee jalge alla võtmise eest. Tartu ülikooli eetikakeskusel on kavas edendada heade koolide ja lasteaedade võrgustikku, kus vastastikku kogemusi jagatakse ja üksteist toetatakse. Türi valla koolidest on varasemalt konkursil osalenud Türi põhikool ning eelmisel aastal Türi ühisgümnaasium, keda Tartu ülikooli eetikakeskus tunnustas tiitliga „Hea kooli teerajaja 2017“. Samuti on hea kooli võrgustiku liige Väätsa põhikool. Ootame oma perre uusi koole ja lasteaedu!

Nele Punnar,

Tartu ülikooli eetikakeskuse projektijuht

Väätsa põhikool tegi stardi kosmosesse 29. märtsil toimus Väätsa põhikoolis kosmosepäev, mille raames saadeti teadusjaam maakera stratosfääri. Viis kuud kestnud 7.-9. klassi õpilaste teadusprojekti tulemusena saadeti esimese Eesti põhikoolina kosmose piirile isemeisterdatud teadusjaamadega heeliumipallid. „Kosmoseprogramm on oma

olemuselt mitmetahuline õppeprotsess, selle asemel, et teadmisi kuivalt õpikust lugeda, on õppeprotsessi seotud füüsika, keemia, bioloogia ja paljude üldpädevuste omandamine,” selgitas kosmosevallutusplaanide tagamaid Väätsa põhikooli füüsika- ning töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Jonas Nahkor.

Kosmosesse lendav jaam koosnes seadmetest, mis annavad infot nii keskkonna kohta stratosfääris kui ka palli asukohast. Jaama aju programmeeriti nii, et kogu lennu vältel jõuaksid fotod ning temperatuuri ja rõhu andmed maa peale. See pidi kindlustama selle, et andmed jõuaksid teadusmeeskonnani ka

siis, kui jaam ise ära kaob. Kogu lendu pidi jäädvustama seikluskaamera, mille videopilti pidi olema võimalik vaadata pärast palli maandumist. Päris plaanipäraselt asjad ei läinud, aga see-eest teadust ja põnevust jagus kogu õhtu vältel.

Merle Rüütel

Türi vallavalitsuse avalike suhete juht


TÜRI RAHVALEHT 5. aprill 2018

5

EV 100

EV 100 külaskäik: Türi ühisgümnaasium Türi ühisgümnaasiumi juhtkond võtab meid vastu avatud ustega. Äsja on kooliski olnud avatud uste päev. Türi ühisgümnaasiumil on aga iga tööpäev avatud uste päev – ikka on direktori, õppealajuhataja, sekretäri ja majandusjuhi uksed ka päriselt lahti – sõnum on „astu julgelt sisse“. Õpilased juba teavad, et kui uks on kinni, siis on toasolijal kas koosolek või külaline. Direktori kabinetini jõudmiseks saab eesuste juures öelda tere majavalvurile, kes on valmis teed juhatama. Avara fuajee treppidelt avaneb vaade sisekiigepargile – osa Türi noortekeskuse kiigepargist talvitub gümnasistide rõõmuks siin. Hea vahetunnis puhata ja teistega juttu ajada. Koolis on nii kohvik kui ka söökla. Türi vald maksab kõigi õppurite sooja lõuna ja ka hommikuputru saab soovija. Õpilaste pered ei pea selle pärast muretsema, lapsed on soojas ja toitlustatud. Milline on Türi ühisgümnaasiumi juhtkonna lühitutvustus koolile ajal, kui noored on otsingutel? Anneli Eesmaa (direktor): „On otsustamise aeg. Peagi helisevad lõpukellad kõikides põhikoolides ja pesast välja lendavad õpilased otsivad endale uusi arenguvõimalusi. Üheks parimaks kohaks endale sügisel uus pesa teha on jätkuvalt TÜG, jätkusuutlik, paljude võimalustega ja kaasaegse õppekavaga kogukonnakeskne gümnaasium. Meie kooli tugevuseks on väärtuspõhine tegevus, mis väljendub soojas ja mõnusas akadeemilises õhkkonnas ning kõikide õpilaste erinevate vajaduste ja valikutega arvestamises. Meie püüdlusi tunnustati Tartu ülikooli eetikakeskuse poolt tiitliga „Hea kooli teerajaja“. Sellel aastal soovime tunnustust leida haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ kaudu. Head kooli on võimalik teha siis, kui koos on terviklik ja tegus meeskond nii õpetajatest, juhtkonnast kui ka tugipersonalist. Meie õpetajad on pädevad oma ainetes, avara silmaringiga, ettevõtlikud, koostöövalmis, heatahtlikud ja sõbralikud nii omavahel kui õpilastega. Niisuguste kullateradega iga kool hiilata ei saa. Pealegi on enamik meie õpetajatest paiksed, st türikad, ja neile läheb vägagi korda kohalik kogukond. Seetõttu kaasame ka põhikoolide õpetajaid ühiselt koos õppima, et tekiks taas sidusus erinevate õppekavade vahel ja õpilane ei peaks ühest koolist teise liikudes kohanemisraskusi tundma. Samas pöörame väga palju tähelepanu erinevate tegevuste pakkumisel kogukonnale ja tahame siin kindlasti ka midagi uut välja pakkuda.“ Maili Roosme (õppealajuhataja): „Toredaid valikuid on ju palju, igal koolil omad plussid ja miinused. Türi ühisgümnaa-

siumi selleaastased sisseastumiskatsed toimusid kevadisel koolivaheajal ja meil oli suurepärane võimalus vestelda 71 toreda noore inimesega. Küsimusele, miks kaaluvad nad õppimist just meie koolis, saime erinevaid vastuseid: see on kodu lähedal; ma ei tea veel, kes minust saada võiks; olen sellest koolist palju head kuulnud; õppida saab igas koolis, kui vaid ise tahta; siin on õppesuund, mis mulle meeldib; minu õde-vend õppis siin koolis ja soovitas mulle; siin koolis pakutakse palju erinevaid valikkursusi. Valikkursused ongi tegelikult need, mis tänapäeval kõige rohkem üht gümnaasiumi teisest eristavad. Pakume oma õpilastele võimalikult laia valikut, et igaüks leiaks just temale huvipakkuva kursuse või saaks proovida midagi päris uut. Olgu see siis majandus ja ettevõtlus, puutöö, käsitöö, kulinaaria, sport, religiooniõpetus või inimene ja õigus. Ka sel juhul, kui õpilane ütleb kursuse lõppedes, et see polnud just tema teema, on ta oma karjäärivalikute suhtes palju targemaks saanud. Parimaks näiteks on siin programmeerimise kursus, mis tundub paljudele väga perspektiivikas, aga ometi igaühele ei sobi. Meil on valikkursusi, mis toimuvad igal aastal, on ka neid, mida pakutakse üle aasta. Kellelgi lubatu saamata ei jää. Meie vilistlased, praegused tudengid, kiidavad läbitud väitluse kursust ja soovitavad see kõigile kohustuslikuks muuta. Seda on pärastistes õpingutes hädasti vaja läinud. Kõrgkooliõpingutel on toeks ka psühholoogia, filosoofia ja infootsinguallikakriitika kursus. Me tunneme suurt heameelt sisuka koostöö üle Järvamaa Haiglaga, kelle toel on meie õpilased juba kahel aastal saanud meditsiinialaseid teadmisi. Koostööprojekt on unikaalne ja on pälvinud tähelepanu juba ka naabrite juures. Ka kaitseliiduga seob meid pikaajalisem koostöö, riigikaitsekursus täitub alati väga kiiresti. Igal aastal täieneb meie valikkursuste nimekiri uute valikutega. Järgmiseks õppeaastaks on meil ettevalmistamisel näiteks maastikukujunduse, fotograafia ja hispaania keele kursused. Võtame kindlasti kuulda õpilaste ettepanekuid ja oleme avatud meie kogukonna toredate inimeste pakkumistele, kes on valmis oma teadmisi ja oskusi noortega jagama. Siinkohal kuulub meie siiras tänu Anu Pingile, Urmas Haugile, Ahto Karule, Klaudia, Resa ja Margus Tiitsmaale, Leho Rubisele, Madis Rohtveele ja Lauri Lipule. Mida TÜGis veel pakutakse? Urmas Saluste (majandusjuht): „Populaarne on autojuhilubade tegemise võimalus, saab kohapeal teooria omandada, ei

pea selleks koolist puuduma. Praktiline osa ehk sõidutunnid jaotuvad küll aasta peale ära, aga proovime sättida õpilaste jaoks need ajad nii, et see ei segaks õppetööd. Muidu kipuvad need koolist puuduma, kes tahavad ruttu load saada ja mujale kursustele lähevad. Aga aeg on õppesõidu puhul tähtis asi, ei ole vaja kiiresti juhiks saada, vaja ikka rahulikult õppida. Tore on vahel kuulda, kuidas noor juht pimedas helkurita liiklejat nähes ütleb, et nüüd ta saab lõpuks aru, miks helkurit on vaja kanda. Selliseid asju õpime ka. Meil on juhilubade tegemine palju odavam ka.“ Liisa Mikola (õpilane): „Meie kool on kui üks suur ja ühtne pere. Mitte kedagi ei tõrjuta eemale ning kõik uued õpilased võetakse alati avatud kätega vastu. Kooli tugevusteks on kindlasti head õpi- ja sportimisvõimalused, hea toit ja meeldiv seltskond. Meie kool aitab õpilastel saada ka iseseisvamaks (õpetajad ei sunni õpilasi kodutöid tegema või tunnis käima, see on enda kohusetunde ja vastutuse järgi) ja tegeleda rohkem sellega, mis neile huvi pakub. Meil on suur hulk valikkursusi ning hobiringe, mille seast leiab igaüks midagi.“ Maimu Sisask (abiturient): „Türi ühisgümnaasium oli mu esimene valik, ma ei läinud mujale katsetele ja selle kolme aasta jooksul pole ma seda kunagi kahetsenud. Türi ühisgümnaasium on mulle väga südamelähedane. Esiteks on siin väga ilus, elav loodus on meie naabriks ja keskkond on puhas. Teiseks on siin vaikne, gümnaasiumi õppetööd ei sega põhikooli klassid ja olen isegi märganud, et siin on palju kergem keskenduda. Kolmandaks on kooli keskkond väga sõbralik ja vastutulelik, see on ühtlasi ka meie tugevus, et suudame harmooniliselt üksteist mõista ja vajadusel ka järeleandmisi teha. Koolisisesed traditsioonid on meie ühtluse tagajaks, need liidavad meid ühte ja hoiavad meid ühtse TÜGi perena koos.“ Aili Avi (Türi vallavolikogu haridus- ja noorsookomisjoni juht): „Türi vald on üheks haridusvaldkonna prioriteediks seadnud Türi vallas gümnaasiumihariduse pakkumise. Noored jõuavad elus palju rännata ja kodust eemal olla, gümnaasiumiharidus kodus elades aga toetab lisaks noore kujunemisele ka oma muude hobidega tegelemist (muusikakool, treeningud). Õppida saab igal pool, õpetajad on pädevad ja kool ise ka pidevas arengus. Maja on gümnaasiumile küll suurevõitu, kuid see on takistuseks vaid projektidest raha küsides. Mõelda tuleb samas majas ka õpilaskodu arendamise ja väljaehituse peale. Hea siis seda ka õppetöövälisel ajal pakkuda meie turismiette-

EV 100 sündmused tõid koolimajja vana aja hõngu - pildil TÜGi õpetajad.

Tänavu toimus vabariiklik keeleteo väljakuulutamise pidulik kontsertaktus Türi ühisgümnaasiumis. 2x Merle Rüütel

võtluse toetamiseks – puudu on just noorte majutamiseks soodsamast kohast. Näen siin koostöökohti kõigile (lillelaat, spordilaagrite korraldamine Türil, noortel töökogemuse võimalus – praegu rändavad meie sportlased mööda Eestit, aga ka meil on hulga pakkuda). Võita võivad kõik.“ Pipi-Liis Siemann (Türi vallavanem): „Mul on rõõm tõdeda, et õnneks näeb haridusministeerium nüüdseks lisaks riigigümnaasiumide loomisele Eestis kohta ka väikestele kohaliku tähtsusega gümnaasiumidele. Viimastel aastatel on Türi ühisgümnaasiumi õpilaste arv püsiv, rahulolu nii õpetajate kui kooli üldise õhkkonnaga kõrge, kool pakub päris suurt hulka põne-

vaid valikuid ning meil on olnud korduvalt põhjust olla uhke meie õpilaste ja lõpetajate suurepäraste tulemuste üle. Vallavolikogu ja vallavalitsus on olnud läbi aegade seisukohal, et meie gümnaasiumis antav haridus peab olema eelkõige kvaliteetne, seepärast oleme panustanud kooli arendamisse oma valla võimaluste järgi päris tublisti ning senine suund on osutunud edukaks. Türi ühisgümnaasium on jätkusuutlik, kooli juhtkond otsib pidevalt konkurentsis püsimiseks uusi õpetajaid, uusi valikuid, mida õpilastele pakkuda, õpilased hindavad meie kooli ning meie kooli ei ähvarda sulgemisotsuste tegemine. Pigem otsime koostöös kooliga uusi võimalusi nii õpikeskkonna parendamiseks kui

uuenduslike asjade algatamiseks. Paide riigigümnaasiumi alustamine annab meie valla noortele küll kindlasti veel ühe lisavõimaluse, mida kaaluda, kuid ilmselt on kodust kaugemale minekul valikuid juba tunduvalt enam ja otsuse saab siis teha vast otseselt tulevase kõrghariduse omandamiseks vajalikku suunda silmas pidades. Usun, et Türi ühisgümnaasium on lisaks kvaliteetse hariduse andmisele oma tugeva kogukonnavaimu ning väga tugevalt noort inimest igati toetava hoiakuga jätkuvalt meie noorte esimene valik. Türi vald on igatahes jätkuvalt valmis pakkuma kohapeal korralikku gümnaasiumiharidust nii oma valla noortele kui kaugemalt tulijatele.“


TÜRI RAHVALEHT 5. aprill 2018

6

uudised Lillepood

Viljandi tn 9 Türi +372 5365 6726 info@ytsois.ee

T-R 9.00-18.00 ja L 9.00-16.00

Meilt leiate laias valikus lõike- ja potililli, Eestis käsitööna valminud keraamikat, mahetooteid, käsitööšokolaadi ning palju muud. Valmistame erinevateks sündmusteks lillekimpe, lillekarpe, lauaseadeid ning leinapärgasid. Tule meile külla juba täna!

Kevadpealinn sai avalöögi 20. märtsil saabus kevad ja Türi on teada-tuntud kui kevadpealinn Türi. Eesti kevadpealinn on aunimetus, mida kannab Türi igal kevadel aastast 1999, 20. märtsist kuni 20. juunini. Kevadpealinna maskott on mururoheline ja lilleline Murumoor. Kevade puhul tulid Türi tervitama 8 omavalitsust - pealinn Tallinn, talvepealinn Otepää, külmapealinn Jõgeva, suvepealinn Pärnu, õllepealinn Saku,

sügispealinn Narva ja head naabrid Paidest. Talvepealinn Otepää andis järgmiseks kolmeks kuuks kevadpealinnale üle valitsussaua ja pealinna tunnistuse, mis volitab Türi olema kevadpealinn. Kesklinna parki tulijaid tervitas sõbralik Murumoor oma suure sooja kallistusega. Türi ühisgümnaasiumi näitetrupp pakkus kohaletulijatele elamust oma kogemusteatriga. Türi noortekeskuse noo-

red olid tublisti vaeva näinud. Noortekeskuse juhataja Sulo Särkineni ideest kantuna värviti ära 19 (nii mitu aastat on Türi kandnud kevadpealinna tiitlit) erinevat pildiraami ja kaunistati LED-tuledega. Türi kultuurimaja kunstnik Ülle Kuldkepp ja Saara Kirjastuse juhataja Anneli Kenk kirjutasid omalt poolt raamidele vahvad inspireerivad sõnumid. Nii sai avatud täiesti uutmoodi näitus, kus inimesed ise olid kunstiteoseks. Raame

kasutatakse ka edaspidi erinevatel valla sündmustel. EV100 vaimust kantuna oli kohal 100 tantsijat (pildil) ning õhtu lõpetas Curly Strings oma suurepärase kontserdiga. Nii saigi kevadhooaeg kevadpealinnas avatud. Täname kõiki, kes kohale tulid, et kevade tulekust osa saada ja kõiki neid, kes oma jõu ja nõuga panustasid.

Merle Rüütel

Türi vallavalitsuse avalike suhete juht

Kärutajad tantsisid Nepaalis Käru segarühma tantsijad osalesid 1.-10. märtsini toimunud 9. rahvusvahelisel folkloorifestivalil Nepaalis. 2016. aastal tantsisid nad Hiinas Shanghais toimunud festivalil, paar aastat varem Indoneesias, korra varem on osaletud ka Nepaali festivalil. Seda kõike just tänu rühma juhendajale Valdo Rebasele, kellel on ohtralt kontakte üle maailma ning kelle eestvõttel õnnestub paljudel rühmadel osaleda erinevatel festivalidel Eesti Europeade komitee kaudu. Sel korral liitusid Nepaali sõiduks kaks rühma. Lisaks Kärutajatele osalesid festivalil ka Tallinna rühma Kandali tantsijad. Kuna rühmadel on üks juhendaja, oli lihtne ka esinemiskava kahe rühma peale kokku seada. Lisaks kutsuti kaasa pillimeeste trio Pillikute nime all, kes tantsijate esinemisi muusika ja lauluga saatis. Nepaali jõuti veebruarikuu viimasel päeval. Esimene päev kuluski iseseisvalt ümbruskonnaga tutvumiseks ja aklimatiMAAKONNA SUURIM REHVI JA VELJEVALIK

VALUVELGEDE

! tel 5309 0746

Olete oodatud

Telli kaup e-poest

Viljandi 13 TÜRI

eripakkumised: VW, Audi, Škoda, Seat 16"

Kohapeal olemas 13–20tollised SUVEREHVID.

www.jarvarehvid.ee

seerumiseks. Nepaali aeg on meiega võrreldes 3 tundi ja 45 minutit ees, mis on ebatavaline, võrreldes tavapäraste täistunniliste ajavahedega. Nepaal on kirev, usklik ja väga eriilmeline ja kontrastne. Seda kõike kogesime juba järgmisel päeval, kui meil oli plaan külastada mõnda Kathmandus asuvat vaatamisväärsust. Meie giid Hari teatas, et 1. märtsil on Nepaalis värvipüha – Happy holy. Seega püüdsime hotellist lahkudes riietuda värviliselt ja kirevalt, see polnud aga hoopiski see, mida oleksime võinud teha…. Nimelt on värvipüha päev, kus kõikjal linnas lendab vesi – veepommidega, veepüssidest, kopsikutest ja topsikutest, all tänavatel ja ülalt katustelt. Lisaks veele lendab ka erinevaid pulbervärve, neid lausa määritakse sulle näole ja riietele, sest mida värvilisem ja märjem, seda toredam. Loomulikult osalevad päeva tegevustes eelkõige lapsed ja noored, aga veega pritsimisest ja värvidega märgistamisest ei pääse ka täiskasvanud.

Seekordsel festivalil osales kokku 11 riiki. Lisaks eestlastele veel Itaalia ja Iisrael, Kreeka ja Türgi ning kaugematest maadest Costa Rica, Indoneesia, Malaisia, India, Bangladesh ja Nepaal ise. Festivali raames astusid tantsijad üles seitsmel korral: festivali ava- ja lõppkontsertidel ning kontsertidel, mis anti erinevais paigus Kathmandu linnas ja ka väljaspool asuvates linnades Dhadingis, Gaidagotis ja turismilinnas Pokharas. Kontsertidele eelnes enamasti ka rongkäik. Üheks meeldejäävamaks esinemiseks võib kindlasti lugeda Laliguria rahvuslikus akadeemias ehk kohalikus koolis antud kontserti. Kooli vanemad klassid olid igaüks saanud osalevate riikide seast ühe, kellele keskenduda ning mida lähemalt uurida. Eestlasi võõrustas koolis 9. klass, kes juba rongkäigu ajal kõndis meie kõrval ning päris puhtas eesti keeles: „Tere tulemast! Kuidas sinu nimi on?“. Koolimajja jõudnud, tutvustasid nad oma klassi juurde

välja pandud näitust, mis käsitles Eestit ja Nepaali. Näitusel oli killukesi mõlemast riigist ja mõlema rahva kultuurist. Lisaks tantsisid õpilased meile paar rahvuslikku tantsu. Õpilased esitasid oma riigi hümni ja nii tegime ka meie, oli huvitav, ent siiski uhke kogemus laulda Nepaalis oma hümni. Lisaks õpetasime Nepaali lastele omalt poolt laulu „Põdra maja“. Lisaks esinemistele külastasime ka mitmeid vaatamisväärseid paiku, viisime Sarankoti mäe jalamile kell neli varahommikul päikest tervitama Eesti lipu. Üksteist päeva hiljem jõudsime taas talvisesse Eestisse, aga südames oli suvi. Juba on meile laekunud kutsed osaleda Brasiilias ja Costa Ricas toimuvatel festivalidel ning kindel on, et neid kutseid me juba kasutamata ei jäta. Kui tunned, et lisaks tantsimisele on sul sees ka rännupisik, oled oodatud liituma Kärutajate rühmaga. Tantsime ja avastame maailma koos!

laskesuusatamise teatevõistlus, hoki, suusahüpped. Suusahüpete kriteeriumiks oli see, et hüpata tuli koos suuskadega. Olulist rolli ei mänginud see, kuidas ja kus suusad täpsemalt asusid. Pärast vahepealseid tantsupoognaid võisteldi veel bobikelgu paarissõidus ning jäätantsus. Kõige tähtsam oli stiil, sest mõlemas alas jagas žürii stiilipunkte. Südaööks oli kõige sportlikum laudkond selgunud ning jagati võistlejatele välja medalid

ning isiklikud olümpiatuled. Seejärel õnnitleti veebruari- ja märtsikuu sünnipäevalapsi ning lihavõttejänes kinkis sünnipäevalistele magusad praemunad. Pidu oli meeleolukas ning peoliste oskused said korralikult proovile pandud. Suured tänud korraldavale laudkonnale Ants Käpale. Uute kohtumisteni juba maikuus, teemaks on „Võimalik vaid Kerros” a la pidu vene moodi.

Eva Seera

„Taliolümpia“ Kärus 31. märtsi õhtul kogunesid Kerro pereklubi laudkonnad mõõtu võtma taliolümpia aladel – „Suusabaasis on tantsupidu“. Varasemalt on klubis peetud nii suve- kui ka sügisolümpiamänge. Võistlejaid oli kogunenud 50 ringis. Viis laudkonda marssisid enda poolt meisterdatud lippude saatel saali ning taliolümpia kuulutati avatuks. Saal oli kaunistatud temaatiliselt - esindatud olid nii suusad, lumehanged kui ka olümpiarõngad. Pidulikult süü-

dati olümpiatuli ning jagati igale laudkonnale oma tuli. Kuna ees ootas väga sportlik õhtu, siis oli selge see, et energiat kulub palju ning korraldajad pakkusid sooja kartulit ja kastet ning selle kõrvale sobivaid salateid ja suupisteid. Seejärel tervitasid korraldajad peolisi teemakohase tantsunumbriga ning bänd võis alustada. Pärast esimest tantsublokki ehk kui soojendus oli tehtud, algasid võistlusalad. Alad, milles mõõtu võeti, olid järgmised:

Janelle Leenurm

klubi perenaine


TÜRI RAHVALEHT 5. aprill 2018

7

sport Jalgpalliturniir ja rabamatk

3. märtsil toimus VI Väätsa jalgpalliturniir, mis seekord oli eriti huvitav, sest enne viimast vooru ei olnud selged esimene ja teine koht. Saku vajas oma viimases mängus vähemalt 7:0 võitu, et väravatevahega teist kohta edestada ja vajalikud väravad said ka löödud! Tormilises viimases mängus lõid Saku mängijad 9 väravat ja võtsid väravatevahega turniiri esikoha Paide meeskonna Buffalose ees! Turniiri kolmandaks tulid Tori Põrguliste mängijad, neljas koht kuulus rannajalgpallile spetsialiseerunud BSC Türile. Viiendaks jäid FC Valge Poni Trahteri mängijad ning kuues koht kuulub seekord Jalgpalliklubile Väätsa. Turniiri parima väravavahi karika viis koju Valge Poni Trahteri väravavaht ja parimaks väravakütiks sai Saku JK mängija, kes lõi turniiril kokku 8 väravat. Nädal aega hiljem, kui paljud inimesed veel Väätsal lumememmesid ehitasid, korraldas Väätsa tervisekompleks Taavi Partsi eestvedamisel rahvamatka Väätsa rappa. Kell 12 anti start Väätsa rahvamaja eest ning sealt liiguti mööda põlluvaheteid matkarajani. Teekonda sisustasid huvitavad mõtteterad, mis olid kinnitatud puude/põõsaste külge. Arutati möödunud naistepäeva üle ning lahendati matemaatilisi ülesandeid. Pärast kosutati matkajaid sooja supi, pirukate ning teega. Matkajad transporditi tagasi Väätsa rahvamaja juurde, et sealt jätkata oma koduteed. Kohale oli tulnud ligi 90 inimest nautimaks head seltskonda ning liikumist värskes õhus. Taavi Partsi sõnul soovib ta samalaadseid matkasid edaspidigi korraldada.

Ganvix alustas hooaega Jalgpalliklubi Türi Ganvix hooaeg II liigas algas 24. märtsil kohtumisega Kuressaares sealse meeskonna FC Kuressaare II-ga. Kohtumine lõppes 0:0 viigiga. Tänavu on Türi Ganvix JK esimest hooaega Paide linnameeskonna U21 duubelmeeskonnaks. Sel hooajal osaleb II liigas neliteist võistkonda. „Loodame, et Ganvixi meeskond jõuab tänavu kokkuvõttes esiviisikusse. Motivatsioonina olen ma koostöös meie toetajatega välja öelnud,

et kui võistkond peaks jõudma esikolmikusse, siis saavad parim mängija ja üks treeneritest preemiaks soojamaareisi,“ ütles klubi eestvedaja Vitali Gansen. Kokku mängitakse 26 kohtumist, pooled neist võõrsil ja pooled kodus. Võistkonna peatreeneriks on Kristo Kiik ja abitreeneriks Rauno Kald. Kodumängud mängitakse Türi linna staadionil. Esimesed kodumängud mängitakse siiski Paide kunstmuruväljakul, sest ilmastikuolud ei võimalda veel

teave

Aprillis-mais toimuvad Türil järgmised kodumängud: 28. aprillil kell 12 Türi Ganvix JK - FC Otepää 13. mail kell 12 Türi Ganvix JK - Raplamaa JK 26. mail kell 12 Türi Ganvix JK - Tallinna JK Legion II Türil mängida. „Loodetavasti tuleb põnev hooaeg ja kõik klubi poolehoidjad on oodatud kaasa elama. Tänavu peaks saama teoks ka kauaoodatud lubadus saada meeskonna harjutusväljakule Türi metsakombinaadi staa-

taavi parts

JK Väätsa

dionil, sinna muretsetakse vallavalitsuse toel kaks soojakut palluritele riietusruumideks ja varustuse hoidmiseks. Tänavu on tulemas ka traditsiooniline laste jalgpallilaager,“ lisas Gansen.

tr

Türi vibukooli noored Eesti meistrivõistlustel edukad 17.-18. märtsil toimusid Viljandis Eesti noorte ja täiskasvanute sisemeistrivõistlused. Türi vibukool oli esindatud kõikides plokkvibu klassides ja ühes sportvibuklassis. Täiskasvanute võistlusele pääsesid need noored, kes olid esikolmikus noorte võistlusel. Laupäeva hommikul alustasid plokk- ja sportvibu juuniorid ja kadetid. Plokkvibu kadettide neidude seas sai kolmanda koha Hanna Liina Lippand tulemusega 556 punkti. Teiseks tuli Karolin Puusepp tulemusega 585 punkti ning võitis Meeri-Marita Paas 592 punktiga.

Neljandaks jäi Grete Rahnel 522 silmaga ning viiendaks Elisa Marleen Trummal 516 silmaga. Samas vanuseklassis, kuid poiste arvestuses võitis Eesti meistritiitli Robin Jäätma 595 punktiga. Teiseks tuli Kristjan Ilves tulemusega 572. Neljandaks tuli Rein-Eric Allik tulemusega 544 silma. Sportvibu juunioride neidude klassis tuli neljandaks Maris Tetsmann 518 silmaga. Plokkvibu juunioride naiste arvestuses võitis meistritiitli Lisell Jäätma 581 punktiga. Hõbeda pälvis Kristi Ilves 564 punktiga. Plokkvibu juunioride meeste klassis võitis kulla Kristjan Puu-

sepp 571 punktiga ning hõbedase autasu sai Artur Aas 566 punktiga. Pärastlõunal alustasid noored ja tidetid. Plokkvibu noorte poiste arvestuses tuli teiseks Aimar Roosileht 532 punktiga. Samas vanuseklassis, kuid neidude arvestuses võidutses Kristella Kärner tulemusega 565. Teise koha võitis Sirle Roosileht 517 punktiga. Plokkvibu tidettide poiste klassis krooniti võitjaks Karl-Eric Fatal 569 punktiga. Plokkvibu tidettide tüdrukute seas tuli tublile teisele kohale Hanna-Eliise Krispin tulemusega 543 punkti. Võitis Janette-

Liis Jäätma 589 punktiga. Pühapäeval võtsid mõõtu täiskasvanud ning need noored, kes laupäeval olid tublimad. Plokkvibu naiste klassis sai hõbeda Lisell Jäätma ning pronksi Meeri-Marita Paas. Neljas oli Kristi Ilves, viies Karolin Puusepp ning kuues Hanna Liina Lippand. Meeste arvestuses võitis meistritiitli Kristjan Puusepp ja kolmanda koha Artur Aas. Neljandaks jäi Robin Jäätma. Viiendat kohta jäid jagama Kristjan Ilves ja Caius Kand. Plokkvibu veteranide naiste klassis võitis kulla Krista Kull 565 silmaga.

Türi Vibukool

spordisündmused Kuupäev Kellaaeg 06.04 19:00 10.04 21:00

Ürituse nimi Türi piirkonna mälumängu VII etapp Öökulli lend (orienteerumine)

Asukoht Särevere spordihoone Väätsa

Korraldaja Alar Särgava (5392 6436) Paul Poopuu (505 2240)

12.04

18:00

Kabala piirkonna mälumängu VI etapp

Kabala rahvamaja

Mati Roosma (5340 4470)

14.04 17.04 17.04 17.04 19.04 19.04 22.04 22.04 28.04 28.04 28.04 29.04 01.05 06.05

7:00 11:00 17:00 18:00 16:00

Türi-Tori kiirlaskumine Koolinoorte valikorienteerumine Järvamaa orienteerumispäevakud Järvamaa meistrivõistlused valikorienteerumises Järvamaa murdmaajooksu meistrivõistlused Madalseikluspargi avamine Jüriöö liikumisüritus Tervisepäev reegliteta ja lõbusalt kevadesse Vibulaskmine – Türi Kevad Koroona karikaturniir 3x3 korvpalliturniir Käru 22. karikavõistlused lauatennises Järvamaa Rattakrossi I etapp Paide-Türi kevadtriatlon

Veskisilla Türi Tolli mets Türi Tolli mets Türi Tolli mets Türi Kabala Türi, Vodja, Paide, Väätsa Käru pritsumaja Türi Türi linna võimla Käru võimla Käru võimla Aravete Paide/Türi

MTÜ Matkahunt (525 1113) Kaarel Kallas (5330 8128) Kalmer Keevend (505 6597) Kaarel Kallas (5330 8128) Leonhard Soom (509 6812) Heli Martin (523 7398) Sulo Särkinen (5308 8495) 520 5764 Erki Jäätma (551 3636) Kalju Mägi (5341 3643) 583 6302 Anne Sillamaa (5801 8974) Reimo Kaasiku (504 0455) Türi Spordiklubide Liit (504 1987)

11:00 9:00 10:00 11:00 11:00 12:00 11:00

Talimängud selleks aastaks peetud Türi valla VI talimängude koondarvestus selgus viie parima ala punktide liitmisel. 2018. aasta talimängude võitja on Näljaküla 150 punktiga, II koha saavutas Laupa 137 punktiga ja III koha kolm ala kaasa teinuna Röa küla. Talvemängude võitjaid autasustati karikate, aukirjade ja rahalise preemiaga spordivarustuse soetamiseks – I koht 250 eurot, II koht 150 eurot ja III koht 100 eurot. Kolmandal etapil Veskisillal oli kavas kolm ala: mälumäng, bowling ning noolevise. Mälumängus osales kolm võistkonda kahest külast. I koht: Laupa I (Anne Martis, Liina Jeena, Mait Kivine, Marek Põllu), II koht Näljaküla (Peeter Lellsaar, Tähve Milt, Märt Lellsaar, Tauno Jäätmaa) ja III koht Laupa II (Lauri Tohver, Karmen Nurmik, Marko Norma, Jaanika Jeena). Bowlingut mängisid neli võistkonda kahest külast. Esimene koht Näljaküla II võistkonnale (Ergo Miljan, Tuuli Oja, Georg Lee), teine koht Näljaküla I (Tauno Jäätma, Hele Kaasiku, Sergo Miljan), kolmas koht Laupa I (Elo Kase, Marek Põllu, Andreas Kase) ning neljas koht Laupa II (Marko Norma, Kadi Oeselg, Marilin Põllu). Nooleviske võitis Laupa I võistkond Näljaküla I ja II ning Laupa II võistkonna ees.

Katrin Soomets

Türi spordiklubide liidu spordispetsialist

Eesti omavalitsuste talimängudel esindasid Türi valda ujujad 3.- 4. märtsil 2018 toimusid Viljandis 34. Eesti omavalitsuste talimängud, mis olid selles formaadis esmakordselt peale haldusreformi. Kokku osales üle 1500 sportlase 48 omavalitsusest ja kahel päeval võisteldi kümnel spordialal. Türi vald osales ühel alal - ujumises, kus 9 sportlast saavutasid kokkuvõttes 268 punktiga teise koha. Türi valda esindasid: Merle Vantsi, Risto Kadalipp, Helari Rahnik, Martin Suurkaev, Mariette Villems, Hannah Kaljur, Simon Uukareda, Sandra Taenna, Eerik Toater ja treener Otto Männa. Türilaste edukamad tulemused: Merle Vantsi I koht 100m vabalt, I koht 100m rinnuli ja II koht 100m seliliujumises; Mariette Villems III koht 100m rinnuli ja IV koht 100m vabaltujumises; Risto Kadalipp V koht 100m rinnuliujumises; Segavõistkondade 4x50m vabaltujumises V koht - Mariette Villems, Helari Rahnik, Sandra Taenna, Risto Kadalipp. Ujumisest veel – 6.-11. märtsini toimusid Tallinnas taliujumise maailmameistrivõistlused, millest võttis osa 1500 inimest 30 erinevast riigist. Merle Vantsi tuli individuaalselt viiekordseks maailmameistriks, lisades sellele veel kaks hõbemedalit, ühe pronksmedali ning tulles kahekordseks maailmameistriks meeskondlikult. Paljupalju õnne!

Otto Männa, Martin Kaschan

Kärus võisteldi võrkpallis Kärus peetakse pidevalt kogukondlikke võistlusi, seega tasub alati spordisündmustel silma peal hoida. Seekord võeti 25. märtsil mõõtu võrkpalli segapaarismängus. Esimesele kohale tuli paar Kristjan Kivisaar ja Kadi Peebo. II koha saavutasid Vahur Sillasoo ja Virge Viruste ning kolmanda Jaak Murumaa ja Anne Sillamaa.

Anne Sillamaa


TÜRI RAHVALEHT 5. aprill 2018

8

Türi vald

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Väätsal asus tööle sotsiaaltööspetsialist Türi vallas Väätsa piirkonnas asus tööle sotsiaaltööspetsialist Ingrid Hiis. Ingrid kirjutab enda kohta nii: „Olen lõpetanud Tallinna ülikooli pedagoogilisse seminari sotsiaaltöö eriala. Pärast ülikooli lõppu kolisin Haapsallu. Seal töötasin Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses sotsiaaltöötajana, kus minu töö oli seotud klientide nõustamise, abistamise ning rehabilitatsiooniteenusega. Varasemalt olen oma töös kokku puutunud ka laste ja noortega. Olen pärit Kärust ja gümnaasiumis käisin Türil. Kuna kodukoht jääb alati südamesse, siis otsustasingi sammud siia tagasi seada ja ka ise koduvalla heaolusse panustada.“ Kodanike vastuvõtt toimub esmaspäeviti 9.00-12.00, kolmapäeviti 9.00-12.00 ja 14.00-16.00 ning neljapäeviti 14.00-16.00. Lisainfo: ingrid.hiis@tyri.ee ja tel: 5349 9344.

Üksikpuude raiumise loa andmise tingimused ja kord Vastavalt looduskaitseseadusele kehtestas Türi vallavalitsus tiheasustusalal üksikpuude raiumise loa andmise tingimused ja korra. Puud on looduskeskkonna oluliseks komponendiks, mistõttu on avalik huvi, et ka tiheasustusaladel kasvaks piisaval hulgal terveid ja erinevat liiki puid. Oluline on, et maha raiutaks eelkõige haiged, kuivanud, ohtlikud ja ka kujunduslikult mittesobivad puud. Määrust kohaldatakse üksikpuude raiumisel või puuvõra kärpimisel rohkem kui 50% võra suurusest. Üksikpuu kehtestatud määruse tähenduses on tiheasustusalal kasvav puu, mille rinnasdiameeter (puu tüve läbimõõt mõõdetuna 1,3 meetri kõrguselt juurekaelast) on rohkem kui 15 sentimeetrit, välja arvatud viljapuud ja puud, mis moodustavad metsa metsaseaduse tähenduses. Raieloa taotlemiseks tuleb esitada Türi vallavalitsusele kirjalik taotlus. Vastavalt veeseadusele kehtestas Türi vallavalitsus reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja. Eeskiri sisaldab nõudeid, millest lähtuvalt reoveekäitlussüsteemi ehitamist, lammutamist või muutmist tuleb planeerida. Samuti reguleerib kogumismahutitest reovee ja kuivkäimla sisu äravedu ja selle transportimist ühiskanalisatsiooni purgimiskohta. Türi valla purgimiskoht on Türi linna reoveepuhastussüsteemi ülepumpla (Türi linn, Linnu tn 2). Türi vallas tegutsevate reovee äraveo teenuse pakkujate kohta saab informatsiooni OÜ-lt Türi Vesi (tel: 384 7295, tyrivesi@tyri. ee, Tehnika tn 7, Türi linn).

Heakord valla avalikes kohtades Türi vallas kehtib avalikes kohtades heakorraeeskiri koos heakorra tagamise põhimõtetega. Iga lemmikloomapidaja on kohustatud oma koera/kassi väljaheited ära koristama avalikes kohtades, kuid kahjuks ei täida seda nõuet kõik. Eriti on sellekohaseid teavitusi laekunud just kevadel, lume sulamise ajal. Nüüd kui kergliiklusteedel, parkides või mänguväljakutel on algamas aktiivsem kasutamisaeg, on see eriti häiriv ja lubamatu kaaskodanike suhtes. Loomapidajad on kohustatud järgima keskkonnanõudeid ja kindlasti pöörama tähelepanu ka lemmiklooma järelt koristamisele. Vallavalitsus tegeleb selliste probleemsete kohtade väljaselgitamise ja vajadusel prügikastide paigaldamisega. Kindlasti on oodatud ka elanike poolt aktiivne sellekohane teavitus, kuhu prügikaste võiks paigutada. Oleme tänulikud kõigile valla lemmikloomapidajatele, kes hoolivad puhtast ja korda hindavast koduvallast.

Pille Reinsalu

korrakaitseametnik

Janelle leenurm

ehitus- ja keskkonnaspetsialist

Laupa kool tänab kõiki, kes andsid oma hääle Türi valla kaasava eelarve hääletusel Laupa kooli välijõusaali ehitamise eest. Erakogu

Hajaasustuse programm 2018 Hajaasustuse programmi taotlusvoor on avatud 9. aprillist kuni 11. juunini 2018. 1. märtsil jõustus Riigi Teatajas avaldatud riigihalduse ministri 22.02.2018 määrus nr 14 „Hajaasustuse programm“, mille alusel viiakse 2018. aastal ellu hajaasustuse programm. Riigihalduse minister Jaak Aab kinnitas 2018. aasta hajaasustuse programmi taotlusvooru avamise tähtpäevaks 9. aprilli 2018 ning taotluste esitamise tähtpäevaks 11. juuni 2018. a. Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike ar-

vu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Toetust saab taotleda hajaasustuspiirkondades asuvate majapidamiste jaoks veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ja autonoomsete elektrisüsteemide rajamiseks. Maksimaalne toetus programmist on 6500 eurot ühe majapidamise kohta. Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33,33% projekti abikõlblikest kuludest. Toetuse eraldamise aluseks on põhjendatud ja projekti eesmärkide saavutamist tagav eelarve. Kui majapidamine on saanud toetust eelnevatest hajaasustuse programmidest,

siis arvestatakse saadud toetus uuest võimalikust toetusest maha. Iga valdkonna (joogivesi, kanalisatsioon, juurdepääsuteed ja elekter) jaoks on võimalik programmist toetust saada üks kord kuue kalendriaasta jooksul. Toetust saavad taotleda füüsilised isikud, kes elavad alaliselt toetust taotlevas majapidamises hiljemalt rahvastikuregistri andmete kohaselt 1. jaanuarist 2018. Toetatakse investeeringuid majapidamistesse, mille omanikuks on taotleja, tema lähisugulane või hõimlane. Kui taotleja on majapidamise valdaja, siis on tal õigus saada toetust tingimusel, et valduse kasutamise

aluseks on kirjalik leping, mis kehtib vähemalt 3 aastat alates taotlemise esitamise päevast. Töid on lubatud alustada pärast seda, kui projekti osas on tehtud rahastamisotsus ning toetuse saajaga on sõlmitud toetusleping. Uuringud, projekteerimine, riigilõivud, notaritasud, teostusjoonised ja veeanalüüsid on teatud juhtudel abikõlblikud enne toetuslepingu sõlmimist. Täpsemat infot saab Türi vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaspetsialistilt Janelle Leenurmelt telefonidel 384 8279, 522 7326 või e-posti aadressil Janelle.Leenurm@tyri.ee.

Janelle leenurm

ehitus- ja keskkonnaspetsialist

Väätsa eakate kodu sai kvaliteeti tõendava EQUASS sertifikaadi 2016. aasta jaanuaris asus Väätsa eakate kodu oma töös rakendama EQUASS sotsiaalteenuste kvaliteedi põhimõtteid. Euroopa kvaliteedimärk sotsiaalteenustes (EQUASS) on sertifitseerimissüsteem, mis tagab kvaliteedi ja kvaliteedikontrolli erinevatele sotsiaalteenustele. Hetkel on EQUASS peamine sotsiaalvaldkonna eripärasid ja paindlikkust arvestav kvaliteedi hindamise metoodika sotsiaalasutustele, mis on kasutusel mitmes Euroopa riigis (sh Portugal, Norra, Iirimaa, Saksamaa, Sloveenia, Holland, Leedu jne). Hetkel omab Eestis kehtivat sertifikaati 36 sotsiaalhoolekande asutust, nende hulgas ka Väätsa eakate kodu. 22. ja 23. veebruaril toimus

Väätsa eakatekodus lõpp-audit, mille käigus tutvuti asutuse dokumentidega, vesteldi töötajate ja klientidega, klientide esindajate ning rahastajatega. Kõige selle tulemusena otsustati Brüsselis, et Väätsa eakate kodu rakendab oma töös EQUASS standardi põhimõtteid ning saime sertifikaadi, mis tõendab, et meie asutus vastab Euroopa kvaliteedi nõuetele. EQUASS tagab laiaulatusliku lähenemise ja hõlmab kümmet kvaliteedi põhimõtet. Nendeks põhimõteteks on juhtimine, personal, õigused, eetika, koostöösuhted, osalemine, isikukesksus, laiahaardelisus, tulemusele orienteeritus ja kestev areng, mis omakorda jagunevad viiekümneks kvali-

teedikriteeriumiks ja sajaks tegevuse indikaatoriks, mis näitavad ja tõendavad kvaliteeti. Et saada kvaliteedimärki, oli vaja täita kõik need sada indikaatorit. Kvaliteedimärgini jõudmine oli pikk protsess. Kuna Väätsa eakatekodu alustas oma tegevust alles 2015. aastal täiesti uue asutusena, tuli luua kõik dokumendid nii-öelda nullist. Olulisematest võiks nimetada asutuse eetikakoodeksit, personalipoliitika dokumenti, kvaliteedipõhimõtete juhendit, arengukava, kodukorda, ettepanekute ja kaebuste lahendamise korda, konfidentsiaalsusdokumenti ja palju muid igapäeva tegevust toetavaid ja reguleerivaid juhendeid, mis aitavad tööd paremini teha.

Kõigi dokumentide koostamisel oli kaasatud kogu personal, kõik põhimõtted, millest me oma töös lähtume, arutasime koos läbi - analüüsisime, mõtestasime ja vormistasime dokumentideks. Küsisime tagasisidet klientidelt ja klientide lähedastelt, kuidas oma tööd parendada, et vastata kõige paremini klientide ootustele. Kvaliteet ei ole kunagi juhuslik. Meie eesmärk ei ole mitte kvaliteedimärgi saamine, vaid sisuline muutus, mis tagab kvaliteedi. Sertifikaat on lihtsalt selle tõestuseks. Aitäh kõikidele Väätsa eakate kodu töötajatele. See on tunnustus teie tublile tööle.

Tiia Mettus

Väätsa eakate kodu juhataja

Türi vallavolikogu 29. märtsi istungil: • kehtestas ühtsed maamaksumäärad kogu Türi valla ulatuses. Alates 1. jaanuarist 2019 on maamaksumäär 2,5% maa maksustamishinnast aastas ning põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maksumäär on 2,0% maa maksustamishinnast aastas. Täiendavat maamaksuvabastustust saavad okupatsioonirežiimide poolt represseeritud ja nendega võrdsustatud isikud; • kehtestas Türi valla lasteaedades ja lasteaiarühmades lapsevanema kaetava osa määraks 5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast ning osalustasu arvestamise ja maksmise korra. Kui perest käib lasteaias üks laps, maksab lapsevanem 100% osalustasu määrast, kui perest käib lasteaias samaaegselt kaks last, maksab lapsevanem ühe lapse eest 100% ja teise lapse eest 75% osalustasu määrast. Kui perest käib laste-

aias samaaegselt kolm või enam last, tasub lapsevanem ühe lapse eest 100%, teise eest 75% ning kolmanda ja järgnevate laste eest lapsevanem osalustasu ei maksa. Arvestades asjaolu, et lapsevanema osalustasu enne haldusreformi eksisteerinud kohalikel omavalitsusüksustel oli kehtestatud erinevatel alustel ning suuruses ja pidades silmas isikute õigustatud ootuse printsiipi, rakendatakse uue omavalitsusüksuse koolieelsetes lasteasutustes määruse alusel kohatasu tasumiseks kehtestatud tasu maksmise kohustust ühtlustavat üleminekuperioodi ning perioodil 01.09.201831.12.2019 on lapsevanema osalustasu määrad Türi valla koolieelsetes lasteasutustes järgmised: 2018. aasta 1. septembrist kuni 31. detsembrini 2018 on lapsevanema osalustasu määr Türi lasteaias ja Retla-Kabala

kooli lasteaiarühmades 6% ning Väätsa lasteaias Paikäpp ja Käru põhikooli lasteaiarühmades 3,5 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast; 2019. aasta 1. jaanuarist kuni 31. augustini 2019 on lapsevanema osalustasu määr Türi lasteaias ja Retla-Kabala kooli lasteaiarühmades 5,5 % ning Väätsa lasteaias Paikäpp ja Käru Põhikooli lasteaiarühmades 4% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast; 2019. aasta 1. septembrist kuni 31. detsembrini 2019 on lapsevanema osalustasu määr Türi lasteaias ja Retla-Kabala kooli lasteaiarühmades 5,5% ning Väätsa lasteaias Paikäpp ja Käru Põhikooli lasteaiarühmades 4,5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast; • määras Retla-Kabala Kooli hoolekogusse Türi valla esindajaks Heli Martini; • määras Väätsa lasteaia Paikäpp hoolekogusse Türi valla

esindajaks Heigo Laaneoksa; • otsustas osta OÜ-lt Türi Linnavara Türi vallale veoauto Citroen Berlingo, reg nr 018MFN ja lähtuvalt hinnaläbirääkimistest soetada sõiduk ostu-müügihinnaga 660 (kuussada kuuskümmend) eurot (hind sisaldab käibemaksu). Sõiduki kasutajaks ja valdajaks määrati Türi vallavalitsuse hallatav asutus Türi Haldus; • delegeeris hajaasustuse programmi toimingute korraldamise Türi vallavalitsusele kui ametiasutusele ja täitevorganile; • volitas Türi vallavalitsuse kui täitevorgani nimetama mittetulundusühingu Türi spordiklubide liit juhatusse Türi valda esindava isiku; • võttis teadmiseks info volikogu komisjonide tööst ning kuulas ära info AS Väätsa Prügila juhatuse liikmetelt ning nõukogu esimehelt ja arutles prügila vara müügi üle.

türi vallavolikogu


TÜRI RAHVALEHT 5. aprill 2018

9

Türi vald

KredEx aitab rekonstrueerida Türil F.J.Wiedemanni 1 kinnistul asuva kolmekorruselise elamu-büroohoone rekonstrueerimiseks saadi KredExist toetust. Türi valla majandusosakonna juhataja Urmas Kupp andis täna teada Sihtasutus KredExi positiivsest otsusest rahastada Türil F.J.Wiedemanni 1 kinnistul asuva kolmekorruselise viilkatusega elamu-büroohoone rekonstrueerimist. Kupp ütles, et valla arengukava üldeesmärgiks on erinevate võimaluste olemasolu oma kodu loomiseks noortele peredele, spetsialistidele ja valla koolides töötavatele pedagoogidele ning neile eluruumide üürimise võimaldamine. Munitsipaalelamufond peaks olema kaasaegne ning piisav nendele isikutele eluaseme teenuse tagamiseks, kes on õigustatud kasutama munitsipaaleluruume vastavalt seadusele või kohaliku omavalitsuse eelistustele, kes vajavad eluruume ajutiselt töötamiseks kohalikus omavalitsuses või kes oma sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole võimelised ise endale eluruumi soetama või üürima.

Ilme Säde

Türil F.J.Wiedemanni 1 kinnistul asuv kolmekorruseline elamu-büroohoone saab KredExi rahatoel rekonstrueeritud. Merle Rüütel Selleks kirjutasid vallaametnikud KredEx-i projekti Türil F.J.Wiedemanni 1 elamu-büroohoone rekonstrueerimiseks toetuse saamiseks ja sellele tuli nüüd positiivne vastus. Projekti kogumaksumus on 836 000 eurot. KredEx toetab seda 418 000 euroga, mis moodustab 50% projekti kogumaksumusest. Ülejäänud 50% katab Türi vald oma 2018. ja 2019. a eelarvelistest vahenditest. Urmas Kupu sõnul plaanitakse energiasäästu raames soojustada lagi, otsaseinad, küljeseinad ja sokkel ning vahetada

kõik veel vahetamata aknad ja uksed. „Samuti plaanitakse ehitada küttesüsteem ruumide kaupa reguleeritavaks ning tagada normikohane õhuvahetus. Plaanis on rajada soojustagastusega ventilatsioon ning paigaldada päikesepaneelid 50 kW elektri tootmiseks. Tööd peavad olema tehtud aastaks 2020“, ütles Kupp. Üüripindade väljastamine toimub vallavalitsusele laekuvate avalduste alusel, kus esimeseks eelistuseks on õpetajad Türi valla koolides ja valla ametnikud ning vabade pinda-

de olemasolul ka teised taotlejad. Munitsipaalkorteri eraldamise otsustab Türi vallavalitsus korraldusega ning volitab lepingu sõlmima ja selle täitmist kontrollima hallatava asutuse Türi Haldus. Üürielamu elanikena on ka projekti elluviimisele järgneva viie aasta jooksul eelistatud eelkõige töötavad inimesed, vanaduspensionäridele ning sotsiaalteenuseid vajavatele sihtgruppidele pakutakse eluruume teistes sotsiaalmajades.

Merle Rüütel

Türi vallavalitsuse avalike suhete juht

jalike andmetega: isiku nimi, isikukood, pangakonto andmed – seega sellised andmed, mida vaid inimene ise saab avalikustada. Valla kodulehel on olemas avalduse vorm. Avaldust ei pea kirjutama ainult sellele blanketile, vaid ka lihtsalt oma kodus valgele lehele. Avaldust ei pea inimene ise tooma, seda võib teha keegi lähedane, oluline on toetuse määrami-

seks ja väljamaksmiseks vajalike andmete olemasolu avaldusel. Käesoleva aasta sünnipäevatoetuse määrad on sätestatud Türi vallavolikogu 22.02.2018. aasta määrusega nr 12. • Eakate sünnipäevatoetust makstakse isikule tema 80. ja 85. sünnipäeva puhul ning alates 90. eluaastast iga sünnipäeva puhul. • Toetust makstakse 50 eurot.

eelistust ning 1 sedel oli küll kastis, kuid ei olnud nimekirjas. Seega võttis hääletamisest osa 8,28% elanikest, kes olid vähemalt 16-aastased. Ülekaalukalt võitis seekord projekt Laupa põhikoolile välijõusaali rajamiseks, mille maksumuseks oli märgitud 5 000 eurot. Hääli oli projekti toetuseks 192 ehk 24,64% kõigist häältest. Teiseks jäi projekt

Kabala laululavale põranda ehitamine, mille maksumuseks oli 17 676 eurot – hääli oli 139 ehk 17,84%. Kolmandaks jäi õuesõppeklass-ootepaviljon Käru põhikooli juurde, mille maksumus kokku 5 700 eurot ning hääli kogunes 116 ehk 14,89% kõigist häältest. Seega saab sellel aastal välijõusaali Laupa kool ja parandatud Kabalas laululava põrand.

• Toetust makstakse Eesti rahvastikuregistri andmetel Türi vallas elavale eakale (nüüd siis seega ka endise Käru ja Väätsa valla eakatele) • Toetuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada avaldus. • Taotlus sünnipäevatoetuse saamiseks tuleb esitada 3 kuu jooksul isiku sünnikuupäevast arvates.

türi vallavalitsus

taastamine ja renoveerimine; inimesed; roheline vald ja mõtteviis. Palume 2. maiks saata või tuua käsitsi joonistatud tööd aadressil Türi Viljandi tn 60 või saata skaneeritult aadressil aili. avi76@gmail.com (5395 7115). Tööle lisada oma kontaktandmed: nimi, vanus, telefoninumber või meiliaadress. Konkursi

tingimused: töö suurus (paberil) ruudukujulisel logol 15 korda 15 cm, ümmargusel või ovaalsel diameetriga 10-15 cm. Logo osaks peab olema tekst – TÜRI KOGUKONNASELTS. Töö võib olla nii mustvalge kui ka värviline. Tehnika võib vabalt valida. Peapreemiaks on 50 eurot, lisaks priipääsud meie tasulistele koolitustele ja

E 9.04 kell 11 Viljandi Laste- ja Noorteteater REKY „Nukitsamees“ Türi Kultuurikeskuses. Teave: Türi Kultuurikeskus E 9.04 kell 19 Kinoõhtu Türi kultuurikeskuses „Seltsimees laps“ (EST) Teave: Türi Kultuurikeskus T 10.04 kell 19 Kaunimate aastate vennaskond 25 kontsertlavastus Türi kultuurikeskuses. Teave: Türi Kultuurikeskus N 12.04 kell 18 Loeng „Hiina meditsiini võimalused tervise taastamisel ja hoidmisel“ (dr. Tiia Liivalaid) Türi kultuurikeskuses. Osalemine 5€. Korraldaja Järvamaa Vähihaigete Ühing. Teave: Türi Kultuurikeskus L 14.04 aerutamismaraton Türi-Tori VIII kiirlaskumine. Teave: www.tyritori.ee

P 15.04 kell 12 Vaatemänguline kontsert-etendus kogu perele „Klaveriloomad. Elu muusikas” Türi kultuurikeskuses. Teave: Türi Muusikakool E 16.– R 20.04 salatinädal Kevadpealinnas. Teave: Türi Kultuurikeskus T l7.04 kell 12 huumoripäev „Maamees muigab“ Väätsal. Teave: Väätsa rahvamaja T 17.04 kell 18 Tantsutuba Türi kultuurikeskuses. Teave: Türi Kultuurikeskus K 18.04 kell 19 ansambel Lõõtsavägilased kontsert Türi kultuurikeskuses Teave: Türi Kultuurikeskus, www.kontsertkorraldus.ee N 19.04 kell 17 Laulukaar 2018 Türi valla piirkondlik eelvoor Türi kultuurikeskuses. (5-7 ja 8-10aastased). Teave: Türi Kultuurikeskus R 20.04 kell 17 Laulukaar 2018 Türi valla piirkondlik eelvoor Türi kultuurikeskuses. (11-13, 14-16 ja 17-19-aastased. Teave: Türi Kultuurikeskus

Komisjon tegi ettepaneku vallavalitsusele, et peale hangete läbiviimist ning summade selgumist kahel esimesel objektil, kaaluda võimalusel kolmanda objekti teostamist. 2019. aasta eelarvesse oodatakse ideid juba selle aasta septembrikuus ning hääletamine toimub 10.-21. oktoobrini.

Aime Roosioja

Türi vallavalitsuse finantsjuht

Konn kutsub logokonkursile Türi kogukonnaselts kutsub osalema seltsi logo kujundamise konkursil. Tutvu meiega FBs ja võta soovi korral ühendust tyri@vabakond.ee (tyri.vabakond.ee). Märksõnad: Viljandi 60 maja; Konnaküla; kogukond; Konn ja konnad üldse; taaskasutus; säästlik eluviis; kogukondlik mõtteviis; isetegemine; koostöö;

P 8.04 kell 17 Inseneride Meeskoor 30 juubelikontsert Türi kultuurikeskuses. Kaastegev Türi kammernaiskoor ja ansambel Naized. Teave: inseneridemk.ee

L 14.04 kell 12 Türi linna laste lauluvõistlus „Türi Laululind“ kultuurikeskuses. Teave: Türi Kultuurikeskus

Valiti kaasava eelarve objektid 9. märtsil kogunes Türi vallavalitsuse III korruse saali nn kaasava eelarve ajutine komisjon, et lugeda üle hääled, mis olid antud 19.-28. veebruaril toimunud hääletamisel 10 ettepaneku poolt. E-hääli oli 391 ning paberhääli kogunes 424, millest 36 oli kehtetud. Põhjuseid, miks hääl oli kehtetu: 30 korral ei olnud hääletaja Türi valla elanik, 5 sedelil ei olnud märgitud

Ootame sind nutikoolitusele, kui oled nutitelefoni või tahvelarvutit vähe kasutanud või ei kasuta neid üldse. Nutikoolitusel saad tutvuda nutiseadmete ja nende kasutamisega. Tutvustame sulle igapäevaseid e-teenuseid, õpetame otsima infot, tegema fotosid ning neid jagama. Räägime ka, kuidas seda kõike turvaliselt teha. Lisaks tutvustame sulle Mobiil-ID ja Smart-ID ning mitmeid eteenuseid, mis muudavad igapäevatoimingud lihtsamaks ja mugavamaks. Koolitustele ja nõustamistele oodatakse kasutajaid oma seadmega. Käru raamatukogus toimub NUTIKOOLITUS 11. aprillil kell 16. Eelregistreerimine on vajalik, sest kohtade arv on piiratud. Info tel 4874732. Käru raamatukogu juhataja

Sünnipäevatoetus eakale 22. märtsil vallavanema kokkukutsutud eakate ümarlaua vestluses kerkis probleemina eakate sünnipäevatoetuse taotlemise teema: eakad ei söanda ise esitada avaldust selle toetuse saamiseks. Kas oleks võimalik ilma avalduseta toetus määrata? Vallavanem selgitas, et makstav toetus on valla eelarveraha ja väljamaksmiseks peab olema avaldus kõigi va-

NutiAkadeemia Kärus

Konna meistrite meened. Oma töö saatmisega oled nõus selle kasutada andmisega Türi kogukonnaseltsi hüvanguks; töödest tuleb 2018. aasta augustis Konnas näitus ning võime kasutada neid heategevuslikel eesmärkidel Türi kogukonnaseltsi heaks (nt trükised). Konkurss kestab: 26. veebruar - 2. mai 2018.

aili avi

P 22.04 kell 15 Klubi Ehavalgus peoõhtu Türi kultuurikeskuses.Teave: Türi Kultuurikeskus P 22.04 kell 18 “Jüriöö rahvaspordiöö” Türi-Paide Jüriöö jooksud ja rahvakõnnid Teave: Türi Spordiklubide Liit, Türi Noortekeskus E 23.04 kell 19 Kinoõhtu Türi kultuurikeskuses „Rohelised kassid“ (EST). Teave: Türi Kultuurikeskus. K 25.04 kell 18 “Põhjala hääled” - kontsert viiulile ja klaverile Türi kultuurikeskuses. Marju Riisikamp (Eesti) - klaver, Rebecka Karlsson (Rootsi) - viiul. Teave: Türi Kultuurikeskus. N 26.04 kell 13 Väärikate Ülikool Türi kultuurikeskuses. “Eesti ja muutuv maailm. Järgmine 100”- Siim Kallas, “Kogukondade roll ja vajalikkus ühiskonnas”- Artur Talvik. Teave: Türi Kultuurikeskus. R 27.04 kell 19 Jazzkaar 2018 „Aitäh, Valter Ojakäär!“ plaadiesitluskontsert kultuurikeskuses. Teave: Türi Kultuurikeskus L 28.04 kell 12 Tantsupäev TÜRI TANTSIB 2018! Türi kultuurikeskuse suures saalis. Stiilideks jazz ja streetshow. Vanusele alates 6. klassist kuni täiskasvanuteni. Osalustasu 5 eurot. Vajalik etteregistreerimine aadressil tyri.tantsustuudio@gmail.com, kuna kohtade arv piiratud! Teave: Türi Kultuurikeskus E 30.04 volbriõhtu Türil ja Kärus. Teave: Türi Noortekeskus 1. mai kell 12-15 Euroopa päeva tähistamine Türi kultuurikeskuse juures. Kohal on lauljad ja tantsijad. Tegevust lastele. Toimuvad arvamusdebatid ministrite ja noortega. Teave: Türi vallavalitsus

www.tyrikultuurikeskus.ee www.tyri.ee


TÜRI RAHVALEHT 5. aprill 2018

10

sündmused ja reklaam Silmade kontroll ja prillide müük 16. aprill kella 10st

Türi noortekeskuses Silmade kontroll maksab 15 € Prillitellijale TASUTA

Info ja etteregistreerimine telefonil 5323 2454

MUTIPÜÜK Tel 545 77 971 www.mutt.ee

Turi

kuhu minna NÄITUSED 3.04-3.05 „Eesti Vabariik 100“ Järvamaa õpilaste kunstitööde näitus Türi kultuurikeskuses T 10.04 Näitus „330 aastat hariduselu Türil“ Türi muuseumis. Info: Erika Jaanhold, e-post: muuseum@tyri.ee 4.-30.04 Türi kultuurikeskuse galeriis „Maalid. Paul Allik. Christel Allik“ - Tegemist on valikuga maalikunstnik Paul Alliku maalidest. Näitus tuletab meelde kunstniku elegantset joont ja vaatajat vallutavat värvikäsitlust. Tema maalidele sekundeerib tütar Christel Allik oma maaliotsingutega. Seob ühine armastus pintsli ja lõuendi vastu. R 6.04 kell 19 Kinoõhtu Oisu rahvamajas - „Seltsimees laps“ (EST). Kui 6-aastase Leelo kooliõpetajast ema ühel päeval püssimeeste vahel ära viiakse, tuleb tal iseseisvalt leida vastused paljudele küsimustele: miks on sinimustvalge keelatud, kes on rahvavaenlane, miks luusib hirmus enkavedeelane ümber nende kodu ja kas pioneer olla on auvõi häbiasi? Sattudes sageli tragikoomilistesse olukordadesse, püüab Leelo selles kahepalgelises stalinlikus maailmas olla võimalikult hea laps ja teha kõik, et ema tagasi koju tuleks. Ajalooline draama. Režissöör: Moonika Siimets. Pilet eelmüügist 3€, kohapeal 4€. L 7.04 kell 12 huumoripäev „Maamees muigab“ Väätsal. Teave: Väätsa rahvamaja L 7.04 kell 16 Kodulinna „Kevadkontsert“ Türi muusikakooli saalis (Türi kultuurikeskuse väike saal). Esinevad Türi muusikakooli vilistlased Raimond Lai (kitarr) ja Triin Tiitsmaa (akordion). Kavas: Piazzolla, Scarlatti, Valgre jt. Kontsert on tasuta. P 8.04 kell 13 Inseneride meeskoor 30! Kontsert Türi kultuurikeskuses. Dirigendid Ülle Tuisk ja Kuldar Schüts. Kaastegevad Türi kammernaiskoor (dirigent Tiiu Schüts) ja ansambel Naized. Kontsert on tasuta. Teave: inseneridemk.ee E 9.04 kell 11 Viljandi laste- ja noorteteater Reky esitleb „NUKITSAMEES“ Türi kultuurikeskuses. Pilet 8€. Lavastaja: Kadri Paldra Nimiosas: Krete Paldra. Teistes osades: Margus Christopher Kalda või Oliver Kuiv, Triinu Paabut, Kadri Paldra, Tauno Paulus, Mairo Seire või Erko Sild, Ulrika Tolberg. Etenduse pikkuseks on 1 tund ja on soovituslik 4-12aastastele. E 9.04 kell 19 Kinoõhtu Türi kultuurikeskuses - „Seltsimees laps“ (EST). Pilet eelmüügist 3€, kohapeal 4€. T 10.04 kell 19 Kaunimate Aastate Vennaskond - „Kaunimad 25 aastat me elus“. Pühendusega Kulno Süvalepale. Kevadõhtud panevad helisema ikka palavalt armastatud Hannes Kaljujärv, Andres Dvinjaninov, Jüri Lumiste, Toomas Lunge ja Indrek Kalda. Piletid 21/19€ müügil Piletimaailmas K 11.04 kell 13 Türi kultuurikeskuses Türi ühisgümnaasiumi etendus „Uku ja Wanemuine” (K.A.Hermanni laulelduse põhjal). Tasuta K 11.04 kell 16 NutiAkadeemia Käru raamatukogus. Täpsem info: Ilme Säde 487 4732 N 12.04 kell 18 Loeng „Hiina meditsiini võimalused tervise taastamisel ja hoidmisel“ (dr Tiia Liivalaid) Türi kultuurikeskuses. Osalemine 5€. Korraldaja Järvamaa vähihaigete ühing. N 12.04 kell 18 Kinoõhtu Oisu rahvamajas - seiklusfilm „Appi, ma kahandasin oma vanemad“ (GER). Pilet eelmüügist 2€, kohapeal 3€

Kevade kodu

N 12.04 kell 18 Mälumängu hooaja lõpetamine Kabala rahvamajas N 12.04 kell 19 Lõõtsa mängutuba edasijõudnutele Türi kultuurikeskuses. Juhendaja Aime Lippur N 12.04 kl 12 Kahala raamatukogus on külas leedulanna Kazimiera Vellemaa, kes tutvustab lugejatele oma rahva kultuuri ja kombeid ning teeb klaasmosaiigi töötuba. L 14.04 kell 12 Türi linna eelkooliealiste laste lauluvõistlus Türi Laululind 2018 Türi kultuurikeskuses P 15.04 kell 11-13 Oisu rahvamajas Sumsari mängutoas pannkoogihommik P 15.04 kell 12 EV100 Kontsert-etendus kogu perele „Klaveriloomad. Elu muusikas” Türi kultuurikeskuses. Klaveriloomade loo kallist kodust ning igaühe väärtuslikkusest jutustavad kõneka sõnadeta muusika, efektsete liikumatute ja liikuvate piltide ja kaasakiskuvate sõnadega näitleja Margus Tabor, kunstnik Kerstin Hallik, muusikud Katri Rebane, Mihkel Mälgand, Peeter Rebane ja Kristjan Priks. „Klaveriloomad. Elu muusikas“ stsenarist ja helilooja on Katri Rebane, kunstnik Kerstin Hallik ning lavastaja Aare Toikka. Türil nimiosas Maria Palling (juhendaja Anne Toome). Hinnainfo: Internetipoest ostes lisandub kuvatud pileti maksumusele internetipoe teenustasu 0.50€ pileti kohta. Hind alates 01.03 kuni kontserdile eelneva päevani 9€. Hind kontserdi toimumise päeval 10€. Piletid Piletilevi müügipunktides. Piletiinfo koolidele, lasteaedadele ja gruppidele: piret@ turundustugi.ee P 15.04 kell 13 Laste lauluvõistlus Väätsa rahvamajas E 16. – R 20.04 salatinädal kevadpealinnas. Teave: Türi kultuurikeskus T 17.04 kell 18 Tantsutuba Türi kultuurikeskuses. Kõik tantsuhuvilised ja rahvamuusikud on oodatud kaasa lööma. Osalemine 2€ K 18.04 kell 19 ansambel Lõõtsavägilaste kontsertkavaga „Pidu hakkab!“! Türi kultuurikeskuses. Lõõtsavägilased ansamblisse kuuluvad kolm noort lõõtsameest: Andres Eelmaa, Rasmus Kadaja, Tobias Tae ja ansambli juhendaja Margus Põldsepp. Mängitakse põhiliselt rahva- ja pärimusmuusikat, kuid võõrad ei ole ka teised muusikastiilid. Lugusid valitakse koos ja kirjutatakse ka ise. Piletid Piletilevi ja Piletimaailma eelmüügist 13/15€. * - sooduspilet pensionärile, 7-12 a, erivajadusega saatja. Kontserdipäeval pilet kõigile 15€. Kollektiivtellimused (alates 10st piletist) - tartukontsertkorraldus@gmail.com. Info 505 9625, www.kontsertkorraldus.ee K 18. aprill kl 13 Kairo Kiitsaki fotonäituse „Pilvemaastikud“ avamine Türi raamatukogus N 19.04 kell 17 Laulukaar 2018 Türi valla piirkondlik eelvoor Türi kultuurikeskuses. (5-7aastased ja 8-10aastased) R 20.04 kell 17 Laulukaar 2018 Türi valla piirkondlik eelvoor Türi kultuurikeskuses. (11-13aastased, 14-16aastased ja 17-19aastased) R 20.04 kell 19 Kinoõhtu Oisu rahvamajas - „Rohelised kassid“ (EST). Peategelased — kaks vana pätti Markus (Tõnu Kark) ja Eduard (Sergei Makovetsky), kes on enamuse oma elust trellide taga veetnud, saavad lõppude lõpuks vabadusse. Maailm on muutunud aga meeste pikaaegsed unistused ja plaanid sunnivad neid kiiresti kohanema. Pääsedes vabadusse, lepivad sõbrad kokku, et kohtuvad nädala pärast hotellis, kuid enne on vaja kokku sõlmida kõik isiklikud lahtised otsad. Film on eesti ja vene keeles vene ja eesti subtiitritega.

Pilet eelmüügist 3€, kohapeal 4€ L 21. aprill kl 12 Lastehommik „Nalja nabani“ Türi raamatukogus P 22.04 kell 15 Klubi Ehavalgus peoõhtu Türi kultuurikeskuses. P 22.04 kell 15 Rabamatk Mukris. Kellel puudub transport, võtta ühendust 5801 8974 Anne Sillamaa. Osalemine tasuta, kaasa oma piknikukorv ja hea tuju. P 22.04 kell 18 „Jüriöö rahvaspordiöö” Türi-Paide jüriööjooksud ja rahvakõnnid. Teave: Türi spordiklubide liit E 23.04 kell 19 Kinoõhtu Türi kultuurikeskuses - „Rohelised kassid“ (EST). Pilet eelmüügist 3€, kohapeal 4€. T 24. aprill kl 17 Kirjandusõhtu „Põhjamaade kirjandus - igav või põnev?“ Türi raamatukogus K 25.04 kell 18 „Põhjala hääled“ - kontsert viiulile ja klaverile Türi kultuurikeskuses. Marju Riisikamp (Eesti) - klaver, Rebecka Karlsson (Rootsi) - viiul. Pilet 3€, muusikakooliõpilastele tasuta N 26.04 kell 10 Mängudepäev Kabala kooli ja lasteaia lastele koos Türi noortekeskuse mängujuhtidega Kabala rahvamajas N 26.04 kell 13 Väärikate ülikool Türi kultuurikeskuses. Teemad: „Eesti ja muutuv maailm. Järgmine 100“ Siim Kallas (poliitik), „Kogukondade roll ja vajalikkus ühiskonnas” - Artur Talvik (Riigikogu liige) R 27.04 kell 19 JAZZKAAR 2018 „Aitäh, Valter Ojakäär!” Türi kultuurikeskuses. Plaadiesitluskontserdid. „Aitäh, Valter Ojakäär!” on kontsert, kus astuvad lavale kolm Eesti jazzlauljatari, Helin-Mari Arder, Ivi Rausi ja Liina Saar, kes teevad kummarduse Eesti jazzi grand old suurkujule Valter Ojakäärule. Koosseis: Helin-Mari Arder – vokaal, Ivi Rausi – vokaal, Liina Saar – vokaal, Danel Aljo – saksofonid, Jaan Jaanson – kitarr, Ara Yaralyan – kontrabass, Aleksandra Kremenetski – löökpillid. Piletid eelmüügist 5€, kohapeal 7€ L 28.04 kell 12 Tantsupäev - TÜRI TANTSIB 2018! Türi kultuurikeskuse suures saalis. Stiilideks jazz ja streetshow. Vanusele 6. klass kuni täiskasvanud. Osalustasu 5 eurot. Vajalik eelregistreerimine aadressil tyri.tantsustuudio@gmail.com, kuna kohtade arv piiratud! E 30.04 volbriõhtu Türil ja Kärus. Teave: Türi noortekeskus T 1.05 kell 12 Euroopa päeva tähistamine Türi kultuurikeskuse juures (tegevused kogu perele) K 9.05 kell 13 Rakvere Teatri etendus „Päästame ema“ Türi kultuurikeskuses. Lastele mõeldud „Päästame ema” on igasuguste vempudega otsirännak suurde sinisesse maailma väikese kohvri sees. Kohver on küll väike, kuid kaamerasilma ja suuminupu abiga saab maailm suureks ning tehnoloogiast, mis niigi alati meie ümber, saab maagia. Laval - Liisa Aibel. Pilet 8€ müügil Piletimaailmas. K 9.05 kell 19 Rakvere Teatri etendus „Lahus“ Türi kultuurikeskuses. Eestlastest võõrsil ja kodus. Osades Grete Jürgenson, Tiina Mälberg, Toomas Suuman, Imre Õunapuu. Näidend valmis Estonian Studies Centre (Toronto) tellimusena. Piletid 15/13€ müügil Piletimaailmas. Info: www.tyrikultuurikeskus.ee tel 3878 2478 (Türi), e-post info.kultuur@tyri.ee tel 387 1241, 5340 3551 (Oisu) orm@tyri.ee tel 5300 3987 (Kabala), kabalarm@tyri.ee tel 5556 2601 (Väätsa), rahvamaja@vaatsa.ee tel 506 3573 (Käru) rein.liivik@tyri.ee


TÜRI RAHVALEHT 5. aprill 2018

11

vana ja uus

reklaam 1913 Avelinius Tõnisson

FIE EDUARD TERAS

MURUNIIDUKITE ja MOOTORSAAGIDE REMONT

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee

asub alates 1. aprillist Türil, Tehnika tn 8 Tel 5345 4211

Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Aili Avi Küljendaja: Elin Kalda Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva

Särevere mõisa viinavabrik Prandi jõe kaldal. Kui mõisahoone ehitati puidust, siis viinavabrik oli tol ajal nii oluline tuluallikas, et selle ehitusmaterjalide pealt kokku ei hoitud, see valmistati kivist, suurt rõhku pandi ka arhitektuurilisele väljanägemisele.

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa

2018 René Viljat

ESMASPÄEVAL 30. APRILLIL KÄRU SIMMANIPLATSIL

VOLBRIÖÖ PIDU

18.00 TEGEVUSED JA MÄNGUD LASTELE 20.00 TEGEVUSED TÄISKAVANUTELE TANTSUKS MÄNGIB RAHVABÄND VILLAGE VOICE TULE PEOLE NÕIAKOSTÜÜMIS JA KOGU PEREGA, VÕTA KAASA SÖÖK, JOOK JA HEA TUJU. KOHAPEAL GRILLIMISVÕIMALUS JA LÕKE PARIMATELE NÕIDADELE AUHINNAD! ÜRITUS ON TASUTA Tänaseks pole vanast viinavabrikust alles rohkem kui pool korstent. Ka vana puusilda on mitmeid kordi remonditud ja see on nüüdseks betooni valatud. Jalakäijate turvalisuse kaalutlusel ehitati neile maanteesilla kõrvale ka teine sild. Kui tsaariajal oli türilastel viina võimalik muretseda päris kodu lähedalt, siis nüüd tuleb selleks pikk Läti reis ette võtta...

kuulutused Küttesüsteemide ehitus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee. OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee. Peoruumide rent, TÜRI KANARBIK (Kalevi 7), www. facebook.com/KanarbikTyri/ Tel 5333 4903. Müüa täitematerjali: kruusa, liiva, killustikku, sõelutud mulda, liivakasti liiva. Hinnad alates 2 eur/tonn, tel 528 0179. Müüa 3toaline korter Türil. Tel. 5038828

Metsa korraldamine, hindamine ja nõustamine alates 1993. Tel 516 5071, Aarne Takso Türil. Info tel 5840 5800; kundetakso.ee. Kinnisvara ost-müük, vahendus. OÜ Järva Elamumaa tel 5333 4903, jarvaelamumaa@hot.ee

Valmistame uksi, aknaid, treppe ja mööblit. Samuti teeme ka restaureerimistöid. Käru alevik, tel 5909 1312, e-post tarkingboy@ gmail.com

.................................. Joo kasulikku kitsepiima!

Toome kitsepiima koju kätte!

Hind sõltuvalt kaugusest ja kogusest 2.30-3€/liiter

Tel: 52 51 635

murrosilvia@gmail.com www.aaviksaare.ee

Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152. Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides. Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee. Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami. Samuti on toimetajal õigus teadet/reklaami mitte avaldada, kui ei ole võimalik kontrollida teate sisu õigsust. Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepanekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

Ostan 1–4toal remontivajavaid kortereid Türil. Tel 5695 9106. FT OÜ Soojapumpade ja kodumasinate müük ja hooldus. Tel 515 1065. Viljapuude lõikus, konsultatsioon. Okste äraveo võimalus. Tel 551 8717.

Ostan vanu fotosid ja igasuguseid spordi- ja koolilõpumärke.

TELERITE ja muu elektroonika

REMONT KASTANI 13, TÜRI

TOIVO PORVAL tel 515 4215; toivo.porval@gmail.com

Fotograaf René Viljat tel 525 8325 reneviljat@hot.ee


TÜRI RAHVALEHT 5. aprill 2018

12

reklaam Loeng

“Energeetiline tervendamine ja tervisekontroll” 6. aprill 2018 kell 17–19,

Türi kultuurikeskuse seminariruum, Hariduse 1 Lektor: energia raviteaduste magister Leili Rooden Leili on alternatiivravi teadmisi omandanud Suurbritannia naturaalteaduste tervise koolis ja Eesti intuitiivteadmiste koolis. Leili teadmisi on hinnatud kõrgelt ja tema töö tulemused tervise vallas on märkimisväärsed. • Ta on iseend tervendanud näiteks valudest, reumaatilisest seisundist, osalisest halvatusest, kõhulahtisusest, seljanärvivalust, nahaekseemist. • Teisi on ta aidanud vabaneda reumast, luuprobleemidest, närvistruktuuri probleemidest, lihasprobleemidest, vähist, vereprobleemidest jpm. Tema holistilise töö tulemused on märkimisväärsed ja inimesed tervenevad. • Tema teadmisi on hinnatud kõrgelt. Leili on üks liidripositsioonil olevatest tervendajatest. • Teadmisi on ta sidunud oskustega, samuti teab, mis on tervenemine ja kui hästi ning kui kiiresti tervis tagasi tuleb. • Loengul kuulete holistilise meditsiini tagamaadest ja mil moel terveneb inimese keha. Loengul terveneb kuni 4 inimest. Eelregistreerimine +372 5783 6928, piletid kohapeal 25 €

05.04.2018 Türi Rahvaleht  

Tere tulemast lugema aprillikuu Türi Rahvalehte

05.04.2018 Türi Rahvaleht  

Tere tulemast lugema aprillikuu Türi Rahvalehte