Page 1

TÜRI RAHVALEHT 28. märts 2013

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

28. märts 2013 nr 3 (808)

Türi käsitööpoed koonduvad kesklinna ärihoonesse

• Ants Kraut: maapõuest leitu on osake meie ajaloost lk 5 • Kevad tuli külma ilma kiuste lk 6–7 • Projekt “Vägivallatu MATS” võeti kokku lk 9

• Arenguks peab koduvallast kaugemale vaatama lk 2 • Talvemängude üldvõit läks Kabalasse lk 3 • Meenutame näitusega kirjanik Enn Vaigurit lk 4

Märtsi keskel avas Türi ärihoones uksed Imbi Karu käsitöötoa uus kauplus, aprilli alguseks on sinna kolinud ka praegu Paide tn 8 tegutsev Hobipood OÜ. Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Vahepeal üsna üürnikevaeseks jäänud Türi ärihoone on otsekui talvetardumusest ärganud: 1. märtsil alustas siin tööd SEB Türi harukontor, paar nädalat hiljem avati teisel korrusel kohvi ja koogiga Türi käsitöömeistrite kauplus. Käsitööpoe omaniku Imbi Karu sõnul jääb esialgu alles ka praegu Türi turul Viljandi tn 14b tegutsev pood. „Võib öelda, et kesklinna oleme koondanud rohkem käsitöömeistrite tööd. Samas leiavad siit sobiliku toote nii kohalikud kasitööaustajad kui ka meie külalised.“ Imbi Karu sõnul on meie käsitöömeistrite kuulsus juba ammu ulatunud väljapoole valla ja maakonna piire. „Eelkõige ongi ehe kohalik käsitöö ja vanavanematelt pärinevad mustrid see, mida me oma kaupluses esile tõstame ja müüme. Tooted on naturaalsest materjalist ja nende kavandamisel on kasutatud eesti etnograafilisi mustreid.“ „Uueks suunaks on maavillased taimedega värvitud lõngadest kudumid. Meie loosung on: hea eesti käsitöö. Esemed on valmistatud eksklusiivsete autorieksemplaridena ja väikeste partiidena. Soovi korral on võimalik tellida esemeid tellija kavandi järgi,“ lisas ta. Aprilli alguses avab ärihoone teisel korrusel uksed veel teinegi kunsti- ja käsitöökaupade müüja, Türi Hobipood. „Kuna kaubavalik ja tegevussuunad on üpriski erinevad, siis loodame sellest naabrusest mitte otsest konkurentsi, vaid pigem koostööd tekkivat. Mitu käsitöötoodete ja selleks vajalike tarvikutega kauplejat ühes hoones peaks ka ostjate elu kergendama. Nii võiks ärihoonet peagi käsitöökeskuseks nimetada. Lisaks käsitööle loodame tulevikus pakkuda ka kohalikke küpsetisi ja kohvi.“ Türi käsitöömestrite töid saab kindlasti imetleda traditsioonilisel näitusel, mis pannakse välja Türi lillelaadal 17.–19. maini.

Uue käsitööpoe valik on suur – lõngadest nukkudeni.

Teet Reier

Kolmapäeval, 20. märtsil kell 13.06 algas kevad. Türist sai taas kevadpealinn. Kesklinna parki kogunenud rahvahulka lõbustavad parasjagu vares Klaara ja Krabakana. Kevadpealinna toimkondlane Andris Avamere elab neile rõõmsalt kaasa. Teet Reier

Tuleb kolmas TULBIpäev 5. aprillil toimub Türi kultuurimajas III TULBIpäev. “Kavas on tulbinäitus 50 erinevast sordist, Ülle Kuldkepi fotonäitus “Tulbid”, lillelise käsitöö näitus-müük, lõiketulpide ja õitega tulbisibulate müük ja tulbiteemalised töötoad milles osalemine maksab 0,5–3 eurot, olenevalt materjalide maksumusest,“ ütles TULBIpäeva korraldaja Reelika Marrandi. Lisaks juba eelnevalt välja kuulutatud töötubadele toimub ka Määra Mäe Meistrikoja juhendatav tulpide kruttimise töötuba, tulpe krutitakse siidist ja krepp-paberist. „Osalejatele jagatakse tasuta TULBIraamatut, mis valmis

2012. aastal näitusel olnud tulbisortidest. Raamatu ilmumist toetas Leader programm,“ lisas ta. Kell 12 räägib lektor Annela Orasi (Eesti Roos OÜ/Põltsamaa Roosiaed), kuidas nemad oma hooaega sibullillede ajatamisega pikendavad ning tutvustab roosiaia kollektsiooni. Kell 15.30 räägib lektor Arnold Hannust (Haideaed OÜ, meisteraednik, saate “Paradiisiaiad” kaassaatejuht, mitmete aiandusraamatute kaasautor) erinevatest sibullilledest. TULBIpäev kestab 10–18 ning näituste ja loengute külastamine on tasuta.

tr

TULBIpäeva oluline osa on viiekümne erineva tulbisordi väljapanek.

Teet Reier


TÜRI RAHVALEHT 28. märts 2013

2

arvamus Teeme ära Jah, nüüd ta ongi käes. Kas kevad? Seda muidugi ka. Aga näiteks ka priiuse põlistumise päev, viimane hetk tuluteklaratsiooni täitmiseks, kindlasti ka seemnete potti pistmiseks ja mida kõike veel. Kuna päevad on pikemad ja päikegi käib kõrgemalt, võiks rääkida ainult ilusatel ja headel teemadel. Unustame libeduse ja pika talve üle nurisemise. Suured küttearvedki asenduvad peagi loodetavasti väiksematega. Aga lihtsalt ei saa, üht-teist ikka kripeldab südamel. Eelmises lehes kutsusime kodulinna kaubitsejaid üles tegema oma poodide vaateaknad kevadiselt säravaks. Maakonnaleht Järva Teataja lisas sellele omapoolse panuse, soovitades poeomanikel muretseda korralik teabetahvel lahtiolekuaegadega seniste käsitsikirjutatud ja kohati väärinfot sisaldavate asemel. Pole paha mõte. Teine, mis mulle viimasel ajal läbi kaamerasilma vaadates pisut tuska on teinud, on räämas ning kinninaelutatud akendega hooned ja autovrakkidest risustatud aiad – ka kesklinnas. Oleme ju ometi uhked oma rohelise linna ja kaunite koduaedade üle. Tõsi, see korralagedus torkab talvel teravamalt silma, suvine rohelus peidab kindlasti osagi sellest. Aga ometi ei kaota päriselt. Praeguse seisuga on hea teada, et mingi aja pärast kaovad linnapildist kunagine vabrikutööliste barakk Viljandi tänaval ja suur puumaja Wiedemanni tänava alguses. Endiselt aga troonib Viljandi poolt tulijate vaateväljas kunagise Särevere vallamaja põlenud hoonekarp. Eelnevaga tahangi öelda, et meil on kevadel palju põnevaid üritusi, aga meie linna pale võiks olla nende ürituste vääriline. Heakord algab meist endist, pole vaja teha alati massilisi koristuskampaaniaid, me saame ka ise midagi ära teha.

tr

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Arenguks peab koduvallast kaugemale vaatama

Andrus Eensoo

Reformierakonna Türi piirkonna juht

Olen olnud ettevõtja üle 20 aasta. Selle aja jooksul olen õppinud ja selgeks saanud majanduse põhitõed. Nähes praeguseid probleeme meie elus (eelkõige majanduses), leian, et pole õige jääda kõrvalvaatajaks, vaid tuleb püüda teha parim Türi valla elujõulisuse tõstmiseks. Tihti kiidavad vallad ennast tugeva kultuuri-, hariduse-, spordi- ja vaba aja arenduse poolest. Aga inimest huvitab ka hea töökoht, et tulla toime

aina kulukama igapäevaeluga. Selleks on vaja häid ettevõtteid ja tublisid ettevõtjaid. Siseturule orienteeritud ettevõtja jaoks on Türi valla olukord nukker. Ettevõtjale on hetkeolukorrast tähtsam majandusprotsesside suund tulevikus. Türi vallas ei ole see rõõmustav. Rahvaloenduse andmetel oleme Soomes tööl käivate inimeste arvu poolest omavalitsuste nimekirjas 11. kohal,

eespool on kaheksa linna ja kaks valda. Võrdluseks märgin, et Eestis on 193 valda, lisaks 33 linna. Meile meeldib võrrelda erinevaid näitajaid, piirkondi, aegu. Kui võrrelda Türi valla majandusnäitajaid naabervaldadega, pole suurt erinevust näha. Kui Harjumaa valdadega, on vahe juba tuntav. Kui aga Skandinaaviamaadega, siis on vahe väga suur. Siin peitub üks võimalus majanduse arendamiseks. Omakeskis valla- või maakonnasiseselt kaupu ja teenuseid pakkudes me kokkuvõttes palju rikkust juurde ei too. Tuleb mõelda veidi laiemalt. Me ei ole vaid mingi vald Järvamaal või Eestis. Me oleme Türi vald

Euroopa Liidus. Meil on vaja intensiivselt suhelda kõigi naaberriikidega eri tasanditel. Selle all ei pea ma silmas mitte ainult ettevõtete eksporti, vaid erinevate sidemete ja suhete loomist ka omavalitsuse tasandil, eelkõige meie sõpruspiirkondadega. Üheks eesmärgiks võiks olla Türi valla ettevõtlusmessi korraldamine Skandinaavia sõprusomavalitsustes. See võib olla positiivseks algatuseks mitmele ettevõtluse arendusele. Sellega anname oma ettevõtetele ja nende juhtidele võimaluse uute suhete ja väljundite leidmiseks. Ettevõtetel, eriti väiksematel, on üpris keeruline end välisturgudel atraktiivselt tutvustada. On küll olemas PRIA,

Liider, EAS ja palju teisi abistavaid tugiprogramme, kuid nendest abisaamine on keeruline ja tihti mittesobilik. Minnes toetusprogrammiga suurtele messidele, võime seal varju jääda ja piisava tähelepanuta jääda. Tehes oma messe, annab omavalitsus kaude potentsiaalsetele klientidele-partneritele kindluse, et tegemist on teada-tuntud ettevõtetega. Võib-olla oleks kasulik koostöö naabervaldadega, et suurendada võimalike välisuhete võrgustikku. See kõik ei garanteeri majandusprotsesside kohest teistpidi pööramist, aga loob potentsiaali positiivseks arenguks. Julge pealehakkamine on pool võitu!

Kevadest ja kultuurist, Türil on mõlemat

raivo pink

vallavolikogu esimees

Kevad on saabunud ja kuigi õues paugub veel pakane, on kevademärke kõikjal märgata. Linnud laulavad ja aias on päikesepoolsel küljel ja tuulevaikses nurgas õitsele puhkenud esimesed lumikellukesed. Türi vallas on kevad olnud oodatuim aeg, lisaks looduse tärkamisele loovutatakse siis Türile pealinna tiitel. Juba enne kevade saabumist valmistati pesakaste ja kevadürituste sari jätkub. Kõik need üritused saavad

teoks tänu tublidele inimestele. On ju nende taga seltskond – kevadpealinna toimkond, kuhu ei kuulu mitte ainult kultuurimajade töötajad, vaid ka ettevõtjad, õpetajad, muidu aktiivsed inimesed, kelle jaoks Türi valla maine ja tuntus on tähtis, samuti läheb neile korda vallas toimuv. Nad peavad tähtsaks, et kevad oleks rõõmus ja kultuuritegude rohke aeg. Kevadsündmused on nähtavad ning reklaamitud ka

kaugemal, kuid ärgas seltsi- ja kultuurielu on Türi vallas õnneks igapäevane. Lisaks mitmekesisele spordikalendrile, kultuurisündmustele, käsitöömeistrite tegevusele, seltside ettevõtmistele saame olla uhked ka mõõduvõtmistel saavutatud tulemuste üle. Viimased uudised on ansambel Avaja grand prix’ auhinna võit Jõhvi kontserdimajas toimunud esimesel H. Hindpere vokaalansamblite konkursil „Kõnnib kevad” meesansamblite seas, samuti ansambli Naized hea esitus samal konkursil. Läbi aastate muusikakooli õpilaste head esinemised vabariiklikel konkurssidel ning meie kollektiivide järjestikused auhindade noppimised on Türi vallale

tuntust toonud. Samas on vallavalitsus algatanud arutelu Türi valla kutuuriasutuste juhtimise võimalikust reformimisest. Milleks on meile seda vaja, kui kõik on niigi hästi? Türi vallavalitsus on koostanud põhjaliku ülevaate valla kultuuriasutuste tegevuste, sündmuste, töötajate ja kulude osas. Sellest selgub, et kindlasti on võimalik töötada veel paremini. Tihitipeale erinevate kultuuriasutuste üritused kattuvad. Kahjuks ei jätku ka kõige suurepärasematele kontsertidele publikut, kui need üritused toimuvad ühel nädalal. Kindlasti on võimalik ressurssi kasutada mõistlikumalt. Meeskonnas töötades saab jagada ülesandeid ning kasu-

tada kõigi potentsiaali, rakendades vajadusel ühist jõudu ka ühe sündmuse läbiviimisel, ning planeerida tegevusi paindlikumalt. On hea, et seni on arutelu töörühmades olnud aktiivne ja avatud. Otsides paremaid lahendusi, ei ole kardetud rääkida ka kõhklustest ja võimalikest ohtudest. On tähtis, et tegevusi paremini korraldades me ei lõhuks seniseid häid traditsioone ega rahvakultuuri hoidmise tava. Mõistagi on ümberkorralduste eelduseks sisuline arutelu komisjonides ja volikogus. Muudatustel on mõtet siis, kui need on kaalutud, aitavad pakkuda paremaid võimalusi valla elanikele ning väärtustavad kultuuritöötajaid ja kultuuriloojaid.

miinimumi korrutatakse teise võimulolija poolt kolmega? Või veelgi ülbem vigur, kus valitsusliidukaaslane kutsub sind ümarlauale arutama sinu enda ideed? Opositsiooni suhtes on ka tunded vastakad, sest iga reformierakondlane on valmis teile tunnistama, et „keskiga“ on neil koos valitseda lihtsam, aga sotsidega jälle huvitavam, kuigi keerukam. Lisaks sellele peaks 2015. aasta valimisteks olema ka selge vaenlane, kellele vastanduda. Sotsiaaldemokraadid sobivad selleks suurepäraselt ja ega ma varjagi, et ka meie jaoks on see suurepärane. IRL-i huvitab kindlasti iga hinna eest valitsusliidus jätkamine. Kas või selle nimel, et tänased möödalaskmised ei muutuks kaotuseks. Kodukulude kukkumist tõestada pole tegelikult võimalik. Lisaks veel teadmine, et reformi-

erakonnal on kombeks valitsusliidu partnereid teadlikult vahetada ja sellega vastutust hajutada. Kuna on püsiv oht jääda opositsiooni, siis lubatakse nii peaministril kui teistel ministritel ja tegelastel suud pruukida. Vastupidist juhust ei mäleta. Täna pole näha ka võimalust, et erakonna esimehel õnnestuks kuidagi varjust välja tulla. Keskerakonna esimehel viimast probleemi ei ole ega tule. Kui tõsistel lehekülgedel juttu ei tehta, kõlbavad ka kollased. Juba kuid on põhiline rünnakuobjekt IRL ja reformierakonnale tehakse rohkem või vähem avalikult silma. Ühiseid huve leida pole keeruline (kas või ajakirjanduse poolt „Berlusconi seaduseks“ nimetatu) ja esmatähtis on hoida võimu Tallinnas, sest siis saab ehk võimule ka riigis. Kas siis aastal 2013 või hiljem. NLKP ajaloo

õpikust pärit stiil sotsiaaldemokraatide siunamiseks on endiselt kasutusel. Ju siis usutakse, et töötab. Otsustav aeg riigivalitsemises saabubki oktoobrikuus kohalike valimiste järel. Eelkõige seetõttu, et riigikogu valimisteni jääb siis ainult poolteist aastat ja hilisemad suured muudatused oleksid tarbetud. Ka on tema kõrgeausus valija siis oma selge sõna öelnud ja selle võrra on lihtsam otsuseid langetada. Kõige vähem üllatav oleks seejärel uus võimuliit riigis uue peaministriga, kelle toetuseks tuleb hääletusel 54 häält. PS Ma loodan, et lugeja ei pahanda, sest sotsiaaldemokraatide jupi jätsin meelega kirjutamata. Jäägu see lust konkurentidele. Aga 2015. aasta valimised me võidame ja silm ka ei pilgu.

Oktoobris näeme

hinnang

Eiki Nestor

riigikogu liige

Pildil nähtav jäine ilu pole pärit mõnelt joalt või koopast. Selline vaatepilt avanes hoopiski Oisu vanas katlamajas, mida läbivad soojatootja Avoterm OÜ trassid, millest üks on talve jooksul tõenäoliselt purunenud. Tänavu talvel oisulased mitu korda toasoojata jätnud soojatootja trassid on tõisiselt kehvas seisus, vanas katlamajas olev aga meenutab pilti peale tuumaplahvatust. Kõrge hind, mida tootja kütmise eest küsib, ongi enamuses pärit suurtest kadudest teel katlast tarbijani.

Ilmselt on nii väljast näha kui ka seest tunda, et poliitilisel rindel käib hoogne ettevalmistus 2015. aasta riigikogu valimisteks. Kõige olulisemad mõõduvõtmised enne seda toimuvad sügisestel kohalikel valimistel ja järgmise aasta Euroopa parlamendi voorus. Seejuures pakuvad elevust ka sisult vähetähtsamad tegevused. Riigikogu täna suurima esindusega reformierakonna suurim probleem pole mitte kukkunud reiting (kuigi ka see pigistab), vaid teadmine, et 2015. aasta valimistel saab olla edukas vaid uue liidriga. Vaikselt on vahetuseks etteval-

mistusi tehtud, kuid keerukas on otsustada, millal oleks õige aeg, sest tegu pole mitte ainult erakonna esimehe, vaid ka peaministri vahetusega. Ilmselt oleks kõige rahulikum seda teha samas koalitsioonis ja hoida peamine konkurent parempoolsete valijate häältega endale lähedal. Reformierakonna praeguse valitsuspartneri ministrid kipuvad aga ebaõnnestuma ja pritsmed rikuvad tahes-tahtmata revääri. Lisaks ajab peaministrierakonda kindlasti närvi selle koalitsioonipartneri populism. Kellele siis meeldiks, kui tema populaarne plaan tõsta tulumaksuvaba

Artikkel ilmus Delfis 24.03


TÜRI RAHVALEHT 28. märts 2013

3

uudised

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Järvamaa lasteaialapsed sportisid Lokutal

Laupa ja Türi õpilased pürivad finaali Eesti Koolispordiliidu koolinoorte spordivõistlusest „Tähelepanu, Start“ võtavad sel hooajal osa ka Laupa ja Türi põhikooli lapsed. Mõlemad koolid on edukalt läbinud kaks esimest etappi. Türi põhikooli lapsed lähevad suurte koolide arvestuses poolfinaalis võistlustulle 4. aprillil Viljandis, Laupa õpilased väikeste koolide hulgas 5. aprillil Põltsamaal. Laupa kooli kehalise kasvatuse õpetaja Liisa Gritšenko, kes ka ise on kooliõpilasena selles võistluses osalenud, ütles, et lootused on suured. „Oktoobris Paides toimunud esimesel etapil jäime oma alagrupis teiseks, kuid 12. märtsil Rakveres saavutasime juba esimese koha. Lapsed on tublid, tahavad teha. Kui Põltsamaalt edasi pääseme, ootab kaheksat paremat võistkonda 24. aprillil finaalvõistlus Paides E-piima spordihallis.“ Gritšenko sõnas, et laste tublidus jääb silma ka teistele. „Mu kunagine treener Leonhard Soom märkis tunnustavalt, et Laupa on esimene väike kool, kes läbi aegade on selles võistluses nii kaugele jõudnud,“ lisas ta. „Tähelepanu, Start“ on mõeldud jõuprooviks 7–12aastastele kooliõpilastele.

kaarel aluoja

Laupa õpilased võistluseks valmistumas, esiplaanil Yessica Rohtla. Kaarel Aluoja

Traditsiooniline seitsmes lasteaedade talimängude päev sattus loosi tahtel Lokuta lasteaia korraldada. Pedagoogid mõtlesid välja teema ning jagasid rollid ja alad. Nii sündiski idee pidada seekord Metsarahva talvemängud. 28. veebruaril sõitis Lokuta lasteaeda sportima Järvamaa 18 lasteaiast 22 kuueliikmelist võistkonda. Suurvõistlusele kohaselt süüdati avatseremoonial pidulikult lumememme käes tõrvik, et kuulutada võistlused avatuks. Pärast lõbusat soojendusvõimlemist jagunesid kõik võistkonnad kahe- või kolmekaupa erinevatesse tegevuskeskustesse, kus alustati võistlusaladega, mida juhendasid loomakostüümidesse riietatud lasteaiatöötajad ja vanemad. Lapsed panid oma oskused ja võimed nakatava võistlushasardiga proovile suusatamises, kelgusõidus, hokis, mäkkeronimises, teatevõistlustes ja jooksmises. Mängud lõpetati ühistunnet tekitavas laulumänguringis lõkke ümber. Enne tagasisõitu turgutati end sooja tee ja kaasavõetud suupistega. Tasuks said kõik 131 osalejat kaela medali ning elamuse vahvast ja sportlikku pingutust nõudvast päevast. Ürituse õnnestumisele aitasid kaasa JOL, Türi ühisgümnaasium, Türi Spordiklubide Liit, KÜ Kujundus ja lapsevanemad. Käib naiste lauatennise võistluspaaride loosimine.

Teet Reier

Esimeste talvemängude üldvõit läks Kabalasse 10. veebruaril Rassi külas Kabelimäel talispordialadega avalöögi saanud I Türi valla talvemängudel võeti mõõtu veel lumerajasõidus ja viimasena 17. märtsil Kabala spordihoones laumängudes. Rohke osavõtt ja koduseinte toetus tõid Kabalale ka üldvõidu. „Kabala rahvas osales tublilt kõigil etappidel. Eks pärast esimese etapi edu tekkis neil kindlasti ka stiimul üldvõidu poole rühkimiseks,“ ütles talvemängude üks peakorraldaja Mati Sadam. „Kui Kabala üldvõit oli üsna kindel, siis teise, kolmanda ja neljanda koha punktisummad olid üsnagi võrdsed.“ Viimasel talimängude etapil Kabala spordihoones võisteldi lauamängudes. „Parimad selgitati koroonas, lauatennises, kabes ja nipsumängus. Osalejad jagus kõikidele aladele ja vanuseklasssidesse,“ lisas Sadam.

I türi valla külade talvemängud Nr.

Küla

I etapp

II etapp

III etapp

KOKKU

1.

Kabala

30

27

30

87

I

2.

Rassi

27

20

25

72

II

3.

Türi-Alliku

25

21

21

67

III

4.

Põikva

23

17

27

67

4.

5.

Lokuta

0

25

23

48

5.

6.

Änari

0

30

0

30

6.

7.

Karjaküla

0

23

0

23

7.

8.

Metsaküla

22

0

0

22

8.

9.

Kirna

0

22

0

22

9.

10.

Villivere

0

19

0

19

10. 11.–12.

11.

Mäeküla

0

18

0

18

12.

Särevere

0

0

18

18

11.–12.

13.

Taikse

0

16

0

16

13.–14.

14.

Vilita

0

0

16

16

13.–14.

Samuti oli Sadama sõnul osalejate ja korraldajate ühine arvamus, et esimesed talvemängud ei jää viimaseks, vaid tulevad ka järgmisel talvel. „Meie korraldajatena oleme selleks valmis ja tundub, et osalejad ka. Juba sügisel hakkame Rassi küla meestega võistluspaika üle vaatama ja suusaradade paigutust kavan-

Tänud osalejate ja vaatajatele

KOHT

dama.“ Mati Sadam ütles edasi ka tänusõnad Elor Ilmetile, Veiko Viigipuule, Penno Pestile, Reet Länkurile, Urmas Kupule ja Heli Martinile, kes olid abiks etappide korraldamisel. Pildid kõikidest ettapidest on Türi valla kodulehe pildigaleriis.

TR

Näitus esiemade käsitöökirstude leidudest pakkus avastamis- ja äratundmisrõõmu. Nopped näituse külalisteraamatust: ... tänu neile, kes on alles hoidnud oma esivanemate käsitööd; ...käsitööga jäädvustab rahvas oma ajalugu; ...nagu oleks vanaema juures, igal esemel on oma pere ainukordne lugu; ... millise jälje jätame meie, kellel on alati kiire? Suur tänu kõigile, kes tegid oma valikud ja esiemade tehtu meile näha tõid. Oli helgelt kaunis, positiivne ja mõtterännakuid tekitav näitus. Suur tänu kõigile, kes näitust vaatamas käisid, teid oli 366, mõnusad olid külastajatega peetud arutelud aegadetagusest elamisest-olemisest.

Eha Pehk

näituse korraldaja

Kogudus ootab leerikooli EELK Türi kogudus alustab leerikooliga pühapäeval, 14. aprillil kell 12.30 koguduse pastoraadis, Kevade tn 13. Leeritunnid toimuvad kord nädalas á 2 akadeemilist tundi ca 3 kuud. Soovijail palume registreerida telefonil 387 8330 või e-postil turi@eelk.ee.

tr


TÜRI RAHVALEHT 28. märts 2013

4

uudised Meenutame näitusega kirjanik Enn Vaigurit Ilmselt on Türil vähe neid, keda ei kõnetaks Enn Vaiguri nimi. Juhul kui nooremaid inimesi panebki see õlgu kehitama, siis keskealised ja eakamad mäletavad veel hästi toda pikka kõhnapoolset soliidset härrasmeest, kes pargiteedel rahulikult jalutades endassesüüvinult mõtteid mõlgutas. Või siis kultuurimajas näitetrupi tegemisi korraldas. Enn Vaigur (25.12.1910–21.08.1988) oli proosa- ja näitekirjanik, kes on inimeste mällu jäänud eelkõige oma elurõõmsa rahvatükiga „Kraavihallid“ – 1935. aastal valminud komöödia, mille lavastaja Kaarel Ird tõi aastakümneid hiljem välja „Külavahelaulude“ nime all. Vanemuise direktorina töötanud Jaak Villeri sõnul sai 1972. aastal taas lavalaudadele toodud „Kraavihallidest“ rohkem kui kümneks aastaks teatri visiitkaart. Seega pole Vaigur teada mitte ainult Järvamaal ja Türi kandis. „Kraavihalle“ mängiti enne sõda kokku kaheksas Eesti teatris. Väliseestlased lavastasid seda ka Rootsis, Kanadas, Austraalias. Irdi „Külavahelaulude“ lavastust mängis Vanemuine edukalt nii Soomes kui Saksamaal. Kokku kirjutas Vaigur elu jooksul umbes 30 näidendit, millest kutseliste teatrite lavadele (peale Eesti ka Lätis, Leedus jm) jõudis kümmekond: „Kaks abielu“, „Õnnekütid“, „Paradiis põrgus“, „Trump lamooriga“ jt. Üsna teadmata on aga Enn Vaiguri kunstnikuanne, kuigi ta oli arvestatav harrastuskunstnik. Kunstnikutööd alustas ta enne sõtta mobiliseerimist teatridekoraatorina. Oma pika elu jooksul jõudis ta tegeleda nii maalimise kui graafikaga. Temast jäi maha hulk õlimaale, pliiatsijoonistusi, akvarelle jm. Enamasti rändasid tema taiesed sugulaste ja sõprade kodusid kaunistama. Türile sattus Enn Vaigur 1956. aastal, pärast Siberi vangilaagrist ja asumiselt vabanemist. Siin elas ta õde. Vaigur leidis meelepärase üürikorteri Koidula tänavas, tööd sai ta kohalikus kultuurimajas. Vaigur juhendas kultuurimaja näitetruppi, kirjutas näidendeid, teatriarvustusi, lühiproosat (jutukogud „Koldne sügis“1982. aastal ja „Koduakendes kumab valgus“ 1985. aastal), maalis. Türi kultuurimaja oli talle kuni surmani teiseks koduks. Jaan Lintropi ja Silver Anniko kõrval on Enn Vaigur kolmas Türile maetud kirjanik, kelle nimi on jäädvustunud Eesti kirjanduslukku.

Türi ühisgümnaasium pildis

Avatud uste päevale tulnud 9ndikud said näha ja kuulda väikest kontserti, kus esinesid lauljad ja rahvatantsijad. Kohal oli ka koolibänd. Edasi suunduti õppesuundi tutvustavatesse boksidesse ning sisseastumiskatsetele. 5x Lyzell Lohvart

11. märtsil toimus pesakastipäev. Ühtekokku valmis 11 toredat ning omanäolist pesakasti (üks pandi kevade alguse päeval kesklinna parki üles).

Kunsti-, rakendus- ja loodusreaalsuuna õpilased tutvustavad tulevastele gümnasistidele õppimisvõimalusi.

Kaarel Aluoja

üleskutse

Tänavu augustis möödub 25 aastat Enn Vaiguri surmast. Selle tähtpäevaga seoses on soov korraldada tema loomingust ülevaatenäitus. Väljapanekuks on tema kunstilooming (maalid, akvarellid, joonistused), arvukad näidendite käsikirjad, etenduste kava- ja müürilehed, fotod, kirjasõnas ilmunud looming (jutukogud, trükitud näidendid jm). Kui teil on jagada mälestusi Enn Vaigurist, on temast fotosid või ehk kaunistab teiegi kodu Enn Vaiguri maal või akvarell, võtke palun minuga ühendust telefonil 503 7849 või e-posti aadressil aluoja@gmail.com. Näituse Enn Vaigurist avame tema surma-aastapäeval, 21. augustil Türi kultuurimajas.

Konkurss oli osalejaterohke Üllatavalt laekus Türi Rahvalehe poolt välja kuulutatud kevadeteemalisele koomiksikonkursile täpselt sada tööd. Nende seas ka üks puslekoomiks ja üks fotokoomiks. Suured tänud kõigile joonistajatele. Kõik koomiksid olid Türi kultuurimajas kevade alguse vastuvõtul väljas. Loodetavasti saab neid veel näidata mõnel kevadpealinna üritusel, sest jaanipäevani on üksjagu aega. Juuresoleval koomiksil valmistub lillelaadaks Türi põhikooli õpilase Kristo Männa joonistatud siilipoiss.

TR

Avatud uste päeva külalised said proovida laskesimulaatoriga märgitabamist ning katsete tegemist. Kes avatud uste päeva ja sisseastumiskatsed maha magas, ei pea veel muretsema, et rong on lõplikult läinud. Võtke meiega ühendust maili.roosme@tyriyg.tyri.ee


TÜRI RAHVALEHT 28. märts 2013

5

persoon

Ants Kraut: maapõuest leitu on osake meie ajaloost Türilane Ants Kraut on kolmkümmend viis aastat seisnud muinsuskaitseameti ja selle kunagiste ning keeruliste nimedega eelkäiate eesotsas, osalenud paljude õigusaktide väljatöötamisel, rääkimata muinasesemete otsimisest arheoloogilistel kaevamistel ning president Konstantin Pätsi säilmete toomisest Eestimaale. Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Sündinud on Ants aga Siberis. „Ema oli pärit Türilt Änari külast Sant-Jaagu talust, isa Tallinnast. Isa teenis Eesti kaitseväes, sattus aga riigikorra vahetudes punaväkke. Sealt pääses tagasi Eestisse ja oli terve sõjaaja Nõmmel. Kui punaarmee taas Tallinnale lähenes, käis Ants isa ja vennaga Nõmme jaamas vaguneid valvamas. Selle eest ka süüdistus ja viis aastat vangilaagrit, mis oli suhteliselt leebe karistus.“

Isa nõudis peret tagasi 1949. aasta küüditamine viis Siberisse ka Antsu ema. „Isa pääses mõni kuu pärast pere küüditamist vangistusest ja hakkas peret Siberist tagasi nõudma, tema karistus oli kantud, järelikult oli ema ja laste kui rahvavaenlase pere väljasaatmine ebaõiglane. Eks ta läks oma nõudmistega niikaugele, et lõpuks saadeti ta emale järele.“ Siberis sündis pere kolmele lapsele kaks lisaks, pesamuna Ants 1955. aastal. „Peale Stalini surma hakati väljasaadetuid tasapisi kodumaale lubama. Siis selgus, et isa ei olnud Siberisse eriasumisele saadetud, seega ei saanud teda ka tagasi Eestisse lasta ja naasta saaks vaid ema. Ema läks siis kohalike võimumeeste juurde, pani oma emamedali lauale ja ütles, et nüüd lähen mina oma kolme lapsega Eestisse tagasi, vaadake ise, kuidas te invaliidist mehe ja kahe väikese lapsega hakkama saate.“ „See jutt mõjus, paari päeva pärast kutsuti ema tagasi, kästi asjad pakkida ja kaduda. Ema aga ütles, et enne kevadet ei lähe nad kuhugi, lastel vaja kool lõpe-

tada ja majapidamine likvideerida,“ räägib Ants. Tallinna enam tagasi ei mindud, asuti elama Türile Aia tänavale. „Lisaks meie perele mahtusid sellesse ühetoalisse elamisse veel tädi ja vanaema, kokku üheksa inimest. Et kitsikusest pääseda, hakkas isa üsna pea ehitama oma maja Sauna, nüüdse Tallinna tänava äärde.“

Malehuvi viis spordikooli Antsu sõnul on imekspandav, kuidas vaatamata rasketele aegadele hangiti materjali majaehituseks. „Muidugi ei oodatud siis, millal kogu hoone valmis; kui köök ja üks tuba olid põrandad alla saanud, koliti sisse. Soojustuskihina kasutati tollal saepuru, mida üle tee asuvast saeveskist tasuta sai. See oli vanemate õdede ja venna jaoks paras katsumus, saepuru tihedalt seinte vahele pressida. Aga kui hiljaaegu kodus remonti tegin, veendusin, et töö oli ikka väga korralikult tehtud, soojustuskiht oli kenasti paigas, polnud kusagilt ära vajunud.“ Naabruse saekaater oli tihti lastele mängumaaks. „Praegu tagasi mõeldes, kuidas me seal nende palgikärudega sõitsime, on natuke kõhe küll, õnnetus oleks võinud kergelt juhtuda, meil läks aga õnneks.“ Koolis tuli käia toona mitmes vahetuses, pidid ju kõik vanasse koolimajja mahtuma. „A klass käis hommikupoole, B klass õhtupoole ja C klass hoopiski praeguses kaitseliidu majas. Mina olin B klassis ja see tähendas rahulikke hommikuid kodus, kui kõik olid tööle läinud. Vahel lõppesid tunnid alles peale seitset õhtul. Teisipäeva õhtuti oli tarvis varem koju saada, siis näidati veerand tundi multikaid, ainult kord nädalas.“ „Jah, televiisor oli meil juba kuuekümnendate alguses olemas. Vanemad pidid olema ettevõtlikud, kasvatada viit last, ehitada maja ja osta veel muud vajalikku,“ tõdeb Ants. „Koolipõlves sai nii mõndagi spordiala proovitud. Mäletan, et käisime nn riistvõimlemist tegemas vanas vennastekoguduse hoones, mis tänaseks on lammutatud. 1964. a Tokyo olümpia-

Ants Kraut Sündinud 19.09.1955 Krasnojarski krai Hakassi Autonoomse Ordžonikidze külas Eestist deporteeritute perekonnas. Eestis Türil 1957. aastast. Haridus: 1962–1971 Türi keskkool; 1971–1973 Tallinna spordiinternaatkool, maleeriala; 1973–1978 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakond, ajaloolane-arheoloog, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. 1999–2003 Eesti Kõrgem Kommertskool, rahvusvahelise ärijuhtimise magistriõpe. Töö: 1978–1993 ENSV kultuuriministeeriumi muuseumide ja

mängudest ajendatuna tahtsin saada pikamaajooksjaks, eeskujuks Etioopia keisri ihukaitsja Abebe Bikila. Harjutasin omapäi ja paljajalu, nagu Bikila oli võitnud Rooma olümpia maratonijooksu, aega mõõtsin malekellaga. Täispika maratoni läbimiseni jõudsin siiski alles 43 aastat hiljem Saksamaa rahvamaratonil. Kuna isa oli kirglik malemängija, hakkas see mullegi külge. Aastaid sai mängitud raadiomalet, see tähendab, et raadios ütles meister Jüri Randviir oma käigu ja igal pühapäeval tuli vastukäik postitada. Sel ajal sõitis Tallinna rongi koosseisus ka postivagun. Nii tuligi hiljemalt igal pühapäeva õhtul oma kirjaga õhtusele rongile joosta.“ Kui Tallinna spordiinternaatkooli (TSIK) juurde loodi maleeriala, otsustas Ants pinginaabri Väino Kundla eestvõttel sinna astuda. Tallinna ajast meenutab Ants vanalinnas asunud malekooli treeningtunde ning seda, kuidas nad käisid aeg-ajalt nooremate õpilastega kaasas (tollel ajal elasid kooli internaadis ka väikesed balletieriala õpilased), keda koolilähedaste poodide juures pommima kiputi. „Kord läks asi ikka väga tõsiseks, isegi sõjaväelased kutsuti kohale ja meid piirati sisse. Olukord lahenes rahulikult ning lahkusime sealt rivisammul rahvuslikku laulu lauldes.“

Õppejõud olid tasemel Peale keskkooli sai sihiks võetud Tartu ülikooli ajaloo osakond. „Selleks et pääseda sõjaväeteenistusest, tuli eksamid kohe edukalt sooritada. Tol aastal oli konkurents veel eriti tihe, viis kandidaati ühele õppekohale. Kooli pääsesid need, kes kõik eksamid „viiele“ sooritasid. Ühe „neljaga“ võis jääda juba ukse taha. Minul õnnestus kõik kenasti.“ „Kuigi oli sügav stagnaaeg, sattusid meile väga head õppejõud, ilmselt parimad. Nemad ei peljanud rääkida asjadest nii, nagu olid, ajalugu ei võõbatud vaid punaseks. Nende peale küll ilmselt kaevati, aga nad jäid endiselt ametisse. Väga hea side tekkis ja on kestnud aastaid ka mitme toonase ülikoolikaaslasega.“

„Kohe esimesel kursusel soovitati meil astuda RSR-i – Rahvusvaheliste Suhete Ringi, mis on andnud Eestile suure hulga hilisemaid väliskommentaatoreid ja diplomaate. Sellesse kuulumise suureks eeliseks oli, et saime ülikooli raamatukogus käia lugemas tsenseerimata TASSi uudiseid. Ega nendes midagi sensatsioonilist polnud, aga see oli ikkagi võimalus pääseda ligi teistsugusele infole kui see, mida avaldasid ajalehed ja teised meediakanalid.“ „Peale esimest kursust polnud meil veel mingit spetsialiseerumist. Arheoloog Vello Lõugas kutsus kuuks ajaks Saaremaale väljakaevamistele. Esimesed kolm nädalat saime seal kursusevennaga vaid pinnast tassida. Siis ütlesime Lõugasele, et me oleme nüüd tassinud küll, tahaks kaevata ka, kas või puhkepäeval. Läksime siis l a u päeval tööle, päev oli igati edukas, leidsime vähemasti kolmneli pronkskäevõru.“ „Kui kursusekaaslased sügisel kartulipõllule läksid, tegime meie arheoloogilisi päästekaevamisi Iru soojuselektrijaama maa-alal. Tegemist oli ju rahvamajandusele olulise objektiga ja nii saime koolist ja kartulivõtust priiks. Lõpetasime seal kaevamised alles lume tulekul.“ Pärast ülikooli on Ants rohkem tegelenud muististe kaitse, muinsukaitseameti ja muinsuskaitseseltsi organisatoorse poolega, asutamise ja korraldamisega. Aga juhatanud ka arheoloogilisi päästekaevamisi viikingiaja asulakohal Kuusalus, pronksiaja kalmeväljal Jõelähtmes, keskaja asulakohal Põltsamaal jm. „Jõelähtme kalmeväli on üks huvitavamaid ja haruldasemaid leide, mis avastati siis, kui Peterburi maanteed hakati laiendama. Praegu nähtav kalmeväili

kultuurimälestiste teaduslik-metoodilise nõukogu arheoloogiamälestiste osakonna juhataja ja nõukogu esimees 1993–2013 riigi muinsuskaitseameti/muinsuskaitseinspektsiooni arheoloogiamälestiste peainspektor 2013 muinsuskaitseameti registriosakonna nõunik 1978–1990 juhatanud arheoloogilisi päästekaevamisi viikingiaja asulakohal Kuusalus, pronksiaja kalmeväljal Jõelähtmes, keskaja asulakohal Põltsamaal. 1990–1991 osa võtnud president Konstantin Pätsi säilmete otsimise ja väljakaevamise ekspeditsioonidest. Osalenud 1987. Eesti Muinsuskaitse Seltsi ning 1991– 1993 riikliku muinsuskaitsesüsteemi ja õigusaktid-muinsuskaitseseaduse, kohanimeseaduse ja Malta konventsiooni ratifitseerimise seaduse koostamisel.

on tegelikult nihutatud oma algsest asukohast veidi kõrvale, selleks et päästa kalmed asfalti alla sattumisest. Kustumatu elamuse jättis ka 1989. aastal korraldatud Balti kett, mis ühendas inimketti läbi Eesti, Läti ja Leedu. Olime just tagasi Türile vanematekoju kolimas ja praegugi on meil veel alles plakatid, mis lapsed keti tarvis meisterdasid.“

Leiud jutustavad ajaloost Viimaste aastatega on Ants üritanud korraldada nn detektoristide ja muinsuskaitse koostööd. „Need, kes läbivad vastavad kursused ja saavad otsinguvahendi kasutamise tõendi, annavad tulevikus oma leidudest ikka üldjuhul teada. Meie muistsel ajalool puudub selline kirjalik taust nagu näiteks Inglismaal. Meil jutustavad vanad aardeleiud tihti palju rohkem.

Kui need satuvad aga edasimüüjatele, siis jäävad tuvastamata leiukohad ja kaevaja jaoks mitteolulised leiud.“ „Kuigi leidudele on raske määrata konkreetset hinda, oleme üritanud leiutasude maksmisel olla pigem lahked kui kitsid. Ikka selleks, et ka järgmised leiud meieni jõuaksid. Natuke annan endale puhkust ka paberitööst ja õigusaktidest, nimelt vahetan arheoloogiamälestiste peainspektori koha registriosakonna nõuniku oma vastu. Täpsed kohustused sellel kohal on settimisel, kuid üheks peaülesandeks saab olema muististe piiride määramine – töö, millega sai alustatud 1978. aastal,“ arvab Ants. Lehe ilmumise päevaks on Ants töösõidult Albaaniasse tagasi ja toimetab uuel kohal, jõudu talle selles.

Alates 1999. aastast Eesti esindaja Euroopa Arheoloogia Konsiiliumis. Euroopa Arheoloogia Assotsiatsiooni, Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Eesti Arheoloogiaseltsi, ICOMOS Eesti Rahvuskomitee, Eesti Muinastaide Seltsi, Eesti Kodu-uurimise Seltsi, Eesti Kohanimenõukogu ja Eesti TA Meteoriitikakomisjoni liige Autasud: Konstantin Pätsi medal, Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal, Kaitseliidu Toompea Malevkonna teenetemärk, Kaitseliidu Tallinna Maleva teenetemärk, Kaitseliidu Valgeristi III klassi, Kaitseliidu Valgeristi II klassi ja Valgetähe V klassi teenetemärk. Hobid: pikamaasuusatamine, mälumäng.


TÜRI RAHVALEHT 28. märts 2013

6

kevadpealinn Laulukonkursi „Kõnnib kevad...“ võitis ansambel Avaja 23. märtsil toimus Jõhvi kontserdimajas esimene Hans Hindpere laulukonkurss „Kõnnib kevad...“ „Jõhvist pärit tuntud helilooja Hans Hindpere loomingut esitasid kümme väga hea tasemega ansamblit Eesti erinevaist paigust,“ ütles laulukonkursi žürii esimees, Vanemuise kontserdimaja direktor Kulvo Tamra. Esikoha meesansamblite seas ja grand prix’ auhinna – Jõhvi vapilooma, hirve pronksist kuju võitis Türi kultuurimaja meesansambel Avaja (juhendajad Ave Avamere ja Siret Heinaste). Võidu tõi ansamblile Ave Avamere seatud lugu „Laul kollasest kleidist“. Teise loona esitas Avaja Uno Naissoo pala „Külm tuba“, mille seadis Siret Heinaste. Konkursil osales ka Türi kultuurimaja naisansambel Naized, kes esitas Ave Avamere seatud laulud „Vana film“ ja „Hää veli“. Põnevate seadete eest sai Ave Avamere konkursil parima autoriloo arranžeeringu preemia. Naisansamblitest oli parim Viska Viit Põlvamaalt ja segaansamblitest võitis Annabre Jõelähtmelt. Publikupreemia pälvis segaansambel Tammiku Ida-Virumaalt. Eriauhinna Hindpere koha-nimelise laulu esituse eest sai naisansambel Lüüra Kambjast. Ida-Virumaa rahvakultuurispetsialisti Erika Kõllo sõnul oli tegemist väga hästi korraldatud lauluvõistlusega, mis näitab Ida-Virumaa positiivset palet. „Konkursi eesmärgiks on väärtustada Jõhvist pärit helilooja Hans Hindpere loomingut, mis sobib suurepäraselt ansamblite repertuaari,“ ütles laulukonkursi korraldaja MTÜ Kultuuriveski juhatuse liige Ene Raudar. Laulukonkursiga meenutati ka Hindpere 85. sünniaastapäeva, mis oli 18. märtsil. Kõik osalejad said kingiks korvi Jõhvi hõrgutistega. Ettevõtmise korraldasid MTÜ Kultuuriveski, Jõhvi kontserdimaja ja Jõhvi kultuuri- ja huvikeskus. Konkursi toimumist toetas Eesti Kultuurkapital. Lisainfo: www.kultuuriveski.ee

Katrin Soomets

kultuurispetsialist

Kevadpealinn Türi alustab sel kevadel ilusat traditsiooni Möödunud aastal kutsus korraldustoimkond noori peresid vankrites ja kärudes lastega osalema Lapsukeste lustisõidul, mis toimus Murumoori lastepargi sünnipäeva tähistamise raames. Lisaks sellele vahvale ettevõtmisele tekkis korraldajatel soov tähtsustada peresid ja pisikesi vallakodanikke juba sünni registreerimisel. Alates aprillist kingitakse Türi valla uutele vallakodanikele tervituskaart, mille on kujundanud Türi kunstnik Ülle Kuldkepp. Eelmistel kuudel uuteks türilasteks saanutele saadetakse kaart posti teel. Kevadpealinna toimkonna liikmete arvates võib just nende laste seas olla neid, kes Türi asjade eest hoolitsema hakkavad.

Rahvamaja avab nädalaks uksed 8.–12. aprillini on Kabala rahvamaja uksed avatud iga päev kella 9–20. Saab vaadata näitus-väljapanekut „Rahvamaja tegevused läbi aastate“. Iga päev 14–15 ootame lapsi ja lapsemeelseid aega veetma. Esmaspäeval kell 14–15 tagurpidi tund: mängud ja tegevused tagurpidi. Teisipäeval kell 14–15 meisterdamise tund: meisterdame olemasolevatest vahenditest kevadet. Kolmapäeval kell 14–15 lasteraamatute tund: tegeleme raamatukogus. Mängime mänge ja õpime raamatuid parandama. Võta kodust kaasa parandamist vajav raamat! Neljapäeval kell 14–15 lauamängu tund: mängime erinevaid lauamänge. Reedel kell 14–16 noorkotkad ja kodutütred: külas sõbrad Järva malevast. Rahvamaja avatud uste nädalal on ka avatud ringide nädal. Tule ja tutvu ringide tegevustega, võib-olla leiad sinagi endale vaba-aja tegevuse! Näiteks otsivad Kabala naisrahvatantsijad Kabalabajalad uusi kaaslasi, et järgmisel aastal tantsupeole sõita. See võiksid olla ju sina?

Kevad tuli kül

Vaatamata talvistele külmakraadidele ja ajutisele tuisule tervitati 20. märtsi keskpäeval rõõmsalt kevade tulekut. teet reier

teet.reier@tyri.ee

Kevade tuleku hommikul jäätunud autoklaasi kraapides ja külmast turris sulgedega varblasi vaadates ei tekkinud ausalt öelda küll tunnet, et nüüd ta ongi käes. Päevane päike küll juba sulatas, aga kuna öösel kõvasti külmetas, muutusid linnatänavad sellest vaid aina libedamaks. Katsu, kuidas püsti püsid.

Esimene vaatus Vähemalt linnulaulu oli Türi kultuurimaja park esimesel kevadhommikul täis, mis sellest et makilindilt. Pesakastide asukad pole ju kevade alguseks lõunamaalt tagasi. Külma tuult trotsides alustas Türi noortekeskus kevadetervitustega juba ennelõunal Türi põhikooli kelgumäel. Lasteaedade lapsed said lõbusates mängudes osaleda, külmakraadide kiuste tantsida ning lõpuks kuuma teed ja küpsist nautida. Ning loomulikult ka talveunest ärganud Murumoori kallistada. Üks poiss palus seejuures Murumoorilt et kevad rutem tuleks. Talle küll väga meeldivat suusatada, aga ta lihtsalt enam ei jõua.

Tants jääaugu ümber Türi tehisjärve jäässe raiutud augu jääkülmas vees ujus talvest kevadesse üks vapper mees ja kümmekond naist, kellest enamus ei peljanud vaatamata vingele tuulele vette minna ka teist korda. See teine kord olevat osalejate sõnul paras katsumus olnud, ehkki kahe ujumise vahepeal kosutati ennast kuuma tee ja kange joogiga. See oli neile viimaseks talisupluseks, sest nüüd saab teha ainult kevadujumist, kuniks soojad ilmad jääaugu ära võtavad.

Linnud said uue taevaliku kodu Kuna seekordne kevade saabumine sattus keskpäevasele ajale, oli kesklinna park üsna rahvarohke. Vares Klaara ja tema sõbranna Krabakana innustavale laulule elasid kaasa nii vanad kui noored. Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut andis Türile üle kevadpealinna tunnistuse, heisati kevadpealinna lipp ning Türi vallavolikogu esimees Raivo Pink, vahetanud talvise läkiläki kevadise sonimütsi vastu, kinnitas puule uue rõõmsavärvilise pesakasti. Kevade kiire ja tervendava tuleku heaks loitsis ravitseja Maila.

Kevad sai pildile Kultuurimaja fuajees sai maalida kevadpilti ja vaadata õpilaste joonistatud kevadeteemalisi koomikseid. Kevade tervitamise Türil jõudis ka riigitelevisiooni ja Kanal2 uudistesse. Kevadpealinnas toimuvat kajastas ka portaal puhkaeestis.ee. Nemad ei olnud loodetavasti ainukesed. Kuuldused kevade tulekust levivad. Loodetavasti kaovad peatselt hanged ja tõeline kevad jõuab igasse Eestimaa paika ning inimeste südamesse. Kaunist kevadet soovib kõigile kevadpealinn Türi!

teave

Esmaspäeval kell 18 naisrahvatants Kabalabajalad Teisipäeval kell 14 eakate rahvatants Segadikud, kell 18 taaskasutusõhtu. Jagame ideid ja nippe, kuidas asju teisele ringile saata. Meisterdame plastikpudelitest tumba. Kolmapäeval kell 18.30 line tants Neljapäeval kell 13 segaansambel. Neljapäeval kell 18.00 vitamiiniõhtu. Tutvume erinevate Aloe Vera toodetega. Maitseme vitamiinijooke ja tutvume kreemidega. Laupäeval ootame rahvamajja diskohuvilisi. Kell 21–02 keerutab plaate DJ Geit Türi noortekeskusest. Pilet kuni kella 23ni 3 ja hiljem 6 eurot.

9x Teet Reier

Türi tehisjärves ujusid vaprad naised talvest kevadesse ja seda loomulikult naeratusega näol.


TÜRI RAHVALEHT 28. märts 2013

7

lma ilma kiuste Murumooril on ärkamisest pea sassis ning ta vaatab kogu melu esialgu ohutust kaugusest kultuurimaja rõdult.

Volikogu esimehel Raivo Pingil on käed ja suu tööd täis, aga pesakast saab puu külge nagu naksti.

Kevad on muutnud vallatuks ka vares Veera ja Krabakana. Kevade kiire ja tervendava tuleku heaks loitsis ravitseja Maila. Loodetavasti on sellest abi, sest pikk talv on tõesti juba kõiki ära tüüdanud.

Soe jook ja päikesepaiste – mida enamat saakski tahta esimesel kevadpäeval.

Kevadpealinlasi on saabunud õnnitlema ka kaugeltnurga esindjad ehk siis tütarlapsed sügispealinn Narvast.

No kuula kuidas põriseb, lausa nurrub teine peale talvist jõudeolekut. Kuulan ise ja lasen linnarahval ka kuulata.


TÜRI RAHVALEHT 28. märts 2013

8

vallavalitsus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türil toimus kultuurilinnade võrgustiku koostöökohtumine Esimesel kevadpäeval kohtusid Türil kohalike omavalitsuste kultuuriedendajad, üleriigilise võrgustiku „Euroopa kultuurilinnad Eestis“ partnerid. Tallinna linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti algatusel loodud koostöövõrgustik peab oluliseks kaasata kultuuriprojektidesse linnu üle Eesti ja tutvustada eesti kultuuri Euroopas. Tallinna linnavolikogu avalike suhete nõunik Ester Šanki kutsel saabusid koostöönõupidamisele üheteistkümne linna esindajad. Kohtumisel arutati, kuidas paremini eksponeerida kultuurilinnu, ja planeeriti ühiseid ettevõtmisi. Samuti kutsuti üles linnades mõtisklema selle üle, mis on väärtuslikem kunstiteos linnas ja kes on tähtsaim kultuuritegelane, kelle pildi trükiksime linna postmargile, ning milline on meeldejäävaim ja silmapaistvaim kultuurisündmus. Tänavuseks turismimessiks valmis linnade tähtsündmusi tutvustav eesti- ja inglisekeelne trüks ning juuniks peaks valmima eesti- ja venekeelne buklett, kus on kirjas juba 2014. aasta sündmused. Trükiseid saab ka Türi infopunktist. Selle aasta 15. juunil toimub Rakveres kultuurilinnade päev, kuhu oodatakse igast linnast/vallast paari kollektiivi. Kavas on kontsert ja ühine simman. Tehti ettepanek muuta see sündmus iga-aastaseks rändfestivaliks. 10. augustil on plaanis Tõrvas korraldada konverents eesti kultuuri tuleviku teemadel. Loodetavasti toimub ka meie koostööprojekt Suure-Jaani vallaga ja 18. augustil näeme Türil rahvusvahelise noorte puhkpilliorkestri Wersalinka kontserti. Näha saab orkestri kujundmarssimist ja mažorette (tantsutüdrukuid). 2013. aasta suvel leiab aset juba teist korda kultuuriüritus „Ava lava, Tallinn“. Programmi raames kutsub Tallinn külla Eestimaa regioonide esindajaid – kultuurikollektiive folkloorsete muusikaliste ja tantsuliste etteastetega. Programm Raekoja platsil annab võimaluse tutvustada erinevate piirkondade kultuuri. 29.–30. juunil on lava Lõuna-Eesti, 20.–21. juulil Põhja-Eesti ja 3.–4. augustil Lääne-Eesti kultuurikollektiivide päralt. Järvamaa kuulub Põhja-Eesti regiooni. Koostöövõrgustik, mis täna ühendab 21 linna, loodi Tallinna algatusel aastatel 2009–2011. Lisainfot vaata veebilehelt www.eesti2011.ee

Katrin Soomets

Türi vallavalitsuse kultuurispetsialist

Üritused ootavad vabatahtlike abi Käesoleva aasta 1. juunil on Türi vallal suur au ja kohustus võõrustada Järvamaa lauljaid, tantsijaid ja pillimehi, sest toimub Järvamaa laulu- ja tantsupidu. Seekord toimuvad eraldi peod: tantsupidu staadionil ja laulupidu lauluväljakul. Seoses sellega kutsume üles Türi valla vabatahtlikke osalema peo korraldusprotsessis. Esimene kokkusaamine ja ülesannete tutvustamine toimub 15. aprillil kell 17.30 Türi kultuurimajas. Teeme üheskoos külalistele toreda viibimise ja meeldejääva lauluja tantsupeo Türil!

tr

Kabala naised kogunesid päikesetervitusele Esmaspäeva, 25. märtsi hommikul kell 5.30 kogunesid naised Kabalasse paastumaarjapäeva päikesetervitusele, trotsides veel kimbutavaid külmakraade. Paastumaarjapäev on maagilise edu meelitamise päev. Selleks et naised saaksid edu ligi meelitada, tuli tõusta juba enne päikesetõusu, pidi riietuma heledasse, kandma seelikut ja pearätti. Kabalas meelitati edu joogavõimlemisega. Joogavõimlemise ajal mõeldud mantrad peaksid tagama hea tervise ning vaimse tasakaalu. Mis saabki olla edulisem kui hinges on rahu. Peale joogavõimlemist punuti soovidepaela. Punumise ajal pidi mõtlema kõik oma soovid paela sisse, mis tuli puu otsa riputada. Soovid pidavat ka täide minema. Kui võimeldud ja soovid riputatud, sai asuda pannkooke sööma. Selle päeva üheks traditsionaalsemaks söögiks oli ülepannikook. Õues küpsetatud värsked pannkoogid maitsesid osalejatele imehästi. Kõrvale joodi punast teed, mis terveks aastaks põsed punetama paneb. Kabala naised tunnevad ennast nüüd eduliselt ja vaimselt tasakaalukana, lootes soovide täitumisele. Edulisem on juba seegi, et päev on tavapärasest pikem ja jõuab rohkem ära teha.

Reinika Tatter

Kabala rahvamaja juhataja

Häirenupu teenus aitab lähedaste kaasabil eakaid Häirenupp on abivahend, mis aitab suurendada üksi elavate eakate turvalisust ja tõstab õnnetuste avastamise kiirust. Lähedaste või vabatahtlike kaasamine eakate abistamisse ühendab kogukonda. Naabrivalve häirenupp on lahendus üksi elavatele või suure osa päevast omaette veetvatele inimestele, kes võivad õnnetuse korral abi kutsumisega hätta jääda. Uuenduslik teenus aitab märkimisväärselt suurendada turvatunnet ja kiirendab abi kohalejõudmist – nupulevajutus või suitsuanduri häire annavad mobiiliside kaudu lähedal elavaile abistajaile juhtunust viivitamata teada. Sedasi saab vältida õnnetuse hilist avastamist – nii tulekahju kui ka terviserikke korral on tihti küsimus minutites ja sekundites. Risk, et üksi elavad eakad ei saa õnnetuste korral õigel ajal abi, on suur maapiirkondades hajaasustusega aladel. Ootamatu kukkumine või kõrbev toit pliidil võivad eakate puhul

tähendada seda, et abi saamata võib esialgu kergena näiv õnnetus lõppeda traagiliselt. Naabrivalve häirenupusüsteemi abil avastatakse õnnetus võimalikult vara ja sellele reageeritakse kiiresti. Kuidas see toimib? Eaka koju paigaldatakse GSM-sidel töötav süsteem, mis koosneb suitsuandurist, kaasaskantavast häirenupust ja lokaalsest GSMkeskusest, mille kaudu teade õnnetusest naabruskonna vabatahtlikeni jõuab. Lisaks annab süsteem teada pikematest elektrikatkestustest ning suitsuanduri häire jõuab reageerijateni ka juhul, kui inimene ise ei ole võimeline nupule vajutama. Lähedased, lapsed, sugulased või hoopis naabrid vabatahtlike näol, kes on valmis esmase reageerijana teenuses osalema, saavad tasuta tuleohutuskoolituse päästeametilt ja esmaabikoolituse Eesti Punaselt Ristilt. Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Intsu sõnul on teenuse kättesaadavus

nii hajaasustusega maapiirkondades kui ka linnades oluline. „Koolitatud vabatahtlikest on ohuolukordades päästeteenistusele palju abi,“ kinnitas Ints. Koolituste tulemusena oskavad vabatahtlikud paremini ohuolukorda hinnata ning operatiivteenistuse väljakutsumisel häirekeskusele täpsemat informatsiooni anda. Samuti õpitakse, millised on esmased tegevused erinevate ohuolukordade puhul kuni professionaalse abi saabumiseni. Koolitustel omandatud teadmised ja oskused on inimestele vajalikud ka muudes olukordades ning selle kaudu suureneb ohutusalane teadlikkus kogukonnas laiemalt. Vabatahtlik tegevus, mida Eestis üha rohkem väärtustatakse, aitab tugevdada kogukonna sidusust ja üksteisest hoolimist. Teenuse arendamist ja pakkumist läbi MTÜ Eesti Naabrivalve toetab Eesti-Šveitsi koostööprogramm Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna

teave

Koduleht: hairenupp.naabrivalve.ee Telefon: 506 2588, 652 2522 E-mail: nupp@naabrivalve.ee Sihtkapital. Praegu on võimalik häirenupu teenust tellida ülisoodsa kuutasuga 12 eurot (tavahind 37 eurot). Häirenupu teenusest huvitatud võiksid uurida ka kohaliku omavalitsuse võimalusi teenuse täieliku või osalise kompenseerimise kohta. Kui omavalitsuse pakutavate sotsiaalteenuste nimekirjas Eesti Naabrivalve häirenupu teenust veel ei ole, saab teenust tellida ka otse Eesti Naabrivalvelt. Selleks pöörduge palun meie poole ülal toodud kontaktidel. Teenuse tellimise lepingu saab vajadusel lõpetada ilma pikema eelteatamiseta ilma trahvinõudeta, kusjuures seadmed kuuluvad tagastamisele.

Meedias kajastatu on eksitav Järva Teataja edastas 25. märtsil 2013 uudise väitega, et vallavanema palk tõuseb pea 100 eurot. Mõne aja pärast teavet parandati, väites, et vallavanema palk muutub. Kritiseeriva seisukoha on vallavanema palga suhtes esitanud valimisliit Türi Sotsiaaldemokraatlik Valik. Põhjus, miks vallavanema palga ja hüvitiste maksmisega seonduv eelnõu on vallavolikogu päevakorras, on põhjustatud hoopis õigusliku olukorra muutumisest. Vallavanema töötasu mitte ei tõuse, vaid hoopis, küll marginaalse summa võrra, väheneb. 1. aprillini 2013 reguleeris vallavanema tasustamist kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja avaliku teenistuse seadus. Vallavanem oli loetud avalikuks teenistujaks ning tema palgakorraldusele laienesid need põhimõtted, mis kõikidele ametnikelegi. Türi vallas on ametnikele määratud volikogu kehtestatud ametipalk, millele lisandus iga-

kuine lisatasu avaliku teenistuse staaži eest. Nii said palka nii Toomas Marrandi, Aivo Prüssel kui ka Pipi-Liis Siemann. Summa, mida Järva Teataja ajakirjanik kajastab, on 2009. aastast määratud ametipalk, millele lisandus vastavalt iga konkreetse vallavanema avaliku teenistuse staažile makstav lisatasu. 1. aprillist 2013 hakkab kehtima uus avaliku teenistuse seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatused. Uue õiguskorra alusel ei allu vallavanema tegevus enam avaliku teenistuse seadusele. Tema palgakorraldust ei reguleeri enam avaliku teenistuse seadus ega selle alusel antud õigusaktid. 1. aprillist 2013 kehtima hakkav kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab, et vallavanemale töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine on volikogu ainupädevuses. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §49 lõike 42 alusel ei või vallavanemale maksta sellist lisatasu, hüvitist

või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud. Seega on vallavanemale makstavad tasud 1. aprillist 2013 kõik ainult volikogu otsustada ning teiste õigusaktidega sätestatud ametnike suhtes kehtivad tasud vallavanemale ei laiene. Kuna 1. aprillist 2013 kaob nii või teisiti ära avaliku teenistuse staaži eest makstav lisatasu ning ka ametnike jaoks hakkab kehtima nõue, et neile tuleb maksta teenistusülseannete eest ühte konkreetset põhipalka, tuli ka vallavanema palgakorralduse põhimõtteid muuta, st vallavanema kogu töötasu vormistada volikogu otsusega. Tegemist on formaal-juriidilise muudatusega, sisuliselt ei muutu vallavanema töötasustamise osas midagi ja vallavanem ei hakka saama suuremat töötasu, kui talle seni maksti. 1. aprillini 2013 laienesid vallavanemale ka need riiklikud õigusaktid, mis reguleerisid kogu

avalikku teenistust (nt tööohutuse ja töötervishoiseadus ja selle alusel antud õigusaktid ning isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmise regulatsioon), seadusandja on muutnud. 1. aprillist 2013 seadust nii, et teatud hüvitisi on vallavanemale õigus maksta ainult siis, kui nii on otsustanud volikogu. Võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt ongi seetõttu esitatud vallavolikogule eelnõu, et säilitada sama olukord, mis kehtis 1. aprillini 2013, s.o tagada vajadusel ka vallavanemale vallavanema ülesannete täitmiseks isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamine ning kuvariga töötamise nõuetest tulenevalt kohustus hüvitada nägemislanguse puhul prillid. Vallavanema tasu ja hüvitiste puhul ei ole seega senikehtinuga võrreldes sisuliselt midagi muutunud. Muutunud on ainult õigusakt, milles vastavad õigused on sätestatud.

hikirja, parandades põhikirja punkti 6.1, kuna osakapitali miinimumkapitali ja maksimumkapitali suhe peab olema üks neljandik; • võttis Türi vallale rahalise kohustuse Euroopa Sotsiaalfondile esitatava taotluse „Saan tööle!“ esitamisega 17 668 euro suuruse omaosaluse katmiseks; • valis haridus- ja noorsoo-

komisjoni aseesimeheks Otto Maamägi ja kinnitas komisjoni koosseisu 15-liikmelisena; • kuulas ära informatsiooni muuseumide maja projekteerimisest loobumisest, valla 2012. aasta eelarve täitmisest ning Türi-Tamsalu matkatee arendamise plaanidest ning sai ülevaate LEADER-programmi rahade kasutamisest.

Raivo Pink

Türi vallavolikogu esimees

Volikogu istung veebruaris Türi vallavolikogu 27. veebruari istung toimus Kabala koollasteaias, volikogu tutvus uue asutuse tegevuse ja hoonega ning • kuulas ära info komisjonide tööst; • määras Türi valla 2012. majandusaasta aruande audiitorkontrolli teostajaks Grant Thornton Rimess OÜ;

• otsustas lammutada aadressil Türi linn, Paide tänav 12 asuva elamu; • muutis Türi vallavolikogu 28. märtsi 2007 määrust nr 8 „Türi valla eelarvest Türi valla asutuste töötajatele ja teenistujatele prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamise kord“; • muutis OÜ Türi Elamu põ-


TÜRI RAHVALEHT 28. märts 2013

9

vallavalitsus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Projekt „Vägivallatu MATS“ võeti noortekeskuses kokku Kolm noortekeskust koostasid 2012. jaanuaris projekti, mis käsitles vägivalda noorte seas, ja esitasid selle Euroopa Noored Eesti büroole. Projekt sai toetust ning esimesed tegevused, ümarlauad valdades koos spetsialistidega, peeti septembris 2012. Projektis osalenud kolme valla (Sauga, Türi ja Märjamaa) noored külastasid erinevaid noorte kogunemispaiku, küsitlesid noori ning juhumöödujaid. Vastused lindistati diktofonile ning need analüüsiti tänavu märtsis. Iga partner viis läbi ka vägivallaga seonduva uuringu koolides, vabalt valitud vanusegruppides. Küsimustik viidi läbi seoses Türi, Sauga ja Märjamaa noortekeskuste ühisprojektiga sisendite saamiseks. Küsimustikule vastasid valikuliselt Türi põhikooli 8. ja 9. klassid ning Türi ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilased. Kokku 135 õpilast, 83 nais- ja 52 meessoost, vanuses 14–18. Uuringust selgub, et 53% vastanud tüdrukutest ja 73% vastanud poistest on olnud mingil moel kiusatud või tõrjutud. Alla poole mõlema soo esindajatest on olnud ka ise kiusajad. Noorte aruteludest on selgunud, et minnakse teiste kiusajatega kaasa, et mitte ise ohvriks langeda. Kas sellest järeldub, et kiusamine on popp? Noored toovad ohtralt näiteid, kuidas ja miks on neid või teisi kiusatud. Nii vaimset kui füüsilist vägivalda esineb igas klassis. On ähvardamisi, asjade äravõtmist kui ka füüsiliselt n-ö lahkarvamuste lahendamist. 40% vastanud tüdrukutest arvab, et nende kodukohas on kiusamine ja vägivald probleemiks, samal arvamusel on vähene arv poisse. Tuleb ka tõdeda,

Piir sõbraliku nalja ja kiusamise vahel on tihti olematu. Pilt on lavastatud. Pildil olevad tüdrukud ei ole koolivägivallaga seotud. Teet Reier

et ligi pooled ei osanud küsimusele vastata. Kiusamistesse sekkuvad rohkem tüdrukud (33 vastanut), poisid jäävad pigem erapooletuks ning appi ei tõtta. Nimetatakse veel ära, et sekkutakse siis, kui kiusatav on sõber. Kiusamise põhjustest tuuakse enim välja välist erinevust (riided, hügieen) ja ka teistmoodi käitumist. Muude põhjustena on välja toodud: kiusatakse igavusest, ka väga heade õpitulemustega õpilasi, puuduses elavaid või teisest koolist tulnud noori. 90% vastanutest teab, kelle poole pöörduda, kui teda peaks kiusatama, kuid kõigest 10% on abi otsinud. Ülejäänud ei ole selleks tarvidust näinud, on omal

jõul hakkama saanud, kiusamine pole olnud niivõrd suur või on vastanud kiusamisega. Abi saamiseks pöörduksid õrnema soo esindajad kõige enam psühholoogi poole, järgnesid lapsevanemad, õpetaja ja sotsiaalpedagoog. Välja toodi ka nimeliselt (ju ei osatud ametinimetust kirja panna) viieteistkümnel korral Helmut, kes on Türi põhikooli sotsiaalpedagoog. Poisid omakorda oskasid samuti hästi välja tuua erinevad abivõimalused, kuid ei soovi abi saada. Ühtegi korda ei mainitud internetiportaale või nõuandetelefone, kuigi nendest puudus pole. Türi noortekeskus viis detsembris 2012 koostöös Türi põhikooliga Kabala rahvamajas

läbi tegevuslaagri, kus käsitleti samuti vägivallateemasid noorte seas. Noorte arvamustest tuli välja, et vähem esineb vägivalda väiksemates koolides, kus kool toimib kogukonnana: on ühtsem, koolipere tegutseb ühiselt ja koostööd teevad nii suured kui väikesed. Rohkem probleeme tekib suuremates koolides, kus noorte erinevused, majanduslik olukord vms on rohkem probleemolukordade põhjuseks. Noored on aga leidlikud probleemide ennetemisel ja kiusamisohvrite kaitsmisel. Laagris välja töötatud meetodeid hakkame kindlasti lähiajal praktiseerima. Järeldusi noorte mõttemaailmast ja arusaamadest võib luua ja tõlgendada mitmeti, kuid selge on see, et noortele tuleb selgitada vägivallaga seonduvaid teemasid, nende sõltuvust, ennetavaid tegevusi, tagajärgi, sekkumise ja abi leidmise võimalusi/ vajadusi. Kõik algab aga kodust ning seda, mis seal on jäänud vajaka, seda saavad spetsialistid, õpetajad, noortejuhid ainult tasandada ja lihvida. Ka Eesti noorsootöömaastikul on suund võetud probleemide tekkepõhjuste uurimiseks, et neid edaspidi vältida ja läbi koostöövõrgustike raskustesse sattuda võivate või juba sattunud noori ühisel jõul aidata. Märgakem, aidakem, suunakem, hooligem teineteisest. Projekti tulemusena valmib ka film, mis lähiajal avalikkuseni jõuab. Lingilt leiab 2012. aasta algul tehtud filmi tutvustuse: h t t p : / / w w w. y o u t u b e . c o m / watch?v=30cZMiEIxWw

Sulo Särkinen

Türi noortekeskus

Hooandja aitab ideid ellu viia 2012. aasta suvel alustas tegevust ühisrahastusprojekt hooandja.ee. Hooandja on sõbralik veebikeskkond, mis aitab kokku viia head ideed ja inimesed, kes on nõus nende täideviimiseks raha annetama. Annetuskeskkond ei sea piire ideede värvikusele. Hooandjale oma ideed tutvustades on vaja teha projekti ja

autorit tutuvustav paariminutiline video. Lisaks videole tuleb kirja panna projekti kirjeldus ja väike eelarve, mis annab ülevaate, millele annetatav raha kulub. Hooandja on eriline veel selle poolest, et kõik panustajad saavad annetust tehes valida projektiga seotud kingitusi. Seetõttu peab oma projekti esitades laskma fantaasial lennata, et kin-

gitus oleks annetajale atraktiivne ja autori või projektiga seotud. Hooandja toimib kõik-võimitte-midagi põhimõttel. Projekt peab koguma ettenähtud aja jooksul soovitud summa ja seejärel projekti rahastatakse. Keskkond on annetajatele turvaline, sest juhul kui vajalikku summat ei koguta, saab annetaja oma raha tagasi ning ka projekti

autoril ei lasu ühtegi kohustust. Praegu võib hooandja lehel näha Türile rajatava monumendi projekti (http://www.hooandja. ee/projekt/lihtsate-vaartuste-monument), millele kõik soovijad saavad oma annetusi teha. Loodetavasti võib lehel näha varsti rohkemgi Türiga seotud projekte, millele kaasa elada.

Sandra Allemann

Kabalas saab liikuda terve südame heaks Kabala rahvamaja korraldab koostöös Kabala Kultuuri ja Spordi Seltsiga 15.–21. aprillini liikumisürituse „Südame nädal – Kabala liigub“. Rahvamaja juhataja Reinika Tatteri teatel otsustati Kabalas südamenädala raames korraldada nädala kestev kuueetapiline

liikumisüritus. Osalejaid oodatakse iga päev kell 18 Kabala rahvamaja juurde, kus jagatakse välja selle etapi liikumismarsruut. „Teekonna võib läbida nii kõndides kui ka joostes. Rada ei ole väga pikk ja on läbitav igas eas osalejale,“ sõnas Tatter. Kõigi

osalejate vahel loositakse viimase etapi järel, 21. aprillill erinevaid auhindu. Iga osalemiskord annab loosimisse ühe hääle. Auhinnad on välja pannud Kabala Kultuuri ja Spordi Selts, trükikoda Allprint, Kabala rahvamaja, Türi vallavalitsus jt. Peaauhinnaks on

„Romantiline õhtusöök kahele“ Kabala rahvamajas. Ettevõtmisega Kabalas toetatakse 21. aprillil üle Eesti toimuvat suurt liikumispäeva „Sinu sammud loevad“. Tule ja liigu oma südame heaks!

tr

Türi vallavalitsus korraldab kirjaliku enampakkumise Türi vallas Türi linnas asuva Türi vallale kuuluva F. J. Wiedemanni tänav 1 asuvas hoones mitteeluruumi kasutusele andmiseks. Enampakkumise objekti ja enampakkumise tingimustega on võimalik tutvuda Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8249 või 512 1815.

Türi vallavalitsus korraldab eelläbirääkimistega pakkumise Türi vallas Türi linnas asuva Türi vallale kuuluva F. J. Wiedemanni tänav 1 asuvas hoones mitteeluruumi kasutusele andmiseks. Eelläbirääkimistega pakkumise objektide ja eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega on võimalik tutvuda Internetis Türi valla veebilehel www.tyri. ee ja Türi vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8249 või 512 1815.

D KEVAU B KUTSILE! TÜR

5.04 kell 10-18 TULBIpäev Türi kultuurimajas 13.04 Türi-Tori kiirlaskumine kell 8.00 põhidistants ja kell 10 lühemad distantsid Veski-Sillalt www.matkahunt.ee 13.04 kell 10.30-17 tervise- ja tasakaalupäev Türi kultuurimajas 13.04 kell 13 pärandkultuuri tutvustav teemaõhtu Türi muuseumis 19.04 “Regilaul uues kuues” Türi kultuurimajas 21.04 kell 12 “Türi Laululind 2013” 22.04 kell 19 Jazzkaar Kevadpealinnas Kruglov-Sooäär Quartet 25.04 kell 17 Kooliealiste laste lauluvõistlus 28.04 IV Paide-Türi kevadtriatlon 30.04 kell 19 volbriõhtu Türi lauluväljakul 8.05, 22.05, 5.06, 19.06 kell 19 kõnnisarja “Kevadkõnd” retked 11.05, 8.06, 13.07, 10.08 kell 10-15 taaskasutuslaat “Ühe vana, teise uus” ja rohevahetus Türi kultuurimaja pargis www.kevadpealinn.tyri.ee


TÜRI RAHVALEHT 28. märts 2013

10

sport

Orienteerujad olid suuskadel edukad

Türi Torpeedo ehk Vello Oja ja Andres Puusemp on kiirlaskumise stardis ka tänavu. Teet Reier

Pärnu jõgi täitub veesõidukitega Aprilli teisel laupäeval on Pärnu jõele taas oodata kümneid erinevaid veesõidukeid – toimub neljas Türi-Tori kiirlaskumine. teet reier

teet.reier@tyri.ee

13. aprilli hommikul kell 8 antakse Veskisilla puhkekeskuse juurest start Türi-Tori kiirlaskumisele, kuhu tänase seisuga on ennast kirja pannud ligi seitsekümmend üksikvõistlejat ja paatkonda. Neile lisandub veel paarkümmend osalejat, kes asuvad teele Kurgjalt. Võistluse ühe korraldaja Koit Raua sõnul ongi osalejatel valida kahe võistlusmaa vahel: Türi-Tori distants pikkusega 78 kilomeetrit ja Kurgja-Tori distants pikkusega 47 kilomeetrit. „Varasematel kordadel on võisteldud kajakkide, kanuude, kummipaatide/raftide, vesijalgrataste, sõudepaatide ja aerulauaga. Kiiremad süstad läbivad veetee Türilt Torile seitsme tunniga, kanuudel läheb paar tundi kauem ja kummipaatidel kulub koguni poole ööpäeva jagu aega,“ lisas ta. „Võistkondade toetajad ja kaasaelajad pääsevad võistlust jälgima mitmetesse kontrollpunktidesse. Vaatemängulisem on ehk Türi vallas Jändjal, kus julgemad otsustavad veskipaisust alla sõita. Tihti see risk ei õigusta end ja selle paisu juures sõit ka lõpeb.“ Türi kiirlaskujatest asuvad tänavu juba kolmandat korda veeteele Vello Oja–Andres Puusemp ehk siis paatkond Türi Torpeedo.

Võrkpallurid lõpetasid hooaja Pühapäeval selgus meeste esiliigas kuldmedaliomanik. TTÜ/Kiili võitis kahe võiduni peetavas finaalis Eesti Maaülikooli Spordiklubi meeskonna. Mõlemad mängud geimidega 3:0. Pronksiheitluses kohtusid Liider ja TLÜ. Ka nende mängud lõppesid 2 korda 3:0 Liidri kasuks. Paide/Türi/Väätsa mängis 5.–6. koha peale. Vastaseks Audentese SG/Noortekoondis. Järvakad võitsid laupäeval Tallinnas toimunud kohtumise geimidega 3:2 ja ka pühapäeval Türil toimunud mängus oldi paremad 3:0. Seega saadi esiliigas viies koht.

Bridžimängijad olid edukad Tallinnas peetud sportliku bridži vabariigi seenioride meistrivõistlustel saavutas Türi paar Rein Kaarjas–Endel Küttis hõbemedaliväärse II koha tänu tugevale lõpuspurdile. Teine Järvamaa paar, Jüri Siim Türilt ja Urmas Virves Järva-Jaanist, juhtis turniiri pea lõpuni, kuid komistas viimastes jaotustes ja jäi neljandaks. Osa võttis 22 staažikat mängupaari üsna mitmete vabariigi tippmängijatega.

tr

klõps

Saada oma klõps aadressil rahvaleht@tyri.ee

Kuigi kunst kuulub vana ütluse kohaselt rahvale, tahavad ka hobused sellest osa saada. Heli Koit

Tänavune talv pakkus suusaorienteerujaile läbi aegade ühe tihedama võistluskalendriga talvehooaja, mis oli edukas ka orienteerumisklubi JOKA sportlastele. Juunioride maailmameistrivõistlustel kuulus Eesti koondisesse Türi neiu Evely Kaasiku. Vahetult enne tiitlivõistlust põetud viirushaigus langetas ilmselt küll parimat sportlikku vormi, ent siiski tegi Evely kaks väga head võistlusstarti. Lühiraja võistlusel, mis toimus vaid paarkolm päeva pärast haigust, saavutas ta 15. koha. Mõni päev hiljem toimunud sprindivõistluse lõpetas Kaasiku esikümnes. See tulemus on JOKA klubi orienteerujate parim individuaaltulemus juunioride tiitlivõistlustelt. Medalivõidustki ei jäänud seekord palju puudu, sest teatevõistluses finišeeris Eesti naiskond kindlalt hõbemedalipositsioonil, aga paraku läks tulemus tühistamisele, sest saatusliku kaardilugemisveana oli üks kontrollpunkt jäänud rajal

Evely Kaasiku võistlemas juunioride maailmameistrivõistlustel Lätis. Erakogu

läbimata. Tiitlivõistluste medalivõiduta meie orienteerujad siiski ei jäänud. Seenioride maailmameistrivõistlustel Lätis võitis Siiri Poopuu klassis W55 pronksmedali. Eesti suusorienteerumise meistrid selgitati sprindi- ja tavaraja võistluses ning sprinditeates. 2013. aasta kahekordseks juunioride Eesti meistriks krooniti Evely Kaasiku.

Lisaks saavutas ta koos Sigrid Ruuliga 5. koha naiste sprinditeates. Esmakordselt jõudis Eesti meistrivõistluste medalivõiduni Hans-Mark Võsu, kes võitis pronksmedali M18 klassis tavarajal. Seenioride W55 klassis võitis Siiri Poopuu sprindis kuldmedali ja tavarajal hõbemedali. Lisaks medalivõitjatele jõudsid Eesti meistrivõistlustel esikümnesse M18 klassis Martin

30.03 kell 14 mängudepäev „Värvilised munad“ Taikse kultuurimajas 30.03 kell 18 Võhma näiteringi Rassijad etendus „Opal otsib meest” Kabala rahvamajas. Pilet 3 eurot 31.03 kell 11 ülestõusmispüha perehommik Kabala rahvamajas. Värvime mune, meisterdame munahoidjaid, õpetame pikkadesse juustesse kauneid patse punuma. Osalemistasu 1 euro 1.04 kell 19 ansambli Tenfold Rabbit kontsert Türi kultuurimajas. Pilet 5 eurot 4.04 kell 11 maakondlik algklasside teatripäev Türi kultuurimajas 4.04 kell 18 mälumängu IV voor ja hooaja lõpetamine Kabala rahvamajas 5.04 kell 10–18 III TULBIpäev Türi kultuurimajas. Tulbinäitus – 50 erinevat sorti, lõiketulpide ja õitega tulbisibulate müük, Ülle Kuldkepi fotonäitus „Tulbid“, lillelise käsitöö näitus-müük, tulbi-teemalised töötoad (osalemine 0,5–3 eurot, oleneb materjalide maksumusest), loengud sibullilledest kell 12 Arnold Hannust (Haideaed OÜ) ja kell 15.30 Annela Orasi (Eesti Roos/Põltsamaa Roosiaed). Näituse ja loengute külastamine on tasuta. 5.04 kell 19 Türi kultuurimaja ringide kevadkontsert 5.04 kell 19 mälumängu seeriavõistluse 6. etapp ja hooaja parimate autasustamine Särevere spordihallis 5.04 kell 13 „Oisu Laululind“ Oisu rahvamajas 6.04 kell 11 vabariiklik Eesti Meestelaulu Seltsi noorte solistide võistulaulmise lõppvoor Türi kultuurimajas 7.04 kell 14 lauluklubi Helle Maalmani eestvedamisel Türi kultuurimajas 8.–13.04 lahtiste uste nädal Kabala rahvamajas. Maja avatud iga päev alates kella 9st. Vaadata saab näitust „Rahvamaja tegevused läbi aastate“, saab tutvuda huviringidega. Täpsem ajakava: 8.04 kell 14–15 tagurpiditund, mängud ja tegevused tagurpidi; kell 19.15 naisrahvatants Kabalabajalad 9.04 kell 14–15 meisterdamise tund, meisterdame olemasolevatest vahenditest kevadet. Kell 14 eakate rahvatants Segadikud 9.04 kell 18 taaskasutusõhtu. Jagame ideid ja nippe, kuidas asju teisele ringile saata 10.04 kell 14–15 lasteraamatute tund, tegeleme raamatukogus. Mängime ja õpime raamatuid parandama. Kell 18 Line tants 11.04 kell 14–15 lauamängude tund, mängime erinevaid lauamänge. Kell 13 segaansambel 11.04 kell 18 vitamiiniõhtu, tutvume erinevate aaloetoodetega. Maitseme vitamiinijooke ja tutuvustame kreeme 12.04 kell 14–16 noorkotkad ja kodutütred. Külalistegelejad kaitseliidu Järva malevast

Paul Poopuu

Orienteerumisklubi JOKA

Turi

kuhu minna 5.02– .... Türi kultuurimaja kunstiringi näitus „Kevadet oodates“ II korruse klaassaalis 4.03–31.03.13 kunstnik Lepo Mikko näitus Türi kultuurimaja galeriis Kuni 26. aprillini Kairi Karimovi maalinäitus Kabala raamatukogus

Sulg, M16 klassis Jasper Ainjärv ja seenioride M55 klassis Paul Poopuu. Sprinditeates saavutasid M50 klassis 4. koha Paul Poopuu ja Raul Laas, M18 klassis 5. koha Hans-Mark Võsu ja Rando Marrandi ning N40 klassis 6. koha Siiri Poopuu ja Rita Ojala. Hooajale pandi punkt Eestimaa talimängudel, kus võisteldi sprindis ja lühirajal. Talimängude kahekordseks meistriks naiste arvestuses krooniti Evely Kaasiku. Naisseenioride N55 klassis võitis topelthõbeda Siiri Poopuu. Esikümnesse jõudisd M18 klassis Rando Marrandi, HansMark Võsu ja Martin Sulg, N45 klassis Terje Albert, M55 klassis Paul Poopuu ja Aimur Raudsepp. Suvise orienteerumishooaja avavõistlused peaksid toimuma juba aprilli esimesel nädalavahetusel, kui vaid lumine kevad seda võimaldab.

Kevade kodu

13.04 kell 21–02 disko DJ Geit. Pilet kuni kella 23ni 3 eurot, hiljem 6 eurot 9.04 kell 11 tsirkus Oisu rahvamajas 10.04 kell 18 Türi muusikakooli kevadkontsert Türi kultuurimaja väikeses saalis 12.04 kell 13 piirkondlik lauluvõistlus Oisu rahvamajas 13.04 Türi-Tori kiirlaskumine. Kell 8 põhidistantsi algus ja kell 10 lühendatud distantsi algus Veskisillal. www.matkahunt.ee 13.04 kell 10.30–17 Türi kultuurimajas tervise- ja tasakaalupäev. Loodustoodete müük, raamatud, töötoad ja praktikumid (nt metsamoori loeng, verepilt – vajalik eelnev registreerumine, looduslikud peptiidid, joogat tutvustav loeng, naerujooga jne). Sissepääs on tasuta (osa loenguid ja töötube on tasulised). Info telefonidel 5333 0090, 5622 8094 13.04 kell 12 Eesti noorte MV vabamaadluses ja naiste maadluses Türi ühisgümnaasiumi võimlas 13.04 kell 13 „Mis on pärandkultuur ja kus seda leida“ Türi muuseumis, kõneleb RMK pärandkultuuri spetsialist Triin Kusmin. Tasuta 14.04 kell 15 eakate klubi Ehavalgus peoõhtu Türi kultuurimajas 15.04–21.04 “Südamenädal – Kabala liigub” koostöös Kabala kultuuri- ja spordiseltsiga 17.04 kell 18 Türi kultuurimaja väikeses saalis loodusõhtu „Muskusveiste aastaring“ Külas on fotograaf Jaanus Järva. Osalemine on tasuta. Registreeruda saab 15. aprillini Piret.Eensoo@keskkonnaamet.ee või telefonil 384 8688 (referent) 19.04 kell 12 IX üle-eestiline laste ja noorte pärimusmuusikafestival Regilaul Uues Kuues Türi kultuurimajas, kell 20 peaesineja Väikeste Lõõtspillide Ühing. http://web.zone.ee/regilauluueskuues 21.04 kell 12 eelkooliealiste laste lauluvõistlus Türi Laululind 2013 Türi kultuurimajas 22.04 kell 11 Swipe esitlus Taikse kultuurimajas 22.04 kell 19 Jazzkaar kevadpealinnas: Kruglov-Sooäär Quartet. Aleksei Kruglov – saksofonid, Jaak Sooäär – kitarr, Mihkel Mälgand – bass, Tanel Ruben – trummid. Piletid eelmüügis 14. aprillini 9/7 eurot, alates 15. aprillist 12/10 eurot 23.04 kell 18 Türi ühisgümnaasiumi kevadkontsert Türi kultuurimajas 25.04 kell 17 Türi linna kooliealiste laste lauluvõistlus Türi kultuurimajas 26.04 kell 21 peoõhtu Taikse kultuurimajas 28.04 IV Paide-Türi kevadtriatlon. Kell 11 ujumine Paide ujulas 30.04 kell 19 volbriõhtu Türi lauluväljakul 30.04 kell 19 volbriõhtu Taikse kultuurimajas Täiendav info: Türi kultuurimaja tel 387 8248 Oisu rahvamaja tel 5340 3551 Kabala rahvamaja tel 5300 3987 www.tyri.ee


TÜRI RAHVALEHT 28. märts 2013

11

vana ja uus

teated 1926 René Viljati erakogu

UUED KODANIKUD BRENDON LAKS 18.01.2013 RUBEN ROOS 18.01.2013 ANNABEL KINSIVER 2.03.2013 ALEKSANDER MURGA 7.03.2013 HENRY JUSS 18.03.2013 Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Averonika Beekmann Küljendaja: Elin Kalda Raamatupidaja: Marge Tropp Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: AS Eesti Post Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152. Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides. Trükiarv on 4800 ja lugejaid 10 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee. Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepanekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

Türil, Viljandi tänav 18 maja ehitas 1926. aastal Jüri Paumverk. Hoone vasakpoolses küljes tegutses limonaaditehas Lembit. Maja linnapoolses küljes paiknes hotell, mille restoraniosa on näha antud fotol. Leti taga on Anni Pent (vasakul) koos oma abilise Miiaga.

2013 René Viljat Türi kultuurimaja Kevade kohvik. Kevad on küll saabunud, aga kui õues on veel liiga külm, astuge sisse kohvikusse kevade meeleolu looma.

Türi vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke LOORE-VALFRIEDE SILLAVERE 13.01.2013 SELMA KUUSK 14.01.2013 AAVO SAARUP 15.01.2013 ARNE ANKUR 15.01.2013 EKATERINA PUKK 21.01.2013 HELLE KÜNNARPUU 15.02.2013 HELLE KIRT 19.02.2013 HEIKI NIINE 20.02.2013 LEA KÄÄNIK 20.02.2013 VLADIMIR ALLIK 25.02.2013 AGO SÄÄDUS 1.03.2013 EVA JÄRSS 2.03.2013 PAUL-BORISS KÕNNUSAAR 3.03.2013 VÄINO PROODE 7.03.2013 ARVI INSLER 9.03.2013 LINDA KÄGU 10.03.2013 MAIDO LEEVIT 13.03.2013 JAKOB MESI 14.03.2013 TIINA ANKUR 14.03.2013 MAIDO KALLAVUS 14.03.2013 AINO MÜÜRISEPP 17.03.2013 PRIIT PÄÄR 18.03.2013 LAINE SINIKAS 19.03.2013

TASUTA KARJÄÄRITEENUSED ERIALASE HARIDUSETA TÖÖTAVALE TÄISKASVANULE Täiskasvanutel, kellel puuduvad kutse- ja erialaoskused, on suurem oht tööturult välja langeda.

Kui sa tunned ennast töömaailmas ebakindlalt või otsid uusi võimalusi, siis oled oodatud töötuppa ISTUDA VÕI ASTUDA? 10. aprillil kell 16–18. Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse saalis (raamatukogu majas Paide, Lai tn 33 III korrus) Uurime, mida tähendab töötava täiskasvanu jaoks karjääriplaneerimine ja kuidas see mõjutab isiklikku ja tööelu, kuidas töömaailma muutustega edukalt toime tulla. Peame üheskoos nõu, milliseid teemasid töötubades, infoloengutel, grupinõustamistel edaspidi käsitleda. Registreerimine töötuppa kuni 5. aprillini: karjääriinfo spetsialist heidi.antons@gmail.com, tel 5567 0722. Individuaalseteks nõustamisteks on vajalik eelregistreerimine: kriisasirli@gmail.com, tel 5615 8381. Rohkem infot meie kodulehelt www.kenk.ee

Avaldame kaastunnet omastele

avame Maksimetalli esinduspoe Raplas Viljandi mnt 4a

Avasime märtsis Maksimetalli esinduspoe Raplas

Väravaautomaatika Garaažiuste automaatika Väravate tarvikud Väravad Info: Väravate tellimine 5866 4455, 509 0243 GSM moodulid

Viljandi mnt 4a

Väravaautomaatika Garaažiuste automaatika Väravate tarvikud Väravad Väravate tellimine GSM moodulid Info: 5866 4455, 509 0243

15. aprillil kell 14.30–16.30 toimub Türi kultuurimajas eesti-soome jalatsivabriku naturaalnahast kevadjalatsite müük. Naiste kingad suuruses 35-43.

hinnad! d a im r Pa

Fotograaf René Viljat tel 525 8325 reneviljat@hot.ee Ostan vanu fotosid ja igasuguseid nõukaaegseid märke.

kuulutused Küttesüsteemide ehitus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee. Ostan PARIMA HINNAGA seismajäänud kodumasinaid/ elektroonikat, autoromusid, tsikleid, põllutehnikat, rattaid, tööriistu, metalli jne. Transport, äravedu, demontaaž TASUTA! Info: 5894 7301. Lõikan vilja- ja ilupuid, okste äraveo võimalus. Konsultatsioon tel 551 8717.

Kuuluta ja reklaami Türi Rahvalehes


TÜRI RAHVALEHT 28. märts 2013

12

reklaam Lugejaküsimus

TULBIraa mat

Tänases Türi Rahvalehes on juttu sellest, et Türi valla esimesed talvemängud läksid korda. Küsimus on: milline Türi valla küla saavutas talvemängude üldarvestuses esikoha? Seekordse lugejamängu auhinna on välja pannud vallavalitsus ja selleks on „Tulbiraamat”, mis tutvustab viitekümmet tulbisorti. Vastused saata 25. aprilliks rahvaleht@tyri.ee.

REHVIDE VAHETUS JA REMONDI TÖÖKODA Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis. Tel: 55 40 150

Viljandi tn 9 Türi, Maxima vastas, Krahv Dracula pubi tagahoovis tel 385 7232 Aprillis avatud ka nädalavahetustel.

METALLUKSED PUITAKNAD, KATUSEAKNAD SISE- JA VÄLISUKSED TULETÕKKEUKSED GARAAŽIUKSED, VARIKATUSED

Saku Metall Haapsalu Uksetehas Viljandi Aken ja Uks Kvaliteetaken Hörmann

Kõigi toodete paigaldus!

Pangabuss Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Pangabussi peatused: Võhma linnavalitsuse juures kell 12.30–14.00 Suure-Jaani Konsumi kaupluse juures kell 15.00–17.30

I ja II kvartalis 25. märts 8. ja 22. aprill 13. ja 27. mai 10. juuni

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid. Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Profile for Tyri Development Agency

28.03.2013 - Türi Rahvaleht  

Tere tulemast lugema märtsikuu Türi Rahvalehte!

28.03.2013 - Türi Rahvaleht  

Tere tulemast lugema märtsikuu Türi Rahvalehte!