Page 1

TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

26. juuli 2013 nr 7 (812)

• Kultuuritöö jätkub veidi teisel viisil lk 2 • Kuivenduskraavid ja truubid tehti korda lk 3 • Heino Lepik: bioenergeetik lk 5

SÕNUMID

Gotha rahvastaadionil peale lõpukontserti.

• Järvamaa talud olid külalistele avatud 6–7 • Esimene küladepäev läks korda lk 8 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 30. augustil

Erakogu

Kaktus käis Europeade’il 17.–21. juulini toimus Gotha linnas endisel Ida-Saksamaal rahvusvaheline 50. Europeade rahvatantsufestival. Festivalil oli esindatud 24 Euroopa riiki üle 5000 osalejaga umbes 200 erinevast rahvusgrupist. Kui sportlastel on olümpiamängud, siis rahvatantsijatel on Europeade’i festival. Eestist oli kohal umbes 350 rahvatantsijat ja muusikut. Järvamaad esindas segarahvatantsurühm Kaktus Türilt. Kaktusest osales üheksa tantsupaari, juhendaja Vaike Tormila ja akordionist Andrus Raabe. Esineti tänavakontsertidel, foorumis ja lõppkontserdil. Tänavakontsertidel ja foorumis esitas Kaktus oma tantsukava. Lõppkontserdil Gotha linnastaadionil esitasid kõik Eesti segarahvatantsurühmad Valdo Rebase loodud tantsu „Arturi polka“, mis andis pealtvaatajatele kustumatu elamuse.

Kolu ja Karjaküla peavad külapäeva Augustikuu esimesel laupäeval, 3. augustil peavad Kolu ja Karjaküla ühist külapäeva. Tänavu toimub üritus juba 15. korda. Osalema oodatakse kõiki endisi ja praegusi külaelanikke. Teretulnud on ka kõik teised, kellele on Kolu või Karjaküla nimi tähenduslik. Peoplats avatakse külalistele kell 15. Päeva maiuspalaks on kell 17 algav külaelanike koostatud lustlik eeskava. Lisaks naerutab rahvast huumorisaate „Kuldsuu“ finalist Kaarel Tuvike. Pärast eeskava toimuvad meeleolukad mängud ja jõukatsumised nii noortele kui vanadele. Veel kutsutakse juubeliürituseks ellu vana traditsioon – loterii. See tähendab, et kõigi pileti ostnud külaliste vahel loositakse välja kohalike inimeste ja ettevõtete annetatud kingitusi. Õhtu tantsitab öösse ansambel Lektus. Südaööl on oodata meeldejäävat üllatust, mis võtab kõik need 15 aastat kokku. Võta kaasa hea tuju, 2 eurot piletiks (7–17-aastastele 1 euro) ja ole kohal! Lisainfot saad telefoninumbrilt 525 2206.

tr

16. juulil avati Türil psüühilise erivajadusega inimestele loodud Türi Kodu. Türile kerkinud kuues üheteistkümnekohalises peremajas elab hetkel 64 elanikku, teenust pakutakse nii vaimupuudega kui psüühikahäirega inimestele. Elanike igapäevaelu ja -toiminguid aitavad juhendada ja korraldada ööpäevaringselt kokku 20 tegevusjuhendajat, vanemtegevusjuhendaja ja kodu juht. Pildil pannakse avamise puhul mulda esimest õunapuud. Teet Reier

Kabala laulupidu tuleb taas Kabala küla suurim ja tähtsaim pidu tuleb taas. Sellel aastal peame Kabalas juba 47. Kabala laulu- ja tantsupidu. Traditsioon on jätkuv ja vaikselt heietame mõtteis juba juubelipidu, mis tuleb kindlasti palju suurejoonelisem ja üllatustega. Soovime laulupeo traditsioonidega kaasata ka rohkem noori, et Kabala laulupäev ikka jääks. Selgi aastal esineb kollektiive nii oma maakonnast kui ka naabrite juurest. Seekordne pidu tuleb tavapärasest tantsulisem. Kabala kollektiividest on esindatud rahvatantsurühmad, Kabala koollasteaia õpilased ja lasteaia kasvandikud. Selle aasta mai alguses kuulutus Kabala rahvamaja välja laste joonistusvõistluse teemal

„Kabala laulupidu“. Konkursi tulemusena valisid Kabala isetegevuslased parimaks Kaimar Kivimäe joonistuse. Kaimari pildist on valminud selle aasta laulupeo plakatid, tänukirjad ja muud trükised. Kõikide joonistustega on võimalik tutvuda Kabala mõisas, kuhu on välja pandud näitus. Kohal on ka Kabala vilistlaste puhkpilliorkester Kutter. 25. juuli õhtul kell 19 toimub nendega mälestusteteemaline grilliõhtu, kuhu on oodatud kõik laulupeo ja puhkpilliga seotud inimesed, et koos mälestusi kirja panna. Mõtteis on juubelilaulupeoks koostada trükis Kabala laulupeo traditsioonist. 26. juulil kell 11 annab Kutter „Äratuskontserdi“ Kabala rahvamaja parklas, kell 13 on kontsert Türi kultuu-

number

teave

aastal peeti esimene Kabala laulupäev. Alates 1970 on pidu peetud igal aastal.

Laulu- ja tantsupeo küsimuste osas võib ühendust võtta Kabala rahvamaja juhataja Reinika Tatteriga telefonil 5300 3987 või e-kirja kaudu kabala.rahvamaja@tyri. ee.

1949 rimaja pargis. 27. juulil kell 12 toimub mälestustkontsert Arussaare kalmistul August Pärli kalmul. Seekordsel laulupäeval on avatud ka lasteväljak, kus terve kontserdi jooksul on tegevused lastele. Mängitakse mänge, hüpatatakse batuudil, meisterdatakse rinnamärke, vaadatakse multikaid jne. Pilet lasteväljakule on viis eurot, mis tagab

lasteala piiramatu kasutamise. Kõikide lasteväljaku käepaelte ostjate vahel loositakse välja tahvelarvuti. Ka sel aastal on avatud mõisakohvik ja huvilistel on võimalik mõisas jalutada. Kuni veel kestab külakultuur, seni püsib väikese rahva vaim suur!

Reinika Tatter

Kabala rahvamaja juhataja


TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013

2

arvamus Suvetäis soojust ja üritusi Ainuüksi juunis oli tänavu rohkem suve kui tervel eelmisel aastal kokku. Põud on kippunud küll põllumeest näpistama ja saagikasvu kidutama, aga loodetavasti pole selle mõjud katastroofilised ning ehk oli pisutki abi hiljaaegu sadanud vihmadestki. Suvi on ka aeg, mil lugejal on rohkem mahti sulepea haarata ja kirjutada. Sellese numbrisse saabus kirju lausa lehekülje jagu. Kes muljetab reisist, kes kutsub kokkutulekule või siis muretseb valla eluolu ja käekäigu pärast. Kõik head ja vajalikud ettevõtmised. Ja eks see olegi veel viimane vaikusehetk enne sügisest valimistetormi. Juba rabiseb siit-sealt vaikselt loosungeid ja reklaami. Hakkame kordama ja meelde tuletama, kes meil siin võimupirukat püüdlema asub. Või siis tutvustama, sest eks iga valimiskorraga lisandub võimumängust väsinute asemele uusi tegijad. Kui toimunule tagasi vaadata, siis pärast kevadpealinna lõpuhelisid ei vaibu veel üritustemelu ei Türi linnas ega vallas. Linna sünnipäev toob aasta-aastalt juurde kohvikuid. Vahest oleks järgmisel aastal mõttekas hakata seda arvukust piirama? Kui on soov kõiki külastada, läheb kiireks. Seda enam, et kui tahaks kõikides kohvikutes pakutavat maitsta, mõjub see päeva lõpuks tõenäoliselt halvasti ka seedimisele. Vahva on kokkuvõttes see, et Türi inimestel on julgust ja soovi külalised koduõele kutsuda, neile kehakinnitust ja meelelahutust pakkuda. Kuuldavasti lõpetas üks tänavune kovik oma tegevuse järgmise päeva hommikutundidel, sest inimestel oli lihtsalt kahju kenal suveõhtul koju minna.

tr

hinnang

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Kultuuritöö jätkub veidi teisel viisil

pipi-liis Siemann

vallavanem

meeskonnana ja tekib ühine kultuurikalender. Meeskonnal on kasutada kõik rahvamajad ning lisaks plaanitakse kasutada ka teisi sobivaid kohti: mõisaid, koolimaju, külaplatse jne. Kultuur ja rahvakultuur on ju palju enamat kui kivist hoone ning seepärast tahaksime senisest enam keskenduda tegevustele, mitte hoonete haldamisele. Nii ongi Türi kultuurikeskuse tegevuse eesmärgiks eelkõige säilitada ja arendada rahvakultuuri, pakkuda kultuu-

Septembrist alustab Türi vallas tööd uue nimega asutus – Türi kultuurikeskus, mis koondab loodetavasti parima sellest, mis seni Kabala ja Oisu rahvamajades ning Türi kultuurimajas aegade jooksul on juba traditsiooniks saanud. Valda jääb üks asutus, kuid loomulikult jätkub kultuuritöö ja -tegevus endiselt üle valla, nii Kabalas, Oisus kui Taikses ja Türil. Erinevus on vaid selles, et tegevused plaanitakse ja plaanid teostatakse nüüd ühise

riteenust osalemise ja tarbimise kaudu ning vahendada meie elanikele ka professionaalset kunsti. Kuna seni tegutses meil kolm tublit kultuurijuhti, siis oli volikogu otsus, et kõigile neile tuleb pakkuda võimalus kandideerida sisekonkursil uue juhi kohale. Kaks senist juhti aga sisekonkursil osaleda ei soovinud ning seega jääb kultuurikeskust juhtima senine Türi kultuurimaja direktor Ülle Välimäe. Nii Piret Lai kui Reinika Tatter on osalenud senistes aruteludes ja koostöös ning loodan, et nad jätkavad kultuurispetsialistidena, kuna kohapeal tegutsev inimene on kindlasti oluline – tema tagab selle, et kultuurikeskuse plaanid arvestavad ka paikkondlike

inimeste huvidega, traditsioonide ja eelistustega. Lisaks direktorile on asutuse ühiseks otsustusorganiks juhtkond, kuhu kuuluvad direktor, kunstiline juht, haldusjuht ning Kabala, Oisu ja Taikse kultuurispetsialistid, nende kaasamine asutuse juhtimisse on kindlasti oluline. Kultuurikeskusel on ka nõukogu, kuhu kuulub edaspidi vähemalt seitse liiget, nende hulgas nii erinevate piirkondade, kultuurikeskuse töötajate kui volikogu ja vallavalitsuse esindajad. Meeskonnana on lihtsam koos plaane teha ja neid teostada, kuid lisaks sellele on kindlasti väga oluline veel üks asi. Kallid Türi valla elanikud, kultuurikeskust ja kõiki neid rahvamajasid on vaja ikka meie

kõigi jaoks! Väga oodatud on kõik seltsid, aktiivsed kohalikud elanikud ja miks mitte ka teised organisatsioonid oma ideid ja soove välja ütlema, nõu andma, kaasa lööma nii korraldamistes kui sündmustel osaledes. Kohalik kultuur ja sündmused on meile sageli sõnades olulised, kuid korraldajate sõnul jääb osalejaid kahjuks napiks. Meil on suurepärased võimalused kasutada hooneid üle kogu Türi valla, meil on suurepärased kollektiivid, kultuuritöötajad ning tohutu hulk erinevaid huviringe. Seega, hea lugeja, mõtle läbi, mis just sinule huvi pakub, ja seejärel tegutse! Kindlasti teeb osalemise lihtsamaks ka veebileht, mis õige pea kultuurisündmustest infot hakkab andma.

TASA rahakasutuse sihipärasus tekitab küsimusi ega ole läbipaistev vello ohu

Türi vallavolikogu liige Ajaveeb: vello.tyrivald.ee

Türi Rahvalehe igakuine väljaandmine ning avalike ürituste VII Türi kevadfestivali ja IV Türi õunafestivali korraldamine. 2.2 Punktis 2.1 nimetamata toimingute ja ürituste (sealhulgas turismi, ettevõtluse ja mainekujundusliku tegevuse) korraldamise tingimustes ja sellega seonduvate kulude katmise osas lepivad pooled eraldi kokku. 3.1.4 TASA kohustub valda teavitama asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada oluliselt lepingus sätestatud ülesannete täitmist. 8. mail esitas TASA juhatuse liige Riina Trumm vallavalitsusele taotluse maksegraa-

Türi Arengu Sihtasutus (TASA) on loodud Türi valla poolt sihipäraseks tegevuseks ja pooltevahelist suhtlemist reguleerib koostööleping. Lepingu allkirjastajad on vallavalitsuse poolelt P.-L. Siemann ja TASA esindaja R. Trumm. Leping on allkirjastatud 18.02.2013. Lepingu järgi on sihtasutusel kolm sihipärast lepingulist kohustust: anda välja Türi Rahvalehte, korraldada Türi õunafestivali ja Türi kevadfestivali. Nende ülesannete täitmiseks maksab vald TASA-le 2013.a jooksul vastavalt lepingu maksegraafikule kokku 38 000 eurot. Toon välja olulised punktid koostöölepingust. 2.1 Lepingu esemeks on

fiku muutmiseks, nimetades „ootamatuid väljaminekuid“. “Palun kanda 2013. a oktoobri ja novembri arvelt TASA-le ettemaksuna 5 000 eurot.” Selle raha on vallavalitsus 17. mai 2013 otsusega nr 341 TASA-le täiendavalt ettemaksuna eraldanud. Ootamatud kulud?! Vastavalt koostöölepingu punktile 3.1.4 kohustub TASA valda teavitama asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada oluliselt lepingus sätestatud ülesannete täitmist. Paraku TASA juhataja Riina Trumm seda teinud ei ole. Kummalisel kombel ei ole ka vallavalitsus TASA-lt sellekohast selgitust palunud. Selguse saamiseks esitasin sellekohase teabenõude vallavalitsusele 16. juulil 2013, vastuse sain 19.07.2013. Vastuses oli tekst: „Oma kirjas palute Türi vallavalitsusel esitada konkreetne ja üksikasjalik aru-

anne , milliseks sihipäraseks tegevuseks on kasutatud graafiku muutmisega ülekantud toetus. Kõikide koostöölepingute täitmise kohta esitatakse Türi vallavalitsusele aruanne lepingus märgitud ajal. SA TASA puhul hiljemalt 10.01.2014, misjärel saame esitada nimetatud aruande ka Teile.“ Kui vaadata TASA ja valla vahelist lepingujärgset maksegraafikut, siis oli 2013.a okt ja nov eest TASA-l saada 2 651,18 eurot ehk kokku 5 302,36 eurot. Sellest rahast on seoses nn ootamatute kuludega ette ära kulutatud 5 000 eurot. Tõenäoliselt ei suuda TASA ilma vallapoolse lisalepinguta (lisarahata) Türi Rahvalehte välja anda, sest raha selleks on järele jäänud vaid 302,36 eurot. Olles optimist, võiks ju loota, et TASA arveldusarvel on teatav summa, mis annaks võimaluse lepingut korrektselt täita. Seda ma ei

usu. Majandatakse peost suhu ja põhimõtted, mis kehtivad normaalses eraettevõtluses, ei tundu kehtivat ei Türi vallas ega ka TASA-s. Juhin nii vallavalituse kui TASA tähelepanu lepingupunktile 2.2. Punktis 2.1 nimetamata toimingute ja ürituste (sealhulgas turismi, ettevõtluse ja mainekujundusliku tegevuse) korraldamise tingimustes ja sellega seonduvate kulude katmise osas lepivad pooled eraldi kokku. Hetkel on 5 000 euro vallaraha kasutus teadmata ja kulutatud ei tea kuhu. Leian, et vallaeelarve rahakasutus peab olema korrektne, läbipaistev ja kogukonnale arusaadav. Nii vallavalitsus kui TASA peavad andma selgituse, miks lepingut ei ole täidetud ja milliseks sihipäraseks tegevuseks on kasutatud 5 000 eurot maksumaksja raha.

Kui soovid muutusi, alusta iseendast

Andrus Eensoo

Reformierakonna Türi piirkonna juht

Kui me näeme hinnatõusu pea kõikjal, siis on isegi raske uskuda, et miski võib maksta nii vähe – see tundub kahtlane. Nii juhtus avatud talude päeval Haaviku talus, kus Pärnumaalt Sindist pärit käsitöötegija oma tooteid pakkus. Külalistele tundus kaltsuvaiba eest küsitud üheksa eurot nii uskumatu, et nad küsisid lausa kolm korda üle, kas tegu on ikka üheksa, mitte üheksakümnega. Teet Reier

Lihtne on kõiki kritiseerida. Kas see aga ka midagi muudab? Mulle meeldivad idamaade tarkused, mis aitavad peale elust arusaamise seda ka juhtida ja sellest rõõmu tunda. Me soovime, et elu muutuks paremaks, rikkust tuleks juurde, kõik oleksid õnnelikud. Kui aga jälgida reaalset elu, siis peab tõdema, et inimeste lakumine maalt ja väikelinnadest pole mitte kahanenud, vaid

hoopis kasvanud. Mis tähendab, et need inimesed polnud rahul senise eluga ja alustasid muutusi töökoha- ja sellest tulenevalt ka elukohavahetusega. Räägin ühe õpetliku loo naabervalla ettevõttest. See firma arendas pidevalt oma tooteid ja teenuseid. Ja jäi oma tublidusega silma suurele Soome ettevõttele, kes pakkus koostööna välja kohapeale uue suure tehase loomise, mis

oleks loonud palju töökohti. Kahjuks ei olnud vallal sobivat maad kohe välja pakkuda ja seetõttu leiti riigi omanduses olev maatükk antud vallas. Alustati protsess maa valla omandusse võtmiseks. Asi hakkas aga venima ja riik ei tahtnud sellest maast loobuda. Möödus mitu aastat, aga midagi ei muutunud. Alles maavanema sekkumisel saavutati lõpuks soovitud tulemus. Selle aja peale olid aga soomlased tehase rajamisest loobunud. Töökohad jäid loomata, investeeringud tegemata. Toodud loo mõtteks on valmisoleku vajadus uutele ettevõtetele. Võib ju väita, et ettevõtlus on erategevus ja ei

puutu omavalitsusse, et las erakapital loob tööstuparke ja rajab vajalikke tootmiskinnistuid. See kõik on õige ettevõtluseks atraktiivsetes kohtades. Eestis on selliseks kohaks peamiselt Tallinn ja Harjumaa. Kesk-Eesti ja sealhulgas Türi vald ei ole uute ettevõtete loomiseks atraktiivne koht. Seetõttu tuleb omavalitsusel uute (heade) töökohtade loomiseks ka ise vaeva näha. Üheks selliseks võimaluseks on uute ettevõtlusalade loomine. Et ettevõttele, kes soovib uute projektidega kiiresti alustada, ei oleks sobiva maatüki puudumine takistuseks. Kui vallal ei ole ka sobivaid krunte, siis tuleb riigilt sobivaid maatükke

taotleda. Selline maavalmidus annab võimaluse omavalitsusel seda ka reklaamina kasutada ettevõtluse ja investeeringute meelitamisel valda. Tugev ettevõtluspark on juba ise magnet ja võimaldab piisavalt isemajandamist ning arendamist. Heaks näiteks on Mäo tööstuspark, mis tegi iseseisvalt ligi poole miljoni eurose investeeringu elektrivõimsuse lisamiseks ja seekaudu mitte ainult laiendas oma tegevust, vaid näitas oma tugevust ja tahtmist. Tugevatega tahetakse aga alati koostööd teha. Kui me soovime muutusi tugevate ettevõtete ja heade töökohtade näol, siis tuleb vallal alustada iseendast.


TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013

3

uudised

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Kabala koollasteaial on augustist uus juht Alates 1. augustist asub Kabala kool-lasteaeda juhtima Rita Laur-Reinumägi. Uuel juhil on magistrikraad haridusteaduses klassiõpetaja erialal, rohkem kui kümme aastat tööstaaži klassiõpetajana ning läbitud arvukalt täienduskoolitusi. Laur-Rahumägi sõnutsi soovib ta uuel ametikohal oma teadmisi ja kogemusi rakendades luua kool-lasteaias olulist lisaväärtust ning selle kogemuse kaudu ka ise kasvada ja õppida.

TR

lugejakiri

Kena üllatus! Tore punase kiivriga tüdruk, ei osanud sinu nimegi küsida. Aitasime sinu rattale keti peale panna. Tänasid ilusti. Tore. Seda oleks võinud iga abivalmis inimene teha. Olime väga üllatunud, kui tulid õhtul tänama šokolaadiga. Oleme väga uhked, et meie kodudes kasvab noori, kes oskavad olla iga asja eest tänulikud. Loodame, et sinust kasvab ka abivalmis ja hea südamega inimene. Oleme ka ise vanavanemateks neljale lapselapsele.

vanaema

Saarlasi oodatakse kokkutulekule Saame kokku ja puhume juttu 10. augustil Türil Luha tänav 12 kell 14. Saarlane on ju olla uhke ja hää. Oled sina jooksik, ärakaranud või poolsaarlase päritoluga, tule meiega ja võta kaaslane ka ühes. Võta kaasa ka see, mis omale mekib ja kaaslasele pakud. Teateid saab telefonil 5395 8853. Kaasa kübarake päikesevarjuks.

korraldajad

Eakatele! Kirna seltsimajas toimub 15. augustil kell 13 tasuta teabepäev järgmistel teemadel: • Selgitusi Euroopa Liidu sotsiaalharta 13. osast . Pensioniliikidest ja keskmisest pensionist ning selle suurendamise võimalustest. Esineb Aare Kitsing, kauaaegne EPÜL juhatuse esimees Tallinnast • Pärimis- ja perekonnaseadus – esineb Paide notar Anu Nool

Lisateave Eha Pehk, tel 504 7330

lugejakiri

Kas on veel rohtu, mis avitab? Türi linnast kaob üks kurikuulus hoone. 22. juulil alustati Viljandi tänav 28, kunagise tööliselamu lammutamist. Tööd peavad olema lõpetatud hiljemalt 15. augustiks. Lammutustöid teostab Tartu ettevõte Terasteenus OÜ, tööde maksumus on 10 950 eurot, pluss käibemaks. Tööde käigus hoone lammutatakse, lammutusjäätmed ja elamus asuvad muud jäätmed utiliseeritakse ning hoonealune ala haljastatakse. Teet Reier

Kuivenduskraavid ja truubid tehti korda Türi vallavalitsuse energeetiku Urve Meeritsa sõnul on Türi linna raudteest lõuna poole jääv osa kannatanud pideva liigniiskuse käes. „Varem, kui see elurajoon alles tehti, kaevasid majaomanikud kruntide piirile kuivenduskraavid ja majad ei uppunud kevadel ja sügisel pinnasevetesse,“ ütles Meerits. Tulid uued ajad ja uued omanikud ning kohe hakati kraave kinni ajama. Milleks neid vaja? Ei saa niita ja segavad igatpidi. „Tulemus on nüüd näha. Lume sulamisel ja sügiseste vihmadega lainetab kogu ümbrus. Siis tullakse valda abi küsima. Raske on nendes kohtades, kus krundid omavahel kokku saavad. Seal pole vallal midagi teha ja majaomanikud peavad ise hakkama saama, taastama kraavi või kaevama uue. Seal, kus on jätkuvalt riigiomandis olev maa, saab vald aidata. „Eelnevate tööde käigus rajati aastatel 2010 ja 2011 üle 130 meetri vihmaveekollek-

torit. Tänavu saime Keskkonnainvesteeringute sihtasutuse projektiraha Staadioni tänava äärsete kraavide kordategemiseks. See töö hõlmab ka Mäe ja Näituse tänava kraave,“ lisas Meerits. „Mõõdistamistöödega tehti kindlaks, et paljudes kohtades on inimesed jälle kraavi täitnud ja vesi ei pääsenud enam liikuma. Samuti olid ka paljud truubid täis vajunud. Türi vald

korraldas riigihanke, mille võitis OÜ Remning.“ „Praeguseks on enamus kraave korda tehtud ja pilt on kohe ilus vaadata. Truubiotsad on laotud maakividega ja kraav jookseb õige kaldega. Loodame, et sellest tööst on ka kasu, sest oleme avanud ka mitmed vanad drenaažitorud, kust isegi praeguse kuivaga vett jooksma hakkas.“

tr

Mõni aasta tagasi, kui hakati koostama valla uut arengustrateegiat aastani 2025, kirjutati sellesse ühe vähese konkreetse numbrina valla elanike arvu prognoos vaadeldava perioodi lõpuks – vähemalt 10 000. See arv pidi koostajate arvates olema kindel „nagu aamen kirikus“. Ometi läks teisiti. Elanike arv vallas vähenes iga aastaga ning erilise hoo sai see rahvastikuregistri andmetel käesoleval aastal. Kui veel 2009. aasta alguses ületas elanike arv vallas 11 000, siis selle aasta mais tuli tõdeda, et esmakordselt peale suurvalla moodustamist elab vallas ametlikel andmetel inimesi alla 10 000 piiri – täpsemalt 9 991. Esimese poolaasta lõpuks jäi meid veel 30 võrra vähemaks. Kõrvalepõikena võib lisada, et vähemalt 10 000 elaniku olemasolu seadis näiteks siseministeerium piiriks gümnaasiumihoonete renoveerimiseks vahendite taotlemisel. Miks Türi valla vastav taotlus (nagu kahjuks viimasel ajal mitmed teisedki) rahuldamata jäi, see on siiski hoopis teise jutu teema. Valla elanike arvu vähenemisel on laias laastus kaks põhjust: hoogustuv väljaränne ja negatiivne loomulik iive. Esimesel juhul võib põhjuseks tuua küll Tallinna tasuta ühistranspordi või kodualuse maa maksust vabastamise või suurtes keskustes masujärgselt kiiremini paranevad võimalused tasuva töökoha leidmiseks, kuid tõe huvides tuleb siiski öelda, et tegelikult elas Türi vallas inimesi oluliselt alla 10 000 juba mitu aastat tagasi, mida kinnitasid ka rahvaloenduse andmed. On muret tekitav, et vallast lahkujateks on põhiliselt noored inimesed vanuses kuni 40 aastat ehk need, kes veel kümnete aastate jooksul oleksid maksumaksjatena pidanud olema valla rahakoti põhilised täitjad. Väidetavalt on nende osakaal lahkujatest ligi 80% ning eeldatavalt on peamiseks põhjuseks ikka tasuva töökoha otsingud. Kuid näiteid saab tuua ka hästi makstud töökohtadelt lahkumiste kohta. Kokku on vallast selle aasta kuue kuuga lahkunuid ligi 250. Muidugi on lahkujate kõrval ka siia elama saabujaid, kuid nende arv on kahjuks oluliselt väiksem. Noorte inimeste lahkumisest tuleb ilmselt vähemalt osaliselt otsida ka viimastel aastatel süveneva negatiivse loomuliku iibe (sündide ja surmade vahe) põhjuseid. Kui veel 2010. aastal sündis vallas 113 last, siis 2011. aastal oli see arv 90 ja 2012. aastal 88. Eriti hulluks aga kipub olukord kujunema käesoleval aastal, sest esimesel poolaastal registreeriti kokku vaid 30 sündi, sh aprillis vaid 1(!) sünd. Samas kuus lahkus aga meie seast jäädavalt 15 vallakodanikku. Õnneks ei ole teised kuud olnud sedavõrd drastilised, kuid sündide-surmade vahe on siiski olnud negatiivne kõigis kuudes. Paranemist ei ole kahjuks eriti loota ka pikemas perspektiivis, sest varsti jõuab kätte aeg, mil sünnituseas naiste arv vallas hakkab 90-ndate aastate madala sündimuse tõttu oluliselt vähenema. Nii tulebki siis vist nõustuda ühe teeneka õpetaja kurva irooniaga lausutuga – varsti ei pea me enam muretsema õpperuumide kitsikuse üle Türi põhikoolis. Muidugi võime me ennast rahustada teadmisega, et samad tendentsid valitsevad kogu Järvamaal ning mujalgi Eestis ja midagi ei ole võimalik ette võtta. Aga kas see on ikka nii? Kindlasti ei hakka ma väitma, et viimase aja madala sündivuse või noorte inimeste vallast lahkumise otsesteks põhjusteks on tänase volikogu enamuse poolt lasteaia kohamaksu tõstmine maakonna kõrgeimale tasemale või hea õppija toetuse kaotamine või gümnaasiumiõpilaste koolilõuna sümboolse osa kinnimaksmise lõpetamine. Küll aga julgen arvata, et info ülaltoodud ja teiste sarnaste valla eelarve tulude tõstmise „abinõude“ rakendamise kohta võib saada kaalukeeleks noortele peredele elukoha valikul. Teeb väga murelikuks, et oleme seni kõigest ülaltoodust mööda vaadanud, ei ole tahtnud sellest rääkida ega püüdnud mõelda, millised võiksid olla võimalused negatiivsete ilmingute peatamiseks või vähemalt nende mõju vähendamiseks. Ehk tuleks veel sellel volikogu koosseisul arutada eriti tähtsa küsimusena demograafilist olukorda vallas ning eelarvest tulenevaid realistlikke võimalusi selle muutmiseks. Ehk on ühiselt siiski võimalik leida rohtu, mis veel avitab, sest paar ekskursiooni valla ettevõtjatele ei loo juurde uusi töökohti ning keskendumine haridusasutuste õpikeskkonna kaasajastamise ning uute õppevahendite muretsemise asemel raudteemuuseumi rajamisele ei muuda valda noorte perede jaoks atraktiivsemaks.

Toomas Šadeiko


TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013

4

uudised EMSO suvekool jälle Türil 7.–11. augustini toimub Türil Eesti muusikaõpetajate suvekool, mis on järjekorras neljas ja sellest võtab osa ligi 70 õpetajat Saaremaast Võruni. Sel korral astuvad suvekooli lõpukontsertidel solistidena üles ETV saatest „Klassikatähed“ tuntud noored solistid Johan Randevere (klaver) ja Mihkel Kallip (trompet). Kavas on Tšaikovski, Šostakovitši, Bizet´ ja Kancheli teosed. Dirigeerib Lilyan Kaiv. Kontserdid toimuvad 10. augustil kell 19 Pärnus Tervise kultuurikeskuses ja 11. augustil kelll 14 Türi kultuurimajas. Piletid Pärnus 8 eurot ja Türil 2/4 eurot müügil tund enne algust kohapeal. Lisateave telefonil 5558 4969.

Õpilased harjutavad ka suvel Kümme Türi muusikakooli õpilast osaleb tänavu suvel erinevates laagrites, et mängutaset hoida ja oskusi arendada ning uusi kogemusi saada. 5.–10. augustini toimub Rõuges XIV Eesti flöödiühingu suveakadeemia, kus osalevad Türi muusikakooli õpilased Kerstin Laanemets, Hanna Taube, Helina Viigand ja Lisanne Lugus ning nende õpetaja Viia Ivask. Sel aastal on külalisõppejõud Hollandist: flöödiõppejõud Kersten McCall ning plokkflöödiõppejõud Heiko ter Schegget ja Sigrun Lefringhausen. Nagu alati, annavad tunde ka Eesti flöödiõppejõud Raivo Peäske, Mihkel Peäske, Neeme Punder, Peeter Malkov, Tarmo Johannes, Mari-Liis Vihermäe, Linda Vood ja Heili Mägi. Mängitakse ansamblites ja orkestrites. Kohal on “flöödikiirabi”, ehk EFÜ auliige Aare Nõmm, kes juhendab pillihoolduskursuseid nii algajaile kui edasijõudnuile.

Silja Aavik

Türi muusikakooli direktor

Linna sünnipäeval kostitas külalisi pea paarkümmend kohvikut Traditsiooniliselt tähistati linna sünnipäeva perespordipäeva ja aedlinnakohvikute päevaga. Ettevõtmised olid põnevad, meeleolukad ja rahvarohked. Üheks päevaks avas uksed 19 omanäolist aiakohvikut. Kohvikutes oli tegevusi lastele, pakuti ponisõitu ja mänge, õnneloosi, keeleviktoriini, ühislaulmist ja -tantsimist, võimalust sirvida häid raamatuid, meisterdamist ja maalimisvõimalust, nautida sai karmoškat, lõõtsa, suupilli, akordioni, klarnetit jne. Kohvikutes pakuti põnevate nimedega maitsvaid sööke ja jooke. Türi Muuseumi sisehoovis toimus vestlusõhtu reisikirjanik Tiit Pruuli ja Eesti Muuseumraudtee juhataja Mehis Helmega raudteest ja rongidest ning esitleti raamatut „St Peterburg to Tallinn ehk Rongiga Peterburist Tallinna“. Päeva

Kaitseliidu kohvikus said maskeerimisvõrgu all kaitseväeliste nimedega toite nautida nii suured kui väikesed külastajad. Teet Reier kõigile osalejatele! Aktiivsete inisus, Türi kultuurimaja ja Türi lõpetas sünnipäevapidu Kevameste ühise tegutsemisena loodi Spordiklubide Liit koostöös palde kohvikus ühemehebändiga põnev ja omanäoline sündmus. jude-paljude vabatahtlike abilisKondor. tega. Linna sünnipäeva tähistaKatrin Soomets Türi vallavalitsuse kultuurispetsialist Suur-suur tänu tegijatele ja mist korraldasid Türi vallavalit-

Võimlemisrühm Elurõõm käis Peipsi ääres Ilusal juunihommikul sõitis eakate võimlemisrühm Sirje Nurga juhendamisel Peipsi äärde, et tutvuda vanausuliste küladega ja külastada Alatskivi lossi. Peipsiääre vallas piki järveveert paiknevad ridastikku Varnja, Kasepää ja Kolkja küla. Külatänav on siin ligi kuue kilomeetri pikkune. Ühel pool teed on üleujutuste kaitseks kõrgeks ehitatud vundamentidega majad, teisel pool sibulakuivatuskuurid, võrguaiad, kõrged peenrad. XVII sajandil asutati Varnja ja Kasepää, XIX sajandil Kolkja ja Kallaste. Pühapäeva hommikul peeti palvust Varnja kirikus. Kaheksa naist laulis vanavene keeles, kirikus oli viis naist. Kõik olid riides mustas, pikas rüüs ja rätikutega, nagu kauges minevikus. Kalevipoeg olevat

tahtnud ehitada kividest silla üle Peipsi, et oleks kergem Venemaal käia. Sillajupp, kivine neemik Nina õigeusu kiriku taga on alles. Eelmise aasta kevadel täielikult restaureeritud valge Alatskivi loss särab võimsa ja uhkena. Lossi laskis ehitada (1880–1885) parun Arved Georg von Nolckein Šotimaa kuningliku Balmoraali lossi eeskujul oma mõrsjale Josephine Caroline Elise von Loezrnsternile. Esimesel korrusel on paruni ja mõrsja kabinetid ja söögisaalid. Teisel korrusel asub meie rahvusliku suurkuju Eduard Tubina muuseum. Alatskivi kalmistul Juhan Liivi kalmul on kirjutatud luuleread „Kui tume veel kauaks ka sinu maa ja raske su koorem kanda“. Need loeb ette Malle

ja algab Juhan Liivi luuletuste peast lugemine, mis on meelde jäänud kooliajal õpitust. Malle loeb neid kõige rohkem. Saame ka teada, et Juhan Liivi vanem vend Elias Liiv oli koorijuht, Alatskivi puhkpilliorkestri ja segakoori looja. Õpetas Juhani viiulit mängima. Kallaste on kaldapealne linn. Kaldapealne järveäärne kallas on ligi kilomeetri pikkune devoni liivakivipaljand. Kallaste on tekkinud XVIII–XIX sajandi vahetusel Novgorodi kubermangust põgenenud vanausuliste külana. 1921. aastal sai temast alev ja 1938. aastast linn. Aed- ja juurviljakasvatus, ka kalapüük on siin peamiseks elatusallikaks. Looduslik vaatamisväärsus on ligi kahek-

sa meetri kõrgune ja kahesaja meetri pikkune kaldajärsak. Peatusime veel Puurmanni mõisas, mis on rajatud XIV sajandi keskel hävinenud Kursi ordulinnuse juurde. Kursi kirik on alles. Puurmanni mõisa suurejooneline stiilne peahoone valmis 1881. a vana puidust hoone asemele. Tänapäeval tegutseb mõisa härrastemajas kool. Puurmanni gümnaasium on väga uhke, suurejooneline, seinale on kirjutatud: „Siit läks sõtta 1918.a Kuperjanov“. Selle kooli õpilased peaksid uhked olema koha üle, kus õpivad. Täname Sirje Nurka huvitava ekskursiooni eest. Kõigile meeldis. Kaunist suve. Kohtume sügisel.

Edda Külasalu


TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013

5

persoon

Heino Lepik: bioenergeetik, kes õhutab kasutma Nobeli preemia laureaatide saavutusi Karjakülas Kopli talus elav Heino Lepik nimetab ennast nii bioenergeetikuks kui õpetajaks, kelle ülesanne ei ole inimesi ravida, vaid aidata neil leida energiat olla terve. Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Kopli talu asub tõelisel ääremaal: tee, mis siit möödub, sumbub peagi kahe maakonna vahelistesse suurtesse metsadesse. Vaid oskaja leiab lõputust metsasihtide rägastikst väljapääsu. Ei inimasustust, vaid seene- ja marjaajal leiad siinsetelt teedelt tavapärasest vilkamat liikumist. Aga Kopli tallu juhtub inimesi päris sageli. Siin elava Heino Lepiku tugitoolis on istunud üle tuhande inimese, kes kõik on saanud õpetussõnu selle kohta, kuidas olla energiline ja terve. Toituda nii, et keha omandaks võimalikult palju energiat. Ja kui selleks vajadus, vabaneda ka vaimudest ja needustest.

Harjutustega väsimusest vabaks Igale toolilistunule saab kaasa CD-plaat, millel leiduva muusika järgi ja Heino õpetuse kohaselt saab teha energiat laadivat bioenergeetilist harjutust. „Vahel piisab ühest korrast, kui aga väsimus peal ja maast ja taevast piisavalt energiat ei saa, võib seda teha mitmeid kordi päevas. Üledoosi sellest kindlasti ei saa,“ ütleb Heino. Heino juured on Karjakülas. „Ema ja isa kohtusid siinsamas. Üks töötas Karjaküla poes, teine meiereis, mõlemad asusid ühe katuse all. Pood kuulus algselt kohalikele talupidajatele, kes selle hiljem Eesti tarbijate keskühistule müüsid. Neil oli endil piisavalt tegevust hobuseparistamise ja hasartmängudega.“ „1941. aasta sõjasuvi laastas suure osa Karjakülast. Hävituspataljoni arvele jääb paljude talude põletamine ja inimeste hukkamine. Tules hävis ka meiereihoone. Õnneks olid vanemad selleks ajaks juba Türile elama asunud. Isa võeti üsna viimasel minutil Saksa sõjaväkke, langes Kuramaal vangi ja saadeti vangilaagrisse. Sealsed läbielamised murdsid ta tervise, koju jõudnuna jätkus tal elujõudu vaid paariks aastaks,“ meenutab Heino. „Kopli talu hoone on minu vanaisa ehitatud. Selle ostsime endale 1984. aastal ja rajasime siia abikaasa Lainega aiandustalu. Aed oligi tema kui õppinud bioloogi jaoks kõik. Veel vahetult enne tema lahkumist tähtede taha eelmisel aastal pidin ma viinamarjaistikuid tuppa tooma,

Heino Lepik

et ta saaks neid voodiserval lõigata.“

9. märts 1936 Karjakülas Õppinud Türi keskkoolis, Tallinna polütehnikumis, Eesti põllumajandusakadeemias ja läbinud Tartu ülikoolis ajakirjanduse lühikursuse. Töötanud elektrikuna, ajakirjaniku ja fotograafina, metsamajanduses taimekasvatusega. Tegelenud viimased paarkümmend aastat mahepõllundusliku aiandustalu pidamisega. Bioenergeetik ja tervisenõustaja. Mitmete hobide hulka kuulub sportmatkamine, võistlustants. Kolme tantsumuusikabändiga on rahvast tantsutanud kuus aastat. Vabadel hetkedel on alati kihk minna kalale.

Töötanud nii elektriku kui ratsionaliseerijana Kopli talu elutoa seinal on Eestimaa kaart. See on üsna tihedalt värviliste peadega nööpnõelu täis. „Need tähistavad kohti, kus ma olen käinud oma töömeheteel, taimemüükidel või siis loenguid pidamas,“ selgitab Heino. Ja see tee on tõesti üsna kirju. „Peale Tallinna polütehnikumi läksin tööle Maaelektrisse, sealt suunati Virumaale Rakkesse, et aidata käivitada Rakke lubjatehast,“ naljatab Heino. „Eks Rakke kant olegi mu jalajälgi ja liiniposte tihedalt täis, kui neid tänaseks päevaks moodsamate vastu välja pole vahetatud. Ega see polnud naljaasi sikutada maste vaid käte jõul püsti, või siis ronida jämedate liinitraatidega posti otsa. Brigadir, suur ja tugev mees, läks nelja traadiga kribinal üles, mina, väike ja kõhn, jaksasin vaid ühe korraga viia.“ Pärast tehase käikuandmist kutsuti lubjavabrikusse tööle ja anti kortergi. Siis tõi tee Heino kodukanti tagasi. Siin oli uueks väljakutseks Volta tehase käivitamine Türi-Allikul „Kui asusin tööle Türi-Alliku Volta tsehhi, siis päeval tuli tegeleda seadmete töökorras hoidmisega, peale tööpäeva arendada klubilist tegevust,“ räägib Heino. „Seadmed, mis saabusid siia Volta tootmisse Venemaalt, olid üsna moodsad ja keerulised, puudusid aga kasutusjuhendid, nende hingeelu tuli meil põhjalikult kohapeal tundma õppida. Nii saigi neid pidevalt parandatud ja ratsionaliseerimisettepanekuid esitatud, kuidas masinaid edukamalt töös hoida ja kadusid vähendada.“ 1970–80ndatel olid ratsionaliseerijad ehk ratsijad tehtud mehed, kehv töödistsipliin ja vilets tehnika andis nutikatele meestele võimaluse ennast näidata. „Nii sain minagi lisaks põhipalgale kaks palka ratsimise arvelt lisaks.“ „Pärast tööpäeva tuli asuda klubilise tegevuse juurde. Tehases oli palju noori ning huvi pärast tööd kultuurselt aega veeta loomulikult suur. Mäletan, et olime ennast just sisse seadnud, kui selgus, et neid ruume on ikkagi tootmise jaoks vaja. Nii alustasimegi jälle otsast,“ meenutab Heino.

„Vale“ pilt parteimeestest maksis töökoha Lõpuks viskas pingeline töö Voltas üle ning pildistamishuvi ja -oskus viis mehe kolmeks aastaks rajoonilehe Järva Teataja toimetusse fotograafiks. „Nii et olen minagi ajakirjandusese töö-

tanud. Tol ajal käis kogu elu toimetuses loomulikult partei valvsa pilgu all ja midagi lubamatut leheveergudele ei jõudnud.“ „Kord olin Väätsal pildistamas künnivõistlust. Kohal olid ka mitmed tähtsad ninad, EKP I sekretär Johannes Käbin nende seas. Sain pildile, kuidas nood hanereas üle künni marssisid, minu selja tagant sai sama klõpsu ka Eesti telegraafiagentuuri (ETA) fotograaf. Vahetult ette trükkiminekut avastati aga, et kõigil meestel on parem käsi vihmamantli taskus. Siis puhkes paanika ning kõige lõpuks pilt ei ilmunud ja mind kutsuti järgmisel hommikul kohvile. Enne seda

sain hommikuse Rahva Hääle ja näen, et seal esikaanel täpselt sama pilt. Lõin selle lehe siis juhtkonna lauale, et näe, tema pilt võib keskajakirjanduses ilmuda, minu oma aga rajoonilehes mitte, ning lõin ukse enda selja tagant kinni.“

Bioenergeetika on kõige alus Tänaseks on Heinost saanud mees, kes arvab, et oskab lahendada nii mõnegi inimliku probleemi, mis meid kõiki igapäevaselt kimbutanud või kimbutamas on. Väsimus, tervisehädad, vale toitumine jne. „1998 said kolm meest No-

beli preemia. Nende uuringute tulemus võimaldab organismil täielikult ära kasutada kogu hapniku, millest suur osa tavalises olukorras kipub lihtsalt verelibledega lõbusõitu tegema. Nobeliste avastuse kohaselt sõltub hemogloobini küljest vabaneva hapniku hulk lämmastikoksiidi (NO) tasemest organismis. NO-d saab omakorda toidus leiduvatest L-arginiinidest, mille hävimine algab kahjuks juba neljakümne kahest plusskraadist alates. Tühine on NO osakaal keedetud, eriti aga praetud toidus.“ Heino arvates tuleks lugeda lausa kuriteoks kokasaadetes

propageeritavate vääristoiduainete, tomati, paprika ja muu toorelt söömist väärivate toiduanete surnukskõrvetamist. „Need retseptid sobivad kasutada vaid nendes lõunamaades, kus puuviljade ja muu toore toidu osakaal on seetõttu väga suur, et nad on aastaringselt loodusest tasuta saadaval.“ „Sajaprotsendilist NO-efekti omab näiteks India nonipuu naturaalne mahl. Head on ka tume viinamari, mustsõstar, kiivi. Lämmastikoksiidi puudus organismis tekitab kehas kroonilise hapnikuvaeguse ning see ongi kõigi tervisehädade algpõhjuseks.“ Sellest, mismoodi ennast terve ja energilisena hoida, kuidas oma chakrad avada, needustest vabaneda, võiks siinkohal Heino õpetussõnade järgi veel kümneid lehekülgi kirjutada. Kuna aga Heino lubab ka tulevikus oma teadmisi täiendada ja tõekspidamisi propageerida, siis asjast huvitatud lugejal on lihtsam kõikidele oma küsimustele vastuseid küsida otse teadjamehe käest. „Karjaküla Kopli talusse on huvilised alati teretulnud, samuti loengutele, mida ma aeg-ajalt mõnes Eestimaa paigas pean. Minu eesmark ei ole inimesi ravida, vaid tervendada. Et nende bioenergeetika oleks korras ja nad jaksaksid olmemuredes vastu pidada.“

Noelexi paradoksid ehk paar Heino olulist mõtet Sel ajal kui veel kõiki baktereid ei üritatud maha tappa, leidus ka täiesti terveid inimesi. Inimesi ei saa ravida, inimesi saab õpetada terve olema, kahjuks ei saa paljud sellest aru. Tegijaks saadakse juba lapsepõlves, või mitte kunagi.


TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013

6

Türi vald Talud avasid taas pühapäevaks uksed Juba teist aastat toimuva Järvamaa avatud talude päeva raames avas 21. juulil külalistele oma uksed ka viis Türi valla majapidamist. Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Lisaks kolmele igapäevaselt põllumajandusega tegelevale majapidamisle said huvilised tänavu külastada Haaviku hobitalu Kabala külas ja Lapardi talukohta Kärevere külas. Eelmisel aastal osalenud Ale talu pererahvas läks tänavu appi Jõeääre aiandustalule ja Liiva talu perenaine Reet Länkur toimetas Põikval Põllemaa-Saare talus. Suvine pühapäev oli parasjagu pikk, et jõuda külastada kõiki koduvalla osalejaid, rääkida juttu korraldajate ja külalistega.

Jõeääre talu Kirna külas Kuigi talu oli olnud avatud napi tunnikese, oli külastajate nimekiri ennast sättinud juba mitmele leheküljele. Kes käis ringi köögiviljamaal, kes nautis kohvikus pakutavat ja kes läks juba täis kottidega kodu poole. Usinasti olid ametis kaameramehed: Olev Kenk tegi uudist Eesti rahvusringhäälingu tarvis ja hispaania külaline Miguel Angel Fernandez koos abikaasa Estrellaga jäädvustas materjali meie suve tutvustava loodufilmi jaoks. Aastaga oli talu saanud juurde uue paarisaja ruutmeetrise kasvuhoone, kus kurgid juba pikkust kogusid. Põllumaal ei suutnud külalised kuidagi käharate lehtega kasvajat tuvastada, pakuti nii naerist, kaalikat, tuli välja, et tegemist on hoopis hiina kapsaga. Kohvikus pakuti tõelist talutoitu: marineeritud silku, praetud pekki, kuivatatud puuviljadest suppi (kissell ei lubatud mul öelda) ja loomulikult kaerakilet.

Haaviku hobitalu Kabala külas Hea näide sellest, et potipõllundusega saab tegeleda ka põhitöö kõrvalt. On oma perel toit laual ja saab teistelegi kartulit-porgandit müüa. Pikad puuriidad andsid tunnistust sellest, et ainult oma ahjude tarbeks neid valmistatud pole. Oli ju talu tutvustuseski öeldud, et see, kes hea pakkumise teeb, võib siit talvise küttevaru soetada. Puulõhkumismasin JATI pidi tähendama seda, et see Jaanuse ja Tiidu oma kätetöö on. Kohalikku käsitööd pakuti vaatamiseks ja ka ostmiseks. Ühed külastajad, kes soovisid triibulist kaltsuvaipa osta, ei suutnud kuidagi uskuda, et see vaid üheksa eurot maksab. Mitu korda küsisid nad ikka üle, et äkki on null tagant puudu jäänud. Koogid, mida kohvikus pakuti, tekitasid juba kaugelt vaadates isu ja laste maiuspala oli kookidele lisaks loomulikult muumimaja väike koopia.

Lapardi talukoht Kärevere külas Ütlen ausalt, ma polnud seal enne käinud ja seetõttu lähenesin Kärevere külale teatud eelarvamusega: mida saab pakkuda üks talu, millest alles vaid maatükk ja mälestused. Kui eemalt silmasin kohaliku laulupeo mõõtu üritust, hakkasid eelarvamused kiirelt mõranema. Valdu Välimäe oli siia suutnud kokku koguda nii hobuserautaja, sepa, puutöömeistri, pillimehed kui piimandusmuuseumi. Kõik said näidata oma oskusi. Vahepeal võttis peremees ette tutvustava retke käsikivi keerutamisest, käsitööst õlleteo ja metsakohina ajamiseni välja – huviliste parv tihedalt kannul. Kunagise talukoha ajalugu oli samuti korralikult teabetahvlil väljas. Siit on läbi sajandite jooksnud erinevate riikide ja haldusjaotuste piirid. Ja kõik on tehtud oma pealehakkamisega, Lapardi talu SAPARDi toetust saanud ei ole, see sai järele küsitud.

Põllemaa-Saare talu Põikva külas Põllemaa-Saarele jõudsin just enne lüpsiaega. Kes lauta minna ei soovinud, sai tutvuda seebikeetmisega, ratsutada või sõita ATVga. Lapsed ei jätnud muidugi kasutamata võimalust oma autosõidust kangeks jääma kippuvat keha batuudil virgemaks karata. Kohal oli naabervallas Vändras tegutsev ettevõtja, kes pakkus aiakeraamikat konnadest-tigudest savisaabasteni välja. Tegin kaasa ka laudatuuri, kus anti põhjalik ülevaade lüpsikarjast ja uuest sugupullist. Lisaks piimakarjale kasvatatakse selles talus lihaveiseid ja on ka mõned hobused. Lahke ratsutamispakkumise lükkasin siiski järgmisele aastale.

Takkasaare talu Karjakülas Õhtu lähenedes oli siin juba pisut rahulikum. Pererahva sõnul oli päeval lisaks autodega rändajatele käinud ka kaks bussitäit külalisi. Sai teha jalutuskäigu laudas, kus asukad parasjagu õhtusööki nosisid ega teinud külalistest väljagi, vaadata erinevad sulelisi ja õuel kepsutavat kitsetalle. Lastele pakkus loomulikult huvi õuel seisev kombain, mille redelil sai turnida ja ka kabiini piiluda. Rahulikult kohvi juues ja pirukat nosides oli siin hea päevale tagasi vaadata ning mõttes kiita neid, kellel esimest, kellel juba teist aastat huvi ja tahtmist olnud selles ürituses osalised olla. Kuigi külastajatele on see vaid üks vaatamispäev, näevad osalejad selleks ikka palju kauem vaeva. Kiitus neile selle vaeva eest! Loodetavasti kohtume järgmisel aastal jälle.

Mõnusa maiuspala tasakaalustuseks pakuti ka suutäis soolast.

Talupäevad jõuavad Hispaania televaatajani Avatud talude päeval võis näha kaameraga ka Miguel Angel Fernandezt koos abikaasa Estrellaga. Tegemist on loodusturismi filme produtseeriva firma esindajatega, kes olid Lõuna-Järvamaa koostöökogu külalisteks 20.–25. juulini. Rahvusvahelise loodusturismi arendamise koostööprojekti raames valmib viis filmi Eesti loodusest, pärandkultuurist ning vaatamisväärsustest. Valminud filme näidatakse kolme aasta jooksul Hispaania telekanalil Canal Caza y Pesca TV, millel on ca 800 000 loodushuvilist televaatajat.

kommentaar

Pipi-Liis Siemann

porgandimüüja Haaviku talus

Avatud talude päeval oli minul ja abikaasal võimalus olla Haaviku talus sulaseks ja tüdrukuks ehk siis abistada pererahvast külaliste vastuvõtmisel ja müütada talutoodangut: värsket kartulit, peeti, porgandit. Külalised, kel oma peenramaad ei ole, ostsid rõõmuga. Mitmed inimesed olid meeldivalt üllatunud ning teavad nüüd ka edaspidi, kust köögivilja küsima minna. Avatud talude päeva parim osa oli õhtune koosviibimine, kus kõigi taluperede liikmete nägudel oli rahulolu-kuma õnnestunud päevast! Tõeliselt vahva ettevõtmine sai teoks.

Ei ole suured masinad ainult poiste mängumaaks; kui võimalust on tahavad ka tüdrukud tehnikaga tutvust teha.


TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013

7

Jõeääre talus oli appi võetud ka murutraktor, mille kärus huvilised said tutvustava talutuuri teha.

14 x Teet Reier

Kukk rohus, koer süles ja nina jõusöödas. Linde ja loomi sai uudistada igas talus.

Noor mahlamüüja Jõeääre talus ootas kannatlikult huvilisi.

Haaviku talu koogiletil pakutav oli isuäratav juba kaugeltki vaadates.

Lisaks sepatööle, hobuserautamisele, puutööle sai Lapardi talus kaeda ka vana talutehnikat.

Kasvuhoonekurkidel pole muud teha, kui kosuda ja kasvada.

Lapardi talus sai katsuda, mis tunne on käsikiviga vilja jahvatada.


TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013

8

vallavalitsus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi Arengu Sihtasutusest ja maksumaksja rahast Juunikuise Türi Rahvalehe 3. leheküljel leiab rahvalehe lugeja avaliku küsimuse Riina Trummile: kuhu kulub Türi valla maksumaksja raha tegelikult? Seega saab siit teha kaks lihtsat järeldust: Türi valla maksumaksja raha kasutamisega on hämarad lood ning mina olen ainuke valgustatu, kes teab, kuidas seda raha tegelikult kasutatakse. Küsimuse on püsitanud ajaveebi „Türi vald on minu südameasi“ toimetus ning lahkesti viidatakse küsimuse juures, et veel rohkem teavet kõnealuse küsimuse kohta leiab aadressil tyrivald.ee. Kui netiavarustes leidub veebileht, mille sisu avamiseks kasutatakse tunnuslauset „Türi vald on minu südameasi“, eeldavad viisakad inimesed, et sellest ajaveebist saab lugeda tõeliste tegijate edulugusid sellest, mida need inimesed siiralt ja südamest Türi valla heaks ära on teinud. Aga võta näpust – üksikute positiivsete kajastuste kõrval on enamus postitusi sapist nõretavad, kohalikku elu vaenavad, valla elu eestvedajaid parastavad ja arvustavad ning sajas muus surmapatus süüdistavad. Lisaks leiab sealt ka „sõbralikke“ lugejakirju, kus kirjutaja jagab avalikult lubadusi kohalikel luid murda jms. Seda, kuidas ajaveebi kaasautorid ise on Türi valla maksumaksja elu paremaks elanud, leiab vähe.

Maksumaksja raha kasutatakse sihipäraselt Nüüd on küsimuse esitaja, Türi Arengu Sihtasutuse (TASA) endine juhatuse liige Auris Rätsep ennast ülendanud Türi valla maksumaksjate eestkõnelejaks ning nõuab minult isiklikult aru, kuhu nende inimeste maksuraha Türi vallas tegelikult kulub. Tegelikult kulub maksumaksja raha Türi vallas tavapäraselt sinna, kuhu Türi vallavolikogu eelarve menetlejana ning Türi vallavalitsus eelarve täitmise eest vastutajana selle raha on suunanud ning kuidas Türi vald erinevate lepingu- ja koostööpartneritega kokku on leppinud. Eelarve koostamise eest vastutab ja täitmist jälgib valla ametiasutuse rahandusosakond ning eelarve täitmise ülevaated on avalikkusele valla veebilehe kaudu kättesaadavad. Seetõttu pole kusagil ajaveebis sõimu-laimu saatel pidevalt appikarjumine kuigi arukas ja asjakohane tegevus, seda enam, et seda tehakse kohe kõigi valla maksumaksjate nimel. Kui aga Auris Rätsepat isiklikult huvitab TASA rahastamine ja rahakasutamine, siis tuleks ikka julge olla ja asju õigete nimedega nimetades ning üldtunnustatud viisakusreegleid järgides nii ka öelda, ega see võõraste

Tänavu lisandus TASA tegevustesse Türi kevadfestival. Pildil tänavuse festivali fotonäituse avamine Türi kultuurimaja klaasgaleriis. Festivali korraldaja Iren Lill annab fotonäituse autorile Janne Põlluaasale üle Fred Jüssi raamatu. Teet Reier sulgedega enda kohevaks ehtimine küsimusele volüümi juurde anna. Kuna ajaveebis „Türi vald on minu südameasi“ on küsija ise innukalt ka oma küsimustele vastuseid genereerinud, üldistades isiklikke arusaamu sõnadega nagu „teadaolevalt“, „kindlasti“, „tähelepanuväärne“ jms, ning teinud täitsa ise kindlaks, et TASAs tuulutatakse maksumaksja raha lubamatute tegevuste suunas, siis mida imet siin enam vastuste järele küsida on? Kui aga küsija püüaks korraks unustada selle maailma, mis eksisteerib ainult tema peas, ja tunneb siirast huvi TASA tegevuse vastu, siis püüan siin kõigile maksumaksjatele, keda Auris Rätsep väidab end esindavat, TASA viimase aja tegemisi vahendada.

Lepingusse on lisandunud kevadfestival Tunnistan, et sain Auris Rätsepa käest ühel päeval e-kirja ning ei vastanud sellele, sest kirjasaatja ei olnud oma huvi põhjendanud, kirjal puudusid teabenõude tunnused ning see oli kirjutatud aurisrätsepalikult nõudvas ja ebaviisakas stiilis. Kuna TASA ja Auris Rätsepa vahel on pooleli kohtumenetlus, siis leiab ta vaatamata pooleliolevale kohtuasjale ikka ja alati põhjuse TASA tagataskus sorimiseks ning tegevuse õõnestamiseks. Nii nagu Auris Rätsep lahkelt juba selgitas, kehtib Türi valla ja Türi Arengu Sihtasutuse vahel koostööleping, mille järgi on sihtasutuse ülesandeks Türi Rahvalehe igakuine väljaandmine ning avalike ürituste (Türi kevadfestivali ja Türi õunafestivali) korraldamine. Nende kolme konkreetse ülesande täitmiseks on vallavalitsus eraldanud TASAle Türi valla 2013. aasta eelarvest kolmkümmend kaheksa

tuhat eurot – 32000 eurot rahvalehe väljaandmiseks, 4000 eurot kevadfestivali korraldamiseks ja 2000 eurot õunafestivali korraldamiseks. Seda on sama palju kui eelmisel aastal, kui TASAt juhtis Auris Rätsep, lisandunud on vaid kevadfestivali korraldamisega seotud toetus. Väljamaksete tegemiseks koostati graafik, kusjuures osamaksete suuruse arvestamise aluseks võeti avalike ürituste toimumise ajad. Nii võib heatahtlik lugeja maksegraafikut vaadates isegi märgata, et suuremate väljamaksete kuud on mai ja august, kus saab eeldada juba konkreetsete avalike ürituste korraldamisega seotud kulude tekkimist. Ainuüksi kevadfestivali korraldamiseks oli eraldatud 4000 eurot, seetõttu oli maikuu summa juba enne graafiku muutmist 6651,18 eurot. Lihtne, kas pole? Endise TASA juhina on Rätsep ära unustanud, et põhikirja järgi on TASAl ka muid ülesandeid, sh mainekujundusliku tegevuse korraldmine ning kogukonna identiteedi hoidmine, edendamine ja arendamine. Märkimist on see leidnud isegi kõnealuses koostöölepingus. Auris Rätsepa TASA juhtimise ajal millegipärast taotlusi täiendavate vahendite saamiseks fondidele praktiliselt ei esitatudki ning kogu tegevus piirdus vaid lehe väljaandmisega, millega tegelikkuses tegeleb toimetaja, ja kord aastas õunafestivali korraldamisega, mida teevad suures osas tasuta paljud tublid türilased. Mul on hea meel märkida, et kuigi juhatuse liikme vahetumisest on möödas alles pool kalendriaastat, on Türi Arengu Sihtasutuse inimesed (nii töötajad kui nõukogu liikmed) algatanud või osalenud lisaks kohustuslikele tegevustele päris mitmes suurepärases ettevõtmises. Juba veebruaris algatas TASA elukeskkonna

turundamise kampaania üldnimetusega „Türi – hää koht elamiseks“. Selle raames tehti koostööd mitme kinnisvaraettevõttega, aprillis anti oma kulul välja kohalikku elukeskkonda tutvustav erileht ning mais osaleti koos ühises reklaamtelgis Türi lillelaadal, kus jaotati erilehte kolme päeva jooksul ca 4000 laadakülalistele.

Ka suvi on toonud uusi üritusi Juuni esimeses pooles korraldati Türi kultuurimaja kohvikus visiooniseminar Tartu ülikooli regionaalplaneerimise dotsendi Garri Raagmaa osavõtul, juuni lõpus korraldati aga Tagametsas koostöös Rassi külaseltsiga esimene Türi valla küladepäev, mille tegevustes osales ca 250 vallaelanikku. Juuli alguses võtsid ka TASA inimesed oma kodukohvikuga – Õunafestivali kohvikuga – osa Türi linna sünnipäeva tähistamisest, andes oma panuse aedlinnakohvikute päeva. Kindlasti ei saa märkimata jätta ka asjaolu, et käesolevas kalendriaastas ilmunud kuuest ajalehenumbrist nelja on täiendanud temaatiline erileht, kus on laiemalt tutvustatud riigikogu liikme tegevusi, kohalikku elukeskkonda, Türi kevadfestivali külalisi ning lõppenud õppeaastat Türi valla koolides. Kuigi TASA on saanud sel aastal päris mitmeid projektitoetusi, on lisategevused kaasa toonud ka lisakulu. Seda, et päris kõiki kulutusi fondid ei finantseeri, peaksid teadma isegi projektindusega vähem kursis olevad inimesed. Kuigi Türi õunafestivali korraldamiseks mõeldud raha laekub TASA arvele maksegraafiku järgi alles augusti lõpus, on teatud kulu festivali jaoks tehtud juba praegu (tellitud on reklaamid, logotooted jms). Oma osa (märksa väiksem, kui Auris Rätsep on kok-

ku arvutanud) on ka õigusabi kuludel, kuid valla toetust ehk tagaotsitavat maksumaksja raha selleks kasutatud ei ole. TASA on esimesel poolaastal omatulu teeninud märksa suuremas summas kui nimetatud õigusabikulu olnud on.

Nõuab raha, millest vabatahtlikult loobus Maksumaksja peaks ehk muretsema hoopis Aurise lühikese mälu pärast: seni, kui TASA ehk maksumaksja raha soliidsete summadena igakuiselt endaga seotud ettevõtete kaudu Auris Rätsepa taskusse voolas, oli kõik korras – valla maksumaksjatel polnud põhjust muretseda ega ka järelepärimisi esitada, kui igas kuus maksti enam kui kuussada eurot „töövahendite“ kasutamise eest Auris Rätsepa mittetulundusühingule ning samal ajal puudusid tegelikult töövahendid isegi lehetoimetajal. Nüüd aga, kui Auris Rätsep sedasama raha, millest ta vabatahtlikult ise loobunud oli, mitte millegi eest jällegi endale nõuab, TASA uus juhtkond maksmisega nõus pole ning õigusabi teenust kasutab, süüdistatakse sihtasutust maksumaksja raha raiskamises. Kui pooleliolevas kohtuvaidluses Auris Rätsepa nõudmised õigeks tunnistatakse, leiab sihtasutus selle raha, et need nõudmised tagada. Enne peab aga kohus selle otsuse tegema, sest maksumaksja raha tõepoolest igale küsijale kohe üle ei kanta, eriti sellist ebaausana näivat summat. Ajaveebis „Türi vald on minu südameasi“ avaldatud kirjatükkide autor süüdistab mind kui TASA praegust juhti ebakompetentses töös. Tsiteerin: „Tekkinud on tähelepanuväärne olukord, kus valla sihtasutust on juhitud sedavõrd halvasti, et vaja on kiirelt lisaraha Türi mak-

sumaksja taskust, aga selgitusi selle raha kasutuse kohta ei anta, justnagu oleks tegemist Trummi või vallavanema isiklike säästude kulutamise, mitte maksumaksja rahaga.“ On see siis nii? Kordan veelkord: vaatamata täiendavatele tegevustele ei ole TASA taotlenud Türi vallalt lepingusumma suurendamist. Tähelepanelik lugeja näeb, et taotlus esitati maksegraafiku muutmiseks ja seda ikka 5000 euro võrra, ei antud 11 651,18 eurot lisaks, nagu Auris Rätsep „tõde“ vahendab. 6651,18 eurot oli niigi eraldatud lepingu alusel ja 5000 eraldati ettenägematute kulutuste tarvis juurde ettemaksuna aastalõpu kuude arvelt. Tegu ei ole erandliku nähtusega, vaid sama tehakse ka teiste koostööpartnerite soovi korral. Kindlasti ei jää ilmumata aasta lõpukuudel lehenumbrid ega korraldamata Türi õunafestival, pigem tuleb tegevusi juurde. Selle kõige nimel teeb TASA kollektiiv tublit tööd.

Õigust mõistku ikka kohus Nii on lood Türi valla maksumaksja rahaga, mille ümberjagamisega tegeleb Türi vald oma organitega ning TASA rahaga, mida käsutab TASA. Kui Türi valla maksumaksjal ka edaspidi tekib küsimus, kuhu tema maksuraha kulub, siis tuleks vallavalitsuses aeg kokku leppida ja endale seletada lasta. Võimalus on osaleda ka vallavolikogu istungil, kui eelarvet arutatakse. Ise uurides ja küsides on tulemus selgem, või kui maksumaksja soovib, et keegi teda esindab, siis soovitan valida ikka kellegi õiglase meele ja aruka suhtumisega inimese. Eksitava nimega ajaveebis „Türi vald on minu südameasi“ teiste inimeste siunamine, vaenamine ja lapsik sildistamine stiilis „TASA kapten Trumm“, „vallavalitsuse boss Pipi-Liis“, „Türi võimurid“ jms iseloomustab pigem väikese hinge, lühikese närvi ja madala käitumisega inimest kui siiralt valla asja ajavat eestvedajat. Lisaks inimeste eksitamisele väärtõlgendatud ja/ või väljamõeldud infoga on Auris Rätsep ajaveebis asunud ka kohtu rolli, deklareerides, kes on täpselt Türi vallas seadust rikkunud ja valesti käitunud. Las kohut mõistab kohus, valda juhivad vallajuhid ning igaüks räägib enda eest ja nimel ise. Aurisele aga TASA nimel suvesoovitus: võta päikest ja puhka – puhkus leevendab viha, lahustab sappi, turgutab vaimu, parandab mälu, suurendab enesetõhusust ning selle kaudu kindlasti ka adekvaatsust!

Riina Trumm

Türi Arengu Sihtasutus


TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013

9

vallavalitsus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi valla I küladepäev läks korda

Päev algas külade rongkäiguga.

5x Teet Reier

Kogunevad loodusretkele suundujad. Türi valla I küladepäevast võttis registreerimislehtede kokkuvõtete järgi osa 244 inimest – kokku 27 külast, 2 alevikust ja Türi linnast. Küladepäeva kõige aktiivsema küla tiitel anti Rassi külale, sellest külast oli osalejaid kirjas rohkem kui registriandmetel elanikke. Lisaks suutsid nad oma küla võistkonna välja panna kõigile võistkondlikele aladele – mälumängule, teatevõstlusele ja ka köieveole. Kindlasti soosis Rassi inimeste tublit osalemist küladepäeva toimumise asukoht, on ju Tagametsa üks osa Rassi külast, aga tunnustamistväärivad tulemused olid need sellegipoolest. Pärast rongkäiku orkester Türi marsihelide saatel said kohaletulnud kuulata vallavanem Pipi-Liis Siemanni tervitust ning nautida valla kultuurikollektiivide ja solistide esinemist.

Sealt edasi jätkus põnevaid tegevusi loodetavsti igaühele. Ühed täiendasid oma oskusi vanema aja tavasid tutvustavates õpitubades või meisterdasid omale kauneid lilleseadeid, kõrvarõngaid ja muid toredaid asju. Teised käisid giidide saatel loodusja pärandkultuurimatkal ning kuulasid metsakirikus Heino Lepiku kosutavat loengut. Lapsed ja noored kasutasid võimalust vana aja mänge mängida ning seiklustegevusi harrastada, huvilised said sõita isegi kanuuga. Kes aga konkreetsetest tegevustest osa võtta ei soovinud, need nautisid lihtsalt kaunist loodust ja mõnusalt mahedat suveilma, uudistasid väljapanekuid omatoodete laadal või maitsesid Türi Burgeri toitlustustelgis pakutavat. Eriti tihedaks ja meeleolukaks muutusid tegevused pärastlõunal, mil toimusid

Osta sai kohalikku käsitööd. küladevaheline mälumäng ja meeskondlikud sportlikud jõukatsumised. Mälumängu oli ette valmistanud Ülo Ormus, tema küsimused käsitlesid nii Türi valla külade ajalugu, loodust kui ka inimesi. Mälumängus osales 9 küla ning lisaks Türi linna võistkond. Mälumängu võitjaks tunnistati Rassi küla, järgnesid Retla ja Türi-Alliku võistkonnad. Küladepäeva sportliku osa valmistas ette Kabala Kultuuri ja Spordi Selts. Põnevas teatevõistluses osales 6 küla, neist Kabala küla lausa kahe võistkonnaga. Osalejatel oli rütmika muusika saatel rabelemist küllaga, sest võimalikult hea sooritustulemus tuli saavutada lausa 6 alal. Lõpuks selgusid ka koondtulemused – teatevõistluse üldvõitja tiitli sai Põikva küla, teise koha Kabala võistkond ning kolmanda koha saavutasid Ka-

Osalejaid tervitas ja ergutas orkester Türi.

Kabala võistkond teatevõistlust läbimas. bala noored. Köieveos katsusid jõudu nelja küla tugevad mehed. Pingelise rebimise tulemusena saavutas võidu Türi-Alliku meeskond. Kuigi laval algas siis juba õhtune meelelahutusprogramm, mida aitasid sisustada Küla Karla ja tantsuansambel Mis Siis, jätkusid laagriplatsi servades mõnda aega veel sportlikud tegevused individuaalaladel, kus huvilised said osavust proovida noolemängus, taldriku lennutamises ja taldrikugolfis. Kõige lõpuks rebiti veel sangpommigi. Need, kes pika päeva vastu pidasid, hindasid päeva sisutihedaks, huvitavaks ja kordaläinuks. Eriliselt kiideti ka sündmuse kohavalikut ja Rassi küla kaunist loodust. Peakorraldajate Riina ja Katrini poolt suur-suur tänu kõigile, kes küladepäeva heale kordaminekule kaasa aitasid

– Rassi Külaseltsile, orkestrile Türi, Andrisele kui päevajuhile, kultuuri- ja rahvamajade ning kollektiivide juhtidele, tantsijatele, lauljatele, loodusgiididele Kaarlile, Elorile ja Astale, metsalektor Heinole, töötubade juhendajatele Kazimerale, Hildale, Mailile, Merlele, Lisannele, Ülole, Jannole, Erikale, Pillele ning Sulole, Kabala Kultuuri ja Spordi Seltsile, Türi Burgerile, käsitöölistele-kauplejatele ning Küla Karlale ja ansamblile Mis Siis. Eriliselt suur tänu aga kõigile osalejatele – ilma teieta poleks see päev õnnestunud. Tänaste kavade kohaselt toimub järgmine Türi valla küladepäev kahe aasta pärast, 2015. aasta suvel. Küladepäeva toimumise koht jääb järgmise korraldustoimkonna valida.

Riina Trumm

korraldustoimkonna liige

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerijatele Eesti Rahvsringhääling (ERR) edastas kohalikele omavalitsustele kirja (kiri leitav Türi vallavalitsuse dokumendiregistris nr 202.2/1859), millega palub informeerida sügisestel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerijaid Eesti Rahvusringhäälingu pakutavatest võimalustest valimiste kajastamiseks. Valimiskampaania kajastamise raames soovib ERR anda võimalikult paljudele valimistel osalevatele kandidaatidele võimaluse oma seisukohtade tutvustamiseks ERR-i kanalites. Selleks pakub ERR kõigile erakondade nimekirjadele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele võimaluse salvestada ajavahemikul 16. september – 18. oktoober kuni kolme minuti pikkune pöördumine ERR-i Tallinna või Tartu stuudios. Iga nimekirja saab esindada üks kandidaat. Salvestatud pöördumised lähevad eetrisse ETV2-s ja need avaldatakse rahvusringhäälingu valimisportaalis http://valimised.err.ee. Pöördumised salvestatakse maakondade ja omavalitsusüksuste kaupa, salvestuste täpsema ajakava teatab ERR septembri alguseks. Lisaks pakub ERR võimalust panna omavalitsustes toimuvaid valimisdebattide videosalvestusi üles rahvusringhäälingu valimisportaali. Salvestised võivad olla salvestatud videokaamera, liikuvat pilti salvestava fotoaparaadi või mobiiltelefoniga. Salvestus peab andma toimunust tervikliku ülevaate, debatis peab olema esindatud vähemalt 2/3 kandideerivatest nimekirjadest ja ta peab keskenduma omavalitsuse tulevikule. Videod tuleb laadida FTP serverisse ftp.etv.ee (kasutajanimi: valimisdebatt ja parool: Valimised13). Debati toimumisest ja selle salvestamisest tuleb eelnevalt teavitada ERR-i portaalide peatoimetajat Aivar Pau, telefon 628 4565 või e-mail aivar. pau@err.ee. Valimispiirkonna kandidaatidel on võimalik ERR-i pakutavate teenuste asjus võtta ühendust ERR-i projektijuhi Tiit Kimmeliga, telefon 628 4013 või edastada e-mail aadressil valimind@err.ee. Türi valla veebilehel on võimalik tutvuda dokumendiga „Kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaania kajastamise kord Eesti Rahvusringhäälingus 2013. aastal“.

ERR


TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013

10

sport Selgusid Türi valla meistrid rattakrossis Pühapäeval, 21. juulil toimusid Kõltsis II Türi valla lahtised meistrivõistlused rattakrossis. Osales 58 ratturit ja võisteldi kümnes erinevas võistlusklassis. Türilastest jätsid meistritiitli koju Sirle Roosileht, Oskar Kontus ja Kren Kask (pildil keskel). Teise koha sõitsid välja Arved Mägi ja Kaarel Rehde. Kolmandaks tulid Kameron Pukka, Tiina Nõmmik, Janek Järva, Martin Kaschan. Märkimist väärib ka Sander Saare 4. koht meeste absoluutarvestuses. Osalejad kiitsid korraldust ja võistlusrada, mille valmistas koos abilistega ette Tauri Must Türi Rattklubist. Võistlust toetasid Türi Rattapood, Taure AS, Veskisilla OÜ ja Hasartmängumaksu nõukogu.

Türi kordas linnade mängudel mullust esikohta 29.–30. juunil toimusid Haapsalus 38. Eesti linnade suvemängud. Osales üle 600 sportlase 22 linnast. Kohal oli 9 suurt ehk üle 10 000 elanikuga ja 13 alla 10 000 elanikuga linna. 218 punktiga saavutas üldvõidu Türi linn. Järgnesid Haapsalu 210, Rakvere 205 ja väikelinnade arvestuses teise koha saavutanud Paide 198 punktiga. „Türi osales kõikidel kavas olnud aladel. Alavõidud saadi mälumängus ja meeste võrkpallis, orienteerumises saavutati teine ja tennises kolmas koht. Neljandaks tulid kergejõustiklased, jahilaskjad ja võrkpalli naiskond. Jalgratturid saavutasid kuuenda ja petanki mängijad üheteistkümnenda koha,“ ütles Türi spordiklubide liidu tegevjuht Mati Sadam.

Suvemängude võitjateks tulid võrkpallurid Ilmar Mõttus, Marko Vantsi, Rait Pihlik, Rein Tiisaar, Karl Traagel ja Märt Lellsaar. Võidukasse mälumänguvõistkonda kuulusid Alar Särgava, Urmas Tarvis, Aksor Koit, Tähve Milt ja Raivo Pink. Orienteerumises tulid võitjateks Paul Poopuu ja Margus Marrandi. Kergejõustiklastest saavutasid esikohad Dea Lepik, Joosep Lohur, Andres Viidikas, Gert Valdsalu, Tanel Ärm ja Tanel Takk. Kolmanda koha võitnud tennisevõistkonda kuulusid Laura Rahe, Rein ja Auris Mikk. Individuaalselt jõudsid medalivõitudeni Rein Kruus, Liisa Gritšenko, Kevin Kangur, Olavi Allase, Neemo Kull, Johanna Terehov, Tähve Milt ja Hannes Ormus kergejõustikus, Siiri

Poopuu, Sigrid Ruul ja Rando Marrandi orienteerumises ning Tiina Nõmmik ja Tene Must rattakrossis. Juhtide võistluses, kus osalemisõigus oli linnapeadel ja volikogu esimeestel, saavutas tubli neljanda koha volikogu esimees Raivo Pink. Mati Sadam tänas kõiki, kes aitasid võistkonda kokka saada: Margus Marrandi, Villi Vantsi, Alar Särgava, Maie Bernhard, Jaanus Nõmmik olid need, kes panid oma organiseerimistööga aluse Türi edukale esinemisele. Türi saavutas üldvõidu ka eelmise aasta linnade suvemängudel, mis toimusid Paides, edukad oldi ka tänavu juunis toimunud Järvamaa mängudel, kus saavutati esikoht pea kõigil kavas olnud aladel, välja arvatud mälumängus.

tr

Türi laskur esines Rumeenias tublilt

klõps

Saada oma klõps aadressil rahvaleht@tyri.ee

Hiljaaegu oli ajalehes Postimees lugu isetehtud liiklusmärkidest. Avatud talude päeva külastades jäi Kärevere külas silma taksiettevaatusele manitsev silt. See omalooming täidab kahte eesmärki: manitseb ettevaatusele ja toob oma kujundusega naeratuse näole. Teet Reier

Türi vibukooli noorlaskur Lisell Jäätma (pildil paremal) osales 15.–20. juulil noorte GP 2. etapil Rumeenias Bukarestis. Lasti 50m harjutust, kus Lisell tegi oma rahvusvahelise debüüdi. Hoolimata sellest, et võistelda tuli endast 2–3 aastat vanemate laskuritega, oli esitus väga hea. Valitseva Eesti meistrina lasi Lisell 649 silmaga uue kadettide

Eesti rekordi ja sai kvalifikatsioonis 12. koha. Finaalis sai ta vastaseks viienda asetusega Belgia laskja, kelle paremust tuli tunnistada. Lisell lõpetas võistluse igati tublil 9. kohal ning belglanna võttis võistlustelt pronksmedali. Võistlusreis sai teoks Eesti kultuurkapitali toel.

tr

Turi

kuhu minna

Kevade kodu

JUULI 27. juuli Eesti noorte meistrivõistlused motokrossis Kihlis 27. juuli kell 18 Kabala 47. laulu- ja tantsupidu 29. juuli – 19. august Silvia Kelle nahktaieste näitus ja Christel Alliku maalid Türi kultuurimajas AUGUST 6. august kell 18 Türi Muuseumi juurest õhtune rattaretk - 80 aastat Jaan Eilarti sünnist 7. august Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri suvekool Türi kultuurimajas 8. august Türi rattakrossi seeriavõistluse IV etapp Käomäel. Kell 18.30 lastestart, kell 19 põhidistants 10. august kell 10–14 taaskasutuslaat “Ühe vana, teise uus” ja rohevahetus Türi kultuurimaja pargis 10. august kell 14–17 trikimootorratturite demonstratsioonesinemine Türi kultuurimaja parklas 14. august kell 18 rulluisuvõistluse “Türi Rull 2013” III etapp 16. august VIII rahvusvaheline kartulitrüki festival Kabala rahvamajas

18. august kell 17 rahvusvahelise noorte puhkpilliorkestri Wersalinka kontsert ja vigurmarssimine Türi kultuurimaja ees 20. august Eesti meistrivõistlused motokrossis Kihlis 20. august kell 21 Türi järvekontsert – Tiit Kikas 21. august kell 15 Enn Vaiguri näituse avamine Türi kultuurimajas 21. august kell 18 rulluisuvõistluse “Türi Rull 2013” IV etapp 22. august Türi rattakrossi seeriavõistluse V etapp tehisjärve ümbruses. Kell 18.30 lastestart, kell 19 põhidistants 23. august rahvusvaheline linetantsu üritus “Dance until you drop VI” Türi põhikoolis 24.–25. august Brasside Brassing Türil 24. august 21 suvelõpu disko Kabalas 27. august kell 16 avatakse Türi kultuurimaja kunstigaleriis Eesti Maalijate liidu sügisnäitus VÄRV, KUI LILL. VÄRV, KUI LIBLIKAS. Näitus on avatud 30. septembrini. Täiendav info: Türi kultuurimaja tel 387 8248 Oisu rahvamaja tel 5340 3551 Kabala rahvamaja tel 5300 3987 www.tyri.ee

AUTO SUMMUTITE REMONT TÜRIL Hydroparts OÜ avab 5. augustil Türil Viljandi 11 kaupluse Kaupluse tel 383 8109

Hüdrotarvikud Tööriistad Õlid ja määrdeained Kinnitusvahendid Autotarvikud

Viljandi tn 9 tel 385 7232 Krahv Dracula pubi tagahoovis


TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013

11

vana ja uus

teated 1938 René Viljati erakogu

UUED KODANIKUD KRIS MARK 22.06.2013 KARL KÄSPER 26.06.2013 MARKUS AVILA 27.06.2013

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Averonika Beekmann Küljendaja: Elin Kalda Raamatupidaja: Marge Tropp Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: AS Eesti Post Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152. Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides. Trükiarv on 4800 ja lugejaid 10 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee. Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepanekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

Tegemist ei ole tulekahjuga, vaid käsil on pritsimeeste õppused Türi kirikuesisel platsil. Kustutustöödeks on kohale sõitnud Türi linna vabatahtliku tuletõrjeühingu paakauto kustutusveega. Linnakodanikel võimaldatakse eemalt pritsimeeste ettevõtmisi jälgida.

2013 René Viljat Praegu on kirikuesine plats haljasala all ja veidi eemal paikneb Türi põhikool.

Laupa Põhikooli

kantselei võtab õpilaste dokumente taas vastu alates 1. augustist igal tööpäeval kell 9–13

Fotograaf René Viljat tel 525 8325 reneviljat@hot.ee

Ostan vanu fotosid ja igasuguseid nõukaaegseid märke.

2013/2014. õppeaasta avaaktus toimub 1. septembril kell 9

Kuuluta ja reklaami Türi Rahvalehes

Türi vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke ENDLA ROOSMAA ELMAR MARKSOO 24.06.2013 08.07.2013 HELGA VILIPÕLD KALJU LIPPASAAR 25.06.2013 09.07.2013 LEILI PÄRNA VALDUR TAMME 25.06.2013 11.07.2013 LEONORA REA LEA METS 26.06.2013 14.07.2013 KAI MIEMIS JUTA KASE 30.06.2013 17.07.2013 ILME UUSLER PAUL PARV 04.07.2013 18.07.2013 MILDA KALLASPOLIK VETE KOLK 07.07.2013 18.07.2013 Avaldame kaastunnet omastele

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

kuulutused Ostan PARIMA HINNAGA seismajäänud kodumasinaid/ elektroonikat, autoromusid, tsikleid, põllutehnikat, rattaid, tööriistu, metalli jne. Transport, ja demontaaž TASUTA! Info: 5894 7301. Müüa 4-toaline mugavustega korter Türil 5816 3994.

Rõugu pargi Kraavihallide teine kokkutulek 17. augustil. Kogunemine kell 15 Villevere küla pargis. Info 5566 8554. Türi ujula saun ja bassein avatud augusti kuus reedel 14–22 ja pühapäeval 18–22. Neljapäeval päevane pesemine saunata 1014. Info 38 47187.

Pühapäeval, 11. augustil kell 12 toimub Samliku kooli kokkutulek. Kaasa piknikukorv ja vanad fotod. Lisateave õpetaja Rasva 445 8170. Müüa märga lõhutud sanglepa ja halli lepa segapuud. H: alates 30 Eur/rm, sisaldab transporti Türi ümbruses ja Paides. Tarneaeg 1–2 päeva. Tel 5308 8945.


TÜRI RAHVALEHT 26. juuli 2013

12

Lugejaküsimus

Muudame Türi hoolivamaks

Tänases Türi Rahvalehes on juttu sellest, et 29.–30. juunil Haapsalus toimunud Eestimaa linnade suvemängudel saavutas Türi esikoha nii väikelinnade kui üldarvestuses. Küsimus on: mitu linna osales tänavustel suvemängudel kokku? S e e ko rd s e lugejamängu auhinna on välja pannud Türi Burger ja selleks on kaks 5-eurost kinkekaarti. Vastused palume saata 28. augustiks rahvaleht@tyri.ee.

Hea Türi elanik! Kutsume Sind koos meiega kandideerima Türi vallavolikogu valimistel. Oodatud on kõik, kellele on omane sotsiaaldemokraatlik maailmavaade ja soov panustada kodukoha arengusse. Erakonda astuma ei sunnita. Oleme avatud kõigi türilaste headele mõtetele, et täiendada meie valimisprogrammi.

Anna meile teada oma huvist kandideerida või edasta hääd ideed 15. augustiks 2013 e-posti aadressile indrek@naur.ee või telefonil 502 7606.

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis. Tel: 56 111 900

Pangabuss Pangabussi peatused:

METALLUKSED PUITAKNAD, KATUSEAKNAD SISE- JA VÄLISUKSED TULETÕKKEUKSED GARAAŽIUKSED, VARIKATUSED

Saku Metall Haapsalu Uksetehas Viljandi Aken ja Uks Kvaliteetaken Hörmann

Kõigi toodete paigaldus!

Võhma linnavalitsuse juures NB! Alates juulist kell 13.30–15.00 Suure-Jaani Konsumi kaupluse juures NB! Alates juulist kell 16.00–18.00

III kvartalis 8. ja 22. juulil 12. ja 26. augustil 9. ja 23. septembril

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid. Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

TELLIMINE lühinumbril 1501 või betoonimeister.ee

BETOON KIIRELT JA MUGAVALT –

BETOONIMEISTRIL UUS TEHAS KESK-EESTIS KAUBABETOONI VALMISTAMINE, TRANSPORT JA PUMPAMINE

Betoonimeister AS › Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond › Telefon 733 1267 › Faks 733 1268 › GSM 5322 6147 › Tellimuste lühinumber 1501 › tartu@betoonimeister.ee › www.betoonimeister.ee

26.07.2013 Türi Rahvaleht  

Tere tulemast lugema juulikuu Türi Rahvalehte!

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you