Issuu on Google+

TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

25. jaanuar 2013 nr 1 (806)

• Ootame kiirabi Türile lk 2 • Huvitavaid üritusi jagub ka küladesse lk 3 • Beebidega kultuurimajas lk 4

• Ülle Leesmaa: Koostööd tehes on kogukond edukas lk 5 • Mäeküla: väike aga toimekas lk 6–7 • Valla ettevõtluskonkurss ootab paremaid lk 8

SÕNUMID

Türi valla aasta tegu ja tegija ootavad kandidaate Esmakordselt selgitab Türi vallavalitsus kõigi türilaste abiga välja sündmuse, mis väärib aasta teo tiitlit, ning inimesed, kes on kaasa aidanud valla arengule ja tuntusele. Konkursi eesmärgiks on väärtustada ning avaldada avalikku tunnustust aasta parimatele tegudele ja inimestele, kes on silma paistnud, aidanud kaasa valla arengule, tuntusele või olnud positiivse mõjuga. Tunnustuse vääriliseks võib saada ükskõik milline ettevõtmine, mis möödunud aasta jooksul on vallale või türilastele olulise tähtsusega. Vallavanem Pipi-Liis Siemanni sõnul on see kogukonna jaoks hea võimalus märgata ja esitada tunnustamiseks inimesi ja tegusid, mis väärivad avalikku heakskiitu. “Kiitust ja tunnustamist ei saa kunagi olla liialt palju ning meie keskel on inimesi, kes iga päev oma väikeste heade tegudega muudavad maailma meie jaoks meeldivaks paigaks,” lisas ta. Ettepanekuid aunimetuste määramiseks saavad alates 24. jaanuarist teha kõik füüsilised ja juriidilised isikud, asutused ja ühendused. Selleks tuleb esitada vormikohasel plangil teo või tegija lühikirjeldus ning esitaja kontaktandmed. Ettepanekuid oodatakse Türi vallavalitsuse kantseleisse (Kohtu tn 2 Türi linn) või e-posti aadressile vallavalitsus@tyri.ee hiljemalt 7. veebruaril 2013 kella 17ks. Vormid kandidaatide esitamiseks on saadaval vallavalitsuse infolauas, raamatukogudes, noortekeskuses, rahva- ja kultuurimajades ning Türi valla kodulehel. Konkursi võitjad ja aunimetuse määramise otsustab Türi vallavalitsus korraldusega. Türi valla tänukiri ja mälestusese läinud aasta tublimatele antakse üle 22. veebruaril Eesti vabariigi 95. aastapäeva pidulikul tähistamisel Türi kultuurimajas.

Katrin Soomets

Türi vallavalitsuse kultuurispetsialist

Türi sai ühe Konsumi lisaks

Hetkel on peremajade hoonekarbid püsti ning tehakse juba sisetöid.

Türi Kodu valmib kevadel Viimase paari aastaga on erinevatesse Eestimaa paikadesse kerkinud erivajadustega inimestele mõeldud külad. Eelviimase, Türile rajatava küla kuus pereelamut peaksid valmima mais ning juunis on nad uute elanikega asustatud. Projekti kogumaksumus on 2,9 miljonit eurot. Teet Reier

Eelmise aasta lõpus sulges uksed Järva Tarbijate Ühistu kauplus A ja O, mis asus Viljandi tänav 11. Järva Tarbijate Ühistu juhatuse esimees Tõnu Uibopuu sõnul antakse tühjaksjäänud ruumid rendile. Samaaegselt avati endine Kalevi kauplus Konsumi nime all. „Kalevi kaupluse müügisaali pind suurenes võrreldes varasemaga kaks korda: varem oli 307 m², nüüd 626 m². Sortiment laienes 4100 artiklilt 6800 artiklini ehk 2/3 võrra,“ ütles Uibopuu ning lisas, et samas suurusjärgus oli ka uuenenud kaupluse käibekasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. „Kuna käibekasv oli ka Türi kaubakeskuses asuvas Konsumis, siis võib öelda, et ühistu seisukohalt on see igati õnnestunud projekt,“ lisas ta.

tr

teet.reier@tyri.ee

Tõenäoliselt pole paljud türilased sellest viimase kümnendi suurehitusest kuulnudki, sest tavainimesel on harva asja Staadioni tänava lõppu, et sealtkaudu Roopa tänavale liikuda. Kes aga on sinna juhtunud, leiab endise metsa asemel eest kuue ja poole hektari suuruse maatüki, millel käib vaatamata külmale ilmale vilgas ehitustegevus.

Kerkib kuus peremaja

Endine Kalevi kauplus on nüüd avarama müügisaaliga ning suurema kaubavalikuga. Teet Reier

Teet Reier

AS Hoolekandeteenused infojuht Kadri Lehenurme sõnul kerkivad siia elumajad psüühilise erivajadusega inimestele. „Kokku ehitab AS Hoolekandeteenused kaasaegsed uued elupaigad erivajadusega inimestele 11 Eestimaa paika. Türi Kodu 6 peremaja valmib projekti eelviimase asukohana selle aasta mais, elanikud kolivad oma majadesse juunis,“ selgitas ta. „Türi Kodusse tulevad siiani

üle Eesti elanud Järvamaa elanikud ja teised, kes avaldavad soovi elada just Türil, kuna on selle paigaga seotud olnud. Nii kolitakse Türile suletavatest Ravila ja Kernu hooldekodudest, aga ka näiteks Valklast, Koluverest ja Saaremaalt Sõmerast,“ lisas Lehenurm. Mida kindlasti peaks Lehenurme arvates rõhutama – peremajade tulevased elanikud on rahumeelsed ega vaja kuidagi erilist kohtlemist võrreldes teiste inimestega. „Nende peremajadel põhinev küla ei ole kinnine territoorium ja inimesed liiguvad ringi neile vajalikes kohtades nii iseseisvalt kui vajadusel tegevusjuhendajatest saatjatega.“ „Kuuekümnele eri vanuses täiskasvanud psüühilise erivajadusega inimesele hakatakse Türi Kodus pakkuma ööpäevaringset erihooldusteenust. See tähendab, et peremajadest saab erivajadusega inimeste elukoht, kus ööpäevaringselt on tagatud vajalik toetus, juhendamine ja ka meditsiiniline abi,“ ütles Lehenurm ning lisas, et ka elukorraldus peremajades saab olema tavapärane. „Elatakse kümnekesi ühise perena elamus, kus enamikul on oma tuba, ühisteks ettevõtmisteks on kasutada avar elutuba koos kööginurgaga.“ Plaanide kohaselt tuleb külla 22 töökohta – tööd saab 20

kommentaar

Lembi Uulimaa

Vändra Kodu juht

Vändra Kodul, mis avati eelmisel aastal, on läinud väga hästi. Uue elukohaga harjumine on läinud oodatust kergemini, sest uute mugavate elutingimuste ja piisava tähelepanuga harjutakse kiiresti. Kohalik kogukond on meid väga hästi vastu võtnud. Uue asutuse loomisega kaasnenud kohalike positiivne huvi ja avatud uksed on täitnud meie majad toalillede, raamatute ja muude igapäevaeluks vajalike tarbeesemetega. Kodu töötajate jaoks on olnud see uus ja huvitav väljakutse, mitmedki neist on öelnud, et on lõpuks leidnud endale sobivaima töö.”

tegevusjuhendajat, vanemtegevusjuhendaja ja Türi Kodu juht. Türi Kodu juhi leidmiseks juba konkurss käib, tegevusjuhendajaid asutakse otsima veebruari teises pooles.

Tekib uusi töökohti Türi vallavanem Pipi-Liis Siemanni sõnul on Türi Kodu kindlasti väga vajalik ja oluline kõikidele, kes siin endale tõepoolest uue ja oma ning turvalise kodu saavad. „Türi vallale tähendab see, et paarkümmend kohalikku inimest leiab loodetavasti endale töö, samas peame olema valmis ka meie valla uute elanike ning nende eripäradega kohanema,“ ütles Siemann. „Loodan, et koostöö Türi Kodu ja Türi päevakeskuse vahel sujub ning pakume mõlema klientidele turvalisi võimalusi osaleda ühiskonnaelus, kasutada meie sportimis- ja va-

ba aja veetmise võimalusi, teha jõukohast tööd ning tunda end iseseisva ja hakkamasaavana.“ „Kõiki Türi valla elanikke ja ettevõtjaid kutsun paindlikult suhtuma ja suhtlema uute asukatega ning loodan, et uus asutus toob meile Türi valda jälle midagi uut ja uuenduslikku,“ lisas ta. Peremaju ehitavad Nordecon AS ja Eston Ehitus AS ning nende maksumuseks kujuneb 2,9 miljonit eurot. Projekti rahastavad ERDF (Euroopa regionaalarengu fond) ja riik. Praegu on käimas juba sisetööd, laotakse veheseinu. Järgnevalt rajatakse hoonete vahele tegelusala koos spordiplatside, puhkenurkade, aiaala ning läbimõeldud haljastusega, mis pakub sealsetele elanikele nii jõukohast hooldustööd kui aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi.


TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013

2

arvamus Eurost ja spordipisikust

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Ootame kiirabi Türile ja soovime kvaliteetset teenust

Aasta algas, maailmalõpp jäi tulemata, talv on nagu talv ikka, lumine ja külm. Ühesõnaga kõik on tavaline – selline, nagu me harjunud oleme. Aga kas on? Kaks aastat on nüüd möödas, kui vahetasime oma armsa krooni euroraha vastu. Mis sellega muutus? Hinnad, mida euro kergitama ei pidanud, on tänaseks kohati kordades tõusnud. Lihtne näide: kui krooni ajal maksis jalatsite hooldusvahend umbes kolmkümmend krooni, siis täna algavad hinnad viiest eurost. Või võtame toidupoe: saja krooni eest sai enam-vähem vajaliku toidu perele ostetud, täna samade kaupadega kassasse jõudes ei kipu arved enam kuidagi alla viieteistkümne euro jääma. Aga autokütus, kodukulud? Poliitikute pajatustest ja väljaütlemistest meedias kuuleb tihti, et elatustase on tõusnud, Eesti keskmine palk kasvanud. Mille arvelt? Ikka nende, kes pealinnas või välismaal pikemat rubla püüavad, nagu kunagi öeldi. Kõik Tallinna või Soome ei mahu. Mõned peavad ka Maarjamaale jääma, sest elu tahab elamist ka väljaspool linnapiire. Palju aga on tõusnud siinsed palgad viimastel aastatel? Vähe on tõenäoliselt neid, kes avalikus sektori töötades saaksid öelda, et jah, meil tõstetakse igal aastal palka. Ja vaevalt saavad seda teha ka eraettevõtjad. Aga eestlane suhtub sellesse nagu tavaliselt: mis ei tapa, teeb tugevaks. Tugevaks teeb aga kindlasti sportimine. Spordipisik on see, mida pole tarvis karta, kord juba nakatudes saad „tüsistustena“ kaasa vastupidava tervise, soovi värskes õhus viibida või hoopis tahtmise pjedestaalile pürgida. Ära istu toas. Avatud on liuväljakud ja suusarajad. Otsi kelk ja suusad välja ning naudi talvespordi mõnusid, seniks kuni kevad taas Türile jõuab.

tr

pipi-liis Siemann

vallavanem

Meedia vahendusel oleme saanud kuulda Türi valla jaoks rõõmustavatest arengutest kiirabiteenuse ümberkorraldamisel täiendava kiirabibrigaadi paiknemisest Türil alates 2014. aastast. See on teema, mille eest oleme seisnud aastaid. Kiirabiteenuse ümberkorraldamise põhiliseks eesmärgiks on teenuse parem kättesaadavus ja kiirem jõudmine abivajajani. Seetõttu on ilmselge, et kiirabibrigaadi paiknemine Türil on õigustatud – Türi vallas elab pea kolmandik

Järvamaa elanikest ning valla territoorium on olulise suurusega, samuti on siit palju väljakutseid. Seega oleme valmis omalt poolt ruume pakkuma ning igati kaasa aitama, et kiirabi tõepoolest meie valla inimesele lähemale tuleks. Üks loogiline võimalus on, et kiirabibrigaad paikneks Türi tervisekesksuses. Oleme sotsiaalministriga läbirääkimistel saanud kinnituse, et saame 2014. aastal taotleda avanevast programmist raha tervisekeskuse kauaoodatud remondiks, mille käigus saaks paigaldada ka lifti. Mõistlik oleks

vajalikke ümberkorraldusi ja remonti planeerida, arvestades nii meie oma arstide ja patsientide kui ka kiirabi vajadusi. Rõõmustades meile soodsa ja vajaliku ümberkorralduse üle, ei tohi me unustada, et lisaks oma valla huvidele (neid on ümberkorraldamise kavas juba arvestatud) tuleb meil toetada ka teiste Järvamaa inimeste huve ning loomulikult ka Järvamaa haigla tulevikku ja teenuse osutamist. Näiteks on väga oluline, et Järvamaa haiglas oleks jätkuvalt tagatud ööpäevaringne erakorraline meditsiiniline abi. Ja seda mitte ainult lähiaastatel, milles polegi küsimus, vaid pikaajaliselt. Järvamaa omavalitsuste liidu juhatus on saatnud kirja terviseametile ja sotsiaalministrile, milles omavalitsusjuhid väljendavad nördimust, et selline ümberkorraldus

on kavandatud ilma asjaomaste omavalitsustega konsulteerimata. On äärmiselt kahetsusväärne, et kiirabi kui otseselt valdade ja linnade elanike elu ja tervist ning elukvaliteeti mõjutava teenuse osutamise muutmist planeeritakse kohalikke olusid kõige paremini tundvaid asutusi eirates. On väga tähtis, et meie maavanem ja omavalitsuste juhid osaleksid selliste otsuste ettevalmistamisel aktiivselt ning annaksid kohalikke olusid tundes arvamuse ümberkorralduste kohta. Lisaks kiirabiteenust ootavatele muudatustele on Eesti ajakirjanduses kõlanud seisukoht, et praeguse haiglavõrgu 19 haigla ehk põhiosas haigekassast raha saavate haiglate asemel peaks 2020. aastaks alles jääma seitse või kümme haiglat ning ülejäänud muutuvad perearstikeskusteks, hooldusra-

vi, kiirabi ja osaliselt eriarstiabi pakkuvateks tervisekeskusteks. Hetkel ei ole haiglavõrgu arengukava ametlikku muutmist veel algatatud. Järvamaa haigla on oluline meie kõigi jaoks, lisaks on omavalitsused võtnud endale pikaajalisi kohustusi haigla arendamisel ning toetavad haiglat ka rahaliselt. Seega on väga oluline, et Järvamaa omavalitsuste esindajad kaasataks haiglavõrgu uue arengukava koostamisse juba selle varases staadiumis, et saaksime sellise elutähtsa teenuse kujunemisel kogukonna huvides reaalselt kaasa rääkida. Muidu jääb meile ainult tagantjärele võimalus leppida otsustega, mis tehakse kaugemal – ning need ei pruugi tingimata olla ei Järvamaa ega Türi valla elanikele sama soodsad nagu otsus kiirabibrigaadi paiknemise kohta.

minihanke korraldamiseks ja hankelepingu sõlmimiseks selgitab minihanke korraldamise otsustaja välja hankijale sobivaima pakkumuse turul, lähtudes objektiivsetest tingimustest, turusituatsioonist ning riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Riigihangete korraldamise üldpõhimõtted on sätestatud riigihangete seaduse §-is 3. Üheks selliseks põhimõtteks on, et hankija peab vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti (§3 punkt 5). Arvestades, et äriregistri B-kaardi andmete alusel on AS Koma Ehituse juhatuse ainus liige Türi vallavolikogu esimees Raivo Pink, näen hanke korraldamisel vastava põhimõtte eiramist. Kõige halenaljakam on fakt, et OÜ Rikson Invest põhitegevus on katuste paigaldus ja tal puudub elektritöödeks vajalik registreering majandustegevuse registris, teiseks saadeti hinnapäring Tallinnas tegutsevale Põhjamaade suurimale

elektrivõrkude planeerimisega ja ehitamisega tegelevale ühingule, kelle majandustegevuse kulud on suured ja tõenäosus, et see üldse Türile jõulukaunistusi tuleb üles panema, on väike. Ja kui tehaksegi hinnapakkumine, siis ei ole see konkurentsivõimeline. Nii ka läks – Rikson Invest, kelle põhitegevus ei ole elektritööde tegemine, ei teinud hinnapakkumist, Eltel Networks tegi kõrge pakkumise ja Koma Ehitus võitis hanke! Seega tegelikkuses ei püütudki välja selgitada odavamat pakkumust. Tekib kahtlus, et tegu oli teadlikult suunatud hankega ja seega ei järgitud ka muid riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Arvestades valla ja volikogu esimehe firmaga viimasel ajal sõlmitud lepingute suuri mahte, mis on seotud vallale teenuste osutamisega, tekib paratamatult küsimus, kas rahaliselt kitsal ajal ei ole ühte firmat eelistatud hoopis olulisemate summade ulatuses.

Miks vallavanem valetab? Jan-Roland Raukas

Sotsiaaldemokraatliku erakonna Türi osakonna liige Ajaveeb: jan-roland.tyrivald.ee

Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann valetab, kui kinnitab Järva Teatajale, et vald ei sõlminud eelmisel aastal Koma Ehitusega uusi lepinguid. Laupäeval, 12. jaanuaril Järva Teatajas ilmunud artiklis „Opositsioon nõuab aru“, milles käsitletakse Türi vallavalitsusele esitatud teabenõuet seoses tehingutega AS Koma Ehitusega, ütleb Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, et 2010. ja 2011. aasta kohta ei oska ta täpset teavet anda, kuid kinnitas, et 2012. aastal ei sõlminud vald Koma Ehitusega uusi lepinguid. 12. jaanuaril esitasin Türi vallavalitsusele teabenõude seoses Türi vallavalitsuse poolt

2012. aastal Türi linna jõuluks ehtimiseks korraldatud hankega. 15. jaanuaril saadud dokumentidest ja Türi vallavanema täiendavast selgituskirjast nähtub, et Türi vallavalitsus sõlmis 2012. aastal suulise hankelepingu ASiga Koma Ehitus. Kuna hankelepingu maksumus (5 664 eurot) jäi alla riigihangete seaduse §5 lõikes 1 sätestatud piirmäära (10 000 eurot), millest alates on nõutav hankelepingu sõlmimine kirjalikus vormis, käitus Türi vallavalitsus hankelepingu sõlmimisel igati õiguspäraselt. Lepingu vormi laiemas tähenduses sätestab aga võlaõigusseaduse §11 lg 1 ja selle kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või

mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seega on selge, et ka suuline leping on võlaõigusseaduse mõistes leping ja seega ei saa väita, et vald ei sõlminud eelmisel aastal Koma Ehitusega uusi lepinguid. Eraldi teema on hankemenetluse läbiviimine ja selle vastavus riigihangete seaduse mõttele. Türi vallavanem selgitab oma eelnimetatud vastuses teabenõudele: „Kuna hankelepingu eeldatav maksumus oli väiksem kui 10 000 eurot ilma käibemaksuta, kohaldas Türi vallavalistus vastavalt hankekorra §18 lg 7 hankekorras sätestatud minihanke hankemenetluse reegleid.” Sobivaima pakkumuse väljaselgitamiseks saadetigi hinnapäring kolmele ettevõttele: Eltel Networks AS, AS Koma Ehitus, Rikson Invest OÜ. Türi vallavalitsuse hangete korra §19 (Minihanke hankemenetluse korraldamine) lg 2 sätestab, et


TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013

3

uudised

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Õiguskorrast Türi vallas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna Türi konstaablijaoskonna teenindataval territooriumil (Imavere, Türi ja Väätsa vald) registreeriti 2012. aastal kokku 251 kuritegu. Möödunud aasta samal perioodil registreeriti kokku 192 kuritegu, seega kuritegevus kasvas 59 kuriteofakti võrra. Valdava enamuse registreeritud kuritegudest moodustavad varavastased kuriteod. Türi linnas registreeriti kokku 114 kuritegu, 2011. aastal 77, Türi vallas 83 kuritegu (71). Türi valla territooriumil registreeriti 2012. aastal kokku 197 kuritegu, 2011. aastal registreeriti kokku 148 kuritegu, seega kuritegevus tõusis 49 fakti võrra. Kõige suurem süütegude tõus oli Türi linnas; poole moodustasid varavastased süüteod. Kuritegudest registreeriti Türi vallas kolm esimese astme kuritegu ja ülejäänud olid teise astme kuriteod, millest vargusi kokku 110, neist sissetungimisega 81, avaliku korra raskeid rikkumisi 1, kehalisi väärkohtlemisi 20, omavolilisi sissetungimisi 5, kelmusi 4, karistuse kandmisest kõrvalehoidumisi 2, tulirelva ja laskemoonaga seotud süütegusid 4, vägivalda võimuesindaja suhtes 2 ja mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis 32. Väärteo toimepanemisi avastati Türi valla territooriumil 2012. aastal kokku 1446, neist Türi linnas 742. Möödunud aasta samal ajavahemikul avastati Türi vallas kokku 2154 õiguserikkumist, seega väärtegude avastamine vähenes 252 väärteo võrra. Jätkuvalt moodustavad enamuse toime pandud väärtegudest liiklusega seonduvad rikkumised. Põhilised väärteo rikkumised 2012. aastal Türi vallas olid järgmised: liiklusseaduse rikkujaid 1033; alkoholiseaduse rikkujaid 109; tubakaseaduse rikkujaid 78; relvaseaduse rikkujaid 2; teeseaduse rikkujaid 72; autoveoseaduse rikkujaid 2; karistusseadustiku rikkujaid 95; liikluskindlustuse seaduse rikkujaid 28; ühistranspordi seaduse rikkujaid 1; turismiseaduse rikkujaid 2; kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse rikkujaid 1. Analüüsides eelnevaid andmeid, tuleb seekord nentida, et üldine kuritegevus näitas viimase aasta lõikes tõusutendentsi. Suurenes sissemurdmiste arv ja seda ennekõike suvisel perioodil. Põhilisteks varguste objektideks olid jalgrattad, kuid käesolevaks momendiks on kriminaalpolitsei teinud väga tõhusat operatiivtööd, mille tulemusena on teo toimepanijad politseile teada ning lähiajal ootab neid kohtumenetlus. Tänan kõiki positiivse ellusuhtumisega abivalmis kodanikke ja koostööpartnereid kogukonna turvalisuse parandamisel. Turvalist aastat meile kõigile!

Tarmo Kivi

Türi konstaablijaoskonna piirkonnavanem

ÕIGUSNÕU

Erinevad teabetahvlid ja bussiootepaviljonid on läbi aegade olnud kohalike rammumeeste lõhkumisobjektideks. Viimase saavutusena on lõhutud Vabriku puiestee alguses oleva teabetahvli klaas ja soditud värviga alus. Kui Paides nõutakse võimu rahvale, siis Türi loosungiks on „Saagu valgus“. Tahvlite paigaldaja sõnul seda ei parandata, vaid leitakse talle kevadel uus koht. Teet Reier

Huvitavaid üritusi jagub ka küladesse Esimeseks poolaastaks on Türi valla külad ja mittetulundusühingud kavandanud tosin huvitavat üritust, mille läbiviimiseks on taotletud ka toetust. Näiteks soovib MTÜ Türi-Tamsalu matkatee korrastada ja tähistada matkaraja, MTÜ Türi valla külad korraldada käsitöö õpitubasid „Külainimeselt külainimesele“. Samuti toimub sel kevadel traditsiooniline pärimusmuusikafestival „Regilaul uues kuues“ ning MTÜ Smeritška korraldatavad ukraina kultuuri päevad LõunaJärvamaal. Uue ja huvitava ettevõtmiste sarjana on Kurla ja Meossaare külas tegutsev külaselts KUME võtnud kavva kursuse „Taluperenaine talitab“ korraldamise. KUME külaseltsi juhatuse esimehe Tiina Lohuri sõnul on tegemist suurtele ja väikestele käsitööhuvilistele

mõeldud kursuste sarjaga, mille esimene tsükkel sisaldab seebitegu, märg- ja kuivviltimist ning võija sõirategu. „Kursuste eesmärgiks on kindlasti käsitöötraditsioonide elavdamine ja põlvkondadevahelise sidususe loomine, loomulikult ka õppimisvõimaluste parandamine ja kättesaadavaks muutmine,“ ütles Lohur. „Samuti tahame korrapäraselt toimuvate ürituste abil kasvatada kooskäimise harjumust värskelt rajatud KUME kojas. Seebitegemise juhendaja Elvi Viili käe all peaks valmima koja sauna suvine seebivaru, ka viltimise koolitusel valmivad sussid lähevad koja kasutusse,” lisas ta. Paljudes külades toimuvad traditsiooniliselt ka vastlapäevad ja jaanituled.

tr

Alates tänasest lehest on võimalik saada TASUTA õigusnõu. Küsimustele vastab advokaat Indrek Naur. Küsimused võib saata meiliaadressile indrek@naur.ee. Laenasin naabrimehele kaks aastat tagasi 500 eurot ja tagasi ei taha ta võlga maksta. Milline on kõige lihtsam võimalus raha tagasi saada? Kõige lihtsam on kasutada maksekäsu kiirmenetlust, mis on odavaim ja kiireim võimalus kohtusse pöördumiseks. Selleks on vaja id-kaardiga siseneda portaali www.e-toimik. ee, täita lahtrid ja maksta riigilõiv 3% nõudelt. Lahtrite täitmiseks ei ole vaja õigusalaseid teadmisi ja ei ole vaja esitada mitte ühtegi tõendit (lepingut, arvet, maksekorraldust vms). Maksekäsu kiirmenetluses esitatav nõue ei või ületada 6400 eurot. Kõikide eelnimetatud nõuete täitmisel alustab kohus menetluse, misjärel annab kohus võlgnikule 15 päeva aega vastuväite esitamiseks. Kui võlgnik vastuväidet ei esita, teeb kohus määruse, millega mõistab võlgnikult raha välja. Statistika kinnitab, et rohkem kui 90% avalduste puhul võlgnik vastuväidet ei esita. Kohtumäärus on võimalik esitada täitmiseks kohtutäiturile, kes vajadusel arestib võlgniku pangakonto ja varad ning paneb vara sundmüüki. Võla sissenõudmisel peab arvestama aegumise tähtaegu. Lepingust tuleneva võla tasumata jätmisel aegub võlg kolme aastaga alates tasumise tähtaja saabumisest. Isegi juhul, kui pooled viivisemääras kokku leppinud pole, võib vaatamata sellele nõuda viivist seaduses sätestatud määras, mis käesoleval hetkel on 8% aastas. Mees lahkus pere juurest ega toeta laste ülalpidamist, mida teha? Elatis on lapse ülalpidamiseks makstav raha ja see mõistetakse välja lapsevanemalt, kes ei osale lapse kasvatamisel ega toeta last rahaliselt. Elatise sissenõudmiseks on lihtsaim võimalus esitada avaldus e-toimiku vahendusel maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetluses saab elatise nõude esitada kuni 200 euro suuruse elatise väljamõistmiseks. Elatist saab nõuda üksnes vanemalt, kes on lapse vanemana lapse sünniakti kantud. Juhul kui soovitakse suuremat elatist või lapsevanem esitab vastuväite maksekäsule, tuleb lapsevanemal lapse nimel pöörduda kohtusse. Lapsel on õigus igakuisele elatisele vähemalt poole vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, mille suuruseks alates 1. jaanuarist 2013 on 160 eurot.

Kabalas avati uisuväljak MTÜ Smeritška tutvustas ukraina kultuuri ka teisel Türi õunafestivalil. Teet Reier

Alates jaanuarist saab Kabalas tänu Ants Tõõtsule ja Raivo Rassile uisutada Pärna 20 maja nurgas asuval uisuväljakul. Uisuväljak sobib nii hokimänguks kui ka iluuisutamiseks. Pimedal ajal on võimalik sisse lülitada ka valgustus. Üleskutse rahvale: juhul kui teil on jäänud seisma uiske, mida te ise ei kasuta, tooge need Kabalas Pärna 20 esimesse trepikotta, kust on hea vajadusel uiske laenutada ja pärast tagasi panna teistele soovijatele uisutamiseks. Mõnusaid talverõõme!

Reinika Tatter

Kabala rahvamaja juhataja

Kuuse koht ei ole prügi hulgas Austatud SEB Türi kontori kliendid Alates 1. veebruarist 2013 asub SEB Türi kontor aadressil Viljandi tn 1. Kuna paigaldame uude kontorisse sularaha sisse- ja väljamakse automaadi, ei tee pangatöötaja enam seal sularahatehinguid. Ootame Teid Türi kontoris tööpäeviti 10–17, lõuna 13.30–14.00. Sularaha sisse- ja väljamakse automaati saate kasutada esmaspäevast reedeni 8.30–23 ning laupäeval ja pühapäeval 12–23. Lisaküsimuste tekkimisel olete oodatud ühendust võtma klienditoe telefonil 665 5100. Meeldivate kohtumisteni uues kontoris! Teie SEB

Kui jõulud ja aastavahetus läbi, koguneb Türi korrusmajade juurde ka äravisatud kuusepuid, mis halvimal juhul seal kevadeni kükitavad. Türi vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Ott Vilusaare sõnul on selliseid spontaanselt tekkivaid kuusekogumeid Türil õnneks vähe, vaid kolm-neli. „Inimestel on võimalus oma aja äraelanud kuused viia kas Türi jäätmejaama või tehisjärve äärde lõkkeplatsile. Kuuskede põletamine majadevahelisel alal on ohtlik ja selleks on vaja päästeameti kooskõlastust.“ Mõistlik on kuivanud kuusk tükeldada ja põletada koduahjus. Kui küttekolle puudub, siis ei tohiks olla füüsiliselt väga kurnav paar-kolm kilo kaaluv oksakott jäätmejaama toimetada.

tr


TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013

4

uudised Sihikindlus tõi preemia

Türi ühisgümnaasiumis anti teist aastat välja õpilaspreemia. Seekord tunnustati abiturient Kevin Nemeržitskit. Kevin on noormees, kes teab täpselt, mida ta tahab. Ja kui ta on midagi sihiks võtnud, siis teeb ta kõik selleks, et eesmärgini jõuda. Veel põhikoolis ei pidanud ta õppimist oluliseks ning hinded olid pigem kehvapoolsed. See teadmine, et loll on olla loll, tuli 8. klassi lõpus ja juba 9. klassi esimesel veerandil olid Kevini tunnistusel ainult „neljad“ ja „viied“. Hiljem tulid ajad, kui Kevin sai ainult „viisi“, sest ta püüdis võrdselt hästi õppida kõiki aineid. Nüüdseks on ta jõudnud arusaamisele, et tähtis on arendada oma tugevaid külgi ning muud õppida vaid silmaringi laiendamiseks. Kevini tugevus on reaalained. Ta on edukalt osalenud maakonna matemaatika-, füüsika- ja keemiaolümpiaadidel, osalenud Tartu ülikooli füüsikaõpikojas. Ta on juba kolm aastat õppinud Tartu ülikooli teaduskooli matemaatikakursustel. Matemaatika ongi Kevini eriline lemmik. Edasi õppida kavatseb Kevin aga programmeerimist, mida ta on pisut tundma õppinud ka internetipõhisel koolitusel Python, mis õpetab koostama interaktiivseid mänge. Kevini päevad ei möödu aga sugugi mitte ainult kirjutuslaua või arvuti taga. Ta on tegelenud nii maadluse kui karatega. Praegu mängib ta tennist ja lauatennist. Kevini endine tennisetreener Jaan Rahe ei jõua Kevini visadust ja töökust ära imestada, sest treeningutesse suhtub ta samasuguse pühendumusega kui koolitükkide tegemisse. Kevinil on veel üks tore hobi, nimelt vaatab ta arvutis jaapani koomiksit Manga ning multifilmi Anime, tänu millele on paranenud inglise keele oskus ning külge hakanud ka pisut jaapani keelt. Oma sihikindluse ja visadusega on Kevin näidanud, et hea tahtmisega on kõik võimalik ja kui inimene teab, mis on tema eesmärk, ning sinna jõudmiseks teeb kõik endast oleneva, siis on ka tulemused suurepärased. Just seepärast anti Türi ühisgümnaasiumi 12.b klassi õpilasele Kevin Nemeržitskile iseseisvat õppimist väärtustav õpilaspreemia.

Türi ühisgümnaasium

Kevini moto: Õppimine on tõsine töö!

Erakogu

Kultuurimajas avaneb mitu näitust 29. jaanuaril kell 16 avatakse kultuurima galeriis näitus „Kauneid leide esiemade käsitöökirstust“. Näitus jääb avatuks 24. veebruarini ja huvilistel on võimalik väljapanduga tutvuda esmaspäevast laupäevani 11–18. Türi kultuurimaja II korruse klaassaalis aga avatakse 5. veebruaril kell 16 maaliringi näitus “Kevadet oodates”.

TR

Türi kultuurimaja naisansambel Naized (pildil) sai 2012. aasta Järvamaa kultuuripreemiate jagamisel parima kollektiivi preemia. 2011. aastal oli ansambel nominentide reas. „Preemia on ikka üllatav, tore, kui sind esitatakse kellegi poolt preemia saamiseks, sind märgatakse,“ ütles ansambli Naized liige Aili Avi. „2012. aasta oli meil päris tegus ka. Oli hulgaliselt ülesastumisi maakondlikel üritustel. Suur vabariiklik Uno Naissoo nimeline vokaalansamblite konkurss Põltsamaal üllatas – saime esimese koha ja ka Grand Prix, see oli küll tore võit, konkurente oli omajagu,“ lisas ta. Naized tegutseb nüüd juba seitsmendat hooaega. Teet Reier

Beebidega kultuurimajas Beebid ja nende emad on agarad suhtlejad. Lisavõimaluse pakub Türi kultuurimajas Aili Avi ja Siiri Miiri korraldatud beebiring. Mitmed toredad kohtumised on juba teoks saanud, mitmed ees ootamas. Aili Avi

rahvaleht@tyri.ee

Kui meie valla beebidega kodus olevad inimesed tunnevad igavust, siis järgnev lugu on just teile. 2012. aastal alustasime koos Siiri Miiriga beebiringiga toimetamist. Idee tulenes sellest, et suurematele titadele on olemas toredad laulu- ja tantsuringid lasteaedade juures, kuid ka pisemate emad vajaksid võimalust kodust välja tulla ja mõnusalt aega veeta ning ka midagi uut õppida. Beebiring kultuurimajas on koos käinud juba kolm korda: Lea Urb rääkis beebide külmetushaigustest, Helve Mägi õpetas beebidele massaaži tegema ja Deivi Šadeiko juhendamisel õppisime beebiga mõnusalt võimlema. Tore, et kutsutud külalised on lahkelt tulnud ja vahel veidi lärmaka kuulajaskonnaga kenasti toimetanud. Võimlemistunnis oli kohal rekordarv emasid, seitseteist. Kultuurimaja tantsuklass sai mõnusalt täis. Viimasel korral toimus ka nn kogukonnasisene lasteasjade vahetus. Beebiringi listis sai pakkumised ja vajadused enne kohtumist välja hõigata ning kohapeal leidsid asjad uued omanikud: üks saab seisvast kraamist lahti, teine hoiab mõnedki eurod kokku. Vahva on veel see, et tegemist pole vaid tutvusringkonnaga, ringis pigem tutvume uute

Deivi Šadeiko näitab koos Mats Artur Aviga ette, kuidas on võimalik koos võimelda. inimestega, kellega laste vanuse tõttu niikuinii vähemalt põhikooli lõpuni seotud oleme. Seega julgustan tulema kõiki neid ka, kes ehk arvavad, et üksinda võõraste keskele ei taha tulla. Pärast esimest korda läheb see tunne üle.

Osalejate arvamusi Siiri: Lapsega kodus olevatel emadel kipub tekkima suhtlemisvaegus. Linnas saad küll jalutavate emadega kokku, aga see on kuidagi teistmoodi jutustamine ja ega meie tänavad kahte kõrvuti sõitvat käru ei taha mahutada. Tore, et Türi kultuurimaja on meile vastu tulnud ja lahkelt titemammad oma katuse alla võtnud. Terve tuba on täis emasid (kes mitmekordne, kes esmakordne emme), jagamas muresid, rõõme, kogemusi, lasteriideid ja kuulamas spetsialistide nõuandeid. Lisaks emmede tegevustele saavad ka meie beebid omavahel

Erakogu

teave

Beebiring ootab järgmistele kohtumistele Edasised beebiringi toimumise kuupäevad (endiselt neljapäevad) etteruttavalt: 31. jaanuaril kell 11.30 räägib Deivi Šadeiko emadele sünnitusjärgsest toitumisest, 7. veebruaril laulame ja tantsime koos lõõtsamängija Silvi Tumjanskajaga, 28. veebruaril tuleb külla Asta Olonen peresuhete ja laste väärtuskasvatuse teemadel juttu ajama. Muud kellaajad ikka algusega kell 11.00. Kes pole veel beebiringi listi liige, andke oma soovist teada aili.avi76@gmail.com. Listis oleva info abil saate täpsema info, siis on hea valida, mis teemadeks kohale soovite tulla. List toimib ka vahetuskeskkonnana – kogukonnasiseselt hea viis beebiasju vahetada või müüa-osta. Uued tulijad võiksid eelnevalt registreerida. Osalustasu 1–2 eurot. tutvuda ja mängida. Tiina: Mõnus õhkkond ja olemine nii endale kui ka väikesele, uued tuttavad. Ja rosinaks magustoidul on kindlasti beebiringi külalised, kes on oma ala spetsialistid ning jagavad kogemusi ja teadmisi ka meile. Õnnela: Põnev vaheldus nii lapsele kui emale. Võimalus saada kodust välja ja lapsed õpivad sotsiaalset suhtlemist. Huvita-

vad külalised, kes jagavad oma kogemusi ja õpetusi meiega. Anu: Mulle meeldib sundimatu õhkkond, kus vahepeal mõni laps sööb, teine magab ja samas enamus mängivad ning uurivad üksteise põnevaid lelusid. Emad saavad kasulikke nõuandeid üksteiselt ja külla kutsutud spetsialistilt, sest hea on vahetada kogemusi oma ala praktikutega.

Tuleb seminar noortele Türi noortekeskuses toimub 14.–16. veebruarini projekti “Noorus otsustab!” raames seminar kohalikele põhikoolinoortele. Seminari eesmärk on avardada noorte silmaringi hariduse ja töövaldkonnas. AIESEC Tartu filiaali liikmed korraldavad Türi noortekeskuses veebruari keskel tasuta seminari noortele, et täiendada nende karjääriplaneerimisoskusi. Lisaks tudengiorganisatsiooni AIESEC liikmetele aitavad Türi noori koo-

litada välismaa vabatahtlikud. Projekti “Noorus otsustab!” eesmärk on tõsta 14–17-aastaste õpilaste eneseteadlikkust ning toetada nende valikuid õppetöös ja edasises elus. Projekt viiakse läbi seminari vormis ning kestab kolm päeva. Nende päevade jooksul toimuvad õpitoad ja koolitused, sealhulgas õppimisja praktikavõimaluste tutvustused, CV koostamise õpetus ja palju muud harivat, mis aitavad noorel tööturul paremini läbi

lüüa. Samuti külastatakse kohalikku ettevõtet ja tutvutakse selle tööga. Viimasel päeval saab iga osaleja oma tulevikuvisooni, mis on loodud just noore omadusi ja soove arvestades. Projekti viib läbi kuus AIESECi Tartu haru liiget, kes on kaasanud vabatahtlikke välismaalt. Seminar toimub inglise keeles, mis võimaldab ühtlasi arendada võõrkeeleoskust. Lisainformatsiooni saab “Noorus Otsustab!” Facebook

teave :

Registreerumine: Mirell Prosa – koolide koordinaator E-post: Noorusotsustab@ gmail.com Telefon: 5326 9909 lehelt. Registeeruda saab huvijuhi Ellen Nugise kaudu ja Facebooki lehel.

tr

Joonista kevad koomiksisse Türi kevadpealinna toimkond ja Türi Rahvalehe toimetus kutsuvad kõiki KOOMIKSEID JOONISTAMA. Koomiks on tore viis lühidalt ja tabavalt jutustada joonistades mõni väike lugu. Piisab ka 2–3-pildilisest must-valgest koomiksist. Või on sul idee lausa

koomiks-järjejutu jaoks? Tööd avaldatakse valla lehes ning vahvamatele töödele on auhinnad. Esimese koomiksivõistluse teemad tähtajaga 20. märts on: • Kevad Türi vallas • Inimesed ja kevad Koomiksi võid teha nii käsitsi joonistades kui ka arvutis. Kä-

sitsi joonistades kasuta tumedat kontuuri, et tööd oleks võimalik skaneerida. Tekst kirjuta loetavalt ja trükitähtedega. Lisa koomiksile ka pealkiri ning viimase koomiksiruudu sisse väikselt oma initsiaalid või nimi. Koomiksi võib teha ka asutuse või klassi ühistööna. Võistlusel pole

vanusepiirangut. Valmis tööd saata aadressil teet.reier@tyri.ee või tuua ümbrikus vallavalitsuse infolauda. Võib saata ka postiga Türi vallavalitsusse aadressil Türi Rahvaleht, Kohtu 2, 72213 Türi, Järvamaa.

tr


TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013

5

persoon

Ülle Leesmaa: Koostööd tehes on kogukond edukas Kümme aastat Järva maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonda juhtinud Ülle Leesmaa viimaste aastate tegevus on keskendunud rohkem koduvallale ning Lõuna-Järvamaa arendusprojektidele. Ettevõtlusportaali loomine ja avatud talude päev on vaid osake pikast projektide loetelust, mis toetust on leidnud. Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Ülle ütleb kohe jutuajamise alguses, et kindlasti on ta oma kodukoha partioot. Võimalused töötada pealinnas või ministeeriumis pole olnud nii ahvatlevad, et kodusest Lokuta külast või Järvamaalt lahkuda. Tegelikult võib öelda, et linnale lähemale on Ülle siiski nihkunud, nii mõnesaja meetri jagu, kui võtta linnulennult vahemaad praeguse elamise ja lapsepõlvekodu vahel. „Mis sellest, et linn on viie minuti tee kaugusel, pean ennast ikka maalapseks. Ja mängudki olid meil lapsepõlves nagu maalastel ikka. Küll sai onne ehitatud ja jõevees solberdatud. Ega toasistumiseks polnud mahti, kõht täis ja õue tagasi. Vanemad käisid tööl ja ega siis vanaema meid mööda mängumaad taga otsinud, olime ikka omapead, mina, poolteist aastat vanem õde, mõned külapoisidki vahel kambas.“

Lehmal sai udar märjaks Eks vahel tuli krutskitegemist ka ette. „Kord ehitasime jõele tammi, et vett paisutada. Seepeale tuli üks vastaskalda tädi kaebama, et tema ei saa oma lehma enam läbi jõe karjamaale viia, ilma et udar märjaks saaks. Või siis palusime ühel priskemal poisil ujumise ajaks vette hüpata, siis tõusis veetase kohe tunduvalt ja meil oli mõnus ujuda.“ Umbes kolm aastat käis Ülle ka Lokuta lasteaias. „Sama lasteaia on tänaseks läbinud juba ka minu lapsed. Sellest majast on ainult head mälestused, olen seal kokkutulekulgi käinud.“ Koolitee kulges nagu enamuselgi toonastel Türi noortel: kõigepealt vana koolimaja, sealt edasi praegusesse põhikooli hoonesse. „Kes meid siis tol ajal sõidutas. Hommikul sai bussiga kooli. Pärast jala koju. Siis jala rahvatantsu ja tagasi. Kõike jõudis. Praegu on nii, et vanemad sõidutavad siia ja sinna.“ „Muidugi, ega see minek Lokuta mäest alla, eriti pimedal ajal, meeldiv olnud. Ja pole praegugi. Kui vanemal lapsel käivad sõbrad külas, ma neid pimedas jala minna ei luba. Teepeenar on olematu ja autosid liigub üksja-

gu. Hädasti oleks vaja, et kergliiklustee kord ka Lokuta külla jõuaks.“ Koolis oli Ülle tubli õpilane, keskkooli lõputunnistusel vaid paar „nelja“. „Eks ma pidin õppimisega ikka vaeva ka nägema, lihtsalt ei tulnud midagi. Lemmikuteks olid kindlasti loodusõpetus, geograafia ja ajalugu. Reaalainetega oli keerulisem, sain hakkama, aga erilist indu nende õppimiseks polnud,“ nendib ta.

Komsomoli jäi astumata Oktoobrilaps ja pioneer oli Ülle ka. „Toimetasin isegi kooli pioneerimaleva kroonikat. Kui komsomoli astumiseks läks, oli õhus juba muutusi. Meid kutsuti Paidesse tähtsa komisjoni ette. Küsiti, kas kommunistliku noore koodeks on läbi loetud. Vastasin ausalt, et ei ole. Siis soovitati läbi lugada ja tagasi tulla. See tagasiminek õnneks ei saanudki teoks.“ Peale keskkooli lõpetamist olid Üllel nagu paljudel teistel noortel veel üpriski hägused tulevikuplaanid. „Kuna mu onu ja onunaine olid arhitektid, siis kiskus mindki selles suunas. Samuti meeldis psühholoogia. Tartu ülikoolis oli aga viimasele eriala konkurss kusagil paarkümmend tahtjat kohale. Ma siis ei üritanudki sinna,“ rääkis Ülle. „Arhitektuuri ei olnud ka võimalik otse õppima minna, soovitati aasta käia Tallinna ehitus- ja mehaanikatehnikumis, siis oleks mingi võimalus tekkinud. Pool aastat pidasin selles koolis vastu, siis tundsin, et see pole ikka see, ja tulin ära. Sain Paides töökoha pensioniametisse, lastetoetuste inspektoriks.“ Siis loodi sotsiaaltöö eriala õppimisvõimalus Tallinna pedagoogikaülikooli juurde. „Proovisin ja jäin esimesena sissesaajate nimekirjast välja. Üks kolleeg aga innustas aasta pärast uuesti proovima, siis läks kõik hästi. Nii sai minust kahekümneselt sotsiaaltöö tudeng. Mäletan ka toonase pensioniameti juhataja Jaan Anspali sõnavõttu, millega ta mind n-ö kooliteele saatis. See oli selline naljakalt pidulik, mis lõppes lausega: lähetame sind õppima Tallina pedagoogikaülikooli, et saaksid enda teoreetiliste teadmistega tagasi tulla Järvamaale.“ Ja nii see on läinud. Õpiaastad Tallinnas päädisid bakalaureusekraadiga sotsiaaltöö erialal. „Meil oli vahva kursus. Kohtume veel pragugi. Üks kursuseõde tegutseb Brüsselis, tema korraldab meile aeg-ajalt huvitavaid väljasõite, tänavu näiteks Pariisi.“ „Ja eks nende õpingute käigus sai samuti nähtud ühte koma teist. Meid viidi näiteks praktikale Paldiski maantee ja

liikuda. Proovisin ära ka eraettevõtlusega tegelemise. Riiete maaletoomine ei olnud aga kuigi tulus, rendipinnad ja müüjate palkamine, kõik see kippus kasumi ära sööma ja nii see peagi lõppes.“ Wismari haiglasse. Kui sa näed, milline on deliiriumis inimene, siis mõtled küll, et vist kunagi ei tahaks alkoholi tarvitada.“ „Kooli kõrvalt oli vaja loomulikult ka lisaraha teenida. Käisime Soome vahet sõitvate laevade peal koristamas. See aga kurnas nõnda, et kui kell juhtus hommikul helisema, siis ei saanud enam sotti, kas on hommik või õhtu. Nii saigi pärast käidud hoopiski nädalavahetustel Oisus baaridaami tööd tegemas. Nii et erinevaid ameteid on ikka üksjagu proovitud.“

Noorelt osakonnajuhiks Peale kooli sai Ülle tööle Järva maavalitsusse toetuste peaspetsialistiks. „Siis ühel hetkel tuli maavalitsuse personalijuht Laine Kukk minu juurde ja tegi ettepaneku asuda juhatama tervet osakonda. See oli muidugi üllatav pakkumine ühele kahekümne viie aastasele spetsialistile. Aga ma võtsin selle vastu. Oli küll algul raske, aga kokkuvõttes võib öelda, et see kõik karastas, andis esinemisjulguse ja arendas tohutult.“ „Maavalitsuses sain kogeda mitut erinevat juhtimisstiili.

Tervisest tuleb hoolida Kui läksin, oli maavanemaks Arvo Sarapuu, siis Theo Aasa ja Üllar Vahtramäe. Kui Aasa soovis olulistes asjades põhjalikult nõu pidada, samas aga usaldas minu otsuseid ja julges nendega alati kaasa tulla, siis Vahtramäe eeldas osakonnajuhatajatelt rohkem iseseisvust nii otsuste langetamisel kui igapäevatöös,“ meenutas Ülle. „Erinevate juhtidega koostööd teha oli väga huvitav ja arendav ning meenutan kõiki maavanemaid vaid heade mälestustega.“ Nii mõnedki olulised asjad said maakonnas tollal tehtud. „Esimese maakonnana Eestis viisime läbi hoolekandeasutuste reformi. Eivere hooldekodu hoolealused koliti Koeru hooldekodusse, vanemliku hoolitsuseta lapsed kolisime Koeru hooldekodust välja ja nad said uued ilusad kodud Koerus ja Paides. Riiklik põhimõte oli, et vanades ajaloolistes hoonetes asuvad hooldekodud peavad oma tegevuse lõpetama, sest nende hoonete taastamine ja ülalpidamine oleks väga kulukas.“ „Ühel hetkel tundsin aga, et kümme aastat osakonnajuhina on ammendanud ja tuleb edasi

Üks aasta läks Üllel kaotsi haigusega võideldes. „Meie ravisüsteemil on see viga, et kui lõikus tehakse spetsialistide poolt korralikult ära, siis järelraviga ei taha keegi tegeleda. Niipea kui võimalik saadetakse sind haiglast koju. Et sellel võivad olla halvad tagajärjed, sain ise tunda, sest peatselt olin kriitilises seisukorras haiglas tagasi. Õnneks läks kõik hästi.“ „Siinkohal soovin inimestele südamele panna, et ennast tuleb armastada ja enda tervisest hoolida. Mõelge sellele, kui palju te tänases kiires elutempos endalt nõuate ja kui palju te enda kehale vastu annate. Minu lugu lõppes õnnelikult, aga alati ei pruugi nii hästi minna. See oli üks valusamaid ja olulisemaid õppetunde elus. Rõõmsa meele ja tugeva tervise heaks saame ise väga palju ära teha.“ Siis tuli pea korraga kaks tööpakkumist. „Otsiti tegevjuhti Järvamaa omavalitsuste liidule ja MTÜ Lõuna-Järvamaa koostöökogule. Kuna viimane tegutses Türil ja oli suhtelisest uus ettevõtmine, langes valiku kaalukauss just sellele.“

Ülle Leesmaa 06.03.1972, Lokuta küla Türi vald Abielus, 2 last Haridus: 1979 – 1990 Türi I keskkool 1992 – 1996 Tallinna pedagoogikaülikool, baccalaureus artium kraad sotsiaaltöö erialal Töö: 1991 – 1992 Järvamaa pensioniamet, lastetoetuste inspektor 1996 – 1997 Järva maavalitsus, toetuste peaspetsialist 1998 – 2008 Järva maavalitsus, sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja 2009 – ... MTÜ Lõuna-Järvamaa koostöökogu, tegevjuht Tunnustus: Järvamaale osutatud teenete tunnustamiseks on Järva maavanem andnud 1. juulil 2005 välja Ülle Leesmaale Järvamaa teenetemedali. Enne Üllet oli koostöökogul olnud lühikese aja jooksul kolm tegevjuhti. „Mõtlesin siis, et mis selles töös nii erilist või rasket on, et inimesed pole pidama jäänud. Nüüd algab mul sellel kohal juba viies aasta.“ Suurematest projektidest, mis koostöökogu vahendusel viimastel aastatel rahastuse on leidnud, võiks kindlasti nimetada ettevõtlusportaali Lõuna-Järvamaa koostööportaal loomist ja avatud talude päeva. „Teeme koostööd ka välisriikidega. Eelmisel aastal käisime Itaalias tutvumas sealsete ettevõtjate tegemistega, käimas on ühisprojekt hispaanlastega, kes soovivad oma kodumaal tutvustada meie turismivõimalusi ning filmivad selle tarbeks meie nelja aastaaega. Meie puutumatu loodus on kindlasti üheks magnetiks, mis võiks eurooplasi siia meelitada.“ „Olen väga rahul, et valisin töö koostöökogus. Tänu sellele töökohale olen õppinud tundma väga palju toredaid ja tegusaid inimesi nii Türi, Imavere kui Väätsa vallas. Suur rõõm on nendega koostööd teha!“ Kui küsin Üllelt, mis on tema hobid, siis vastab ta, et lapsed ja lastega seotud hobid. „Nendega püüan ma igal võimalikul hetkel koos olla, nad kurdavad pidevalt, et emal on vähe aega. Ja loomulikult pole ma ju kellast kellani tööl käija. Tihti toimuvad üritused õhtusel ajal või siis nädalavahetustel, see kõik nõuab oma,“ ütles ta. „Aega iseendale võttes meeldib mulle väga käia looduses, lugeda eneseabiteemalist kirjandust ja kuulata mõnusat muusikat.“ „Tööalaselt on minu eesmärgiks ikkagi see, et võimalikult paljud toetustväärivad kogukonnaprojektid meie abiga lõpuks ka rahastuse saaksid. Igast väikesest ettevõtmisest muutub ju paremaks meie kõigi elukeskkond.“


TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013

6

aasta 2012 Kabala rahvamajal uus juht Kabala rahvamaja uue juhina alustas jaanuari algusest Reinika Tatter. Reinika on sündinud 1980. aastal. Kabalasse kolis perekond 1981. aastal, kui uus maja valmis. Lapsepõlv saigi veedetud Kabala külas. Juba põhikooli aegadel meeldis Reinikale huvijuhi töö ja Anne Fedoritsi tööd jälgides unistas nooruke piiga huvijuhi ametist. Põhikooli lõpetamise järel tuli külast edasi liikuda ja gümnaasiumi läbis Reinika Türil. Peale gümnaasiumi viis tee hoopis pealinna. Noore tugeva tüdruku järgmiseks mõtteks oli astuda vormikandjate rivvi. Ebaõnnestunud katse järel politseinikuks saada töötas Reinika mitu aastat turvatöötajana: kuue aasta jooksul oli töökoht kaubandusgrupis ja hotelligrupis. Nende aastate jooksul sündis ka kaks last, kellest praeguseks on sirgunud 12-aastane poiss ja veebruaris 10-aastaseks saav tütar. Turvatöötaja amet osutus siiski liiga igavaks ja rohkem suhtlemist vajav Reinika leidis end peagi müügiesindajana tööd otsimast. Peagi sai ta tööd müügikonsultandina aktsiaseltsis EMT. Pidev kliendisuhtlus telefoni ja e-maili teel pakkus piisavalt suhtlemist ja rahulolu mitmeks aastaks. Kolm aastat tagasi avastas Reinika enda jaoks naiskodukaitse – organisatsiooni, mis pakub igas vanuses naistele meelepärast tegevust. Tänu naiskodukaitsele leidis Reinika julgust asuda realiseerima oma unistust ja otsustas kandideerida Kabala rahvamaja juhataja konkursile. Rahvamaja juhina on eesmärk kultuuripärandi aastal pöörata tähelepanu nii vanarahva kalendri tähtpäevadele kui ka Kabala piirkonnas tegutsenud kultuuritegelastele. Soov on pakkuda kohalikele kõikvõimalikke arendavaid tegevusi, tutvustada erinevaid organisatsioone, mis pakuvad võimalust enesetäienduseks, tutvumist uute inimestega ja liikumist külast kaugemal. Kindlasti jäävad alles juba aktiivselt toimivad ringid uuendamist vajaks noortetuba. Reinika loodab, et leiab enda kõrvale rohkelt teotahtlikke inimesi, kellega kõik mõtted ja ideed ka teoks teha. Ainult koos saame hea veel paremaks muuta!

tr

Reinika Tatter

Teet Reier

Avatud talude päeval said ajaloohuvilised Rehela talus küla minevikust põhjaliku ülevaate, kiviajast tänapäevani.

Möödunud aastal toimunud Avatud talude päeval sõidutas Mäekülas oma Gazikuga külalisi Valdu Välimäe. Auto

Talvisel keskpäeval on külas vaikne, ka tehnika näib olevat talveunne suikunud.

Mäeküla voorelt avanevaid vaateid raamivad suviti voogavad viljapõllud.

Ei käinud sellest külast piimamees Tallinna turule ega pakuta siinses kõrtsis maitsvaid roogi. Mäeküla rahvas elab tasa ja targu, kandes kogukonnas tugevat ühtehoidmise vaimu ja tegutsemistahet. Igal aastal saadakse siin kokku ühisel jaanitulel, vastlapäeval ja talgutel. Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Kui ühel jaanuarikuu talveõhtul üle Ale talu läve astun, on suur tuba rahvast täis. Koguni kaheksa paikset inimest on leidnud mahti oma elupaiga minevikust, olevikust ja tulevikust rääkida. Sellist huvi ajakirjaniku külaskäigu vastu ei näe just iga päev. „Tegelikult asus Mäeküla kunagi hoopis rohkem Oisu pool. Praeguses asukohas oli aga Mäeküla asundus. Peale Vabadussõda jagati siinse mõisa

maad enamasti sõjast osavõtnutele. Kuigi talud polnud suured, nii 15–20 hektarit, said kõik paarikümne aastaga kenasti jalad alla. Sellele tõmbas kriipsu peale 1940. aasta võimuvahetus ja Teine maailmasõda. Peale sõda tulid aga peagi kolhoosid,“ rääkis Ale talu peremees Koit Teder. Koidu vanaisa käis tööl Türi paberivabrikus. „1905. aasta segastel aegadel astunud ta enne öisesse vahetusse minekut läbi kohalikust kõrtsist. Seal kutsutud tedagi mõisa põletama, tema aga läks tööle. Samas oli teda koos põletajatega nähtud, sellest piisas, et karistussalklased ta vangistasid. Pärast oli paberivabriku omanik käinud tema eest kostmas, et siis kui teised mõisa põletasid, oli Teder tööl,“ meenutas Koit. Loomulikult teab Mäeküla minevikust põnevaid üksikasju Rehela vanaperemees Leo Rehela. „Väga vähe on kirjalikku materjali, suures osas on säili-

Mäeküla: väike aga nud vaid inimeste mälestused, needki kipuvad kaduma. Näiteks pole säilinud ühtegi pilti kunagisest mõisahoonest. Eks ta muidugi üks kehva hoone oli. Oli ju mõis väike, ei toonud suurt midagi sisse, nii ta käis käest kätte küll võlgade katteks, küll müügiks. Kui 1905. peahoone maha põletati, ei hakatudki seda taastama. Kõrvalhooned püsisid Teise maailmasõjani, siis hävines enamus neistki.“ Leol on täpselt meeles, mitu tabamust sai mõisa valitseja, mitu korda tulid venelased rünnakule, palju sakslasi langes ja kuhu nad maeti. „Sakslased kaevasid mudugi järgmistel aastatel oma langenud üles ja need maeti nagu kord ja kohus ümber kas Saksamaale, mõningate juttude järgi ka Tallinna. Need vene sõdurid, kes siinsetel väljadel langesid, maeti aga käsu korras kohalike talumeeste poolt. Ei olnud neil ühtegi dokumenti ja ei tuntud nende

saatuse vastu ka hiljem huvi,“ räägib Leo. Kuna sakslased kasutasid mitut taluhoonet vaatlus- ja tulejuhtimispunktidena, siis said vastased sellest aru ning süütasid hooned leekkuulidega. „Ka Ale hooned said kannatada. Üks mürsk purustas eeskoja, teine tungis läbi katuse, aga õnneks ei lõhkenud. Isa oli peitnud kasti aknaklaasi heki alla, ka see jäi terveks,“ pajatas Koit. Lahingute ajaks oli külarahvas loomulikult oma kodudest lahkunud ja metsas varjul. Peale sõda polnud taludel elupõlve enam kauaks; kes külmale maale sõita ei soovinud, pidi kolhoosi astuma. Kõigepealt asutati Taikses kolhoos Edasi, sellega liitusid ka Mäeküla mehed, hiljem aga saadi juba osaks Estonia suurmajandist. „Mäeküla oma suhteliselt väikeste majapidamistega pääses ka küüditamisest, ei leitud siit väärilisi töörahva kurnajaid. Pigem oli represseerimise põh-

juseks see, et mehed olid valel poolel võidelnud. Nii jõudis ka minu Saksa armees sõdinud isa peale 1945. aasta kevade Tšehhi põrgut Vene vangilaagritesse ja alles siis koju,“ rääkis Koit. 1975. aastal kuulutati Mäeküla perspektiivituks ja kadus kaardilt. Alles kakskümmend neli aastat hiljem, 1999. aastal saadi külaõigused tagasi. Kui tsaariajal kuuluti Alliku valda, siis valdade taastulekul oldi algul Oisu vallas, tänaseks aga peale liitumist Türi suurvallas. „Eks siinsetele inimestele on alati mugavam olnud Türi suunas liikuda. Sealt saab poodidest enamuse vajalikust, on arstid, lasteaiad ja koolid,“ arvasid külaelanikud. „Rasketel aegadel suutis näiteks üks tubli pereema oma lapsed ja viinaninast mehe ära toita sellega, et küpsetas kodus pirukaid ja käis neid Türi jaamas müümas.“ Ja ega inimeste jutu järgi elul Estonia kolhoosi ajal viga olnudki. „Korralik töömees sai


TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013

7

Ühine jaanipäev, uusaasta, vastlad ja talgud

Alguse saavad Türi valla külade talvemängud

Esimesi on Mäeküla rahvas juba pikki aastaid koos tähistanud. Talgud on viimaste aastate teema, sest ikka leidub mõni paik, mis väljaspool koduõe korrastamist vajab. Eelmisel kevadel kaotati ühiste jõududega vana kaalumaja varemed, mis Taikse poolt külla siseneja pilku riivasid. Tänavu loodetakse korrastada kasvuhoonete läheduses asuv külaplats. Külavanem on oma küla tegemistest alati ka teistele teada andnud.

Talviste rahvaspordialade harrastajate meeleheaks toimuvad mittetulundusühingu Türi Spordiklubide Liidu eestvedamisel veebruaris ja märtsis Türi valla külade esimesed talvemängud. Olemasolevaid võimalusi ära kasutades on võistlused kavandatud erinevatesse küladesse, samuti on nende külade aktiivsed eestvedajad kaasatud võistluste ettevalmistusse. Külade talvemängude eesmärk on populariseerida vallaelanike seas sportlikke tegevusi ning selgitada välja valla sportlikem küla. Võistlustest võivad osa võtta Türi valla külade elanikud ja nende sugulased (vanemad, vanavanemad, lapsed, õed, vennad). Võitjad selguvad suusatamises, reesõidus, lumerallis ning lauamängudes. Sportlikemaks kuulutatakse kõigi alade peale enim punkte kogunud küla, võrdsete punktide korral on suurem kaal suusatamise tulemustel. Iga ala parimat küla autasustatakse väikese karikaga, talvemängude üldvõitja autasuks on rändkarikas ja aukiri. Türi vallavalitsus autasustab Türi valla sportlikemat küla 300 euroga, preemiaraha saab kasutada spordivahendite soetamiseks. Esimesed võistlused toimuvad pühapäeval, 10. veebruaril algusega kell 12.00 Rassi külas Kabelimäel. Kavas on suusatamine (klassikaline tehnika) ning reesõit. Suusatamises ei ole võistkonna suurus piiratud, kuid arvesse läheb 8 paremat tulemust. Reesõidu võistkonnas peab võistlusjuhendi järgi olema 4 meest ja 1 naine (naine võib asendada meest). Iga küla võib reesõidus välja panna kuni kaks võistkonda, kuid arvesse läheb parem võistkond Talvemängude järgmised etapid on veel täpsustamisel. Plaanide kohaselt toimuvad lumerajasõidu võistlused veebruaris (kui rajad valmis saavad) ning lauamängude turniir märtsis 2013.

Siloaugud ja vaatetorn Teelisel, kes Mäekülast läbi sõidab, pole tavaliselt asja peale voorepealsel asuvat parki vasakule keeravale teeotsale. Seda enam, et kõikjal paistavad naabrivalve sildid (vanem ja kodune rahvas pidi naabrivalvega kenasti hakkama saama) ja teeotsal ilutseb ka tupikumärk. Samas satub selle riski võtja pea kenale vooreservale, millelt avaneb suurepärane vaade Särevere ja Türi suunas. Siia kunagi vaatetorni ehitamise mõte on mõlkunud meelel Liivi Rehelal. Loodetavasti see kunagi teostub. Tänasel päeval risustavad vaadet veel kasutuses olevad siloaugud ning vanade rehvide hunnik, mida tõenäolisest kasutatakse silokatte raskustena.

Riina Trumm

Türi vallavalitsuse seltsitegevuse spetsialist

okastis sõit pakkus nii mõnelegi tolle päeva põnevaima elamuse. 6x Teet Reier

teave

Lubjaahi Mäekülas aastal 1911.

René Viljati erakogu

Mäeküla

Avatud talude päeval käis Ale talu õuel kümneid külalisi.

toimekas majandis korralikku palka. Sellepärast ei kiputudki siin talusidki taastama, nõukaaegsest abimajapidamisest rääkimata, selleks polnud erilist vajadust. Majand rajas siia algul kilekasvuhooned, hiljem korralikud köetavad. Siin kasvatatud lilled müüdi Türi poodides.“ Tänasel päeval tegutseb külaservas edukalt puidufirma Taikse Puit, mis, tõsi küll, kuulub naaberküla meestele. Viis talu, mis kunagi alustasid, tegutsevad siiani. Ale talus kasvatatakse edukalt teravilja, Rehela talus tegeletakse hobiaiandusega. Aga on ka majapidamisi, mis talvel tühjalt seisavad ja inimestega täituvad põhiliselt suvel. Nii elab tädilt päritud majas suviti laulja Ervin Lillepea ja tema pere. On üks täiesti uus suvila, kus võimalik aastaringi elada. Ale ja Rehela tegemistega said möödunud suvel tutvuda sajad huvilised, kes võtsid avatud talude päeval vaevaks Türi valla majapidamisi kaema tulla.

Kahe talu vahel oli tol päeval rahvast sõidutamas Valdu Välimäe oma GAZ-tüüpi veoautoga. Nii mõnelegi vanemale inimesele oli see kunagiste mälestuste taaselustumine, noortele aga kindlasti täiesti uudne kogemus. Kuigi avatud talude päev toimub ka tänavu, Mäekula talud selles ei osale. „Anname tänavu ka teistele võimaluse ja teeme väikese pausi. Ega see korraldamine ja toimetamine ühe suvise külastuspäeva nimel võtab tegijatelt omajagu aega,“ arvas Koit. „Plaanitud oma küla tegemised saavad aga kindlasti kõik teoks.“ Soovin Mäeküla rahvale edu nende tegemistes. Suured tänud muidugi kõigile neile, kes leidsid mahti tulla Ale tallu talveõhtul juttu puhuma ja loomulikult tänud Alu talu perenaisele küpsetiste ja soojendava tee eest. Maal on ikkagi mõnus ja seda mitte ainult suvel, vaid ka talveõhtul heas seltskonnas ja sooja ahju ääres istudes.

2013. aasta 1. jaanuari seisuga elas Mäekülas 53 inimest. Esimest korda on küla mainitud aastal 1590. Küla on nimetatud ka Kaweriks ja Kaavereks. XVIII sajandil rajati mõis. Mõisa ajal oli Mäeküla park kuulus õunaaiana. Kasvatati ka pirne, ploome, kirsse ja marjapõõsaid. Tehti veine, mida hoiti teenijatemaja keldris. Küla tekkis ümber Mäeküla mõisasüdame, mille maad jagati peamiselt Vabadussõjast osavõtnutele. Algne Mäeküla olevat asunud rohkem Oisu pool, siinne kandis Mäeküla asunduse nime. Teadaolevalt on Eestis kokku vähemalt 11 kohta, mis kannavad Mäeküla nime. Mäeküla (Mehheküll) rüütlimõisa puidust peahoone põletati 1905. aasta revolutsionääride poolt. Seda enam ei taastatud. 1941. aasta suvel toimusid siin ägedad lahingud pealetungiva Saksa armee ja taganeva punaarmee vahel. Kulus pea kolm nädalat, enne kui sakslased suutsid Türi vallutada. Siinsetel väljadel langes paarkümmend saksa sõdurit ja sadu punaarmeelasi. Lahingute käigus said kannatada ja põlesid maha paljud taluhooned. Hävis ka enamus säilinud mõisahoonetest. 1975. aastal kuulutatu küla perspektiivituks. 1999. aastal sai Mäeküla külaõigused tagasi. Sellest ajast on olnud külavanemaks Ale talu peremees Koit Teder. Traditsiooniliselt tähistatakse igal aastal jaanipäeva, uue aasta algust ja vastlapäeva. Järjepidevaks on kujunemas ka talgud. Eelmisel aastal puhastati vana kaalumaja varemed, tänavu loodetakse korda teha külaplatsi ümbrus. Aastal 2012 tunnustati Mäeküla Türi valla aasta küla tiitliga.

Võistluste paremaks korraldamiseks on vajalik eelregistreerimine 1. veebruariks telefonil 525 0582 (Mati Sadam) või aadressil mati.sadam@mail.ee. Samast saab ka täpsemat infot võistluste korralduse kohta. Võitlusklassid ja distantsid suusatamises Eelkooliealised 200 m Tüdrukud kuni 10-aastased 1000 m Poisid kuni10-aastased 1000 m Tüdrukud 11–15-aastased 1000 m Poisid 11–15-aastased 1800 m Naised 16–39-aastased 1800 m Mehed 16–49-aastased 1800 m Naised 40 + 1000 m Mehed 50 + 1800 m

Laupa – mõisakoolide pärl

Lõppenud aasta viimastel päevadel ilmus raamat “101 Eesti arhitektuuriteost”. Tegu on kirjastuse Varrak sarjaga “101 Eesti ….”, seekordne trükis koondab endas Eesti arhitektuuri kuldvara. Raamatu autor, ehitistest valiku koostaja on Eesti arhitektuurimuuseumi rajaja, sadu arhitektuuri ja linnaplaneerimist käsitlenud artikleid ning üle kümne arhitektuuriraamatu avaldanud kunstiteadlane, filosoofiadoktor Karin Hallas-Murula. Vaid kahel Järvamaa hoonel on au olla Hallas-Murula poolt valitud 101 Eesti kauneima arhitektuuripärli hulka: nendeks on Türi vallas asuv Laupa mõis ning Roosna-Alliku mõisahäärber. “Värskelt restaureeritud Laupa on praeguste Eesti mõisakoolide pärl,” kirjeldab Hallas-Murula 1913. aastal valminud neobarokset baltisaksa mõisakultuuri üht juveeli. Ta kiidab nii hoone arhitekti Jacques Rosenbaumi kui ka rikkaliku stukkdekoori loojat August Volzi. Samuti jagab Hallas-Murula oma ülevaates tunnustust 2010. aastal Laupa mõisas lõppenud restaureerimistööde lahendustele.

Kaarel Aluoja

Laupa põhikooli direktor

Talveõhtune vestlusring Ale talu külalistetoas: kõigil kohaletulnutel oli Mäeküla tegemistest mõndagi rääkida.

Teet Reier


TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013

8

vallavalitsus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi vallavanem kuulutab välja suulise avaliku enampakkumise Türi vallale kuuluva sõiduki võõrandamiseks. Enampakkumine toimub 25. veebruaril 2013 kell 16.00. Enampakkumise tingimustega on võimalik tutvuda internetis Türi valla veebilehel <http://www.tyri.ee/> www.tyri.ee ja Türi vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8249 või 512 1815. Türi vallavalitsus korraldab kirjaliku enampakkumise Türi vallas Türi linnas asuva Türi vallale kuuluva Paide tänav 16 asuvas hoones mitteeluruumide kasutusele andmiseks. Enampakkumise objekti ja enampakkumise tingimustega on võimalik tutvuda internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8249 või 512 1815.

Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiisi tutvustamine Türi vallavolikogu 24.11.2010 otsuse nr 88 alusel koostatakse Türi vallas Türi linnas Kaare tänav 26 kinnisasja detailplaneeringut. Detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt kavandatakse olemasoleva kinnisasja jagamist kaheks krundiks ning määratakse nende kruntide ehitusõigus. Ühele planeeritavale krundile kavandatakse autokütuse automaattankla. Detailplaneeringut koostab OÜ Aarens Projekt, kes tutvustab detailplaneeringu lähteseisukohti ja valminud eskiisi avalikul arutelukoosolekul, mis toimub 11. veebruaril 2013 kell 16.00 Türi vallavalitsuse haldushoone II korruse saalis asukohaga Türi linn, Kohtu tänav 2. Detailplaneeringu lähteseisukohad ja eskiis on avaldatud Türi valla veebilehel www.tyri.ee kataloogi “Ehitus ja planeerimine” alamkataloogis “Detailplaneeringud”. Planeeringu koostamise ajal võib iga isik esitada küsimusi, ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta kirjalikult Türi vallavalitsusele aadressil Kohtu tänav 2, Türi või e-posti teel vallavalitsus@ tyri.ee.

Valla ettevõtluskonkurss selgitab välja parimad Kutsume üles valla kodanikke, asutusi ja ettevõtjaid esitama hiljemalt 30. jaanuariks kandidaate Türi valla ettevõtluskonkursile, kusjuures viimased võivad konkursi kandidaadiks esitada ka iseenda. Türi vallavalitsus kuulutas 8. jaanuari istungil välja Türi valla ettevõtluskonkursi 2012. aasta paremate ettevõtete ning füüsilisest isikust ettevõtjate väljaselgitamiseks. Konkursi eesmärk on tunnustada vallas tegutsevaid edukaid füüsilisest isikust ettevõtjaid ning äriühinguid, sh suur- ja väiketootjaid, talusid, põllumajandus- ja muid ettevõtteid. Konkursile võib esitada füüsilisest isikust ettevõtjaid ning äriühinguid, sh maaettevõtlusega (taime- ja loomakasvatussaaduste tootmine) te-

Aastail 2012–2015 lõppevad korraga kehtivusajad Eesti kodaniku isikut tõendavatel dokumentidel, mis on väljastatud alates 2002. aastast kümneaastase ja alates 2007. aastast viieaastase kehtivusega. Sel perioodil mitmekordistub kodakondsus- ja migratsioonibüroode teenindustes klientide arv, pikenevad ootejärjekorrad ning võrreldes praegusega ka dokumendi kättesaamise ooteaeg. Eeltoodust tulenevalt palume kontrollida oma dokumentide kehtivusaega ja esitada taotlus uue dokumendi saamiseks aegsasti, soovitavalt umbes 6 kuud enne selle kehtivusaja lõppemist. Samuti palume dokumendi kättesaamisel arvestada 30-päevase tähtajaga. Lääne prefektuur soovib anda Türi valla elanikele võimaluse 22. veebruaril kell 10.30–13.00 Kabalas valla sotsiaaltöötaja ruumides (Kabala, Pargi tn 1) esitada ID-kaardi taotlus. Fotod tehakse soovijaist kohapeal. Ainuke palve on tasuda eelnevalt riigilõiv 24,28 € (puudega isikud ja üldtingimustel vanaduspensioni ikka jõudnud isikud 6,39 €). Palume kindlasti eelnevalt registreerida vallavalitsuse telefonidel 387 7874, 5349 3787 või e-aadressil olga.laanepuu@tyri.ee. Eelregistreerimisel palume kindlasti anda ka oma e-maili aadress, kontakttelefon ja postiaadress. Täpsemat infot dokumentide taotlemise (sh taotlemise võimaluste ja taotluse esitamise) kohta on võimalik saada politsei- ja piirivalveameti kodulehelt www.politsei.ee rubriigist teenused, e-posti aadressil teeninduskeskus@politsei.ee või infotelefonil 612 3000.

tr

valla edukaim alustav ettevõte 2012 selguvad esitatud ankeetide alusel. Parim kohalik toode või teenus selgub laekunud ankeetides väljatoodud tarbijate arvamustest ettevõtjate toodete või teenuste kohta. Kliendisõbralik ettevõte selgub laekunud ankeetides väljatoodud tarbijate hinnangust teenindusettevõtte teenindaja professionaalsuse, teenindaja sõbralikkuse, suhtlemisvalmiduse ja teenindusruumi miljöö kohta. Kandidaadi ülesseadmiseks tuleb Türi vallavalitsusele esitada hiljemalt 30. jaanuariks vormikohane ankeet, mis on avaldatud Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja saadaval ka Türi valla raamatukogudes. Türi vald korraldab ettevõtluskonkurssi seitsmendat korda.

Eelmisel aastal tunnistati parimaks ettevõtteks aktsiaselts Taure, edukaimaks alustavaks ettevõtteks LM FOOD OÜ, aasta toetajaks osaühing ÕLIPLUS, kliendisõbralikemaks ettevõtteks Rimi Eesti Food ASi Türi Säästumarket, parima kohaliku toote või teenuse tunnustuse pälvisid füüsilisest isikust ettevõtja Eda Käbi juuksuriteenus meestele ja Türi Ilutuba OÜ iluteenused ja Türi valla parimaks taluks tunnistati Andrus Õunapuu Käära talu. 2012. aastal anti välja eripreemiad kategooriates Türi valla aasta toetaja 2011 Kert Klemmerile ja kategoorias Türi valla parim talu 2011 parima elatustalu eripreemia Pilvi Tölbi Illassaare talule.

Reeda Kaal

Türi vallavalitsuse arendusspetsialist

„Tervelt tööle“ projektitegevused pakuvad rahvale huvi Esimese aasta kokkuvõtted näitavad, et elanikkonna huvi Türi valla projekti „Tervelt tööle“ raames toimunud koolituste vastu on olnud suur. Kõigis projektitegevustes on kokku osalenud 691 tööealist vallaelanikku – 119 meest ja 572 naist. Projekti eesmärgiks on tõsta Türi valla tööealise elanikkonna teadlikkust tervislikest valikutest, luua võimalusi tervislike eluviiside soodustamiseks ning parandada töötajate tervislikku seisundit, aidates kaasa regulaarsete liikumisharjumuste tekkimisele. Projektitegevused kestavad kaks aastat – 2012 algusest kuni 2013. a lõpuni. Asjatundlike treenerite juhendamisel on esimesel aastal

Kabalas saab ID-kaarti vahetada

gelevaid suur- ja väiketootjaid (talud ja põllumajandusettevõtted), alternatiivset suunda arendavaid talusid ja muid ettevõtteid, kes tegutsevad Türi vallas. Tänavu valitakse parim viies kategoorias: Türi valla parim ettevõte 2012, Türi valla parim talu 2012, Türi valla edukaim alustav ettevõte 2012, Türi valla parim kohalik toode või teenus ja Türi valla kliendisõbralik ettevõte. Türi valla parim ettevõte 2012 selgub konkursile laekunud ankeetide majandusnäitajate pingerea alusel ja edukaim alustav ettevõte ankeedis küsitud viimase kolme aasta andmete alusel. Parim talu 2012 ja Türi

toimunud kuus erinevat koolitussarja. Kevadel toimunud seltskonnatantsu kursustel osales 60 inimest, juhendajaks oli Arvo Saad. Maikuus toimunud rulluisutamise koolitusel sai treener Sandra Alusalult õpetust ja juhendamist 28 inimest. Septembris viidi Merle Vantsi juhendamisel läbi vesiaeroobika koolitus, kus osales kokku 62 inimest. Oktoobris sai jõusaali kasutamise koolitusest osa 21 inimest, koolitajaks oli treener Tarmo Tiits. Novembris harjutas treener Deivi Šadeiko juhendamisel 40 inimest kolme aeroobikastiili koolitustel põnevaid liikumisstiile. Kõige suurema osalejatehulga saavutasid perioodil märts-aprill toimunud

kontorivõimlemise ja tervisliku toitumise koolitused, millest sai erinevate töökollektiivide kaudu osa 537 valla ettevõtetes töötavat inimest, treeneriks oli Deivi Šadeiko. 2012. aasta lõpukuul, detsembris algasid ettevalmistused 2013. aasta tegevusteks, Türi Spordiklubide Liidu ja selle juhi Mati Sadama eestvedamisel alustati juba siis uisuvälja rajamise ning suusaradade ettevalmistamisega. Suusakoolis on tänaseks kaks koolituspäeva toimunud, 29. jaanuaril õpetatakse veel klassikalist sõidustiili. Veebruaris saab alguse uisukool, märtsis-aprillis toimuvad erinevates külamajades joogakoolitused ning kevadest sü-

giseni tegeletakse aktiivsemalt ka kepikõnniga. Juunis ja septembris on plaanis korraldada jalgrattamatk koos integreeritud varustuse ja tehnikakoolitusega. Suvekuudel toimuvad veel jooksukoolitus ning ujumise algõpetuse koolitus Türi tehisjärves. Kõigil huvilistel tasub jälgida reklaami, aktiivsemaid osalejaid ootavad projekti lõpus auhinnad. „Tervelt tööle“ projekti kõiki tegevusi koordineerib mittetulundusühing Türi Spordiklubide Liit. Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond ning Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove.

Riina Trumm

seltsitegevuse spetsialist

Pakkumiste läbiviimine on tehtud korrektselt Türi vallavalitsus on juba aastaid korraldanud vähempakkumisi Türi linna, Särevere aleviku ja Türi-Alliku küla jõuluehtesse seadmiseks ja heatasemeliseks hooldamiseks. Avaldades pakkumisi Türi valla kodulehel ja saates hinnapäringuid erinevatele firmadele, on kindlateks hinnapakkujateks kujunenud AS Koma Ehitus ja ELTEL Networks AS. Majanduslikult soodsamaks pakkujaks on olnud AS Koma Ehitus ning 2008./2009. aastavahetusel ELTEL Networks AS. Vallaasutuse Türi kommunaalasutus teenust jõuluehtesse seadmisel kasutati 2011./2012. aastavahetusel, kuid 2012. aas-

ta lõpus osutus see mitmetel põhjustel kahjuks võimatuks. Seetõttu saadeti ka 2012. aasta novembris vähempakkumise hinnapäringud AS-le Koma Ehitus, ELTEL Networks AS-le ja kohalikest firmadest Rikson Invest OÜ-le, kuna vajalik on tõstuki olemasolu ja elektritööde teostamise pädevustunnistusega isikut on võimalik tööde teostamiseks kaasata. Soodsaima hinnapakkumise esitas AS Koma Ehitus, kellega Türi vallavalitsus sõlmis suulise hankelepingu. Hankelepingu sõlmimine kirjalikus vormis on vastavalt RHS §5 lõikele 1 nõutav siis, kui lepingu maksumus on vähemalt 10 000

eurot ilma käibemaksuta. Vallavanema ütlus ajalehes Järva Teataja lepingute sõlmimise kohta AS-ga Koma Ehitus aastal 2012 tähendab seda, et sellel perioodil ei ole sõlmitud ühtegi kirjalikku lepingut, kuhu peaks vallavanem kui ametiasutuse esindaja alla kirjutama, kuid väiksemas mahus arveldusi toimub aastast aastasse. Korruptsiooni vältimiseks ja korruptsiooniga seotud ametiisikute vastutusele võtmiseks kehtib Eestis korruptsioonivastne seadus (KVS). Nimetatud seadus sätestab erinevad piirangud ja kohustused ametiisikutele, sealhulgas KVS §4 lõike 2 punkti 14 kohaselt vallavoliko-

gu esimehele. Türi vallavalitsusele teadaolevalt on Türi vallavolikogu esimees Raivo Pink seni täitnud kõiki KVS-st tulenevaid nõudeid korruptsiooni vältimiseks. Türi vallavalitsusele teadaolevalt on Raivo Pink esitanud nõuetekohaselt iga-aastase majanduslike huvide deklaratsiooni (korruptsiooni vältimise vahend KVS §2 punkti 1 kohaselt), samuti ei ole Türi vallavalitsusele teada, et Raivo Pink oleks Türi valla esindajana sõlminud lepinguid temale kuuluva AS-ga Koma Ehitus.

Urmas Kupp

Türi vallavalitsuse majandusosakonna juhataja


TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013

9

vallavalitsus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Head ideed toetavad kogukonna arengut Meil kõigil on unistusi, mis soodsate asjaolude tekkides ning toetajate olemasolul ka realiseeruvad. Unistused aitavad positiivselt ja eesmärgistatult edasi liikuda. Kui olla visa ja sihikindel, siis tõenäosus unistuste täitumiseks aina kasvab. Ükski idee ei vääri mahategemist. Idee tähendab eesti keeles positiivset mõttevälgatust, mis on otseselt seotud mõne konkreetse inimese või inimeste rühmaga. Kui idee on põhjendatud ja siiralt esitatud, siis kogub ta elluviimiseks toetajaid ja kaasaaitajaid ning muutub reaalsuseks. Endine Viljandi maavanem ja praegune põllumajandusminister on teinud ettepaneku mõningate riigiasutuste Tallinnast väljaviimiseks erinevatesse Eesti piirkondadesse. Teiste hulgas pakkus ta SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toomist Türile Tartu ülikooli endise Türi kolledži õppehoonesse. See oleks regionaalpoliitiliselt oluline otsus kogu Eestile, Türi vallale ja Järvamaale. Kindlasti on sellel mõttel palju toetajaid, aga meedias on kõlanud ka vastuseisu, eeskätt riigiasutuste töötajate poolt. Ametnikud on oma elu-olu Tallinnas juba sisse seadnud ja ilmselt ei ole eriti palju neid, kes oleksid nõus maapiirkonda tagasi pöörduma. Türil ja Kesk-Eestis on palju Türi kolledži keskkonnateaduste eriala lõpetanuid. Paljud neist spetsialistidest leiaksid kindlasti ka Türil asuvas riigiasutuses rakendust. Taolised protsessid võtavad kindlasti aega aastaid, kuid kõigepealt on vaja nii pakkujate kui ka koalitsioonipartnerite poliitilist tahet. Kas algatatakse asutuse väljaviimiseks vajalik õigusakt või jääb teema ainult idee tasemele?

Türi vallavanem ootab eakaid järjekordsesse vestlusringi neljapäeval, 14. veebruaril Türi vallavalitsuse III korruse saali kell 12.

Jõuluilu sai hinnatud Vallavalitsuse istungil 15. jaanuaril 2013 kuulutas Türi vallavalitsus välja konkursi „Kaunis koduvald“ raames toimunud jõulukaunistuste konkursi võitjad. Konkursil hinnati jõulukaunistusi kahes kategoorias: eramud ja aiamajad ning äri- ja ühiskondlikud hooned. Kategoorias eramud ja aiamajad tunnistati võitjaks Laine Köster Türi-Alliku külast ning kategoorias äri- ja ühiskondlikud hooned oli parim OÜ Convi Food Sweets Türi linnast. Korralduse alusel makstakse jõulukaunistuste konkursi igale võitjale Türi valla tänavusest eelarvest preemiana kolmkümmend viis eurot.

Urmas Kupp

Türi vallavalitsuse majandusosakonna juhataja

Türi kolledži endisesse õppehoonesse võib tulevikus kolida mõni riigiasutus. Õppehoone sobib büroohooneks ja Türile on kõigil üle Eesti lühem maa sõita. Olen ise pidanud korduvalt Tallinnas praeguses keskuses käima ja alati on see paras peavalu. Liiklusummikud ja igavene mure parkimise pärast on Türil olematud. Kindlasti on Türil madalamad majanduskulud kui Tallinnas. Türi inimestele pakub idee realiseerumine Eesti keskmisest kõrgema palgaga töökohti. Hetkel tegutseb kõnealuses hoones Särevere lasteaed. See maja ei ole ehitatud lasteaiaks ja on seega nii või teisiti lasteaiana ajutine lahendus. Taolisi otsuseid tehakse aga pika perspektiiviga ja lähiaastatel prognoosivad valla lasteaedade juhatajad vabu lasteaiakohti. Viimaste aastate sünnid seda ka näitavad. Kui see nii minema ei peaks, on võimaluseks uue lasteaia ehitamine Säreverre. Valla arengukavas on pikemas perspektiivis sellega ka arvestatud.

Türi valla arengukavast tulenevate võimalike ideedega – nii Eesti ringhäälingumuuseumile kui Türi valla muuseumile suuremate ruumide leidmise, ja Türi raudteemuuseumiga – tegeletakse edasi. Võimalikud tulemused sõltuvad edasistest arengutest. Kas leiame ideedele piisavalt tuge ja projektitaotlustele lisarahastusvõimalusi? Kas kõik osapooled on valmis idee realiseerimisse ka raha panustama? Kas vallaeelarve võimaldab teha investeeringu, kui tasuv on investeering ja kas oleme suutelised neid ka igapäevaselt majandama? Türi põhikool ootab spordihoonet ja vajalik on õppehoone kapitaalremont. Kas algkooli vana hoone jääb alles koolihoonena või on mõistlik teha juurdeehitus põhihoonele? Nendele küsimustele loodame vastused saada kooli ala detailplaneeringu koostamise käigus. Otsustest ja lahendustest omakorda

Teet Reier

sõltub idee kolida muuseumid algkoolimajja, et säilitada ajaloolise hoone väärikas sisu. Oluline on mõelda ning unistada suurelt, kuid tegutseda lokaalselt ja kohalikest vajadustest ning võimalustest lähtuvalt. Kas arendame omavalitsust ainult kogukonna vajadustest lähtuvalt, täidame ainult seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesandeid või vaatame maailma laiemalt, et Türit teaksid nii Eesti kui meie lähiriikide inimesed ning et neil, kuuldes Türi nime, tekib äratundmine – seda kohta ma tean, olen käinud ja tahan sinna veel minna. Või nagu ütles Raul Rebane Türi inimestega kohtudes: ajage oma asja ja olge oma tegude üle kõigepealt ise uhked, siis on põhjust ka ülejäänud eestlastel ennast Türiga positiivselt seostada. Aja jooksul saab see teadmine kaalukeeleks elukoha valikul.

Üllar Vahtramäe

arendusjuht

Vallavolikogu detsembrikuu istung 27. detsembri istungil arutas Türi vallavolikogu päevakorras olnud küsimusi ning võttis vastu alljärgnevad otsused: • tunnistas Türi vallale kuuluva Türi linnas asuva ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise ja laiendamise projekti raames sõlmitud lepingute täitmise nõuetekohaseks ja heaks; •kehtestas lapsevanema osaluse määraks alates 1. jaanuarist 2013 Türi valla koolieelsete lasteasutuste muude kulude katmisel 6,9% vabariigi valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Kui perest käib lasteaias üks

laps, maksab lapsevanem 100% osalustasu määrast. Kui lasteaias käib samaaegselt kaks last, maksab lapsevanem ühe lapse eest 100% ja teise lapse eest 75% osalustasu määrast. Kui perest käib lasteaias samaaegselt kolm või enam last, tasub lapsevanem ühe lapse eest 100%, teise eest 75% ning kolmanda ja järgnevate laste eest lapsevanem osalustasu ei maksa; •suunas avalikustamisele Türi valla arengukava 2013–2018 muutmise ettepanekud; •kinnitas Türi ühisgümnaasiumi põhimääruse uues redaktsioonis; •kinnitas konkursi Aasta tegu

ja aasta tegija korraldamise ning konkursi võitja tunnustamise korra; •muutis hoolekandeasutusse hooldamisele suunamise ja Türi valla eelarvest hoolekandeteenuse eest maksmise korda; •muutis Türi vallavolikogu Türi valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise ning sotsiaalteenuste eest tasumise korda, laiendades isikute ringi, kel on õigus taotleda lasteaia kohatasu kompensatsiooni; •otsustas osta Türi vallale sõiduauto Dacia Logan MCV 1,6i Laureate, maksumusega

2664,66 eurot; •andis Türi vallavalitsusele õiguse hüvitada Türi valla 2012. aasta eelarvest abipolitseinike tegevusega seotud side- ja transpordikulu vastavalt politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Paide politseijaoskonna Türi konstaablijaoskonna piirkonnavanema taotlusele; •lõpetas Türi valla 2013. aasta eelarve teise lugemise; •võttis teadmiseks esitatud informatsiooni sihtotstarbelistest laekumistest, maa ostueesõiguse mittekasutamisest ning elamukomisjoni tegevusest.


TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013

10

sport Rattasportlane treenib tippudega Türi parim maastikurattur Sander Saar naasis Rootsis Falunis toimunud trekiratturite treeninglaagrist, kus rassis võrdväärselt koos Eesti ja Läti tipp-profiratturitega. Türi rattaklubi SK Smart Sport treeneri Janek Järva sõnul oli jaanuari algul alanud kümnepäevane treeninglaager väga intensiivne, iga päev olid neljatunnised trekitreeningud ja alates selle aasta jaanuarist MU23 vanusegruppi kuuluv Sander Saar treenis iga päev Eesti parima trekiratturi Erik Idaranna ja Läti profitiimi Rietumis Bank proffidega. Järva lisas, et Faluni treki eripära on see, et see on Tallinna velodroomist kaks korda lühem ja seetõttu järsemate kaldenurkadega ning nõuab eriti head rattavalitsemist. Just seetõttu oligi Saarel alguses harjumatu, tuli ette mitmeid valusaid kukkumisi, kuid mees ei andnud alla ja laagri lõpus sõitis Eesti-Läti tippratturitega võrdväärsetes mahtudes. Järva kinnitusel täitis Falunis kogetud treeninglaager kõik ootused: koguti vajalikku kiirust ning arendati rattavalitsemisoskust ning kuni aprillis Lõuna-Saksamaal Mittenwaldis algava Alpi rattalaagrini jätkatakse Türil tavapäraste mahutreeningutega.

Ratsutaja pälvis tunnustuse Eesti Ratsaspordi Liit tunnustas 12. jaanuaril möödunud hooaja paremaid sportlasi. Aasta parimateks harrastajateks kuulutati takistussõidus Risto Märtson, koolisõidus Katrin Tinno ning kolmevõistluses türilane Ervi Kaasiku. „Olen osalenud Eesti Ratasspordi Liidu 2012. aasta kalenderplaani kõikidel võistlustel ühtlaselt hästi, olles mitmetel auhinnalistel kohtadel,“ ütles Ervi Kaasiku ning lisas, et areng võiks ju alati parem olla ja eks ta jääb rohkem ikka rahaliste vahendite taha. „Olen kursis selle aasta võistluskavaga ja püüan võimaluste piires hästi esineda.“

tr

Türil mängiti saalijalgpalli Laupäeval, 19. jaanuaril toimus Türi ühisgümnaasiumi võimlas Türi Ganvix CUP saalijalgpallis 2013. Sellel aastal oli tase üsnagi võrdne ja kuni viimaste mängudeni polnud selge, kes siis ikkagi Türi Ganvix CUP-i võidab. Järvamaa võistkonnad finaali kahjuks ei pääsenud. Türi Ganvix JK kohtus poolfinaalis Pärnu Linnameeskond II-ga ja kaotas 1:6. JK Vändra alistas aga Paide Kumakese 3:1. Nii kohtusidki finaalis Pärnumaa võistkonnad. 1:0 paremusega võitis turniiri teist aastat järjest JK Vändra. 3.–4. koha saatuse otsustasid omavahelises mängus Türi Ganvix JK ja Paide Kumake. Seekord tuli võit Türile tulemusega 3:1. Parimaks mängijaks valiti Pärnu Linnameeskonna mängija Henry Hanson ja parimaks väravavahiks JK Vändra väravavaht Hans Naano. Tänud abi eest AS Mediatole ja kohtunik Jaanus Nilbile.

Vitali Gansen

turniiri korraldaja

klõps

Saada oma klõps aadressil rahvaleht@tyri.ee

Nii eelmisel suvel kui ka tänavu aitab Türi Rattaklubi korraldada Balti keti velotuuri vahefinišit Türil.

Türi rattaklubi esimene aasta MTÜ Türi Rattaklubi tähistab jaanuaris meeskonna viiendat ja klubi esimest edukat hooaega. Aasta 2012 jäi meelde raskete etappide ning huvitavate võistluste korraldamise poolest. Türi linna läbis 21. augustil taasiseseisvunud Eestis esmakordelt rahvusvaheline jalgrattavõistlus Balti keti velotuur 2012. Noore rattaklubi korraldada oli kohalik vahefinš. Ühtlasi tootis klubi terve velotuuri tarvis, mis läbis viie päevaga kõik kolm Balti riiki, teemärgised ja viidad koostöös KÜ Kujundusega. Üritust olid abiks turvamas kohalikud politseid, kes said suurepäraselt oma tööga hakkama. Tuuri peakorraldaja Allar Tõnissaar oli Türi vahefinišiga väga rahul ja soovib ka tulevikus võistlustrassi siit läbi tuua. Võistluste poolelt oli klubi põhirõhk suunatud endiselt Eesti suurimale maastikurattasarjale Samsung Estonian Cup, kus meeskonna arvestuses saavuta-

sime Järvamaa parimatena 32. koha 114 võistkonna hulgas. Suureks punktitoojaks sel hooajal oli nooruke Martin Kaschan, kes koos Tiina Nõmmikuga sõitis esimest aastat pikki maratonidistantse. Vanuseklassis M18 saavutas Martin 5. koha ja Tiina vanuseklassis N23 7. koha. Meeskonna punktiskoori kasvatasid veel Tauri Must, Kaido Kaschan, Ivo Mölder, Jaanus ja Alar Nõmmik. Läinud hooajal jätkasime Türi rattapoe maastikuratta seeriavõistluse korraldamisega koostöös Mati Sadamaga. Igal etapil võtsime kasutusele uued põnevad trassid, rakendades nii ühis- kui ka eraldistardi formaati. Tänu heale reklaamile õnnestus purustada osalejate rekord, milleks oli 126 ratturit. Esile tooks Türi valla lahtised MV rattakrossis, mis toimusid Kõltsis. Võistluse tegi eriliseks esmakordselt kasutusel olnud efektne rada ja võistlusformaat, mis nägi ette kvalifikatsiooni-

kuhu minna 29.01–25.02 näitus “Kauneid leide esiemade käsitöökirstust” Türi kultuurimaja galeriis 1.02 kell 16 Malle Pisarevi näituse „Kootud peakatted ja sallid“ pidulik lõpetamine ja kohtumine autoriga Türi kultuurimaja II korruse klaassaalis 5.02 Türi kultuurimaja kunstiringi näitus „Kevadet oodates“ II korruse klaassaalis 2.01–31.03 Türi muuseumis fotonäitus “Jaam” , millega tähistatakse 75 aasta möödumist Türi raadiosaatejaama töö algusest

Kaupluste juurde parkimisega on Türil alati paras peavalu, eriti õhtul, siis kui kõik peale tööd poodi tõttavad. Parklad on väikesed ja autosid palju. Mis aga teha siis, kui lähed poodi hoopis tõukekelguga: kuhu see panna? Eks ikka ketiga posti külge nagu see kelk Türil Grossi poe juures. Lähemal vaatamisel muidugi selgus, et eriti vargakindel see lahendus polnud, nimelt oli tabalukk siiski lahti jäänud. Teet Reier

Teet Reier

2.02 kell 11–13 küünlapäeva perehommik Kabala rahvamajas 2.02 kell 12 Tartu rahulepingu 93. aastapäeva mälestushetk Türi kesklinna kalmistul 3.02 kell 14 lauluklubi Türi kultuurimajas 5.02 kell 16 Türi kultuurimaja kunstiringi näituse „Kevadet oodates“ avamine II korruse klaassaalis 6.02 kell 18 René Eespere autoriõhtu Türi kultuurimaja väikeses saalis. Esinevad René Eespere, Neeme Punder, Tiit Peterson, Harri Traksmann. Piletid 5/3 eurot 7.02 kell 11 beebiklubi kokkusaamine Türi kultuurimajas 7.02 naisteõhtu Kabala rahvamajas. Külla tulevad naiskodukaitse Järva ringkonna liikmed 8. 02 kell 19 Rakvere teatri etendus „Armastus tööpostil“ Türi kultuurimajas. Pääsmed 10/8 eurot 14.02 kell 18 mälumängu IV voor Kabala rahvamajas 16. 02 kell 21 sõbrapäeva peoõhtu ansambliga Vana Kallim Taikse kultuurimajas. Pilet 5 eurot

ringi ja viitstarti Gunderseni meetodil. Suurejoonelisust lisas kõrgetasemeliste võistlejate osavõtt üle Eesti. Stardis oli võrdluseks kolm korda rohkem võistlejaid kui samal päeval toimunud Tamsalu maratonil. Rikkaliku auhinnalaua eest hoolitses AS Taure. Oma panuse andsid rattaklubi liikmed Eesti linnade suvemängudel Türi linna üldvõidule, kus jalgrattakrossis saavutati 3. koht. Ei puudunud meie kalendrist traditsiooniks saanud suurvõistlused nagu Tartu rattamaraton ja Haanja100. Koostöös Türi rattapoega korraldasime KUMA sünnipäeval rahvale väga huvitava sprindivõistluse, mis osutus äärmiselt populaarseks. Türi rattaklubis on hetkel 10 liiget, kuid juba on klubi nime all oma esimesed maratonid läbinud uued noored huvilised, kes järgmisel hooajal terve sarja kaasa teevad. Rattaklubi on meelitanud mitmeid uusi nägusid ratta selga ja kohalik-

teave

Rattaklubi tänavune tegevuskava Türi rattapoe maastikuratta sarja korraldamine Järvamaa või Türi valla MV jalgrattakrossi korraldamine Kõltsis Osalemine Samsung Estonian Cupi meeskonnaarvestuses Balti keti velotuuri vahefiniši korraldamine Türi linna esindamine Eesti suurvõitlustel ku maastikuratta sarja, tuleval hooajal soovime rakendada ka meeskonnaarvestuse. Türi rattaklubi tänab kõiki sõpru, sponsoreid ja toetajaid meeldiva hooaja ja suurepärase koostöö eest. Jooksev info meie tegevustest Facebookis Türi rattaklubi leheküljel.

Tauri Must

MTÜ Türi Rattaklubi juht

Turi

Kevade kodu

17.02 kell 15 eakate klubi Ehavalgus peoõhtu Türi kultuurimajas 20.02 kell 19 naisteõhtu Kabala rahvamajas. Külla tuleb Tupperware esindaja 21. 02 kell 16.30 Eesti vabariigi 95. aastapäeva kontsert-aktus Kabala rahvamajas 22.02 kell 12 Eesti vabariigi 95. aastapäeva kontsert-aktus Oisu rahvamajas 22.02 kell 18 Eesti vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kontsertaktus „Hoidkem vaid ühte“ Türi kultuurimajas 23.02 kell 13–15 Türi noortekeskus tutvustab hip-hop tantsu Kabala rahvamajas 24.02 kell 11 iseseisvuspäeva mälestushetk Türi kesklinna kalmistul 26.02 kell 11 Viljandi lasteteater Reky etendus „Kunksmoor“ Türi kultuurimajas. Pilet 5 eurot 27.02 kell 18 kontsert Türi kultuurimaja väikeses saalis. Esineb pianist Age Juurikas. Kavas Mussorgski „Pildid näituselt“. Piletid 5/3 eurot (õpilased, pensionärid, muusikakooli õpetajad), 2 eurot (muusikakooli õpilased) 28.02 kell 11 beebiklubi kokkusaamine Türi kultuurimajas 28.02 kell 19 Pärnu teater Endla – Indrek Taalmaa Andrus Kiviräha monokomöödias „Sinised kilesussid jalas“ Türi kultuurimaja väikeses saalis. Piletid 10/8 eurot Täiendav info: Türi kultuurimaja tel 387 8248 Oisu rahvamaja tel 5340 3551 Kabala rahvamaja tel 5300 3987 www.tyri.ee


TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013

11

vana ja uus

teated 1913

UUED KODANIKUD KADRILI OJA 26.11.2012 KENNO LUKIN 17.12.2012 SIGRIT MEERITS 17.12.2012 MARTEN TOOMELA 23.12.2012 AKSEL GANSEN 25.12.2012 JEISON TROSSMANN 07.01.2013 BRENDON LAKS 18.01.2013 RUBEN ROOS 18.01.2013

Palju õnne!

Selline nägi välja Türi linn 100 aastat tagasi. Pildilt on näha, et tol ajal oli jõgi tunduvalt laiem praeguse ajaga võrreldes. Kiriku kõrval on alles veel kõrtsihoone, kus mehed said aega veeta, kui naised kodus muidugi lubasid. 2013 René Viljat

Türi vallavlitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

Uue foto tegemiseks muutsin veidi võtte asukohta, sest muidu oleks pildile jäänud vaid lepavõsa. Vaadet Türi kirikule varjavad kaasaegsed elamud. Foto on tehtud Koidula sillalt.

kuulutused Küttesüsteemide ehitus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee. Ostan PARIMA HINNAGA seismajäänud kodumasinaid, kodutehnikat, autosid ning nende osi, muud kola (rattad, kärud, põllutehnika, tsiklid, tööriistad, mootorid jne). Pakkuda võib kõike, transport, vedu, demontaaž TASUTA! Põhjalikum info tel 589 47301. Teostame ehitus-, remont-, sanitaar- ja viimistlustöid. Kipsitööd, maalritööd, puidutööd, sise- ja välisviimistlus, laminaatparketi paigaldus, uste ja akende paigaldus jne. Pikaajaline töökogemus. Oma transport ja tööriistad, tel 5567 9203.

ASTA MÄGI 20.12.2012 ENN-PAAVO MÄSAK 21.12.2012 ANTS PENT 22.12.2012 REIN PÄRT 22.12.2012 VALTER MENDELSON 23.12.2012 ASTA PÄRN 24.12.2012 HERMILDE-HILDEGARD LEMSALU 25.12.2012 OSKAR JÄRS 25.12.2012 LAINE LEPIK 25.12.2012 JAAN ÕUNAPUU 26.12.2012 HILJA TAMMANN 05.01.2013 FRIEDRICH BORODIN 09.01.2013 LOORE-VALFRIEDE SILLAVERE 13.01.2013 SELMA KUUSK 14.01.2013 AAVO SAARUP 15.01.2013 ARNE ANKUR 15.01.2013 EKATERINA PUKK 21.01.2013

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Averonika Beekmann Küljendaja: Elin Kalda Raamatupidaja: Marge Tropp Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: AS Eesti Post Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152. Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides. Trükiarv on 4800 ja lugejaid 10 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee. Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepanekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

Avaldame kaastunnet omastele

Fotograaf René Viljat tel 525 8325 reneviljat@hot.ee

Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaa linnadest, küladest, inimestest ja sündmustest.


TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013

12

reklaam Lugejaküsimus Tänases Türi Rahvalehes on juttu sellest, et veebruaris on tulekul esimesed Türi valla külade talvemängud. Küsimus on: mitmendal veebruaril toimub talvemängude esimene osavõistlus, kus võisteldakse suusatamises ja reesõidus? Seekordse lugejamängu auhinna on välja pannud Türi Ujula ja selleks on kinkekaart millega võitja saab kolmel korral ujulat külastada. Vastused saata 21. veebruariks rahvaleht@tyri.ee.

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis. Tel: 55 40 150

Kariibi mere D TANTSU

METALLUKSED PUITAKNAD, KATUSEAKNAD SISE- JA VÄLISUKSED TULETÕKKEUKSED GARAAŽIUKSED, VARIKATUSED

Saku Metall Haapsalu Uksetehas Viljandi Aken ja Uks Kvaliteetaken Hörmann

Kõigi toodete paigaldus!

salsa, bachata, cha-cha meeleolukas tantsutrenn naistele alustab taas 30. jaanuaril! Türi kultuurimaja tantsuklassis kolmapäeviti kl 18

MARREK PUIT OÜ otsib oma meeskonda

HARVESTERI- ja FORVARDERIOPERAATORIT

Põhiline tööpiirkond Järva-, Rapla- ja Pärnumaa. Töö vahetustega. Kandidaadilt eeldame: • eelnevat töökogemust • B-kat juhiluba • tehnilist taipu • positiivset töössesuhtumist Omalt poolt pakume: • konkurentsivõimelist töötasu • aastaringset tööd • häid töötingimusi Info tel 5667 8631, 527 0686 CV saata info@marrekpuit.ee

Pangabuss Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Pangabussi peatused: Laeva kultuurimaja parklas kell 10.00–11.00 Võhma linnavalitsuse juures kell 12.30–14.00 Suure-Jaani Konsumi kaupluse juures kell 15.00–17.30

I kvartalis 14. ja 28. jaanuaril 11. ja 25. veebruaril 11. ja 25. märtsil

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid. Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Registreeru tantsule! tel 522 9202 www.bailador.eu

11. veebruaril kell 14.30-16.30 toimub Türi kultuurimajas eesti-soome jalatsivabriku lao tühjendusmüük. Saapad naturaalnahast. Palju suuri suurusi. esaapad Kõik talv rot 60 eu


25.01.2013 - Türi Rahvaleht